Skylinedog

Gustavi uudised

noreply@blogger.com (!) — Tue, 07 Feb 2012 21:09:00 +0000

Marrit kirjutab mopsipoiss Gustavi käekäigust:

"... Õnneks on uudised väga head, meil läheb suurepäraselt. Juba ligemale nädal aega ei tee Kusti enam öösiti tuppa. Tõsi, selle nimel tuleb ka vara ärgata. Aga kui arvestada, et õhtune jalutuskäik jääb 21.00 ümber, siis hommikul 6.00ni vastu pidada on tubli tulemus. Eile oli üllatus, et ka päeval üksi olles, ei olnud ta tuppa teinud. See on siis umbes kella 7.30st kuni 13.30ni. Muul ajal juhtub ikka tuppa ka tegemisi, aga juba on märgata arengut. Õues Kustile praeguste külmadega väga ei meeldi. Teeb oma asjad ära, natuke nuusutab ja hakkab siis jalgu korda-mööda üles tõstma - külm. Ei kiusagi teda pikalt, läheme siis ikka sooja tagasi.

Teised koerad ja nendega mängimine on aga vägagi meeltmööda. Kui veel natuke soojem oli, siis kohtus ja mängis ta teistega hea meelega. Suur sõbranna võiks olla meie maja mopsitüdruk, aga tema on väga riiakas - kardab kõiki teisi koeri. Ehk kunagi harjub ja võtab omaks, aga praegu on küll Kusti olnud tagaajaja rollis ja palju sõbranna käest riielda saanud. :) ....

Kusti sööks kõik ära, mis kätte antakse. Erilised lemmikud on puuviljad/köögiviljad - pomelo, pirn, õun, kurk, porgand. Aga eraldi olen keetnud ka kanamaksa ja kanasüdant.

Iseloomu poolest hakkab välja lööma ka väikeseid krutskeid. Vahest tundub, et keelatud kohal on magnet küljes. Keela ilusti või kurjemalt, ikka leiab ta tee tagasi just teleka alla, kuhu minema ei peaks. Aga pärast riidlemist leiab ta ikka osavalt koha süles ja rahuneb. Ja mis seal salata, ka riidleja meel rahuneb. :)...."

Kokkuvõttes - igakord pole pilti vajagi - jutu järgi juba selge pilt!

Mõned pildid Hugost

noreply@blogger.com (!) — Tue, 07 Feb 2012 20:59:00 +0000

Siin on mõned pildid meie selle pesakonna kõige suuremast kutsikast Heraklesest ehk Hugost.

Esimesel pildil - Hugo - emme suhkrupall! (perenaise Marta kommentaari järgi on ta pildil küll väike ja nunnu, aga tegelikult juba nagu LÕVI!)

Teisel pildil on näha, kuidas Huugo magades jalad seinale viskab :)

Hectori tee kaugesse Põhjalasse

noreply@blogger.com (!) — Tue, 07 Feb 2012 20:50:00 +0000

Ranto kirjutab pisikese jutu - kuidas Hector sai Norra peresse:

"Aega läks aga nüüd Hector omas kodus, kõik väga rõõmsad ja rahul, et unistus on täitunud. Sõit Põhja läks ladusalt neljapäeval Antslast Tallinna, siis laevas kajutis paar tundi, Helsinkis rongi ja reede hommikul olime Rovaniemis. Sõitsime veel ca 500km autoga ja koju ta jõudis parajalt väsinuna. Hetkel Hector eriti pikalt väljas olla ei taha, ilmselt on süüdi stabiilselt külm ilm 33-38 kraadi. Teeb oma asjad ära ka kappab tagasi ukse juurde. Lisasin mausesse paar pilti kus kogu pere ilusti peal ja üks pilt ka Hectori pesast. Pildil NR 2 paremalt vasakule: Edel, Ragnar, Morgan, Roland, Orlando ja Roy"

Tänud Rantole ja tema perele, et Hector terve ja rõõmsana oma kaugesse kodusse jõudis.

