Let's Speak Estonian

Kuraditosin aastat Vikerraadio e-etteütlust

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Sat, 04 Apr 2020 11:03:00 +0000

Tänavune e-etteütlus lükkus küll koroonakriisi tõttu pisut edasi, aga ära siiski ei jäänud. Niisiis, teen minagi siia ajaveebi taas ühe sissekande. Ikka selleks, et huvilised end jälle proovile panna saaksid, ja 2020nda aasta e-etteütlust järelkirjutada saaksid. Esmalt helifail, nagu eelmistelgi kordadel (Kaja Kärner alustab teksti ette lugemist veidi peale "Huvitaja" saate 25. minutit.) Vaegkuuljad, vaadake siia.

Kas kirjutasite õigesti? Mitu kirjaviga tegite?

Korrektne tekst näeb välja niisugune:

Mõnda otsa pidi kurioosselgi kombel võttis Asutav Kogu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastu selsamal 1920. aastal, kui sündis Jaan Kross, pärastine Tartu ülikooli õigusteaduskonda immatrikuleeritu.

Ehkki Kross on üle ilma tuntud baroksete ajalooteemaliste epopöadega, leidub vaevalt maarjamaalast, kes poleks lugenud, kuidas asutakse teele küll õhupallide ja dirižaablitega, küll bi-, mono-, aero- ja hüdroplaanidega, et avastada jalatäitki maad südame ja mõtte tarvis.

Paistab, et Kross kui eesti kirjanduse Eiffeli torn mõtles ühtepuhku eestlaste vastuokssele ja vahest privilegeeritudki asendile ajalooraamatus.

Sestap, sajand pärast kaht ajaloolis-kultuurilist verstaposti, pidagem miljonirahvana omaenda seadusesõnaks lugeda eesti luulet!

Paralleelvõimalused ehk nii võib ka:

Eesti Vabariigi / Eesti vabariigi
Asutav Kogu / asutav kogu
selsamal / selsamal,
Tartu Ülikooli / Tartu ülikooli
esimene / 1. / I põhiseadus
bi-, mono-, aero- ja hüdroplaanidega / "bi-, mono-, aero- ja hüdroplaanidega"
baroksete ajalooteemaliste / baroksete, ajalooteemaliste
eesti kirjanduse / Eesti kirjanduse
luulet / proosat on mõlemad õiged
eesti / Eesti
Sestap, sajand pärast kaht ajaloolis-kultuurilist verstaposti, pidagem / Sestap – sajand pärast kaht ajaloolis-kultuurilist verstaposti – pidagem / Sestap sajand pärast kaht ajaloolis-kultuurilist verstaposti pidagem
viimase lause lõpus võib hüüumärgi asemel olla ka punkt

Kuulake ka kokkuvõtet tänavuse e-etteütluse kohta. Lisalugemist leiate ka siit.

Kena nädalavahetust, ja tugevat tervist meile kõigile!

Pillid veel hüüdku ehk ilusat eesti keele aastat!

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Sat, 16 Mar 2019 11:13:00 +0000

(Tere! See ajaveebi pidamine on mul ilmselgelt soiku jäänud. Ei eitagi, et olen rohkem kui korra mõelnud selle üldse sulgeda. Liiga palju materjali oleks siin vaja korrastada, see võtaks aga ka kahtlemata liiga palju aega... Kas üldse siin enam lugejaidki on või oleks?)

Emakeelenädala ja eesti keele aasta puhul siiski postitan veel vähemasti ühe korra. :-) Emakeelepäeval, 14. märtsil, kirjutasid tuhanded (täpsemat statistikat olete saanud lugeda juba ka Kultuurikaleidoskoobi Facebooki-lehelt) eesti keele oskajad ning huvilised taas Vikerraadio e-etteütlust. Potensiaalsete järelekirjutajate rõõmuks jagan siin esmalt etteütluse helifaili (teksti loeb Kaja Kärner) ja videot vaegkuuljatele (teksti loeb ette Margus Saar)

Korrektne tekst:
Aitäh, kaasmaalane, et pärast mitmendat-setmendat korda "Tõe ja õiguse" vaatamist ärksalt e-etteütlust kirjutad, tähistamaks riigikeele ning laulupeo juubelit!
Laulu- ja tantsupeole soovivad kõik, olgu nad nii-öelda euroaastal sündinud kooliuusikud, kes lauluväljakul veel hästi ei orienteeru, või Välis-Eesti tantsurühmad, kes Kalevi keskstaadionil “Tuljakut” esitades ühekorraga kodumaaigatsust ja jällenägemise rõõmu tunnevad.
Kas üle-eestiline juubelipidu „Minu arm“ kuulub rahvusringhäälingu enim vaadatud saadete hulka, on heinakuu alguseni teadmata.
„Laula ja hõiska!“ hüüab debütant dirigendipuldis, kui gustavernesaksalikku segakoorilaulu juhatab ja enamik lauljaid vaid ümiseb, pilgud laulutaadi mälestussambal.

