Esimene lugemine – kolm eelnõu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele uute elektritootmisvõimsuste rajamise kiirendamiseks Eestis“ eelnõuga (847 OE) soovitakse, et valitsus võtaks viivitamata vastu otsused ja rakendaks vajalikud tegevused, et kiirendada Eestis uute elektritootmisvõimsuste rajamist.

Esitajate sõnul annaks eelnõu valitsusele suunise käsitleda uute elektritootmisvõimsuste rajamist riikliku prioriteedina, mis omakorda aitaks parandada elektri varustuskindlust, vähendada impordisõltuvust, suurendada puhta energia tootmist, langetada elektrihindu ning tugevdada Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja lahendus Vene-Ukraina sõja tõttu Eesti kodanikele ja elanikele tekkinud varaliste kahjude hüvitamiseks“ eelnõuga (863 OE) soovitakse, et valitsus asuks looma Eesti elanikele Venemaa Ukraina-vastasest sõjast tulenevate varakahjude hüvitamise mehhanismi.

Esitajad märkisid seletuskirjas, et kui droon või drooni osa või muu sõjalise tegevusega seotud objekt peaks kahjustama inimese kodu, autot või muud vara, ei ole kannatanul praegu võimalik kahjude korvamiseks hüvitist saada. Seetõttu peaks valitsus leidma nende sõnul olukorrale kiire ja toimiva lahenduse.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele mootorikütuste hinnatõusu mõjude leevendamiseks Eesti Vabariigis registreeritud sõidukite kasutajatele“ eelnõuga (874 OE) soovitakse, et valitsus töötaks välja meetmed, mis tagaksid Eesti tavatarbijaile bensiin 95 ja diislikütuse kättesaadavuse hinnaga kuni 1,4 eurot liiter. Esitajate sõnul lähtub eelnõu vajadusest leevendada inimeste igapäevast toimetulekukoormust, piirata kütusehinna tõusu mõju transpordikuludele ja luua tarbijatele hinnakindlus.

Komisjonide istungid

Keskkonnakomisjonis – kell 13: looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (612 SE);

kultuurikomisjonis – kell 14: kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (830 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad; riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (824 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – kell 14: postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (781 SE), kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;

riigikaitsekomisjonis – kell 14: kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE); julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad.

Sündmus

Kell 12 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Moldova suursaadiku Eugen Carasega.

Välislähetused

20.–23. mai
Riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid esineb rahvusvahelisel Globsec julgeolekufoorumil Prahas Tšehhis.

20.–23. mai
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Euroopa merepäevadel Limassolis Küprosel.

20.–23. mai
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Kadri Tali osaleb assamblee alalise komitee istungil Monacos.

21.–22. mai
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Ester Karuse ja Henn Põlluaas osalevad Eesti, Läti ja Leedu väliskomisjonide kohtumisel Rēzeknes Lätis.

21.–25. mai
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb Aafrika demograafilist revolutsiooni käsitleval kohtumisel Kaplinnas Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 21. maiks

Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning kultuuriminister Heidy Purga.

Saadikud soovivad esitada peaministrile küsimusi, mis käsitlevad julgeolekut, lühinägelikku poliitikat, Eestit ähvardavat chapodi-foobiat, poliitikat, erihoolekannet, olukorda riigis, keskkonna- ja kliimapoliitikat, riigi finantstervist ja Eesti rahvastikupoliitikat.

Haridus- ja teadusministrile esitatavad küsimused puudutavad rasket olukorda hariduses ja perekonnaõpetust ning kultuuriministrilt soovitakse küsida rahvusooper Estonia juurdeehituse kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu

Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (683 SE) lihtsustatakse ja kiirendatakse planeerimismenetlusi.

Muudatused võimaldavad omavalitsustel kiiremini ja paindlikumalt arendustele reageerida, lõpetada vananenud või seiskunud planeeringuid ning vähendada formaalseid ja ajamahukaid kohustusi. Näiteks lõpeb edaspidi detailplaneeringu kehtivus automaatselt, kui selle alusel ei ole 10 aasta jooksul arendustegevust alustatud. Kui kehtivusaega on siiski vaja pikendada, saab seda teha ilma uue avaliku menetluseta.

Eelnõuga loobutakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringust, mida seni kasutati näiteks tuuleparkide planeerimisel, ning edaspidi saab selliseid olulise mõjuga ehitisi planeerida detailplaneeringu alusel. Kui omavalitsuse eriplaneeringu keskmine menetlusaeg on olnud neli aastat, siis detailplaneeringuga saab sama tulemuse keskmiselt 2,2 aastaga. Ühtlasi jääb eelnõu kohaselt ära maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapp.

Enne eelnõu teise lugemise katkestamist tänavu märtsis tehti eelnõusse mitmeid muudatusi, mis võimaldavad muu hulgas planeerimisalase tegevuse korraldajal määrata planeerimismenetluses toimingu tegemiseks mõistliku tähtaja, kui seaduses või muus õigusaktis ei ole toimingu tegemiseks tähtaega sätestatud. Samuti lisati eelnõusse uue planeeringute infosüsteemi kasutuselevõttu ettevalmistavad sätted, mille alusel hakkab toimuma isikuandmete kogumine ja säilitamine. Muudatustega luuakse võimalus saata loodava infosüsteemi kaudu planeeringu- ja selle mõjualasse jäävatele isikutele massiteateid planeeringu algatamise või muude planeeringuga seotud menetlustoimingute kohta, et tagada parem kaasatus.

Maa- ja Ruumiamet saab muudatustega õiguse kontrollida nii omavalitsuse kui ka muu planeerimisalase tegevuse korraldaja või asutuse tegevuse tähtaegsust ning omavalitsuse tegevust planeerimismenetluse läbiviimisel, nõudes teavet ja tehes vajadusel ettekirjutusi õigusvastasuse või põhjendamatu viivituse kõrvaldamiseks.

Lisaks täpsustatakse muudatustega tehnovõrkude ja -rajatistega arvestamise kohustust nii üld- kui ka detailplaneeringutes ning nähakse ette tähtaja seadmine detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tegemiseks ja detailplaneeringu muutmise võimaluse lisamine. Muu hulgas jäeti eelnõust välja muudatused, millega plaaniti kaotada planeeringute teadete avaldamise kohustus üleriigilise levikuga ja maakonnalehtedes.

Teise lugemise jätkamisel viidi eelnõusse veel neli muudatusettepanekut, millega jäetakse riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse ning nähakse ette, et Maa- ja Ruumiameti haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel on sunniraha ülemmäär 9600 eurot. Lisaks laiendatakse omavalitsuse kaalutlusõigust projekteerimistingimuste andmisel ning täpsustatakse mitme sätte jõustumisaega.

Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (860 SE) muudetakse tasude maksustamise reegleid, kui teenust osutatakse eraisikute vahel sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel.

Praegune kord näeb ette, et kui eraisik ostab teiselt eraisikult võlaõigusliku lepingu alusel teenuseid, näiteks eluaseme hooldus-, remondi- või lapsehoiuteenust, peab ta kandma teenust osutava inimese töötamise registrisse, esitama tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni ning maksma tasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid. Eelnõuga need kohustused kaotatakse ning pannakse sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustus sarnaselt tulumaksuga teenustasu saajale.

Samuti vähendatakse mitteresidendist tööandjate koormust, vabastades nad registreerimis- ja maksukohustusest juhul, kui nende töötaja viibib Eestis lühiajaliselt ning tööandjal puudub siin püsiv tegevuskoht. Muudatused on suunatud eelkõige diginomaadidele, aga ka lühiajalistele esinejatele, koolitajatele, sportlastele ja filmivõtetel osalejatele.

Teine lugemine – kuus eelnõu

Valitsuse algatatud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) eesmärk on suurendada ühtse õigusruumi loomisega kriisideks valmisolekut. Eelnõu ühendab kolm senist kriisiõiguse seadust – hädaolukorra seaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja riigikaitseseaduse – üheks tervikuks, et parandada kriisideks valmistumist ning nende lahendamist.

Eelnõu suurendab kriisiaegset rolliselgust ehk seda, kes ja mida kriisi ajal teeb. Nii teavad riigiasutused, omavalitsused, elutähtsa teenuse osutajad ja teised kriitiliselt olulised ettevõtted oma rolli kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel. Säilib põhimõte, et igaüks valmistub erinevates kriisides oma ülesandeid täitma ning samal tasandil algab ka kriisi lahendamine.

Peaminister kui kriisiolukorra juht sekkub asutuste kriisiülesannete täitmisesse, kui otsus mõjutab kriisiolukorra lahendamise eesmärgi täitmist või valitsuse tegevuse ühtsust ja koordineeritust kriisiolukorra lahendamisel. Sõjalises kaitses suureneb Kaitseväe tegutsemisvabadus vahetu ohu korral, sealhulgas selleks, et tuua liitlased kiiremini Eestisse.

Kohalikud omavalitsused saavad eelnõu kohaselt kindlad kriisiülesanded. Nende hulka kuuluvad elutähtsate teenuste, näiteks veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte ja teede korrashoiu tagamine, evakuatsioonikohtade ettevalmistamine ja evakuatsiooni toetamine, olulisemate sotsiaal- ja haridusteenuste pakkumine ning kohalike elanike teavitamine.

Rolliselguse suurendamiseks loob valitsus üleriigilise kriisiplaani, mis koondab kriisideks valmistumise ja nende lahendamise ning mille alusel koostavad teised asutused oma plaanid.

Riigikaitsekomisjon tegi eelnõusse menetluse käigus ulatuslikult muudatusi, nende seas muudetakse eelnõu pealkirja ja jõustumisaega. Muudatuse kohaselt jõustub eelnõu 1. juuli asemel 1. oktoobril. Samuti täiendatakse eelnõu Riigikogu ja presidendi ülesannetega, kujundatakse senised julgeolekupoliitika alused ümber julgeolekustrateegiaks ning muudetakse Riigikaitse Nõukogu koosseisu. Paljude teiste muudatuste seas lisatakse eelnõusse eraldi sõjavangide kohtlemist käsitlev peatükk.

Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (767 SE) muudetakse õppelaenusüsteem paindlikumaks ja õppelaen tudengitele kättesaadavamaks.

Eelnõuga kaotatakse alates 2026. aasta septembrist õppelaenu taotlemisel käendaja või kinnisvaratagatise nõue, et laenu saaksid taotleda ka need noored, kel seni ei olnud võimalik leida sobivat käendajat. Senise tagatise asemel hinnatakse laenutaotleja maksekäitumist ning kui õpilane või üliõpilane ei ole täitnud panga või mõne teise laenuandja ees oma muid kohustusi, võib pank õppelaenu andmisest keelduda.

