L-Pallon/arvamus Leopall

Ise te meid valisite!!!

2014-08-19T06:43:00.000-07:00

Ise te meid valisite! Tõesti või? Paljud arvavad-loodavad järgmiste Riigikogu valimistega valitud saada uus, targem/asjalikum Riigikogu, kes/mis paneks Riigi elu edukalt käima ja Rahva elatustase paraneks kiiresti. Asjatu lootus. Ka järgmised Riigikogu valimised ei too Riigikokku uut/edukat Riigikogu kvaliteeti, sest Riigikogu Valimisseadus on Kartelli-Parteide poolt koostatud selliselt, et ikka võidab see Partei, kel on rohkem raha ja kes valib parema PR-firma oma Partei ja oma parteikandidaatide promomiseks. Parteid saadavad Riigikokku oma parteisõdureid/võitlejaid, kes võitleks teiste Parteidega VÕIMU JA RAHA nimel, unustades Riigi ja Rahva. Kui Valimisseadus jääb vanaks ja valituks osutunute hulgas kvalitatiivset muudatust ei toimu – ei tule ka paremat Riigikogu ega paremat elu Eestis. Pole põhjust arvata, et meie Kartelli-Parteid vbatahlikult loobuvad võimust või koostavad DEMOKRAATLIKU valimisseaduse, mis tagaks uue – parema kvaliteediga Riigikogu kokkukutsumise. Eesti senise edukuse on taganud mitte Riigikogu-Valitsuse edukas töö, vaid see on toimunud pigem VAATAMATA Riigikogu ja Valitsuse tagurlikule tegutsemisele! See, kui tekiks mõni uus Partei ja Riigikokku saaks ka 10-20% edumeelsemaid inimesi – see ei viiks veel Riigikogu tööd vajalikule tasemele. Vaja on uut Valimisseadust! Ise te meid valisite! Nii väidavad praegused riigikogulased. Mina küll nii kindlalt seda ei väidaks. A- 1. Neid, kelle poolt lubatakse HÄÄLETADA – valivad KARTELLI-PARTEID (nede tagatoad). Hääletada lubatakse ka pisiparteide kandidaatide poolt ja üksikkandidaatide poolt, kuid nende sattumise Riigikokku välistab Katelli-Parteide poolt koostatud Valimisseadus – seda on näidanud viimase 15 aasta tegelik elu. 2. Kartelli-Parteid kasutavad AINULT kandideerimiseks – häälte püüdmiseks populaarseid poliit-broilerid, kes ei kavatsegi valituks osutumisel kandideeritud kohale asuda. 4. 2007.a. RK valimistel said üle 1000 – 2,500 hääle 34 Kartelli-Partei kandidaati, kuid Riigikokku nad ei saanud (P.Võsa, T.Trubetsky, A-M. Kelam ...); samas said 320-700 häält kogunud 32 kandidaati Riigikogusse (O.Lumi, J.Kundla...). Mängu läksid Parteide nimekirjad. See on ju otsene valijate tahte eiramine Kartelli-Parteide poolt. 5. Mina annan oma hääle ausale Jaan Lepale Tallinnas, aga minu hääl kantakse keeruliste ülekande-kompensatsioonisüsteemide tõttu Võrru perelõhkuja ja lapsehülgaja Valdo Randperele, kes on ka aktiivne gei. Mina olen geivastane ega oleks teda kunagi valinud – kuid PR firmad vaikivad sellest, et ta gei on ja kujutavad teda korraliku pereisana. Valija ei tea – kellele tema antud hääl läheb. 6.Kartelli-Parteid kandideerivad üle kogu Eesti, väike –Parteid ja üksikkandidaadid ainult ühes- paaris ringkonnas ega ületa seega 5%-list valimiskünnist. B- Kartelli-Parteid kasutavad oma kandidaatide promomiseks PR-firmasid, kes teevad igast luuseristki hea poliitiku ja riiklikult mõtleva inimese. Väike-Parteidel ja üksikkandidaatidel (heade) PR-firmade palkamise võimalus puudub nappide rahaliste vahendite tõttu. Tihti napib raha kandideerimiseks kautsjonite maksmiseks. C- 1. Kartelli-Parteid saavad suuri riiklikke toetusi valimiskampaaniate läbiviimiseks – teised seda ei saa. Tihti kasutatakse poliitikute poolt (ametnikena ametiseisundit kuritarvitades) riigi raha alimispropaganda läbiviimiseks. Tõsi. Rahvas saab HÄÄLETADA Parteide poolt lubatud kandidaatide poolt. Aga Kartelli-Parteide pakutu EI RAHULDA paljusid valijaid. Rahvas EI VALI, vaid HÄÄLETAB Kartelli-Parteide poolt pakutu poolt, neist halvima variandi poolt või jätab ÜLDSE hääletamata. VALIVAD ikka Kartelli-Parteid! Meil on Riigikogu asemel Parteide poolt valitud Parteide Esinduskogu, kusKartelli-Parteide poolt VALITUD parteilased teevad omavahelist mudamamaadlust VÕIMU JA RAHA NIMEL – ja muidugi – RAHVA ARVEL! Nii nagu juhtis „demokraat“ T-H. Ilves demokraatliku rahva OMAALGATUSE demokraatlikult JÄÄKELDRI prügikasti ja RK Põhiseaduskomisjoni Esimees R.Maruste vajas DASA-MSA raames DEMOKRAATIAST arusaamiseks 1 miljon Eurot... nii pole lootust ka meie uue (demokraatlikuma) RK Valimisseaduse saamiseks. http://leopall.blogspot.com/2010/10/ise-te-meid-valisite.html

Uus Valimisseadus. Miks?

2014-03-26T08:58:00.003-07:00

Paljud arvavad-loodavad järgmiste Riigikogu valimistega valitud saada uus, targem/asjalikum Riigikogu, kes/mis mühinal paneks Riigi elu edukalt käima. Ka järgmised Riigikogu valimised ei too Riigikokku uut/edukat kvaliteeti, sest Riigikogu Valimisseadus on Parteide poolt koostatud selliselt, et ikka võidavad VANAD Parteid ja uutel-edumeelsetel tulijatel pole Riigikokku asja. Võidab see Partei, kel on rohkem raha ja kes valib parema PR-firma oma Partei ja oma parteikandidaatide promomiseks. Need, keda Parteid esitavad kandidaatidena hääletamiseks – need PEAVAD olema Parteide tagatubade ustavad jüngrid, kes ise mõtlemata täidavad tagatubade käske. Meie Põhiseadust ei huvita – missugustest inimestest koosneb meie Riigikogu. Olgu targad või rumalad, käitugu riigimehelikult või tegutsevad nad kõike oma kasumit arvestades, olgu nad moraalsed või moraalitud, ahned või pillajad…., Peaasi, et PARTEILASED – seda küll kirjutamata Valimisseaduste alusel. Kuna Põhiseadus valitavate kohta midagi ei ütle, siis kehtivad meil Parteide endi poolt kehtestatud KIRJUTAMATA seadused, mida täidetakse palju täpsemalt kui kirjutatud seadusi. Miks on nii, et meie Põhiseaduse järgi tegutsev Riigikogu töö ei ole nii tulemuslik, Riiki ja Rahva elu edasi viiv kui - ennesõjaaegsete Riigikogude töö? Ilmselt on ikkagi tegu Riigikogu koosseisu saadikute kvalitatiivse erinevusega. Riigikogu kvaliteet – selle tarkus ja efektiivne töö oleneb inimestest, kelledest ta koosneb. Missugused inimesed sinna satuvad/valitakse oleneb aga sellest – kes ja kuidas neid valitakse. Valimisseadus peaks selekteerima kandidaatide isikulisi omadusi tulevaste saadikute osas. Pole ju loogiline – kui valimiskriteeriumi ainukeseks nõudeks (küll kirjutamata, kuid KÕIKIDE Parteide nõudeks) on – saadik PEAB eristama kahte värvi (punast ja rohelist) ja hääletama vastavalt Partei tagatoa korraldustele/arvamusele. Arvamuse lihtsamaks mõistmiseks kasutama edaspidi mõistet RIIGIKOGU (RK) nende Riigikogude suhtes, mis tegutsesid ajavahemikus 1918-1940.a. - ja mõistet PARTEIDE ESINDUSKOGU (PE) nende Riigikogude suhtes, mis tegutsevad peale 1990.a. Pealegi on nimetus PARTEIDE ESINDUSKOGU selle tegevusele ja sisule palju vastavam kui Riigikogu. Miks? a) koosnevad ainult erinevate Parteide parteilastest, sest Valimisseadus praktiliselt välistab väljastpoolt parteisid Parteile sobimatute kandidaatide PE liikmeks saamise. b) Parteid lubavad HÄÄLETADA ainult nende poolt ette pandud neile truude parteikandidaatide poolt. c) Lõpliku valiku teevad Parteide tagatoad (alla isikumandaadi saanute hulgas) nende poolt koostatud parteinimekirjade järgi arvestamata HÄÄLETAJATE arvamusega. Seetõttu saavad PE-kogu liikmeks 300-400 hääli saanuid, kuid jäävad välja 2 000 häält saanut. d) Parteide Esinduskogu liikmed esindavad oma PARTEI ja selle liikmete huve, mitte Rahva huve – vastasel korral jääksid nad oma rasvasest pajukist ilma. Miks ma arvan, et Riigikogude töö oli parem, tulemuslikum-efektiivsem kui meie Parteide Esinduskogude töö? 1. Riigikogu töötas praktiliselt ühiskondlikel alustel 2-3 kuud aastas toimusid sessioonid, mille eest tasustati saadikuid meie mõistes tagasihoidlikult. Riigikokku mindi missioonitundest Riiki ja Rahvast teenima. Tasustati tegelikult töötatud tundide eest, polnud puhkuse- ega öötöö tasu. Tasustati sõidupilet sessioonile ja tagasisõiduks. Elamise üür maksti kinni tagasihoidlikul määral elamispinna kasutamise eest. Parteide Esinduskogu töötab professionaalsena, kõrgepalgaliselt 365x24 h aastas ilma puhkuseta. Neile liisitakse autod ja kütust Riigi raha eest, antakse tasuta kasutada arvuti, telefon, rahad majoneesi ostmiseks ja tasutakse igasugused kohtumised – ka ööklubides… Parteide Esinduskokku minnakse Parteidele ja endile elatist-kasumit teenima. 2. Riigikogu. Riik tuli I-st Maailmasõjast ja Vabadussõjast sõjahaavadega. Riiklikku omandit erastada polnud, … 20 aastaga ehitati tööstus-tehased, eksporditi põllumajandustooteid, ehitati kaks kaasaegset keskklassi allveelaeva, meile jäeti 14 tonni kulda… Parteide Esinduskogu. 45 aastat oli kestnud rahuaeg, Riigil oli müüa riiklikud tehased-ettevõtted-põllumajandusettevõtted, kala- ja kaubalaevastik, müüdi metsi ja maid, müüdi riiklik tööstus- ja elamufond, Euroliidust saadi miljardeid Eurosid… Nüüd on kullafond müüdud, Riik sipleb ellujäämise nimel, keskklass puudub ja 50-60 tuhat last elab vaesuse piiril ja alla seda. 3. Riigikogu. Parteid ei elatunud riiklikest toetustest ega võtnud omatahtsi raha riigikassast. Riigikogulased vastutasid oma sõnade ja tegude eest. Parteide Esinduskogud. Parteid on muutunud kasumlikeks äriühinguteks ja elavad AINULT riiklikest eraldistest, kusjuures toetuste summad määravad nad ise endile. Siiani pole kuulda olnud, et mõni Partei või Parteifunktsionäär oleks vastutanud tema poolt Rahvale tekitatud miljoniliste kahjude eest. Parteide Esinduskogu ülalpidamine (vaatamata tehnilisele progressile) on sada-paarsada kallim kui Riigikogu ülalpidamine. 4. Riigikogu. Koosnes eetilistest-moraalsetest inimestest, kelle eetilise ja moraalse palge eest valvasid seadused, valijad ja teised Parteid. Parteide Esinduskogu. Viljeleb hundimoraali, ise ei suuda moraalikoodeksit vastu võtta, kuna teavad ise, et eetilise moraali asemel kasutavad JOKK süsteeme, (sellest ka segased seadused, mis võimaldavad jokkimist). 5. Riigikogu. Võisteldi teiste parteidega, kuid lõpptulemusena tegutseti Riigi ja Rahva hüvanguks. Võeti vastu arusaadavad seadused, mis tõid hüvangut nii meie Riigile kui Rahvale. Parteide Esinduskogu. Peamine on – võitlus teiste Parteidega oma Partei VÕIMU ja Rahva raha jagamise üle – arvestamata Riigi-Rahva hüvanguga. Vastu EI VÕETA seadusi, mis on esitatud VALE Partei e, opositsioonipartei poolt – sõltumata sellest – kui hea ja vajalik see on Riigile. Järeldus? Ehkki küll natuke idealistlik, kuid - Riigikogud olid PALJU odavamad ning töötasid PALJU efektiivsemalt kui praegused PARTEIDE ESINDUSKOGUD! Selle otsustamises on suur osa meie VALIMISSEADUSEL. Enne, kui ei muudeta RK Valimisseadust, ei muutu RK töös miski. Parteid võitlevad VÕIMU ja RAHA pärast, unustades Riigi ja Rahva. Kui tähtis oli RIIGIKOGU koosseis - selle kvalitatiivne koosseis meie SÕJAEELSE PÕHISEADUSE arvates? See on kirjas 1938.a. Põhiseaduse paragrahvides.

Riigikogu Valimisest - 1

2014-03-12T06:27:00.001-07:00

Meie kehtiv Põhiseadus ei reguleeri millegagi meie Riigikogu moodustamise seadust ei isikute ega isikute koosluse osas. Kõik jäetaks Valimisseaduse ülesandeks. Iseenesestmõistetavaks peetakse seda, et Riigikogu koosneb Parteidest-parteilastest, kui isegi Põhiseadus seda ei ütle, siis võib väita seda, et praegune RK VALIMISSEADUS on paljus PÕHISEADUSEGGA vastuolus. Näiteks? Põhiseaduse kohaselt on valimised võrdsed ja ühetaolised. - Valimised ei ole ühetaolised ja võrdsed, kui Valimisseadus keelab Valimisliitude osalemise valimistel – Põhiseadus seda ei keela. Valimisseadus seab erisoodustused parteidele/erakondadele, kes on MTÜ-d, kuid samas jätab nende eelistusteta teised MTÜ-d. - Valimistel lüüakse kokku Partei liikmete poolt saadud hääled üle kogu vabariigi, üksikkandidaatide puhul seda ei toimu. - Parteinimekirjade puhul liidestakse üle Eesti erinevates valimisringkondades saadud hääled, üksikisikute puhul sellist liitmist ei toimu. Põhiseaduse kohaselt on Riigikogu valimised proportsionaalsed, aga tegelikkuses? Tegelikkuses on Valimisseaduse kohaselt proportsionaalsed AINULT KUNI Parteide valimisteni, sealt edasi lähevad juba Parteide otsused – Parteide nimekirjad, milles eelistatakse Partei tagatoa arvamust, proportsioone ei arvesta enam keegi. Rääkimata sellest, et proportsioone arvestataks üksikisikute ja parteikandidaatide vahel. Praeguseks on välja kujunenud seisukord, kus Parteid moodustavad RIIGIKOGU – tegelikult PARTEIDE ESINDUSKOGU - oma suva järgi. Ei arvestata Rahva ega Riigi huvisid, peamine on PARTEIDE HUVID!!! Parteide Esindusakogu tegutseb PARTEIDE mitte Riigi-Rahva huvidse. Meie Pühiseadus ei pea tähtsaks - kes ja millised inimesed satuvad Riigikokku. Kas riigikogulased teavad-oskavad ka midagi peale raha vastu võtmise või on nad päris rumalad. Pol oluline. Kui tähtis oli aga RIIGIKOGU koosseis ja Riigi-Rahva huvide kaitsmine vastavalt meie SÕJAEELSE RIIGIKOGU arvates? 1938.a. Põhiseadus leidis, et Riigikogu ei tohi koosneda rumalatest, Riigi ja Rahva tahte-arvamusega mittearvestavatest ahnetest-rumalatest inimestest. Sellepärast määrati ära ka isikute ringi, mis tingimustele pidid nad vastama, et nad pääseksid riigipiruka otsustamise-jagamise juurde. Seda ei jäetud mitte Valimisseaduse otsustada, vaid kirjutati tähtsa küsimusena PÕHISEADUSESSE.