Nii võis / võis ka ehk paralleelvõimalused:
• Esimese lause lõpus võib olla nii punkt kui ka hüüumärk.
• Sõna „tähistamaks“ ees ei ole koma kohustuslik.
• euroaasta / euro aasta
• Välis-Eesti / väliseesti
• lauluväljakul / Lauluväljakul
• „Tuljakut“ / tuljakut
• kodumaaigatsust / kodumaa igatsust
• jällenägemise / jälle nägemise
• Kalevi / „Kalevi“
• üle-eestiline / üleeestiline
• „Minu arm“ / Minu Arm
• enim vaadatud / enimvaadatud
• gustavernesaksalikku / gustav-ernesaksalikku
• segakoorilaulu / segakoori laulu
• laulutaadi / Laulutaadi

Kuulake ka kogu e-etteütlusele pühendatud „Huvitaja“ saadet ja „Uudis+“ esimest saatetundi.

Head enese proovile panekut! Ilusat eesti keele aastat!

Vikerraadio e-etteütlus tuleb taas!

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Thu, 22 Mar 2018 12:32:00 +0000

Viimasest blogipostitusest on jälle olnud pikk-pikk paus. On aeg vanu "võlgu" likvideerida. 😊 Alustan Vikerraadio e-etteütlusest --- meie ajaveebigi mitme aasta pikkusest traditsioonist.

Kõigepealt e-etteütluse helifail. (Urve Koni alustab e-etteütluse teksti dikteerimist mõned sekundid peale "Huvitaja" esimese saatetunni 25. minutit.) Vaegkuuljad saavad e-etteütluse teksti lugeda tänavu ka Monika Tamla huultelt siin.

Enesekontrolli saate teha siin, korrektselt kirjutatud e-etteütlus näeb välja selline:

Tänapäeval külastaks Tammsaare kui kuurortides käija igal juhul modernset spaakeskust, uurides pärast massaaži ka oma šedöövrite retseptsiooni 21. sajandi vargamäelikus tööühiskonnas.
Peas tohuvabohu, mekkis eksaminand heade mõtete linna kuulsaimas bistroos singi-juustu-küüslaugutäidisega bataati, silme ees lugemata hitt-teosed, ja unistas laenutustähtaegadeta raamatukogust.
Lavastuste sari „Sajandi lugu“ ühendab vastastikku teatreid, mis pakuvad peale vaba aja veetmise võimaluse ka pika kõlblikkusajaga vaimutoitu.
„Jannsen, Jakobson,“ ütles aasta tegijast noorkotkas vanalinlikus hoones toimunud väitlusel, „ei teadnud e-aabitsast ega e-koolist midagi, vaid veensid igameest, et rahvustunne, mis maitseb nagu rukkileib rõõsakoorevõiga, rajaneb kirjaoskusel.“

Veidi ka paralleelvõimalustest:

21. sajandi / XXI sajandi
singi-juustu-küüslaugutäidise / singi-juustu-küüslaugu täidise
hitt-teosed / hittteosed
rõõsakoorevõiga / rõõsa koore võiga
iga meest / igameest

Kuula ka „Uudis+“ saatelõiku e-etteütluse tulemustest ja tänavuste võitjate väljakuulutamisest.

Uute postitusteni, ja hoidkem ilusat eesti keelt!

Kümme aastat e-etteütlust

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Tue, 14 Mar 2017 11:40:00 +0000

Nagu pealkirigi ütleb, kirjutati tänavu Vikerraadio e-etteütlust juba kümnendat korda. Osalejaid oli juubelihõngulisel ettevõtmisel seegikord rekordiliselt palju - 5881 inimest. (Seejuures, veatuid tekste jõudis, õigekeks ajaks, ära saata kõigest 37 kirjutajat. :-( )

Mitu aastat (vististi juba 9!) olen meie ajaveebis avaldanud e-etteütluse õige kirjapildi ja helifaili. Ikka selleks, et huvilised saaksid etteütlust järele kirjutada saaksid. Erand pole seegi aasta.

Pange end proovile! :-)

E-etteütluse õige tekst:

Piki tänavaid kooli poole rulluisutava Liisa, 8.b klassi parima kikkpoksija kuularites tümpsub „Mets neidude vahel“ – laul, mida ta esitab lastekooriga juulikuus noorte laulu- ja tantsupeol „Mina jään”. Olgugi et rekajuht Hane tee ja Kuke allee ristmikul sebra ees kinni peab, seisatab tüdrukki korraks.

Osavalt trikirattal siksakitades vurab mööda klassivend Juhan, kelle tohutu suures plüüsist kotis on peale akutrelli, tušipoti ja huulepalsami mitu viilu tšillikastmega pitsat. „Oota, Juhan!” hõikab Liisa talle järele.

Paralleelvõimalused:

8.b või VIIIb
"Mets neidude vahel" - mõttekriips või koma

Kontrollsüsteem oli leebe üleliigsete reavahetuste, tühikute ning erinevate jutumärgivormide suhtes.

