“Arvestades seda, kui kiiresti suureneb erinevate kelmuste ja finantspettuste arv Eestis – võiks lausa öelda, et see on võtnud pandeemia mõõtmed – on sotsiaaldemokraatide hinnangul mitu kuud kestnud viivitus ja venitamine valitsuse poolt vastutustundetu. Riik peab looma kiiresti lisavõimalusi maksepettuste tõkestamiseks, et vähendada inimeste ja ettevõtete rahalist kahju,” sõnas riigikogu liige Tanel Kiik.

“Niisiis tõimegi seaduseelnõu ise parlamenti, et tugevdada makseteenuse kasutajate kaitset olukorras, kus makse tegemisel esineb pettusekahtlus. Seadusemuudatuste eesmärk on anda pankadele jt makseteenuse pakkujatele võimalus erinevaid finantspettusi ennetada ja tõkestada,” selgitas Kiik.

Link uudisele: Tanel Kiik: finantspettused on võtnud pandeemia mõõtme, ent valitsus venitab nende ohjeldamisega

“Vastamata on hulk sisulisi küsimusi: kust tulevad siseturvalisuse valdkonna inimesed, kuidas välditakse politsei nõrgestamist, kes kannab tervishoiu- ja õigusasutuste tegeliku töökoormuse ning miks kasutatakse avalikkuse veenmiseks kulunumbreid, mis ei kirjelda täpselt tühjade vanglakohtade tegelikku maksumust. Lisaks väitis minister,  et tühja vanglahoone ülalpidamine maksab maksumaksjale 12 miljonit eurot aastas – sama ministeeriumi asekantsler on aga kinnitanud, et tegelikult on kulud mitu korda madalamad.” 

Pikhof märkis näitena ära ka lisakoormuse Eesti tervishoiusüsteemile. “Tartu vanglas tegutseb juba praegu meditsiini- ja psühhiaatriaosakond ning teenust osutavad Viljandi Haigla töötajad. Seetõttu ei piisa siin vastusest, et arve tasub Rootsi riik. Oluline on teada, kelle tööaega, ruume ja spetsialiste tegelikult kasutatakse ning kuidas tagatakse, et Eesti inimesed ei jää tervishoiuteenustest ilma, meie ravijärjekorrad ei pikene?,” küsis Heljo Pikhof ministrile esitatud arupärimises. 

Sotsiaaldemokraadid soovivad minister Pakostalt lisaks teada, kuidas tagab minister, et kuni 250 täiendava vanglateenistuja värbamine ei toimuks patrullpolitsei, avaliku korra kaitse ega kohalike elanike igapäevase turvatunde arvelt?

Link uudisele: Sotsiaaldemokraadid küsivad Pakostalt: miks ei suuda valitsus anda Rootsi vangide osas ammendavaid vastuseid?

Sotsiaalkomisjoni liikme Helmen Küti sõnul maksis näiteks vähiravifond Kingitud Elu 2024. aastal soetatud ravimitelt riigile käibemaksu enam kui 400 000 eurot. Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi maksis riigiarvesse läbi ravimite käibemaksu enam kui 300 000 eurot.

“Just täna arutame riigikogu saalis sotsiaalkomisjoni algatusel vähitõrjega seonduvat kui olulise tähtsusega riikliku küsimust. Ülevaadete ja arutelude taustal on aga tähtis teha ka konkreetseid ja väga paljusid inimesi edasiaitavaid otsuseid. Sotsiaaldemokraatide ettepanek on sihtrühmale selgelt positiivse mõjuga, kuna makstava toetusega on võimalik  toetada senisest rohkemate inimeste ravi, lisas Kütt. 

Link uudisele: Helmen Kütt: annetuste eest ostetud vähiravimite käibemaks tuleb MTÜ-dele hüvitada

„Eelnõu eesmärk on anda selge sõnum, et nõusolekuta loodud ja levitatud paljastavad või seksuaalse sisuga tehislikud kujutised ei ole aktsepteeritavad. „Kui tehnoloogia võimaldab inimese väärikust sekunditega rünnata, peab riik suutma selgelt ja kiiresti sekkuda,“ ütles Hanimägi.

Ta selgitas, et praegu saab kannatanu tugineda osaliselt kehtivatele karistus- ja tsiviilõiguslikele normidele, kuid nende kohaldamine ei pruugi olla piisavalt selge ega kiire olukorras, kus kahjustav sisu levib internetis suure kiirusega. Seetõttu on vajalik luua kannatanutele tõhusam, arusaadavam ja ohvrikesksem kaitse nii ehtsate kui tehislike piltide puhul.

„Tehnoloogia areng ei tohi tähendada, et inimese väärikus, eraelu ja turvatunne jäävad kaitseta. Kui inimese kujutist kasutatakse tema nõusolekuta seksuaalse või alandava sisuga võltsmaterjali loomiseks, peab olema üheselt selge, et see on keelatud ning sellele peab järgnema tõhus kaitse kannatanule,“ ütles Hanimägi.