Kommentaar Tiit Madissoni

2014-03-11T09:06:00.000-07:00

Raamatule "Minu võitlus" osale, kus ta ütleb, et KOLHOOSE poleks pidanud lammutama. Tundmatu kommentaator "Maalehest" 06.03.2014 20:40 Tiit Madison`l on on 100 ja 1 protsenti õigus. Mul on häbi paljude kommijate pärast, kes ise ei tea nõukaaja maaelust midagi, või olid joodikud, või muidu pooletoobised. Meie koos Madisoniga võitlesime Eesti vabaduse eest, seisime Baltiketis ja toetasime Lauluväljakul lauldes SINI-MUST-VALGET ja arvasime, et maaelu, külad, kolhoosid vajadusel kohendatakse, kaasajastatakse. Kogu põllumajandustoodangu eest saadav kasum jääb vabariiki, mitte Moskvasse. Nõukaaeg andis tööd ca 450 tuhandele inimesele, inimesed elasid jõukamalt kui linnainimesed, kõigis kolhoosides olid: - koolimajad, ( tänasega on suletud üle saja koolimaja) - tasuta med.teenindus, arsti kojuvisiidiga, (tänaseks pole midagi järgi) - kultuurimajad, kinodega, tasuta spordi ja isetegevus ringidega (tänaseks pole midagi järgi, ainult varemed) - kauplused, ( puuduvad paljudes kohtades) - postkontorid, pensionide tasuta kojukandega (tänaseks pole kusagil järgi) - mõnedes suuremates kolhoosides olid juuksurid, rätsepad (tänaseks pole midagi järgi) - elamud, aiad, teed põllud olid korras (tänaseks on 90% ulatuses väga halvas seisukorras) - jne.. Peab olema täis harimatu, analüüsivõimetu, kes ütleb, midagi halvasti Madisoni loo kohta. Ainult rumal õigustab igasugu turgude, maksusüsteemidega seda, meeletut hävitustööd maaelu/inimeste kallal. Mis tänaseks on meie kallist kodumaast on saanud ei osanud me ka kõige hullemas unenäos näha ega karta Muidugi oli turgudega raske ja meie kogemusteta, teadmisteta juhtfiguurid ei suutnud uutes tingimustes orienteeruda. Suurim viga oli, et usuti välisnõustajaid, kes veendunult soovitasid " Meie anname teile kõike vajaliku ja palju kvaliteetsemat ning odavamalt, kui te ise toota suudate. Jah, kõike praegu on, aga mitte odavalt, vaid hirmkallilt, inimestele, kes kõik võisid endale kunagi nõukaajal lubada: - kodu (väga odavate kommunaalmaksudega) - tarbima kokkuhoiuta toiduaineid, elektrit, mootorikütuseid, taksot, teatrit, restorane, reise jne... Võib veendunult tõdeda, et täna elab ca 1 miljon inimest viletsamalt, ebakindlamalt, hirmus hommse ees, kui nõukaajal. Paremini nõukaajas elab ca 150 eestimaalast, kes on ka põhilised kaubanduskettide suurte kärudega külastajatest. NB! Peab kahetsusega lisama, et samamoodi hävitati rumalusest ka Eesti hästitoiminud tööstus ca 200 suurt tehast ca 550-700 tuhande töökohaga, mis on tänaseks sundinud Eestit elama mingilmääral EL abirahadest.

Meie valitsejatest...

2014-03-11T07:36:00.004-07:00

Aastat kümme tagasi lipuheiskamisel ütles Ergma riigi suhtes - kala hakkab mädanema peast! Meie riik MÄDANEB JÄTKUVALT PEAST – nii Riigikogu kui Valitsus. Mädaneva peaga RIIK ei ole jätkusuutlik! Kuigi… Ilves-Ansip- Ergma on uhked oma riigi mädaneva pea üle. Tuleb ehk peagi aeg kui meil on mädaneva pea asemel normaalsed RIIGILE MÕTLEVAD RIIGIPEAD. Räägitakse – Parteid on Riigi suunav-juhtiv jõud. Mei PARTEID on muutunud KASUMLIKEKS ÄRIÜHINGUTEKS! Riigi TAGURLIKUKS JÕUKS! Meil on välja kujunenud nii, et Erakond (partei) on kõige kindlam ja odavam viis raha teha. Kindel viis on ta selle poolest, et parteidel pole karta mingit vastutust ega pankrotti – võimalus on rahvalt ainult võtta ja saada (RIIGI EELARVEST). Parteid määravad ise omavahel, kui suure summa nad igal aastal riigi eelarvest saavad (proportsioonis Riigikogus olevate parteiliikmete arvuga). Kui parteil on karta seda, et suurest rahategemisest midagi välja ei tule – peab partei ühinema mingi teise, koteeritava parteiga ning jätkama oma alustatud parteid rikastatavat äritegevust koos teise parteiga või teise partei hõlma all. Nii nagu omal ajal liitusid Isamaa ja Respublica. Kui parteidel tekib mingi parteiline (ärikonkurents), siis võtavad parteid ise sujuvalt Riigikogus (Rahva nimel!!!) vastu seaduse, mis nende võimalikud konkurendi likvideerib. Partei asutamiseks pole tarvis omada mitte mingisugust algkapitali. Pole tarvis soetada tootmivahendeid ega tootmisruume ega isegi midagi toota. Pole tarvis mitte mingeid teisi äritegemise oskusi peale sõnaosavuse. Meie Parteilised äriühingud juhivad Riiki väga nigelalt e. kvaliteetse juhtimise asemel toodavad praaki ja müüvad Rahvale praaktoodangut. Normaalsed äriühingud saavad ise hakkama või lähevad pankrotti, kuid meie parteilised äriühingud ise hakkama ei saa, vaid elavad Riigi rahadel ja LÜPSAVAD Riiki. Parteidele annab võimaluse riiki lüpsta asjaolu, et selle – kui palju ja kuidas riiki lüpsta – otsustavad nad ise ja kelleltki luba-nõusolekut küsima ei pea. Need kasumlikud parteilised äriühingud moodustavad endi hulgast Parteide Esinduskogu e. Riigikogu – kelle käes on kogu võimutäius riigis. Meie Parteilised äriühingud on saamatud-oskamatud, kuna 22 aasta jooksul pole suutnud tagada 30-40%le elanikkonnast NORMAALSET elu ja suur osa inimestest on sunnitud minema välismaale normaalset elu otsima. Seda kõike ei suuda valitsused teha 22 aasta jooksul - vaatamata sellele, et müüsid maha pärandiks saadud ettevõtted, laevad, metsa, hooned, 12 tonni kulda ja saavad igal aastal Euroliidust miljardeid abiraha… Eesti liigub meie kasumlike äriühingute „ülitarkade” juhtimisel (kes spetsialistide nõuandeid ei kuula, sest on ise poliitiliselt universaalselt targad) vaikselt hääbumise suunas. Saksamaa ja Jaapan tulid sõjavaremetest ja ehitasid 20 aastaga hea tööstusega, majanduslikult kindlustatud riigid. Meie riigis on miski siiski väga mäda, et ei suudetud Riiki 22 aasta jooksul õitsengule viia. Sõjaeelne Eesti Vabariik tõusis ometi sama aja jooksul I Maailmasõja ja Kodusõja varemetelt edukaks riigiks ning ehitas 2 kaasaegset allveelaeva, jättis meile üle 14 tonni kulda, lõpetas korraliku tööstuse ja põllumajandusega. Mis on siis põhjuseks, et MEIE RIIK ei suuda tagada sellist edu oma rahvale kui seda tegi Ennesõjaaegne Eesti? Kas viga on Rahvas või Valitsejates?

2013.a. II poolaasta arvamused

2014-02-07T00:32:00.001-08:00

2013. a. II poolaasta ARVAMUSED ▼ juuli (2) Eesti EDU lugu (statistika) Demagoog Ansip ▼ august (1) Meie Valitsejad on rumalad?? ▼ september (4) Valimised. Valime Barak Obama Eesti vajab Riigi JUHTI 2 Eesti vajab Riigi JUHTI Tark teadlane.... kehv Riigi - Partei juhtfiguur.... ▼ oktoober (6) Eesti - teel sulide riigiks 4. Miks? Eesti - teel sulide riigiks 3 Eesti - teel sulide riigiks 2 ▼ november (3) Eesti - teel sulide riigiks 4.2 Miks? Eesti - teel sulide riigiks 4.1 - Miks Riigikontrolli raport - palgad, ostujõud, vaesus..... 2014.A.▼ jaanuar (2) Uued Parteid? Riigikogulase ABID

Uued Parteid?

2014-01-23T00:52:00.001-08:00

Uus Partei - 1 Osa rahvast ootab uue Partei sündi. Sellise Partei, mis viiks meie rahva demokraatiale ligemale, lõpetaks eestlaste põgenemise Eestist ja viiks meie riigi- ja majanduselu elu edasi. Partei, mis peaks kinni Põhiseaduses sätestatust – vähemalt Eesti Riigi-Rahva-kultuuri säilimise osas. Sellise Partei loomisest on palju juttu olnud mitmel tasandil ja uutmoodi Partei loomise lubajaid on mitu. Paraku. Senised uue Partei loomise lubajad LUBAVAD asutada tõeliselt demokraatliku, Rahva ja Riigi huvide eest tegutseva Partei – seda kahjuks ei saa öelda ENAMUSE meie Parlamendis - Parteide Esinduskogus (vabandust – meil nimetatakse seda Riigikoguks) kohta. Kui tõesed on need ootused-lootused UUE PARTEI puhul, kas ja kuidas need täituksid? Mis siis uue Partei puhul juhtuks? Eeldame, et moodustatav Partei moodustavad tõesti inimesed, kes tahavad pöörata Eesti demokraatia ja edu teele. Seda ikka tegelikult – mitte ainult sõnades-lubadustes (nagu Respublica puhul). See saab väga raske olema. Ühele Parteile pole see jõukohane. Vanad Parteid EI LOOVUTA VABATAHTLIKULT OMA VÕIMU EGA RIIGI RAHAPAJA JUURES JAGAJANA OSALISENA OLEMIST! Vaatamata suurtele ootustele, ei saavuta uus Partei isegi poolt Riigikogu kohtadest. Ilma suure üleolekuta Riigikogus saavutada uute seaduste vastuvõtmine osutub võimatuks. Uued-demokraatlikud seadused ja seadusemuudatused – MIS VIIVAD meie elu demokraatlikumaks, paremaks – on vaja selleks, et meie elu muutuks seaduslikult seaduste põhiselt paremaks. Uute seaduste vastuvõtmiseks on vaja üle poole poolthääli Riigikogu koosseisust. See tähendab, et (uus – demokraatlik Partei) peaks olema koalitsioonis teise (või enama) Parteide Esinduskogus esinevate TEGELIKKE uuendusi sooviva Parteidega. Meie vanades Parteides on TEGELIKU DEMOKRAATIA, Rahva – Riigi huvide arvestamine-eelistamine – on olematu. Enamus vanu Parteisid soovivad jätkata vana viisi ja mõnuleda jumalustena Rahva turjal. Uuel Parteil/parteilastel Riigi/Rahva huvide esikohale seadmine Parteide Esinduskogus – see on paraku üpris raske. Meie Parteid on endile KOMMUNISMI TOOMPEAL üles ehitanud, Riigi-Rahva olukord neid ei huvita. Praegused Riigikogu Parteid on stagneerunud, tegutsetakse ainult/peamiselt iseendi ja oma Partei huvides, nagu näitas DASA-MSA programmide vastuvõtmise soov – nad ei tea, mis asi on demokraatia, nad alles hakkavad SEDA ÕPPIMA. Ometi väidavad, et meie maa olla väga demokraatlik, sealhulgas VALIMISSEADUS. Tegelikkuses on meil HÄÄLETUS-SEADUS - me saame HÄÄLETADA AINULT Parteide poolt esitatud parteilaste poolt. Kelle poolt Parteid LUBAVAD hääletada – seda otsustavad Parteid. Miks koosneb meie praegune Parteide Esinduskogu hundimoraali viljelevast – Riigi-Rahva huvisid eiravast kooslusest? Sellepärast, et VALIMISSEADUS on selline. Parteid lubavad valida (õigemini – hääletada) – ja Parteid valivad Parteide Esinduskokku isikuid, kes peavad täitma-oskama vaid KAHT asja: olema kuulekas - truu käsutäitja oma Partei tagatoale ja tundma nupu värvi, millele Partei tagatuba käsib vajutada. Uute seaduste vastuvõtmiseks on tarvis saavutada üle poole RK saadikute poolthääli – seega tuleb VEENDA vanameelsete Parteide saadikuid hääletama uuenduste poolt. VÕI teha selline Valimisseadus, mis muudaks Parteide Esinduskoguks. Sellepärast tuleb KÕIGEPEALT MUUTA VALIMISSEADUST! Enne II Maailmasõda koosnes Eesti Riigikogu samuti 101 inimest, Riigikogu käis koos kaks korda aastas (sessioonidel), puudusid ulmelised palgad ja ulmelised hüvitised. EV 1938.a. Põhiseaduse § 60. Riigikogu teostab seaduste vastuvõtmist ja muid ülesandeid Põhiseaduse alusel…. Riigikogu on kahekojaline rahvaesindus. Ta koosneb Riigivolikogust ja Riiginõukogust. 1938.a. PS seadis sisse nõuded Riiginõukogu liikmete valimisel, mõned neist nõuetest peaks kehtestama ka uues Valimisseaduses, näiteks -§ 85. Riiginõukogu liikmete valimisel või nimetamisel on üldiseks juhtnööriks vastavate kodanikkude 1) lugupeetud ning väärikas isiksus ja tuntud kodanikutublidus ning riiklik mõtteviis ja 2) teadmised ning elukogemused, mis kasulikud Riiginõukogu tegevuses. Riiginõukogu kujundamise seadusega määratakse teadmiste ja elukogemuste alusena lähemalt kodanikkude tegevuse kestus nende elukutselises töös või avalikus tegevuses, kuid nõnda, et selle töö või tegevuse nõutava kestuse alammäär ei oleks alla kahe aasta ja ülemmäär üle kümne aasta. - Miks need sätted Valimisseadusesse panna? Sest Praeguses Parteide Esinduskogus on riiklikult mõtlevaid riigimehi vähe, paljude suhtes on lugupeetus, väärikus, teadmised ja elukogemused üpris kahtlasel tasemel. Need omadused on aga olulised Parlamendiliikmele. Eesti vajab Riigi Juhti, kes suudaks Riigi valitsejaid mobiliseerima ühtseks tegevuseks, mille eesmärgiks ja tulemuseks oleks Riigi ja Rahva elu edukas edasiviimine. See peab olema tugev isiksus, kes suudaks ühendada erinevad Parteid ühise eemärgi nimel tegutsema. See peaks olema President, Peaminister või mõne Partei tugev JUHT. http://leopall.blogspot.com/2013/09/eesti-vajab-riigi-juhti.html?utm Praeguse Valimisseaduse (mis pole vastavuses praegu kehtiva Põhiseadusega) puudustest ehk edaspidi. Riigikogu elu- ja mõtlemisviisi uueks muutmiseks ei piisa ÜHEST UUEST PARTEIST.