Henry

noreply@blogger.com (!) — Tue, 07 Feb 2012 20:04:00 +0000

Veebruari algusest on meid jälle aktiivsemalt informeeritud H-pesakonna tegemistest uutes kodudes - seda nii sõnas kui pildis. Tore!

Hephaisthosest on saanud Henry. Ja veidike juttu ka tema asjatamistest ning loomulikult pildid.

..."Henry on ilusti oma uue kodu omaks võtnud ja enamus hädasid oskab juba õue teha, ainult öösel ei pea veel vastu. Madinat ja mürglit ja mänguasjade jagamist on neil Mattiasega nüüd kõvasti:) Henry lemmik mänguasi on pikkade kätega ahv, mille Mattias esimesel päeval oma mänguasjakorvist talle loovutas. Vahest tahab ta ka Mattiase sülle istuda ja lemmikmäng on Mattiase eest palliga ära jooksmine:)"...

Kaie

Talvine lõke Leoskil

noreply@blogger.com (!) — Sun, 22 Jan 2012 09:58:00 +0000

Katsetame igasugu asju, mida ehkkelgusõidu külalistele pakkuda. Iseenesest pole ju midagi lihtsamat, kui grillipajasse puud sisse ja tuli otsa ja siis teekann sooja. Aga pimedas selgus, et okaspuu halge ei ole mõtet tulle panna - hõõguvad söetükid võivad inimeste riietele lennata.

Aga muidu oli tore.

Tegelikult pimedas kelgusõidul on omaette võlu. Pealambid valgustavad piisavalt sõiduteed. Samuti tuleb loota, et veebruari alguses on pilvitud õhtutunnid, sest sõit kuuvalgel on tõeline elamus.

Testsõidud

noreply@blogger.com (!) — Sun, 22 Jan 2012 07:29:00 +0000

Valmistume tasapisi huviliste vastuvõtuks, kes tahaks kelgukoertega sõita. Ning kõige parem on meie poolt pakutavat kelgusõitu testida huviliste peal. Tegutsedes omas mullis ei saa ju teada, mis tegelikult teistele inimestele on tähtis - mida on vaja muuta.

Meie miinimumprogramm siis (olulisi täiendusi veel tuleb, seni ei ole jõudnud):

Kõigepealt proovin anda lühikese ülevaate grööni koertest. Siis kelgust, kelgusõidust, käsklustest (Go, vasak, parem, siia, stopp) jne.

Kelgusõidu soovijad võivad ka ise käed külge lüüa - kui on vaja koeri kelgu ette rakendada.

Tavaliselt sõidab Pille autoga raja teise otsa (kokku algrada 1,5 km), et vajadusel aidata rakendit ümber pöörata. Tõsi küll, kuna kelgu ees on vaid 2 koera, siis vajadust selleks ei ole. Aga sõitja kindlustunne on ka tähtis. Ja siis saadamegi rakendi teele. Algus on enamikel juhtudel suhteliselt kiire (ja see ehk veidi eelnevalt heidutab), aga ehk juba mõne sekundi tagant on inimene kohanenud. Teel on ka väikseid künkaid, seetõttu kiiruse säilitamiseks on vaja inimese kaasabi (jalaga kelgule hoo lükkamine).

Kokkuvõttes - ei meenu, et senini oleks mõnda sõitu olnud, kus ka koerakauged inimesed ei oleks hakkama saanud. Pigem soovinuks nad, et sõidukiirus oleks veel suurem olnud.

Peale sõitu on veel võimalik koertega suhelda ja nendega ka poseerida.

Pildid siinses blogis on tehtud nädal aega tagasi, siis kui meil olid külas Eda Veeroja turismi eriala praktikandid. Karin Telkinen lubas lahkesti oma pilte ka siin blogis kasutada.

