KooliTex

Füüsika töö küsimused ja vastused!!!!! lae omale need kohe.

2009-02-12T13:33:00.000-08:00

Küsimused ja vastused SG viimase KT jaoks. Kõik kes käivad SGs laadige alla!

http://www.4shared.com/file/87381662/f539435c/MIS_ON_ISOTOOP.html

http://docs.google.com/Doc?id=ddqjv5sd_5gtsccmgm

Minu tulemused

2009-01-26T13:22:00.000-08:00

$6225.00

41%

50% Geek

146,133 People

52%

50%

80%

444 WATTS

I Scored a 47%!

Hiina

2008-06-08T01:54:00.000-07:00

Riigikeel hiina
Pealinn Peking
President Hu Jintao
Peaminister Wen Jiabao
Pindala 9 596 960 km²
Rahvaarv (2006)
Rahvastiku tihedus 1 314 480 000137 in/km²
Väljakuulutamine 1. oktoober 1949
Rahaühik Jüaan (CNY), Aomenis Macau pataca, Hongkongis Hongkongi dollar Ajavöönd maailmaaeg +8
Riigihümn Yìyǒngjūn Jìnxíngqú
2.372 trillion kWh KASUTAB

Maa ja riigid

Hiina (traditsioonilises hiina kirjas; lihtsustatud hiina kirjas; pinyin'is Zhongguo (Zhōnggúo)) on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi (vaata käesolevas artiklis allpool; valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariigi (valitseb Taiwani ja mõningaid Fujiani saari) vahel.
Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või (mis on tavalisem) siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandžuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi (vaata Hiina haldusjaotus). Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki (millest on juttu käesolevas artiklis allpool) ja Taiwani all Hiina Vabariiki (millest on juttu artiklis Taiwan).
Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandžu keel.
Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. (Vaata ka: Hiina ajalugu, Hiina maailma keeltes)

Territoorium
Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon vihjab preambulas, et riik ei kontrolli kogu Hiinat; jutt on peamiselt Taiwani poliitilisest staatusest. Ka Hiina Vabariik (Taiwani ametlik nimetus) väidab, et ta on seaduslik Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 27 maailma riiki. Väljendiga "Mandri-Hiina" tähistatakse mõnikord Hiina Rahvavabariigi kontrolli all olevat Hiina osa, jättes tavaliselt välja erihalduspiirkonnad Hongkongi ja Aomeni).
Poliitika
Lähemalt artiklis Hiina poliitika
Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi režiimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi.
Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks mitmeparteisüsteem ja mitme kandidaadiga valimised. Ometi on parteil tõhuis kontroll kaadrite üle.
Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad. Rahulolematuse vähendamiseks püütakse parandada majanduse olukorda, lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse leebelt vähemohtlikke võimuvastaseid.
Sõnavabadus on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. Parteil ei ole eriti õnnestunud informatsiooni levikut tõkestada. Samuti on ta mõnikord pidanud rahva meelepaha tõttu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis puudutavad kohalikke probleeme, on sagedased ning neid sallitakse üha rohkem.
On raske öelda, kui populaarne Hiina Kommunistlik Partei rahva seas on, sest üleriigilisi valimisi ei ole ning vestlustes avaldatakse erinevaid arvamusi. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus ametnike korrumpeeritusega. Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna saastamise ning maade äravõtmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav töötus.
Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka teisi parteisid, mis enamasti on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju.
Haldusjaotus
Lähemalt vaata artiklist Hiina haldusjaotus
Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi (省) üle. Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks Taiwani (台湾), mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks (sellest on lähemalt juttu artiklis Taiwani staatus). Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saartele. Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda (自治区), millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust (直辖市) suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda
------------------
348 firmat on Hiinas rahvusvaheliselt liikuvatest. www.made-in-china.com
Hiina majandus kasvas ekspordi ja investeeringute mõjul esimeses kvartalis 9,5 protsenti, mis on rohkem kui oodati.
Riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) maht ulatus 3,14 triljoni jüaanini ehk 4,55 triljoni kroonini.
Investeeringud materiaalsesse põhivarasse kasvasid 23 protsenti ulatudes 1,1 triljoni jüaanini.