Eelnõuga muutuvad soodsamaks ka laenutingimused. Õppelaenu intressimäär on eelnõu järgi senise kuni kolme protsendi asemel kuni 1,5 protsenti, millele lisandub kuue kuu euribor. Riik tagab jätkuvalt nii õppelaenu maksimaalmäära, mis on sellest õppeaastast kuni 6000 eurot, kui ka tasumisele kuuluva intressi.

Kui seni tuli õppelaen tagastada kahekordse nominaalse õppeaja jooksul, siis eelnõu järgi pikeneb tähtaeg neljakordseks ning maksimaalne tagasimakseaeg kasvab 20-lt 25 aastale. Pikem tagasimakseperiood võimaldab vähendada igakuiseid laenumakseid ja hajutada finantskoormus pikemale perioodile. Praegu võtab õppelaenu aastas umbes 1800 üliõpilast, mis on neli protsenti võimalikest laenusaajatest. Muudatuste tulemusel laenuvõtjate arv eelduslikult kasvab.

Teiseks lugemiseks tegi kultuurikomisjon eelnõusse täpsustused, et selgemalt reguleerida uuele õppelaenude süsteemile üleminekut. Muudatus näeb ette, et enne 2026/2027. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingud jäävad üldjuhul kehtima nende sõlmimise aegsetel tingimustel, kuid kui laenusaajal ei ole tagasimaksekohustust veel tekkinud, võib ta viia oma õppelaenulepingud krediidiasutusega kokkuleppel üle uuele regulatsioonile. Inimesele, kellel tagasimaksekohustus on juba tekkinud ja kes ei ole õpinguid jätkanud, sellist õigust ei anta, kuid tal säilib võimalus muuta intressimäära.

Maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE) eesmärk on tagada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säästlik kasutamine ja vältida olukordi, kus püük koondub ebasobivatesse tingimustesse vaid üldise laevade väljumispiirangu tõttu.

Praegu on valitsustevahelise kokkuleppe alusel lubatud Peipsi järvel teha kokku kuni 600 laevaväljumist aastas, sealhulgas 300 peenesilmalise ja 300 suuresilmalise püügivahendiga. 2023. aastast rakendunud individuaalkvoodid on aga näidanud, et üldine väljumiste lagi ei sobitu uue süsteemiga: see võib tekitada surve püüda lubatud saak võimalikult kiiresti, mis omakorda suurendab ülepüügi, tagasiheite ja varjamise riski.

Eelnõu täpsustab kutselise kalapüügi registrisse kantavaid andmeid, püügiloa väljastamise tingimusi ning seda, kuidas arvestatakse püügivahendiga tehtud veealale väljumisi. Muudatused võimaldavad kaluritel paremini valida püügi aega, lähtudes ilmastiku- ja veeoludest, ning vähendavad vajadust teha püük võimalikult kiiresti üldkvoodi täitumise hirmus. Uut püügikorraldust on kavas rakendada 2026. aasta teisest poolest.

Teise lugemise eel täpsustati eelnõus muu hulgas kalalaeva lisamise õiguse kasutamist ja pikendati selle kehtivust 66 kuule, sealhulgas anti selgus õiguse tagasiulatuva kohaldamise kohta. Samuti täpsustati püügivõimsuse jaotumist ning kehtestati selgemad alused püügivahendiga veealale väljumiste arvu ja selle arvestamise määramiseks, eristades need püügivõimalustest. Lisaks korrigeeriti täiendavate püügivõimaluste jaotamise põhimõtteid, et arvestada enam ettevõtjate tegelikku püügikasutust.

Sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE) kohaselt saavad tervishoiutöötajad endale retseptiravimit välja kirjutada erandlikus olukorras kergema haiguse tavapäraseks raviks või varem määratud kroonilise haiguse ravi jätkamiseks. Kehtiv seadus lubab tervishoiutöötajatel retseptiravimeid välja kirjutada vaid teiste inimeste ravimiseks.

Seletuskirja kohaselt lähtub muudatus eeldusest, et ka ennast ravides peab tervishoiutöötaja tegutsema professionaalselt, lähtudes kehtivatest ravijuhenditest, ravimitega seotud regulatsioonidest ja kutse-eetika nõuetest. Tervishoiutöötaja peab võimalikult objektiivselt hindama oma pädevuse piire ka ennast ravides ning vajadusel pöörduma patsiendina teise tervishoiutöötaja poole.

Eelnõuga lisatakse ravimiseadusesse ka volitusnorm, mille alusel kehtestab minister määrusega loetelu ravimite toimeainetest, mille välja kirjutamine on tervishoiutöötajal endale kui patsiendile piiratud või keelatud.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse täiendamise seaduse eelnõu (773 SE) võimaldab Eesti vabu vanglapindu rendile anda välisriikidele. Eelnõu järgi saab Eesti vanglates täide viia välisriigi kohtu mõistetud vanglakaristusi, kui on sõlmitud vastav välisleping. Kokkuleppe peavad ratifitseerima mõlema riigi parlamendid.

Seletuskirja kohaselt on Eesti vanglahoonete ülalpidamine nende tühjenemise tõttu liiga kulukas. Vanglarent aitaks hoida vangla töös, tagada väljaõppinud vanglapersonalile töö ning vähendada riigi kulu tühjade vanglapindade ülalpidamisel, pannes need riigieelarvesse tulu teenima.

Eelnõu järgi saab vangi Eesti vanglasse karistust kandma võtta juhul, kui sarnased kuriteod on Eesti seaduste kohaselt karistatavad, täideviidav karistus ei ole ebamõistlikult karm ning ajavahemik kohtuotsuse jõustumise ja selle täitmisele pööramise alguse vahel ei ületa kolme aastat. Eelnõu järgi ei kohaldu välisvangidele ennetähtaegse vabanemise regulatsioon.

Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (865 SE) võetakse Eesti õigusruumi üle vaigistushagi eest kaitsmise direktiiv.

Uue regulatsiooni eesmärk on kindlustada väljendusvabadus ja kaitsta demokraatlikku arutelu vaigistavate kohtumenetluste eest. Senises praktikas on vaigistushagisid olnud keeruline eristada tavapärastest laimukaebustest, mistõttu annab Euroopa Liidu direktiiv kohtutele selgemad kriteeriumid ilmselgelt põhjendamatute nõuete tuvastamiseks.

Eelnõu annab kohtutele konkreetsed hoovad pahatahtlike menetluste varases faasis peatamiseks. Edaspidi saab kohus ilmselgelt põhjendamatu nõude kohe rahuldamata jätta, kusjuures kõik menetluskulud jäävad hageja kanda ning kostjal tekib õigus nõuda kuritarvitusliku hagi eest kahjuhüvitist. Samuti on kohtul õigus määrata hagejale kuni 9600 euro suurune rahatrahv ning avalikustada kohtulahend koos hageja isikuandmetega.

Lisaks luuakse eelnõuga kaitse kolmandate riikide eest, mis tähendab, et Eesti kohtud ei tunnusta edaspidi näiteks Venemaal tehtud kohtuotsuseid, kui need tulenevad vaigistushagidest.

Esimene lugemine – 12 eelnõu

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“ eelnõuga (908 OE) kiidetakse heaks Eesti julgeolekupoliitika uuendatud alusdokument, mis kirjeldab halvenenud julgeolekukeskkonda, Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid ning ohtude tõrjumiseks ja riskide maandamiseks vajalikke tegevusi. Eelnõu esimene lugemine algas teisipäevasel istungil, kuid jäi tööaja lõppemise tõttu pooleli.

Julgeolekupoliitika alused seavad Eesti julgeoleku tugevdamiseks sihte viies valdkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Dokument käsitleb julgeolekut laia riigikaitse põhimõttel, paneb senisest suuremat rõhku elanikkonnakaitsele ja näeb muu hulgas ette, et Eesti sõjalise kaitse kulud peavad ka edaspidi olema vähemalt viis protsenti SKPst.

Riigikogu otsustab valitsuse koostatud julgeolekupoliitika aluste heakskiitmise kahel lugemisel. Eelmised julgeolekupoliitika alused võttis Riigikogu vastu 2023. aasta alguses.

Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE) laiendab rahuajal mehitamata õhusõidukite, nende seas droonide ja õhupallide seire- ja tõrjevõimalusi.

Eelnõuga pannakse paika asutuste rollijaotus mehitamata õhusõidukitest tulenevale ohule reageerimisel ning ohu seirel ja tuvastamisel. Muu hulgas näeb eelnõu ette, milliseid meetmeid ja sunnivahendeid on eri asutustel õigus mehitamata õhusõidukite ohu korral kasutada. Samuti nähakse eelnõuga ette õhuruumi seirega seotud osaliste vastastikune infovahetus, et luua ühine seirepilt.

Muudatuste tulemusel saab Kaitsevägi paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega droone, samuti osaleda aktiivselt korrakaitselise ohuga mehitamata õhusõidukite seires ja tõrjes. Politsei- ja Piirivalveametile luuakse eelnõuga võimalused reageerida senisest tõhusamalt uutest drooniohtudest tulenevatele riskidele.

Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet saavad eelnõu kohaselt õiguse tõrjuda mehitamata õhusõidukeid oma territooriumil. Ka Kaitseliit saab eelnõuga õiguse reageerida ohtlikele droonidele enda ja oma valvatavate objektide kaitsel, samuti on edaspidi nii Kaitseväge kui ka Kaitseliitu võimalik kaasata suurüritustel drooniohu korral avaliku korra tagamisse.

Lisaks loob eelnõu võimalused, et riigikaitseobjektide valdajad, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvad ettevõtted saaksid oma taristut paremini kaitsta, seejuures kasutada seireseadmeid. Riigikaitseobjektide kaitset korraldavatele turvaettevõtjatele ja siseturvakorraldajatele antakse õigus tõrjuda valvataval objektil droone ja kasutada selleks ka erivahendeid.

Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE) eesmärk on vähendada eri valdkondades ettevõtjate halduskoormust.

Seletuskirja kohaselt vabastatakse liialt bürokraatlike nõuete täitmisest alkoholi jaekaubanduse ettevõtjad, sideettevõtjad, lõhkematerjali vedajad, reisiettevõtjad, väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad ning tarbijavaidluste komisjoni puudutavate muudatuste puhul kõik kauplejad, kes osutavad tarbijale teenust või müüvad kaupu. Lisaks nõuete vähendamisele muudetakse eelnõuga mitmeid ettevõtjatele kehtestatud riigilõive.

Alkoholiseaduse muudatustega kaotatakse muu hulgas müügisaali nõue alkohoolsete jookide jaemüügil e-kaubanduses ja avalikel üritustel ning asendatakse kassaaparaadi omamise kohustus tehingu kellaajalise fikseerimise nõudega. Elektroonilise side seaduses ühtlustatakse raadio- ja sageduslubade kehtivusajad ning vähendatakse aruandlusnõudeid. Lõhkematerjaliseaduses lihtsustatakse riigisisese lõhkematerjali veo korda, asendades loakohustuse teavitamiskohustusega.