Rahvusvaheliselt on mitmed riigid on sarnaste probleemide lahendamiseks samme juba astunud. Eelmisel aastal sai Ameerika Ühendriikides seaduseks TAKE IT DOWN act – nn kättemaksuporno ning digitaalsete võltspiltide jagamine inimese kahjustamise eesmärgil on keelatud. Sel aastal täiendati Suurbritannias juba kehtinud seadust, muutes seksuaalse sisuga deepfake loomise karistatavaks.

Link uudisele:  Andre Hanimägi: deepfake vajab Eestis eraldi kuriteokoosseisu

Riigikogu konverentsisaalis toimuvast seminarist saab osa võtta kohapeale tulles või veebiülekannet jälgides! Kohapeal osalemiseks registreerige end 21. aprilli lõunaks lingil: https://www.riigikogu.ee/…/seminar-majandus-ja…/ NB! Riigikogu hoonesse sissepääsuks tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Otseülekannet saab jälgida Riigikogu veebilehel: https://www.riigikogu.ee/live/2/et

SEMINARI AJAKAVA:

09.30 kogunemine ja hommikukohv

10.00 Sissejuhatus seminari; Riina Sikkut, Jaak Aab, Riigikogu liikmed, endised mitmekordsed ministrid

10.05 „Eesti majanduse konkurentsivõimest ekspertkogu ülevaadete põhjal“; Mari Pärnamäe, Eesti Panga vanemökonomist

10.35 “Kuidas murrame välja keskmise tootlikkuse lõksust?”

Kati Rostfeldt, Eesti Tööandjate Keskliidu kestliku ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonnajuht

11.05 „Anname hoogu piirkondade tööstusele“; Piret Hartman, endine regionaal- ja põllumajandusminister

11.20 Paneelarutelu „Quo vadis, Eesti majandus?“

Moderaator: Riina Sikkut

11.50 Kohvipaus

12.05 „Tasakaalus energiasüsteem – laiem kui energeetika“;

Mario Vee, Zero Terrain OÜ Äriarendus- ja elektromehaanikajuht

12.35 „Elektri börsihinna tulevikustsenaariumitest“; Einari Kisel, kliimaministeeriumi energeetikanõunik

12.55 Paneelarutelu „Millist energiakokteili Eesti vajab?“

Moderaator: Jaak Aab

13.25 Kokkuvõte; Riina Sikkut ja Jaak Aab

Link uudisele: Riigikogus toimub seminar “Tark ja tasakaalus majandus”

“2025. aasta arvestuslik elatusmiinimum Eestis oli 361 eurot ja 40 senti. Meie ettepanek tõsta toimetulekutoetus 350 euroni ei kata isegi täies mahus elatusmiinimumi, aga jõuline tõus on kindlasti abiks raskustesse sattunud inimestele. See päriselt aitab puudustkannatavaid peresid! Valitsuse liikmed on seni kahjuks vaid sõnades nõustunud toimetulekupiiri tõstmisega – rahandusminister möönis ETV otsesaates selle vajadust ning sotsiaaldemokraatide hiljutisel kohtumisel sotsiaalministriga tõstatasime samuti kõnealuse teema. Toimetulekupiiri tõstmise otsus tuleb ära teha viivitamatult, et tõus jõustuks juba tänavu sügiseks ja inimesed ei jääks taas hätta kütte- ja elektriarvete tasumise ja muu elukalliduse tõusuga hakkamasaamisel,” rõhutas Kütt. 

Link uudisele: Helmen Kütt valitsusele: toimetulekutoetus tuleb tõsta elatusmiinimumi tasemele

“22 aastat on seaduses olemas olnud, et võimaluse korral määrata kollegiaalsetesse kogudesse mõlema soo esindajaid. Samas veel läinud aastal avastasid paljud suure skandaali tuules üllatusega, et näiteks ERR-i kümneliikmeline nõukogu koosneb endiselt kümnest mehest. See on ilmne näide, et võrdõiguslikkuse seaduses olnud pehme kohustus pole viinud tegeliku muutuseni. Meie ettepanek oli selline tinglikkus seadusest välja võtta ja tõepoolest jõuda olukorda, kus mõlemast soost esindajate nõuet ei saa tõlgendada vabatahtlikuna,” selgitas riigikogu liige Riina Sikkut eelnõu sisu.

“Kohustust, et mõlemast soost esindajad on nii riigi kui ka omavalitsuse kogudes esindatud, tuleks täita järjepidevalt ja süsteemselt, mitte ainult siis, kui see on lihtne või mugav. Kahjuks hääletasid koalitsioonierakonnad taaskord selle vastu, et võrdõiguslikkuse suurendamiseks Eesti ühiskonnas samm edasi astuda,” lisas Sikkut. 

“Tänane valitsus eesotsas Reformierakonnaga proovib end sõnades näidata demokraatlike väärtuste eest seisjana, ent tegudes ei jõuta sõnadele järgi. Valitsus eelnõu ei toetanud, sest see muudab senise põhimõtte “ebaproportsionaalselt jäigaks”. Ehk siis kasvõi ühe naise kaasamist otsustuskogudesse ja komisjonidesse peab valitsus tänapäeval veel rakendamatuks. Niisamuti on reformierakondlasest kultuuriminister juba eos hukka mõistnud sotsiaaldemokraatide ettepaneku, millega rahvusringhäälingu seadus sätestaks ERR-i nõukogus nii naiste kui meeste esindatuse,” lausus Sikkut. 