Maakonniti

mastel aastatel on Mandžuuria majanduses olnud stagnatsioon. Seetõttu on keskvalitsus algatanud kampaania "Taaselusta Kirre". Põhiline vahend majanduse ergutamiseks on erastamine, mida kasutatakse Hiina majandusreformides mujalgi.
Üldnäitajad:
Heilongjiangi sisemajanduse kogutoodang oli 2003. aasta andmetel 443,3 miljardit jüaani. See moodustas 3,80% Hiina Rahvavabariiki sisemajanduse kogutoodangust. Mandri-Hiina 1. järgu haldusüksustest oli Heilongjiang 13. kohal.
Sisemajanduse kogutoodangust langes primaarse sektori arvele 11,6%, sekundaarse sektori arvele 57,1% ja tertsiaarse sektori arvele 31,3%.
Sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta oli 2003. aastal 11 623 jüaani (10. koht Mandri-Hiinas).
Sisemajanduse kogutoodangu kasv oli 10,3%.
Registreeritud töötus oli 4,2%.
Aastal 2001 oli sisemajanduse kogutoodang 356,1 miljardit jüaani. Sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta oli 7697 jüaani. Kasvuprotsent oli 9,3.
Aastal 2002 oli sisemajanduse kogutoodang 390 miljardit jüaani, mis moodustas 3,81% Hiina Rahvavabariigi sisemajanduse kogutoodangust (13. koht). Sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta oli 10 200 jüaani.
Sissetulekute tase:
Aastal 2000 oli linnaelaniku keskmine tulu 4913 jüaani.
Aastal 1995 elas provintsi 11 vaeses 3. järgu haldusüksuses 871 000 vaest. Vaeste arv nendes haldusüksustes langes 1999. lõpuks 328 tuhandele.
Samal ajavahemikul tõusid maal üldtulud 3,4 korda. Talupoegade keskmine puhastulu kasvas 761,5 miljonilt jüaanilt 1996. aastal 1310,7 jüaanile 2001. aastal.
Aastatel 1996–2000 eraldas riik 638 miljonit jüaani töökohtade loomiseks ja töötasudeks loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimise eest. Provintsitasandil ja kohalikul tasandil eraldati samal otstarbel kummalgi 319 miljonit jüaani.
Välismajandus:
Välismajanduses on tähtis koht piiriülesel koostööl Venemaaga.
Aastal 2001 oli provintsi ekspordi-impordikäive 3,38 miljardit dollarit. Võrreldes 2000. aastaga kasvas see 13,3 protsenti.
Välisinvesteeringute maht oli 2001. aastal 860 miljonit dollarit.
Põllumajandus:
Heilongjiangi põllumajanduse spetsialiseerumise määrab külm kliima ning soe, vihmane ja valge suvi.
Tähtsamad põlluviljad on sojauba, mais, nisu, suhkrupeet, lina, päevalill ja sorgo. Pool Hiina suhkrupeedist saadakse Heilongjiangist. Provints on ka Hiina suurim sojaoa kasvataja. Kasvatatakse ka kartulit, riisi ja tubakat.
Aastal 2001 oli teravilja kogusaak 25,455 miljonit tonni. Võrreldes 2000. aastaga oli see 17,2% väiksem.
Võrreldes teiste Hiina osadega on Heilongjiangis väga head mullad. Provintsis on 44,37 miljonit hektarit hea mullaga maad, millest 40% on ette nähtud põlluharimiseks. Heilongjiangis on üks maailma kolmest suuremast mustmullavööndist. 67,6% põllumaast asub kas mustmullal, paduril või mustal kaltsiummullal. Küntavat maad on 11,8 miljonit hektarit. 47,93 miljonit ha maad on põllumajanduslikus reservis. Reservis oleva künnimaa pindala poolest on Heilongjiang 2. kohal.
Peale selle on Heilongjiangis 4,33 miljonit hektarit karjamaad (7. koht Hiinas). Heilongjiang on ka põllumaa pindala poolest Hiinas esimesel kohal (vähemalt kümnendik kogu põllumaast). Põllumaa pindala ühe elaniku kohta ning talunike poolt haritava põllumaa pindala ühe taluniku kohta ületavad kolmekordselt riigi keskmise.
Loomakasvatus keskendub hobusele ja veisele. Heilongjiang on Hiina suurim piimatootja ning seal on kõige rohkem piimalehmi.
Metsandus:
Heilongjiang on Hiina suurim metsandusbaas ja tähtis puidutootja. Põhiliselt toodetakse männi- (korea seedermänni) ja lehisepuitu.
Heilongjiangis on kogu Hiina suurim metsatööstus. Metsamajanduslik ala katab 31,26 miljonit hektarit (68,9% provintsi territooriumist). Metsaga on kaetud 41,9% provintsi territooriumist (19,19 miljonit hektarit). Puiduvarud moodustavad 1,5 miljardit kuupmeetrit. Kõigi nende näitajate poolest on Heilongjiang Hiinas esikohal.
Mäendus:
Heilongjiangi tähtis maavara on nafta (Daqingi naftaväli). Tähtsad maavarad on ka kivisüsi, kuld ja grafiit.
Kokku on Heilongjiangis teada 131 maavara, neist 74 varud on kaardistatud. Provints on Hiinas esimesel kohal nafta, grafiidi, sillimaniidi, asbesti, tsemendi tootmiseks sobiva basaldi, värvlössi, vulkaanilise tuha, klaasi tootmiseks sobiva marmori ja ortoklassi varude poolest. Heilongjiangi kivisöevarud on Kirde-Hiina (Mandžuuria) provintside seas kõige suuremad.
Kaevandatakse 39 maavara ning mäenduse kogutoodangu poolest on provints Hiinas teisel kohal.
Energeetika:
Heilongjiang on tähtis energiabaas. Ta on üks Hiina põhilisi varustajaid kivisöega (aastal 1999 kaevandati 62,30 miljonit tonni).
Heilongjiang on ka tähtis elektri- ja maagaasitootja. Enne 1949. aastat oli provintsis ainult üks hüdroelektrijaam Jingpo järvel. Hiljem on juurde rajatud nii hüdro- kui ka soojuselektrijaamu. Aastal 1999 oli elektrijaamu 200 ning nende väljundvõimsus oli kokku ligi 10 miljonit megavatti. Hüdroelektrienergiat toodeti 1,4 miljardit megavatt-tundi. Hayi gaasiprojekt (Harbiini gaasikeemiakompanii), mis on suurim omataoline Aasias, toodab 1,89 miljonit kuupmeetrit maagaasi ööpäevas.
Heilongjianis on head eeldused tuuleenergia kasutamiseks, eriti provintsi edelaosas. Tuuleenergia keskmine tihedus on 200 vatti ruutmeetri kohta.
Tööstus:
Heilongjiang moodustab koos ülejäänud Mandžuuriaga Hiina traditsioonilise tööstusbaasi.
Tähtsamad tööstusharud on söetööstus, naftatööstus, puidutööstus, masinaehitus ja toiduainetetööstus (sealhulgas suhkru ja taimeõli tootmine). On olemas ka metallurgia, keemiatööstus ja linatööstus ning toodetakse paberit.
Transport:
Songhua jõge laevatatakse.
Kaubandus:
Heilongjiangi kaudu käib väliskaubandus Venemaa]]ga.
Turism:
Turistidele pakuvad huvi jää ja lumi. Heilongjiangis saab 120–140 päeva aastas suusatada. Lumikate on kvaliteetne. Mäetippudel on palju lund. Mägedes on ulatub lumikatte paksus 1–3 meetrini. Provintsis on üle 100 suure suusabaasi.
Loodus pakub kauneid mägesid, metsi, aasu, jõgesid ja järvi. Käiakse vaatamas virmalisi. Kohalik kultuur on omapärane. On arheoloogia- ja muid kultuurimälestisi.
------------------
Sichuani provints tervikuna on valdavalt agraarne. Valitsus ajab siiski aktiivset majanduspoliitikat ning on rajanud Chengdusse ja Mianyangi erimajandustsoonid.
Majanduse maht ja elatustase
Sisemaaprovintside seas on Sichuan suhteliselt jõukas, kuigi ta ei suuda võistelda Guangdongi ja teiste rannikupiirkondadega.
Sichuani sisemajanduse kogutoodang oli 2002. aastal 488 miljardit jüaani, 2003. aastal 545 miljardit jüaani (9. koht Hiinas).
Sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta oli 2003. aastal 6270 jüaani (26. koht).
Aastal 2000 oli keskmine aastasissetulek linnas 5894 jüaani, maal 2768 jüaani.
Töötus oli 1999. aastal ametlikult 3,7%.
Põllumajandus
Sichuan on valdavalt riisikasvatuspiirkond, kuid seal toodetakse märkimisväärsel määral ka maisi, bataati, nisu, rapsi ja sojat. Levinud on ka puuvilja ja tsitrusviljade kasvatamine.
Loomsetest saadustest on sealiha ja siidikookonit.
Põllumajandustoodangu maht tõusis aastatel 1994– 1999 aastas keskmiselt 5,6%, jõudes 144,5 miljardi jüaanini.
Mäendus
Sichuanis kaevandatakse rauda (Panzhihua lähedal), titaani, vanaadiumi ja koobaltit.
Tööstus
Aastal 1999 oli Sichuani tööstustoodangu maht 390 miljardit jüaani. Peale rasketööstuse (raud, teras, energiatootmine) on olemas ka kergetööstus: puidutöötlemine, siiditööstus ja toiduainetetööstus.
Kolme Kuru tamm
Jangtse jõele naaberprovintsis Hubeis rajatakse Punase nõo, naaberprovintsi Yunnani ning allavoolu paiknevate alade üleujutustega võitlemiseks Kolme Kuru tamm (hüdroelektrijaam), millest saab maailma suurim tamm. Osa hiinlasi tervitab seda projekti kui sammu alternatiivsete energiaalikate suunas. Teised on seda kritiseerinud, sest see toob kaasa inimeste massilise ümberasustamse, jätab vee alla arheoloogilised objektid ning teeb ökoloogilist kahju.
Transport
Raudtee
Sichuan lülitati 1950ndatel Hiina raudteevõrku. Sellest ajast saadik on Chengdu Hiina lääneosa tähtsaim raudteesõlm. Sichuani riigi teiste osadega ühendavad raudteed lähevad põhja suunas Baoji kaudu Xi'ani, lääne suunas Chongqingi kaudu ja lõuna suunas Xichangi kaudu Kunmingi.
Aastal 1998 oli Sichuani raudteede kogupikkus 2693 km.
Autoteed
Lääne suunas viib Kangdingi kaudu väljaehitatud maantee Tiibetisse.