Lisaks tõhustatakse eelnõuga tarbijavaidluste komisjoni tööd, muudetakse väärismetalltoodete nimemärgise registreerimine ühekordseks ning lihtsustatakse reisiettevõtjatele dokumentide esitamist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõuga (906 SE) luuakse strateegiliselt olulistele investeeringutele kiirendatud menetlus, et muuta suurte projektide elluviimine Eestis kiiremaks ja prognoositavamaks. Muudatuste eesmärk on tugevdada Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõimet, toetada välisinvesteeringute kaasamist, kaitsetööstuse arendamist, energiajulgeolekut ja kliimaeesmärkide saavutamist.

Eelnõuga kehtestatakse kriteeriumid strateegilise investeeringu staatuse määramiseks ning luuakse erimenetlused projektidele, mille asukoht ei ole veel lõplikult paigas või mis sobituvad juba olemasolevatesse planeeringutesse. Samuti lihtsustatakse eelnõuga riigi eriplaneeringute menetlusi: kaotatakse eraldi algatamise etapp, vähendatakse dubleerivaid hindamisi ning võimaldatakse varasemat ja paindlikumat keskkonnamõju hindamist.

Lisaks luuakse eelnõuga strateegiliste projektide jaoks ühtne kontaktpunkt, mis hakkab menetlusi koordineerima ja jälgima tähtaegadest kinnipidamist.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõuga (899 SE) keelatakse loomade heaolu kaitseks koerte püsiv ketis pidamine ja zoofiilia ning tõstetakse loomakaitseseaduse rikkumise eest ette nähtud karistusmäärasid.

Eelnõuga keelatakse alates 2027. aasta 1. jaanuarist koerte püsiv ketis pidamine. Erandina võivad need, kes on seni oma koera ketis pidanud ega saa teda turvaliselt vabaks lasta, jätkata sama pidamisviisi kuni 2032. aastani.

Eelnõu kehtestab rangemad nõuded varjupaikadele, kellele hakkab alates 2028. aastast kehtima tegevusloa nõue. Muu hulgas täpsustab eelnõu, millised andmed peab varjupaik looma uuele omanikule kaasa andma.

Samuti täpsustatakse eelnõuga veterinaararsti rolli looma eutanaasia läbiviimisel ning keelatakse selgesõnaliselt zoofiilia ja seda kujutava materjali tootmine ja levitamine. Eelnõu suurendab ka loomakaitseseaduse rikkumise eest ette nähtud karistusmäärasid.

Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE) täpsustab ametiisikute toimingupiirangu regulatsiooni, sealhulgas piirangu rikkumise kuriteokoosseisu.

Eelnõuga sõnastatakse selgemalt toimingupiirangu ja seotud isiku mõisted ning muudetakse eranditest teavitamise ja avalikustamise korda. Muu hulgas täpsustatakse, et ametiisik peab end taandama ka siis, kui ta peab tegema otsuse enda kui eraisiku suhtes või endaga seotud soodustuse küsimuses.

Tervishoiutöötajatele, teadlastele ja advokaatidele luuakse eelnõuga erandid juhtudeks, kus kehtivad piirangud takistavad põhjendamatult nende erialast tööd. Tervishoiutöötaja ei pea seotud isiku suhtes toimingupiirangut kohaldama, kui tervishoiuteenuse osutamine ei loo talle või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut eelist. Toimingupiirangut ei kohaldata ka vandeadvokaatidele ja vandeadvokaadi abidele õigusteenuse osutamisel ning avalik-õigusliku ülikooli ja riigi rakenduskõrgkooli töötajatele teadmussiirde protsessis teadustulemuste praktikasse rakendamisel.

Toimingupiirangu rikkumise kuriteokoosseisu täpsustatakse eelnõuga nii, et kriminaalvastutus järgneb üksnes juhtudel, kus ametiisiku käitumine tekitab avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise. Lisaks pannakse eelnõuga huvide deklaratsiooni esitajatele kohustus deklareerida osalused ja nõuded ühisrahastusprojektides ning see, kui ollakse äriühingu tegelik kasusaaja.

Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (901 SE) eesmärk on tagada, et lastele osutatav abi lähtuks nende tegelikest vajadustest ja huvidest ning abi osutamine oleks koordineeritud ja läbipaistev.

Muudatustega eristatakse senisest selgemalt olukorrad, kus sekkumine eeldab kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja juhtrolli, ning juhtumid, kus lapse heaolu toetamine saab toimuda eelkõige selles valdkonnas, kus lapsel raskused ilmnesid. Eelnõuga toetatakse võrgustikutöö tegemist lastekaitses ning muudetakse lastekaitsetöötaja poolt lastekaitselise juhtumikorralduse algatamise aluseid, vähendades seeläbi lastekaitsetöötajate töökoormust.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga lastekaitsetöötaja ülesandeid lapse abivajaduse hindamisel ja talle abi osutamisel, sealhulgas lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitemenetlustes. Eelnõuga täpsustatakse sellistes täitemenetlustes ka kohtutäituri ja politsei rolli ning luuakse alus täitetoimingu peatamiseks juhtudel, kus selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu.

Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (898 SE) eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust, tõhustada Kaitseväe julgeolekuala kaitse meetmeid ning luua võimalus kaasata liitlasi piirivalvesse ja korrakaitsesse.

Eelnõu näeb ette meetmed, et tagada Kaitseväe mereolukorrateadlikkus Eesti merealal. Kaitsevägi saab eelnõuga õiguse korraldada suurenenud ohu korral laevaliiklust ja kehtestada piiranguid või anda vastav ülesanne Transpordiametile. Kaitseväe juurde luuakse ka merelise ohutuse komisjon.

Samuti antakse Kaitseväele eelnõuga paremad võimalused julgeoleku seisukohalt oluliste objektide kaitseks. Muu hulgas defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala vahetu lähedus ja laevade ohutusala, et laiendada Kaitseväe õigusi seal toimuvate tegevuste kontrollimiseks.

Lisaks loob eelnõu selged tingimused, et kaasata liitlasi vajadusel Eesti piirivalve ja korrakaitse tegevustesse.

Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE) eesmärk on reguleerida üldise kaitsevalmiduse osana lahinguvalve ja selle käigus täidetavad ülesanded.

Eelnõu kohaselt määratletakse lahinguvalve Kaitseväe rahuaja tegevusena, mille eesmärk on hoida Kaitseväe üksused valmisolekus, et tagada kiire reageerimine kõrgendatud ohule või rünnakule, kasvatades seejuures Kaitseväe üldist valmidust ja võimet riiki kaitsta.

Muudatuste kohaselt saavad ajateenijad ja reservväelased kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal lisaks väljaõppele täita ka reaalseid teenistusülesandeid. Kaitseväe alalise valmiduse raames ülesannete täitmine toimub üksnes vajaliku väljaõppe olemasolul, tegevväelasest ülema juhtimisel ning seaduses sätestatud alustel ja korras.

Eelnõu täpsustab ka ajateenijate ja reservväelaste õigusi ja kohustusi lahinguvalves osalemisel, sealhulgas jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise aluseid. Kaitseliidu seaduse muudatustega täpsustatakse Kaitseliidu kaasamist Kaitseväe tegevustesse.

Lisaks muudab eelnõu paindlikumaks ajateenijate ja reservväelaste toitlustamise korra ning vähendab halduskoormust. Tulumaksuseaduse muudatustega vabastatakse kaitseväekohustuse täitmisega seotud sõidu- ja toidukulude hüvitised tulumaksust.

Riigikaitsekomisjoni algatatud küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE) täpsustab Euroopa Liidu küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmise järel seaduses kasutatavaid termineid ning võrgu- ja infosüsteemide turvameetmete rakendamise ulatust.

Eelnõuga ühtlustatakse küberturvalisuse 2. direktiivi ja küberturvalisuse seaduse termineid ning luuakse osalistele selgem arusaam Riigi Infosüsteemi Ameti järelevalve ulatusest võrgu- ja infosüsteemide osas. Lisaks seotakse eelnõuga direktiivi rakendusmäärusega kehtestatavad turvanõuded selgemalt teenustega, mida rakendusmäärus puudutab.

Riigikogu võttis mullu detsembris vastu seaduse, millega võeti Eesti õigusesse üle ELi küberturvalisuse 2. direktiiv, mille eesmärk on ühtlustada küberohtude haldamise reegleid ja tõsta küberturvalisuse taset ELis.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud korruptsioonivastase seaduse täiendamise seaduse eelnõu (851 SE) laiendab huvide deklaratsioonis avaldatavate andmete ringi, et suurendada avaliku võimu teostamise läbipaistvust.

Eelnõu näeb ette, et ametiisik peab esitama huvide deklaratsioonis andmed ka selle kohta, milliste Eestis või mujal riikides registreeritud organisatsioonidesse ta kuulub ning kas tal on lisaks Eesti kodakondsusele ka mõne teise riigi kodakondsus. Algatajate sõnul aitab muudatus avalikkusel paremini mõista avaliku võimu teostajate tausta ning paremini hinnata avaliku võimu teostajate võimalikke sidemeid organisatsioonide ja teiste riikidega.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (844 SE) soovitakse langetada bensiini-, diisli-, gaasi- ja kütteõlide aktsiis Euroopa Liidu miinimummäärani ning alandada toiduainete käibemaksumäär viiele protsendile. Algatajate sõnul on eelnõu eesmärk vähendada kütusehindade tõusust tingitud ostujõu langust ning pidurdada toiduainete hinnatõusu.

Komisjonide istungid

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli ülevaade „Asutuste võrk ja kinnisvara kohalikes omavalitsustes pärast haldusterritoriaalset reformi“, kutsutud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna juhataja Hardi Alliksaar, juhataja asetäitja Sulev Liivik ja nõunik Kaie Küngas, Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Heiki Hepner, Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar, Mulgi vallavanem Imre Jugomäe, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja auditijuht Tambet Drell; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333);

Venemaa mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiskomisjonis – kell 9.30: valimiste mõjutamine ja järelevalve, kutsutud riigi valimisteenistuse esindaja.

Välislähetused

20.–23. mai
Riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid esineb rahvusvahelisel Globsec julgeolekufoorumil Prahas Tšehhis.

20.–23. mai
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Euroopa merepäevadel Limassolis Küprosel.

20.–23. mai
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Kadri Tali osaleb assamblee alalise komitee istungil Monacos.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 20. maiks

Esimene lugemine – neli eelnõu

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“ eelnõuga (908 OE) kiidetakse heaks Eesti julgeolekupoliitika uuendatud alusdokument, mis kirjeldab halvenenud julgeolekukeskkonda, Eesti julgeolekupoliitika põhimõtteid ning ohtude tõrjumiseks ja riskide maandamiseks vajalikke tegevusi.