Kuula ka tänast Huvitajat ja Uudis+ 1. tundi.

Ilusat emakeelepäeva jätku meile kõigile!

Vikerraadio e-etteütlus purustas taas osalusrekordi

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Tue, 15 Mar 2016 11:10:00 +0000

Eile, emakeelepäeval, kirjutas taas Vikerraadio e-etteütlust rekordarv osalejaid, ametlikeil andmeil kogunisti 5573 inimest. Ka Sina saad tänavust e-etteütlust järele teha. Nagu varasematelgi aastatel, postitan siia etteütluse helifaili (Urve Koni alustab teksti esimest ettelugemist u 25. minutist) ja õige kirjapildi. Head kirjutamist!

***

2016nda aasta e-etteütluse õige kirjapilt:

„Adalbert, paks koer, kohvi ja moosi ja mustasõstra-veinikastet pealikule ja kiiresti!“ hõikas zombistunud kambüüsiülemale kipper Hillar Hurmav, mees, kel kallim igas Läänemere maade sadamas. Kõik mereaastahuvilised ja vegankruiislased tuleb Rohuküla-Heltermaa liinil ära vedada ning barkassiga Hari kurgus dokkimiseks pole aegagi. Mõtlik pootsman, käes mõttetu kirjaplokk, kannab tekimadrused järjestikku munsterrolli. Marssallik e-resident sooritab aga mängus egomaniakliku kontradmiraliga šahhi.

Paralleelvõimalused:

* Esimeses lauses on koma asemele lubatud panna ka hüüumärk ning "ja kiiresti" ette koma: "Adalbert, paks koer! Kohvi ja moosi ja mustasõstra-veinikastet pealikule, ja kiiresti!"

* Mustasõstraveinikaste on lubatud kirjutada ka kokku.

* Koma asemele võib panna ka mõttekriipsu siin: ... Hillar Hurmav - mees, kel kallim ...

* Mereaasta huvilised võib kirjutada ka lahku.

Kel huvi, kuulake ka eilset Uudis+ esimest tundi ja intervjuusid Laura Valli ja Lili Milaniga. Kõigi võitjate nimed leate aga SIIT.

4,225 people wrote the e-dictation today

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Fri, 13 Mar 2015 11:30:00 +0000

Järjekordne e-etteütlus on läbi saanud. Nagu eelnevate aastate jooksul tavaks saanud on, postitan nänavugi meie keelesõpradele järeletegemiseks e-etteütluse helifaili ja õige teksti.
Pange end proovile või kontrollige ennast üle.

Korrektne e-etteütluse tekst:

Täna, emakeelepäevaeelsel reedel, kui muusika-aasta kevadiste dolce'de ja forte'de valjus on MP3-mängijas maha keeratud, kontsentreerun raadiodiktori kristalsele häälele. Võib vaid küsida, kas aasta artistide ja parimate uustulijate hulgas on ka uusi Mozarteid ja Pärte.

„Ah, tahaks juba kuulata Tšaikovski esimest klaverikontserti b-moll,” õhkaks apteeker Melchiorgi, võttes vastu nohus olevaid e-residente.
Mis seal ikka, käin hommikuti duši all, võtan aeg-ajalt nuhvli, oma nutika abimehe, ja kasutan sellegagi töötades kogu aeg kauneimat eesti keelt.

Paralleelvõimalused:

muusikaaasta / muusika-aasta

mp3-mängijas / MP3-mängijasotsekõne lõpus võib olla kas hüüumärk või komaklaverikontserdi nimetust võib kirjutada nagu üldnimetust väikeste tähtedega või nagu pealkirja, st esimene sõna suurega ja jutumärkidesnuhvli, oma nutika abimehe, ja kasutan... / nuhvli - oma nutika abimehe - ja kasutan...Kontrollsüsteem oli leebe üleliigsete reavahetuste, tühikute ning erinevate jutumärgivormide suhtes.

Soovitan kuulata ka tänast Uudis+, eelkõige saate esimest osa, ja vaadata videolugu Eesti kooliõpilaste arvamustest tänavuse etteütluse kohta. (Tänast Huvitajat täispikkuses kuulake aga SIIT.)

Kõige kaunimat emakeelepäeva homme!

Uuendatud: 14. 03. 2015 kell 12.57. Lisatud videolugu.

Be touched: the Song and Dance Celebration of 2014 is to be enjoyed again

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Mon, 07 Jul 2014 14:17:00 +0000

LASTEKOORID "Kiire, kiire, kiire": http://youtu.be/BmwQSKsp9rc

2014nda aasta üldlaulu -ja tantsupidu on läbi saanud. Sinul jäi pidu aga nägemata? Pole probleemi, saa kõigest osa ja naudi!

