12.-17. oktoobrini toimub rida Arvo Pärdi Keskuse avamist tähistavaid sündmusi.

Eeltakt reedel, 12. oktoobril

Kontsert Niguliste kirikus, esineb vanamuusikaansambel Graindelavoix. Kontsert on kutsetega. Kuula kontserti Klassikaraadiost kell 22.05.

Avamiskontserdid laupäeval, 13. oktoobril

Kolm kutsetega avamiskontserti Arvo Pärdi Keskuses Laulasmaal, millele saab kaasa elada ETV ülekande vahendusel kell 19.25.

Esimese hooaja avakontsert pühapäeval, 14. oktoobril

Arvo Pärdi Keskuses esinevad Anne Akiko Meyers (viiul) ja Akira Eguchi (klaver). Kontsert on välja müüdud.

Avanemispäev kolmapäeval, 17. oktoobril

Arvo Pärdi Keskus avab kell 12 uksed külastajatele ekskursioonide ja kontsertidega, toimub Arvo Pärti tutvustava lühifilmi ja graafilise romaani esitlus. Avanemispäeva sissepääs on vaba. Alates 18. oktoobrist on Arvo Pärdi Keskus avatud kolmapäevast pühapäevani kell 12-18.

Arvo Pärdi Keskuse avakontserdil astub Meyers üles koos pikaaegse lavapartneri Akira Eguchiga. Anne Akiko Meyers mängib haruldasel Vieuxtemps Guarneri 1741. aasta viiulil.

Kavas A. Pärt, J. Corigliano, W. A. Mozart, P. Glass, Bach/Gounod.

17. oktoobril avab Arvo Pärdi Keskus uksed avalikkusele uues ainulaadses hoones, mille arhitektuur on saanud inspiratsiooni helilooja muusikast, täpsemalt tema ühest võtmeteosest “Tabula rasa”. Keskuse uue hoone arhitektid on Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano. Arvo Pärdi Keskuse südameks on ja jääb ka edaspidi helilooja arhiiv. Uues hoones lisanduvad aga võimalused keskuse tegevust laiendada, teha koostööd uurijatega, viia läbi haridusprogramme, korraldada näitusi, filmiõhtuid ja kontserte.

Tund enne kontserdi algust on külastajatel võimalik tutvuda Arvo Pärdi Keskuse uue hoonega.

Keskus asub Laulasmaal, 35 kilomeetri kaugusel Tallinnast. Parklast majani viib metsatee, jalutuskäiguks kulub umbes 5 minutit.

Töötamine K–P osalise tööajaga, vastavalt graafikule 3 tundi päevas. Tööaeg hommikutundidel.

Omalt poolt pakume: kindlat töötasu, tööks vajalikku väljaõpet ja kaasaegseid töövahendeid.

Täiendav informatsioon: Tiit Poller 5018553

Arvo Pärdi nimelise muusikamaja ideekavandi konkursil osales 136 võistlustööd. Võidutöö autorid on  arhitektid Kristiina Aasvee, Kristiina Hussar ja Anne Kose. Muusikamaja projekteerimise hankelepingu sõlmis Rakvere linnavalitsus ühispakkumise esitanud osaühingutega Stuudio KAH ja AKK Projekt.

Pidulikul kogunemisel tänas Arvo Pärt kõiki, kes on paljude aastate jooksul selle mõtte teokssaamisele kaasa aidanud. Tal oli väga hea meel, et niivõrd silmapaistva arhitekti nagu Alar Kotli projekteeritud, kuid üle poole sajandi hoopis teises funktsioonis kasutusel olnud Rakvere Pauluse kirik tehakse kaunilt korda ning et nii suurest konkursist valiti välja just Eesti arhitektide kavand.

„Ma tahaks teid tänada. Kõiki neid, kes siin on, ja keda siin pole, või kes siia tulevad. Hoidke seda maja. Rakverel on kontserdisaal!“

Rakvere linna poolt allkirjastas lepingud linnapea Marko Torm ning pidulikul sündmusel esines kammerkoor Solare Elo Üleoja juhatusel.