Viimased kutsikad

noreply@blogger.com (!) — Tue, 17 Jan 2012 20:09:00 +0000

Veel möödunud laupäeval sisustasid meie elu kaks viimast Athena kutsikat: Hector ja Hyperion. Kuid lõpuks saabus neilegi meist lahkumise aeg.

Kõigepealt saatsime uude kodusse Hyperioni. Virumaal Vinni vallas on tema uus elukoht eesti-saksa perekonnas. Lisaks on uues kodus noor isane labradori retriiver. Hyperion oli juba oma tulevase elu tööülesannet täitmas - nimelt peaks temast saama teraapiakoer.

Hyperion
Hector aga suundub kaugesse Norrase. Esialgu aga on ta veel Võrumaal Ranto juures - ootamas kauget teekonda Euroopa põhjatippu, kus teda ootab lasterikas pere.

Hector

Bätu lumes ja vees

noreply@blogger.com (!) — Tue, 10 Jan 2012 20:43:00 +0000

Ning pildid Bätust (kunagine Hera).

Bätu olevat tubli ja viisakas koer, pättusi seni ei olevat teinud.

Uku uues kodus

noreply@blogger.com (!) — Tue, 10 Jan 2012 20:05:00 +0000

On aegu, millal blogimine muutub veidi tüütavaks tegevuseks ja kui käsil midagi muud kiiret, siis jääbki blogi unarusse. Aga õnneks on meil kutsikaomanikud, kes saadavad meile pilte ja tähelepanekuid oma uutest pereliikmetest ja nii saan minagi päevi kestnud vaikust siin muuta. Aga kirjutis siis meie ühest mopsipoisist;

"Uku kasvab meil iga nädalaga,juba suur üle 4 kilo kaaluv poiss.Ta on väga nutikas,õpib kiiresti, oleme selgeks juba saanud istumise,sitsimise ja asjade ära toomise. Jõuluvana tõi ühe arendava mänguasja, kuhu sisse pannakse maiust ja peab ise saama selle teatud nurga alla, et see maius kätte saada, Uku on juba arusaanud kuidas need maiused sealt kätte saada.

Lumi meeldib Ukule ka väga, müttab lumes väga hea meelega, mida paksem lumi seda rohkem meeldib. Õues jookseb juba päris pikalt.

Viimase süsti saame kuu lõpus, siis saame minna tutvuma ka teiste koertega.

Närida meeldib meil ka kõvasti, lisaks oma mänguasjadelemeeldivad veel kappide ja laudade nurgad,sussid ja muidugi ka teiste varbad.

Lisasin kaasa ka mõned pildid Uku lemmik tegevusest."

Hephaistos

noreply@blogger.com (!) — Wed, 04 Jan 2012 19:36:00 +0000

Oleme Athena kutsikate loovutamisega jõudnud lõpusirele. Senini oli meil kodus veel 3 kutsikat: Hephaistos, Hector ja Hyperion.

Hector ja Hyperion ootavad veel vaid uutesse kodudesse minekuks kõigile osapooltele sobilikku aega. Ka Hephaistos oli juba 2 korral uue pere leidnud, kuid siis juhtus jälle midagi ja pidime uut peret otsima hakkama. Seetõttu panime veel ühe kuulutuse kutsikamüügi kohta ning jälle reageeriti väga kiiresti - seekord siis Harjumaalt Saku vallast.

Seekord oli meil jälle võimalik sõita kutsikasoovijatele pea poolele teele vastu - st Tartu Lõunakeskusesse. Kiirustasime niivõrd, et isegi kutsika krõbinad ununesid koju (muud olulised asjad said siiski kaasa, isegi kutsikas...). Seetõttu oli meil Kaie perega koheselt minek ühte Lõunakeskuse loomapoodi. Muidugi lisaks krõbinatele ostis Kaie pere poest ka teisi vajalikke asju.

Hephaistose uutel omanikel oli ka eelnevaid koertega koos elamise kogemusi. Aga meie teada pisikesel perepojal veel mitte ja seetõttu uudistamist oli. Usume, et koos koeraga suureks ja tugevaks ja targaks ja ... saamine on üks tore elu.