Riigikogulase ABID

2014-01-19T06:42:00.001-08:00

Riigikogu esimees Ene Ergma rõhutas oma aastalõpuintervjuus, et rahvasaadikud peaksid saama endale isiklikud abid, sest tegelikult on neid väga vaja, kuid möönis samas, et Riigikogul on võimatu avalikkuse kriitikast mitte välja teha. - Üks Andres Laiapea artikli kommenteerija sel teemal arvestas kokku ja sai tulemuseks – riigikogul kogunes AASTAS töötunde kokku AMETLIKULT 351 tundi, e, tavatöötaja 2 kuu normtunnid. Siin on arvestatud istungitel RK saalis oldud töötunnid. Muidugi pole siinhulgas arvestatud puudumisi istungitelt ega ka töötunde komisjonides. - Teine kommentaator arvestas välja – mitme inimese kohta on erinevates Euroopa riikides 1 parlamendi liige ja sai tulemuseks …Eesti parlamendi liikmete töökoormus võrreldes teiste riikidega: elanikke ühe parlamendi liikme kohta: Eesti - 12 500 Läti - 20 000 Leedu - 21 000 Ungari - 25 000 Soome – 27 500 Rootsi - 25 500 Itaalia - 61 500 Saksamaa – 108 000 Prantsusmaa – 109 000 Arvud on toodud ligikaudsed aga siiski annavad ülevaate meie riigikogu liikmete töökoormusest…. Kui võtta arvesse seda, et paljud riigikogulased VÄLJASPOOL RIIGIKOGU teevad saateid televisioonis (P.Võsa), loevad loenguid õppeasutustes (I.Gräzin), juhivad orkestreid teise linna teatrites (Tarmo Leinatamm Tartus), jne… - nad pole ainukesed. Mõned RK saadikud tutvustavad Indias elevantidele või Aafrikas ninasarvikutele Eesti edu saladusi. Väga tihti on RK saalis ALLA 10-ne inimese. Ikka ollakse kohtumistel VALIJATEGA (parteikaaslastega kes neid valisid?), mingil üritusel, lähetusel või teadmata põhjusel. Niigi ületab riigikogulaste puhkus kahte kuud aastas, kuigi kõrget palka ja erinevaid hüvitisi saavad nad ööpäevaste töötamiste eest 24 tundi x 365 päeva eest aastas. On olemas Riigikogu Kantselei töötajate armee, on juriidilisi, majandusnõustajaid… igal parteil on poliitilised nõunikud… Kas siis Riigikogu Kantselei töötajate, nõunike-nõustajate, poliitabide ülesandeks pole riigikoguasi abistada? Niigi ületab nende arv riigikogulaste endi arvu. Mis jääks siis uute, taodeldavate riigikogulase abide ülesandeks? Paberite ettekandmine või Riigikogu saadikute asendamine nende töökohal? Kõik Riigikogus esindatud Parteid saavad Riigilt kümneid tuhandeid eurosid dotatsiooni aastas. Vaatamata igasuguste nõunike-nõustajate olemasolule ei ole paljud rahul Riigikogu liikmete töö kvaliteediga, kuna seadustes on palju praaki, tihti kestavad Riigikogu istungid ainult mõne minuti päevas.... Miks arvatakse seda, et kui senini igasugused riigikogulaste nõunikud-nõustajad pole suutnud tagada riigikogulaste tööd vajalikul tasemel – siis nüüd palgatavad riigikogulaste abid on nõustajatest-nõunikest targemad ja tõstavad Riigikogu töö kvaliteeti? Pigem arvan, et need ABID palgatakse semude-sugulaste hulgast - neile ja endile hea elu kindlustamiseks, Riigikogu töös aga ei muutuks midagi. A.Laiapea artikkel Riigikogu esimees Ene Ergma rõhutas oma aastalõpuintervjuus, et rahvasaadikud peaksid saama endale isiklikud abid, sest tegelikult on neid väga vaja, kuid möönis samas, et Riigikogul on võimatu avalikkuse kriitikast mitte välja teha. Tema lootus, et avalikkus ei võtaks seda küsimust seekord hüsteeriliselt, ei ole ilmselt määratud täituma, sest sellise väikese omaette riigi pidamine on niigi väga kallis ja kui poliitikud tahavad luua lihtsalt juurde 101 parteilist ametikohta, siis on täiesti loomulik, et suur osa rahvast sellise priiskamise peale pahandab. Seda eriti olukorras, kus Eesti riigivõlg kasvab, rahvastik vananeb ja kahaneb ning eurorahade sissevool ei kesta samas mahus enam väga kaua. Kuid on üks võimalik kompromiss, millega paljud kodanikud oleksid tõenäoliselt nõus leppima ilma suurema nurinata. Nimelt see, kui rahvasaadikutele isiklike abide palkamiseks vajaminev raha hangitaks Riigikogu liikmete arvu kärpimise kaudu. Eesti parlament ei ole praegu kaugeltki kõige väiksem Euroopa Liidus. Võib isegi öelda, et see on ebaproportsionaalselt suur. Kui meie rahvasaadikute arvu kolmekümne võrra vähendada, siis oleks Riigikogu liikmete arvult endiselt suurem nii Luksemburgi, Malta kui ka Küprose parlamendist. Lätile jääksime siis alla, aga Lätis elab ka oluliselt rohkem inimesi ning sealgi on juba asutud rääkima saadikute arvu vähendamisest sajalt kaheksakümnele, et see vastaks paremini riigi suurusele. 71 saadikut oleks Eestile täiesti paras ja piisav. Euroopa Liitu mittekuuluva Islandi parlamendis on näiteks ainult 63 saadikut, kuigi seal tuleb teha seaduste kallal kohapeal kahtlemata rohkem tööd kui Eestis, kuhu suurem osa seadusandlusest tuleb teatavasti Brüsselist ja Strassbourgist. Lisaks sellele, et saadikute arvu kärpimine annaks Riigikogule raha saadikuabide palkamiseks, oleks sellel veel mitmeid kasutegureid. Kõigepealt olmeline. Praegu istutakse Riigikogu saalis nagu silgud pütis ning seetõttu ei ole tegelikult põhjust imestada, et saal on sageli pooltühi. Saadikute arvu vähendamisel saaks teha järgmise kapitaalremondi käigus suuri ümberkorraldusi, luua saadikutele mugavama töökeskkonna, anda igaühele omaette laua. Teiseks ühiskondlik: väheneks poliitikute üleproduktsioon, aga kasvaks poliitiline konkurents. Riigikogulased võivad nüüd muidugi jätkata unistamist, sest seda ju keegi keelata ei saa, aga kui nad soovivad endale tõesti saadikuabisid, siis võiksid nad vaadata asju realistlikult ja hakata astuma samme Riigikogu liikmete arvu kärpimiseks, et saada raha abide palkamiseks. Riigikogu liikmete arv on pandud paika põhiseadusega. Pöördusin ise paari aasta eest presidendi kui erakondadeülese tegelase poole, et ta kasutaks selles küsimuses oma õigust algatada põhiseaduse muutmist, aga... president ei osutunud jõuluvanaks. Põhiseaduse muutmine tuleb kiita heaks Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. See tähendab, et kui protsessiga praegu pihta hakata, siis võib 71-liikmeline Riigikogu, kus igal saadikul on oma isiklik abi, koguneda juba pärast 2019. aasta Riigikogu valimisi. See aeg võib näida pikk, aga stabiilsetes demokraatiates võtavadki sellised muutused sageli kaua aega, mõnikord lausa aastakümneid. Kõik sõltub ainult sellest, kui vajalikuks riigikogulased ise abide palkamist tegelikult peavad. Kui see on nende jaoks tõesti oluline, siis ei tohiks neil ju olla midagi sellise kompromisslahenduse vastu.

Eesti - teel sulide riigiks 4.2 Miks?

2013-11-23T14:29:00.000-08:00

Eesti – teel sulide riigiks 4/2. - Miks? Pidada Parteide Esinduskogu või ministeeriume tarkadeks-kompetentseteks igal alal - on liialdus. Kuid seda, et nad ei saa suure raha eest KOMPETENTSEID NÕUNIKKE… see on üllatav. See on arusaadav, et nad leiavad igasuguseid erinevaid nüansse-Jokk süsteeme endi ja oma kamraadide taskute täitmiseks Rahva arvel – selles on nad väga andekad… aga palgata endile asjatundmatuid nõunikke oma tuttavate hulgast???? See näitab ainult nende - endi kasuks RIIGI RAHA RAISKAMIST! Aastat 5 tagasi kehtestas Keskkonnaminister Tamkivi lehmadele metaangaasi eristamise eest TREAHVI - maksu. Peale mitmete lehmaomanike kaebuse ja metaangaasimaksu saamist selgitati ministrile, et tegemist on inimtegevusest sõltumatu lehma peerugaasiga – lõpetati selle trahvi määramine. Aastat 13e-14 tagasi „Copterline” õnnetuse järel tellis Valitsus päästjad-sukeldujad-uurijad Soomest, kuna meie inimesed polevat võimelised süvasukeldumiseks, kuna meil puuduvat tehnika. Soomlased omakorda kasutasid eestlaste abi, kuna eestlastel oli parem tehnika ja paremad süvasukeldujad… millest Eesti valitsus ei teadnud! Sama kordus ka meie veereotusega (keskkonnaminster Villu Reiljani ajal). Meie endi tehnoloogia oli tunduvalt parem ja odavam kui välismaalt tellitu (kusjuures nende tehnoloogia oli meilt tellitud). Jällegi – Valitsus ei olnud sellest teadlik, - meie Valitsus ei teadnud ööd ega mütsi sellest - millega meil tegeldakse! Milleks meile selline Valitsus, kes ei leia NÕUNIKKE, kes teaksid Eesti tegemistest midagi??? 21.11.2013.a. valmis parteide-esinduskogulase (REferak.)Tõnis Kõivu juhtimisel seadusemuudatus Veeseadusesesse. Seadusemuudatus selles osas, et reovete kollektorile haisukaitsetsoon VÄHENEB 500-lt meetrilt rohkem kui kaks korda – 150-200meetrini. Mida see tähendab? Tõnis Kõiv kavatseb Riigikogule selgeks teha – kui läheneda sõnnikule-solgiaugule kaks korda lähemale, siis lämmatav hais ei muutu tugevamaks… ja Riigikogu peab selle tõdemuse omaks võtma (ehkki see on terve mõistuse loogika vastane)! Rainer Vakra selgitas seadusemuudatuse TEGELIKKE TAGAMAID. Paar päeva enne Veeseadusesse seadusemuudatuse sisseandmist sai Refid ja IRL suursponsorilt (Paljassaare reovete puhastajalt) suure summa sponsorrahasid. Seetõttu käivitati seadusemuudatus. Kui see (haisukaitsetsoon) väheneb 2 kode, sellest hais ei vähene, vaid siis läheb käiku UUS SEADUSEMUUDATUS, mis nõuab reoveehoidlate peale hiiglaslikud kuplid – millest hais läbi ei tule. Nende hiiglaslike kuplite ehitamiseks saavad (kamraadid-sponsorid) RIIGILT sadu miljoneid eurosid (millega omakorda sponsoreerida Parteisid). Need hiiglaslikud kuplite EHITAMISED ja korrashoid – see ANNAB VÕIMALUSE Vee-ettevõtetele TÕSTA nii joogi-kui reovete HINDA CA 50%!!! Seega – järjekordne OSTETUD seadusemuudatus Parteide Esinduskogult. Parteid ei mõtle mitte Riigi-Rahva heaolule, vaid OMA KAUKALE e. oma ja oma semude Jumalale. Meie Valitsejatele on ammu ette kantud (kuna nad ise on pimedad) seda, et Rahva palkade kasv jääb IGAL AASTAL alla hindade ja maksude kasvule. Meil ei osata äri teha. Võetakse ette julgeid plaane ja kõrbetakse nendega. Estonian Air – soomlaste ja asiaatide vedajaks, Taskila hiigelpalk ja hiigelhüvitis.. Saaremaa süvasadam. Utah põlevkivikaevandused. Saaremaa püsiühendus. Rail Baltic. Talsingi tunnel… Kõik rahva rahaga tehtavad uhked projektid, kus raha kõrbeb. Ausa töö ja ausa äri asemel võimutsevad-õitsevad meil vahendajad, sulid, jutupaunikud ja JOKKarid. Lossidele hiigelsummad… lihtinimestele – mitte midagi, isegi kerjakotti ega inimlikke matuseid mitte. Valitsejad TEAVAD, et kreeklaste pensionid-palgad on 4-7 KORDA kõrgemad kui eestlastel. Ometi aidatakse meie Rahva arvelt kordades RIKKAMAID kreeklasi… Miks VAENE Eesti ei küsi abi (Kreeka asemel?)? Millist eetilis-moraalsest eeskuju annavad noortele – tulevastele poliitikutele – meie praegused poliitikud? Paraku – negatiivset. Eesti on muutumas SULIDE (juhitud) riigiks. On tekkinud poliitikute karistamatuse, ülbuse, korruptsiooni ja väiksemate arvamusliidrite – parteilaste klikk, mis võimaldab teha poliitilistel jõududel seadusi enda suva ja tahte järgi, ning kahjustavad sellega Eesti vabariiki. Eesti on tegelikult poliitilises kriisis, aga seda ei taheta tunnistada ega näha. Süüdlasi otsitakse nende seast kes julgevad olla erineval arvamusel. Olles huntide hulgas – pead ka hundina ulguma. Või siis veel... kui oled aus inimene Partei tagatoa lõa otsas, ei saa Sa olla aus inimene Parteide Esinduskogus. Kuna Parteide tagatoad on sulid Riigi-Rahva suhtes, ei saa Riigikogulane olla AUS INIMENE, vaid PEAB OLEMA - SULI!!! http://leopall.blogspot.com/2013/10/eesti-teel-sulide-riigiks-4-miks.html v

Eesti - teel sulide riigiks 4.1 - Miks

2013-11-12T01:44:00.003-08:00

Eesti – teel sulide riigiks 4/1. - Miks?

Eesti seadused on Parteide poolt tehtud sellised, et Riigikogu) Parteide Esinduskokku – edaspidi PE (saab „valida” AINULT Parteide tagatubade poolt esitatud ja tagatubadele VAJALIKKE parteiliikmeid.

Keda siis Parteide tagatoad saadavad Parteide Esinduskokku?

Sinna saadetakse (Parteide tagatubade) oma kamraade ja neile truud otsustusvõimetud/otsustusõiguseta ja alandlikud nupulevajutajad. Tagatoad loomulikult ei tohi edutada neist endist targemaid Parteide Esinduskogusse, sest see võib ohtu seada nende endi (tagatubade) VÕIMUTÄIUSE ja nende tegeliku RAHA saamise allikad ja Raha jagamise/määrad ja korra.

Nii satuvadki Parteide Esinduskogusse mitte eriti arukad, töökogemusteta elukauged karjeristidest parteibroilerid, kellel on tihti ainsaks töökogemuseks – liuglemine parteiparketil. Elu- ja töökogemusteta lihtliikmetega on lihtsam (tagatubadel) manipuleerida, endist sõltuvusse seada ja ära osta.

Pole midagi imestada Parteide kujutluse üle, et panustades klaasbetoonist ehitiste küllusesse – see näitab Riigi-Rahva edukust, - inimeste heaolul (peale nende endi isikliku heaolu) pole mingit tähtsust. Arvatakse, et luksuslikes majades ja mugavates kabinettides töötavad ka edukad ja targad, majanduslikult mõtlevad inimesed. Tegelikult ei olene tarkus ja juhtimisoskused kabineti mugavusest. Ametnike valikut suunavad ikka Parteide tagatoad, kes ei salli tarku (eriti – endist targemaid) inimesi.

Nii näiteks endine ja praegune sotsiaal-ministrid M.Maripuu ja T.Rõivas. Aruka jutu ja tegevusega pole nad kumbki silma paistnud, kuid nad on – „edukad” ministrid ja riigikogulased.

Mis on siis need kriteeriumid, mille alusel Parteide tagatoad saadavad oma Partei liikmeid Parteide Esinduskokku?

1. Piiritult ustavad oma Partei tagatoale, vajutavad alati Partei juhtkonna poolt näidatud nupule.

2. Täidavad kõik Partei tagatoa otsused – küsimata nende põhjustest ja otstarbekusest.

3. Üldinimlikud eetika-moraalinõuded/reeglid kehtivad suhtlemisel Partei juhtkonnaga, muus osas suhtlemisel on need reeglid täitmiseks Partei liikme enda äranägemisel.

4. Ei näita ülesse tarbetut initsiatiivi, vaid kooskõlastavad kõik küsimused oma Parteiga.

5. Ei kuula mitte oma valimisringkonna valijate soove-arvamusi, vaid kuuletuvad Partei arvamusele ja kaitsevad AINULT Partei huvisid.

6. Üldinimlik Vastutamine oma tegude eest ei ole parteilasele vajalik. Vastutus on ainult oma Partei juhtkonna ees.

7. Mitte töö ja töö tulemus ei tee rikkaks vaid rikkaks teeb libe jutt ja tegutsemine JOKK süsteemis.

8. Valetamine on kasulik ja vajalik siis kui seda nõuavad Partei huvid.

Need on üldised kriteeriumid Parteide Esinduskogu liikmele Parteide poolt ja seda ka täidetakse.

Eelnevatest - http://leopall.blogspot.com/2013/10/eesti-teel-sulide-riigiks-4-miks.html? Ja sellest arvamusest nähtub, et Rahva kulul parasiteerivate Parteide tagatoad tegelevad sulitempudega („must raha” ja see – mille eest see saadakse). Sulid komplekteerivad Parteide Esinduskogu endasugustest, kes jäägitult alluvad sulidele… Ju siis tegelevad ise ka sulitsemisega.

Kui meie esinduskogu tegeleb sulitsemisega, millele Rahvas PEAB alluma… kas siis pole tegemist suli-riigiga mis kasvatab üha enam sulisid?

http://leopall.blogspot.com/2013/10/eesti-teel-sulide-riigiks-4-miks.html?utm

Riigikontrolli raport - palgad, ostujõud, vaesus... edu?

2013-11-06T00:27:00.005-08:00

Riigikontrolör esitas parlamendile mahuka aastaaruande/raporti Eesti elu-olust. Peaminister ei olnud rahul selle raporti tulemustega ning on ikkagi uhke Eesti edu üle, ehkki Riigikontroll ei leia seda, et peaks uhke olema.
Tegin lühiväljavõtte raportist osas, mis iseloomustab meie elanike palkasid ja hindasid. Meie ostujõud ei ole jõudnud veel 2008.a. tasemele, ostujõud on 69% Euroliidu keskmisest; eestlaste palkade tõus jääb alla meie hindade tõusule…
Kokku elab vaesuses 1/5 Eesti elanikest. «Eesti majanduse ja rahanduse edu ei ole inimesteni veel jõudnud,» tõdes peakontrolör Alar Karis riigikontrolli värsket raportit tutvustades. «Eestlaste jõukus ei ole viimase viie aastaga kasvanud, oleme samal tasemel. Hinnatõusult oleme aga Rumeenia järel teised.»
VÄLJAVÕTE

Aastast 2011 hakkas palgakasv üle mitme aasta taas hinnatõusu

ületama, kuid palga reaalkasv on olnud väike (2011. aastal 0,9%; 2012.

aastal 1,7%) ja võrreldes kriisieelse ajaga on hinnad kasvanud kiiremini kui

sissetulekud. Kui keskmine netokuupalk on võrreldes 2008. aastaga

suurenenud ca 5%, siis hinnad ca 12%.