Arvo Pärt ja Rakvere linnapea Marko Torm (foto: Ain Liiva)

Patukahetsuse kaanoni tekstil põhinev 90-minutiline „Kanon pokajanen“, mille esiettekanne toimus 1998. aastal Kölni katedraalis, on üks olulisemaid kooriteoseid Pärdi loomingus. Nüüd, 20 aastat hiljem, on teose viimane, kõige pikem osa leidnud Tõnu Kaljuste palvel uue kõlalise väljenduse – seades koorile ja keelpilliorkestrile. Esitab Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel, kes olid ka 20 aastat tagasi koguteose esiettekandjad, ning neile lisandub Tallinna Kammerorkester. „Palve. Teosest „Kanon Pokajanen““ on kavas ka samade esitajate novembris toimuval ühisturneel Ameerika Ühendriikidesse.

Selle aasta Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud pakuvad vaatamiseks kolme linateost, milles kõlab olulisel kohal Arvo Pärdi helilooming. Seekordse kava filmid võiks kokku võtta ühise pealkirjaga „Usu põhjalikkus”, sest kõikides filmides on omal kohal usaldamise, uskumise ja kahtluse pingeväli. Ei saa öelda, et kahtlemine oleks keskne igas religioosses tegevuses  ̶  pigem vastupidi, usk tihtipuhku vähendab kõhklusi ja annab meelekindlust, aga on dramaatilisi sündmusi ja hetki, kui usus kahtlemine on ülimalt terav ja möödapääsmatu. On see siis Jumala või saatana poolne proovilepanek või lihtsalt osa ratsionaalseks inimeseks olemises, on juba igaühe vaba arvamuse hinnata.

Filmiloojatele on usus kahtlemise momendid heaks aineseks, sest selles hetkes kohtuvad religioosne ülevus ja vägevus kõige lihtsama inimliku nõrkusega. Usueluga on seotud palju müsteeriume ja seletamatut ning aeg-ajalt võib kõikuma lüüa nii lihtilmaliku kui ka kõrgvaimuliku usuline kindlus, ja mõlemast poolusest kõnelevad tänavuaastased filmid. Teise suure teemana kõnelevad omal kombel kõik kolm filmi katoliku kiriku rollist meie modernses maailmas.

Meie avafilmiks on värskeim linateos, 2018. aasta Xavier Giannoli mängufilm „L’Apparition“ mille keskmes on ilmutuse mõiste, selle sünd ja tagajärjed. Tänases päevas aset leidvas põhjalikus loos lähetatakse kogenud sõjaajakirjanik Vatikani kutsel uurima Prantsusmaa kolkakülas toimunud Neitsi Maarja ilmutust. Põnevikuna üles ehitatud film käsitleb ka usulise turismi nähtust, mis tõmbab ligi palverändurite masse. Filmis kõlavad mitmed Arvo Pärdi heliteosed, sealhulgas nii küllaltki haruldast kasutust leidnud „Beatus Petronius“, „Mein Weg hat Gipfel und Wellenthäler“ kui ka „Stabat Mater“, samuti sageli kasutatavad „Summa“ ning „Fratres“. Eestlastele eriliselt ootamatult kõlab fimis ka Veljo Tormise regilauluseade „Lauliku lapsepõli“.

Möödunud aasta Sundance filmifestivalil parima debüütrežissööri auhinna võitnud Maggie Bettsi filmi „Novitiate” asetub ajaliselt 1960. aastate Ameerika Ühendriikidesse ning räägib religioonikauges peres kasvanud noore tüdruku usulise ärkamise loo. Taustal toimuvad aga 20. sajandi teoloogiat ja katoliku kirikut enim reforminud sündmused Vatikani II kirikukogu näol, milles esitatud uuendused jõuavad kaasa rääkima ka noore noviitsi elusaatuse määramisel. Selles filmis kõlab samuti palju Arvo Pärdi loomingut ning ära võib tunda teoseid „Sieben Magnificat-Antiphonen“, „Lamentate“, My Heart’s in the Highlands“ ja „Peegel peeglis“.

Filmiõhtute tunnustatuim režissöör, itaallane Nanni Moretti tegi 2011. aastal suure eduga nii festivalidel kui kinolevis ringelnud tragikomöödia „Habemus Papam”, milles toreda intellektuaalse lustlikkusega käsitletakse paavstiks valitud kardinali usulisi kõhklusi talle osaks saanud saatusehetkel, mil ta peaks minema Peetruse kabeli rõdule end rahvale tutvustama uue paavstina. Suurepärase rolli teeb peosalisena Euroopa kinolegend Michel Piccoli ning ateistist režissöör Moretti teeb ka ise filmis kaasa uut kirikupead nõustama kutsutud psühhiaatrina. Filmi lõpu kulminatsioonpunktis kõlab pikk mitmeminutiline lõik Arvo Pärdi „Misererest”.

KAVA

K 22. august kell 18
„L’Apparition“ („Ilmutus“) 2018, Prantsusmaa
Rež. Xavier Giannoli

N 23. august kell 18
„Novitiate“ („Noviits“) 2017, USA
Rež. Maggie Betts

R 24. august kell 18
„Habemus Papam“ („Meil on paavst“) 2011, Itaalia
Rež. Nanni Moretti

Kõik filmid linastuvad kinos Sõprus eesti- ja venekeelsete subtiitritega.

Rohkem kui 40 aasta jooksul on Arvo Pärdi teosed kõlanud Roždestvenski käe all kontserdisaalides mitmel pool maailmas. Heliplaadile on õnnestunult jäädvustatud „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“ koos BBC sümfooniaorkestriga.

Lisaks meeldejäävale koostööle sidus Arvo Pärti ja Gennadi Roždestvenskit ka pikaajaline sõprus. 2013. aasta suvel külastas dirigent koos abikaasa Viktoria Postnikovaga Arvo Pärti Laulasmaal, elades südamest kaasa Arvo Pärdi Keskuse ja arhiivi ülesehitamisele.

Arvo Pärt meenutab tänutundes oma sõprust ja koostööd armastatud muusikuga:

“Gennadi Roždestvenski oli kahtlemata meie aja üks suurimaid dirigente.

Armas sõber, kolleeg.

Mulle on osaks saanud õnn imetleda Sinu kunstnikutalenti, Sinu fenomenaalset dirigenditehnikat …
Minu enda teostest jäävad mälestusse eelkõige Sinu Royal Albert Halli „Cantus“, Inglismaa esiettekanne pea 40 aastat tagasi. Ja üsna hiljutine klaverikontsert „Lamentate“ Estonia kontserdisaalis koos Sinu kalli kaasa Viktoria Postnikovaga  ̶  üks ilusamaid selle teose ettekandeid.

Puhka rahus, armas sõber. Tänan Sind.”

Arvo Pärt

Arvo ja Nora Pärt ning Arvo Pärdi Keskus avaldavad kaastunnet dirigendi lähedastele.

Gennadi Roždestvenski koos abikaasa Viktoria Postnikovaga 2013. aastal Arvo Pärdi Keskuses kohtumas Arvo ja Nora Pärdiga.

Arvo Pärdi „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“ Gennadi Roždestvenski ja BBC sümfooniaorkestri esituses.

Arvo Pärdi Keskuses esinevad sel puhul noored interpreedid Tallinna Muusikakeskkoolist, kelle esituses kuuleb Eesti muusikat. Kirjanik Tõnu Õnnepalu mõtiskleb „Ööülikooli“ loengu vormis selle üle, mis on püha ja pühitsemine. Toimuvad juba traditsiooniks saanud ekskursioonid ning õhtu lõpetab öökontsert. Igale muuseumiööl Arvo Pärdi Keskuses toimuvatele sündmustele on vaja end eraldi registreerida aadressil info@arvopart.ee.

Muuseumiöö programm

18.00 Ekskursioon Arvo Pärdi Keskuse praegustes ruumides, ringkäik arhiivimajas

Ekskursiooni ajal saavad lapsed meisterdada ja joonistada loomingulise juhendaja käe all.
NB! Kohtade arv on piiratud. Vajalik on eelregistreerimine aadressil info@arvopart.ee.

19.00 Tallinna Muusikakeskkooli õpilaste kontsert

NB! Kohtade arv on piiratud. Vajalik on eelregistreerimine aadressil info@arvopart.ee.

20.00 Ekskursioon Arvo Pärdi Keskuse praegustes ruumides, ringkäik arhiivimajas

Ekskursiooni ajal saavad lapsed meisterdada ja joonistada loomingulise juhendaja käe all.
NB! Kohtade arv on piiratud. Vajalik on eelregistreerimine aadressil info@arvopart.ee.

21.00 Tõnu Õnnepalu räägib pühitsemisest

Vestlus toimub „Raadio Ööülikooli“ salvestusena, modereerib toimetaja Jaan Tootsen.
NB! Kohtade arv on piiratud. Vajalik on eelregistreerimine aadressil info@arvopart.ee.

23.00 Öökontsert: Krista Citra Joonas ja Eva Eensaar „Selles südames“

NB! Kohtade arv on piiratud. Vajalik on eelregistreerimine aadressil info@arvopart.ee.

Eesti muusikaelu üks lipulaev Tallinna Kammerorkester on juba veerandsaja aasta vältel pakkunud palju eriilmelisi muusikaelamusi nii kodu- kui ka välispublikule.

Oma tegutsemisaja algusest peale on TKO olnud ka üks olulisemaid Arvo Pärdi muusika esitajaid ja jäädvustajaid. Teatavasti oli orkestri üks esimesi suuremaid töid aastal 1993, kui Tõnu Kaljuste orkestri kokku kutsus, Pärdi „Te Deumi“ plaadistus (ECM) koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga.

Arvo Pärt, Veljo Tormis, Tõnu Kaljuste ning Tallinna Kammerorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor 1999. aasta augustis Otepääl. Foto: Tõnu Tormis

2010 ellu kutsutud iga-aastased Pärdi päevad on TKO esituses publiku ette toonud suure hulga Pärdi teostest. Tõnu Kaljuste eestvedamisel on orkester andnud Pärdi muusikaga kontserte ka paljudes Euroopa mainekates kontserdisaalides, aga ka New Yorgi Carnegie Hallis ja Kennedy Centre’is, Jaapanis, Mehhikos ning esinenud suurtel muusikafestivalidel.

Tänuväärsed on olnud salvestused plaadifirmale ECM – „Te Deumile“ järgnesid „Litany“ (1996), „In principio“ (2009) ning 2014. aastal Grammy muusikaauhinnaga pärjatud „Adam’s Lament“ (2012).

Aasta 2018 algas aktiivselt –  jaanuaris anti koos Eesti Filharmoonia kammerkooriga kontserte Hollandis, Inglismaal, Iirimaal ja Belgias, olles üheks peaesinejaks Arvo Pärdi festivalil Brüsselis.

Soovime Tallinna Kammerorkestrile rohkelt muusikalisi õnnestumisi veel paljudel aastakümnetel!

Arvo Pärdi sõnul on iga tema sümfoonia omaette maailm, mis näitab eri ilmakaarde. „Vaja on kompassi, et mõista, kas nool on põhjas või lõunas.”

Teosed kõlavad plaadil kronoloogilises järjekorras, andes aimu Pärdi muusikalisest arenguteest.

Tõnu Kaljuste sõnul võib neid nelja sümfooniat vaadata kui ühte suurt sümfooniat. „Tajun Arvo Pärdi loodut kui biograafilist narratiivi ja loodan, et sellel albumil kõlava tervikuga suudame värskendada mälu Pärdi teekonnast. See algas sisenemisega neoklassitsistlikku ja serialistlikku maailma, kulges sealt kollaaži sisaldava kompositsioonini. Ta jätkas vanema sakraalmuusika mõjudes ning neljandas sümfoonias jõuab pihtimusliku muusikani, palvetest, kahetsustest ja kannatustest kantud helimaailmani,“ kirjeldab Tõnu Kaljuste.

Tõnu Kaljuste ja Wrocławi NFMi filharmooniaorkester salvestasid kõik neli sümfooniat Wrocławi rahvuslikus muusikafoorumis, sümfoonia nr 3 salvestus leidis aset 2015. aasta oktoobris, sümfooniad 1, 2 ja 4 jäädvustati 2016. aasta augustis.

Wrocławi NFMi filharmooniaorkester asutati 1945. aastal ning 1949. aastani tegutses ta samaaegselt sümfoonia- ja ooperiorkestrina. 1954. aastal moodustati selle kollektiivi põhjal iseseisev sümfooniaorkester, Witold Lutosławski filharmoonia. Wrocławi rahvusliku muusikafoorumi avamisega 2015. aastal sai orkester oma tänase nime.

Tõnu Kaljuste on salvestanud mitmeid Pärdi teosed, mis on koostöös ECMiga jõudnud plaatidele nagu „Te Deum“, „Litany“, „Kanon Pokajanen“, „Orient. Occident“, „In Principio“. 2014. aastal pälvis Kaljuste Arvo Pärdi autoriplaadiga „Adam`s Lament“ Grammy muusikaauhinna parima kooriesituse kategoorias.

Plaadi juurde kuulub 27-leheküljeline buklet Wolfgang Sandneri põhjaliku esseega Arvo Pärdi sümfoonilisest loomingust.

„Arvo Pärt. The Symphonies“ ilmub 20. aprillil, plaati on võimalik tellida järgmistelt veebiplatvormidelt.