Maanteedevõrk on alles väljaehitamisel. Aastal 1998 oli 550 km manteed [Chongqing]]i, Chengdu, Mianyangi ja Xinjini vahel.
Lennundus
Chengdus on Shuangliu rahvusvaheline lennujaam.
------------
2002. aastal oli linna sisemajanduse kogutoodang 8450 miljonit jüaani.
Aastal 1995 valiti Acheng Hiina hügieenilinnaks.
Põllumajandus
2002. aastal oli teravilja kogutoodang 33 100 tonni.
Aastal 1997 andis Hiina Rahvavabariigi Riiginõukogu Achengile nimetuse "Hiina põhjapoolne kuulsa veinimarhi paik".
Achengi territooriumil on toimunud karjamaade kõrbestumist.
Maavarad
Achengis on rauda, vaske, tina ja [tsink]]i. Leidub ka molübdeeni.
Marmorivarusid on kindlaks tehtud üle 200 miljoni tonni, graniidivarusid 400 miljonit kuupmeetrit ja kvaliteetse kivimaterjali varusid 100 miljonit kuupmeetrit.
Tööstus
Achengis toodetakse telliseid, ning elektri- ja muid seadmeid. Töödeldakse puitu. On ka tekstiilitööstus. Kohalikust toorainest toodetakse õlut, ja linatooteid. 1950ndate lõpust on olemas ka väikesemastaabiline metallurgiatööstus. Enamik ettevõtteid on integreeritud Harbini tööstusse. Linnas on üle 300 tööstusettevõtte.
Riigiettevõtete erastamise tõttu on palju töölisi koondatud. 1996. aastal olid riikliku suhkru- ja linavabriku endised töölised kuude kaupa koos perekondadega rahata. Kesksügise Draakonipaadi festivali linn rahanappuse tõttu ei finantseerinud. Töölised tungisid töökodadesse ja suhkruladudesse, et saada toitu ja riideid. Sealjuures laulsid nad "[[Internatsionaal]i", mille hiinakeelsete sõnade järgi kõik asjad kuuluvad töölistele. Uueks aastaks oli neli kuud raha saamata. Meeleheitel vanemad töölised heitsid koidikul raudteerööbastele, lootes rongi alla jääda. Kui omaksed said asjast teada, heitsid nad samuti rööbastele. Varsti korraldas üle 3000 tekstiilivabriku töölist rööbastel istumisstreigi, mida vaatas pealt 1000 inimest. Raudteeliiklus Binsui raudteel oli päev läbi halvatud. Partei korraldas läbirääkimised istumisstreigi lõpetamiseks. Riigile kuuluv suhkruvabrik läks 1998. aastal pankrotti. See oli Hiina suurim pankrotijuhtum. Võlgu oli üle 700 miljoni jüaani.
Aastal 1996 rajati tehnoküla Läänelinn välisinvesteeringutele soodsa kõrgtehnoloogial ja innovatsioonil põhineva ekspordile orienteeritud vähekuluka tootmise arendamiseks.
Kaubandus
Achengi koguneb ümbruskonna põllumajandustoodang, mis aitab katta Harbini vajadusi.
Transport
Harbini rahvusvaheline lennujaam on 50 km kaugusel.
Linna läbib idast läände Binsui raudtee. Linna sees on 22 raudteeliini.
Linna läbib mitu suurt maanteed (Harbini–Wuchengi maantee, maantee 301). Harbiniga ühendab teda Harbini–Achengi kiirtee.
Turism
Linna läbib turismimarsruut Harbin – Yabuli – Jingpo järv – Xingkai järv.
Acheng on valitud väljapaistvaks Hiina turismilinnaks.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------
Beginning in late 1978, the Chinese leadership has been reforming the economy from a Soviet-style centrally planned economy to a more market-oriented economy that is still within a rigid political framework under Party control. The reforms replaced collectivization of Chinese agriculture with privatization of farmlands, increased the responsibility of local authorities and industry managers, allowed a wide variety of small-scale enterprises to flourish, and promoted foreign investment. Price controls were also relaxed. These changes resulted in mainland China's shift from a planned economy to a mixed economy.
China became a member of the World Trade Organization in 2001.[55] China’s accession into the World Trade Organization (WTO) was a goal achieved after nearly fifteen years of exhausting negotiations carrying many legal, political and social implications for all parties. China was finally able to convince WTO members that without China, the WTO is only partially a worldwide trade organization. The road to the signature of the final agreement of accession was long, but these difficulties pale in comparison to the problems that have not yet been tackled in terms of achieving real implementation of its provisions throughout the territory of the People’s Republic of China (PRC). China’s accession surely presents the world trading system with opportunities, but also poses the challenge of integrating a market with strong structural, behavioural and cultural constraints.
The government emphasizes personal income and consumption by introducing new management systems to help increase productivity. The government also focuses on foreign trade as a major vehicle for economic growth, which led to 5 Special Economic Zones (SEZ: Shenzhen, Zhuhai, Shantou, Xiamen, Hainan Province) where investment laws are relaxed so as to attract foreign capital. Since the 1990s, SEZs and similar concepts have been expanded to major Chinese cities, including Shanghai and Beijing. The result has been a 6-fold increase of GDP since 1978. Chinese economic development is among the fastest in the world, and has been growing at an average annual GDP rate of 9.4% for the past 25 years.[57] At the end of 2005, the PRC became the fourth largest economy in the world by exchange rate, and the second largest in the world after the United States by purchasing power parity at US$8,158 trillion.[58] But with its large population this still gives an average GDP per person of only an estimated US$8,000 (2006), about 1/5th that of the United States.
Mainland China has a reputation as being a low-cost manufacturer, which caused notable disputes in global markets. This is largely because Chinese corporations can produce many products far more cheaply than other parts of Asia or Latin America, and because expensive products produced in developed countries like the United States are in large part uncompetitive compared to European or Asian goods. Another factor is the unfavorable exchange rate between the Chinese yuan and the United States dollar to which it was pegged.
On July 21, 2005 the People's Bank of China announced that it would move to a floating peg, allowing its currency to move against the United States dollar by 0.5% (effective 18 May 2007, which was earlier 0.3%) a day, while 3% a day against other currencies.[59] Many high-tech American companies have difficulty exporting to China because of U.S. federal government restrictions, which exacerbated the trade gap between the PRC and the US, widespread software piracy and illegal copying of intellectual property (a major US export), and perceived low quality of US goods. On the other hand, China runs a trade deficit with Taiwan and South Korea, importing more from those nations than exports. China runs a large but diminishing trade surplus with Japan[60] (slight deficit if Hong Kong is included).[61][62]
There has been a significant rise in the Chinese standard of living in recent years. Today, a rapidly declining 10 percent of the Chinese population is below the poverty line. 90.9% of the population is literate,[63] compared to 20% in 1950.[64] The life expectancy in China is the third highest in East Asia, after Japan and South Korea. There is a large wealth disparity between the coastal regions and the remainder of the country. To counter this potentially destabilizing problem, the government has initiated the China Western Development strategy (2000), the Revitalize Northeast China initiative (2003), and the Rise of Central China policy (2004), which are all aimed at helping the interior of China to catch up.
China is undergoing major reforms in its financial sector, which has been plagued by nonperforming loans made in the 1980s and early 1990s to inefficient state-owned enterprises. The government has spent five years and more than US$400 billion cleaning bad loans off the books of the big four state-owned banks, helping prepare them to become shareholder corporations.[65] By the end of 2006, China had restructured three of its four largest banks and listed them publicly. China's largest bank, the Industrial and Commercial Bank of China (ICBC) in October 2006 raised US$21.6 billion in the world's largest initial public offering (IPO) in history. ICBC is now the world's second largest bank in market value, after only Citibank.[66] These highly successful IPOs have helped ease the government's burden and spur further structural reforms in China's nascent bankingind