Julgeolekupoliitika alused seavad Eesti julgeoleku tugevdamiseks sihte viies valdkonnas: ühiskonna sidusus ja elanikkonnakaitse, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek, sõjaline kaitse ning rahvusvaheline tegevus. Dokument käsitleb julgeolekut laia riigikaitse põhimõttel, paneb senisest suuremat rõhku elanikkonnakaitsele ja näeb muu hulgas ette, et Eesti sõjalise kaitse kulud peavad ka edaspidi olema vähemalt viis protsenti SKPst.

Riigikogu otsustab valitsuse koostatud julgeolekupoliitika aluste heakskiitmise kahel lugemisel. Eelmised julgeolekupoliitika alused võttis Riigikogu vastu 2023. aasta alguses.

Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE) laiendab rahuajal mehitamata õhusõidukite, nende seas droonide ja õhupallide seire- ja tõrjevõimalusi.

Eelnõuga pannakse paika asutuste rollijaotus mehitamata õhusõidukitest tulenevale ohule reageerimisel ning ohu seirel ja tuvastamisel. Muu hulgas näeb eelnõu ette, milliseid meetmeid ja sunnivahendeid on eri asutustel õigus mehitamata õhusõidukite ohu korral kasutada. Samuti nähakse eelnõuga ette õhuruumi seirega seotud osaliste vastastikune infovahetus, et luua ühine seirepilt.

Muudatuste tulemusel saab Kaitsevägi paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega droone, samuti osaleda aktiivselt korrakaitselise ohuga mehitamata õhusõidukite seires ja tõrjes. Politsei- ja Piirivalveametile luuakse eelnõuga võimalused reageerida senisest tõhusamalt uutest drooniohtudest tulenevatele riskidele.

Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet saavad eelnõu kohaselt õiguse tõrjuda mehitamata õhusõidukeid oma territooriumil. Ka Kaitseliit saab eelnõuga õiguse reageerida ohtlikele droonidele enda ja oma valvatavate objektide kaitsel, samuti on edaspidi nii Kaitseväge kui ka Kaitseliitu võimalik kaasata suurüritustel drooniohu korral avaliku korra tagamisse.

Lisaks loob eelnõu võimalused, et riigikaitseobjektide valdajad, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvad ettevõtted saaksid oma taristut paremini kaitsta, seejuures kasutada seireseadmeid. Riigikaitseobjektide kaitset korraldavatele turvaettevõtjatele ja siseturvakorraldajatele antakse õigus tõrjuda valvataval objektil droone ja kasutada selleks ka erivahendeid.

Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE) eesmärk on vähendada eri valdkondades ettevõtjate halduskoormust.

Seletuskirja kohaselt vabastatakse liialt bürokraatlike nõuete täitmisest alkoholi jaekaubanduse ettevõtjad, sideettevõtjad, lõhkematerjali vedajad, reisiettevõtjad, väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad ning tarbijavaidluste komisjoni puudutavate muudatuste puhul kõik kauplejad, kes osutavad tarbijale teenust või müüvad kaupu. Lisaks nõuete vähendamisele muudetakse eelnõuga mitmeid ettevõtjatele kehtestatud riigilõive.

Alkoholiseaduse muudatustega kaotatakse muu hulgas müügisaali nõue alkohoolsete jookide jaemüügil e-kaubanduses ja avalikel üritustel ning asendatakse kassaaparaadi omamise kohustus tehingu kellaajalise fikseerimise nõudega. Elektroonilise side seaduses ühtlustatakse raadio- ja sageduslubade kehtivusajad ning vähendatakse aruandlusnõudeid. Lõhkematerjaliseaduses lihtsustatakse riigisisese lõhkematerjali veo korda, asendades loakohustuse teavitamiskohustusega.

Lisaks tõhustatakse eelnõuga tarbijavaidluste komisjoni tööd, muudetakse väärismetalltoodete nimemärgise registreerimine ühekordseks ning lihtsustatakse reisiettevõtjatele dokumentide esitamist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõuga (906 SE) luuakse strateegiliselt olulistele investeeringutele kiirendatud menetlus, et muuta suurte projektide elluviimine Eestis kiiremaks ja prognoositavamaks. Muudatuste eesmärk on tugevdada Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõimet, toetada välisinvesteeringute kaasamist, kaitsetööstuse arendamist, energiajulgeolekut ja kliimaeesmärkide saavutamist.

Eelnõuga kehtestatakse kriteeriumid strateegilise investeeringu staatuse määramiseks ning luuakse erimenetlused projektidele, mille asukoht ei ole veel lõplikult paigas või mis sobituvad juba olemasolevatesse planeeringutesse. Samuti lihtsustatakse eelnõuga riigi eriplaneeringute menetlusi: kaotatakse eraldi algatamise etapp, vähendatakse dubleerivaid hindamisi ning võimaldatakse varasemat ja paindlikumat keskkonnamõju hindamist.

Lisaks luuakse eelnõuga strateegiliste projektide jaoks ühtne kontaktpunkt, mis hakkab menetlusi koordineerima ja jälgima tähtaegadest kinnipidamist.

Kell 14 – komisjonide istungid

Kultuurikomisjonis – õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE); ülevaade 2025. aasta tegevustest ja arengutest, sealhulgas spordipoliitika põhialuste täitmisest, kutsutud kultuuriminister Heidy Purga; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele lahendada koolide korraldatud õppekäikude rahastamisel tekkinud segadus“ (867 OE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Muuseumiühingu ja Pimedate Ööde filmifestivali esindajad;

majanduskomisjonis – tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjonis – kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad ja Riigikohtu esimees Villu Kõve; kollektiivsed pöördumised „Nõuame Eesti Vabariigi presidendi otsevalimiste kehtestamist!“, „Eesti lipu kaitseks“ ja „Molutamise päev – teeme 29. jaanuarist riigipüha!“, kutsutud pöördujate esindajad;

rahanduskomisjonis – krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (652 SE); perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmise ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (883 SE); tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (871 SE); käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (885 SE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (875 OE);

riigikaitsekomisjonis – kollektiivne pöördumine „Nõuame Eesti õhuruumi sulgemist sõjalistele manöövritele!“, kutsutud pöördujate esindajad;

sotsiaalkomisjonis – Riigikontrolli audit „Kõrgvererõhktõve kui kroonilise haigusega patsientide ravi ja jälgimine“, kutsutud Riigikontrolli, Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi esindajad; perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (869 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

õiguskomisjonis – Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) ning kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) eelnõu (560 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad.

Sündmus

Kell 8.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Kongsberg grupi rahvusvaheliste suhete juhi Kyrre Lohnega.

Välislähetus

18.–19. mai
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid osaleb Atlandi-ülesele julgeolekule keskenduval üritusel „Riga Dialogue 2026: Regional Resolve“ Riias Lätis.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 19. maiks

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Kolmas lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõuga (831 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse reform ehk ühise varjupaigasüsteemi uuendatud õigusaktid. Reformi eesmärk on tugevdada ELi välispiiri kaitset, kiirendada rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise menetlusi ning tagada liikmesriikide vahel toimiv ja tasakaalustatud solidaarsusmehhanism.

Muudatuste suure mahu tõttu on koostatud uus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse terviktekst ning kehtiv seadus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõuga paraneb kontroll sisserände üle ning ebaseaduslik sisenemine ELi välispiirilt ja loata liikumine Schengeni alal muutub keerulisemaks. Olulise uuendusena nähakse eelnõuga ette piirimenetluse rakendamine, mis võimaldab teha otsuseid juba piiril. Menetluse ajal ei teki taotlejal Eestis viibimise õigust ning kaitse andmata jätmise korral saab inimese kiiremini tagasi saata.

Samuti muudab eelnõu menetlused ELis ühtsemaks. Liikmesriigid hakkavad vastastikku tunnustama üksteise toiminguid, et vältida olukordi, kus varjupaigataotlusi esitatakse järjest eri riikides. Täiendavalt luuakse ELi-ülene rändeinfosüsteem, mis parandab andmete kogumist ja vahetamist ning aitab menetlusi tõhustada.

Eelnõu täpsustab ka varjupaigataotlejate kohustusi ning näeb ette selgemad tagajärjed nende täitmata jätmisel. Näiteks saab vajadusel piirata taotleja liikumisvabadust, sealhulgas kohustada teda elama kindlaksmääratud kohas või regulaarselt end registreerima. Samal ajal tugevdatakse taotlejate õiguskaitset, võimaldades tasuta õigusabi juba menetluse alguses.

Lisaks käivitub ELis püsiv solidaarsusmehhanism, mille kaudu saavad riigid rändesurve korral üksteist rahaliselt, ekspertide ja tehnika lähetamisega või vajadusel inimeste ümberpaigutamisega toetada.

Teisel lugemisel viidi eelnõusse muudatus, millega laiendatakse pagulase pereliikme määratlust. Riigikohus leidis tänavu kevadel, et kehtiv seadus on põhiseadusega vastuolus osas, kus see ei loe pagulase pereliikmeks enne Eestisse saabumist temaga tegelikus kooselus elanud faktilist elukaaslast, kellega abiellumine või kooselu registreerimine oli pagulase päritoluriigis elukaaslaste tahtest sõltumata õiguslikult võimatu.

Esimene lugemine – üks eelnõu

Valitsuse algatatud riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga (910 SE) vähenevad riigi tulud 24 miljonit ja suurenevad 4,4 miljonit eurot. Investeeringud vähenevad eelnõu kohaselt 1,5 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvab 37,9 miljonit eurot.

Eelnõuga suunatakse 10,98 miljonit eurot kulusid ja investeeringuid Eesti.ai projektidele, millega muu hulgas soovitakse parandada inimeste AI-oskusi ja muuta avalik sektor tõhusamaks. 17 miljonit eurot eraldatakse eelnõuga idapiiri väljaehitamiseks, et tasuda juba võetud lepingulised kohustused. Eelnõuga täpsustatakse ka Riigi Kinnisvara ASi ja ASi Hexest Materialsi investeeringuid ning hüvitatakse Eesti Kultuurkapitalile hasartmängumaksust saamata jäänud toetus.

Suurima tulude vähenemise, 36 miljonit eurot, toob kaasa kütuste aktsiisitõusu ärajätmine alates 1. maist. Tulude suurendamiseks võetakse Riigimetsa Majandamise Keskuselt puhaskasumi arvelt 20 miljonit täiendavaid dividende.

Seletuskirja kohaselt paraneb valitsussektori eelarvepositsioon muudatustega 15 miljonit eurot, kuid eelarvepuudujääk püsib 4,3 protsendi juures SKPst ehk samal tasemel kui Rahandusministeeriumi kevadprognoosis. Järgmise aasta eelarvepuudujääk väheneb ettepanekute mõjul 0,1 protsenti SKPst.

Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot.

Viis arupärimist

Riigikogu liikmete arupärimistele, mis käsitlevad hinnatõusu leevendamist ja inimeste toimetulekut (nr 969) ning riigi osalusega äriühingute kulutusi motivatsiooni- ja tänuüritustele (nr 972), vastab rahandusminister Jürgen Ligi.