Laulupeo I kontsert (the 1st concert of the 26th Song Celebration): http://bit.ly/1tiwBCn;

Laulupeo II kontsert (the 2nd concert of the 26th Song Celebration): http://bit.ly/1qNkXgI;

Tantsupidu (the 19th Dance Celebration): http://bit.ly/VUFYti

Vaata ka fotoalbumeid / view also the photo albums: a) http://bit.ly/1jkhmof;

b) http://bit.ly/1tiD5RK

Tantsupidu 2014 - "Isad ja pojad": http://youtu.be/yKaEhEQ_z40

Ilusat suve jätku!

Uuendatud: 8. juulil kl 12. 57.

Keeping the tradition alive

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Mon, 17 Mar 2014 11:55:00 +0000

Emakeelepäev (14. märts; ingl k Mother Tongue Day või Native Language Day) jäi küll möödunud nädalasse, ent taditsiooni, e-etteütluse teksti jagada, hoian ikka elus. Kõigepealt helifail.

Ja korrektne tekt:

Tubli e-etteütluse tegijana tean niikuinii, et riodejaneirolased elavad jalgpalli maailmameistrivõistluste ootuses, samal ajal kui abituriendid mõtisklevad matemaatikaeksamist. Mina, kel pole papiljotte ega moepäraseid Lääne-India krusse, tean, et keski mu efektselt kirjutatut ei projitseeri. Arhitektuuribürood, Aleksandri koogid ja potentsiaalsed Ameerika avastamised - kõik on mulle kui pagi, korraks nuusata. Parem panen ette 3D-prillid, haaran furšettlaualt noriga suši ja konstateerin toomashendrikilveslikult: "Elagu Eesti!"

Õigeks loeti ka:

riodejaneirolased / rio-de-janeirolased
samal ajal, kui (siin ei ole koma kohustuslik)
matemaatikaeksamist / matemaatika eksamist
Aleksandri koogid / aleksandrikoogid
kui pagi, korraks nuusata (siin võib koma asemel kasutada ka koolonit)
furšettlaualt / fourchette-laualt
suši / sushi
toomashendrikilveslikult / toomas-hendrik-ilveslikult
keski mu / keski muu

Kuulata tasub ka reedest Huvitajat ja Uudis+ 1. tundi. Edu enesese proovilepanekut ja vabandused hilinenud postituse pärast!

Ahjaa, tänavu saatis oma e-etteütluse Vikerraadiosse ära koguni 4319 inimest. Võitjate nimed leiate SIIT.

2013: My year in books

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Sat, 28 Dec 2013 15:42:00 +0000

Õnnepalu, Kivirähk, Hargla... Oksanen (loeme ta praegu puhastverd või üdini eestlaseks), Vahter, Ehin... Ja muidugi Masing. Sellise mandala saaks autorite perenimedest, keda tänavu lugenud olen. Uku Masingust ja Keelest ja meelest oleks siin muidugi kõige õigem kirjutada, teemasse minna ja jätkata. Mina pole aga lingvist ega isegi mitte filoloog.

Jäägu see siis lihtsalt üheks raamatusoovituseks. Kes tahab, see loeb. Huvitav saab kindlasti olema. Ka mitteprofessionaalil. Ligi tasuks vahest hoida ehk ka Võõrsõnade leksikon.

Õnnepalu jt. See polegi tegelikult juhuslik valik. Just neid eesti autoreid on viimastel aastatel palju tõlgitud ja / või plaanis tõlkida. Tehke vaid oma valik! Minu valik oli selline (Goodreads'i kasutajatele on näha kõik minu raamatud. Teiste ees vabandan.):

2013 Reading Challenge

Gerly has completed her goal of reading 50 books in 2013!

hide

50 of 50 (100%)

view books

Selline lühike, natuke patukahetsuslik (no, pole lihtsalt tänavu mahti olnud!) see aasta viimane postitus tuligi... Lubadusi uueks aastaks ei anna: võib-olla ei suuda sõna pidada... Head vana-aasta lõppu! Ja aitäh kõigile.

Uuendatud 30. detsembril 2013 kl 13.08: Lisateave: Kui peaks olema soov kohe ülal mainitud U. Masingu raamatut lugeda, saab seda teha tasuta ELLUs. Et ELLUt kasutada, peab aga olema Tallinna Keskraamatukogu lugeja.

E-etteütlus näitas, et eesti keel pole liialt raske ka sünnilt mitte-eestlasele

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Thu, 14 Mar 2013 12:15:00 +0000

Taas kirjutasid eestimaalased täna e-etteütlust. Ehkki üldvõitjaks tuli eestlane, Maarja Jalasto, siis muu emakeelega inimeste kategoorias läks võit soomlanna Kirsti Malmile. Et soovijad saaksid end kontrollida ja proovile panna, postitan siia (juba viiendat aastat järjest!) ka korrektse e-etteütluse teksti:

Kuidas peaksid sa, tuim inimeseloom, siin lumises põhjas, kus aastast aastasse õitseb viluses kaljuorus ilusa haisuga mürdike, aga kus jüriöö ülestõusust ei leia kas või ühtainumat viisakat pilti, mida perekonnaalbumisse panna ja aeg-ajalt vaadata – kuidas peaksid sa oma ajalugu kirjutama? „Köhi, köhi, pappi!” leelotas rehepapliku terrorirühmituse liider liitlasvägede baptistlikule kaplanile keset dekadentlikku Kirde-Euroopa ristisõda, mis ei jätnud kivi kivi peale.