Ja juba oleme saanud tagasisideme - et Hephaistos on uues kohas end eeskujulikult ülal pidanud: ei piuksugi nuttu ja hädad ilusasti selleks otstarbeks pandud ajalehe nuka peale :).

Steisi ehk Skylinedog St. Hestia

noreply@blogger.com (!) — Tue, 27 Dec 2011 21:09:00 +0000

Lõiguke kirjast;

"Steisi on üks hüperaktiivne kutsikas :)) Ta on meie "äratuskellake" - igal hommikul 5.30 on ta juba ärkvel ning äratab ka kõiki teisi. Isu on tal väga hea - toidan 4 korda päevas. Samuti õppis ta ära kuidas kasse hirmutada ning nende toidud ka ära süüa - seda me keelasime tal teha ning nüüd paneme teda kinni teise tuppa, kui kassid parajasti söövad. Korduvalt olen teda kassi liivakasti juures kinni püüdnud...ei saa ma aru, miks talle nii meeldib seal sobrata"..

Väga tuttavad mured. Kuid see läheb mööda. Ja elu õpetab, kuidas siiski ise olukorda kontrollida

Piltide järgi tundub ka, et Steisi on üks aktiivne tegelane ja naudib elu täiel rinnal.

Seisupildid 9 nädalasena

noreply@blogger.com (!) — Tue, 27 Dec 2011 20:29:00 +0000

Traditsiooniline iganädalane seisupiltide tegemine oli täna käsil. Nüüdseks kolm korda vähem tööd sellega, sest kodus hetkel vaid kolm poissi. Ning kutsikad juba teavad mis neid ees ootab ja seisavad nagu kogenud näitusehaid (OK - mitte just kõik ja mitte just alati).

Hector:

Hephaistos:

Hyperion

Kirke Hyperioniga:

Kutsikad aga Athenaga maiustamas. Ja tundub - et Athena jääb järjest väiksemaks ja kutsikad järjest suuremaks (mis on muidugi tõsi).

Hugo omas uues kodus

noreply@blogger.com (!) — Tue, 27 Dec 2011 20:11:00 +0000

Pätsasime Facebook'ist ühe pildi Hugost (SLD Herakles). Pildil allkirjaks: emme poja. No on ju!

Aga Kirke aimas ära tundvat Athena pilgu.

Ilmar kutsikatega

noreply@blogger.com (!) — Tue, 27 Dec 2011 19:43:00 +0000

Jõulud on külaskäikude ajaks. Niisiis ka kutsikate tädi Artemise peremees Ilmar astus meie poolt läbi. Ja loomulikult tegeles ta kutsikatega. Eriti Hyperioniga, kes talle väga meenutas Artemist kutsikapõlves. Tädi Artemis möllas kuskil laua alusel tasemel - meil ka heameel, et kutsikad sotsialiseeruvad nende jaoks tundmatute olenditega.

Aga ei saa mainimata jätta, et Ilmaril oli kaasas oma venna poolt valmistatud koduvein. Parajalt mõrkja taustaga, kuid samas pigem magus kui hapu ning karge järelmaik oli intensiivselt hoomatav veel pikka aega. Kuid aitab veinist - koeranduslikus blogis ei saa keskenduda kõrvalteemadele - eriti kui ei valda vastavat sõnavara ega kogemust...

Aga ma ei pretendeeri ka koeranduslike teemade jutustamise proffiks. Seega vaadates Ilmarit kutsikatega, siis koer koera tunneb (seda ikka heas tähenduses).