Valitsuse seisukoht soolise tasakaalu küsimustes on olnud järjepidev. Rahandusminister Jürgen Ligi rääkis tänavu veebruaris ka riigikogu kõnepuldist, et Eesti-suguses väikeriigis on “praktikas olukordi”, kus sooliselt tasakaalus nõukogu moodustamise võimalust polevat. “See on demagoogia, mille taha tegevusetust peita ning jätta kehtestamata õiglasemaid ja läbipaistvamaid juhtimispõhimõtteid. Soolisest tasakaalust rääkides tuleb alati ka üle rõhutada, et me ei räägi sellest, et inimesi tuleks tööle võtta või erinevatesse rollidesse nimetada lihtsalt soo pärast. Me räägime olukorrast, kus kaks kandidaati on võrdselt kvalifitseeritud ning vaikimisi eelistatakse pea alati meest,” lisas Sikkut. 

Link uudisele: Riina Sikkut: valitsuserakonnad toetavad võrdõiguslikkust vaid sõnades, mitte aga tegudes

• võrdsustab lapsetoetused iga lapse kohta summas 100 eurot kuus;
• tõstab üksikvanema lapsetoetuse 100 eurole;
• tõstab riikliku elatisabi ülempiiri 200-lt 300 eurole (alates 1. aprillist 2026 on elatise miinimummäär 318,62 eurot kuus). 

“Eestis elab rohkem kui 12 000 last absoluutses vaesuses. Oleme sotsiaaldemokraatidega esitanud korduvaid arupärimisi, milline on valitsuse plaan vaesuses laste aitamiseks, vaesusest väljatoomiseks. Mitte ühtegi sammu me jätkuvalt ei näe.

Samas on meil ajaloost ja teaduspõhiselt teada väga selge meede, mis absoluutses vaesuses lapsi kõige paremini aitab. See on lapsetoetuste tõstmine. 

Perehüvitiste muutmise eelnõu ühtlustaks nüüd lapsetoetused kõikidele Eesti lastele ehk tõstaks ka esimese ja teise lapse toetuse 100 eurole kuus. Eelnõul on ka teine väga sihitud ja vajaduspõhine fookus. See puudutab nii meie üksikvanemaid kui ka üksi last kasvatavaid vanemaid. Ehk eelnõu näeb ette ka üksikvanema lapsetoetuse tõstmise 100 eurole.

Ka riiklik elatisabi ülempiir peab ajaga kaasas käima ja tänaselt 200 eurolt liikuma 300 euroni. Ma loodan, et me ainult ei räägi, kuidas survestada Eesti inimesi sünnitama, vaid hoolitseme ka juba sündinud laste heaolu eest,” selgitas riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Reili Rand eelnõu üle andes. 

Link uudisele: Reili Rand: lapsed aitab vaesusest välja lapsetoetuste ühtlustamine ja üksikvanemate toetamine 

Soovimegi nüüd ministrilt teada, kas tema hinnangul on õiglane ja laste turvalisust piisavalt kaitsev olukord, kus alaealiste vastu toime pandud seksuaalkuritegude eest nähakse seaduses ette kuni 15-aastane vangistus, kuid tegelikus kohtupraktikas piirdutakse sageli tingimisi vangistusega, ennetähtaegse vabastamise või trahviga?,” selgitas Izmailova. 

“Lisaks soovime teada, kas valitsus kavatseb teha seadusemuudatusi, mis välistaksid või oluliselt piiraksid tingimisi vangistuse kohaldamist laste vastu toime pandud raskete seksuaalkuritegude puhul?”

Link uudisele: Sotsiaaldemokraadid küsivad Pakostalt: miks pääsevad seksuaalkurjategijad väga leebete karistustega? 

“Veelgi enam, Maalehe artiklis on kirjas, et riigikantselei tellis “sõltumatu” analüüsi just peaministri kokkukutsutud ettevõtjate nõukoja liikme, Eesti ühe suurima metsatöösturi Raul Kirjaneni ettepanekul.” 

Sotsiaaldemokraadid küsivadki nüüd arupärimises peaministrilt, miks on riigikantselei eiranud huvide konflikti ning kui analüüs kuulutatakse kasutamiskõlbmatuks, siis kes vastutab riigi rahaliste vahendite mittesihipärase kasutamise eest? Kas riigikantseleil on kavas selles küsimuses läbi viia sisejuurdlus? Aga ka tulevikku vaadates, siis kuidas kavatseb peaminister tagada, et majanduskasvu nõukoja liikmed, aga ka näiteks äsjaloodud Eesti.ai tiimi ning selle nõukoja liikmed ei tegutseks isiklikes erahuvides, vaid avalikes huvides?

Link uudisele: Tiit Maran peaministrile: kuidas selgitate huvide konflikti Sorainenilt metsaanalüüsi tellimisel?