Oliver toimetab

Minuga ei juhtu mitte midagi

2009-07-18T20:07:00.001+03:00

Mulle väga meeldib see, kuidas elu on täis üllatusi. Sa ei või kunagi teada mis sind järgmiseks ootab teel.

Võid teha plaane ja liikuda nende suunas. See on super äge. Mis veelgi meeli erutavam, on see, kuidas sekundi murdosaga kõik kardinaalselt ootamatu pöörde võtab. Kogu eelnev idüll võtakse lühidalt kokku, nii et sa ise arugi ei saa. Selle kõige tunnistajaks olin tänagi.

Kena suvepäev. Laupäev. Taevas pole pilve piiskagi. Väljas on soe, tuulevaikne. Ideaalne päev värskes õhus liikumiseks. Miks mitte rulluisutamiseks?

Tallinnas on üks väga hea rulluisurada. Pirital. Väga hea kattega. Justkui spetsiaalselt rulluisutajatele tehtud. Teede ääres on isegi märgid, mis keelavad jalgsi liiklejatel sel rajal kõndida. Lisatahvel ütleb, et keelumärk kehtib kõigile, välja arvatud rulluisutajatele. See peaks olema igati hea ja turvaline koht uisutamiseks. Ja ongi.

Ligi tunni olin nautinud suurepärast 2,5km rada. Hoidsin targu pulssi alla 140 löögi minutis ja unistasin rulluisu rattalaagrite tuunimisest, et veeremine veelgi kiirem ja kergem oleks. Tegin vahepeal harjutusi ning proovisin hoida tehnikat nagu targemad varasemalt olid juhendanud. Suhteliselt vähe rahvast oli sõitmas. Aeglasemad uisutajad eriti ette ei jäänud ja väga vabalt sai omas tempos kulgeda.

Lillepi ringil on üks tõus ja paar laskumist. Neist minuarust suurim ja kiireim laskumine on toodud just vahetult Pirita Selveri taha. Ma isegi ei tea mis seal kiirus võib laskudes olla. Vast 30km/h või nii.

Ütle kolmkümmend. Kui sa hakkasid ütlema sõna kolmkümmend, siis ma sõitsin rulluisukudel Selveri tagant mäest alla. Kui sa lõpetasid sõna kolmkümmend ütlemise, siis ma just parasjagu jäin mööda asfaltit lohisedes teele pikali.

Elu on täis üllatusi! Vahepeal jõudis üks tütarlaps põõsast ilma vaatamata teele astuda. Jõudsin teda veel korraks kätega eemale tõugata. Ise ühe jalaga teelt kõrvale astuda. Hoog oli niipalju suur, et uisk kündis kiirelt sügavale liiva ja minust sai Superman. Kaks kätt ees lendasin tagasi asfaldile.

Küünarnukikaitsmeid tasub kanda. Ma ei kandnud. Siiani uskusin, et randmekaitsetest ja kiivrist piisab. Arvasin, et kukkudes panen alati käed kõigepealt maha ja sellest peaks piisama. Peaaegu.

Unustasin vaid selle, et kui kõigepealt lähevad käed ees maapinnast toetust otsima, siis kohe järgmisena tulevad küünarnukid järgi. Peopesad liiguvad suure hoo pealt pikali hüpates päris kiirelt mööda asfalti edasi.

Üllatus oli end kohata väga lühikese etteteatamise peale väga lähedalt asfalti vaatamast. Leidsin kohe ka asjast positiivset. Ma ei kukkunud näoga vastu maad, kuigi olin sellele väga lähedal. Seda oli hea teada.

Õnnetus! Õnn, et niigi läks.

Tüdruk küsis, kas kõik on korras? Ma ei leidnud sõnu. Valetada ka ei tahtnud. Füüsiliselt oli ja on endiselt väga valus. Suures plaanis kõik on korras. Luud kondid iseenesest ju terved. Arstid ütleks selle peale, et vaid pindmised kahjustused.

Segadust tekitav tunne jäi. Mõeldes natukene kõiksugu muudele viimase aja juhtumistele, siis jääb mulje, justkui ma kannaks üldjuhul turvavarustust eelkõige teiste liiklejate eest kaitseks. Siiani ei ole õnneks ise enda rumalusest veel ühtegi väga suur apsakat juhtunud, et enda rumaluse süül peaks kaitsevarustuselt kaitset otsima.

Pigem on hirm selles, et keegi teine sõidab jalgrattale ette. Autole küljepealt sisse. Astub rulluisurajal teepeale vms. Mitte, et ise sõidaks vastu puud, keeraks jalgrattaga kraavi või koperdaks uiskudel vastu äärekivi.

Küll aga tuli mul kohe hulgaliselt näiteid sellest, kuidas just “teiste” põhjustatud õnnetustel on suhteliselt kurvad tagajärjed.

Vend saatis Messengeris paar nädalat tagasi pildi, kuidas mingi “suvaline tüüp” talle kurvis vastassuunas vastu tuli.
Elu on täis üllatusi. Ära arva, et sinuga ei juhtu.

Rollerblade rulluisukoolitus

2009-07-17T00:42:00.002+03:00

Mõned päevad on juba enamvähem ilusat suveilma olnud ning rulluisutamine on järjest enam päevakorda tõusnud. Saku, Kasemetsa rada on piisavalt väherahvastatud, et seal omajagu kiirelt ja sujuvalt õhtuti natukene uisutada. Sooviga eelkõige kiirrulluisutamist harrastada.
Enamvähem saab iseenesest hakkama, aga kuskil ikka kripeldab, et alati saaks paremini. Otsisin omale rulluisukoolituse.

Iseenesest on tore, kui oma ala tipud eestis tegelevad sellega mis neile enim meeldib. Taustast väga palju ei tea, aga suurelt on Rollerblade kirjad igalpool üleval. Nimed ja näod on koolitajatel samad, mis käivad läbi Eesti rulluisuliidu, ABEC rulluisuklubi või Rollerblade rulluisukooli kodulehelt. Ettevõtjad on ise kõvad rulluisutajad. Endised ja praegused kohalikud tipud. Müüvad varustust ja kasvatavad omale klientuuri. Üks neist mina.
Kaks korda nädalas laotatakse Rollerblade kirjadega kama parklasse lahti. Huvilised saavad varustust uudistada ja proovida ning mõni hetk hiljem lähevad lahti algajate ja harrastajate treeningud.

Algkoolitused toimuvad iga kord sama kava kohaselt, kus õpetame algaja rulluisutajale kõikide manöövrite ja liikumiste ABC´d ning pidurdamist! Saame koos üle kukkumise hirmust ja õpime ennast rulluiskudel turvaliselt tundma.
Edasijõudnutele õpetame sõidutehnika põhitõdesid ja vajalikke manööverdusi kiiremal hool. Kurvisõit, pidurdused, liiklemine kergliiklusteedel, grupis sõit ja palju muud!
Treenijatele pakume spetsiaalset programmi, kus peale tehnikaharjutuste teeme ka vajalikke rulluiusspetsiifilisi harjutusi funktsionaalsuse arendamiseks. Treenime järjepidevuse põhimõttel eelseisvaid rulluisuvõistlusi silmas pidades. Stardid, kiirendused, grupisõit, spurdid, mäkkesõit, erinevad tehnika ja tasakaaluharjutused.
Koolitajateks on Rollerblade Rulluisukooli treenerid ja Rollerblade Team´i võistkonna liikmed.

Kohale jõues räägid treenerile natukene oma taustast uiskudel ning sellest mis sind treeningute juures enim huvitaks. Peaaegu oleks ehk edasijõudnute gruppi mahtunud.
Kui ma aga nägin edasijõudnuid ja treenijaid, siis mul tagasihoidlikult jäi suu lahti. Edasijõudnute gruppi oli ennast kirja pannud kaks naisterahvast, kelle peamine huvi oli siiski ka võistlusteks treenida. Mõlemad liibuvates kostüümides ja jalas madalad võistlusuisud. Ülejäänud päris treeningrupp oli täiesti profi võistlussportlase väljanägemisega. Kiirused mida nad arendasid oli klass omaette.
Kuna pole kunagi isegi mitte päris algkoolitust saanud, siis viimasel hetkel hüppasin algajate gruppi. Sooviga teha ise kõik põhiharjutused läbi ja ehk oskab seeläbi isegi kunagi teisi vähemkogenenumaid seeläbi aidata ja juhendada.
Koolitus ja koolitaja olid täiesti super. Ajaliselt ligi kaks tundi teooriat ja harjutusi. Enne ei tohiks mitte ühtegi rulluisutajat tänavale lastagi, kui selline algkoolitus ei ole läbitud.
See mida igapäev tänavatel ja rannapromenaadidel võib uiskudel kohata on kohati päris kohutav. Nii tehnika, kui oskus manööverdada, pidurdada, end uiskudel valitseda. Paljudel paistab see paljuski puudulik olevat.
Kõike seda see algkoolitus just õpetabki. Alustades sellest, kuidas uiskudel seistes maha istuda, jalgu puhkama ning kuidas jälle püsti tõusta. Nii et tõusmise käigus jälle pikali ei kukuks.
Häid nippe ja tähelepanekuid tuli mitmeid. Kõike sai kohe treeneri silmade all järgi proovida. Koheselt sai ka tagasisidet, mis läks valesti ja mida saaks teha natukene paremini. Seda just siis erinevate harjutuste juures.
Varem ma ei osanud eriti hästi sõita nii nagu suusahüppajad maanduvad. Üks jalg põlvest tugevalt kõverdatult ees ja teine jalg taga varba peal. Peale tänast koolitust võib peaaegu, et vabalt sõita kordamööda üks jalg ees ja siis jälle teine jalg ees põlvest kõverdatult. Tagumise jala uisul on vaid esimene ratas maas.
Selliseid tasakaalu ja enese uiskudel valitsemise harjutusi oli hulgaliselt. Alguses just see, kuidas uiskudel eelkõige elementaarset tasakaalu leida. Sõita näiteks nii, et uisud jooksevad praktiliselt üksteise järel ühel joonel.
Seejärel juba harjutused efektiivseks pidurdamiseks ning kompleksharjutused koos tasakaaluharjutustega, mis lõppesid pidurdusega märgitud rajal.
Sellise kahe tunnise algkoolituse läbimine on väga soovitatav kõigile natukenegi rulluisutamisega tegeleda soovivatel huvilistel. Sealne õpitu ja kogetu tuleb kasuks igal korral, kui omale jälle rulluisud jalga seod.
Hetkel on küll vaimustus ettevõtmisest niivõrd suur, et püüaks ikka sinna edasijõudnute gruppi end järgmisel korral pressida. Pöörded ja manöövrid suurematel kiirustel ei ole veel päris need mis mind väga kindlalt paneks tundma.
Viide: RULLUISUKOOLITUSED algajatele ja treeningud edasijõudnutele!