Hebe minek

noreply@blogger.com (!) — Mon, 26 Dec 2011 18:39:00 +0000

Eile oli siis päev, kui oma sünnikodust läks laia maailma meie viimane emane kuldse retriiveri kutsikas Hebe. Meie jaoks toimus kõik suhteliselt kiiresti - kell 12 Aleksandr helistas, kella kahe ajal oli Pillel võimalik veel üks kõne teha ja õhtuks oli meie juures kohal Aleksandri ja Natalja pere. Hebe oli nende väga kindel valik. Võime vaid imetleda nende väga operatiivset tegutsemist: Tallinn - Leoski vahemaa polnud miski probleem neile. Aga perekoeraks kuldse võtmise plaan oli neil juba ammune (Aleksandril kogemus muuseas napoli mastifiga).

Ka meievaheline paberite ajamine, info jagamine jne käis ülima täpsusega ja tempoga. Tegus pere - seega on loota, et ka Hebet ootab huvitav elu.

Isiklikult pean tunnistama, et just Hebe lahkumine meist oli minu jaoks sellel pikal ja arvukal kutsikateloovutamise perioodil seotud tõsise kahjutundega. Igast pesakonnast on kutsikaid, kes kuidagi eriti saavad lemmikuks. Ja eks nad ole need viimased - koos oleme pikemalt olnud ning suudad viimase 4-5 kutsika puhul süveneda nende tegemistesse, iseloomudesse, kommetesse.

Aga samas oli heameel - Hebe tundus saavat väga hea pere.

Talvepäev enne Patricut

noreply@blogger.com (!) — Sun, 25 Dec 2011 18:00:00 +0000

Ilus talveilm võimaldas ka kutsikaid väljas pildistada. Nagu piltidelt näha, siis meie kuldse retriiveri kutsikad siiski lumivalged ei ole.

Kutsikate koospildistamine on üks raske ülesanne.

Ja veendusime järjekordselt - kõik kutsikad armastavad aias hambaid proovida igasugu puhmaste kalal. Suurest peast see komme väheneb õnneks oluliselt.

Täna hommikuks oli eilne ilus lumine maastik ka meie jaoks möödanik - sest õhtul alustas ka meie kandis laastavat tegevust Patric. Aga üldiselt läks meil hästi, sest meie mured piirdusid vaid elektri vahelduvvoolu tõdemisega.

Roosi ja Athena jõulud

noreply@blogger.com (!) — Sun, 25 Dec 2011 16:42:00 +0000

Ilm oli kena - külma parasjagu, lumi maas, päike säras. Ideaal koertega jalutamiseks. Ja seda siis Pille ja Kirke ning Roosi ja Athena tegidki.

Heleni jõulupildid

noreply@blogger.com (!) — Sun, 25 Dec 2011 11:57:00 +0000

Nagu ikka on jõulude ajal külalisi. Ja kui majas parajasti kutsikad, siis on vaja neid ka pildistada. Ja tänapäeva moodsatele inimestele meeldib seda teha pisikeste arvutitega, millel küljes ka pildistamisfunktsioon ja mida saab koheselt meilile saata. Nagu näha - arvuti pildistamisfunktsioonid ei olegi nii pahad;

Alloleval pildil pole siiski kutsikad vaid meie grand old lady Roosi ning kutsikate ema Athena.

Ja siin ei ole ka kutsikas, vaid lihtsalt kutsikalik Polly.

Jõulupildid

noreply@blogger.com (!) — Sun, 25 Dec 2011 07:20:00 +0000

HÄID JÕULE KÕIGILE !

Jõulupiltidel on üheks armastatumaks motiiviks kutsikad. Proovisime siis ise ka kutsikaid sobitada jõulumeeleolusse. Peab tunnistama, et võid ju klõpsata kasvõi sada digihetke, aga sõelale jääb vaid käputäis enda jaoks vaadatavaid pildikesi.