36. Kui Eesti inimeste ostujõud pole märkimisväärselt keskmise

eurooplase omale järele jõudnud, siis hinnad on siin kasvanud Euroopa

keskmisest tunduvalt kiiremini. Kui kriisieelse ajaga (2007) võrreldes on

eestlase ostujõud Euroopa keskmisega võrreldes veidi vähenenud, siis

hinnatase on pea 7% kasvanud, jõudes 2012. aastal 80%-ni EL 27

keskmisest. Hindade tõus Eestis on ületanud perioodil 2010–2012

märgatavalt Euroopa Liidu keskmist, 2011. aastal kasvas

tarbijahinnaindeks kiiremini vaid Rumeenias.

37. Statistikaameti hinnangul kasvasid Eestis 2012. aastal hinnad eelkõige

elektri, soojusenergia ja kütte kallinemise tõttu, tõustes aastaga 11,4% ehk

andes tarbijahinnaindeksi kogutõusust rohkem kui poole. Samuti kallinesid

oluliselt mootorikütused (9%) ja toit ning mittealkohoolsed joogid (3,8%).

38. Kiire hinnatõus on jätkunud ka 2013. aastal: aasta esimese kaheksa kuu

jooksul on hinnatõus olnud aastases võrdluses ca 4% ning see on Euroopa

Liidu üks kiiremaid hindade kallinemisi. Kui augustis moodustas EL 27

hinnatõus 1,5%, siis Eestis Eurostati andmetel 3,6%. Statistikaameti teatel

alanes hinnakasv aastases võrdluses septembris 2,1%-ni, sh kallinesid

kõige enam eluasemega seotud kulud (8,4%).

39. Ehkki eestlase palk pole kunagi olnud nii kõrge kui praegu, jõudes

2012. aasta keskmisena tasemele 887 eurot (bruto), on seda siiski vaid

ca 7% rohkem kui viis aastat tagasi. Eesti inimese keskmine netokuupalk

on võrreldes 2008. aastaga kasvanud 36 euro võrra.

40. Seejuures on kiire hinnatõus selle vähesegi palgakasvu suuresti

nullinud. Aastast 2011 hakkas palgakasv üle mitme aasta taas hinnatõusu

ületama, kuid palga reaalkasv on olnud väike (2011. aastal 0,9%; 2012.

aastal 1,7%) ja võrreldes kriisieelse ajaga on hinnad kasvanud kiiremini kui

sissetulekud. Kui keskmine netokuupalk on võrreldes 2008. aastaga

suurenenud ca 5%, siis hinnad ca 12%.

41. Eesti miinimumpalga suurus oli perioodil 2008–2011 muutumatu,

püsides 278 euro juures. Aastal 2012 tõsteti miinimumpalka 12 euro võrra …
Riigikontrolöri aastaaruanne täies mahus on saadaval lingilt…
http://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/Riigikontrolliaastaaruanneparlamendile/tabid/110/ItemId/434/View/Docs/amid/732/language/et-EE/Default.aspx
Üks kommentaar SLÕhtulehest Ansipi kriitikast Riigikontrolöri poolt parlamendile esitatud aastaaruandele.
Eesti on ametnike riigike. Loodud selleks, et eksisteerida vastavalt mujal kehtestatud mallidele ja normidele. Tehes viimase tarvis kõik hädavajaliku ja veel rohkemgi. Ja suurustades end välisilma ning oma kodanike suhtes kui kõige üllama demokraatia loosungi all esiviisikus marssivast edumudelist.
Eesti on hääbuv kodanikkond, kus olematu lastetoetus ja pension, kus toit pigem viiakse prügimäele või valatakse keemiaga üle kui antakse nälgijale, kus kahte jalga lonkav haigekassa ja esirinnas HIV, kus iive on negatiivne kuid lasteaiakohti ikkagi ei jätku, kus maadvõttev uudisäri on peatänavatele tekkivad second-händ butiigid, kus pole patt varastada hääli valimistel või valetada silmagi pilgutamata prokurörile, kus maksusüsteem ja selle jüngrid hakivad halastamatult ühelt, kodanikule pealesunnitud pank teiselt poolt, kus hinnatase valmistab üllatuse ka muidu elukogenud võõramaalasele, kus elekter - kõige tavalisem "elukaaslane", on tõstetud luksuskaupade riiulisse!!!, kus maaelu väljasuretamisel pole vahendeid kokku hoitud, valitsuse ebapädevus ja mankibiznis aga igapäevaselt vaateaknal.
Väljarändest on haaratud aktiivsem ja elukorraldavam isik ning järjest suurenevas enamuses minnakse ilma tagasituleku plaanideta.. ning koos peredega.
Õigus on riigikontrolöril, kes räägib tuleviku olematusest kuid meie „Suur Statistikapart“, Ansip korrutab sama prääksu kõikidest otstest – olen uhke.
Igal juhul on tänane Eesti hukkumisele määratud ühiskond, mille nö. juhtijad elik "asendamatud" nagu nad suvatsevad end nimetada vaatavad kõike sooja kõhu kõrvalt pealt teadmata sõnade riigimees või vastutus sügavamat tähendust kui seda on kirjapilt.

Eesti - teel sulide riigiks 4. Miks?

2013-10-30T03:29:00.003-07:00

Eesti – teel sulide riigiks 4. Miks?

Meie kõigi (Riigikogus esindatud) Parteide ühiseks Jumalaks on Kauka Võim. Võimu on tarvis oma kauka täitmiseks, samas on võimule pääsemiseks raha, ehk - täis kaukat. Kümme aastat tagasi läks Parteidel tarvis ÜHE Riigikogu liikmeskoha saamiseks keskmiselt 1 miljon krooni. See on Partei kulutus ühe Riigikogu koha saamiseks; kümne riigikogulase kohamaksumus 10 miljonit krooni. Valimiskulutused on tarvis kiiresti tasa teenida ja veel tähtsam on tulevane KASUM VÕIMUL OLEKU eest. Partei ise on meil ju KASUMLIK ÄRIÜHING. http://leopall.blogspot.com/2010/08/partei-on-kasulik-ariuhing.html

Parteid on Valimisseadusega kindlustanud selle, et nendele konkurentsi ei saa tulla. Parteide Esinduskogu (RK) koosseisu moodustavad Parteide tagatoad ise ja lasevad selle Rahval oma Häältega kinnitada.

Muud võimalust - kui Parteide tagatubade (valiku) kandidaatide kinnitamine - Valimisseadus ei anna. Väikeparteide esindajate või üksikkandidaatide sattumise Riigikogusse välistab Valimisseadus.

Loota seda, et Parteide tagatoad ise muudaksid Valimisseaduse demokraatlikuks, s.t. loobuksid vabatahtlikult VÕIMUST ja rahajagamisest-võimupositsioonide jagamisest… usun, et keegi ikka nii rumal ka pole, arvestamaks sellise võimaluse olemasolu.

Parteide Esinduskogust (RK, edaspidi - PE) ja Valitsuse koosseisust 5-10% moodustavad Parteide tagatubade liikmed – ülejäänud on niisama aktivistid ja kuulekad nupulevajutajad, kelle ülesandeks on hääletada Partei tagatoa korralduse kohaselt. Neil puudub otsustusõigus (Partei sisene distsipliin).

Parteide tagatoad hoiavad oma liikmeid rangelt ohjes (Meikari ja Ojulandi näide). Need, kes ei kuuletu Partei tagatoale – heidetakse parteist välja, väiksema rikkumise puhul jäetakse lisanännist (raha), juhatuste rahalistest kohtadest ja muudest soojadest kohtadest ilma.

Parteide tagatubades keerutatakse ikka väga suurte summades „musta rahaga” - mida kusagil ei eksisteeri ja mida keerutab-jagab väga kitsas ring. Nii keerutasid Refid „autorolo” kaudu 3-4aasta jooksul 17 miljonit EEK-i, R-Hooldus kaudu 2 miljonit EEK-i… Need polnud ju Partei ainukesed „musta raha” allikad. TV saates „kolmeraudne” rääkis M.Viisitamm, kuidas ta Pärnus jagas 4-5 korda 500 tuhat EEK-i – ülejäänud kordadel olid summad 300-400 tuhat EEK-i. Aga kui palju jagati samal ajal Tallinnas, Tartus…? Lausingu – Viisitamme sõnul läks osa rahast „vaestele” riigikogulastele, osa valimiskampaania toetuseks... Kui palju „musta raha” jagas tagatuba omavahel – seda ei tea keegi.

Parteide tagatoad liigutavad suuri summasid omavahel tagatoas ja reaparteilastele neilt „ustavuse” ostmiseks-kindlustamiseks, siis pole ime, et aktivistid-nupulevajutajad ei soovi niisama – allumatuse eest tagatoale – rahasaajate ringist välja jääda. Pole ju paha mitte midagi tegemise eest paarsada või paar tuhat eurot kuus lisaraha saada.

Järgmisest aastast tõuseb Andrus Ansipi palk 30% küündides 5 200 euroni kuus (kusjuures tööülesannete ring ei suurene). Üks gümnaasiumi abiturient küsis Ansipilt – kas tal piinlik ei ole liigsuure palgatõusu pärast, kui samal ajal elanikkonnal tõstetakse palka kas 3, 5 või üksikjuhtudel 10 % võrra. Ansipil muidugi lihtne vastata – ega tema ise ei tõsta – seadus on selline. Muidugi ei tule Ansip kunagi selle peale, et seaduseid teevad tema ja tema kamraadid. Tal on õigus algatada seadusemuudatus või loobuda palgatõusust…, kuid oma särk on ihule kõige lähemal ja meie valitsejatel pole selline mõiste nagu – häbi, autunne, vastutustunne – sellised mõisted on meie Valitsejatele mõistmatud.

Tulles tagasi „musta raha” juurde. Mitu miljonit eurot musta raha Parteides liigub – seda ei tea mitte keegi ega saa ka kunagi teada. Kindlasti on see summa tunduvalt suurem kui riigieelarvest Parteid endi nuumamiseks saavad, sest Partei liikmed sümboolsetki liikmemaksu maksavad vähesed.

Tekib küsimus – kust tekib Parteidele „must raha”?

Rahumäe hüvedes tehtud seaduseparandus „rohelise” elektri maksutõusuks tehtud annetused Parteidele on (osaliselt) avalikud,

Kohtla kaevanduse (Tamm?) omaniku annetused Parteidele seadusemuudatuse saamiseks oma kasuks on (osaliselt?)avalikud.

Burkhardti väide K.Michaeli (Reformierakond) Eesti Raudtee tagaostmisel küsitud 1 miljoni euro küsimise kohta… Burkhardti sõnul küsis, K.Micael väitis, et ei küsinud raha… ja keegi rohkem küsima-uurima eihakanud.

Selge on see, et ärimehed oma raha poliitikutele – nende ilusate silmade eest - neile miljoneid eurosid ei kingi, lihtsam oleks miljonid visata prügikasti – küllap prükkarid koristavad need miljonid ära.

Kust need miljonid ikka tulevad, kellelt ja mille eest???

Autorollo puhul teame, et 17 miljonit tuli sularaha automaadist… lootuses, et Autorollo ise läheb pankrotti ja Reformid saavad selle 17-miljonilise võla jätta Rahva kanda. Aga ülejäänud Parteide miljonid?

Parteides tegelevad sellega niivõrd kitsad ringid inimesi (tagatoast ka mittekõik), see on saladus ning (Parteide soovil) ei huvitu sellest ka Prokuratuur.

Võib öelda seda, et „musta raha” saamine, selle eest teenuste osutamine ja selle raha ringlemine – see on niivõrd salastatud asi… ja kuna sellega tegelevad Parteide kõrgemad sfäärid (tagatoad), siis ei luba (Parteid) sellega tegelda ka asjaomaseid institutsioone. Must raha jääb saladuseks, sest kuna sellega tegelevad KÕIK suuremad Parteid, siis vaatamata omavahelisele võimuvõitlusele – kartes jääda ise hammasrataste vahele – ei torgi Parteid ka konkurentparteide „musta rahastamist”

Riigikogu korruptsioonikomisjon???

See on hambutu institutsioon, millel on küll kõlav nimi, kuid puuduvad asine tegevus ja tulemused. Tegutseb Parteide omavaheline ringkaitse – parem karta kui kahetseda.

Kui aus Parteilane valitakse Partei poolt Parteide Esinduskokku ja ta tahab seal Rahva arvelt kohalkäimise eest ka suuri lisaboonuseid saada – peab ta tingimusteta alluma Partei tagatoale, kaotama oma arvamuse, ei tohi oma arvamust väljendada ja hääletama Partei tagatoa korralduste kohaselt.

Teisisõnu. Olles huntide hulgas – pead ka hundina ulguma.

Või siis veel... kui oled aus inimene Partei tagatoa lõa otsas, ei saa Sa olla aus inimene Parteide Esinduskogus.

Kuna Parteide tagatoad on sulid Riigi-Rahva suhtes, ei saa Riigikogulane olla AUS INIMENE, vaid PEAB OLEMA SULI!!!

http://leopall.blogspot.com/2013/10/eesti-teel-sulide-riigiks-3.html

http://leopall.blogspot.com/2013/01/eesti-rahvas-on.html

Eesti - teel sulide riigiks 3

2013-10-29T01:54:00.000-07:00

Eesti – teel sulide riigiks 3

Meie kasvav põlvkond asendab ajapikku meie Valitsejaid ja Parteide Esinduskogu. Kahtlemata võetakse eeskujuks varasemad Valitsejad (Presidendid, Peaminister ja Ministrid), samuti ka Riigikogu (Parteide Esinduskogu liikmed).

Millist eetilis-moraalsest eeskuju annavad noortele – tulevastele poliitikutele – meie praegused poliitikud?

Peaministrid.

Mart Laar. (võlts)isamaalane, kes „ostis” süüdimatult vaeselt inimeselt endale maja ja remontis selle riigimaksudest kõrvale hoidudes „ümbrikupalga” eest – vaatamata sellele, et ajakirjandus juhtis KORDUVALT sellele tähelepanu .

- Isikliku kasu (vahendustasu) saamise eesmärgil ?? müüs maha RUBLAD Tsetseeniasse, kahjustades Eesti Riigi rahvusvahelist mainet.

- Võileivahinna eest müüs maha Eesti Raudtee, mis paari aasta pärast kolm korda kallimalt tagasi osteti… ja püüdis maha müüa Eesti Energia elektrijaamad (praegu Eestile enim kasutoov Riigiettevõte).

- Avas maksuvaba turu välisinvestoritele, et need saaksid oma Eestis loodud tulu Eestist välja viia maksuvabalt… jne.

- Tulistas oma poliitilise vastase (E.Savisaar) pilti…jne...

- Seni vist Eestile enim ja suuremat kahju tekitanud Peaminister ja Erakonna esimees.

Teine Eesti Peaminister

Siim Kallas - Reformierakond.

Oli Peaminister lühikest aega. Varasem Eesti Panga President ja Ref-ide Erakonna esimees.

- Süüdistatav 1 miljoni USD kadumises Eesti Pangast. Kohut venitati seni kuni kuritegu osa süüdistuse osas aegus.

- Kahtlustust pole esitatud (ega esitata – aegumine), kuid (osa?) Rahvast seob teda VEB – fondi paarisaja miljoni kadumisega Venemaa (või osaliselt Kallase Partei) avarasse taskusse.

Peaminister Andrus Ansip – Reformierakond.

Pole Peaministrina tasemel kas oma rumalusest, saamatusest, kõrkusest, ülbusest….?

Andrus Ansip on uhke selle üle, et:

- Ta oli üks nooremaid EKP Tartu Rajoonikomitee Osakonnajuhataja asetäijaid.

- Ta on uhke selle üle, et lubas küll Eesti viia viie Euroopa rikkama riigi hulka, viis aga Euroopa kolme vaesema riigi hulka.

- Uhke selle üle, et ligi 60 tuhat last elavad vaesuse piiril ja alla selle piiri, aga temal, ministritel ja Parteide Esinduskogul on Euroopa 5 rikkama riigi riigiametniku palk.

- Ansip on uhke selle üle, et eestlased lahkuvad massiliselt Eestist võõrsile.

- Ansip oma avaldatud seisukoh a kohaselt (2007-2008.a.) tahab kriisis olevas Eestis elada, kuid ei arvesta Rahvaga – kes kriisis elada ei taha.

- Peaminister Ansip peab rahvast absoluutselt lolliks, kes peab uskuma jääma seda, et tema parteikaaslased annetavad pigem Partei tagatoale suured rahasummad kui toidavad oma lapsi, ostavad oma perele elamispinna või ostavad endile kinnisvara.