Vead koolis!

2008-05-11T12:32:00.000-07:00

Ma tunnistan täiesti, et kole on vaadata blogi kus on sada viga sees. Sada viga leidsid minu sõbrad ainsana vist, kes julgesid seda öelde mulle. Kuhu jääb eestlaste ühtehoid kirjades?

Selles blogis püian oma postitusi täiendades ja selgindades parandada oma kirjutamise oskust. Kirjutamine on üks olulisemaid asju elus, sest järgmisel aasatal ootab praeguste 11 klassi õpilasi lõppukirjand. Kirjand mida igainimene peaks suutma vähemalt kolme peale teha.

Minu vaatevinklist vaadatuna, pole elada lihtne maailmas kus on: miljon vaadet, miljon erinevat mõtet, miljon erinevat tähtsatasja. Kõike seda panna kirja on raske - raskeks teeb selle juba düsgraafia. Mainides ära, et düsgraafia kehtib k,p,t ja g,b,d koda ainult. Lauseehitus sinna alla ei kuulu. Paratamatult kuuluvad kõigi düsgraafikute probleemide graafikutesse lausehitus, iseasi on sealjuures düsgraafia logopeediline diagnostiline tase .

Seega, kokkuvõttes eelnevat: lugege blogi ja kirjutage arusaamatutest kohdadest, lugege Wordpress ja Yahoo! omi lisaks veel (vaata linke).

Tänan!

2008-05-10T09:14:00.001-07:00

Süsteem raamatutest

2008-05-09T13:33:00.001-07:00

Raamatuid mida järjest lugeda on palju. Antud juhul on neid vaid kuus. Igat neist raamatutest võib lugeda eraldi, loomata neist eraldi“maailma” .

Anna Politkovskaja, raamatu “Putini Venemaa”autor on traagiliselt hukkunud, õigemini tapetud ajakirjanik. Tema ainsaks sooviks oli parandada olukorda Venemaal. Venemaal, kus rahvas näeb vaeva, et elada ära, elada elu, mida mõjutab korruptsioon ja alkäemaks ning maffia. Raamatut soovitan lugeda eelkõige poliitika austajatel ja muidu silmaringi avardada soovijatel. Raamatust selgub, et kõikmeie ümber ei ole ainult must ja valge.

DR. Karsten Bredmaier, “Must retoorika – keele võim ja maagia” on parim saksa kirjandusest pärit nõuanderaamat, mis on eesti keeles ilmunud viimasel ajal.. Retoorkia ise on lihtsalt kõnekunst, aga must annab sellele värvingu. Värvingu, mida kasutavad poliitikud, ärimehed omavahel keelekunsti näol. Nagu kunstis saab loomet teha, murda piire ja panna aluse segastiilile, saab kasutada keelt, seda kunstlikult kasutades omakasu või üldsuse huvides ära. Miks? Miks peaks keegi seda lugema? Paratamatult on õpilased sunnitud suhtlema õpetajatega ja vanematega või kirjutama kirjandeid. Vanematele saab tänu sealt saadud mõtetele vastata nagu meie endi kuulus Savi Saar.

Robert T. Kiyoski, Rikas Isa raamatusari, “Kes võttis minu raha?”. See on hea küsimus, aga peamisteks õgijateks on inflatsioon, maksud ja elu ise. Raha on vaid number süsteemis, mida peab oskama ära kasutada: kas investeerides või luues firma ehk tootes midagi. Kas tark on inimene, kes elab mugavalt, rahakalt või inimene, kes rabeleb mitme koha peal? Mina arvan, et inteligentsem on mugav inimene, sest mugav inimene teeb tegelikult rabeleja elu kergemaks. Raamat seletab väga hästi lahti edu, raha tegemise õige ja vale tee. Vale, mida soovitavad finantsnõustajad ja mida tihti inimesed usuvad. Ka meie koolisüsteem põhineb valel ülesehitusel: juht ehk boss (koolipersonal) annab korraldusi alamatele( personali osale ja õpilastele). see on alge alluva ja juhi süsteemsele arengule. Soovitus: kui ei taha olla “ori” vali see raamat koos teise selle sarja raamatutega lugemiseks.

Vahekokkuvõteks: “Putini Venemaa”, “Must retoorika – keele võim ja maagia”, “Kes võttis minu raha?” ühendab üks mõte: Kõike seab ja korraldab raha, mida soovib endale saada võim. Selle saamiseks kasutab võim keelt ja psühholoogiat meie mõjutamiseks.

Naumi, “Karma – müüt või tegelikus?”, paljastab kooli ja elu rängema süsteemse vea – kitsarinnalised mõõtmed, mida toetab teadus. Viis mõõdet: pikkus – laius – kõrgus – tihedus + aeg. Miks tehakse maha rohkema mõõtmeline maailm või teistsugune arvamus? Arvamus, mis sunnib sind valima ühtsust. Inimesed, kes on lühinägelikud oma kitsavaatelises maailmas ei saagi näha võimalikku tegelikkust. (Vahele võtta veel “Maailm Pähklikoores” ja Matrix`i filmi) Antud raamat on väga hea näide selles, et kõik näevad erinevalt ühte ja sama asja või olukorda või inteligentne on see, kes on samal arvamusel üldsusega, erineval arvamusel olles on ta aga idioot. Kui tunned, et maailm ei ole veel teaduslikult tõestatud - loe seda!

Masaru Emoto, “Vee varjatud sõnumid”, raamat mida lugedes mõistad, et vesi ei ole muud kui aine, milleta me elada ei saa. Vett tuleb austada, austus ei täheda selle kummardamist või jumaldamist. Vee austamine on reostamise ärahoidmine ja vee puhastamine pärast kasutamist. Veel on nüüdseks teaduslik tõestus. Vesi reageerib kehale ja keskkonnale, vastavalt sellel, kuidas antud keskkonnas mõtlevad organismid seda kujundavad. Kui eurooplased on oma veesaaste poolest suuremad, on nende austamine väiksem ja see avaldub vee olekus, vastandiks on USA, kus vee kaitse on tohutu suur, samuti veesse suhtumine on austuslik. Loe kui vähegi oidu on! Seaos eelmisega: mida külvad, seda lõikad.

Geograafia

2008-01-12T13:43:00.000-08:00

Suurbritannia

The United Kingdom

Pindala: 244 820 km²

Elanike arv: 60 094 648

SKT inimese kohta kohta PPSis: 116,8

Jäätmeid inimese kohta: 600 kg

Asukoht Maal:

UK asub maailmakaardil Euroopa lääneosas, Atlandi ookeani ja Põhjamere ääres (50 – 60 N ;10 W ja 3 E). Tähtasamatek geograafilisteks oludeks on ookeanile otsene. Poliitilisteks lähinaabriteks on Prantsusmaa, Madalmaad (Belgia ja Holland), Saksamaa, Taani ja Norra. Kaugemaks naabriks on Island.

Majanduslik geograafiline ajalugu:

Uk oli maailma üks varasemaid võimsaimaid riike kogu Maal, enne Teist maailmasõda. Olulist rolli mängisid siin indrustraliseerimine ja klonisaliseerimine erinevates asumaades. majanduslikult on Inglimaa piiratud vahenditega maa, kuhu tarnitakse suurosa kaupadest sisse. Saksamaa lagunemise ajal oli Inglismaa miinuseks ja samas plussiks saareriigiks olek.

Tähtsamad majandus teed:

Inglismaa, Šotimaa, Iirimaa peamisteks majandus teedeks on veetee. Veetee on ülioluliseks allikaks sissetulevate kaubalaevadele ja sissetoodavatele toorainetele. Poliitiliselt üks tähtis kaubatee on läbi Atlandi ookeani USA ja Kanada, Põhjameri on tähtis oma põhjanmaise Naftavarude poolest – Norra ja kontakt maismaaga Prantsusmaa. Samuti ülejäänud Euroopa riikidega.

Teiseks liiniks on maismaatee Inglismaa ja mandriga läbi Calaisi väinaaluse tunneli otse Prantsusmaale. Inglismaa maismaa ühendustest olulisemaiks punktiks on London.