Pildid 8 nädalastest kuldse retriiveri kutsikatest

noreply@blogger.com (!) — Thu, 22 Dec 2011 14:41:00 +0000

Nädala algul (esmaspäeval) said meie Athena kutsikad 8 nädala vanuseks. Nagu ikka - tegime neist (neist kes veel kodus olid) seisupilte. Pildid tehtud - lasime nad toas lahti. Eks siis hakkas pihta üks trall ja tagaajamine. Polly, Roosi ja esmajoones Athena (annab senini piima...) olid kõva surve all. Aga lõpuks väsiti ja varjuti toa erinevatesse varju pakkuvatesse kohtadesse tuduma. Seetõttu jäid pildile vaid mõni üksik väsimatu tegelane - esmajoones Hebe (punase paelaga).

Glaid

noreply@blogger.com (!) — Thu, 22 Dec 2011 07:30:00 +0000

Kuidagimoodi on kujunenud, et ma ei ole eriti sellest kirjutanud, et meie viimane mopsikutsikas Glaid kasvas kuni selle nädala teisipäevani veel Leoskil. Glaid oli vist kõige esimene mopsikutsikas pesakonnast - kes broneeriti, kuid kuna tulevane omanik Triin pidi Norras tööd rabama, siis lahkumishetk meist saabus alles nüüd.

Triin ja tema pere soovis Glaidi kätte saada kohe esimesel võimalusel ja seetõttu võttis Pille Glaidi Otepääl toimunud töökoosolekule kaasa. Siinjuures peab tänusõnad ütlema Pille kolleegidele, kes vaheldumisi Glaidi mõned tunnid kantseldasid.

Aga usun, et Glaidi kussutamine jne ei olnud eriti koormav - sest Glaid on selline pisike tegelane, kes võibolla isegi koerakaugeid inimesed paneb muhelema.

Pildi järgi tundub, et Triinu valdas kauaoodatud Glaidi kätte saades suisa suur rõõm.

Loodan siis, et ka Glaidi elu Pärnus on väga lõbus ja tegus.

Animeeritud kuldsed kutsikad - esimene katsetus

noreply@blogger.com (!) — Tue, 20 Dec 2011 12:44:00 +0000

Kuskil eelmine nädal sattusin internetis teemale - animatsiooni tegemine oma piltidest. See teema hakkas mind niivõrd huvitama, et tegin siis mõningasi katseid. Ja esimese katsetuse panin siis siia blogissegi ülesse. Missiis et toores sai.

Aga sellel katse pildil "liigub" Harmonia, Hestiast mahtus pildile vaid saba.

Muidugi - pildi liikuma panemine sellisel toorel kujul polnud mitte eriti keeruline. Aga selle blogisse saamine võttis ikka aega. Tumbjuuser nagu olen ja inglise keelt ja arvutikeelt ei ole koolis õppinud. Ikka X tunde läks info tagaajamisele ja põhimõtete arusaamisele (kusjuures, kui kuskil mingi asi selgeks isegi õpetatakse, siis jäetakse targu seletamata - mis saab edasi..). Näiteks - et gif faili tegemine on küll lihtne, aga seda kuskil mujal liikuvana näha - vajab veidi teadmisi.

Järjekordne koduvahetus

noreply@blogger.com (!) — Mon, 19 Dec 2011 19:07:00 +0000

Reedel siis alustas teekonda kaugesse Haapsalusse meie Hestia. Omanikuks üliõpilane Tartu Ülikoolist - Galina. Igatahes minule tundub pilti vaadates, et nii Hestia kui ka Galina naeravad koos.

Usaldusväärsetest allikatest teame juba, et Haapsalus kodukass olla algul küll solvunud uue pereliikme peale, kuid varsti said nad sõbraks.

Pühapäeval aga võtsime autosse suisa neli kutsikat ja suundusime Tartusse Athena õekese Loora kodusse. Eks meie seltskond arvatavasti tekitas seal suurt segadust, seepärast veelkord tänusõnad Kai perele.

Kuid esmajoones oli meie külastuse eesmärgiks siiski tutvustada kahte meie kutsikat - et huvilised saaksid valikut teha silmast-silma. Aga arvatavasti on mul põhjust valikuraskustest ja saavutatud otsusest pikemalt rääkida peale jõulusid. Milleks ajast ette jõuda.