Sinine täpike ja Geolocation API läbi Google Gearsi

2009-07-10T14:08:00.001+03:00

Mõned ajad tagasi pani Google Maps My Location funktsionaalsus mobiiltelefonis sinu asukoha sinise täpikesega kaardile. Kiirelt said end maailmakaardil positsioneerida.

My Location ehk Google võrgupõhine asukohamääramine kolis mobiiltelefonist nüüd “päris” arvutisse. Veebilehitseja taustal on toimetamas selline vahva liides nagu Geolocation API. Lihtsalt nüüd uute ja moodsate internetilehitsejate poolt on Geolocation API toetatud (vähemalt Firefox 3.5 ja Google Chrome).

Ülaloleval pildil, seal kus on suurendamise nupud. Kohe väikese inimese ikooni peal on sinine mummu. Sealt saabki seda uut asukohamääramise funktsionaalsus sisse ja välja lülitada.
Google Gears oskab läbi sinu internetilehitseja küsida sinu arvuti käest, kuidas ta on interneti külge ühendatud ning selle põhjal proovib välja pakkuda oma teadmiste järgi sinu kõige tõenäolisema asukoha.

Võib vaid eeldada, et varsti hakkavad automaagiliselt Bloggeri postitustele postitamise geograafilised koordinaadid külge tekkima. Hetkel on Bloggeris võimalik veel vaid käsitsi soovi korral postitusele postitamise asukoht lisada.

Viide: Geolocation API Specification

Märg dermatiit ehk maakeeli hot spot

2009-06-25T16:01:00.001+03:00

Oh jah, headus saab kuhjaga tasutud. Käisime täna loomakliinikus Nixoniga. Tahtsime vaid korraks kaelaalust arstile näidata. Ära tulime üle tuhande kroonise arvega.

Meil on koeral pindmine märg dermatiit ehk loomaarstid ja muidu koerainimesed ütlevad selle kohta hot spot. Nimekiri põhjustest millest see tekkida võib on suhteliselt pikk. Peamiselt siiski peetakse tekkepõhjuseks tiheda ja pikakarvaliste koerte kasuka vähest "tuulutatavust". Palju pole vaja. Väljas on soe. Koer käib kas ujumas või on nahk pesemisest märg. Nahk on niiske ja pehme. Kui õrna piirkonda mõni kriimustus veel tekib, siis on põletik niiskes ja soojas kerge tulema.

Dermatiidiga on see hirmus/veider/kohutav lugu, et ta levib kui kulutuli. Haigus algab järsku ja areneb kiiresti – kui hommikul võis olla märgatav väike, mõnesentimeetrise läbimõõduga laik, siis lõunaks võib ravita jäänud haiguskolle olla juba mitu korda suurem.

Kusjuures üleeile märkasime, et kaelaall on nahk kuidagi imelik. Eile olid pühad ja käisime maal. Ülevaloleval pildil on näha, kuidas dermatiidi põletikuliselt kohalt (kaela alt) on karv natukene märg ja määrdunud. Täna saime arstile ja karvade alt oli asi päris kole.

Esmaabina ongi vast kõige efektiivsem haiguskolde kohalt karvad eemaldada. Staphylococcus intermedius ei armastab väga kuiva. Niisketes karvades oli tal siiani hea ja soodne pinnas laienemiseks.

Seejärel tuleb põletikulist kohta puhastada. Soovitatavalt antibakteriaalse shampooniga. On ka veel hulgaliselt alternatiive nagu kaaliumpermanganaadi roosa lahus, vesinik, kloorheksidiin, kuid loomaarst soovitas võtta spets desinfitseerivat shampooni (Hexocil).

Mis me loomaarsti juures tegime, oligi see, et puhastasime kaelaaluse karvadest puhtaks ning ülejäänud raha eest saime shampooni, tablette, konsultatsioonitasu ning teenustasu maksta.

Meie 33 kilone koer peab nüüd kaks korda päevas tsefaleksiini 1140mg tablette (Relixine 600) võtma 7 päeva jooksul. Samuti tuleb 2-3 korda päevas põletikulist kohta pesta ning seejärel see ilusasti kuivatada.

Hetkel tegeleme sellega, et koer ei kratsiks end katkise kohat pealt. See ajaks veelgi mustust ja baktereid sisse.

Pesime Hexocil’iga kaelaaluse puhtakse. Leotasime ja loputasime ning andsime pärast Rilexine tableti sisse. Niisama lihtsalt see koerale küll süüa ei sünni. Singi sisse keeratult läks tablett väga kiirelt kõhu suunas liikvele.

Kaelarihma enam mõningat aega ei kanna. Õpime koonurihmaga käitumist ja kõrval kõndimist.

Viide: Hot spot - tekkepõhjused, kliiniline pilt ja ravipõhimõtted.

Nixon läks internetti

2009-06-25T12:45:00.010+03:00

Ei, ta ei jooksund ära.

Lugu adopteeritud koerast avaldati www.koer.ee koerteteemalisele portaali esilehel.

Viide: Adoptatiivkoer Nixon – koer.ee
Viide: Eesti informatiivseim koerateemaline portaal – koer.ee

Adoptatiivkoer Nixon

2009-06-23T14:11:00.002+03:00

Me oleme need õrnahingelised, kes hakkavad ennast vabatahtlikult halvasti tundma, kui näevad, et mõnele armsale koerolevusele natukene vähe armastust pakutakse.
Meil on nüüd kolm päeva olnud adopteeritud kasukoer. Üks suhteliselt ilus elajas, kes väidetavalt igapäevaselt on oma suurusele mittevastavalt sunnitud olema toakoer. Väiksena oli ta tupsununnu hästi armas, kuid volaskiks sirgudes ei jõudnud pererahvas temaga enam väga tegeleda. Prioriteedid ja elu ümberringi muutus. Üks hetk ei olnud enam inimesi kes koeraga väljas käiks ja tegeleks. Nii temast saigi aja jooksul peaaegu, et toakoer.
Kahju hakkas.
Nüüd kui Viljandisse satume, siis võtame ta enda juurde ja viime sotsialiseeruma. Näitame teisi koeri, kasse ja inimesi. Viime kontserdile ja kohvikusse. Autoga sõitma ja vanaema juurde.
Tegelikult on ta tore koer. Vajab vaid rohkelt armastust ja teisi (inim)loomi enda ümber.
Käitumisega oli/on veel natukene raskusi. Arusaamad on tal natukene vastupidised soovitule. Kuna rihmaotsas jalutamist polnud ta veel väga hästi selgeks saanud, siis alguses oli tuline tahtmine kõigest jõust kuhuiganes jooksu panna. Niipalju oli huvitavaid lõhnasid. Rihmast sikutas nii tugevalt, et tal endal tahtis vahepeal hing kinni jääda ja ajas köhima.
Tähelepanu saada oli väga raske. Õue saades enam nimele absoluutselt ei reageerinud. Tihtilugu varasemalt lausuti koduseinte vahel valjuhäälselt koera nime just siis, kui ta mittesoovitavalt käitus. Väga raske on koera nimejärgi enda juurde kutsuda, kui siiani on nime hõike järel pigem saabunud karistus.
See kõik vajas ümberõpetamist. Palju aega ja kannatust. Nüüdseks on meil natukene juba tähelepanu. Esimest korda julgesime ta rihma otsast lahti lasta. Järjepidevalt samal ajal proovides tähelepanu enda peal hoida.
Natukene nagu hirmu ja närvilisust on veel koeras sees. Ta on mega õnnelik on, kui keegi temaga tegeleb. Samas rahulikult veel võõras kohas olla ei oska või julge.
Harvad on veel need juhud, kus ise maha istudes ka koer pikali viskaks ja end vabalt tunneks. Pigevalt kontrollib ümbrust.
Kolm päeva oleme pea hommikust õhtuni õues olnud. Annel on sammulugeja kaasas. Koertega on igapäevaselt käidud keskmiselt 17-18tuhat inimsammu. Siiamaani on kõik õnnelikud.
Et postituse mitte liialt koerateemaliseks ei läheks, siis meil on kodus praktiliselt kassid toodud kandikul lauale.

Õigemini kass küll ise on leidnud, et see on talle suurepärane pesa, kust ümbritsevat tegevust jälgida ning vahepeal silm looja lasta.