Nii võis / võib ka.

jüriöö/Jüriöö

kas või / kasvõi

perekonna albumisse / perekonnaalbumisse

Mõttekriipsu asemel on õige ka koma (vaadata, kuidas peaksid sa oma ajalugu kirjutama?)

köhi, pappi / köhi pappi

Kontrollsüsteem oli leebe üleliigsete reavahetuste, tühikute ning erinevate jutumärgivormide suhtes.

...ja helifaili Urve Koni loetud tekstiga. Soovitan kuulata ka tänase Uudis+ 1. osa ja kogu tänast Huvitajat.

Palju õnne ja edu kõigile! Ilusat emakeelepäeva ja head K. J. Petersoni 212ndat sünniaastapäeva! :-)

Kaks kaunist salmi Jõulutaadile

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Thu, 20 Dec 2012 14:32:00 +0000

As we are approaching to Christmas and Holiday season, Santa Claus would definitely love to hear these poems. :-)

Päkapikk puhkab

Hommikul, kui ärkasin,

kohe oma voodi ees

päkapikku märkasin

tukastamas sussi sees.

Tööst vist väsis väike sell –

õun on raske temale!

Üheksandal korrusel

pealegi me elame.

/Leelo Tungal/

Kõige ilusam jõulupuu

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,

tema koduks on vaikne ja lumine laas.

Õhtu süütab ta okste peal tähtede tule,

inglijuustena lumised vaibad on maas.

Ainult metsloomad kuuske kuldehtes nägid,

täheoksi ja latva, kus helendas kuu.

Jõuluõhtul, kui kullasteks muutusid käbid,

sai tast linnu ja orava kinkidepuu.

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,

talle võõraks jääb platside kivine pind.

Või kui tuleb, siis võib-olla läbi su une,

läbi unenäo kaitseb ja soojendab sind.

/Leelo Tungal/

Happy waiting for Christmas! Have a Merry one!

See you next year!

Sillamäe passioon

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Wed, 21 Nov 2012 11:27:00 +0000

Võib-olla ei tohikski veel kirjutada? Võib-olla on liiga vara, st liiga vähe loetud? Aga nagunii ei hakka ma seda raamatut (loe: loetut) ümber jutustama. Lihtsalt soovitan, sest A. Hvostovi Sillamäe passioon väärib lugemist, väärib veel üht soovitust.

Autori sulg on lobe ja otsekohene. Ja kui palju teab keskmine eestlane või tänane noor nn nõukaajast või Sillamäest? Aus vastus on, et ei teagi. Mina ka ei tea(dnud). Mis sest, et olen sündinud veel ENSVs, kui Brežnev võimul oli. Minu mälestused on pigem sellest NList, kus vanaisa küsis: kes on maailma KÕIGE targem mees? Ja 3-4aastane mina vastasisin selgel ja kõlaval häälel, et muidugi Mihhail Gorbatšov. Praegu võtab muigama, aga toona oli asi tõsine.

Mul on väga hea meel, et Sillamäe passioon tõlgitakse ka vene keelde. (Võib-olla kunagi ka veel mõnesse teisegi keelde?) Mul on väga hea meel, et selline väärt raamat olemas on. Aitäh autorile ja kirjastusele Petrone Print.

Mina lähen loen nüüd edasi. :-) Veidi üle poole raamatu on veel lugeda.

Uuendatud 1. detsembril 2012 kl 14.25: Lõpetasin Sillamäe passiooni paari päeva eest. Jah, see raamat meeldi(ks)b eelkõige ajaloosõbrale ja neile, kes mõne "krõbedama" sõna või väljenduse pärast oma lugemist kohe katki ei jäta. Aga ma ei taha juba ülal krjutatud kordama hakata.

Väljendasin rõõmu, et Andrei Hvostovi raamat tõlgitakse vene keelde. Miskipärast unustasin aga mainida, et ka soome keelde. Spetsiaalselt soomekeelse tõlke jaoks kirjutatud peatükki võite lugeda SIIT.

Jaga meiega oma lugu!

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Fri, 15 Jun 2012 10:54:00 +0000

One old thought or idea wants to be written.Why not to collect some stories from you, our blog readers and fans, how you come to learning Estonian? So, as the posting title says, share us your story! Funny o sad, we're waiting it!

The best of them will be published with the permission of the author on our blog this autumn. Looking forward to your e-mails (find it on Contact Info tab or Facebook)!

Have a beautiful and inspiring summer!

Updated on Sept 13th, 2012 at 3.49 PM EEST: Looks like we / you need more time. First, I thought I will not give any time-limit. Now the last date to send me your language story is Jan 31st, 2013. Have a swift pen!

Estonianos en Argentina: vale la pena, amantes de la historia!