Hera suundumine Tallinnasse aga oli Marno poolt tehtud ammune kindel otsus. Samas oma pere lastele oli kutsika saabumine mõeldud suureks üllatuseks. Kuna Marnol on koerapidamises kogemused ja sõbergi veterinaar, siis usun et Hera elu uues peres sujub ülihästi.

Heliose loovutamine aga toimus meil Zeppelini keskuses. Heliose loovutasime Arinale - kes siis oli juba teine tudengineiust (Maaülikool siis seekord) koeraomanik sellel nädalal. Meil ei olnud põhjust karta ka tudengielu heitlikkust(kutsikat ju loengusse võtta raske), sest Arina vanemad Kohtla-Järvelt hakkavad uut pesamuna valvama. Pereisal oli ka eelnev koerapidamise kogemus.

Zeppelini keskus oli täis jõuluaegset tuledesära, mööduvad poekülastajad uudistasid ka taamalt meie säravat Heliost ja seetõttu ei suutnutki ma ühe digiklõpsamisega Heliost korralikult pildile saada.

100 aastat lõunapooluse vallutamisest

noreply@blogger.com (!) — Wed, 14 Dec 2011 13:22:00 +0000

14.12.1911. a on kuupäev, millal kuulus norra maadeuurija Roald Amundsen koos oma kaaslastega vallutas lõunapooluse (suuskadel ja koerterakenditega). Pea kuu aega hiljem jõudis poolusele Suurbritannia ekspeditsioon Robert Falcon Scotti juhtimisel - kes aga tagasiteel hukkusid (ainult suuskadel - sest ponid ja mootorkelgud ei vedanud välja).

Amundseni eduka ekspeditsiooni tagasid aga kelgukoerad, kes pärit Gröönimaalt. Seetõttu minugi eriline huvi 100 aastat tagasi toimunu vastu - ikka on tore ja huvitav lugeda-uurida grööni koerte kohta midagi huvitavat-olulist. Antarktikasse sõideti teise kuulsa polaaruurija norralase Nanseni laevaga Fram - laeval oli koeri üle 100 (ekspeditsiooni kestel osad neist ka poegisid). Antarktika jäistel avarustel koeri kasutati baas- ja vahelaagrite juurde varustuse veoks. Ning lõplikule rünnakule mindi 4 kelguga, igaühe ees 13 koera. Tagasi jõuti vaid 11?koeraga, sest tollased ajad ei pannud eriti pahaks koerte järkjärgulist kasutamist inim- ja koeratoiduks.

Ning - kui fantaseerida laiemalt - siis tõenäoliselt esimene mõtlev olend, kes jõudis lõunapoolusele oli hoopis koer. Nimelt kelgurakendi juhtkoer (kuskilt mäletan, et ühe olulise juhtkoera nimeks oli Etah).

Seetõttu otsisin interneti avarustest omaaegseid pilte - koertest.

Aga kõigepealt - üks tolleaegne ajalehe väljavõte - vasakul pool Amundseni ekspeditsioon ja paremal Scotti oma. Nagu näha - oli ka Scottil piiratud arv kelgukoeri Antarktikasse kaasa võetud, aga nende kasutamine...

Pilt pärit: http://blog.readex.com/wp-content/uploads/2011/12/BC-6-Fort-Worth-Star-Telegram-05-07-1911.jpg

Pilt pärit: http://kids.britannica.com/comptons/art-149840/Oscar-Wisting-a-member-of-Roald-Amundsens-expedition-stands-at

Pildi leidsin: http://sorpolen2011.npolar.no/en/route-and-conditions.html

Pilt leitud aadressilt: http://www.dorstenerzeitung.de/bilder/fotostrecken/detail/cme102625,2243157

Aga lisan siia postitusse ka teisi linke.

Norra saatkonna poolt siis ülevaade 2011 aasta kohta:

http://www.norra.ee/News_and_events/Uudised/Nanseni-ja-Amundseni-aasta/

Tänast päeva teab väga hästi Võrumaalt pärit polaaralade fänn Timo Palo (suusatas näiteks läbi Gröönimaa):

http://palotimo.blogspot.com/2011/12/palju-onne-lounapoolus-100-happy.html

Vahepeal oli tema blogi oma rännakutest kuhugi kadunud, rõõm nüüd seda uuesti leida uues kuues.

Eesti ajakirjanduses leidis 100 aastane tähtpäev tähelepanu vaid Postimehe poolt. Respect!

http://arvamus.postimees.ee/668454/arko-olesk-voidujooks-lounanabale/

Mõni päev tagasi kirjutati siiski laialdasemalt Norra peaministri lõunapoolusele sõidust. Aga päev on veel noor, ehk ilmub veel nupukesi.

Aga lisan siis linke muu maailma ajakirjandusele, veebilehtedele, blogidele.

Analüüs - kelgukoerad (Amundsen) versus ponid (Scott) jne: http://www.nytimes.com/2010/09/28/science/28polar.html?_r=1&ref=science

Amundseni ekspeditsioonist:

http://www.south-pole.com/p0000101.htm

Ajakohane blogipostitus:

http://antarcticarctic.wordpress.com/2011/12/14/one-hundred-years/

Lõunapoolusel paikneva Amundsen-Scotti polaarjaama veebikaamera aadress:

http://www.usap.gov/videoClipsAndMaps/spWebCam.cfm

Veel üks ajalooline ülevaade Amundsenist ning Norra peaministri külaskäigust lõunapoolusele:

http://news.nationalpost.com/2011/12/13/a-new-look-at-the-deadly-race-to-the-south-pole-as-revealed-in-archive-photos/

Amundseni ja Scotti teekonnad Antarktikas leiab:

http://sorpolen2011.npolar.no/en/route-and-conditions.html

Ja siis Norra peaminister Stoltenberg täna Amundseni jääst büsti avamas:

Esimene kelgusõit sellel hooajal

noreply@blogger.com (!) — Tue, 13 Dec 2011 12:26:00 +0000

Pühapäeval olid meil jälle abis Hanna ja Mona. Ja kuna oli ka lumi, siis koerad pärast pikka-pikka pausi kelgu ette ja läks sõiduks. Kahese rakendiga läks suhteliselt libedalt, kuigi erilist libisemist lumel ei olnud.

Aga kolme tüdruku tungival palvel - rakendasime ette neli koera (kuigi ei mäletagi, millal nii viimati tegime). Ja nüüd läks edasine kohati grazyks. Näiteks kuidagi trehvas veoliini kinnitus vaid inertskummi külge ja kuna kelgu koormaks 3 tüdrukut (Hanna ja Kirke kahekesi taga ja Mona kelgul istudes ja filmimas fotokaga), siis loomulikult ühendus katkes ja koerad suundusid omaette lõbusasti Pressi küla poole. Õnneks moblaühendus meie ulgumaal kuidagi toimib ja sõitsime siis Pillega koeri taga ajama. Saime nad ka kätte.

Siis oli veel see häda, et Pille kohta neil hetkil ütelda pessimist - oleks üpris optimistlik. Pille oli suisa katastrofisti tunnetega. Maanteel oli lumesoppa vähe, koormus kelgul suur - kindlasti hävivad jaluste plastik ja kelk ka on 4-st kohast purunemas. Oli ju kelgul 150 kg raskune koorem (3 neiukest) kuid libisemine kruusasel teel õige kehvakene..

Nojah - koerad olid ka uudses olukorras ja eks see sõit läks kohati üle kivide ja kändude. Eriti Daric oli uudsest tegevusest häiritud.

Aga oli mis oli, kõik lõppes hästi ja koerad, tüdrukud ja mina olime rahul. (Pärast ehk ka Pille.)