- Peaminister Ansipil jätkub jultumust süüdistada erapoolikuses oma (potentsiaalseid) alluvaid prokuratuuris (Justiitsministeeriumi haldusala), kes tendentslikult ja erapoolikult suhtusid musta rahastamisse Meikari avalduse ja Keskerakonna (Lausing) musta rahastamise puhul. Peaminister EI SAANUD ARU sellest, et Meikar rääkis (mustast rahast) konkreetsetest inimestest viimase aasta jooksul; Lausing rääkis umbisikuliselt 7-aasta tagustest asjadest – mille uurimine on AEGUNUD!

- Selle asemel, et küsida Euroliidult abi oma rahvale… aitab Eesti miljarditega Kreekat, kus pensionid-töötasud-hüvitised on vähemalt KOLM KORDA kõrgemad kui Eestis.

- Ansip tegi etteheiteid valimisliitudele sellepärast, et nad üldse kandideerisid KOV valimistel, kuna”.. nendele antud hääled lähevad/läksid Keskerakonnale. Ansip valetas teadlikult, sest ta teadis väga hästi, et valimisliitudele antud hääle läksi JAGAMISELE PROPORTSIONAALSELT KÕIKUIDE VALITUKSOSUTUNUD PARTEIDE vahel….

Mis on tema saavutused? Igasuvine 5000 km läbimine jalgrattal, igal talvel aga 2000 km läbisõit suuskadel. Partei esimeheks ja meie Riigi Peaministriks saamine.

Tema töö Peaministrina häid tulemusi küll ei näita.

President T,-H.Ilves.

- Oma institutsiooni kohaselt PEAKS olema Parteide suhtes neutraalsel seisukohal… Kuid deklareeris avalikult, et ei aktsepteeri ka Rahva arvamust kui Keskerakond saab demokraatlikel valimistel ülekaalu, ei lase neid ikkagi võimule.

- Taunis Keskerakonda avalikult ajakirjanduses Jakuninilt raha (oletatavat) küsimist/saamist, jättis reageerimata Meikari avaldusele Reformierakonna „musta” rahapesu kohta.

- Rahvakogu poolt esitatud üle 500 ettepaneku (paljud neist Riigile-Rahvale vajalikud) viis „Jääkeldrisse”, kus pikkamööda sumbusid.

- Laseb suurte summade eest Riigil ülal pidada oma naisele kuuluvat äriühingut – Ärmatalu.

- On Eesti Rahva suur „patrioot”, kes töötab 5 aastat järgemööda 24x365 igal ajal –ka ööpäeviti naise äriühingus –Riigi huvides. Tal piisas ühest sekundist (kui sai 5 aasta puhkuse kompensatsiooni kätte) kui ta oli täielikult puhanud ja jätkab sekunditki puhkamata jälle 5 aastat ööpäevaringset tööd.

Tema Toompeakorteri mahhinatsioonidest, üürivõlglustest riigile, rahahimust jne… pole mõtet rääkida, sest need toimusid/ilmnesid enne tema Presidendiks saamist.

Muidugi ei jõua kõiki võimurite „patte” ühes arvamusloos üles lugeda, sest näiteks Ansipi pattudest on minu eelnevates blogides 3-4 arvamuslugu, umbes sama palju ka Mart Laari kohta.

Mis ma tahan öelda? Meie Valitsusjuhtide käitumine on tihti seotud valetamiste-vassimiste, kahtlaste äritehingutega ja JOKK-imistega (Juriidiliselt On Kõik Korrektne). Eeskujuks saavad nad olla: riigi raha raiskamises, omakasus, rahvaga mittearvestamises, vastutusvõimetuses.

Tõeliselt eetilistel ja moraalsetel inimestel pole nendest võimuritest küll head eeskuju kuskilt võtta.

Samal teemal: http://leopall.blogspot.com/2013/10/eesti-teel-sulide-riigiks-2.html

http://leopall.blogspot.com/2013/09/eesti-vajab-riigi-juhti-2.html

Eesti - teel sulide riigiks 2

2013-10-22T02:19:00.003-07:00

Eesti – teel sulide riigiks 2 ?

Kellest võtab kasvav põlvkond eeskuju, kes on nende iidoliteks? Kahtlemata on selleks alguses oma vanemad, koolis õpetaja, hiljem aga eliit – edukad eeskujulikud inimesed.

Meil on olemas kultuurieliit, ärieliit, teaduseliit… On ka Partei-eliit, kuhu kuulub siiski enamasti tõsi-eliidi asemel Rämpseliit (mitu arvamust minu aprillikuistes arvamustes - Rämpsparteid).

Meie ajakirjanduses saavad väga palju ruumi Parteide liikmed, kus iga Partei kiidab oma Parteid ja oma parteilasi, parteilastest kujundatakse (ka rumalatest) arvamusliidreid. Iga Partei püüab kujutada oma Parteid/parteilasi eesrindliku tegevuse/mõttega eeskujulike inimestena. Selleks on neil endi idealiseerimiseks palgatud PR-firmad ja eriti aktiivsed on nad valimisperioodil.

Miks ma arvan, et meie Parteid on RÄMPSPARTEID?

1. Meie Parteid on muutunud kasumlikeks ÄRIÜHINGUTEKS, kelle/mille eesmärgiks on Partei/parteilaste omakasu/rikastumine – mitte töö tegemise arvel, vaid Riigi/rahva turjal parasiteerimisega. Riigi eelarvestsaavad nad igal aastal küllalt kopsakaid summasid iseendile. http://leopall.blogspot.com/2010/08/partei-on-kasulik-ariuhing.html

2. Kõik meie suuremad Parteid on segatud „musta raha” kilekottidega Parteidele tassimise-legaliseerimisega ja need summad pole mitte väikesed. Palju „musta” raha kleepub jagajate (Partei tagatoa) sõrmede külge ja jäävad Partei funktsionääride taskutesse. Need summad on saadud ju mingi (samuti musta) teene osutamise eest Partei poolt. - Rahumäe „rohelise elektri” sponsorrahade eest mitmele Parteile; - Kohtla kaevanduse „põlevkiviõli” kaevandamisel Tamme antud sponsorrahade eest tehti tema heaks seaduseparandus... Need olid avalikustatud sponsorrahad Parteidele. Kui palju on aga nn. „musta” raha Parteidele annetatud ja milliseid teeneid on „annetajatele” osutatud – seda me ei tea (see on Parteide suurim saladus).

3. Parteid ei täida ise neid seadusi, mis nad ise vastu võtavad (seaduse looja-vastuvõtja on Parteide Esinduskogu e. RK) – Parteide rahastamisest. Täidetakse neid seadusi, mis Parteidele täitmiseks sobivad.

4. Enamus riigikogulasi pole aastakümneid tööd teinud, vaid liuelnud poliitparketil -ega teagi, mis on töötamine.

5. Parteid (Parteide Esinduskogu) on teinud sellise Valimisseaduse, mis kindlustab Valimistel nende soovitud/sobivate kandidaatide „valimise” Parteide Esinduskokku. Rahva arvamust ei arvestata.

6. Parteid ei vastuta mitte mingil määral meie Riigile/Rahvale tekitatud kahjude eest. Nende Kahjude eest MAKSAB RAHVAS!

Suur osa meie Rahvast (kaasarvatud mina) arvavad, et Parteide Esinduskogu (RK) ja selle liikmed on ebaeetilised, käituvad ebamoraalselt ning ei käitu RIIGIMEHELIKULT!

Kas selles võib süüdistada Riigikogu, kes pole 20 aasta jooksul suutnud välja töötada ja ka vastu võtta OMA Eetika-Moraalikoodeksit?

Kas neil puudub vaimne potentsiaal või tahtmine eetilis-moraalselt käituda?

1. Eetika-moraalikoodeks ei sunni kedagi eetiliseks või moraalselt käituma. Ka koodeksi olemasolul täidaksid nad ainult neid sätteid – mis neile sobiksid, ülejäänutele lihtsalt sülitaksid (nii nagu nad teevad endipoolt vastuvõetud seadustega).

2. Eetika-Moraalikoodeksi (edaspidi - EMK) puudumisel on Parteide Esinduskogu liikmetel lihtsam saata Rahvas-Hääletajad saata „kukele”

3. EMK puudumisel võivad Parteide Esinduskogulased ilma häbenemata täita oma taskuid Rahva arvelt ja väita, et see kõik toimub RAHVA (hääletajate) huvides. http://leopall.blogspot.com/2012/08/milleks-sadul.html

4. EMK puudumine lubab sülitada Riigi-Rahva huvidele ja tegelda AINULT Partei ja Isiklike huvidega… Muuseas, Põhiseadus ka ei keela seda!

Põhjusi on paljuja nende üleslugemine läheks pikaks… Kuid.

Meie kasvav põlvkond kasvab RIKASTE JA EDUKATE eeskujul ja järgivad nede edukat käitumist….

Kes neist siis kasvavad, nähes ja võttes eeskujuks RIKASTE ja EDUKATE Parteide Esinduskogu liikmete vildakat eeskuju???

Samal teemal

http://leopall.blogspot.com/2013/10/eesti-teel-sulide-riigiks-1.html

Pöördumine - kõik erakonnad tuleb sundlõpetada

2013-10-22T00:47:00.000-07:00

See pöördumine oli meie ajalehtedest ainult „Postimehe” (veebiväljaandes alates 19.10.2013 hilisõhtust kuni 20.10. keskpäevani. Õlejäänud ametlik meedia seda ei kajastanud.
Minul õnnestus see leida veebiaadressilt –telegram.ee -.
Esitan selle seal esitatud kujul, sest minu arvates on see üpris tähtis pöördumine ühiskonna poole… MILLELE MEIE VÕIMURID EI REAGEERI(NUD?).

Kõik erakonnad tuleks sundlõpetada!
Ülo Vooglaid, Heinz Valk, Tiina Mägi, Jaan Männik, Hardo Aasmäe, Toomas Kümmel ja Artur Talvik allkirjastasid päev enne KOV valimisi ühisavalduse, milles kutsuvad üles kehtestama poliitikas uued reeglid, mida nad nimetavad demokraatliku poliitilise süsteemi taaskäivitamiseks. Ühisavalduses kritiseeritakse teravalt Eesti ühiskondlikke olusid ning märgitakse, et rahulolematus on haaranud kõiki ühiskonnakihte.
“Eesti on sattunud erakondade pantvangi. Me läheneme seetõttu vääramatult punktini, kus peame kõik erakonnad sundlõpetama, et alustada ja jätkata nende tegevust uuelt puhtalt lehelt, uute ausate reeglitega. See oleks demokraatliku poliitilise süsteemi restart,“ seisab avalduses.
Ühisavalduse koostajad näevad selleks kolme võimalust, milleks on üldrahvalik referendum, riigipea algatus või erakondade vaimne enesepuhastus.
“Uute ausate reeglite hulka ei kuuluks erakondade helde riiklik rahastamine. Nad peavad hakkama saama liikmemaksude ja piiratud annetustega. See vabastaks erakondade lihtliikmed organisatsioonilistest kammitsatest ja annaks neile teiste kodanikega võrdse võimaluse oma vaba tahte teostamiseks,“ seisab avalduses.
Riigi valitsejatel on pöördujate hinnangul lõppenud ideed ja kavad, kuidas Eesti ühiskonda edasi viia. “Poliitika on sumbunud erakondadevahelisse lehmakauplemisse. Omavahelise ringkäendusega on erakonnad seadnud end kõrgemale ühiskonnast ja seadustest, tagades endale kuritarvituste puhul puutumatuse.“
Allakirjutanud tõdevad, et nendel põhjustel ei ole ligi pooled valijatest nõus andma oma häält mitte ühegi erakonna toetuseks.

Pöördumine täiskujul:
Head kaasmaalased!
Eesti on sattunud erakondade pantvangi. Me läheneme seetõttu vääramatult punktini, kus peame kõik erakonnad sundlõpetama, et alustada ja jätkata nende tegevust uuelt puhtalt lehelt, uute ausate reeglitega. See oleks demokraatliku poliitilise süsteemi restart. Selleks muutuseks on kolm võimalust. Üldrahvalik referendum. Riigipea algatus. Erakondade vaimne enesepuhastus. Uute ausate reeglite hulka ei kuuluks erakondade helde riiklik rahastamine. Nad peavad hakkama saama liikmemaksude ja piiratud annetustega. See vabastaks erakondade lihtliikmed organisatsioonilistest kammitsatest ja annaks neile teiste kodanikega võrdse võimaluse oma vaba tahte teostamiseks.
Ühiskondlikke olusid Eestis iseloomustab stagnatsioon, näilisus ja võimulolijate eneseimetlus. Lokkab olupoliitilisus. Valitsus on rahva hüljanud ning andnud ta rahvusvaheliste ja kodumaiste monopolide meelevalda, mis on kaasa toonud ühe suurima hinnatõusu euroliidus ja süvendanud sotsiaalset kihistumist. Rahulolematus on haaranud kõiki ühiskonnakihte: haritlasi, noorsugu, ettevõtjaid, maarahvast jt. Samas näeme, et erakonnad ei ole asunud enesepiiramise ja eetiliste muutuste teele. Erakondade omavaheline ringkäendus jätkub sama hoogsalt. Nad eiravad kohustust teenida rahvast ning käsitlevad kodanikke oma kuulekate alamatena ja ennast seisuslike äravalitutena.
Riigi valitsejatel on lõppenud ideed ja kavad, kuidas Eesti ühiskonda edasi viia. Poliitika on sumbunud erakondadevahelisse lehmakauplemisse. Omavahelise ringkäendusega on erakonnad seadnud end kõrgemale ühiskonnast ja seadustest, tagades endale kuritarvituste puhul puutumatuse.
Nendel põhjustel ei ole ligi pooled valijatest nõus andma oma häält mitte ühegi erakonna toetuseks. See on demokraatia kriis. Demokraatia vajab kodanikkonna otsustavat abi. Seekord tuleb vältida Harta 12 saatust, mis meilt ilusate lubaduste abil lihtsalt kaaperdati. Kujunenud olukorras kutsume inimesi kõikjal üle Eesti osalema kohalike omavalitsuste valimistel. Samas hoiatame erakondade poolt hääletamise võimalike saatuslike tagajärgede eest, mis ainult süvendaks nende enesekindlust kodanikega manipuleerida, meie arvamust ignoreerida.
Tehkem arukas valik ja muutkem Eesti uueks!

Ülo Vooglaid
Heinz Valk
Tiina Mägi
Jaan Männik
Hardo Aasmäe
Toomas Kümmel
Artur Talvik

Eesti - teel sulide riigiks? 1

2013-10-08T06:25:00.001-07:00

Peale Eesti okupeerimist NSVL poolt olid küüditamised, II Maailmasõda- mis tunduvalt vähendasid Eesti elanike arvu. Peale II Maailmasõda toodi Eestisse palju teiste liiduvabariikide elanikke, kuid põhimassiks jäid ikka eestlased.

Eestis sündinud lapsed said kasvatuse Eesti Vabariigis sündinud-kasvanud vanematelt. Need vanemad olid kasvatatud Eesti ja eestluse vaimus. Nad kasvatasid oma lapsi samuti Eesti ajal omandatud eetilis-moraalsete väärtuste valguses. Kui koolis kasvatati sotsialismi-kommunismiehitamise vaimus, siis kodudes säilitati ikka eestluse põhitõdesid: ausust, töökust, kodumaa-armastust…

Koolides propageeriti-õpetati kommunismiehitaja moraalikoodeksit. Kui jätta välja sõnad – sotsialism, kommunism, kommunismiehitaja…_- oli tegu kristlike käskudega väga lähedase eetika-moraalikoodeksiga, mis sobib igati ka kaasaega. Ka õpetajad koolides olid kuni 1970-1980.a.-ni saanud kasvatuse-koolituse Eesti Vabariigi ajal.

Seetõttu kasvasid meie lapsed peaaegu kuni 1990.a.-ni (taasiseseisvumiseni) põhiliselt meie eelmise Eesti kasvatuse vaimus selle kasvatuse saanute käe all. Oli ka palju kõrvalekaldeid ja palju erandeid, kuid suuremas osas toimis see nõnda.

Nüüd peale taasiseseisvumist 1990.a. toimusid tormilised muutused. Võimu juurde pürgisid nii elu edasi viivad kui ka kiiret (isiklikku) rikastumist ihkavad inimesed, kelle põhimoraal oli – iga hinnaga – nii õigete kui valedega – haarata võim ja raha riigis.

Pääseda võimule oli valetajatel keeleosavatel jutupaunikutel lihtne, sest endised „punased” väitsid, et nad maskeerusid „punasteks” selleks, et õõnestada kommunismi seestpoolt – kuigi olid seesmiselt sinimustvalged (nagu Kallas, Laar, Ansip, Ligi, Lamg… jne.).

Kuna nad (parteibanded) koos võimuhaaramisega tegid ISE endile ka seadused, mis VÄLISTAVAD NEILT RAHVA POOLT VÕIMU äravõtmise (Valimisseadus, Referendumi korraldamine) – tegutsesid nad julgelt ainult omakasu/oma võimu kinnistamise eesmärkidel, kartmata Rahva arvamust ja võimalust oma röövlite eemaletõrjumisel.

Tulemuseks on see, et:

1. Rahvas ei vali, vaid HÄÄLETAB Parteide poolt esitatud kandidaatide eest (kandidaadid: Georg Ots, Barak Obama, Angela Merkel,. Andrus ANSIP, Edgar Savisaar…), VALITUKS OSUTUVAD aga Parteide poolt valitud Pläralära Leenu ja Toru Jüri, kes Parteide Esinduskogus (RK) hääletavad TEDA VALINUD Parteide käsu järgi… isiklikku arvamust ja „valijate arvamusr” arvestamata.

2. Parteid ja Parteide Esinduskogusse „valitud saadikud” ei vastuta Eesti riigi-rahva oma lollusega hukatusse saatmise eest.

3. Kuna tegu on kollektiivse vastutusega, siis puudub parteilastel absoluutselt igasugune vastutus!

Kuna Parteide Esinduskogusse (RK) pääsenud suli- jokkarid kasutavad jokk-süsteeme ALATI OMA NAHA PÄÄSTMISEKS…

See on ju eeskujuks meie kasvavale põlvele!!! Nii eetilise- kui moraalsust silma pidades!

ÄRGE LÄHTUGE SEADUSTEST, VAID VÕIMUST!!!

Õiglus, Õigus ei tähenda midagi!!

Tähtis on: VÕIM. VÕIMUHULLUS. SEOSES VÕIMUGA JA

RAHA JAGAMINE!!!

Peibutuspardid..s

2013-10-01T05:40:00.001-07:00

Ergma…valige peibutusparte, valige Barak Obama või Angela Merkel… saate Parteide usalduskrediiti… Keda meie Parteidest usaldada? Fooliumimütsidega seemnesööjaid? Venemaale elamislubasid müüjaid?... Kodukulud alla – Ergma…valige peibutusparte, valige Barak Obama või Angela Merkel… saate Parteide usalduskrediiti… Keda meie Parteidest usaldada? Fooliumimütsidega seemnesööjaid? Venemaale elamislubasid müüjaid?... Kodukulud alla – kodukulude tõstjaid?...

Valime Barak Obama….Valime Ligi või Ergma –saame hoopis luuserid Toru Jüri või Pläralära Leenu, kelle valivad Parteid. Barak Obamat valides delegeerib ta oma volitused volikogus edasi Euroliidule, see oma korda Obama koha Eestisse. Eestis delegeerib seemnesööjast fooliumimütsikesega mees omakorda edasi seemnesööja kambajõmmile Värskas Jüri Torule….

http://leopall.blogspot.com/2013/09/valimised-valime-barak-obama.html?utm

Valimised. Valime Barak Obama

2013-09-30T00:39:00.003-07:00

Valime Baraki ja Angela!

Kas meie turul on nii, et lähed tublit lüpsilehma ostma, maksad lehma hinna kinni ja … müüja annab Sulle tubli lüpsilehma asemel halli koduhiire. Ostja on muidugi nördinud ja nõuab ostu tühistamist ja raha tagasi. Müüja ütleb:”Tehing on tehtud, raha on makstud ja kaup üle antud – enam mingit tehingu tagasipööramist ei ole! Tehing jääb jõusse!”

Tavaturul selline tehing läheb harva läbi. Meie poliitilisel valimisturul on see igapäevane nähe ja poliitikute poolt täiesti aktsepteeritav.

Peaminister kordab valimiste suhtes iga päev: „Valige meie valimistel Barak Obama – saate igati demokraatliku riigijuhi, kes teab – mida Riigil vaja teha - on pädev igapäevapoliitikas ja meie rahva elus. Ta ise ehk ei tule küll siia Riiki valitsema või volikogusse müttama. Ta saadab enda asemel siia pädeva asepresidendi või ministri… No kui ka need ise ei tule, siis need omakorda delegeerivad siin töötama kellegi Euroliidust või mõne meie riigikogulastest. Igatahes – valides Barak Obama – saate igati kompetentse ja asjaliku – Riigi ja Rahva elu edasi viiva isiksuse.

Riigikogu Juhataja omakorda korrutab: „Valige Angela Merkel! Saate igati kasulikult ja demokraatlikult valitud endi esindaja. Ta tunneb meie Rahva elu ja oskab Riiki juhtida… Kui ta kohe meie Riigikokku/volikokku ei tule, saadab ta siia enda esindaja. Ise tuleb ta siia peale pensionile jäämist. Peaasi, et meil saab olema kuulus, tegus ja kasulik Riigi/volikogu liikmeskond!”

Valimised läbi.

Ennäe imet! Barak Obama sai Värska volikokku ja Angela Merkel sai Riigikokku. Muidugi nad nendesse kohtadesse tööle ei läinud.

Barak Obama delegeeris oma volitused volikogus Euroliidule, see oma korda Obama koha Eestisse. Eestis delegeeris seemnesööjast fooliumimütsikesega mees omakorda edasi seemnesööja kambajõmmile Värskas Jüri Torule.

Jürist on teada niipalju, et ta on suur majandusmees ja eraomanik. Tema majandada-omanduses on tunked ja ja torutangid, tal on suured oskused (anekdootide rääkimisel), arendab ennast pidevalt, sest loeb palju (pilvi taevas) – seega igati väga positiivne inimene. Väga abivalmis inimene – lubas ämmade kilekotid ja torud Riigi kulul ära parandada – kui osutub valituks Riigikokku. Isamaa patrioot – lubas peale kõne-liikumisvõime kaotamist edasi Eesti eest võidelda Eesti Panga Presidendina (võitlus voodis muidugi Presidendi palgaga). Iseloomulik on see, et ta rikastab-mitmekesistab meie Riigis elu mitmete vikerkaarevärvidega – mis viib elu edasi.

Peaasi. Ta on Seemnesööjate Vikerkaarepartei liige.

Seega sai/saab valitud Barak Obama endale igati väärilise asendaja.

Valimistel VALIGE BARAK OBAMA!!!

Ka Angela Merkel ise Riigikokku ei läinud, vaid delegeeris selle koha Eestisse Riigikogu Esimehele. See omakorda VALIS Merkeli asemel Riigikokku Leenu Pläralära. Leenu on väga aktiivne suhtleja, tema keel liigub ilma õlitamata ööpäevad läbi. Kuigi tema teadmised ja mõistus on tagasihoidlikud – see-eest on tema juuksed ja küüned silmapaistvalt suured-pikad. Ta on väga ustav Partei liige, oskab käsu järgi vajalikku värvinuppu vajutada, on väga sõnakuulelik ja esinema ei kipu.

Eesti Edu Tegusalt Ootajate Partei liige.

Tänu meie edumeelsele Valimisseadusele said/saavad Barak Obama ja Angela Merkel valitud meie Riigi esindusorganitesse! Need meie valitud tegelased viivad Eestit edasi juba MAAILMA viie rikkama riigi hulka!

http://leopall.blogspot.com/2013/09/eesti-vajab-riigi-juhti-2.html?

Eesti vajab Riigi JUHTI 2

2013-09-28T08:01:00.003-07:00

Eesti vajab RIIGI juhti 2

Meie Parteide Juhtidest.

1. IRL. Meie esimene peaminister Mart Laar teenis miljoneid USD-sid Iisraeli relvatehingut sõlmides koos Apananskiga, Riigile kuuluvaid NSVL rublasid müües koos Strandberg & Pruuliga, Eesti Raudteed müües, oma maja ehitusel korduvalt töötajatele ümbrikupalka makstes, sai miljoneid USD majanduspreemiat … Lõpuks invaliidina pandi ta vastu võtma Eesti Panga nõukogu juhatuse esimehe „palka” … teenete eest isamaa, metsade ja pankade välismaalastele mahamüümise eest? (http://leopall.blogspot.com/2010/02/laari-pattudest.html) Igal pool eesmärgiks – omakasu, mõtlemata Riigile ja Rahvale. Kas selline tegevus ühendab Parteid-Rahvast, eriti veel ISAMAALIST?

Nüüd on Partei (IRL) esimeheks Urmas Reinsalu – kaitseminister, mis vastab tema võimetele – kus pole vaja mõistust sel alal (nagu näitas Jürgen Ligi). Piisab parteilisest kuuluvusest. Tegelikult U.Reinsalu senised sõnad ja teod näitavadki seda, et midagi asjalikku-andekat sealt pole tulnud ega ole tulemas. Peamine valimisloosung – Kodukulud alla! Ei suudetud täitma asudagi – rääkimata täitmisest.

2. Reformierakond.

- Eelmine Reformierakonna Esimees Siim Kallas - jääb ajalukku sellega, et ta on tihedalt seotud 10 miljoni USD kadumisega (kriminaalsüüdistus lõpetati seoses aegumisega ja seostatakse VEB- fondi rahade kadumisega (traditsiooniliselt aegunud, sest 10 aastat möödas). MõlemaL JUHUL OLI TA Eesti Panga President.

Praegune Reformierakonna Esimees on roosade prillidega seemneidsööv fooliumimütsiga endine NLKP APARAADI töötaja. Seoses oma atribuutikaga (roosad prillid, seemnesöömine ja fooliumimüts) ei taju ta adekvaatselt inimeste elu Eestis, tal on kujutluspilt – et kogu Rahvas elab Toompea hüvedes. Ansip on uhke selle üle, et Rahvas elab kriisis („just sellises kriisis ma tahangi elada”); ta on uhke selle üle, et eestlased lahkuvad tuhandete kaupa Eestist, eestlaste elatustase on kolme viimase Euroopa riigi hulgas (Siiski Bulgaariast ja Rumeeniast eespool). Andrus Ansip on uhke Reformipartei saavutuste üle, et nende Parteie targal juhtimisel on saavutatud:ligi 60 tuhat last elavad alla vaesuse piiri või selle piiril, majandus areneb elektrihinna (25%-st) tõusust (kuigi rahvas vaesub)… Reformierakonna Juht on koondanud endasugused roosade prillidega seemnesööjad nagu ta isegi J.Ligi, R.Lang, T.Rõivas, jne...

3. Keskerakond. Edgar Savisaar. Üks Rahvarinde elluviimise peainitsiaatoreid.

Tugev poliitik, kavalpea, hea organisaator.Praegu Tallinna linnapea. On palju teinud nii oma Partei kui valijaskonna hüvanguks. Väga pljude poolt vihatud –samas ka paljude poolt soovitud Partei Juht. Paljud parteid on koondunud tema vastu. Temast on loodud kuvand kui rahvavaenlasest ja kodumaa reeturist ( nagu tegid Oktoobrirevolutsioonijärgselt Venemaal bolshevikel kombeks oli). Kui palju sellest laviinist tõtt, kui palju valet… raske öelda, sest enamus väiteidon tõendamata ja paljasõnalised. Paljud inimesed ei suuda objektiivselt hinnata Savisaare tegusid, sest neisse on juba sissesöödetud-programmeeritud vihkamine Savisaare tegudesse ja olemusesse.

4. Sotsdemid Mikseri juhtimisel. Noor mees pole veel ennast avanud – mida suudab.. Üldiselt suunad on ‚iged, kuid kuidas need välja kukuvad??

5. EKRE Helmedega eesotsas on Tallinna TV saates „Vaba Mõtte Klubi” jätnud Rahva ja Riigi huvidega arvestava erakonnana, kus valitseb Terve Mõistus. Esialgu on liikmeskond väike ja vähetuntud, kuid… asjad arenevad.

Mis on iseloomulik meil praegu Parteide Esinduskogus (Riigikogus) aega viitvatele parteide liikmetele - Parteidele?

Meie Parteid tegutsevad KASUMLIKE ÄRIÜHINGUTENA (http://leopall.blogspot.com/2010/08/partei-on-kasulik-ariuhing.html ), müüvad Rahvale oma kehva kvaliteediga Riigijuhtimise teenust liialt kallilt (http://leopall.blogspot.com/2010/02/parteid-muuvad-liiga-kallilt_28.html ). Miks kehv kvaliteet? Sest Riigiaparaat on ülepaisutatud, riigiaparaat töötab ebaefektiivselt ja meie Riigil puudub nähtav edu e. Riigi juhtimise tulemused (kvaliteet) on nigelad.

1. Meie Parteid ei arvesta Rahva soovidega ega Riigi vajadustega, peamised on Partei endi vajadused,

2. Peamine on olla võimul või võimule võimalikult lähedal ja osaleda Riigi rahade ja mõjukate kohtade jagamisel oma äranägemise järgi..

3. Suruda kõigile peale oma Partei parteilist tahet.

4. Hoida eemale Riigi juhtimisest targad spetsialistid, kuna need võivad saada ohtlikeks konkurentideks Partei juhtkonnale.

Praeguste Parteide juhtkondades ma Parteisid ühendavat ja Riiki edukalt juhtivat JUHTI ma ei näe

Samal teemal

http://leopall.blogspot.com/2013/09/eesti-vajab-riigi-juhti.html?utm

Eesti vajab Riigi JUHTI

2013-09-25T01:08:00.000-07:00

Eesti vajab Riigi Juhti, kes suudaks Riigi valitsejaid mobiliseerima ühtseks tegevuseks, mille eesmärgiks ja tulemuseks oleks Riigi ja Rahva elu edukas edasiviimine. See peab olema tugev isiksus, kes suudaks ühendada erinevad Parteid ühise eemärgi nimel tegutsema. See peaks olema President, Peaminister või mõne Partei tugev JUHT.

Seni on sellele kõige lähemal olnud President Lennart Meri – kes oli tugev ja särav isiksus, suutis toonased Parteid konsolideerida nad ühiseks tegevuseks Riigi heaoluks, kritiseeris vajadusel nii Riigikogu kui Parteide juhte ja nende tegevust. Lennart Meri suutis Riigi heaks üsna palju ära teha nii meil kodus kui suhtluses välismaaga. Kahjuks jäi tema Presidendiks oleku aeg ja eluiga natuke lühikeseks.

President Rüütel oli küll suure osa Rahva lemmik, kuid saatuslikuks sai tema NLKP minevik – millele rõhusid kõik teised Parteid (A.Ansipi puhul see millegipärast ei mängi mingit rolli). Ka oli ta natuke lepliku ja pehme iseloomuga suhtluses Parteide ja Riigikoguga.

President T.-H.Ilvese Presidendiks oleku suhtes on Põhiseaduslikke vaidlusi seoses tema kasvamise- ja kujunemisega väljapool Eestit …, samas on veskikividena kaelas tema võlad, tema naise suurte kuludega ja naise firma talu (Ärma) ülalpidamisega. Presidendi naise ja tema talu ülalpidamise kulud lähevad kallimaks kui Presidendi enda ülalpidamiskulud Riigi juhtimisel.

Ilvese miinusteks on ka valimised võitnud Keskerakonna suhtes öeldu – mitte kunagi ei lase ta võimule Keskerakonda! President peab VÄHEMALT NÄIMA erapooletu riigipeana ja inimesena, ta peab ise austama juhitavat Riiki ja Rahvast. T-H Ilves seda pole. Rääkimata mahhinatsioonidest oma Toompea korteriga, Välisministeeriumi residentsi võlgadega ja oma pere hülgamist.

President ei tohiks AVALIKULT näidata vihkamist valitseva riigi suhtes (USA saadikule oma valimise suhtes), omakasuiha, oma moraalitust ja oma Parteilisi eelistusi mõne Partei suhtes.

Meie praeguste Riigikogus olevate Parteide juhtide hulgas erilist – Parteisid ühtselt Riigi-Rahva hüvanguks tegutsema konsolideerivat isiksust pole. Meie Parteid tegutsevad rohkem oma võimu haaramise, võimu säilitamise ja teiste – konkurentparteide mustamisega tegeldakse rohkem kui ühise Riigi heaks tegutsemisega.

Muidugi ei pea Riiki Juhtima individuaalselt üks Juht. Hea oleks kui Parteide Juhid koondaksid enda ümber tarku päid ja tegutseksid RIIGI-RAHVA hüvanguks ühiselt. Kahjuks seda pole. Parteide tagatoad hoolitsevad oma VÕIMU kindlustamise ja OMA PARTEI liikmete heaolu eest. Meie parteidevaheline ühine tegevus on praktiliselt olematu. Teiste Parteide tegevuses nähakse ohtu oma võimu kõigutamisele. Sellepärast pole Parteides lubatud tegutseda helgetel peadel, sest Parteide Juhid ja Parteide tagatoad kardavad, et need helged pead võivad õõnestada nende autoriteeti ja kõigutada juhtkonna sooje-mugavaid-kasulikke võimukohti.

Meie Parteide sisene demokraatia on lapsekingades. Iga eriarvamust omav liige või teisitimõtleja heidetakse Parteist välja – kuna nad võivad ohustada Partei Juhi kohta või autoriteeti (Meikar-Ojuland reformierakonnast; Mikser-Vakra-Laanet… Keskerakonnast jne…). Väide selle kohta, et tegemist Parteide (parteilaste) puhul on maailmavaateliste muutustega on BLUFF. Seda näitab see, et kohe leitakse endile uued parteid – kus hoopis erinevad maailmavaated ja kus on neil parteilastel kasulik olla (Aivar Sõerd, Karel Rüütli, Vilja Toomst-Savisaar, jne…).

Riigi tõeline JUHT peab omama ENAMUSE Parteide ja Rahva poolehoidu. Seda niisama ei kingita – see tuleb oma töö ja tegevusega välja teenida.

Uus Partei?

Meil räägitakse üpris tihti soovist-lootustest luua-tuua poliitilisele areenile mõni uus – teistmoodi Partei inimestest, kes oskaksid valitseda ning valitseksid Riigi ja Rahva hüvanguks.

Meil on kaks kujukat näidet uute Parteide tekkimisest – Respublica ja Rohelised. Respublica alustas ambitsioonikalt suure valimisvõiduga… kuid langes samasse sängi mis vanad Parteidki, lubadused-lootused olid suured, kuid tegelikkuses Partei neid ei täitnud ja lõpuks ühines Isamaaliiduga.

Ka Rohelised alustasid üpris lootustandvalt, kuid tegevus sumbus sisemise vastuolude ja võimuvõitluse tõttu.

Ka ei suuda uus (kuigi – võimalik, et uutmoodi tegutsev) Partei üksinda suurt midagi ära teha, sest senised seadused ja Riigikogu tegevus käib ikka vana moodi edasi. Nende muutmine ja mõtteviisi ümberkorraldamine võtab esiteks palju aega ja teiseks – muutmiseks peavad ka teiste Parteide mõtteviisid (peale seaduste) muutuma. Juba seaduste muutmiseks on tarvis teistsugust riigikogulase eetikat ja moraali. Siiani valitseb aga meie Parteides moraalitus ja eetikapuudus. Riigikogu ei suuda juba aastaid – kasvõi formaalset – eetikakoodeksit vastu võtta.

Meie Parteid on senini üles ehitatud NLKP eeskujul.

1. Juhtide jumaldamine.

2. Kõik, mida ütleb Partei juht – on ainuõige ja tema (otsuse) vastastega tuleb võidelda kui Partei ideoloogiliste vastastega - kompromissitult.

3. Partei liikmed on RIIGI ELIIT ja neid peab ülal pidama Rahvas. Sealhulgas - rahuldama parteiliikmete isikliku elu vajadused.

4. Teine jumalus on Poliitbüroo (Partei tagatuba)

5. Kiita heaks kõik –mis Poliitbüroo (Partei tagatuba) ütleb, kuna see on Partei SUURE Juhi arvamus.

6. Iga rumalaimgi Partei liige on Spetsialistidest igal alal ja Rahvast targem.

7. Rahva ülesandeks on Partei(de) teenimine. Partei jagab ja valitseb Rahva-Riigi üle

Parteid peaksid olema rahva eliit, kes mobiliseerivad Rahvast töötama Riigi ja Rahva õitsenguks. Meil paraku see nii ei ole. Parteid ei ole Rahva eliit. Praegu ei paista parteijuhtide hulgast KEDAGI, kes suudaks meie Parteisid panna ühiselt tegutsema meie Riigi ja Rahva edukuse huvides.

Raske öelda – kui suur osa Rahvast usaldab mõnda parteidest. Kindlam on väita, et ca 35-40% meie elanikkonnast ei usalda ühtki Parteid. Need on inimesed, kes ei käi valimistel.

Miks valimistel ei käida? Kas Rahvast ei huvita – Kes ja Kuidas teda valitseb? Kas Rahvas ei hooli oma tulevikust? Kas Rahvas ei taha kaasa rääkida oma Riigi tuleviku suhtes? Kas tulevik pole Rahvale oluline?

Rahvas on PETTUNUD oma valitsejates -Parteides ja aru saanud sellest, et muutes Valitsejaid – ei muutu Rahva elus mitte midagi. – nad leiavad, et neil pole kedagi valida. Nad ei usalda meie Parteisid.

Meie seni võimul olnud parteid (vaatamata Põhikirjades toodud eesmärkidest) püstitavad eesmärgiks –mitte Eesti Riigi ja Rahva edukuse arengu, vaid Parteide tegelikuks eesmärgiks on – võimu haaramine Riigis ja selle oma võimu (soovitavalt ainuvõimu) kindlustamine iseendi hüvanguks.

- See annab Parteile võimaluse jagada Rahva raha omale meelepärasel viisil s.t. oma Parteile ja Partei liikmetele võimalikult palju teiste arvelt.

- Annab võimaluse mehitada Riigi võtmepositsioonid „omade” liikmetega sõltumata sellest – kui ebakompetentsed ja rumalad uued „juhtivtöötajad on.

- Annab võimaluse Partei juhtivtöötajal mehitada asutuse alluvad oma äranägemise järgi ja saavutada juurde poolehoidjaid Parteile (e. kindlustada Parteile toetust).

Meie Parteidel jätkub aega ja võimalusi omavahel kemplemiseks ja oma taskute täitmiseks. Riigi ja Rahva huvides tegutsemiseks pole neil aega, oskusi ega tahtmist. Parteid juhivad Riiki oma - mitte Rahva hüvanguks!

Parteid on muutunud meie Riigielu piduriks!

Tark teadlane.... kehv Riigi - Partei juhtfiguur.

2013-09-20T01:58:00.002-07:00

Tark teadlane, aga… kehv parteiline riigijuht!

Ene Ergma’t pidasin ma targaks inimeseks. Tark ta teadlasena kahtlemata on… kuid kosmose valdkonnas, poliitikuna ja riigimehena kahjuks ta selleni ei küündi. Pealegi propageerib ta oma tarkust/rumalust valitseva seisukohana. Tema jutt „peibutuspartide” kandideerimisest kohalikel valimistel:

Riigikogu esimehe Ene Ergma (IRL) sõnul aitavad riigikogulastest "peibutuspardid" luua valijatele usalduskrediiti kogu nimekirjale.

"Kõik valimistel osalevad erakonnad ja ühendused soovivad valimistel edu saavutada ning seepärast koostataksegi valimisnimekirjad võimalikult tugevatest kandidaatidest, iga hea kandidaat loob usalduskrediiti kogu nimekirjale," ütles Ergma ERRi uudisteportaalile.
"Valijate jaoks on nii endised kui praegused ministrid ja riigikogu liikmed enamasti tuntumad, paremini on teada nende seisukohad ja senine tegevus," põhjendas Ergma.
Ergma ütles, et kui üks erakond kehtestaks endale teiste erakondadega võrreldes karmimad tingimused ja loobuks kohalikel valimistel kandidaatidena üles seadmast näiteks riigikogu liikmeid ja ministreid, siis annaks ta eelise konkurendile.
"Arvestades, et riigikogu ja KOV valimiste perioodid on nihkes, on kohalikesse volikogudesse valituks osutunud praegustel riigikogu liikmetel võimalus riigikogu liikme mandaadi lõppedes asuda tööle volikogus," tuletas spiiker meelde, et ei tohi piirata inimeste põhiseaduslikku õigust kandideerida.

Juhtiv-Poliitiku jutt selle kohta, et kandideeriv „peibutuspart” – kes ainult kandideerib valitavale kohale, kuid ise sellele kohale ei lähe – saadab enda asemel x-mehe oma erakonnast… See on ju sisuliselt pettus!

Tundub, et teadlasest on saanud tõugatav-lükatav truu parteisõdur, kelle peamiseks eesmärgiks on Partei võimu kindlustamine ja Rahva eemaldamine võimu lähikonnast! Kahjuks on ta riiklikult kõrgel kohal ja Riigi/Partei ühe juhtidest kuulda selliseid seisukohti – on õõvastav.

Ene Ergma seisukohtade õigsus (mis on samane meie põhiparteide seisukohaga) - on VÄGA KÜSITAV!

1. KOV Valimisseadus. § 1. Valimissüsteemi alused (1) Kohaliku omavalitsuse volikogu (edaspidi volikogu) liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed…. Näiteks Värska volikokku kandideerib Ene Ergma ja hääletamisel osutub ta valituks. Enda asemel saadab ta volikokku kohaliku Jüri Toru või Leenu Pläralära kelle poolt ei hääletatud, kes mõlemad on laisad-initsiatiivitud parteilased, kuid nad poevad juhtkonna ees ja on ustavad Parteile. Kas see on ikka otsene valimine? Valib ju Partei, mitte hääletaja.

2. Nagunii VALIVAD Parteide tagatoad endile truud isikud –KELLE hulgast- EESTI RAHVAS VÕIB HÄÄLETADA. Valiku teeb ikka PARTEI! Partei tahab nüüd sokutada volikogudesse OMAKORDA Rahvalt luba küsimata oma truid junkruid.

3. Erakondade usalduskrediidist. IRL-i eelmiste RK valimiste peamine loosung – „Viime kodukulud alla!”. Kodukulude langemise asemel tõusis elektri hind umbes 25%, tõusid maamaks ja kodusooja hinnad. Need ongi ju peamised kodukulude koostisosad. Kuidas usaldada Parteid, kes oma lubadusi ei täida?!?

4. Ergma väide - "Arvestades, et riigikogu ja KOV valimiste perioodid on nihkes, on kohalikesse volikogudesse valituks osutunud praegustel riigikogu liikmetel võimalus riigikogu liikme mandaadi lõppedes asuda tööle volikogus," tuletas spiiker meelde, et ei tohi piirata inimeste põhiseaduslikku õigust kandideerida.” - Võib olla tulevikus lähen tööle volikokku. See ei võta ju võimalust kandideerida volikokku siis kui ollakse valmis sinna tööle minema. Kui kandideeritakse, siis ka minnakse – mitte nii, et mina kandideerin ja saadan enda asemel kellegi teise – kandideerigu ise.

5. Partokraatiat -Parteide diktaati püütakse näidata demokraatiana ja Rahvast püütakse valitseda Rahva arvamusega arvestamata.

6. Kahjuks on Ene Ergma ja teised poliitikud muutnud meie VALIMISED tsirkuseks!

Meie Valitsejad on rumalad??

2013-08-31T07:40:00.005-07:00

Valitsejad on rumalad?

Valitsejatena pean ma silmas eelkõige riigikogulasi, valitsuse liikmeid ja Parteide juhtfiguure. Miks neid? Sest nende käes on võim ja nad valitsevad – sõltumata Rahva tahtest-arvamusest.

Targaks peab meie valitsejaid pidama selles osas, et nad on osanud vastu võtta Valimisseaduse, mis välistab parteitute tarkade inimeste valimise Riigikokku ja sinna saab „valida” ainult karja juhtoina (Partei juhi/tagatoa) heakskiidul. Sinna saab „valida” ainult Parteile ustavaid-initsiatiivituid kaasakoogutajad. Samas välistavad nad ka Valimisseaduse muutmise neile ebasoodsas suunas.

Ettenägelikud on olnud valitsejad selles osas, et nad ei pea arvestama Rahva arvamusega. Referendumit ei saa Rahvas oma tahtmise järgi läbi viia ja Parteide Esinduskogu otsustab – kas ja millise küsimuse üle Rahvas arvamust avaldab.

Valitsejad on targad selles osas, et nad võtavad Riigilt-Rahvalt raha endi tarbeks nii palju kui tahavad ning seda kelleltki küsimata ning kellelegi (peale iseendi) aru andmata.

Valitsejaid peab tunnustama ka selle eest, et nad on osanud teha seadused, mille järgi on nad sõnades küll vastutavad kuid tegelikult vastutusvõimetud – ei vastuta kellegi ega millegi ees peale Partei juhtoina/tagatoa.

Ei saa ju rumalaks nimetada inimesi kes koondusid Parteisse eesmärgiga saavutada isiklik majanduslik heaolu teiste arvelt – olles ise töökuselt ja oskustelt kaunis keskmisel tasemel, kuid sõnaosav lubaja.

Ei saa ju rumalaks pidada inimesi, kes ei vaidle vastu ülemustele , kiidavad neile takka ja leierdavad populaarset plaati selleks, et saavutada ja säilitada isiklik heaolu.

Ei saa ju rumalaks pidada inimest, kes näitab ümbruskonnale ennast tugeva töötaja-spetsialistina ja oskaja inimesena, ehkki ta valdkonda ei jaga ja tarku ei oska.

Ei saa pidada rumalaks inimest, kes juhina teeb riigile tulutuid otsuseid, kuid teised valitsuse liikmed peavad teda väärikaks töötajaks – ka see nõuab oskust.

Oskust nõuab ka oma saamatuse ja vigade süü ajamine teiste inimeste kraesse.

Kahju on see – kui inimesed ei saa aru sellest, et nad ei sobi juhi kohale, kuna nad ei tea ega oska midagi seal teha.

Ei saa pidada targaks inimest, kes peab ennast targaks ega võta endast targemate inimeste nõuandeid kuulda.

Kõrkus, ülbus, endid ülitarkadeks jumalusteks pidamine on meie valitsevate Parteide juhtide hulgas tavaline nähe.

Meie valitsejad on seisukohal: Parteilane – olgu ta nii loll, oskamatu, ebamoraalne ja haritumatu kui tahes – tema sobib igale ametikohale. Peaasi on tema vastuvaidlematu allumine Partei juhtoinale ja oma Partei juhtkonna kiitmine.

Nagu näiteks?

Ma pole kuulnud sotsiaalminster Rõivase’lt ühtki originaalset või enda tarka mõtet. Pigem on tegemist elukauge ja suht rumala inimesega.

Majandusminister Juhan Parts – majanduses võhik, on teinud meie majandusele küllaltki palju kahjulikke (ebamajanduslikke ) otsuseid, kuid on sõnaosav demagoog.

Kaitseminister Reinsalu on silma paistnud samuti – naiivsevõitu demagoogiliste arvamustega nii oma erialalt kui Partejuhi seisukohti avaldades.

Peaminister Andrus Ansipi kohta olen pühendanud oma blogis paar viimast (eelnevad) arvamust.

Minu seisukohalt on meie valitsejad mõnes suhtes nutikad (oma võimu-vastutamatuse kindlustamisel, ahnuse ja isikliku heaolu tagamisel); rumalad nad just pole (paljudes seisukohtades nagu – oma vastutamatuse ja oma heaolu kindlustamise suhtes….).

Aga Riigi ja Rahva eduka juhtimise seisukohalt pole nad rumalad, vaid saamatud ja ebapädevad.

Eesti EDU lugu (statistika)

2013-07-27T14:21:00.000-07:00

ANSIP: OLEN UHKE EESTI EDU ÜLE.

Täna avaldas Delfi (27.07.) statistikaamet taas iga-aastase raamatusse köidetud aruande, mille kohaselt ei ole elu Eestis sugugi nii kole ja vilets, kui meile igapäevaselt ehk tundub. Delfi toob teieni kümme ilusat sotsiaal-majanduslikku fakti, mis päeva helgemaks muudavad.

1. Eelmisel aastal oli tööpuudus viimase nelja aasta väikseim. Kui aastatel 2009-2010 oli Eesti Euroopa Liidus tööpuuduse rekordriikide seas, siis nüüdseks on töötuse määr langenud alla EL keskmise. Kriisi tippajaga võrreldes on seda koguni poole võrra vähem.

- Kui loogiline see on? Põhjused?

Registreeritud töötus peale 6-t kuud töötu olemist on kulukam ja alandavam kui olla registreerimata töötu. See tõttu pole teada – kumba on rohkem, kas registreeritud töötuid (mida kajastab statistika) – või registreerimata töötuid (mida statistika ei kajasta)!

Töötud sõidavad tööle teistesse riikidesse, kus töötasu ja töötingimused on paremad kui Eestis. Eesti tühjeneb tööjõulisest elanikkonnast ja see avaldab positiivset mõju meie riiklikule statistikale.

2. Esimest korda pärast majanduslangust tõusis Eestis keskmine palk kõigil tegevusaladel. 2011. aastaga võrreldes kerkis brutokuupalk mullu ligi 6 protsendi võrra. Kõige enam oli keskmise palga tõusu märgata ehituse tegevusalal (10,8% võrra).

- Meil kolm inimest saavad alampalka (300 Eurot) ja üks saab 3 000 Eurot kuus. Meie keskmine palk on seega 975 Eurot kuus. Umbes selline suhe on kogu riigi ulatuses.

- Alampalga tõus 60 Eurot on tõus 20%, 2 000 Euri palga saaja tõus 100 Euri on tõus AINULT 5% - KOKKU keskmine palgatõus on 12,5%. Aga tõusu võrdlus rahalises väärtuses?

Meie vaesema elanikkonna palgad tõusevad palju aeglasemalt kui elukallidus (toidukaubad, üür, küte, elekter, jne)

3. Eestlased kulutavad järjest enam aega enda hobidele ja silmaringi laiendamisele. Eelmisel aastal käidi muuseumides üle kolme miljoni korra, mida on 10 protsenti enam kui 2011. aastal. Eestlaste suurenenud näitusehuvile tulevad vastu ka muuseumid: 2012. aastal suurenes kohapeal korraldatavate haridusprogrammide ja ürituste arv vastavalt 30 ja 72 protsenti.

- Need luksused pole taskukohased umbes pooltele meie elanikkonnast, kes saavad alampalgale ligilähedast palka.

4. Eelmisel aastal tootsid eestlased enneolematult palju kultuuri. 2012. aastal valmis Eestis rekordarv pikki filme, mida kogunes aasta peale kokku 46 (ligi 40% võrra enam kui 2011. aastal). Lisaks suurenes lavastuste ja ilmunud ilukirjanduslike raamatute arv. Samuti kasvas eesti keelest teistesse keeltesse tehtavate tõlgete hulk.

- Kultuuri tootmine on tõesti edenenud, kuid seda kultuuri tarbida suudavad vähesed Eesti inimesed.

5. Eesti majandus on jätkuval kasvuteel ning järjest enam välispartnereid soovib meiega koostööd teha. 2011. aastaga võrreldes kasvas eksport 4 ja import 8 protsenti. Ka kaubavahetuse üldkäive oli eelmisel aastal seni kõrgeimal tasemel. Mullu oli Eesti suurim impordipartner Soome, kõige enam kaupa eksporditi Rootsi.

- Meie tööstusettevõtted kuuluvad 85-90% välismaistele omanikele, kes toodavad küll siin, kuid kasumi viivad maksuvabalt välja.

- Eksporti-importi mõõdetakse rahalises vääringus. Tootmine ei pruugi suureneda, piisab hinnatõusust – ja ongi positiivsed kasvunäitajad. Nagu elektri puhul. Meil tõusis hind tarbijale keskmiselt 25% (mis automaatselt tõstis kõikuide kaupade hindu). Elektrit rohkem ei toodetud ega müüdud, kuid – elektri tootmis-tarbimisnäitajad tõusid ligi 20%

6. Eestlased on jätkuvalt innovatiivsed ja internetiseerunud ka enda isiklikus elus. Eelmisel aastal kasutas 16-74-aastastest elanikest internetti 78 protsenti ehk viie protsendipunkti võrra rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Muu hulgas on positiivne see, et suurem osa internetikasutajaid surfab veebis enda päevakajaliste teemadega kurssi viimiseks ja harimiseks. Eelmise aasta statistika kohaselt tarbitakse internetti kõige enam (91% kasutajaist) veebiväljaannete lugemiseks.

- Ligi 20% elanikest ei oma internetti, kuid ometi on kohtute TsM seadustikus sätestatud, et IGA elanik peab jälgima internetist Ametlikke Teadaandeid ja kui ta seda ei tee – see pole vabanduseks Kohtu ees (siin blogis „Õiglane kohus”

http://leopall.blogspot.com/2011/03/kohtutes-tavaline.html

http://leopall.blogspot.com/2011/03/oiglane-kohus-2.html ).

7. Statistikaameti andmeid Eurostatiga kõrvutades selgub, et Eesti on Euroopale järele jõudnud ka enda tervishoiusüsteemi kvaliteedi poolest. Soome ja Rootsi järel on Eesti kolmas Euroopa Liidu maa imikusuremuse vähesuse poolest. Tänasel statistikaameti aastaraamatu tutvustusel tõi peadirektor Andres Oopkaup välja, et ajakirjanduses kajastatud Lätist ja Venemaalt Eestisse sünnitama tulevatel emadel on selleks ka põhjust.

- Arstiabi kvaliteet on tõesti paranenud seoses teaduse ja tehnika arengu ja haiglate tehnilise varustatusega. Kuid mis sellest kasu, kui…

- Arstiabi kaugeneb patsiendist

- Arstiabi muutub suurele osale elanikkonnast RAHALISELT kättesaamatuks.

- Arstijärjekorrad pikenevad ja oodates järjekorra saabumist haigus süveneb, muutub krooniliseks, või järjekorra aeg saabub juba peale patsiendi surma.

8. Rahvastikustatistikas on Eesti esimesel kohal oodatava eluea tõusu poolest. Ehkki eestlaste keskmine oodatav elupäevade pikkus on endiselt Euroopa Liidu keskmisest väiksem, oleme me läbi teinud suurima tõusu.

- Mis on eluea pikenemisest kasu kui Riik ei suuda tagada vanaduses inimväärset pensioni ja inimväärset elu. Vanurite Hooldekodud on vanadele liialt kallid ja neis tihti puudub inimväärne kohtlemine.

9. Eurostati andmed näitavad, et eestlased on muu Euroopaga võrreldes ka keskmisest enam haritud rahvas. Kõrgharidusega inimeste osatähtsus 30-34-aastaste seas küündis eelmisel aastal ligi 40 protsendini, mida on ligi kaks korda rohkem kui näiteks Itaalias ja Rumeenias.

- Kõrgharidus on hea, kuid paljudele ei suudeta tagada erialast tööd ja ka tööd üldse.

10. Lisaks juba teada-tuntud e-valimiste populaarsusele on eestlased altid kasutama internetti ka rahvaloendusel osalemiseks. 2011. aastal toimunud rahvaloenduse täitis internetis üle 60 protsendi inimestest, mida on kümne võrra rohkem kui sama meetodit kasutanud Kanadas ja üle nelja korra enam kui näiteks Suurbritannias.

Kõik see andis Andrus Ansipile õiguse olla UHHKE EESTI EDUKUSE ÜLE.

Milleks selline statistika - http://leopall.blogspot.com/2010/05/milleks-selline-statistika.html

http://leopall.blogspot.com/2011/03/kohtutes-tavaline.html

http://leopall.blogspot.com/2011/03/oiglane-kohus-2.html

Demagoog Ansip

2013-07-11T23:11:00.001-07:00

Andrus Ansip: kohati võiks umbusku poliitika vastu rohkem olla

11.07.2013 Delfi

Ansip. – Viime Eesti 15 aastaga 5 Euroopa rikkama riigi hulka!

Tegelikkus? Oleme jõudnud Euroopa 3 mahajäänuma riigi hulkla –eespool Bulgaariast ja Rumeeniast.

Ansip 2008..-2009.a. – Kui see on majanduskriis, siis sellises kriisis ma tahangi elada!

Tegelikkus. Majanduskriisist võitsid vaid toompealased, ülejäänud Eesti elanikkond tõmbas rihma pingumale alates riigi eelarvest, palkadest jne…

VEB-fondi rahade kadumisest Ansip. Kõik on korras ja Veb fondi rahadega probleeme pole.

Tegelikkus. – Veb-fondi rahad kadusid saladuslikul teel (reformarite kaasbil) ning sellest teatati siis kui asja uurimise ja vastutusele võtmise tähtajad olid aegunud.

Ligi jaAnsip Eurole üleminekust. – Euro hindasid ei tõsta.

Tegelikkus. – Valdav enamuse kaupade hindu tõsteti enne EWuro saabumist ja kaupade hinnad ümardati hindade kasvu suunas. Ansipi moodi demagoogitsedes võiks öelda: Ega Euro hindasid ei tõstnud, tõstsid ikka kaupmehed ja teised INIMESED – mitte Euro.

Silver Meikar 2012.a. mais sularahaskandaali ajal. Reformiparteis puudub sisedemokraatia, A.Ansip ei kuula teisi parteiliikmeid ja tegutseb ainuisikuliselt tehtud otsuste järgi.

Ansip. – Meikar valetab ja kisub partei mainet alusetult alla, kuna ta ei pääsenud Riigikokku.

2013.a. Reformierakonna juhatuse e-valimiste skandaali puhkedes. Kristiina Ojuland. – Parteis kehtib ainult Ansipi arvamus ja teised arvamused on valearvamused. Kes julgeb Ansipist erinevalt arvata – langeb parteis ebasoosingusse.

Ansip. – E-häälte võltsimistega on seotud Ojuland, kes tahtis tema eest partei juhiks hakata. Võltsiti ainult 5% häältest ja seetõttu on hääletus legitiimne.

2013.a. Ansip. – Olen uhke Eesti edu ja saavutuste üle.

Tegelikkus. Ansip on uhke selle üle, et umbes 60 tuhat last nälgivad ega saa kõhtu täis. Uhke selleüle, et Eesti majanduskasv on saavutatud peamiselt riigivara müügist, maksude ja hindade tõstmise tõttu.

11.juuli 2013.a. Ansip: kohati võiks umbusku poliitika vastu rohkem olla.

„…Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul aga on umbusk poliitiliste institutsioonide vastu siiani ülemäärane ja lisas, et sellesse võiks suhtuda rahulikumalt.
Peaminister Andrus Ansip ütles tänasel pressikonverentsil, et tema arvates võiks kohati umbusku rohkem olla.
Samuti ei pööratud Ansipi sõnul palju tähelepanu ka Eesti Ekspressis ilmunud uurivale artiklile, kus kirjutati ühe erakonna valimisreklaamipettusest…”

Tegelikkus. - Mis kasu on umbusu avaldamisest dmegoogiliste saamatu-käpardliku valitsuse ja peaministri vastu? Kas sellest muutub Ansip, Lang või Ligi targemaks? Umbusu avaldamine ei tee võimuhulluses käpardeid targemaks.

Kas valitsus (eriti peaminister A.Ansip) LOEB või KUULEB rahva umbusaldust valitsuse-valitsejate vastu?

Kas rahva umbusalduseavaldus paneb peaministri mõtlema selles, et on olemas võimalus - ka peaminister võib KORDKI ELUS EKSIDA ?

Ansip. - Järgmisel aastal sõidan Marsile jalgratta ja suuskadega - ilma skafandri ja hapnikumaskita!!!
Tegelikkus. - Rahvas PEAB SEDA USKUMA, SEST SEDA ÜTLES REFORMARIST PEAMINISTER!

Kas rahva umbusalduseavaldus paneb PEMINISTRI demagoogitsemisele lõpu? Või umbusalduse avaldamine muudab käpardlikult valitseva Peaministri ilmeksimatust geeniusest tavainimeseks?

Samal teemal

http://leopall.blogspot.com/2013/06/peaminister-ansipi-3-000-paeva.html?utm

Peaminister Ansipi 3 000 päeva

2013-06-30T14:34:00.003-07:00

Ansipi 3000 päeva…

Arvamused Andrus Ansipi peaministriksolekust 3 000 päeva järjest on seinast seina – nii poolt kui vastu. Üks kommenteerija ütleb: ”… Raske, aga kõigest mõnevõrra, võib praegu ju mõnel olla, kuid vabariik on HOITUD JA EDUKALT EDENDATUD - see on reaalsus…. ”

Mina ei poolda peaminister Ansipit. Selle põhjuseks pole mitte see, et ta töötas EKP Tartu rajoonikomitees juhtival kohal. Asi on selles, et ma ei näe, peaminister Ansipi peaministriks oleku ajal Eesti edusamme nii Rahva elatustasemel kui ka Riiklikul tasemel.

Mida ma pean A.Ansipi Saavutusteks?

- Läbida igal talvel suuskadel vähemalt 1 500 km suuskadel ja igal suvel vähemalt 2 000 km jalgrattal.

- Ansip lubas Eesti viia Euroopa 5 rikkama riigi hulka (ülejärgmiseks aastaks?), tegelikult oleme tema juhtimisel langenud Euroopa 3 vaesema riigi hulka Bulgaaria ja Rumeenia ette.

- Ansip 2007-2008.a. : Kui see on majanduskriis, siis sellises kriisis ma tahaksingi elada” Ansip küll tahab, kuid VÄGA PALJUD eestlased sellises majanduskriisis (mis jätkub praegugi) elada ei taha.

- Ansipi ütlused selle kohta, et teised söövad seemneid – fooliumimütsikesed peas - ehkki elu näitab, et Ansipise on fooliumimütsikesega seemnete sööja.

- Ansip räägib Majandusnäitajate kasvust, tohutust majanduskasvust, riigieelarve edenemisest…. Tegelikult on edukus tingitud maksude (nii aktsiisi- kui käibemaksude) tõstmise tulemusena kui hindade tõusu tulemusena. Näiteks sel aastal energeetika tootmisnäitajate kasvu põhjuseks pole mitte energeetika tootmise kvantitatiivne ega kvalitatiivne kasv – vaid täienisti elektrihinna- ja teiste energiatootjate (gaas, vedelkütus) hinna tõstmine.

- Ansipi ülbus ja kõrge enesehinnang, ehkki ta ise on Peaministrina ja Valitsuse juhina saamatu käpard.

Samal teemal. http://leopall.blogspot.com/2012/10/reformarid-ja-nlkp-2.html?

http://leopall.blogspot.com/2012/10/ref-ja-nlkp-1.html

- Peale EKP karjääri lõppu siirdus ta pangandusse, kus töötas Tartu Kommertspanga audiitorina, likvideerijana jne. Sel perioodil koos suurärimees Neinar Seliga tegid üpris tumedaid tehinguid, siirdus Tartu Linnapeaks ja uuesti poliitikasse…

Üks „Postimehe” kommentaator „NÄKSIB SEEMNEID” kirjeldab üpris pikalt ja üksikasjaliselt Andrus Ansipi tegutsemist nii enne Peaministriks saamist kui ka Peaministriks oleku ajal..

Postimees: 30.06.2013.a.- näksip seemneid

Aktsiisi tõsteti jaanuaris 2008, juulis 2009 ja jaanuaris 2010.

Aktsiis ja käibemaks moodustavad kütusehinnast kokku üle 52%.

Ansip tõstis kütuseaktsiisi 17,7% kõrgemaks kui nõuab Euroopa Liit.

Ansip nõuab Eesti põllumeestelt 5,2 korda kõrgemat kütuseaktsiisi kui nõuab Euroopa Liit.

Elektrienergia aktsiisi alammäär on Euroopa Liidus 1 euro. Ansip küsib igalt Eesti elanikult 4,47 eurot.

Ansip peatas 1. juunist 2009 riigipoolsed maksed II pensionisambasse.

Inimestel ei ole enam võimalik üheski riigipoolses lubaduses kindel olla. Ansip annab, Ansip võtab.

Majanduskriisi ajal olid pensioniosakute hinnad madalad, 2012. aastal on nad oluliselt kõrgemad ning sama raha eest saab vähem osakuid, ning seega pensionipõlves vähem pensioni.

Ansip võttis II pensionisambaga liitujatelt laenu, kuid kuhu jääb intress?

Võid kindel olla, et Ansipil on hea Eestis elada, sest tema kodulaen on makstud.

Ansip ei soovi kehtestada riigiettevõtete juhtidele palga ülempiiri, milleks võiks olla Eesti Vabariigi presidendi ametipalk.

Tänu Ansipile teenivad riigiettevõtete juhid ühes kuus rohkem kui miinimumpalgaga töötaja 3-4 aasta jooksul.

Ühegi riigiettevõtte juhi tööülesanded ja vastutus ei ole suuremad kui Vabariigi Presidendil. Ometigi palganumber on suurem.

Ansip lõpetas 2009. aasta lisaeelarvega õppelaenu kustutamise noortel emadel ja riigiteenustajatel.

Ansip võttis ära maksusoodustuse õppelaenu intressidelt.

Ansipi valitsemise ajal on vähenenud tasuta õppekohtade arv ja kõrghariduse üldine rahastamine, mistõttu ülikoolid on sunnitud õppemakse tõstma.

Ansipi otsuste tõttu on üliõpilaste põhitoetus vähenenud 1000 kroonilt 875-le ning täiendav õppetoetus 500 kroonilt 440 kroonile.

Ansip tõstis 2010. aastal rahva tervist arvestamata pensioniea 65. eluaastale.

Ansip otsustas 2009. aasta alguses kaotada pensionide ja toetuste tasuta kojukande.

Ansip vähendas pensionide ostuvõimet, kuna on tõstnud erinevaid makse.

Ansipi valitsemisajal on riigi erakorraline pensionireserv tühjaks tehtud.

Ansip lubas tööandjal lõpetada töölepingu kasvõi e-maili või SMS-i teel.

Ansip otsustas oluliselt lühendada töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegu.

Varem oli tööandjal kohustus maksta koondamishüvitiseks sõltuvalt staažist kuni 4 kuu palk, aga Ansipi arvates piisab ühe kuu palgast küll ja veel.

Ansip muutis uue töölepinguseadusega töötaja kaitsetuks.

Maagaasi aktsiisi tõus 127% (157 kroonilt 357 kroonini) 1000 m3 kohta 1. juulist 2009.

Bensiini aktsiisi tõus 11% (5620 kroonilt 6228 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009.

Diislikütuse aktsiisi tõus 12% (5165 kroonilt 5787 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009.

Bensiini aktsiisi tõus 6% (6228 kroonilt 6615 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.

Diislikütuse aktsiisi tõus 6% (5787 kroonilt 6148 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.

Erimärgistatud kütuste aktsiisi tõus 64% (1056 kroonilt 1736 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.

Elektriaktsiisi tõus 40% (50 kroonilt 70 kroonile) 1 MWh kohta 1. märtsist 2010.

Käibemaksu tõus 18 protsendilt 20 protsendile 1. juulist 2009.