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Wed, 30 May 2012 12:48:00 +0000

Aivar Jürgensoni raamatu Ladina rahva seas. Argentina ja sealsed eestlased tagakaanel on kirjas:

Eestlasi elab nii Rootsis, USA-s, Austraalias kui ka Kanadas, kuid hoopis vähem teame seda, et meie rahvuskaaslasi on ka kauges ja eksootilises Argentinas.

Aivar Jürgenson uurib raamatus, millal jõudsid esimesed eestlased Argentinasse, kuidas tekkisid sealsed esimesed eesti organisatsioonid ja kuidas eestlased Argentinas kohanesid. Missugust rolli mängib Argentina eestlaste jaoks päritolumaa Eesti? Kuidas paigutub Argentina eestlaskond globaalse eesti diasporaa võrgustikku? Kuidas on Argentina ja argentiinlased mõjutanud sealsete eestlaste identiteeti? Neile ja teistele küsimustele vastuseid otsides heidab autor pilgu ka Argentina ajalukku ja tänapäeva.

See on hea kokkuvõte A. Jürgensoni põhjalikule ning huvitavale uurimustööle. Terve peatükk on pühendatud raamatus ka koodivahetusele ja Argentina eestlaste keelekasutusele. (Vähe on järel veel eesti keele rääkijaid, ent autor püüab siiski näidete põhjal lühikest analüüsi teha.)

Soovitan soojalt, eriti ajaloohuvilistele. Raamat väärib tõesti lugemist.

Märkus: Hispaaniakeelne pealkiri ülal kõlaks eesti keeles umbes nii: Eestlased Argentinas: see väärib lugemist, ajaloosõbrad!

Tsitaate "Hõbevalgest"

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Thu, 05 Apr 2012 10:06:00 +0000

Et loen hetkel "Hõbevalget", siis postitan siia mõned mulle eriti meeldinud ja meie ajaveei ülihästi sobivad tsitaadid.

Keel tundub mulle tugeva palkmajana oma seinte ja katuse, uste ja akende, panipaikade ja peidikutega. Sõnad on selle maja asukad. Nad sigivad, sünnivad, kavavad, teevad oma igapäevast tööd, kõnnivad uksest sisse-välja ja võtavad vastu võõraid, kellest mõni on jäänud majja koduväiks. Juhtub sedagi, et sõna sureb noorelt või läheb maailma rändama ega jõua koju tagasi. Maja elab kauem, muutub vähem ja kõik asukad peavad end tema järgi kohandama.

(Meri 2008: 15)

Inimene sureb, kõduneb põrmuks, kasvab rohuks, sünnib linnuks taeva alla, astub vaikselt taasi looduse lõputusse ringkäiku. Inimese käsikiri paljuneb, pudeneb tsitaatideks, teiseneb pärimusteks, võimendab või summutab nii lootusi kui ka ootusi, kuid sõna ei teisene rohuks, sipelgaks ega linnuks, vaid jääb sõnaks. Sõna võib kuluda ja sõna võib leida endale uue sisu. Kuid ta elu jätkub ka pärast sõnaja surma ja teatud kobel elavad meie kõrval ja meie sees kõik varem öeldud sõnad ja mõtted inimes kauge koidikuni Aafrika sumisevas hällis.

(Meri 2008: 183)

Jätkan ilusat traditsiooni...

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Thu, 15 Mar 2012 15:53:00 +0000

... ja jagan tänavugi e-etteütluse teksti õigekirja ning helilõike Vikerraadio programmist. (Seekord küll päevase hilinemisega, ent loodetavasti ei vähenda see fakt siinse sissekande väärtust ja vajalikkust.)

Kõik, kel soov, võivad end proovile panna, ja n-ö järelkirjutada e-etteütlust. Helifaili leiate ning Huvitajat ning Uudis+ 1. osa saavate kuulata omale sobival ajal, kui klikite vastavatel sõnalinkidel.

E-etteütluse tekst:

Pressiteade
      Tallinn, 14. märts 2012

      Täna, emakeelepäeval, kirjutavad tuhanded eestimaalased  e-etteütlust, mis on Tartu maratoni kõrval suurim üle-eestiline  mõõduvõtmine, ja panevad proovile oma õigekirjateadmised. Nagu ürituse  patroon K. J. Peterson märkis, ei osanud ta 19. sajandi algul,  20-aastasena, nii rohket osavõttu ette näha, ning see teeb talle ainult  rõõmu. „Murelikkust tekitab see, et nii mõnigi astub võib-olla  võistlustulle ilma piisava treeninguta ja jääb tempoga seetõttu kogu aeg  hätta,“ nentis ta. Võitjatele on prestiižsed auhinnad välja pannud  haridus- ja teadusministeerium; peaasi on siiski rõõm eneseületusest.

Märkused:

Veaks ei loeta:

kui emakeelepäeval järel koma puudub
kui 20-aastasena ei ole komadega eraldatud või on eraldatud vaid eest
kui ette näha järel koma ei ole
kui teadusministeerium järel on koma semikooloni asemel

Õige on ka:

Haridus- ja Teadusministeerium
Tartu Maraton läbiva suure algustähega
XIX sajand
20aastasena

Soovitan vaadata ka AK uudislõikku.