Kolmandaks liiklusvahendiks on kaupadele ja inimestele õhutee – lennundus. Suurosa kuu ja pikkapejoodilistest kaupadest ning postisaadetistest vahendatakse lennundusega. Lennundus on üks arenenumaid samuti liiklus maismaal.

Kliima, pinnamood ja kasvatus:

Iglismaa asub täielikult parasvöötmes, lehtmetsade vöötmealas. Keskmine sademete hulk on läbiaastate suur. Tihti esineb üleujutusi. Tugevalt on vastuvõtlik Golfi hoovuste mõjudest. Temperatuur on läbi aasta ühtlane (külm/soe) kogu maismaaosas. Talve temperatuurid on vahemikus 0 – 5 ⁰C; suvel teperatuur on vahemikus 15 – 10 ⁰C.

Pinnamoelt on suurbitannia mäginemaa valdaval osal. Pealinn on rajatud ajaloolise tähendusega Thamesi äärde mis asud idapoolsel küljel, mille pinnamood on tasasem, kui põhjapoolne Šotimaa. Iirimaa on valdavalt tasasem, kui Inglimaa osa.

Sõltuvalt kliimale karjakasvatuses Inglimaal on ülekaalus lambakasvatus ja piimakasvatus. Maad kasutakse kultuurtaimede nagu kartuli, nisu, kaera, odra kasvatamiseks. Põllud on rajatud valdaval osal Inglismaa lõuna ossa, samuti Iirimaal. Metsandus on vähe arenenud ajaloolistel põhjustel. Majanduses on valdav osa samuti maavaradel nagu kivisüsi ja maagaas. Maagaasi leidub Inglismaa lõunaosas, Põhjamereäärsel küljel (8 leiuala 2001a.). Kivisütt kaevandatakse valdavalt kesk- ja põhjaosas.

Energia, tööjõud / poliitika ja kolooniad:

Praeguseks Inglimaal otseseid koloniaal valduseid ei ole, kuid on antonoomsusega valitsevaid riiklike üksuseid. Inglismaa alla koonduvad Aafikast Lõuna Aafika vabariik jne. ; Kanada; Austraalia ja India.

Peamise energia saab Inglismaa praegult läbi maismaatarniate Venemaalt maagaasi. samuti bensiin ja diisel. bensiin ja diisel pärinevad osaliselt ka Prantsusmaa ja OPEC riikidelt.

Praeguseks on tööjõud teeninduses koondunud valdavalt Inglismaale, Kanadasse ja Austraaliasse. Tööstus osad on koondunud Aafrikasse ja Indiasse. Osa tööstus ja karjakasvatust tehakse ka Austraalias. Seotud on nad omavahel väärdpaberitenäol, Inglismaale kuulub teatud osas riikliku firmasid ja varasid, (Välistada ei saa kohalikku tööstust täielikult). Muidugi sisse peab arvestama ka Hiina.

SB kuulub paregu Euroopa Liitu, mille läbi moodustab Inglismaa ühe suurema osa nagu Prantsusmaa, Saksamaa liidust. Inglismaa on vana sõber lähedaselt USAga.

Sõjanduslikult on ta seotud Natoga. Iraagi misioon toimus täpselt samadel põhjustel nagu Usalgi – nafta ja OPEC riikide üleline võim.

Finantsmaasik ja kinnisvaraturg:

Inglismaa kuulub tänu oma naelte juurde jäämisele ja elamistaseme poolest ühe kõrgemate hulka.

Finantsmaailmas on Inglismaa firmadel suurosa kogumaailma börsimaastikul, sest USAs olevad firmad nagu Microsoft Inc. on peakorteri poolest Inglismaa äri. USAsse on Microsoft ja teisedki Inglismaa suur ettevõtted registreeritud samuti börsile, st maandada üldist riski kogu impeerjumile ja samuti on Usa osakond autonoomne osaliselt Inglismaa omast. Üks teguritest Inglismaal on USA suurenev tarbjaskond ja nõudlus toodetele kõikides valtkondades. Samuti on Inglismaa firmad osaliselt seotud USa investoritega, ida poolsetele investoritele tehakse investeerimine võimalikult raskeks – olulist rolli mängib selles Venemaa poliitika USA ja Läänemaailma suhtes. Hiinasse investeeritakse samuti Inglisaal aktiivselt, sest see on pregult üks arenenuim piirkond maiilmas.

Kinnisvaraturg ei ole siiamaani jahenenud Inglismaal võrreldes Eesti turgudega. Jahenemine toimub suuremates vahemikes, peamisteks jahutajateks on buum . Suuri rollemängib riiklik SKPja rahva elatustase samuti maismaaline osa riigil. Samuti linna sisesed arenduslikud alad. Arendus piirkonnad on jõeäärsed osad Thamesi ääres, mida aga loetakse ohtlikeks veetaseme ja kliimamuutuste suhtes. Antud krundi osad on kuumad kinnisvara osad.

. Õpilase nimi: Sven Anderson

Kool: Sindi Gümnaasium

SKT inimese kohta PPSis – majanduse kogutoodang standardi järgi Klass XI b

Millisena ma oleks saate tegelastest?

2008-01-12T13:19:00.000-08:00

Which High School Musical Character Are You?

Created by BuddyTV

Which Lost Character Are You?

Created by BuddyTV

Which Smallville Character Are You?

Created by BuddyTV

Which Prison Break Character Are You?

Created by BuddyTV

Which Heroes Character Are You?

Created by BuddyTV

POHHUISMIKASVATUS ehk vabakasvatus

2007-12-15T06:28:00.001-08:00

EESTIS JA MAAILMAS

Kasvatusi on suurepäraseid ja väga halbu. Kasvatusi on palju nagu Maal inimesi ja nende nägemus kasvatusest. Kuid kõigil kasvatustel on üks sarnane joon, kõik nad kuuluvad tunnusjoonte järgi ühte. Mina arvan, et on olemas tänapäevaks väljaarenenud ja läbi katsetatud sellised kasvatused: poliitiline kasvatus (minevikus kommunism ja fašism jne); orjalik kasvatus ehk sõjaväeline ja kooli kasvatus - märkida tuleb ära siiski nüansid on neis mõlemas ja tänapäeval leviv uuus kasvatus liik pohuismikasvatus ehk vabakasvatus ning maailmas tuntud vabadus kasvatus.
Poliitiline kasvatus erineb kõigist teistest kasvatustest peamiselt oma sunnivisilisusega ja ebaloogilisusega. Pikemalt peatumata toimub kõikial poliitiline kasvatus, kuigi osadel on see demokraatlikumat tüüpi, kui teistel. 21. sajandil levib läänelik demokraatilise suunaga kasvatus.
Orjalik kasvatus on kasvatus mida ei tohiks sõna - sõnalt võtta, sest antud kasvatus on poliitikaga ja elu normidega muutuv kasvatus liik. Sõjaväelise dissipliini vastu ma ei ole aga kuuletumine ilma ise mõtlemata viib selle orajalikusele. (Sõjaväe punkt on täpsustamata, sest sõjavägi on suuremalt jaolt eriklassi kuuluv õpetus, mis muudab inimest "havaks"). Koolis olev orjalik kasvatus erineb oma vennast sõjaväes ainult selle dissipliini ja õpetamise osas vähe. Dissipliini osas on koolis toimunud leebumine ajalooraamatut sirvides. Orjus mis levib koolis sarnaneb alluva ja ülemuse suhetele, kus ülemus ütleb mida tohib ja mida ei tohi kaasaarvatud osaline mõtlemine kuulub ülemusele.
Õpilasele öeldakse ette kõigis probleemides lahenduskäik: matemaatiks - lahenduskäik valemite järgi mis ei vaja loogikat; eesti keel ja võõrkeeled - süsteemne gramatika mida saab õppida mehaaniliselt vajades loogikat sidumiseks; kunsti õpetus / kunstiajalugu ja muusika / muusika ajalugu - ainekava mis piirab loomel tegeleda loominguliselt, vabalt jne ained. Ained mida moonutatatakse praeguse äranägemise järgi võimalikult palju mõttetuks Eesti Vabariigis. Eesotsas haridusministriga, küsimus: "Kas haridusminister teab / oskab lahendada keskkooli või põhikooli ainetes olevaid punkte?" Arvatavalt ei, set see ei huvitagi teda, see huvitab ainult niipaju, et töö tehtud ja kõik. Õppiku koostajad võivad küll pakkuda head vara sisuks aga see kuulub juba lisasse. Primal juhul muudetakse ainekava, kui sedaki juhtub.
Tagasipöördudes teemasse peaks Eesti vaatama rohkem teiste riikide haridust ja vältima sealseid probleeme, Soome mida kiidetakse palju tundub reklaamina tegelikult halvale asjale. Mina soovitaksin tutvuda Uus - Meremaa haridusprogrammiga.
Mulle meenub selle teema juures, kunagine vestlus (nimed pole olulised). Vestlus puudutas kasvatust lasteaisas, kus kasvataja käskis lapsevanemal oma lapst õpetada "õigesti" joonistama reaalseid objekte. Antud lapsevanem palus kasvatajal rahulejätta see teema, sest "õigesti" nägemist ei saa õpetada. Sellist asja nagu õigesti joonistamine on vale - egas muidu pole meil modernism, klassika, impo, futurism jne. samalpäeval küsis laps emalt: "mida ma joonistan?"!
Vabadus kasvatus on kavatuse üks lahedaimaid vorme mis mõeldi välja eelmisel sajanil Saksamaal, erakoolide jaoks, et anada paremat õpet lastele. Vabadus kasvatus tähendab kasvatust kus laps peab ise otsustama kõigi ja kõikide probleemide puhul. Lapsevanemal ja õpetajal puudub siin oma suunamise koht, kuigi arvamus on lubatud. Arvamus aga ei tohi olla paikapanev või suunav, sest muidu valitakse ikka lapsevanema varjatud soov.
21. sajandi probleemiks on pohuismi kasvatus. Kasvatus mida kutsutakse teise nimega vabakasvatuseks. Vabakasvatus tähendab sõnasõnalt või mitte tegelikult KÕIGE LUBAMIST. Samas, kui poliitika ja avalikus propakeerib läänes VABADUSKASBVATUST, millest arusaadakse, kui vabakasvatus.
Vabaduskasvatus tähendab sõna - sõnalt, kui jutumärkides vabaduse andmist piiratud kujul. Peamisteks piirideks on viisakus, moraali tunnetus, sõna vabadus viisakas vormis, käitumine lugupidamisega. Samas alles jääbb õigus elule, haridusele, loomele, ise mõtlemisele, vabadusele. Vabaduskasvatuses tegeletakse loomingulislt ja humanitaarselt rohkem, kui reaalsete asjadega. Reaalseid asjau püütakse anda humanitaarselt. Inimestele kellele läheb peale reaalsed ained saavad tõsist materjali eraldiseisvalt, välistades humanitaarsed inimesed sellest.
Meie kes tahame olla parimad, jõuda Orava kombel edasi peaksime mõtlema mitte Pisa testide järgi vaid sellele kuidas mõelda ja pohuismikasvatuse välja ajama - jõuga.

KUI MINA OLEKSIN JÕULUKINK?

2007-12-13T09:05:00.000-08:00

Kui mina oleksin jõulukink ma esindaks väga suuri ja sügava tähenduslikke kinke. Kinke mida poest saaks vaid materjaalselt ja kinke mida saab vaid hingest ja südamest.

Kõik kingid mis tuleksid kingikotist materjaalsena omaksid raamatu, DVD, teleka, sülearvuti, MP3 mängia ja loomulikult söögi “kuju”.

Raamatute näol levitaksin laialdaselt raamatuid nagu: “Lilla lehm”, “Rikas Isa sari”, “Mõistujuht torujuhtmest”, “Vee varjatud sõnumid” või “Ajasilmus” ja “Karma – müüt või tegelikkus”. Ilukirjandusest Philipp Phulmani “Tema tumedad ained – Kuldne kompas”, “CSI”, “LOST”. Peamine põhjus kingitus olla raamatut on suur ja mõjuvõimas tarkuse levitamise vägi. Kõik raamatud mis eales loodud, väärivad lugemist, sest mõtte on kõikial, isegi kõige väikseimal kujul.

DVD, autod, MP3 jne. tarbeesemeid kingina kingiksin meelelahutuseks vaevanäinud inimestele, tänuks nende pingutuste eest maailmale ja iseendile. Materjaalsed asjad võivad lohutada meid aga mitte päästa muredest alaliselt. Seepärast ongi parim olla kink vaevanäinule, et ta osakb hoolida oma materjaalse vara eest nagu ligimese eest.

Sülearvuti tahaks olla vaid kingina äriinimesele või üliõpilasle. Süleaervitita inimene äris on nagu kunstnik ilma pinslita. Maailm on muutunud keerilisemaks infrastruktuuri vajavaks, suurkülaks. Info on vajalik reaalses ajas, tänapäeva muutuvas maailmas.

Toiduna esindaksin kõiki toidu rühmi ja saadusi mis lähevad vaestele, vaestele välismaal (Aasia, Aafrika). Toiduna kindlustaks mäletamise ja austuse igapäevastes toimingutes. Kindlustaksin igapäevase elu vaestele ja rõhututele. Toidu näol saaksin aidata näljahädas olevaid inimesi.

Kõik kingid mis tuleksid vaimust omaksid veelgi sügavamat mõttet, kui materjaalsed väärtused. Vaimu varana esindaksin sõprust, armastust, lahkust, hellust, tarkust, soojust, hoolivust, sentimentaalsust, ego.

Erilist tähelepanu pööarksin EGO – le. Kõigil meil on EGO, mis kaitseb halbamõju avaldavate tegude, sõnade eest. Tänapäeval on EGO saavutanud liialt suure jõu inimestes. Jõulude ajl vähendaks ego mahtu nullini, et ruumi jääb ka teistele, samas kaite säilim eneses.

Jõulu kinki mida esindada, oleks veel. Kuid kõiki üles lugeda ei jõua, sellel lehel hetkel ma. Kingita saab materjaalseid asju nagu telefon ja auto mida “kergelt” üle libistada saab teisele. Tundeid kinkida on kõige raskem kinkida, sest nendest sõltub “elu” tuleviks. Mina ise kingiks rohkem vaimu ja tunde kinke, sest väärtus ei kustu sellistes kinkides kunagi. Kõige parema terviku annavad südamest tehtud materjaalne ese, mis tunded alaliselt peegelduvad meile neist.

ÕHTU LINNAS

2007-12-13T09:03:00.000-08:00

Õhtuid linnas võib veeta igaüks. Iseasi, kas kõik soovivad seda? Õhtuti liiguvad linnas ringi nii poisid, kui tüdrukud ja ka täiskasvanud, kes kiirustavad koju, et teha mõni hunja perele valmis.

Noortel mööduvad tunnid pimeduses nagu hetk unes. Tavaliselt alustatakse umbes kella 9 – 10 paiku kerge joomise ja niisama linnas seiklemisega.