Arupärimisele Omniva erastamise ja universaalse postiteenuse ning perioodika kojukande jätkumise kohta (nr 971) vastab regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Arupärimistele, mis puudutavad riigi registripoliitikat (nr 970) ja laste vastu suunatud seksuaalkuritegude karistuspoliitikat (nr 973), vastab justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Komisjonide istungid

Keskkonnakomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine majanduskomisjonile: planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu (906 SE); ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamine;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE); kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide ning Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajad; Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (819 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi ja rahvusringhäälingu esindajad (ruum L332);

maaelukomisjonis – kell 11.10: kollektiivne pöördumine „Keelustame toidupoodidele kõlbliku toidu äraviskamise“, kutsutud Kliimaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti ning Eesti Kaupmeeste Liidu esindajad; kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE), kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad (A. Rei nõupidamisruum);

majanduskomisjonis – kell 11.10: elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (892 SE), kutsutud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt; riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (788 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, advokaadibüroode ja Eleringi esindajad (ruum L333);

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta, kutsutud Riigikohtu esimees Villu Kõve; isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE), kutsutud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ja Siseministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tegevus, kutsutud sihtasutuse juhatuse esimees Ursel Velve; krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (krediidiasutuse juhtimis- ja tegutsemisnõuded) eelnõu (848 SE); sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (860 SE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada negatiivne lisaeelarve seaduse eelnõu valitsemiskulude vähendamiseks 2026. aastal“ eelnõu (884 OE);

riigikaitsekomisjonis – kell 11.10: kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE); arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava, kutsutud riigisekretär Keit Kasemets;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (901 SE); tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE); töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE), kutsutud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo; olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Laste kehalise aktiivsuse tõstmine vaimse ja füüsilise tervise parandamiseks“ arutelu;

väliskomisjonis – kell 11.15: Eesti seisukohad 18. mail toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite kohtumisel, konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (896 SE), Eesti seisukohad 21.–22. mail toimuval NATO välisministrite kohtumisel ja aktuaalsed välispoliitilised küsimused, kutsutud välisminister Margus Tsahkna; Eesti seisukohad 22. mail toimuval ELi välisasjade nõukogu kaubandusministrite kohtumisel, kutsutud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Välisministeeriumi esindaja; Riigikogu 2026. aasta välislähetuste eelarve täitmine ja kevadprognoos;

õiguskomisjonis – kell 11.15: võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (895 SE), kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta; prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (909 SE), kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning riigi peaprokurör Astrid Asi; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (uuesti sõnastatud), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad; karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse täiendamise seaduse eelnõu (773 SE); arvamuse andmine sotsiaalkomisjonile: töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.15: julgeolekuolukord ja parlamentaarne järelevalve, osaleb Kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson (Kaitsepolitseiamet);

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu ja riigirahanduse hetkeolukord, kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi, Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu ja riigieelarve osakonna juhataja Kadri Tali; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Välislähetused

17.–18. mai
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Läänemere Parlamentaarse Konverentsi alalise komitee kohtumisel Neustadt in Holsteinis Saksamaal.

18.–19. mai
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid osaleb Atlandi-ülesele julgeolekule keskenduval üritusel „Riga Dialogue 2026: Regional Resolve“ Riias Lätis.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 18. maiks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Kolmas lugemine – üks eelnõu: välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu (831 SE).

Esimene lugemine – üks eelnõu: riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (910 SE).

Riigikogu liikmete arupärimistele, mis käsitlevad hinnatõusu leevendamist ja inimeste toimetulekut (nr 969) ning riigi osalusega äriühingute kulutusi motivatsiooni- ja tänuüritustele (nr 972), vastab rahandusminister Jürgen Ligi.

Arupärimisele Omniva erastamise ja universaalse postiteenuse ning perioodika kojukande jätkumise kohta (nr 971) vastab regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Arupärimistele, mis puudutavad riigi registripoliitikat (nr 970) ja laste vastu suunatud seksuaalkuritegude karistuspoliitikat (nr 973), vastab justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Komisjonide istungid

Keskkonnakomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine majanduskomisjonile: planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu (906 SE); ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamine;

kultuurikomisjonis – kell 11.10: õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE); kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (849 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide ning Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajad; Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (819 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi ja rahvusringhäälingu esindajad (ruum L332);

maaelukomisjonis – kell 11.10: kollektiivne pöördumine „Keelustame toidupoodidele kõlbliku toidu äraviskamise“, kutsutud Kliimaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti ning Eesti Kaupmeeste Liidu esindajad; kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE), kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad (A. Rei nõupidamisruum);

majanduskomisjonis – kell 11.10: elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (892 SE), kutsutud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt; riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (788 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, advokaadibüroode ja Eleringi esindajad (ruum L333);

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta, kutsutud Riigikohtu esimees Villu Kõve; isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (905 SE), kutsutud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ja Siseministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tegevus, kutsutud sihtasutuse juhatuse esimees Ursel Velve; krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (krediidiasutuse juhtimis- ja tegutsemisnõuded) eelnõu (848 SE); sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (860 SE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada negatiivne lisaeelarve seaduse eelnõu valitsemiskulude vähendamiseks 2026. aastal“ eelnõu (884 OE);

riigikaitsekomisjonis – kell 11.10: kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE); arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava, kutsutud riigisekretär Keit Kasemets;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (901 SE); tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE); töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE), kutsutud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo; olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Laste kehalise aktiivsuse tõstmine vaimse ja füüsilise tervise parandamiseks“ arutelu;

väliskomisjonis – kell 11.15: Eesti seisukohad 18. mail toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite kohtumisel, konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (896 SE), Eesti seisukohad 21.–22. mail toimuval NATO välisministrite kohtumisel ja aktuaalsed välispoliitilised küsimused, kutsutud välisminister Margus Tsahkna; Eesti seisukohad 22. mail toimuval ELi välisasjade nõukogu kaubandusministrite kohtumisel, kutsutud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Välisministeeriumi esindaja; Riigikogu 2026. aasta välislähetuste eelarve täitmine ja kevadprognoos;

õiguskomisjonis – kell 11.15: võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (895 SE), kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta; prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (909 SE), kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning riigi peaprokurör Astrid Asi; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (uuesti sõnastatud), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad; karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse täiendamise seaduse eelnõu (773 SE); arvamuse andmine sotsiaalkomisjonile: töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.15: julgeolekuolukord ja parlamentaarne järelevalve, osaleb Kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson (Kaitsepolitseiamet);

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu ja riigirahanduse hetkeolukord, kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi, Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu ja riigieelarve osakonna juhataja Kadri Tali; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Teisipäev, 19. mai

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – neli eelnõu: Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine“ eelnõu (908 OE), korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE), alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE) ning planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu (906 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

Kultuurikomisjonis – õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE); ülevaade 2025. aasta tegevustest ja arengutest, sealhulgas spordipoliitika põhialuste täitmisest, kutsutud kultuuriminister Heidy Purga; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele lahendada koolide korraldatud õppekäikude rahastamisel tekkinud segadus“ (867 OE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Muuseumiühingu ja Pimedate Ööde filmifestivali esindajad;

majanduskomisjonis – tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (856 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjonis – kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad ja Riigikohtu esimees Villu Kõve; kollektiivsed pöördumised „Nõuame Eesti Vabariigi presidendi otsevalimiste kehtestamist!“, „Eesti lipu kaitseks“ ja „Molutamise päev – teeme 29. jaanuarist riigipüha!“, kutsutud pöördujate esindajad;

rahanduskomisjonis – krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (652 SE); perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmise ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (883 SE); tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (871 SE); käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (885 SE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (875 OE);

riigikaitsekomisjonis – kollektiivne pöördumine „Nõuame Eesti õhuruumi sulgemist sõjalistele manöövritele!“, kutsutud pöördujate esindajad;

sotsiaalkomisjonis – Riigikontrolli audit „Kõrgvererõhktõve kui kroonilise haigusega patsientide ravi ja jälgimine“, kutsutud Riigikontrolli, Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi esindajad; perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (869 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;

õiguskomisjonis – Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) ning kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) eelnõu (560 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad.

Sündmus

Kell 8.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Kongsberg grupi rahvusvaheliste suhete juhi Kyrre Lohnega.

Kolmapäev, 20. mai

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – kaks eelnõu: planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (683 SE) ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (860 SE).

Teine lugemine – kuus eelnõu: kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE), õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE), kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE), tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE), karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse täiendamise seaduse eelnõu (773 SE) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) eelnõu (865 SE).

Esimene lugemine – kaheksa eelnõu: loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (899 SE), korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE), lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (901 SE), Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (898 SE), Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE), küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE), korruptsioonivastase seaduse täiendamise seaduse eelnõu (851 SE) ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (844 SE).

Komisjonide istungid

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli ülevaade „Asutuste võrk ja kinnisvara kohalikes omavalitsustes pärast haldusterritoriaalset reformi“, kutsutud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna juhataja Hardi Alliksaar, juhataja asetäitja Sulev Liivik ja nõunik Kaie Küngas, Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Heiki Hepner, Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar, Mulgi vallavanem Imre Jugomäe, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja auditijuht Tambet Drell; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333);

Venemaa mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiskomisjonis – kell 9.30: valimiste mõjutamine ja järelevalve, kutsutud riigi valimisteenistuse esindaja.

Neljapäev, 21. mai

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – kolm eelnõu: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele uute elektritootmisvõimsuste rajamise kiirendamiseks Eestis“ eelnõu (847 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja lahendus Vene-Ukraina sõja tõttu Eesti kodanikele ja elanikele tekkinud varaliste kahjude hüvitamiseks“ eelnõu (863 OE) ning Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele mootorikütuste hinnatõusu mõjude leevendamiseks Eesti Vabariigis registreeritud sõidukite kasutajatele“ eelnõu (874 OE).

Komisjonide istungid

Keskkonnakomisjonis – kell 13: looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (612 SE);

kultuurikomisjonis – kell 14: kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (830 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad; riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (824 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – kell 14: postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (781 SE), kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;

riigikaitsekomisjonis – kell 14: kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE); julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad.

Sündmus

Kell 12 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Moldova suursaadiku Eugen Carasega.

Reede, 22. mai

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: Eesti seisukohad 26. mail toimuval ELi põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil, kutsutud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras; Eesti seisukohad 26. mail toimuval ELi üldasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Margus Tsahkna; Eesti seisukohad 28.–29. mail toimuval ELi konkurentsivõime nõukogu istungil, kutsutud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas; seisukoha täiendamine ELi kaitsevalmiduse edendamise lihtsustamise paketi (Omnibus V) kohta, kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur.

Sündmus

Kell 13 – kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna esineb tervituskõnega Euroopa Logopeedide Assotsiatsiooni ja Eesti Logopeedide Ühingu seminaril (Riigikogu konverentsisaal).

Välislähetused

17.–18. mai
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Läänemere Parlamentaarse Konverentsi alalise komitee kohtumisel Neustadt in Holsteinis Saksamaal.

18.–19. mai
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid osaleb Atlandi-ülesele julgeolekule keskenduval üritusel „Riga Dialogue 2026: Regional Resolve“ Riias Lätis.

20.–23. mai
Riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid esineb rahvusvahelisel Globsec julgeolekufoorumil Prahas Tšehhis.

20.–23. mai
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Euroopa merepäevadel Limassolis Küprosel.

20.–23. mai
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Kadri Tali osaleb assamblee alalise komitee istungil Monacos.

21.–22. mai
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Ester Karuse ja Henn Põlluaas osalevad Eesti, Läti ja Leedu väliskomisjonide kohtumisel Rēzeknes Lätis.

21.–25. mai
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb Aafrika demograafilist revolutsiooni käsitleval kohtumisel Kaplinnas Lõuna-Aafrika Vabariigis.

22.–29. mai
Eesti-Kanada parlamendirühma esimees Peeter Tali, liige Tarmo Tamm ning liikmed Vadim Belobrovtsev ja Lauri Laats (mõlemad 22.–28. mai) on parlamendirühma visiidil Torontos ja Ottawas Kanadas.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
karin.kangro@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu eelinfo 18.–24. maini

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni võrgupaketi ettepanekud, mis käsitlevad üleeuroopalise energiataristu (TEN-E) raamistikku ja energiaprojektide loamenetlusi – COM (2025) 1006, COM (2025) 1007, kutsutud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt; seisukoha andmine: ELi süsiniku piirimeetme laiendamise ja nõuetest kõrvalehoidmise meetmete ning ajutise dekarboniseerimise fondi määrused – COM(2025) 989, COM(2025) 990, kutsutud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt; seisukoha andmine: tervisebiotehnoloogia paket – COM(2025) 1022, COM(2025) 1031, kutsutud sotsiaalminister Karmen Joller.

Sündmused

Kell 10.30 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Ühendkuningriigi Kaitseuuringute Kuningliku Kaitsekolledži kursuslastega (August Rei nõupidamisruum).

Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Tallinna Ülikooli mikrokvalifikatsiooni I lennu õppes osalejatega (Jaan Tõnissoni nõupidamisruum).

Kell 13 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb tervituskõnega Eesti Diplomaatide Kooli lõpuaktusel.

Kell 15 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub NATO poliitikaküsimuste ja julgeolekupoliitika abipeasekretäri Boris Rugega.

Kell 13.45 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Montenegro presidendi Jakov Milatovićiga.

Laupäev, 16. mai

Sündmused

Kell 10 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Poola Seimi aseesimehe Szymon Hołowniaga.

Kell 13.15 – Riigikogu esimees kohtub Moldova presidendi Maia Sanduga.

Kell 15 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Jordaania välisministri Ayman Safadiga.

Kell 19 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Moldova presidendi Maia Sanduga.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu eelinfo reedeks ja laupäevaks, 15.–16. maiks

Sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti vähitõrje hetkeseis ja arenguperspektiivid“ arutelu.

Ettekannetega esinevad sotsiaalkomisjoni liige Eero Merilind, Eesti Vähiliidu president Vahur Valvere, Eesti Vähitõrje Võrgustiku (ESTCAN) kliiniline juht Rille Pihlak ja MTÜ Onkoloogika esindaja Kristel Leif.

Komisjonide istungid

Rahanduskomisjonis – kell 14: krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (krediidiasutuse juhtimis- ja tegutsemisnõuded) eelnõu (848 SE);

riigikaitsekomisjonis – kell 13.45: Riigikontrolli „Riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ audit ja Kaitseministeeriumi valitsemisala, kutsutud Riigikontrolli ja Kaitseministeeriumi esindajad;

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisel istungil – kell 15: aktuaalsed ELi välispoliitika küsimused, kutsutud ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa Komisjoni asepresident Kaja Kallas (ruum P280).

Sündmus
Kell 8.30: seoses olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruteluga, mis käsitleb Eesti vähitõrjet, on kuni kella 14-ni võimalik Riigikogu lossi ees tutvuda Balti riikides unikaalse kompuutertomograafia bussiga. Selles asub tehisaruvõimekusega kompuutertomograafia aparaat, mida kasutatakse kopsuvähi tuvastamises. Bussi tutvustab ja küsimustele vastab Viljandi Haigla radioloogiakliiniku juhataja Andrus Aavik (Lossi plats 1a).

Välislähetus

14.–15. mai
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht Mati Raidma osaleb OSCE PA konverentsil, mis keskendub organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele OSCE riikides. Konverents toimub Roomas Itaalias.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 14. maiks

Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, siseminister Igor Taro ja sotsiaalminister Karmen Joller.

Peaminister vastab Riigikogu liikmete küsimustele, mis puudutavad fiskaalpoliitikat, õigusriiki, lapsi ja peresid, õiglase ülemineku fondi, Eesti ajaloo käsitlemist, presidenti, gaasielektrijaamade ehitust ja rahvuslikku mälu.

Sotsiaalminister vastab küsimustele erarahastuse ja erihooldekande kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – neli eelnõu

Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga) eelnõuga (784 SE) võetakse üle ELi riikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust käsitlev niinimetatud Rootsi direktiiv.

Direktiivi kohaselt peavad kõik ELi liikmesriikide õiguskaitseasutused vahetama teavet, mida on vaja süütegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Teabevahetus toimub üldjuhul ööpäev läbi töötavate ühtsete kontaktpunktide kaudu.

Eelnõuga sätestatakse, et teiste ELi liikmesriikide õiguskaitseasutustele ja Europolile tuleb tagada oma riigi asutustega samaväärne ligipääs kuritegevust puudutavale teabele, et avastada ja ennetada kuritegusid, viia läbi kriminaalmenetlusi või kuritegevuse vastaseid operatsioone.

Lisaks viiakse eelnõuga terrorismialase teabevahetuse reeglid vastavusse ELi isikuandmete kaitset käsitlevate õigusnormidega.

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõuga (772 SE) soovitakse tõhustada riigi osaluse valitsemist ning muuta nõukogude ja siseauditi regulatsioon paindlikumaks ja selgemaks. Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ametnikest nõukogu liikmete valimine, vähendatakse Rahandusministeeriumi esindatust sihtasutuste nõukogudes ning muudetakse siseauditi kohustust.

Ministeerium kui osaluse valitseja saab eelnõu kohaselt ise valida ja tagasi kutsuda oma esindaja riigi äriühingu nõukogus ilma nimetamiskomitee ettepanekuta. See vähendab nimetamiskomitee töökoormust ja annab osaluse valitsejale suurema paindlikkuse. Nende sihtasutuste hulk, kus üks nõukogu liige tuleb nimetada rahandusministri ettepanekul, väheneb 59-lt 20-le. See kohustus jääb ainult suurematele sihtasutustele.

Oluliselt tõstetakse eelnõuga siseauditi kohustuse rakendumise lävendeid. Uus kohustus tekib, kui bilansimaht ületab 15 miljonit eurot või tulud 10 miljonit eurot. Siseaudiitorist saab loobuda vaid juhul, kui puudub auditikomitee kohustus ja kasutatakse osaluse valitseja või asutaja siseauditi üksust. Siseauditi kohustusega äriühingute arv tõuseb 18-lt 19-le ja sihtasutuste arv väheneb 47-lt 20-le.

Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste tegevuse tulemuslikkuse hindamise lihtsustamiseks tugevdatakse osaluse valitseja rolli järelevalvajana. Nii äriühingu osaluse valitsejale kui ka sihtasutuse asutajaõiguste teostajale antakse selgesõnaline õigus tutvuda nõukogu töö ja siseauditi dokumentidega, näiteks protokollide ja audititulemustega.

Teisel lugemisel lisati eelnõusse säte, mis lubab Ukraina abistamiseks lihtsustatud korras annetada lisaks riigi äriühingutele ka nende tütarettevõtjatel. Erandi kehtivust pikendatakse kolme aasta võrra ehk 2030. aasta lõpuni.

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (796 SE) kohaselt peab saama veebiostust 14 päeva jooksul loobuda sama lihtsalt, kui internetipoest asja soetada. Selleks peab veebipoes olema taganemisfunktsioon ehk taganemisnupp. Eelnõu järgi peab ka teenuse lõpetamine olema sama lihtne kui teenuse tellimine. See tähendab, et muudatuse jõustumisel ei saa enam nõuda, et näiteks interneti- või mobiilsidelepingu saab sõlmida veebis, aga selle lõpetamiseks peab minema kontorisse.

Ühe olulise muudatusena näeb eelnõu ette õiguse nõuda veebis asjaajamisel inimsuhtlust. Kui ettevõtja on suhtluse korraldanud juturoboti kaudu, peab tarbijal olema võimalus suunata vestlus päris nõustajale. See on oluline eriti juhul, kui finantsteenuse toode on keeruline või roboti standardsed vastused jäävad liiga üldiseks. Tarbijal peab olema võimalus suhelda enne lepingu sõlmimist inimesega, et veenduda, kas ta on tehingu tingimustest õigesti aru saanud.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu finantsteenuste kaugturustuse direktiiv, mis kohandab tarbijakaitse nõuded nutiajastu kasutusloogikaga, kus finantsteenuseid sõlmitakse üha enam telefoni, veebivormi või vestlusroboti kaudu. Eesmärk on anda tarbijale piisavalt kaitset sidevahenditega sõlmitud tehingute korral. Lepingueelne teave peab olema esitatud selgelt ja olema kasutajale arusaadav ka väikesel ekraanil.

Riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu (825 SE) kohaselt peavad kõik ajateenistusse asuvad kutsealused valdama alates 2027. aastast vähemalt B1-tasemel eesti keelt. Kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles või tema keeleoskust ei ole võimalik andmekogude põhjal tuvastada, tuleb tal sooritada B1-taseme keeleeksam.

Eelnõu näeb ette, et kui kutsealune B1-taseme eksamit ei soorita, peab ta aasta jooksul läbima Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning seejärel eksami uuesti tegema. Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik. Keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest nähakse ette ka hüvitis. Keeleeksamil ja keelekursustel osalemise kogukulud – hinnanguliselt 400 000 eurot aastas – kaetakse riigieelarvest.

Kui kutsealune jätab korduvalt mõjuva põhjuseta keeleõppesse või tasemeeksamile minemata, saab Kaitseressursside Amet rakendada tema suhtes haldussunnimeetmeid, sealhulgas peatada juhtimis- või jahipidamisõiguse, aga ka kalastuskaardi või relvadega seotud lubade kehtivuse. Samu meetmeid saab praegu kasutada korduvalt ja põhjuseta terviseseisundi hindamisel osalemise või ajateenistusse ilmumise kohustuse täitmata jätmisel. Teisel lugemisel tehti eelnõusse muudatus, millega tõstetakse ettekirjutuse täitmata jätmisel määratava sunniraha ülemmäär 640 eurolt 1280 eurole, et tagada kutsealuste ilmumine nii terviseseisundi hindamisele, keeleõppesse kui ka näiteks tasemeeksamile.