Head emakeelepäeva tagantjärele!

Häid uudiseid vanasõnadearmastajaile...

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Thu, 15 Mar 2012 14:44:00 +0000

Good news for Estonian proverbs lovers - we have recently joined Twitter and are now both available there and Facebook. Welcome to follow our tweets and grow the number of our "Likes" on Facebook! :-)

Tasuta reisi Eestisse tahad?

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Mon, 05 Mar 2012 14:53:00 +0000

Give it a try, 'cause it's time to play the travel game by Estonian Ministry of Foreign Affairs again. Take the quiz (I also took it just for fun today, my result: 11 / 12 :-), though I know I'm never really allowed to participate the drawing).

The very best of luck to you all of winning the 5-days free trip for two. Tere tulemast Eestisse or welcome to Estonia!

The last entry: snowless Christmas

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Wed, 21 Dec 2011 10:31:00 +0000

Algul mõtlesin postitada siia mõned read meie seast hiljuti lahkunud Andres Ehinilt. Kuid teen seda siiski ehk kunagi hiljem. Tänavusse jõuluaega sobib imehästi Maarja lugu "Lumeta".

Et see siin jääb ilmselt aasta viimseks sissekandeks, siis kaunist ja rahulikku jõuluootust -ning aega kõigile! Nautige oma lähedaste ja kallitega koosolemist! Ja uuel aastal jätkame uue hooga ikka.

Pidage meeles: ükski keel pole tegelikult raske, on vad vaja leida endale põhjus miks seda õppida.

Tegusat toomapäeva täna! Häid pühi!

Ja et jõuluaeg on imedeaeg, loodame siiski pisut ka lund jõululaupäevaks Eestisse, eks. :-)

Video Source: YouTube

Pillid mängivad, kuu on vees

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Mon, 05 Sep 2011 16:00:00 +0000

Enamus asju siin ilmas sünnib mõttest-ideest. Soovist midagi teha või saada või anda. Minu mõte ja soov oligi vähemalt paar head, varem inglise keelde tõlkimata, eestikeelset luuletust ära tõlkida ning meie blogis avaldada. Esimene valik langes taas Karl Ristikivile.

Olen alati tahtnud võimalikult palju säästa originaal teksti. Iga teksti, eriti luulet, ei saa aga alati sõna-sõnalt edasi anda. Ükskõik mis keel, midagi läheb algtekstist alati kaduma. Igaljuhul, tuli K. Ristikivi "Pillid mängivad, kuu on veest (meie tõlgenduses ja ingl k Music Is Playing; Moon Over Water)" välja selline tõlgendus:

Music is playing; moon over water,
Here is your harbor, seaman.

This ship will stay all the night,
The table is set – come and eat!

Drink in the glass, the hand is warm,
Tomorrow and after don’t matter

Come to the dance, the floor is hot,
Time is short and space endless.

Endless sea. Here is a piece of land,
Ever an arch of triumph for a loser.

Wings bridge over the islands,
Each star is a piece of the sun.

Pieces form a picture,
Yet your win is merely a draw.

The Moon is high, the fort is distant,
The dance advances where the land ends.

At the land’s end, there’s a broken oar.
Smile, Odysseus, life is laughter!

Lastly, seaman, here is the land,
Here is your harbor and Nausicaa.

Eesti keelest tõlkinud Airi Lohmann, Gerly Villemson, ingliskeelne korrektuur Airi Lohmann, Les Wilson.

Aitäh Teile!

Mängivad pillid, kuu on vees

Karl Ristikivi

Mängivad pillid, kuu on vees,
siin on sadam, meremees.

Laev on sadamas terve öö,
laud on kaetud - võta ja söö!

Viin on klaasis, käsi on soe,
homme ja ülehomme ei loe.

Tule ja tantsi, põrand on kuum,
aeg on lühike, lõpmatu ruum.

Lõpmatu meri. Siin on saar,
alati kaotanu võidukaar.

Tiivad saarte vahele sild,
iga täht on päikese kild.

Kiludest kokku mosaiik,
kuigi su võit on ainult viik.

Kuu on kõrgel, kaugel on kants,
neeme lõpuni jätkub tants.

Neeme tipul on murdunud aer.
Naera, Odysseus, elu on naer!

Lõpuks, meremees, siin on maa,
siin on sadam ja Nausikaa.

Luuletus on pärit K. Ristikivi luulekogust "Inimese teekond (ingl k A Man's Journey)", 1972

Siinne originaal on laenatud Trinzu literatuuripesast. Aitäh.

Tänavuse Laulu -ja Tantsupeo duubel DVD nüüd müügil

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Thu, 21 Jul 2011 13:24:00 +0000

The double DVD package of the 11th Youth Song and Dance Festival is out now! Order yourself your copies either directly from Estonian National Broadcasting's e-store (email them also to ask if the DVDs would work anywhere else but in Eastern Europe at pood@err.ee) or buy them from local bookshop Apollo.

