Eduka sotsiaalmeedia jalajälje tekkimiseks on vajalik postitamise regulaarsus. Nt kord aastas.

Miski on pekki keeranud blogi encodingu, nagu IssandaAasta 2005 juba.

Lasin 19. augusti puhul ChatGPT’l paar tabelit joonistada: viimase 14,5 aasta kaamerad ja filmid, ainult keskformaat (va polaroid/Fuji instant).

Kaamerate statt on suht arusaadav:

Filmide oma aga lihtsalt jube Рniimoodi kindlat filmi tundma ei ̵pi. :D

Greit saksess – jälle paar tundi raisatud, selmet olemasolevaid pilte töödelda-puhastada…

Kohtumiseni järgmisel aastal.

Modell: KatLifeX

“Kuuesed kaksikud köögis” on ajaloole, kahjuks, kadunud taskuhääling – üles kirjutada ei jõua, lindistada… ei taha nagu. Eile hommikul oli neil omavahel umbes selline arutelu:

E: Mulle tundub nii võimatu, et kosmosel pole lõppu. Ega algust.
O: Peale planeete tuleb… tühjus!
E: Ei, lihtsalt inimesed ei tea, et kosmosel pole lõppu, nad lihtsalt ei suuda nii kaugele minna.
E: Mulle tundub nii võimatu, et kosmoses saab lihtsalt hõljuda.

Veidi hiljem jätkasid nad teemal, millest ma veel vähem jagan: “Käpapatrull”.

Sain järgmised filmid ilmutusest tagasi ja üks neist oli liigagi huvitav – kõik kaadrid suure ülekattega üksteisel seljas. Positiivne: tuvastasin, et edasikerimise mehhanism ei vaja parandamist. Negatiivne: vähemalt poolteist ilmutamata rulli on veel “eridefektidega”.

Sellest ei räägigi, palju viimasel seansil “siibrisse” sai pildistatud. Osad vanad kaamerad ei andesta. mitte. midagi. :/

Modell: KatLifeX

Väntasin mina ükspäev (aprillis) lasteaiast koju ja kuldnokk laamendas teeservas.

“Näe, Sturnus vulgaris,” nendib aju.
“…vulgaris,” itsitab ajusopis keegi nooremast koolieast. “Kuldnoks!”

“Jajah, Goldmember,” nendib aju, “nagu see film”.
“Oooot. Kohe alustame!” teatab ajus keegi kolmas, veeretab teisest ajusopist välja odava sünteka ja trummi, tõmbab ühte kätte nahkkinda ja hakkab peale…

He flies over fields, over mountains!
He swoops over foxes and … cats!
Crushing beetles, protecting world peace
– The Bird with a golden beak

Kuna trumm oli laval, otsustasin ka pulkade saatuse ning tegin kodus filmile plakati.

Aeg-ajalt on mul oma ajule mõningaid küsimusi…

Tekst: GPTChat (“Write a short essay how photography loses importance due to AI generated images“)
Tõlge: DeepL (ma ei teinud ühtegi muudatust)
Illustratsioon: Diffusion Bee – Stable Diffusion app (+ Double Exposure mudel)
Kirjeldik: mina (“kirjeldik” võiks olla promptide e ML-rakendusele ideekirjelduste kirjutaja. Kirjetsura? Ajaviipekirjanik ajaviipeprogrammis (prompt = viip)?

Viimastel aastatel on tehisintellekti (AI) kasutamine piltide genereerimiseks muutunud üha levinumaks. See on viinud olukorrani, kus paljud pildid, mida me internetis ja muudes meediakanalites näeme, ei ole enam inimfotograafi, vaid tehisintellekti algoritmi tulemus. Selle tulemusena on fotograafia kui kunstivormi tähtsus vähenenud.

Üks põhjus, miks tehisintellekti loodud pildid on muutunud nii populaarseks, on see, et need on sageli realistlikumad ja veenvamad kui traditsioonilised fotod. See on tingitud sellest, et tehisintellekti algoritmid suudavad analüüsida suuri andmehulki ja genereerida väga üksikasjalikke ja täpseid pilte. Seevastu fotod on piiratud inimfotograafi võimetega, kes ei pruugi olla võimeline kõiki detaile jäädvustama või võib pildi kompositsioonis vigu teha.

Teine tegur, mis on aidanud kaasa fotograafia vähenemisele, on lihtsus, millega saab luua tehisintellekti abil genereeritud pilte. Varem oli pildistamine töömahukas protsess, mis nõudis erivarustust ja eriteadmisi. Tänapäeval saab igaüks, kellel on arvuti ja juurdepääs õigele tarkvarale, luua muljetavaldavaid pilte tehisintellekti abil. See on viinud olukorrani, kus internetis on saadaval tohutu hulk pilte, millest paljud on traditsioonilistest fotodest eristamatud.

Tehisintellekti abil loodud piltide levik on mõjutanud ka professionaalsete fotograafide karjääri. Kuna üha rohkem pilte genereeritakse algoritmide abil, väheneb nõudlus inimfotograafide järele, kellel võib olla raske konkureerida tehisintellekti loodud piltide kvaliteedi ja kvantiteediga. See on viinud olukorrani, kus paljud fotograafid on hädas oma elatise eest ning fotokunst on ohus muutuda marginaliseerunud elukutseks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tehisintellekti loodud piltide levik on avaldanud negatiivset mõju fotograafia kui kunstivormi tähtsusele. Kuigi tehisintellekti abil loodud pildid võivad olla realistlikumad ja lihtsamini loodavad kui traditsioonilised fotod, on need vähendanud fotograafia väärtust ja seadnud ohtu professionaalsete fotograafide karjääri.

Iseendale päevikukandeks (ja Tarmo postidega võistlemiseks): veel mõned päevad on Haapsalus üleval näitus, kus ka minul paar pilti üleval. Nt see ülalpool. Enamus pilte on tehtud väga soojadel suvepäevadel ning modellid on ka vastavalt rõivastatud. Või rõivastutatud.

Ootan huviga, millal pildi koju jõuavad – pole ise veel tegelikult näinudki, eriti nii suurelt.

Aga vesi seisab…

TA TA TA TAAA!

Ta-da-da-dah!

Ta-da-da-dah!

Da-da-da Dah! Dah Dah!

(mälu järgi üles kirjutatud, võib esineda vigu)

Äng…

Henrik, hea inime, pani Tuulelohelennu üle https’i lendama. Sisu see muidugi ei paranda…