Esimesed tunnid mööduvad lõbusalt, sest siis kohtutakse taas oma vanade semudega, keda pole ammu aega näinud, tegelikkuses, vaid kõige rohkem paar päeva, Peale sõpradega kohtumist, minnakse linnas mõnda cooli kohta nagu baar või pubi. Tavaliselt valitakse bubi, kus võmme eriliselt ei käi või väga harva. Enne bubisse minekut, võetakse autosse ka omad tšikid või sõprade omad, kellelega natuke flirtida.

Väljaspool baare ja pubisid hängitakse mööda tänavaid kambakesi. Hängimise oluliseks osaks on slängis rääkimine. Sõnavara ei erine siin suuresti MSN keelest, kus iga sõna on moondunud või erilise tähendusega.

Tavapärastes ameerikalikes dialoogides toimub tihti mõningane ärplemine:

“Jou men, mis teed?”

“Midagi, lihtsalt tsillin siin. Näe pliksi sebisin ära – lõpuks ometi!”

“Hei, normaalne, rate laksu saab ka teha?!”

Tihti kambad jõlguvad mööda tänavaid, lahmides suitsu ja alkoholi. Asjalik tegevus põhimõtteliselt puudub – ainsaks nilbuseks on amelemine tänaval ja slängimine täiskasvanutele ebaviisakalt. Egas muidu vanarahvas ütle, et mõistus pole omateha.

Tavapärases keelekasutuses on raske normaalset suhtlust arendada sellises stiilis ja selliste väljenditega.

GEOGRAAFIA TÖÖ VASTUSED

2007-12-12T15:03:00.000-08:00

a)
sverääne riik – vaba riik, kel on oma valitsus
koloonia – emamaale kuuluv asuala, eelnevalt vallutatud sõjaväe abiga
enklaav- riik või osa sellest, mida ümbritseb teise riigi territoorium
linnriik – väikeriik, mille territoorium mis hlmab vad üht linna ja selle tgamaad, Luxenburg, Vatikan, ......
b)
dekoloniseerimine – XX sajandi keskpaigas alustati suuri sõdu, mis koormasid majanduslikult riike. Asualad oleksid seda suurendanud.
NSVL lagunemine – 1988 – 1989 algas lagunemine, sest R. Reagan ei talunud enam NSVL. ta lasi selle välja visata. Tema alustatud poliitika sundis NSVL sõjatehnika arenduse kõrvalise tugeva puudujäägi tõttu kuristikku. Venemaa majandus lakkas funktsioneerimast, sest see oli ebaloogiliselt ülesse ehitatud süsteem. Lubati läänelikud suhted ja vabasõna, see aga põhjustas liikumise vabaduse suunas liitu kuulunud rahvaste hulgas – Balti kett.
Ühe versiooni kohaselt tahtsid ilumnistid haarata võimu järkjärgult. Selleks otsustati selleks valida ida (sootsad tingimused inimeste endi poolelt), idasse kavantati komunism, mis oli ebaloogikal ülesse ehitatud. Lääneriik ehk USA kapitalistid maksid raha teisele poole ülalpidamiseks. Selline asi toimis kuni 1988 aastateni, sest vabamüürlased (loe: ilumistid ja kõrgemad kapitalistid) ei tahtnud enam maksta Venemaa ülalpidamist kinni.
c)
Suured raskused on tingitud poliitilistest suhetest naaber riikidega ja kaugemate lääne riikidega. Palju palavvöötme riike valitseb diktatuur või komunism.(Hiina). tegutseb ainuisiklik onu - poja poliitika. Mõningatel riikidel ei ole vajalikku merepiiri nagu on põjapoolkeral. samuti mängivadrolli põllumajandus tegurid ja nakkushaigused ning poliitika veelkord. Vaesust süveneb ainult suurenev rahvastiku kasv ning nälg ja harimatus.

SKT – Kogumajanduse toodang riigis.
HDI – Inimarengu indeks, seda arvutatkse kogumajanduse toodankut inimesele, haridustaset ja keskmist eluiga arvesse võttes. Seda teeb ÜRO. Seda kasutatkse riikide krupeeringuks elukvaliteedi järgi seadistamiseks.
Keskmine elu N
kekmine elu M
Mobiilide kasutus ja internet 1000 inimese kohta

Venemaa, Hiina, India, Pakistan, Mali – SKTin: 9902, 5896, 3139, 2225, 998
Kõrgeltarenenud riigid väljaspool Euroopat: Kanada, Jaapan,USA,
Arengu näitajad - Rahvastiku arngutase (HDI, hariduse tase, SKT tase (ja skp), töötamise eluiga, dissiplineeritud ja töökad.

Pindalalt suurimad: Venemaa, Kanada, USA, Hiina, Brasiilia, Austraalia, India, Argendiina, Kashastan, Sudaan.
Rahvaarvult suurimad: Hiina, India, USA, Indoneesia, Brasiilia, Pakistan, Banglatesh, Venemaa, Nigeeria, jaapan.

3 liiki: Majandus – poliitiline; Majandus liit vabakaubandus ja liikumine; Poliitilised kaitse organisatsioonid.
EL – kujunenud, kui majandusühendusena, kasvas välja Söe ja terasühendusest. Tänapäeval on kujunenud poliitiliseks ja majanduslikuks ning kaiteliitu kujundavaks liiduks / orga. EL tekkis vabamaks kaubandus suhete tekkimiseks. Vabam kaubandus lubab kiiremat turgu ja tõhusamat majandust. EL liigub praegu ida suunaliselt. Arvatavalt EL vajab odavaid tööjõu piirkondi ja suurem tarbiaskond vabamale turule. ( 4 sammast on – EL ei ole riik, ühine raha, ühised seadused, ühised piirid ja vaba kaubandus ning liikumis vabadus ?).
EL on väidetavalt üks suurimaid tänapäevaseid illumnistlike ehk “valgustajate” vabamüürlaste idee, koondada kogu võim ühtseks. EL laieneb, sest koondatud jõududega saab kindlamalt kontrollida rahvast.
NAFTA – Põhja – Ameerika Vabakaubandusleping, Kanada, USA, Mehiko, peakorter on OTTAWAS (Kanada), EL konkurerimiseks, kaupade ja teenuste liikumine vabalt tulekuks – minekuks. Mehiko ja USA vahelt on kaotatud kõik tolli ja tariffi maksud.
OPEC – Naftat Transportivate Riikide Organisatsioon, nafta turuhinna mõjutamine kokkulepitud tootluse alusel. Ühenduses on peamiselt vaesemad maailma riigid, Venezuela, Alzeeria, Araabia, ...

Tunnused rahvusvahelistele firmadele: 1) Globaalne
2) Globaalne tööjaotus – osasid ja kokkupanek odavamates riikides
3) Firma peakorter asub rikkamas riigis kus on madalad maksud ja vajadusel ka madalad tingimused börsil olekuks.
4) Toorhinna vaatamine + kohale tanimis kulud
5) Kaubamärgi tuntus – bränd.
6) laialtlevinud tarbjaskond ja tarbe kaubad
7).......
XX ja XXI. sajandil hakkas süvenema infotehnoloogia ja tehnoloogia nii transpordis kui sides. Tänu kiirele ühendusele ja kiirele vahetusele saab toimuda ülemaailmne tööde jagamine eripaigust antavate käskude kohaselt. (Eest laseb trükkida osa lehti Hiinas – “Eesti Ekspress”)

Välisinvesteringutest saab riik kasu tööpuuduse vähenemisega, töötajate arvu suurenemine, SKP suurenemine ehk riigi rahakoti täitmine suureneb. Karta tuleb vabade inimeste puudu jääk, oma firmade blokking, majanduse rajamine välis jõul täielikult ehk uueaja kolonialiseering, tarbimine suureneb ainult väljapoole tagasi.