View also some more videos from the Song and Dance Celebrations "Maa ja ilm". Enjoy!

Thinking back of the Dance Festival

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Tue, 05 Jul 2011 14:16:00 +0000

Noorte Laulu -ja Tantsupidu on tänaseks taas juba möödanik. On aeg meenutada. Jagada emotsioone videos ja pildis (Fotogalerii on paremik reede hommikusest tantsupeo peaproovist Tallinna Lauluväljakul). Loodetavasti naudite.

Ja veel üks armas tants. Minu eriline lemmik! :-)

Photos taken by courtesy of H. Villemson

Videos ERR.

Ristikivi luulet inglise keeles

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Wed, 25 May 2011 08:52:00 +0000

A little less than a month ago I was happy to share you Karl Ristikivi's poetry in French. Today I'm delighted to do that in English. A big and heartfelt thank you to Mrs Terje Saar-Hambzaza at University of Texas in Dallas! Enjoy!

A lizard’s journey leaves a footprint on a stone,
even without our noticing it.
Every thought that comes and goes,
    will remain somewhere.
A gift that you give with a smile,
might one day disappear
but the smile remains.
    The blissful joy that you didn’t try to capture
will wait forever.
Even unspoken words
are uttered in thoughts
    and somewhere remembered.
Otherwise how could our numbered days
fill the boundless realm of time?
Otherwise how could a blink of an eye
    roll a stone from its place?

He, who is given a little,
carries it in his heart.
He, who is given a lot,
    drops everything from his hand.

The length of all distances in time is equal.

"Ka sisaliku tee kivil [in some places also "Ka sisaliku tee kivil jätab jälje..." or "Sisaliku tee"]" by Karl Ristikivi; translated from Estonian by Terje Saar-Hambazaza

Hingelaulu muusika

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Tue, 10 May 2011 14:07:00 +0000

Oled kui pilvis. Su mõtted on lendlemas üle laavapunaste kaljude, üles mäsleva jõe tundmatusse kaugusesse.
Samas oled kui laps, kes paljajalu üle hommikukastese muru on jooksmas teadmata suunas.

Ei, Sa ei karda ega tunne hirmu, vaid jooksed või ehk hoopis lendled kui ingel sinitaevas, sest oled vaba. Vaba kõigest ja kõigist.

Tormad justkui meeleheites koolibri orhideede salus. Ookean pekslemas vastu kive, üksik kanuu keset kärestikulist ürgjõge, džungli sosin su kõrvus - muusika lõõmav juga. See on sinu sees voolamas, kaljult alla orgu kukkudes. See põletab kui tuli ja soojendab su südant ning puhastab kui külm vihmahoog su hinge - muusika.

Le chemin du lézard aussi laisse une trace sur la pierre...

noreply@blogger.com (Gerly Villemson) — Thu, 28 Apr 2011 11:18:00 +0000

"A lizard's track over a stone also leaves a trace
Even if we do not see it"

-- Karl Ristikivi; tõlk Antoine Chalvin

Need olid ainsad read, mis leida suutsin, kui paar-kolm aastat tagasi Ristikivi "Sisaliku tee" ingliskeelset tõlget Google'ist otsisin. Tänaseks olen aga leidnud, selle kauni ja sügava mõttega luuletuse, terviktõlke prantsuse keeles. Suur tänu, hr Jean-Pierre Minaudier! Kuigi ma ise, kahjuks, prantsuse keele oskaja pole, usun nii mõnelegi blogilugejale teeb heameelt, eestikeelsele audiole ja tekstile lisaks, tõlge ema -või võõrkeelde.

Le chemin du lézard aussi laisse une trace sur la pierre,
même si nous ne la voyons pas.
Chaque pensée qui vient et va
persiste quelque part intacte.
Ce que tu as offert avec le sourire
un jour peut-être finira,
mais le sourire demeure.
La joie que tu n’as pas su saisir
reste en attente éternellement,
Même les mots qui n’ont pas été prononcés
ont été dits en pensée
et mis quelque part en réserve.
Comment sinon le petit nombre de nos jours
peut-il remplir les greniers infinis du temps ?
Comment sinon un seul instantpeut-il déplacer une pierre ?

Celui à qui il a été peu donné
le porte sur son cœur.
Celui à qui il a été beaucoup donné
le laisse perdre entièrement.

Tous les chemins sont égaux en longueur dans le temps.

"Sisaliku teed", Aarne Üksküla esituses, kuula ja eestikeelset kirjapilti vaata blogi arhiivist.

Kaunist kevade jätku ning uute postitusteni!

Uuendatud samal päeval kell 16.57: Meenus veel ansambli Ummamuudu kunagine lugu, mis samuti K. Ristikivi tekstile kirjutatud - "Ka sisaliku tee". Äärmiselt ilus laul, minu arvates.

Luuletuse prantsuskeelne tõlge: