Mul on kael erepunase boa kandmisest endiselt natuke hell. Järelikult oli tore nädalavahetus. Hetkel on selline täiesti zen-hetk: magatud on 3h, tööd on tehtud omajagu, Saku Tume ja grillribid on hinge taga ning Firefly viimane plaat läks masinasse (eile vaatasin tšainiisi kõrvale vist 11 osa 14st). Piiiiiss…

Lihtsalt infoks.

Keeleminutid. Vähe sellest, et jidiš kirjutatakse paremalt vasakule, on sealt inglise keelde jõudnud mõningaid täielikke vastandeid. Näiteks:
tush (also tushy): buttocks, bottom, rear end (from tukhus)
putz: an idiot, a jerk; a penis (from Yiddish פּאָץ pots)

Ime siis, et teineteisest mööda ei räägita :)

Tiba lugemist, loomulikult ka vaatamist:
Old TIME, New TIME - võrreldakse 2010. ja 1968a. TIME’i numbreid
ED TEMPLETON: “Deformer and the Will to not be F-cked…” - fotoraamatust, mis võtab kokku Ed’i “tahetmurdva” elu, lapsepõlvest alates
Audio slideshow: ‘Shaped by War’ - Don McCullin, sõjafotograaf (ta ise seda terminit ei salli), sai 75

Täna’s hea näide, kuidas pilti mitte teha: no ei seisa taevas raudtorudel, ei seisa… A vahid ainult ühte asja, TLR’il väike parallaks ka abiks ja ikka oskad kuidagi täpselt ära rihtida.

Diivaniga teeks küll hea meelega mõne ringi varsti.

»Hobu II»

Ma vist kunagi kirjutasin, et kompunnisin Diivanile ühe vana (video)kaamerakoti pakikale? Flexaret mahub koos valgusmõõdikuga parasjagu sisse ja saabki kaamera ilusti kaasas loksuda (ja see Linnumaja on lihtne tükk ka ning raputamist/niiskust eriti ei karda).
Novot, selliseid teeäärseid pilte teeb see combo :)

Kolleegilt saabus koosolekukutse.
Esimene mõte, kellaaega märgates: “No kuulge, kas te olete seal tiba segased või?”
Teine mõte, ajatsooni märgates: “Heh. A pool tundi võiks ikkagi nihutada.”

Malay Peninsula Standard Time

Kodos. Päev on külmem, öö soojem.

»»

»»

Tšehhi on ju tore riik, ent kui sa oled juba jõudnud harjuda, et “toas” ei suitsetata, võtab ikka verd köhima küll. Lisame siia konditsioneeritud hotelli, õlle ja üksteisest ülekarjumise ning tulemuseks on huvitav, eneselegi võõras tämber. A noh, ega ma siia laulma tulnud.

Õues oli paar kraadi külma ja paar päikesemomenti. Nagu kevad, õnneks mitte _see_ Praha kevad…

Muide, kui teil tekib kunagi võimalus Ben Hunt-Davis‘t kuulama minna, haarake võimalusest - äge tüüp. Boonusena saate päris olümpiakulda oma higiste pihkude vahel veeretada…

Õhtul sai välja antud tiitel “THE A Pub“, milleks osutus miski kõrts U Kapitana, kus kõrtsmik õppis esimesena ära fraasi “MINE PERSSE!” ja teisena nõudluse-pakkumise-ümardamise põhialused. Tipphetkel sai sinna litsutud ca 60 kolleegi. Klaase oli sel kohal u. 61…

Oh, ja eilse postituse jätkuks - veidral kombel olin mina see, kes meie rakukese pubisse juhtis - ja õigesse, kusjuures :P

Ma nüüd lähen linna peale, seekord ilma kaardita. Eelmine kord tast ju nii kui nii kasu polnud :P