Firmaspordi suvemängud 2009

2009-06-19T00:18:00.002+03:00

Tagantjärgi logimine-blogimine. See vast oli juba mõned nädalavahetused tagasi, kui sai vapralt Võrus võistlemas käidud. Vapralt sellepoolest, et ilm oli võimas. Väljas oli külm. Väljas oli tuul. Väljas sadas laupäeval väga tugevalt vahelduva eduga paduvihma. Hambad ristis liivastel metsadeedel rattaga ringi uhades, läbi vettinud ja mudaste raiesmike joostes ning mööda vana sõjaväeosa angaaridest kontrollpunkte otsides jäi kõlama vaid kibemagus hüüdlause “Peab meeldima!”.
Tegelikult asi algas oluliselt positiivsemalt, kui algusest kõik ausalt ära rääkida. Olin optimist. Reede õhtupoolik algas meie jaoks maastikujalgratta spindiga. Ei hakanud oma rattalt semislicke alt ära keerama. Eeldasin miskipärast, et ega see spindietapp nüüd väga liivane, mägine ka olla ei saa. Ei olnudki. Oli hoopis mudane ja märja murune.
Rõuges oli päevajagu peenet vihmasabinat tulnud ning mullapinnasele planeeritud spindiraja magusalt tatiseks muutnud. Minu semislickidega polnud seal suurt midagi teha. Muster oli mulda täis ja ratas käis all ringi. Suutsin mahedalt külje maha panna.
Kõik läks hästi. Ainult head sportliku tulemust ei tulnud.
Õhtul oli mälumäng. Seal olime tublid. Suhteliselt. Endalegi üllatuseks kambapeale teadsime üldarvestuses ikka tubli tulemuse jagu vastuseid.
Õhtu-õhtu oli veel mälumängu ja maastikurattaspringi afterpary. Kohalikus öölokaalis. Kohalikud alaealised külastajad olid omamoodi humoorikad kohata. Küll prooviti võltsitud dokumentidega tuvameestest mööda pääseda ja oskuslikult end kosmeetikaga maskeerides natukene vanem välja paista. Klubi oli uskumatult ääreni rahvast täis.
Diskotants on kui sport. Ainult natukene veidramas formaadis ja sportimiseks veelgi sobimatust riietuses. Magama saime siis, kui hotelli kokad tulid hotelli hommikusööki ettevalmistama.
Paari tunni pärast algas mäkkejooksusprint Suure Munamäe otsa. See oli karm. Nii mõnelegi osalejale. Vaprad olid kõik.
Nii kui jooks lõppes oli aeg alustada ranna- jalg ja võrkpalliga. Väljas kallas paduvihma. Tuul tahtis mütsi peast puhuda. Peab meeldima! Kangelased proovisid vihmas läbimärgadena võrkpalli mängida. Vist õnnestus. Ise olin rannajalka tiimis. 2:3 kaotasime.

Suvemängude kõige kuulsusrikkam ala. See mille pärast ma sinna eriti minna soovisin ja mille pärast ma seda üritust eriti ootasin. Seiklusretk. Eelmisel aastal oli see ülilahe. Sellelt aastalt ootasin midagi veelgi lahedamat. Stardi ajaks jäi vihm järgi. Mega rahvas pani ratastega ajama. Esimene punkt oli juba poole kilomeetri kaugusel. Tamula järves. Mõnikümmend meetrit kaldast. Ujuvpunkt/poi. Sumaki-sumaki pani rahvas järve sisse esimese punkti järgi. Kaameramehed olid kohal. Peale punkti võtmist andsin samas kohapeal pisikese intervjuu telemeestele. Järgmiseks jooksime juba mööda raudteed. Kuskilt kruusateelt olime liialt vara maha keeranud, et järjekordset punkti raudtee ligidalt leida. Kõik põõsad ja põõsastetagused olid hämmingus orienteerujaid täis.
Osavamad leidsid lõpuks punkti üles. Kõigest mõnedsajad meetrid sealt, kus me ise arvasime seda olevat.
Mingil hetkel jõudsime päris metsa. Liivastele ja pehmetele radadele. Orienteeruda tuli legendi järgi mille järgimiseks tuli vahekaugusi meetrites lugeda. 50m paremale, siis 250 otse ja vasakule jne. Punktid olid kohati ikka väga hästi pandud küllalt raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Jooksutossud olid selleks ajaks juba mudast süsimustad. Sääred okstest kriibitud. Mõned punktid olid väga vesistel raiesmikel. Muidugi keset raiesmiku, mitte kuskile niisama kergelt ligipääsetavas ääres. Jalgrattaga metsatraktori suurtes ja kohati vett täis jälgedes ei ole samuti just kõige lihtsam sõita. See eest tagantjärgi aga vägagi huvitav.
Peab meeldima!
Rattad seljas sai jõge ületatud, sest kui seal kuskil oligi purre, siis me ei jõudnud ega viicinud seda otsima minna. Sumaki sisse ja edasi.
Nii ta läks. Vahepeal jällegi legendi järgi jooksuetapp, kus vahepealsed punktid tuli kõik joostes võtta ning siis jälle ratta selga, et mõnikümmend km jälle Võru poole tagasi saada. Meil tuli rattakilomeetreid vist vähe alla 50. Osadel kuulu järgi ligi kümne jagu rohkem.
Lisaks oli veel rulluisu etapp päris lahedal mägisel rulluisurajal. Mul ei ole väga kogemust mägisel rajal rulluisutamisel. Korduvalt tabasin end mõttelt, et kas tõesti on võimalik sellise hoo pealt eesolev kurv läbida. Nibin-nabin läks seekord. Ei olnud kõige lihtsam rada esmakordselt läbimiseks.
Kokkuvõttes võimas. Salamahti ootasime, et ehk tuleb ikka mõni ronimine või köieatribuutika ka sisse, aga ei olnud seekord. Üks punkt mida ei hakanud võtma oli keset väikest järve. Osad käisid üleni ujumas ja seda puntkti toomas. Meil oli tol hetkel tarvis aega rohkem säästa, et mitte kontrollaega ületades miinuspunkte koguda.
Õhtul saun ja järjekordne diskoteeka. Spordimaraton.
Pühapäeval läks asi veel edasi. Arvasin, et köievedu on selline vahva jaanipäeva sport. Seda ikka võib teha. Dziis! See oli karm. Ülikarm. Strateegiad ja taktikad. Hoia-hoia-tõmba-hoia-väsita.
Kõik peavad olema paljajalu. Osalejad kaevasid maasse auke, et jalgasid paremini vastu maad suruda. Valus võitlemine käis. Käed tudisesid hiljem tubli mitu minutit.
Kojusõites käisime Tartust läbi ning külastasime 4D kino. 5 minutiline seanss, mis kokku tegi kinokülastamise ajaks 7 minutit.
3D pilt, liikuv põrand/toolid/ ruumiline heli ning korraks piserdati vett näkku. Kinokülastajad pidi end enne filmiseanssi turvavöödega kinotoolide külge aheldama. Kogemus omaette.
Tagantjärgi jällegi nädalavahetus mida meenutada. Peab meeldima! Meeldiski väga!

Arvuti kaugjuhtimine Sony Ericssoni telefoniga

2009-06-11T13:20:00.001+03:00

Kaugjuhtimine sellesmõttes, et võid näiteks telefon käes diivani peal lösutada ja arvutis mängivaid lugusid edasi-tagasi vahetada. Vahepeal pausi peale panna või hoopiski helitugevust reguleerida.

Võimast PowerPointi ettekannet tehes võid telefon käes kuulajate ees jalutada ning salamisi telefoni klahvistikult ekraanile näidatavaid slaide edasi liigutada.

Telefonist saad teha arvutile kasvõi juhtmevaba hiire. Liigutad telefoni juhtnupuga arvutiekraanil hiirekursorit ja toimetad seal ringi nagu tavalise hiirega.

See kõik on võimalik ning enamustele Sony Ericssoni telefonidele kohe sisseehitatud. Kõigil on võimalus seda funktsionaalsust kasutada, kui nende (süle)arvutil on olemas Bluetooth ühenduse võimalus.

Kõigepealt tulebki telefon ja arvuti omavahel üle Bluetoothi suhtlema saada. Sõltuvalt arvuti operatsioonisüstemist on see küllaltki lihtne ja muretu ettevõtmine.

Telefonis peab olema Bluetooth sisse lülitatud. Arvuti tuleb panna Bluetooth seadmeid otsima. Sisestada telefonisse arvutiga ühendamiseks pääsukood ning lubada arvutiga telefonil ühenduda.

Kui sa oled arvuti ja telefoni juhtmevabalt ühendatud saanud, siis polegi muud, kui valida telefoni menüüst “Meelelahutus/Entertainment” alajaotus “Kaugjuhtimine/Remote control” ning võtta juhtmevabalt arvuti juhtimine üle.

Vastavalt kaugjuhtimise tüübile, kuvab telefon sulle koheselt ekraanile, mida parasjagu kaugjuhtimise puhul nupud telefoniklahvistikul hakkavad arvutis tegema.

Presenter valik on mugavaim kaugjuhtiminse võimalus Microsoft PowerPointiga ettekandeid tehes. Telefoni nuppudest saavad PowerPointi juhtnupud.

MediaPlayer tasub valida, kui on soov kasutada telefoni juhtpuldina Windows Media Playeri juhtimiseks. Telefoni nuppudest saavad muusikamängija tarbeks septsiifilised juhtnupud.

Desktop valik teeb sinu telefoni juhtnupust arvutihiire. Selle abil saad liikuda üle terve arvutiekraani. Samas teistele telefoni klahvidele on antud funktsionaalsus, mis abistavad kasutajat paljude erinevate programmide käsitlemisel.

Antud viisil üle Bluetoothi arvuti juhtimine seab mõningad piirid vahemaale, mis võib jääda arvuti ja telefoni vahele. Üldjuhul peaks telefon ja arvuti omavahel olema võimelised Bluetoothi vahendusel üksteisest kuni 10 meetri kaugusel infot vahetama. Slaidiesitlusi tegema hakates tasuks enne proovida, kas toa kaugematest nurkadest signaal arvutini jõuab.

Sony Ericsson Themes Creator

2009-06-11T11:42:00.001+03:00

Kõigile kaunite kunstide armastajatele, kes oma telefoniks valinud Sony Ericssoni, on valmis tehtud programm omanäoliste “Teemade” loomiseks. Teemad, ehk inglise keeles Themes ehk see kuidas telefoni taustapilt, menüüd ja ekraanisäästjad üheskoos välja näevad.

Sony Ericsson Themes Craetori abil on võimalus väga isikupäraselt oma telefoniekraanilt nähtav omanäoliseks muuta.

Võimaluste valik, mida kõike seal muuta saab on väga lai. Hea värvitunnetusega inimese jaoks on seal mänguruumi hulgaliselt. Iga nähtav tekst ekraanil on võimalik ise värvi joonistada. Kasutusmugavust lisab kindlasti võimalus pärast iga värvimuudatuse tegemist kohe järgi vaadata, kuidas see üldist menüüde väljanägemist mõjutab.
Sony Ericssoni Themes Creatori kodulehel on üks väikene programmi tutvustav video üleval, mis annab kiirelt hea ülevaate mida kõike selle programmiga teha saab.

Asi mida ehk tasuks tähele panna on see, et kui esmakordselt Themes Creatorit käivitad, siis vali kindlasti programmi ülevalt paremast nurgast oma telefonimudel.

Vastavalt valitud telefonimudelile kohandab programm funktsionaalsust selles osas, millises mahus lubatakse kasutajal teemades muudatusi teha. Uuematel telefonidel võrreldes vanematega on teemade muutmise kohalt oluliselt rohkem lisavõimalusi.

Viide: Sony Ericsson Themes Creator

Orkut 1.0.0

2009-06-05T12:18:00.001+03:00

Sotsiaalvõrgustikud justkui võistlevad omavahel, kes saab tehtud kõige vingema mobiiliaplikatsiooni. Kõik noored ja muidu tublid ning ilusad peavad võimalikult mugavalt saama mobiilselt kursis olla oma sõprade käekäiguga. Aastapäevad tagasi tegid nii Orkut kui Facebook oma mobiilsed veebilehed. Mõned päevad tagasi tuli Facebook välja uue aplikatsiooniga spets puutetundliku ekraaniga Nokia 5800 XpreMusicu tarbeks. Ühel uuel Samsungil oli juba tehasest Facebooki ikoon menüüsse pandud.

Täna teatasid Google arendajad, et nad tegid valmis Javat toetavatele telefonidele Orkuti aplikatsiooni. Paigaldad selle telefoni ning Orkuti kasutamine mobiilis muutub oluliselt lihtsamaks ja mugavamaks, kui kunagi varem.

Mida uut selles uues Orkuti aplikatsioonis?

- Saad telefoni fotokaga teha pildi ja selle koha sealt samast Orkuti programmist Orkuti albumisse üles laadida. Mõne sekundi pärast on see pilt nähtav kõigi su Orkuti sõprade jaoks.
- Albumis olevaid pilte saab kõigi telefoniraamatu kontaktidega jagada. Saates SMS’iga viide pildile.
- Helista või saada SMS orkuti sõbrale ilma orkuti aplikatsioonist väljumata. Valid kontaktides sõbra ja nimel klikkides saad valida, kas tahad sõbrale koheselt helistada või sõnumit saata.

Loomulikult on endiselt võimalus orkuti aplikatsiooniga teha kõike muud mida varemgi on võimalik olnud teha orkuti kodulehelt. Saad uuendada oma olekut, vaadata teiste kasutajate profiile, pilte, albumeid, kirjutada teateid jne.

Orkuti aplikatsiooni paigaldamiseks telefoni, mine telefoni veebilehitsejaga aadressile m.google.com/orkut.

Kui leht peaks Eesti keeles teatama “Kahjuks on Orkut teie seadmes toetuseta”, siis proovi lehe allosas olevale “Vaheta keelt” lingile vajutades muuta lehel kuvatavat keelt. Valides keeleks “English” hakkab Orkuti aplikatsioon kohe sinu telefoni toetama. Tõenäoliselt, kuna Google server saab aru, et sa tuled Eesti võrgust, siis ta proovib sulle pakkuda Eesti keelset Orkut programmi, aga seda hetkel veel ei ole. Keele muutmise tulemusena antakse sulle Inglise keelne aplikatsioon allalaadimiseks.

Viide: Introducing the orkut Mobile App

Vargus Eesti Infotehnoloogia Kolledžist

2009-06-05T10:07:00.001+03:00

Minu rahakotivaras/pätt on vabaduses. Üks teine pätt on veel vabaduses. Üks vabaduses olev varas käis eile ITKs ja viis sealt tehnikat niipalju kui kanda jõudis.

Siim annab teada:

Täna päeval (neljapäeval 04.06.2009) umbes 12:30 paiku toimus ITK majas vargus, mistõttu palun teie abi allpool piltidel näha oleva isiku tuvastamisel.

Meil on piisavalt videomaterjali, mis tõestab, et piltidel oleval tegelasel õnnestus majast lahkuda koos ITK-le kuuluva MacBook laptopi ja JVC videokaameraga. Asjaga tegeleb politsei, aga loomulikult on igasugune abi teretulnud.

Lühidalt äraviidud tehnikast, juhuks kui midagi sellist peaks soodsa hinnaga kuskilt „välja ujuma“:

* MacBook Intel Core 2 Duo 2GHz, 2 GB RAM, 160 GB HDD, MAC Address 00:23:32:b5:37:30, Serial Number W88441X41B0, toiteplokk jäi maha.

* Kõvakettaga kaamera JVC GZ-MG505E koos musta värvi kotiga, milles toide ja mõned juhtmed.

Parimat,

Siim Kruusmaa
IT süsteemide juht
siim.kruusmaa@itcollege.ee
Skype: siimkr
Tel +372 6285 823
GSM +372 5055 119

Karistamatu pätt

2009-05-28T21:17:00.001+03:00

Sain Põhja politseiprefektuurist kirja, mis teatas, et nad seekord ei suutnud mu pätti tabada.

“Kuna kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud, siis lähtudes KrMS paragrahv 200 lõpetada prokuröri loal menetlus kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu.

Vastavalt KrMS paragrahvi 200 lõige 2 uuendatakse kriminaalmenetlus uute tõendite ilmnemisel või kuriteo toime pannud isiku (-te) tabamisel. “

Vaadake ette, pätt on endiselt vabaduses!

Tasuta parkimine

2009-05-25T21:07:00.001+03:00

LIIKLUSSEADUS¹
§ 50. Parkimise korraldamine
§ 50 1. Parkimistasu
(4) Mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega.
J.O.K.K?

Samsung NC20 näpuvahel

2009-05-25T00:27:00.001+03:00

Mõned päevad tagasi palusin mängimiseks, vaatamiseks, proovimiseks uue Samsung NC20. Arvasin, et uus Samsungi 12 tollise ekraaniga lumivalge netbook võiks olla juba selline kaasaskandev kompuuter, mida isegi kasutaks.
Olgu alguses kohe ära öeldud, et varasem kokkupuude moodsate netbookidega puudub. Korra olen vaid käes hoidnud Asuse 900 sarja eeepc´d. Asuse 9 tolline ekraan oli esmalt huvitav, kuid siiski igapäevaseks kasutamiseks minu jaoks liialt väikene. Seda enam, et ekraani resolutisoon ei olnud tollal kõige parem.

Uue 12 tollise ekraaniga Samsung NC20 peale olin pannud natukene kõrgemad lootused. See oli ka põhjus miks just seda mudelit proovida soovisin. Eesmärgiga eelkõige teada saada kas oma tagasihoidlike arvutikasutamise harjumustega võiksin vanale sülearvutile netbookide seast asnedust vaatama hakata.

SAMSUNG NC20 is the new full size netbook which balances supreme mobility and convenience. It has a 12.1" WXGA (1280 x 800) wide screen display like normal 12.1" notebooks and a larger keyboard with a standard 18.5mm key pitch.

Peamiselt on sülearvutist saanud vaid sõnumivahetusseade. E-mailid, MSN, Skype, veebist päevauudised ja videoklipid YouTubest. Wordis, Excelis lihtsamad kirjatükid ja arvutused. PDF failide lugemine. Taustaks muusika mängimas. Pole justkui väga suured nõudmised väikesele arvutile.

Miks just Samsung NC20 silma jäi? Eelkõige 12 tollise suhteliselt hea resolutsiooniga ekraani pärast. 1280x800 on juba minu jaoks suhteliselt mõistlik resulutsioon tänapäevaste veebilehtede kuvamiseks ning piisavalt mitu lahtrit mahub Exceli lehele üheaegseks vaatamiseks.