Eelnõu seletuskirja kohaselt eeldab ajateenistuse läbimine piisavat eesti keele oskust, et mõista käske, järgida ohutusnõudeid ja osaleda väljaõppes, ning muudatus võimaldab Kaitseväel keskenduda oma põhiülesandele ehk sõjaväelise väljaõppe andmisele.

Riigikaitsekomisjon soovis ajateenijatele keeleoskusnõude seada juba mullu novembris vastu võetud seadusega, ent kui president jättis selle välja kuulutamata, otsustati küsimus lahendada eraldi eelnõuga.

Teine lugemine – viis eelnõu

Valitsuse algatatud Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (829 SE) tunnistatakse kehtetuks praeguseks lõppenud põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi (SAPARD) rakendamise sätted.

Programmiga toetati aastatel 2001–2004 Euroopa Liidu vahenditest kandidaatriikide põllumajandust ja maaelu edendamist. Eestile eraldati kokku 1,065 miljardit krooni, millest väljamakseid tehti 1,062 miljardi krooni ulatuses. Praeguseks on programmi rakendamine täielikult lõppenud, sealhulgas on möödunud ka toetuse tagasinõudmise tähtajad.

Jätkub 11. märtsil katkestatud valitsuse algatatud planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (683 SE) teine lugemine. Riigikogu katkestas eelnõu teise lugemise majanduskomisjoni ettepanekul, et Riigikogu liikmed saaksid esitada muutunud teksti kohta ettepanekuid ning huvirühmad avaldada arvamust.

Seletuskirja kohaselt võimaldavad eelnõu muudatused omavalitsustel kiiremini ja paindlikumalt arendustele reageerida, lõpetada vananenud või seiskunud planeeringuid ning vähendada formaalseid ja ajamahukaid kohustusi. Näiteks lõpeb edaspidi detailplaneeringu kehtivus automaatselt, kui selle alusel ei ole 10 aasta jooksul arendustegevust alustatud. Kui kehtivusaega on siiski vaja pikendada, saab seda teha ilma uue avaliku menetluseta.

Eelnõuga loobutakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringust, mida seni kasutati näiteks tuuleparkide planeerimisel, ning edaspidi saab selliseid olulise mõjuga ehitisi planeerida detailplaneeringu alusel. Kui omavalitsuse eriplaneeringu keskmine menetlusaeg on olnud neli aastat, siis detailplaneeringuga saab sama tulemuse keskmiselt 2,2 aastaga. Ühtlasi jääb eelnõu kohaselt ära maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapp.

Teise lugemise käigus tehti eelnõusse mitmeid muudatusi, mis võimaldavad muu hulgas planeerimisalase tegevuse korraldajal määrata planeerimismenetluses toimingu tegemiseks mõistliku tähtaja, kui seaduses või muus õigusaktis ei ole toimingu tegemiseks tähtaega sätestatud. Samuti lisati eelnõusse uue planeeringute infosüsteemi kasutuselevõttu ettevalmistavad sätted, mille alusel hakkab toimuma isikuandmete kogumine ja säilitamine. Muudatustega luuakse võimalus saata loodava infosüsteemi kaudu planeeringu- ja selle mõjualasse jäävatele isikutele massiteateid planeeringu algatamise või muude planeeringuga seotud menetlustoimingute kohta, et tagada parem kaasatus.

Maa- ja Ruumiamet saab muudatustega õiguse kontrollida nii omavalitsuse kui ka muu planeerimisalase tegevuse korraldaja või asutuse tegevuse tähtaegsust ning omavalitsuse tegevust planeerimismenetluse läbiviimisel, nõudes teavet ja tehes vajadusel ettekirjutusi õigusvastasuse või põhjendamatu viivituse kõrvaldamiseks.

Lisaks täpsustatakse muudatustega tehnovõrkude ja -rajatistega arvestamise kohustust nii üld- kui ka detailplaneeringutes ning tähtaja seadmist detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tegemiseks. Samuti nähakse ette detailplaneeringu muutmise võimaluse lisamine. Muu hulgas jäetakse eelnõust välja muudatused, millega plaaniti kaotada planeeringute teadete avaldamise kohustus üleriigilise levikuga ja maakonnalehtedes.

Pärast teise lugemise katkestamist täpsustati eelnõu nelja muudatusettepanekuga. Seadusesse lisatakse Maa- ja Ruumiameti poolt haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha ülemmäär ning riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute korraldamine jäetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse. Lisaks laiendatakse kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigust projekteerimistingimuste andmisel ning täpsustatakse mitme sätte jõustumisaega, nihutades osa muudatusi 1. jaanuarile 2027.

Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõuga (831 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse reform ehk ühise varjupaigasüsteemi uuendatud õigusaktid. Reformi eesmärk on tugevdada ELi välispiiri kaitset, kiirendada rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise menetlusi ning tagada liikmesriikide vahel toimiv ja tasakaalustatud solidaarsusmehhanism.

Muudatuste suure mahu tõttu on koostatud uus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse terviktekst ning kehtiv seadus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõuga paraneb kontroll sisserände üle ning ebaseaduslik sisenemine ELi välispiirilt ja loata liikumine Schengeni alal muutub keerulisemaks. Olulise uuendusena nähakse eelnõuga ette piirimenetluse rakendamine, mis võimaldab teha otsuseid juba piiril. Menetluse ajal ei teki taotlejal Eestis viibimise õigust ning kaitse andmata jätmise korral saab inimese kiiremini tagasi saata.

Samuti muudab eelnõu menetlused ELis ühtsemaks. Liikmesriigid hakkavad vastastikku tunnustama üksteise toiminguid, et vältida olukordi, kus varjupaigataotlusi esitatakse järjest eri riikides. Täiendavalt luuakse ELi ülene rändeinfosüsteem, mis parandab andmete kogumist ja vahetamist ning aitab menetlusi tõhustada.

Eelnõu täpsustab ka varjupaigataotlejate kohustusi ning näeb ette selgemad tagajärjed nende täitmata jätmisel. Näiteks saab vajadusel piirata taotleja liikumisvabadust, sealhulgas kohustada teda elama kindlaksmääratud kohas või regulaarselt end registreerima. Samal ajal tugevdatakse taotlejate õiguskaitset, võimaldades tasuta õigusabi juba menetluse alguses.

Lisaks käivitub ELis püsiv solidaarsusmehhanism, mille kaudu saavad riigid rändesurve korral üksteist rahaliselt, ekspertide ja tehnika lähetamisega või vajadusel inimeste ümberpaigutamisega toetada.

Põhiseaduskomisjon tegi eelnõusse teiseks lugemiseks muudatuse, millega laiendatakse pagulase pereliikme määratlust. Riigikohus leidis tänavu kevadel, et kehtiv seadus on põhiseadusega vastuolus osas, kus see ei loe pagulase pereliikmeks enne Eestisse saabumist temaga tegelikus kooselus elanud faktilist elukaaslast, kellega abiellumine või kooselu registreerimine oli pagulase päritoluriigis elukaaslaste tahtest sõltumata õiguslikult võimatu.

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE) eesmärk on lihtsustada alaealiste töötamise reegleid selliselt, et see võimaldaks alaealisi tööle võtta senisest paindlikumalt ning looks neile paremad võimalused varast töökogemust omandada ja tööharjumust kujundada. Varajane töökogemus aitab paranda noorte lähtepositsiooni tööturul ja aitab seeläbi ennetada nende pikaajalist töötust tulevikus.

Töölepingu seaduse muudatusega saavad noored loa vaheajal rohkem töötada. Kui praegu kehtivate reeglite järgi võib noor tööl käia pool vaheaega, siis edaspidi võib ta suvevaheajal tööd teha kuni kaks kuud, ühe nädala pikkusel koolivaheajal võib edaspidi töötada viis päeva ning kahe nädala pikkusel koolivaheajal kümme päeva.

Kui praegu võib olenevalt noore vanusest pereettevõttes töötada vaid kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami valdkonnas, siis eelnõu järgi see piirang kaob ja noored võivad töötada mistahes valdkonna perefirmas. Samuti lühendatakse enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa menetlustähtaega, et võimaldada näiteks noortemaleva korraldajal võtta kiirelt tööle maleva ootenimekirjas olev noor, kui mõni malevasse vastu võetud noor loobub malevas osalemisest vahetult enne töö algust.

Samuti ühtlustatakse alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus täiskasvanute omaga – see hakkab olema 28 kalendripäeva.

Teise lugemise eel laiendati eelnõu sisu esialgsest oluliselt. Alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamise kõrval lisandusid eelnõusse mahukad ja põhimõttelised muudatused tööõiguses, sealhulgas ELi direktiivide ülevõtmine, palkade läbipaistvuse regulatsioon ning uue riikliku digilahenduse (palgapeegel) loomine.

Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (860 SE) muudetakse füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuste eest makstud tasude maksustamise reegleid.

Praegu näeb kehtiv regulatsioon ette reegli, et füüsiliselt isikult võlaõigusliku lepingu alusel teenust – näiteks eluaseme hooldus- ja remonditeenused ning lapsehoiuteenus – ostes peab teenust saav füüsiline isik kandma teenust osutava isiku töötamise registrisse, esitama tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni ning maksma tasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid. Samas tulumaksu kinnipidamise kohustus sellises olukorras puudub. Eelnõu lõpetab olukorra, kus tavalisest inimesest tehakse ühe väikese teenuse ostmisel sisuliselt raamatupidaja ja tööandja.

Eelnõu näeb ette, et sotsiaalmaksu kohustus inimestevahelistelt teenustelt läheb teenuse saajalt üle teenuse osutajale. See suurendab maksureeglite õigusselgust ja ühetaolisust ning seeläbi maksukuulekust.

Samuti vähendatakse mitteresidendist tööandjate koormust, vabastades nad registreerimis- ja maksukohustusest juhul, kui nende töötaja viibib Eestis lühiajaliselt (kuni 183 päeva) ning tööandjal puudub siin püsiv tegevuskoht. Muudatused on suunatud eelkõige diginomaadidele, samuti erinevatele lühiajalistele esinejatele, koolitajatele, sportlastele ja filmivõtetel osalejatele.

Esimene lugemine – viis eelnõu

24 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse „Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamisest ning heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformimise vajadusest“ eelnõuga (858 AE) teeb Riigikogu Euroopa Komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ettepaneku algatada heitkogustega kauplemise süsteemi põhjalik reform, sealhulgas kaaluda senisest prognoositavama ja mõõdukama CO₂ hinnastamise mudeli kujundamist ning hinnata ETS 2 süsteemi otstarbekust ja mõju. Eesmärk on tagada, et Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika toetaks tasakaalustatult nii keskkonnaeesmärkide saavutamist kui ka Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, energiajulgeolekut ja inimeste toimetulekut.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (839 SE) näeb ette ELi heitkogustega kauplemise süsteemi lõpetamise. Seletuskirja kohaselt on ELi rohepööre on jõudnud tupikusse, põhjustanud tootmiskulude ja energiahindade tõusu, ettevõtete sulgemise, töökohtade kadumise ning tööstuse väljarände.

Keskerakonna fraktsiooni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõuga (840 SE) täiendatakse liiklusseadust sättega, mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse kehtestada oma territooriumil renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste piirarv.

Muudatus võimaldab kohalikel omavalitsustel reguleerida linna või valla ruumi koormust ja liiklusohutust, vähendades seadmete liigset kontsentreeritust tiheasustusega piirkondades või kitsastel kõnniteedel. Näiteks linnad piirata rendiseadmete arvu vanalinna või koolide ümbruses. Eelnõuga muudetakse ka vanusepiiri kontrolli, juhtimisõiguse kontrolli ja  kiivri kasutamisega seotud sätteid.

Isamaa fraktsiooni algatatud diislikütuse aktsiisi tähtajalise langetamise seaduse eelnõuga (868 SE) soovitakse langetada diislikütuse aktsiisi kolmeks kuuks Euroopa liidu miinimummäärani 330 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta, et vähendada kütusehindade järsu tõusu mõju.

Isamaa fraktsiooni algatatud hasartmängumaksu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (823 SE) näeb ette hasartmänguseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse kehtetuks tunnistamise. Eelnõuga muudetakse hasartmängumaksu seaduse paragrahvi 6 punkte 6, 7 ja 8 ning sätestatakse nendes punktides maksumääraks seitse protsenti. Sisuliselt tähendab see netikasiinode maksulangetuse tühistamist.

Komisjonide istungid

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Regionaalarengu juhtimine Kagu-Eesti näitel“, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler Triin Kõrgmaa, regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais, regionaalpoliitika osakonna juhataja Kai Kalmann-Jotautas, regionaalpoliitika osakonna valdkonnajuht Kaire Luht ning Riigikontrolli peakontrolörid Ines Metsalu-Nurminen ja Tambet Drell; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333);

Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse uurimiskomisjonis – kell 10: kohtumine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajatega.

Sündmused

Kell 9.30 – Riigikogu liikmed Margit Sutrop, Mario Kadastik, Liina Kersna ja Tõnis Lukas esinevad Riigikogu kõrghariduse toetusrühma ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse korraldataval seminaril „Tehisaru hariduses: võimalused ja väljakutsed“; seminarist toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 9.10 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Euroopa Nõukogu peasekretäri Alain Berset’ga.

Kell 14.15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Euroopa Nõukogu peasekretäri Alain Berset’ga.

Kell 15.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Eestis õppereisil viibivate Ameerika Ühendriikide meedia esindajatega.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 13. maiks

Finantsinspektsiooni 2025. aasta aruanne, ettekandega esineb Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kerstin Pilt.

Kell 14 – komisjonide istungid

Keskkonnakomisjonis – looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (612 SE) (Riigikogu konverentsisaal);

kultuurikomisjonis – meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (814 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Northstar Media OÜ, Super Baltic OÜ, Eesti Ringhäälingute Liidu, Eesti Meediaettevõtete Liidu, Eesti Ajakirjanike Liidu, Eesti Autorite Ühingu, Eesti Esitajate Liidu ja Eesti Fonogrammitootjate Ühingu esindajad;

maaelukomisjonis – loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (899 SE), kutsutud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras;

majanduskomisjonis – planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu (906 SE), kutsutud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo; Maksejõuetuse teenistuse 2025. aasta tegevusaruanne, kutsutud Maksejõuetuse teenistuse juhataja Signe Viimsalu; kollektiivne pöördumine „Ilutulestiku kasutamise ja müügi piiramine – inimeste, loomade ja keskkonna hüvanguks“, kutsutud pöördumise algatajate, Eesti Loomakaitse Seltsi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Eesti Pürotehnikute Liidu esindajad (August Rei nõupidamisruum);

põhiseaduskomisjonis – kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad ning Riigikohtu esimees Villu Kõve;

rahanduskomisjonis – algatatava riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu, kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi; eelarvenõukogu arvamus riigirahanduse kohta, kutsutud eelarvenõukogu esimees Peter Lõhmus; arvamuse andmine põhiseaduskomisjonile: kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE); perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmise ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise seadus (883 SE); rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 UA);

riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühisel videoistungil – kell 9: Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused heakskiitmine“ eelnõu (908 OE), kutsutud peaminister Kristen Michal ja Riigikantselei esindajad;

riigikaitsekomisjonis – Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE), kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad; küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE); tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE);

sotsiaalkomisjonis – tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (886 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad; tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (perearstiabi tugevdamine) eelnõu väljatöötamiskavatsus, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad;

väliskomisjonis – Eesti huvide kaitse muutuvas maailmakorras: Hiina ja Ida-Aasia julgeolekuruum, kutsutud Eesti suursaadik Hiina Rahvavabariigis Hannes Hanso ning Välisministeeriumi ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse esindajad;

õiguskomisjonis – karistusseadustiku muutmise seadus (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) (727 SE); kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) eelnõu (560 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja.

Sündmused

Kell 10.30 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Belgia suursaadiku Karel Tousseyniga.

Kell 11.00 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ukraina suursaadiku Volodõmõr Boietškoga.

Kell 11.40 – Eesti-Saksamaa parlamendirühma esimees Eerik-Niiles Kross kohtub Bundestagi Saksa-Balti parlamendirühmaga.

Kell 12.30 – Eesti-Saksamaa parlamendirühm kohtub Bundestagi Saksa-Balti parlamendirühmaga.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 12. maiks

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Esimene lugemine – üks eelnõu

Eesti Keskerakonna algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kütuse hinnatõusu leevendamise meetmed“ (842 OE) eelnõuga tehakse valitsuse ettepanek alandada mootorikütustele rakendatav käibemaksumäär 13 protsendile üheks aastaks ja jätta ära 1. mail jõustuma planeeritud kütuseaktsiisi tõus mitmetele kütuseliikidele.

Riigikogu liikmete arupärimistele, mis käsitlevad inimeste toimetulekut elektri- ja küttekuludega (nr 911), kaugtöö prioriteetsust ja selle arengut toetavaid samme (nr 940), energia hinnatõusude ja inimeste toimetuleku kohta (nr 942) ning vaenu õhutamise ja vaenukõne leviku kohta naiste ja LGBT+ inimeste suhtes (nr 959) vastab peaminister Kristen Michal.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Komisjonide istungid

Kultuurikomisjonis – kell 11.10: õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad; ettepanekud noorsootöö seaduse muutmiseks seoses noortelaagrite korraldamisega, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindajad;

maaelukomisjonis – kell 11.10: kutsehariduse ja rahastamismudeli reformi mõjudest põllumajandus- ja aiandusharidusele, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad; kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (859 SE), kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Eesti Kaugpüüdjate Liidu esindajad;

majanduskomisjonis – kell 11.10: alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE), kutsutud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) 2023/956, seoses selle kohaldamisala laiendamisega tootmisahela järgmise etapi kaupadele ja kõrvalehoidmise vastaste meetmetega; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse ajutine süsinikuheite vähendamise fond – COM(2025) 989, COM(2025) 990, kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa võrgupakett – COM(2025) 1006, COM(2025) 1007, kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele uute elektritootmisvõimsuste rajamise kiirendamiseks Eestis“ eelnõu (847 OE), kutsutud eelnõu esitaja ja Kliimaministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE), kutsutud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta; korruptsioonivastase seaduse täiendamise seaduse eelnõu (851 SE), kutsutud algataja ning Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad;

rahanduskomisjonis – kell 11.15: Finantsinspektsiooni 2025. aasta aruanne, kutsutud Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kerstin Pilt; mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (850 SE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele mootorikütuste hinnatõusu mõjude leevendamiseks Eesti Vabariigis registreeritud sõidukite kasutajatele“ eelnõu (874 OE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja lahendus Vene-Ukraina sõja tõttu Eesti kodanikele ja elanikele tekkinud varaliste kahjude hüvitamiseks“ eelnõu (863 OE);

riigikaitsekomisjonis – kell 11.10: ülevaade Kaitseministeeriumi valitsemisala 2025. aasta eelarve täitmisest, Balti kaitsevööndist ja kaitsetööstusest, kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur; Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (898 SE), kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur; Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu (907 SE), kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur (August Rei nõupidamisruum);

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (837 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (901 SE), kutsutud sotsiaalminister Karmen Joller; kollektiivne pöördumine „Käibemaksuvabastus annetajate toel soetatud ravimitele“; kollektiivne pöördumine „Keelustame ühekordsed e-sigaretid Eestis“;

väliskomisjonis – kell 11.15: Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadid, kutsutud Välisministeeriumi esindaja ja suursaadikukandidaadid; Eesti seisukohad 12. mail toimuval ELi välisasjade nõukogu kaitseministrite istungil, kutsutud Kaitseministeeriumi esindaja;

õiguskomisjonis – kell 11.15: korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE), kutsutud peaminister Kristen Michal ja Riigikantselei esindajad; tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) eelnõu (865 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad; asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (864 SE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: kohtumine Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajatega, kohtuluba nõudvate jälitustoimingute aruanne;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.15: poliitilise korruptsiooni ennetamine, Riigikogu liikmete kuluhüvitiste kasutamine, Eesti Energia grupiga seonduvad kriminaalmenetlused, lobi energeetikavaldkonnas ja välistoetuste (nt Ida-Virumaa Õiglase Ülemineku Fondi) rakendamise läbipaistvus, kutsutud Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Aivar Sepp; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L332);

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: kaitseinvesteeringute olukord ja kaitsetööstuse areng, kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Elmar Vaher, Kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe, riigikontrolör Janar Holm ja Rahandusministeeriumi esindaja; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333).

Sündmused

Kell  12 – kultuurikomisjon kohtub Montenegro parlamendi

haridus-, teadus-, kultuuri- ja spordikomisjoni esindajate Radinka Ćinćuri ja Adrijan Vuksanovićiga.

Kell 18.30 – Eesti-Montenegro parlamendirühm kohtub Montenegro parlamendi haridus-, teadus-, kultuuri- ja spordikomisjoniga.

Välislähetus

8.–11. mai
Riigikogu liige Mart Võrklaev osaleb parlamendiliikmete võrgustiku Open European Dialogue poliitilise juhtimise ja poliitika innovatsiooni programmis Berliinis Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
maiki.vaikla@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Link uudisele: Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 11. maiks