Microsoft Inc. – arvurite operatsioonisüsteemide tootja ja arendaja lisaks sellele progtammid. Toodetakse Hiinas, Tawanis, P.Koreas. EMA - USA
Walt Disney Inc. – meedia monopol, toodab koomikseid, filme, ajakirju, multikaid jne. Kuulub alla ettevõtteid nagu: ABC Television, Life TV, Real TV, ESPN TV, Miki Hiir, veepargid, lõbustuspargid, DIsneyland ja Disney World ja ....... Palju tooteid tehakse orginaalis inglise keeles mida tõlgitakse miljonisse keelte lähte riigis poolt. Suuremad asjad tehakse Hiinas, Taiwanis või Koreas. EMA - USA
ADIDAS – spordijalatsite ja spordirõivaste tootja ja müüa, brändiks on ADIDAS. EMA - USA
Google Inc. – interneti browsweri firma mis tegeleb allprogrammide müügiga ja tasuta levikuga lisaks opakub ORKUTI (pildiserveri), e-kasi, ..... Peamiseks loojateks on India ja emamaa. EMA- USA / UK
Yahoo! Inc. – sarnane googlele, ainult USA kesksem. Tegeleb peamiselt EMA – USA ja kasutab tevet maailma ära vabatahtlikuid tesdimaks oma programme.
MSN Inc. – browswer, Talk Messinger teenuse pakkumine ja e – kast, ....
Emaks on USA
Coca - Cola - karastusjookide tootja, toodab lisaks põhijoogile lisa karastus tooteid: Sprite, Fanta, Energy, Kali, ...... EMA- USA All üksused üle maaailma tagavad igale piirkonnale joogid vajalikus mahus ja keeles. All üksused on krupiti earldi registreerutud börsile, et vähendada riski kogu monopolile.

Maailma linnadesse on koondunud suuremosa kompannide peakontoreid. Nendes riikides tavaliselt toimub juhtimine firmal. Seuurlinnades on kergem läbisaada personaalselt erinevatelkompaniidel ainult juhtimise osas.

Otseinvesteering võib olla välismaine raha – kapital rakendatakse uue firma loomiseks või investeerimine börsil või kinnisvaral – kohalikul.

Globaliseerumine ehk ülemaailmistumine inimkond muutub tiheneva infovõrgustiku pärast ühtseks koosluseks.
Geo. tööjaotus - erinevates maailmajagudes (riikides) toodetakse, valmistatakse, pannakse kokku terviklik toode või tervikliku toote osad mis pannakse lähtekohas kokku.
Seob neid kaht infovõrgustik tagab kiire ja efektiivse tööjaotuse võimalikuse maailma eripaigus.

Glob. ineksi tasemega juhtisid 2003a. Irimaa ja Sveits ja Rootsi. Glob. tähendab ülemaailmniustust kiremine kasvu tempot näitab antud indeks.

KOHALIKUD TEERAJAD

2007-12-12T15:00:00.000-08:00

Släng, kas släng on tavapärane või erakordne nähtus? mis on släng? Släng on kõige tavaliseim ja loomulikum nähtus maailmas. Peamiselt liigitatakse slängiks, omavahelist või inimeste seas liikuvat, emakeelel paseeruvat keele kasutust, mida mõjutavad keele kontaktid.
Paljud mõtlevad selle üle kuidas slängi liigitada või rühmitada. Kohalikud teerajad on aegade jooksul slängist moodustanud linnaelu ja kultuuri, ühe omalaadse keelelise osa. Mõnes mõttes saaks slängi liigitada eraldi keeleks, originaal keeles, kui see ainult nii kiirest ei muutuks.
Släng väikeses maakohas võib osutuda kesiseks, kui nooremaid inimesi pole. Linnades kus on liikumine suurem ja kontaktid suuremate linnade ja teiste riikidega on kättesaadavamad osutub slän keeruliseks võrguks. Sealt maalt hargnevad kohalikud teerajad väga suurteks mida püian lühidalt selgitada.
Esimese mulli või teerja moodustavad väikesed inimeste kooslused ja klassi, poliitikud, lauljad jt kes kasutavad omavahel tihedalt tavapäraseid slängisõnu. Peamiselt on nendeks: sa oled cool, huinja (parim hääldus väljendub slaavitähestikus хуиня), sae pekki, tsau, paka, pista põlema end. Mõned neist sõnadest on “otse tõlke” teel halvasti mõistetavad. Tähelepanu võib tõmmata väikese grupi släng, see ei moodusta kunagi üle kümne eri sõna liigi. Samuti võivad tähendada tavapärased või ebatavalised sõnad ja sõnaväljendid väikestes inimkooslustes erinevaid asju, kui nende originaal tähendus.
Teise mulli kuuluvad suuremad rühma kooslused näiteks: riik, maakonnad, linnad. Sellesse mulli kuuluvad apsaluutselt kõik inimesed. Samuti suureneb inimeste kooslus tingib slängi sõnade moondumise või eri arussaamade tekkimise. Paljud Tallinnlased ei tea mida tähendab hunja ehk kõik mida jumal juhatab ( sageli negatiivsete objektide või asjade kohta) või mõningad Pärnus ei teata mida tähendab sõna kohuke ehk tüdruk (peamisteks kasutajateks on poisid). Slängi sõnu mida kõik kasutavad ja teavad, on paraku riiklikus slängistikus vähem, kui väikeses personaalses siseringis. Riigi slängisõnad on näiteks: suva, cool, tüdo, pliks, poisu, nunnu, sae muru, sae pekki, sa oled sale, ..... .
Kolmas mull on rahvusvahelise slängi päralt. rahvusvahelises slängiga puutume kokku igapäev läbi interneti vahenduse, MSN, Skype, jututoad jne. Rahvusvaheline släng kujuneb peamiselt inglise keeles, põhjuseks on inglise keele maailma keeleks valimine. Rahvusvaheliseks slängi keeleks võib olla samuti vene keel. Peamine on see, et maailma keele slängi sõnad kaasaarvatud traditsioonilised õiged sõnad kontakteeruksid kohaliku keelega, see läbi muutes slängi. Rahvusvahelise slängi olemasolu muudab paratamatult kohalikud teerajad keeruliseks, tänu internetiseerumisele võib iga riigi sisene slängi osa muutuda iseseisvalt, muutmata tervikut. Järgnevad näited on originaalses tähenduses roppud: pohh – eestlastele tähendab see: “mull on sellest üks – kõik”, fuck – samuti eesti noorsoos levinud sõna mida käänatakse sootuks teiseks, kui see tegelikult on “mine perssee või kõik läks metsa, kurat” jne. sõnad. Antud sõnu ei maksa tavapärases slängivestluses kasutada, sest sõna päritolumaa keelt teadvatele inimestele võib see olla solvava sisuga või ebaeetilise käitumise märgiks tema suhtes.
Kõiki antud alaliike kasutatakse ühiskonnas regulaarselt, keeramata tähelepanu sellele kui vajalik on see kommunikatsioonis. Paljud inimesed ei suuda suhelda MSN või reaalses vestluses korrektselt nagu seda nõuab keel. Slängi ei saa pidada võõrnähtuseks ega paratamatuks “kuradiks”, släng on koguaeg eksisteerinud korrektse keelekõrval, pidevalt muutuva ja iseseisva üksusena. Slängi peab oskama kasutada, et läbilüia erinevates tava olukordades. Valides täpselt koht ja aeg. Seega kohalikud teerajad slängis võivad olla huinja raskekujulised.

"KyWxxBbyKY"

2007-12-12T06:09:00.000-08:00

Yahoo! Finance
Quote for ^IXIC

"iZFeodhRwx"

"KyWxxBbyKY"

2007-12-12T06:04:00.000-08:00

Yahoo! Finance
Quote for ^IXIC

Üldine kaitse blogil