Kuna sülearvuti on minu jaoks sõnumivahetusseade, siis oluline oli klaviatuuri mugavus. Klaviatuur on tal väidetavalt nö. täissuuruses. Nupud ei ole väiksemaks pressitud, et neid korpusele ära mahutada. Kuuldavast olevat Samsungi insenerid selle klaviatuuri kallal kõvasti tööd teinud. Kattes selle isegi antibakteriaalse “Silver-Nano” hõbedaosakestega.

Klahvide asetus tahab siiski natukene harjumist. Tühiku kõrval vasakul ei ole kohe Alt nagu tavapäraselt, vaid ~ˇ nupp. Häiris seetõttu, et kasutan veebilehitsejaga navigeerimisel Alt+nool vasakule kombinatsiooni lehtedel tagasi liikumiseks. Kasutades eestikeelset klaviatuuripaigutust, siis parema käe alla jäävad parempoolsed nupud ei tee kaugeltki seda, mis neile on peale kirjutatud. Kitsas Enteri nupp on samuti asi, mis mõne hetke tahab harjumist, et mitte kogemata mööda vajutada.

Hiire puuteplaat on samuti suurem, kui väikestel 9 tollistel netbookidel. Tundlikus oli alguses küll harjumatult tuim, kuid peale väikest seadistamist ja harjutamist tuleb hiire kasutamine juba märkamatult.

Korpuse koostekvaliteedile ei saa väga etteheiteid teha. Muidugi saaks paremini, kuid siis tõenäoliselt oles materjalid ja viimistlus hoopis teisest hinnaklassist. Oluliselt ei ole millegi üle nuriseda. Võib vaid kiita ilusat valget plastikust korpust.

Natukene jäi valid arusaamatuks, miks on kõlarid paigaldatud arvutikorpuse põhja alla? Sellele osale, mis puutub vastu jalgu ja on süles kasutades kaetud. Alloleval pildil on kõlarid nende ümmarguste mummude all. Helikvaliteedist parem ei räägi. Jah, sealt tuleb häält. Arvutit süles hoides suhteliselt summutatud häält.

Kaasas olnud kasutusjuhendis oli kirjas, et kuigi tegemist on sülearvutiga, siis ei tohiks seda arvutit süles kasutada. Ei olevat rühile hea. Parem pane võimalusel arvuti laua peale ning istu sirge seljaga. See tagab sülearvutile parema ventilatsiooni. Voodis ja padjal kasutamine oli rangelt keelatud.

Hetkel on kasutamiseks lahti Windows Live Writer, Google Chrome ühe tabiga, Huawei Mobile Partner ning Windows Task Manager. CPU Load hüppab 60-80% vahel. Ventilaatori vaikne sahin taustal.

Karbist välja võttes oli XP Home SP3 osaliselt eelinstalleeritud. Esimesel käivitamisel viidi Windows XP paigaldus lõpuni ning peale esimest taaskäivitamist paluti XP restore point eraldi partitsioonile salvestada. Kasulik neile kasutajatele, kes mingil põhjusel otsustavad C: kettal XP peapeale keerata ning vajavad kiirelt puhast Windowsi installi (Samsung Magic Doctor). Selle saab kahe nupuvajutusega siis sellelt “hädaabi partitsioonilt” kiirelt võtta. Arvutit käivitades on võimalik valida kas soovid tavapärast Windows XP´d kasutada või hoopiski viimasest restore poindist töötav versioon taastada.

Samsung on XP installiga hulgaliselt pisikesi programme kaasa pannud. Esialgu toredad ja mugavad kasutada. Teisel päeval hakkasid nad mulle juba natukene muret tekitama.

Tegelikult ei tahaks üldse väga palju tarkvarast rääkida. Tänapäeval on valikuvabadus juba omajagu suurt. Kui Windows XP mingil põhjusel ei meeldi, siis on proovimiseks Windows 7 või erinevad linuxi distributsioonid. Igaljuhul tehasest tulnud XP Home koosluses Samsungi utiliitidega pani mind mitte just kõige paremini tundma. Iga liigutuse jaoks oli eraldi väikene utiliit mis mingit sülearvuti riistvaraga seotud tegevust juhtis. Ekraani taustavalguse reguleerimiseks üks lisaprogramm, heli reguleerimiseks teine, WiFi sisselülitamiseks kolmas jne.

Netbooki riistvara ja arvutusvõimsus ei ole just meeletult võimas. Keegi rääkis, et XP Home on sellele mudelile eelpaigladatud, sest XP ei ole väga suurt arvutusvõimsust nõudev operatsioonisüsteem. Kohati on selles tõde, kuid lisaks XP enda mälu ja protsessikasutusele olid väga ahned hoopiski need Samsungi lisaprogrammikesed. Mingil hetkel hakkas mind huvitama, millega see arvuti päris tegeleb, kui igale liigutusele reageerimine talumatult pikemaid silmapilke võttis. Protsessitabel ja protsessorikasutus oli taustal pidevalt lahti, et sellest natukenegi sotti saada.

Kui kõik lisavidinad välja visata, natukene registri kallal käia ning kõik võimalikud kellad ja viled nii maha keerata, siis tulemus hakkas juba jumet võtma. Millegipärast eeldasin, et kui nad reklaamivad netbooki, siis sellega vaid veebilehitsejat kasutades võiks internetikogemus suhteliselt muretu olla. Firefoxis tabide vahetamine võttis esialgu rohkem kui silmapilk. Veebilehtedel vormide täitmisel jõudsid klaviatuuril kiiremini kirjutada, kui tähed ekraanil järgi jõudsid. Protsessorikasutus hüppas vahelduva eduga 100% juures, sest Firefox ise tahtis küllalt suurt osa ning ülejäänud pisikesed pudinad võtsid oma. McAfee viirusetõrje ei olnud samuti just mitte kõige vähem arvutusvõimsust tarbiv programm tasutal.

Võimalik, et Ubuntu nuditud versioon jookseb nobedamalt, kui XP samal riistvaral. Ei jõudnud seda järgi proovida, kuna käepärast ei olnud välist CD lugejat ning natukene olin skeptiline selle suhtes, kuidas Ubuntu installi käigus partitsioneerimine võib mõjuda Samsungi poolt loodud partitsioonitabelile.

Kaasaskantava kirjatöö tegemiseks igati asine aparaat. Peale paari esimest akulaadimise tsüklit näitab vooluvõrgust eemaldamise järel aku kestvuseks kolm ja pool tundi. Tavapärasest netbookist natukene suurem ekraan võtab energiatarbest oma osa.

Igaljuhul eelistan 12 tollise ekraaniga ja täismõõtmetes klaviatuuriga väikest sülearvutit neile päris pisikestele netbookidele. Eelkõige just klaviatuuri kasutusmugavuse poolest.

Kas ma just oma vana Delli hakkaks välja vahetama väiksema ja moodsama netbooki vastu? Pigem veel mitte. Multitasking siiski veel kannatab minu jaoks liialt palju. Ei ole seda kannatliku meelt, mis jõuaks iga nupuvajutuse järel mõne hetke oodata, kuniks uus aken avaneb või vahetub eelnevaga. Viis aastat vana sülearvutiga ootan täpselt samamoodi akende avanemist.

Viide: Samsung NC20 koduleht

Google Sync Beta Nokia S60 telefonidele

2009-05-21T01:23:00.001+03:00

Üks järjekordne väikene soov on teoks saanud. Google muudab igapäevased asjatoimetused Nokia nutitelefoni kasutajatele veelgi mugavamaks. Valmis on saanud Beta versioon Google kalendri ja kontaktide sünkroniseerimisliidesest Nokia S60 telefonidele.

Maakeeli tähendab see seda, et kõigil Google konto omanikel on võimalik üle õhu veelgi mugavamalt sünkroniseerida oma Google kontol olevaid kontakti- ja kalendrikirjeid. Kontaktikirjete sünkroonimine oli ka varem võimalik, kuid see oli lahendatud natukene teise tehnoloogia abil, kui nüüd see uus ja uhkem versioon.

Varasemalt kasutati SyncML protokolli ning sünkroniseerimist tuli käsitsi alustada. Nüüd on Google headel inimestel valmis tehtud liides Nokia Mail for Excange programmi liidestamiseks Google serveriga. Suhtluse algatamiseks kasutatakse Microsoft© Exchange ActiveSync© protokolli. Kasutaja jaoks annab see juurde mugavuse, kus enam ei pea käsitsi sünkroniseerimist alustama, vaid Nokia Mail for Excange hoiab end ise kursis Google kontol toimuvaga. Nii kui sa lisad Google kalendrisse uue kirje või muudad kontaktide infot Google kontaktide seas, siis telefon saab sellest koheselt teada. Ilma, et kasutaja selleks eraldi midagi tegtema peaks.

Selle vahva võimaluse kasutamise eelduseks on hea Nokia nutitelefoni olemasolu. Sellise, millele on juba eelpaigaldatud Nokia Mail for Excange programm või selline Nokia, millele eelpool mainitud programmi on võimalik ise installeerida. Enamustel uuematel Nokia N- ja E-seeria telefonidel on see programm juba tehase poolt kaasa pandud.

Viide: Lae alla Nokia Mail for Excange

Seadistamaks oma telefoni andmete sünkroniseerimiseks Google serveriga, järgi allolevaid juhiseid. Tegin seadistamise omal nahal Nokia N82ga läbi ja panen allpool kirja, kuidas see mul õnnestus.

Kõigepealt leia oma telefoni menüüst üles Mail for Excange programm. Minu N82´l asus ta menüüs Rakendused kaustas. Sinine noolekestega ringikujuline ikoon.

Esmakordsel käivitamisel palutakse luua profiil serveriga ühendumiseks. Seda meil ongi tarvis teha.

Täida järgnevad väljad:

Kasutajanimi: Sinu Google konto kasutajanimi.
Parool: Sinu Google konto parool
Pöörduspunkt: Pöörduspunkt mille vahendusel lubada Mail for Excange programmil internetti minna.
Domeen: gmail.com

Olles kõik vajalikud väljad täitnud ja OK vajutanud, proovib telefon koheselt Google serveriga ühendust saada.

Natukese aja pärast peaks telefon teatama sellest, et Google server on telefonile tagasi saatnud “Usaldamatu sertifikaadi”. Turvalise ühenduse tagamiseks telefoni ja Google serveri vahel, annab server telefonile teada, kellega on täpsemalt tegu. Tutvustab end telefonile sertifikaadi abil. Valikute menüüst on võimalik saadetud sertifikaadiga täpsemalt tutvuda. Sertifikaat tundus olevat ehtne ning jätkasin seadistamisega.

Järgnevalt on võimalik seadistada Google serveriga ühendamise täpsemad parameetrid.
Exchange server: m.google.com
Turvaline ühendus: Jah
Pöörduspunkt: Vali sobiv pöörduspunkt
Sünk. rändluse ajal: Võimalik valida, kas välismaal välisvõrgus olles telefon sünkroniseerib end vastu Google serverit või mitte. Kuna sünkroniseerimine toimub üle mobiilse internetiühenduse, siis võib juhtuda, et välismaal kohalikus mobiilivõrgus ei pruugi mobiilse andmeside megabaidi hinnad just kõige soodsamaks osutuda. Ootamatute üllatuste vältimiseks valisin esialgu Ei.
Vaikepordi kasutam.: Jah

Seadistamisel on võimalik ära määratleda, kui intensiivselt telefon Google serveriga ühendust peab. Selleks on eraldi seadistuste valikuleht sünkroniseerimise graafiku koostamiseks. Saad ära määrata mis on sul tavaliselt tööaeg/äriaeg ning selle, kuidas käitub telefon äriajal ning töövälisel ajal. Kas andmemuudatused telefonis ja/või Google keskkonnas peavad koheselt sünkroniseeritud saama või võib seda infot teatud intervalli tagant vahetada. Igaüks saab selle määrata vastavalt oma vajadustele.

Kalendri sünroonimist on võimalik erladi sisse ja välja lülitada. Minu jaoks on see oluline ja seega lülitasin ta sisse. Palusin sünkroniseerida Google kalendrist oma telefoni ka viimase kahe nädala kalendrikirjed. Peale esimese sünkroniseerimise tegemist palusin telefonil jätta vanad telefonis olevad kirjed siiski telefoni alles.

Mail for Excange oma olemuselt võimaldab vahetada andmeid ka kalendrisse lisatud ülesannete kohta. Kahjuks hetkel see funktsionaalsus veel Google kalendriga ei tööta. Võime vaid loota, et lähiajal saab ka see võimalus toimima. Hetkel tuleks seadistamisel Ülesannete osa kõik Ei väärtustega jätta.

Soovides Google kontakte oma telefoni saada ja/või telefonist kontakte Googlisse saata, siis kindlasti tuleks seda telefonile öelda. Määrates Kontaktide sünkroon. väärtusega Jah.

Võimalik, et tulevikus saab sama lahendust kasutades ka Google serverist kirjad oma telefoni, kuid hetkel Beta staadiumis ei ole Google poolt sellisel viisil e-kirjade telefoni laadimine veel lubatud. E-posti seadetes tuleks samuti hetkel veel valdavalt kõikjal vastuseks Ei määrata.

Seadistatud! Profiil salvestatud!

Võttes menüüst Valikud – Sünkrooni, hakkas telefon kiirelt tegutsema ning mõne hetke pärast juba oli võimeline raporteerima edukast Kontaktide ja Kalendri sünkroonimisest.

Igaks juhuks tegin veel mõned testid. Lõin Google kalendris järgmiseks hommikuks uue kalendrikirje ja vaatasin, kas see tekib telefoni. Nagu võluväel oli see seal mõne hetke pärast olemas.

Nii mõnedki varasemad Google Gmaili mobiilse aplikatsiooni kasutajad on varem küsinud, et kas kuidagi tasuta Google kalendrit ja telefoni kalendriga sünkroniseerida ei saaks? Nüüd lõpuks ometi saab.

Hetkel on vaid väikene piirang, et sünkroniseerida saab korraga vaid üht Google kontoga seotud kalendrit. Vaatasin järgi, et mul on aja jooksul ühe kontoga seitse erinevat kalendrit tekkinud. Pluss veel kaheks kalendrit, mis on teistega jagatud. Ehk saab kunagi tulevikus needki telefoni sünkroniseeritud.

Viide: Google Sync Beta for your Nokia S60 phone

Samsung i8910 Omina HD

2009-05-15T23:27:00.001+03:00

Viimati ma olin telefoni nähes natukene rohkem üllatunud, kui kunagi alguses omale ühe iPhone sain. Siis oli see võrreldes teiste telefonidega natukene nagu öö ja päev.

Eile panin laadima ühe järjekordse “labida”. Ühe ikka väga suure ekraaniga süsimusta telefoni. Peale SonyEricsson Xperiat polegi vist nii suurt telefoni enam taskusse pannud.

Samsung laseb oma Omnia mudelist kohe turule uuema ja küllalt muljetavaldava spetsifikatsiooniga telefonimudeli.

Nende eestikeelse pressiteate pealkiri oli juba väga pikk.

Samsung I8910 on maailma suurima AMOLED-puuteekraaniga ja kõrglahutusvideo salvestamise funktsiooniga mobiiltelefon.

See on maailma esimene mobiiltelefon, millel on 720P kõrglahutusvideo salvestus- ja dekodeerimisfunktsioon. Samuti on sellel mudelil kõige suurem AMOLED-ekraan maailmas.

Aktiivmaatriksiga orgaaniline valgusdiood-puuteekraan (AMOLED-puuteekraan) tagab värvitoonide konkurentsitu teravuse, värvide ereduse ja suurema selguse otseses päikesevalguses ning samuti väiksema energiatarbe.

See ekraani teema ongi vast enim esiletoomist väärt. Demovideod olid telefoniga kaasa pandud. 640x360 resolutsiooniga 5800kbit/sec bitikiirusega videoklipp oli sellel 3,7 tollisel ekraanil muljetavaldav.

Eile hõigati ETV ekraanilt, et nüüd on kuskil kanalil HD Eurovisiooni näha. HD on üldse kuidagi väga moesõnaks läinud. Samsung pani ka selle oma mudeli nimesse sisse, kuna i8910 Omina HD suudab nüüdsest salvestada kõrglahutusega videot 24 kaadrit sekundis (1280 x 720p). Pole paha.

Varasemalt pole just palju olnud neid telefone, mis midagi sellist suudaksid.

Videode vaatamiseks võib talle eraldi telefoni jaoks sobivaks kodeerimata ette anda videofaile formaatides DivX / XviD / H.263 / H.264 / WMV / MPEG4, RV. Saab kõigi nende näitamisega muretult hakkama.

Selleks, et seda kõike meediat telefoni talletada, on 8GB mälu kohe telefoni sisse ehitatud, ning juurde on võimalik veel ise lisada 32GB microSDHC mälukaart. Kokku 40GB. Sama palju, kui mu sülearvuti kõvaketas kokku.

Ei ole veel jõudnud proovida kui mitu minutit see telefon jõuab täis laetud akuga videosid maha mängida, kuid aku on tal vähemalt mõistlikult mahukas kaasa pandud. 1500mAh. Akut laeb microUSB kaabel. Sama kaabel, mis näiteks Nokia N82’l.

Kõiksugu muud tüüpilised pudinad on tal samuti olemas nagu teistel tänapäevaselt moodsatel telefonidel. GPS, Bluetooth, WiFi, RDSiga raadio, muusikapleier ning 3,5mm kõrvaklapipistik, valgusandur, kiirendusandur, 8MPix fotosilm, millel on nii näo, kui naeratuse tuvastuse funktsioon, elektrooniline värinastabilisaator. Samuti panoraamvõtte režiim, mis pildistab panoraampildi, kui peale pildistamise nupu vajutust kaamerat vasakult paremale liigutada. Teeb ise vahepealsed võtted ja liimib pildid omavahel kokku.

Andmeside osa on mõistlikult võimekas. Toetava mobiilse andmesidevõrgu olemasolul lae internetist andmeid alla kasvõi kiirusega 7,2Mbit/sec.

Telefoni kasutajaliides on tuttav kõigile Nokia 5800 musicXpress kasutajatele. Symbiani S60 v5. Menüüd ülesehituselt praktiliselt kõik samad. Lisaks on juurde pandud veel Samsungi enda TouchWiz UI koos “vidinate” lisamise võimalusega. Vidinad on need väikesed aplikatsioonid mida saab spetsiaalselt telefoni ootekuvale tõsta ja loota, et nende kasutamisest miskit kasu tõuseb. Kohe telefoniga olid kaasas vidinad näiteks YouTube videode vaatamiseks, Facebooki mobiilsele lehele sisselogimiseks, Picasa albumite vaatamiseks, LonelyPlaneti reisisoovituste lugemiseks jne jne. Kõvasti rõhku pannakse mobiilselt mobiilselt loodud sisu tarbimisele ning jagamisele.
Suhteliselt suure 3,7 tollise ekraani peal on suhteliselt mugav puuteekraanile projetseeritud QWERTY klaviatuuril trükkida. Igast nupuvajutusest on võimalik saada tagasisidet väikese telefonivärina abil. Ei teki seda segadust, et kas vajutasid korralikult nupule või mitte.

Praegusel hetkel tundub ta kasutajaliidese ning tehnilise võimekuse poolest küll üks väga tubi internetitelefon olevat. Nutikuse poolest eelistaks iPhonele. Lihtsuse poolest eelistaks Windows Mobile puuteekraaniga telefonidele. Ei suutnud Xperiat ilma puutepulgata näppudega kasutada. Omnia HD’ga olen seni mõnusalt hakkama saanud.

Viide: Maailma suurima AMOLED-puuteekraaniga ja kõrglahutusvideo salvestamise funktsiooniga mobiiltelefon

Võsapuuk ja laanepuuk

2009-05-15T21:43:00.001+03:00

Suust-suhu leviv reklaam on mõjuv. Šokkireklaam on mõjuv. Pannes suust-suhu leviv lugu šokeerivasse võtmesse, siis mul tõmbas maakeeli “junni jahedeks”.

Ei suutnud enam taluda neid lugusid sellest, kuidas keegi nädalavahetusel jälle kaela pealt või kaenla alt maiustava puugi leidis.

Kell 8:30 hommikul oli süstal käsivarres ja puukentsefaliidi vastane vaktsiin tungis verre. Esimene süst tehtud. Kuu aja pärast järgmine süst ning siis veel aasta pärast järgmine. Sealt edasi siis juba 5 aastase vahega, kui hirm pole vahepeal järgi andnud.

Hirmu pealt saab hästi teenida. Üks puugivakstiinisüst käsivarde võtab pangakaardilt imekiirelt järgmised 450 krooni.

Ühtlasi sain puugivaktsineerija arstitädi juures juhust kasutada ja end ära mõõta. 196 cm. Maast pealaeni.

Viide: http://www.puuk.ee/

Koerapesu

2009-05-13T22:10:00.001+03:00

Millestki olulisest ei ole kirjutada.
Alguses tahtsin hakata kirjutama pikka juttu mobiilsest internetist ja sellest, kuidas üks usulahk kaldub arvama, kuidas ilma puuteekraanita nö. vanakooli tavaline mobiiltelefon võiks olla arvuti asendajaks internetis surfates. Tarbides kõvasti mobiilset interneti. Miks hea kasutajaliidese disain on minu arvates A&O mobiilsete seadmete kasutamisel jne. Teema läks liiga pikaks ja andsin alla. Jäi kirjutamata. Ctrl+A Delete.

Teine teema oli tänapäevaste moodsate koolituste läbiviimine. Kas rumalatelt raha ära võtmine või küllalt lühikese õnge ulatamine? Kuidas raskel ajal saaks veelgi soodsamalt ja efektiivsemalt ehk soovitud materjali ja teadmisi omandada. Mõtteid ja ideid tekkis, aga kuna sel teemal siiski piisavalt kompetentsi ei oma, siis mis seal pikalt ikka tatti pritsida. Ctrl+A Delete.

Üks jutt oleks tulnud sellest, kuidas Nokia teeb mulle meeldivalt oma uutele toodetele promovideosid. Mulle müüvad nad suhteliselt hästi. Toote tegijad räägivad videodes ise, kuidas ja miks nad selle toote just selliseks tegid. Milliste probleemidega silmitsi seisid. Kohati see tundub justkui aus ja siiras. Nad on sisimas kogu hingest tahtnud teha nii head toodet, kui vähegi oskasid. Sellest taustast, lähteülesandest, higist ja pisaratest kuuldes hakkab endalegi tunduma, et nad on millegi suurepärasega hakkama saanud. Tükk plastikut ja mõned nupud ei ole lihtsalt tükk plastikud ja mõned nupud, vaid midagi hoopis enamat. See on olnud ühe suurkorporatsiooni väga nutikate arendajate ja insenerida elu ja armastus võibolla juba viimased aasta. Ööd ja päevad. Kohati tekitab see aukartustäratava emotsiooni. Millist energiat ja insenerinutikust on ühte seadmesse kokku pandud.
Samas sellist imestust võib kohata mistahes elualal. Kunagine Kalju sissekanne päästjate päästmisest läks väga hinge. Lihtsalt igapool turndus ei kisa sellest nii valjult.
Jäi kuidagi nõrga ja suhteliselt mõtetu jutu maik. Ctrl+A Delete.

See on vist mingi identiteedikriis, aga järjekordselt ei oska mitte midagi kirjutada, sest ükski kirjutis ei tundu piisavalt uut väärtust loov olevat.

Enamus mõtteotsi jääb kirja panemata, sest ei ole midagi mõistliku vastata, kui küsida, miks seda kirjutist küll vaja oli?

Koerapesu oli täna tore. Koerad suhtlevad lõhnade abil. Koer arvas täna metsas, et peaks end vähe võõra lõhnaga ehtima ning kellegi kakas natukene püherdama. Siinkohal oli meil küll väikene huvide konflikt, kuid eks ma proovin temast ka aru saada.
Tulemuseks oli koerapesu. Koerapesu üleni. Koerašampooniga. Tegelikult pesemisega meil probleeme pole. Küll aga muutub koer hüperaktiivseks peale pesu. Kihutab mööda tube ringi ning proovib selle veidralt niiske olemisega kuidagi hakkama saada.

Kassid armastavad/vihkavad Nokia telefonilaadijaid

2009-05-10T15:37:00.001+03:00

Ei oskagi kohe seisukohta võtta. Oli see armastus või vihkamine, aga hommikul oli ööseks laadima pandud telefonilaadijast järel vaid jupid. Tõenäoliselt kättemaksuhimulise kassi käte, et mitte öelda kihvade purustustöö. Sama teed on läinud ka kunagi ühed Sennheiser HD201 kõrvaklapi juhtmed.
Teoreetiliselt on võimalik see laadijakaabel veel korda saada. Saaks vaid aru, kuidas see kokkusulatatud plastikust laadija “pea” lahti käib, et sinna korralik uus kaabel joota.

Seest suurem kui väljast

2009-05-04T19:42:00.001+03:00

Möödunud reedel suutsime Viljandi Neste automaattanklas auto kütusepaaki mahutada kütust rohkem kui kunagi varem.

Tehase andmete järgi on autol kütusepaagi mahutavuseks 35 liitrit. Peale auto tehasest välja sõitmist on senine rekord olnud kütusepaaki tankida 33 liitrit kütust.

Reedel tankisime kütusepaaki Neste automaattankuri näidiku järgi natukene rohkem kui 36 liitrit bensiini.

Panther Airbone

2009-04-30T22:58:00.001+03:00

Käimas üks järjekordne hullus millest ma veel hästi aru ei ole saanud. Täna internet oli siutsusid täis, et rahvuspapud jõudsid lõpuks kohale. Rongile minnes nägin juba kodanike uhkelt kollaste ja mustade rahvusmustris ketsidega Balti jaamas ringi patseerimas. Moekas värk.

Retroratast garaazis putitades otsisime kummivoolikut ventiili parandamiseks ning otsides tuleb ikka silmad lahti ringi vaadata.

Lisaks vajalikule kummivoolikule leidsime ühed vast juba aastaid lae all seisnud ja tolmu alla mattunud ketsid. Nii kui neid nägin, siis meenusid kohe need uued ja moodsad üleshaibitud rahvuspapud.

Kusjuures see ruuduline sisevooder on neil päris moodne. Ketsi tootjaks Panther ja mudeliks Airbone. Mu esimesed krõpsuga tossud olid samuti Panther. Krõpsuga talvetossud samuti.

Miks ma sellest haibist aru ei saa on see, et mul olid ju väiksena samasugused ketsid igapäevaselt jalas. Sai nendega joostud nii, et talda kulusid augud. Mida ma aga mäletan, oli see, et nende ketsidega sai koguaeg jalataldu põrutada kui puuotsast või ehituselt alla hüpata. Kruusateel joostes tundsid iga kivi talla all.

Krõpsuga tossud oli ikka hoopis teine tase ketsi kõrval. Oluliselt mugavamad ja pehmemad jalas. Sellepärast ma ei saagi aru, et miks neid ketse niiväga peaks ostma, kui nendega nii mugav ja pehme käia pole. Kõiksugu muud jalavarjud peaksid justkui kõndimiseks oluliselt mugavamad olema.

Viide: Rahvuspapud vallutavad südameid

Putita mu retroratast

2009-04-30T22:22:00.001+03:00

Me oleme Mõmmiga väikest viisi rattaentusiastid. Mõmm on vingelt BMX’i sõitnud ja suviti rattapoes mehaanikuna leiba teeninud. Mulle meeldib lihtsalt rattaga sõita.

Tegime täna ühe vana ja omajagu retro ratta täiesti 5+ sõidukõlbulikuks.

Ratas oli teadmata arv aastaid üksikult seisnud. Kummid tühjad, pragunenud. “Veneaegsed” ventiilid, need mis on kummiga kaetud, olid murenenud ja purunenud. Viljandi Hawaii Express aitas hädapärast hädast välja. Nimelt ei ole tänapäeval enam poest neid Vene ventiile saada, vaid ideaalis tuleks uued sisekummid osta moodsamate ventiilidega. Hawaii remondimehe isiklikest varudest leidsime siiski vahendeid retro ventiilide parandamiseks. Kummid saime täis.
Autopumbale tuli osta rattapumba üleminek, sest ühtegi rattapumpa ei olnud käepärast.

Pedaalid oli natukene lääpa trööbatud. Need said ära vahetatud. Originaalis olid üldsegi üks pedaal ühte masti ja teine hoopis teistsugune. Mõmmi varudest said alla pandud überblingen tuliuued BMX’i laiad pedaalid. Kandepind linnas sõitmiseks on nüüd küll pedaalil maksimaalne.

Piduritrossid olid täiesti kinni oksüdeerinud ja roostetanud. Trossikõrid said läbi pestud ning trossid puhastatud. Esimese piduri tross ja kõri said täiesti uued pandud. Mõlemad pidurilingid vahetatud. Originaalid pidurilingid olid jällegi millegipärast üks ühest ja teine teisest paarist. Mõlemad roostes ja korrudeerunud. Nüüd said pandud natukene stiili poolest mitte nii hästi sobivad, kuid siiski väga hästi töötavad tuliuued pidurilingid.
Garaazist leidsime korralikud helkurid. Nüüd on rattal ees eeskujulikult valge ning taga punane helkur.

Kuna kummid olid kaua tühjana seismisest ära kuivanud ja pragunenud siis sai neid spets kummihooldusvahendiga töödeldud ja puhastatud. Esialgu läksid puhtamaks ja pehmemaks küll.

Niipalju kui võimalik said kõik pinnad puhastatud ja läikima löödud.

Tulemuseks väga vinge 5+ linnaratas.

Koos töövahendite otsimise ja leidmisega kulus kogu putitamise peale aega ligi kolm tunda. See oli toredasti kulutatud aeg. Tulemusena tegin uhke tiiru ümber kvartali.

Kus on maailma kõige parem kontor?

2009-04-30T15:31:00.001+03:00

Meil oli koolis üks aine mis oli magistrantidele kohustuslik. Teemaks oli ergonoomika. Töökohal ja samuti üldisemalt meie igapäevaelus. Selles on midagi mis mind paelub. Kõik peab olema võimalikult mugav, inimsõbralik ja ergonoomiline. Sellest samast ergonoomika huvist olen ma vaikselt pilku peal hoidnud kõiksugustel lahedatel lahendustel mida on eelkõige kasutatud ettevõtete töökeskkonna töötajasõbralikumaks muutmisel.

Tänapäeva 8st 5ni kontorid on huvitav nähtus. Raiun ikka väga laia laastuga erinevaid lahtreid aga on jäänud mulje, et on ettevõtted kus tööandja ja töötajad käivad tööl hambad ristis rasket tööd tegemas ja ettevõtteid kus tööd tehakse mängleva kergusega. See võib olla ülekohtune, aga seda hambad ristis ebameeldivat õhkkonda võib ära tunda töökoha kujundusest ja atmosfäärist. Kindlasti on tehtud päris mitu uuringut mis otsivad seoseid töökeskkonna ergonoomika ja disaini ning töötajate produktiivsuse ning meeleolu vahel.

Inimesi erinevaid, kuid kaugelt vaadates tundub, et noored ja entusiastlikud on oluliselt rõõmsamad ja roosad oma tööülesaneid täites, kui neile anda parimad liivakastid mängimiseks. Kunagi teadis vanarahvas öelda, et mäng on väikese inimese töö. Hetkel veel ei saa aru, miks mäng ei võiks olla suure inimese töö. Liivakastis mängides tulid uued maailmad, lossid, majad, teed, reeglid ja uus elukorraldus ikka superkiirelt.

Liivakast oli nagu väike Minu Eesti. Ise ehitasid omale sellise keskkonna nagu sinu arvates oli hetkel võimalikest parim. Vahendid selleks olid ülimalt paindlikud.

Hea keskkond ja head inimesed on kriitilise tähtsusega hea tulemuse saavitamiseks. Hea on vaadata, kuidas maailma paremaks muutvad ettevõttevõtted on tegemas tavamõistes ennenägematuid samme oma töötajate väärtustamiseks ning nende kõigi igapäevase elu paremaks muutmiseks.

Tähelepanek elust enesest. Rattaga tööl käivad inimesed on oluliselt positiivsemad ja rõõmsamad, võrreldes nendega, kes autoga käivad. Vähemalt tundub nii.

O'jama O'sama O'bama

2009-04-27T06:08:00.000+03:00

"O'dzama, O'dzama - good it's not O'sama" lausus turvakontroll Singapuri lennujaamas peale passi põhjaliku uurimist.

Jõudsime tagasi Singapuri. Esmaspäevad on siin vast ühed neetud päevad. Tuli välja, et esmaspäeviti on siin suletud kõik need atraktsioonid mis mulle enim huvi oleks pakkunud.

Oleme siin vaid lühipeatust tegemas, sest juba täna õhtul on ligi 13 tunnine lend tagasi Amsterdami ning sealt siis veel vaid ligi 3 tundi lendu Tallinnasse. Ainult, et vahepeal tuleb kahe lennu vahel Hollandis ligi pool päeva veeta.

Lamai food market

2009-04-26T06:41:00.001+03:00

Laupäev on kodus küpsetamise päev. Hommik algas kohaliku toiduturu külastamisega, et lõunasöögiks vajalik materjal varuda. Kohalikud eelistavad Tesco supermarketile siiski kohaliku värske tooraine turgu kohalikelt talunikelt. Toit olevat puhtam, kohaliku päritolu ning hind natukene isegi soodsam, kui suures toidupoes.

From N82 - Lamai food market & cooking lunch @ Santi's place

Paljuski kõik asjad mille kohta ma neilt pärin, et miks üks või teine asi on teil tehtud just nii, siis väga palju olen saanud vastuseks, et nad on veel natukene otsapidi arengumaa ja kõik euroopalikud tõekspidamised ja arusaamad ei ole nende juures veel sisse viidud. Olgu selleks siis kohaliku toiduturu sanitaarnõuded või see, kuidas siin kohapeal käib autojuhilubade tegemine. Korruptsioon ja onupojapoliitika lokkab veel endiselt ja suurelt tänu sellele on ka paljud ideeliselt head asjad siinmail veel tegemata. Pole jõutud rahajagamises kokkuleppele või kellegile on vanaviisi edasitoimetamine endiselt veel liigagi soodne.

From N82 - Lamai food market & cooking lunch @ Santi's place

Toidutegemise juurde tagasi tulles, oli algne plaan meil selgeks õppida, kuidas me kodus saaksime sama head ja maitsvat toitu valmistada, kui me siin oleme igapäevaselt harjunud sööma. Iseenesest on toiduvalmistamine siin ülilihtne. Nagu kõikjal mujalgi. Vaja vaid õigeid juurikaid ja teisi tooraineid ning paari pisiasja meeles pidada. Mida mis järjekorras potti panna ning kaua kuumutada.

From N82 - Lamai food market & cooking lunch @ Santi's place

Taimaalased, kes on käinud mööda laia maailma ringi jalutamas ja samuti Euroopasse sattunud Tai kööki maitsma, teadsid kommenteerida, et Euroopa Tai köögi vast suurim mure on see, et neil ei ole piisavalt head ja värsket toormaterjali saada. Toit valmib toorainest, mis on varasemalt söögikohta valmis varutud kas juba kuivatatud või külmutatult. Maitses annab see kõvasti tunda.

From N82 - Lamai food market & cooking lunch @ Santi's place

Seltskonnas oli meil esindatud sünnipoolest kodanike erinavatest Taimaa regioonidest. Neilgi on toiduvalmistamise toorainete saadavus suuresti erinev. Toidu nimi võib küll olla üks, kuid see, kuidas seda valmistatakse Põhja-Taimaal võib teatud määral siiski erineda näiteks Lõuna-Tai toiduvalmistamise traditsioonist. Eelkõige sellepärast, et Põhjas ei pruugi vabalt saadaval olla kõike seda mis jällegi lõunapiirkondades on põldudel lokkamas.

From N82 - Lamai food market & cooking lunch @ Santi's place

Jällegi oli peremehel kiuslik soov valgeid proovile panna. Espetsiaalselt keetis ta kokku supi mida väidetavalt mitte ükski tema sõber euroopast pole suutnud süüa. Seda ütles ta meile muidugi alles siis, kui me olime oma supikausid tühjendanud. Päris nii hull ei olnud nagu eelmisel õhtul, kus vürtsid lausa silmast pisara välja võtsid. Väga palju aga alla ka ei jäänud.

From N82 - Lamai food market & cooking lunch @ Santi's place

Siin on tänavatel ja randades hulgaliselt koeri hulkumas ja täiesti kaootilistes kohtades magamas. Pole väga suur erand, kui tänaval väikest sööki võttes sul koer laua kõrval magab. Mulle koerad väga meeldivad. Pererahval oli suisa 5 koera. Neile meeldis väga söögilaua alla sööjate varvastele varju pikali visata.

From N82 - Lamai food market & cooking lunch @ Santi's place

Üheks suurimaks väärtuseks mööda ilma kolamise juures oma minu jaoks võimalus just kohalikega nende enda kodus ja köögis nende enda külmkapist leitud toiduainetest omale kohaliku toitu valmistada ning rääkida koduses õhkkonnas maailmaasjadest just nii nagu nad kohalikele inimestele parasjagu tunduvad olevat.

From N82 - Lamai food market & cooking lunch @ Santi's place

Kõik need vaatamisväärsused ja uhked paigad on suhteliselt väärtusetud võrreldes sellega, mida suudavad rääkida põliselanikud selle kohta, miks ja kuidas üks või teine asi siinmail käib.