Daniel Sepp

Vaikselt toimetuse lainel

2012-06-07T16:35:00.001+03:00

Nüüdseks olen ma mõnda aega Õhtulehes tööd teinud. Nädalake hakkab läbi saama ja tore on näha enda lugusid lehes. Tore on näha kui inimesed loevad sinu lugu trollis, bussis - kusiganes. Sellessuhtes on paberlaht way ägedam kui online.

Eluke on veerenud meeletul kiirusel ja lähenev suvi on pannud mind teatava pinge alla sest teha on nii paganama palju.

Saab olema vinge. Lugege lehte. Päris naiss üldiselt.

Ülle-Marike Papp, soovin, et te vabandaksite noorte ees!

2011-10-01T14:45:00.000+03:00

See postitus on adresseeritud avalikult Ülle-Marike Papile, kes hiljaaegu esines väljaütlemisega nagu peaks keelustama alaealistel Riigikogu istungite vaatamise. See on minu vastulause, protest ehk samm jubeda jaburuse vastu (jabur on juba see, et see ilmus Delfi Majanduses).

Austatud Ülle-Marike Papp

Kirjutan Teile seoses Teie hiilgava ideega keelustada alaealistel Riigikogu istungite jälgimine. Olen senisest elust enamuse ajast olnud alaealine ning pean tunnistama, et kui Teie idee oleks läbi läinud enne kui ma täisealiseks sain, siis oleksin praegu Facebookis kogumas toetuslehele Teie vastu allkirju ning süüdistaksin Teid Eesti Vabariigi Põhiseadusliku korra ohtuseadmsies, sest tulenevalt Põhiseadusest on kõigil Teie keelustada soovitud tegevuseks õigus.

Teie tegevus on tegelikult võitlus diskrimineerimise vastu. Või ma eksin? Ma leian, et Teie peaksite seda teadma ja kui ei tea, siis toon välja ka enda arusaama diskrimineerimisest (Euroopa Komisjoni definitsioon peaks olema ligilähedane) - diskrimineerimine on inimese või inimeste hulga teistsugune kohtlemine nende päritolu, poliitiliste vaadete, kodakondsuse või ükskõik millise muu tuvastatava parameetri põhjal.

Ka mina võitlen diskrimineerimise vastu. Aga ma ei ole nii kahepalgeline, et unustada sooline võrdõiguslikus ajal, mil meenutan igapäevaselt, et vanus on vaid number. Kellegi teisiti kohtlemine vanuse tõttu on ju puhta lollus?! Keelata kellelgi info hankimine seetõttu, et ta on alaealine? Keelata tal vaadata kuidas TEMA riiki juhitakse? Keelata tal õppida tundma Riigikogu tööd? Aga kuidas te kujutate endale ette 9. klassi õppekäiku Riigikokku? Et õpetaja läheb üksinda?

Stenbocki maja ette tahaksite te vist traataia paigaldada, sest sealt leiab naisministritest vaid Keit Pentuse. Kuidas on Riigikohtuga? Kas me ei tohiks Eesti Pangast teha ka ühtegi piiksu, sest selle juhtkond on ju puhtalt meestest koosnenud juba tükk aega? Ja kus TEIE olite, kui neid inimesi valiti? Või väidate te, et kõik on nii ebademokraatlik, et naist ei valitaks teatud ametikohale?'

Ma küsin Teie käest vastu - miks ei kandideerinud ükski naine Eesti Panga presidendi ametikohale?

Vaadake, asi on nimelt selles, et sooline võrdõiguslikus ei ole vajalik selle olemasolu pärast. Me võiksime nii kehtestada igasugused soo-, orientatsiooni-, usu- ja muud imekvoodid. Riigikokku peaks pääsema ikka see, kes saab enim hääli, mitte naine, kes kogub 13 häält ning kvoot lihtsalt nägi ette, et ta peab nüüd saama. Küsige naistelt, et miks nad siis teisi naisi ei usalda? Miks naised annavad enda hääle meestele?

Ma ei ole mingi eriline noorteesindaja, vaid vähesel määral. Esindan enda tegudes Tallinna linna noori, kuivõrd olen nende poolt valitud enda esindajaks linnakomisjoni ja kasutan seda mandaati selleks, et küsida Teie käest tõsimeeli järgmised küsimused:

Kas Te ei leia, et diskrimineerite enda väljaütlemisega noori?
Kas Te ei leia, et see, et üks minister/Riigikogu liige ei oska käituda tähendab seda, et valija on teinud vale valiku, mitte seda, et mehed on "üle"?
Mida arvate sellest, kui Riigikogu esimees Ene Ergma sõimas enda kahte meeskolleegi idiootideks?

Video valmis ja üleval!

2011-04-24T18:09:00.002+03:00

Hei-hoo!

Lubasin videot? Saate video! Siin see on. Saigi valmis. Vaid 2 minutit pikk, millest ligi 25 sekundit on erinevad tiitrid või pausid, kuid annab mõtte vast edasi.

Kommenteerige, jagage arvamusi.

Ühe pisikese projekti teaser-video

2011-04-23T01:16:00.002+03:00

Hei!

Ma ei ole ammu kirjutanud, aga eelkõige seepärast, et olen ametis olnud kõige muuga. Eks ma räägin peagi juba rohkem sellest, aga praegu soovin ma teiega jagada üht osa sellest, millega ma tegelenud olen.

Vot selline värk!

Üldkoosoleku kirjadest

2011-04-12T11:27:00.002+03:00

Eesmärgiga vastata ära kõikidele endale esitatud küsimustele hakkasin ma täna kirjutama ümber enda ümbrikust leitud kirju. Ma lugesin neid täna esmakordselt ning ma arvan, et ma talitasin õigesti. Ei ole õige lugeda kirju kui oled niigi emotsionaalselt vapustatud - see võib viia veelgi halvema tulemuseni.

Ma usun, et nende kirjade avalikustamine muudab midagi. Osadel noortel on vaja enda tegude eest vastutus võtta, aga ega nad seda ka siin teha ei julge. Kahjuks peavad nüüd kannatama kõik, sest nime mul juurde kirjutada ei ole.

Kui keegi julgeb või tahab mõne kirja omaks võtta, siis kirjutage mulle seppdaniel@gmail.com. Ma panen nime juurde või jätan endale teadmiseks, kuidas soovite.

Hinnangud
1) "Daniel, ajad tarka juttu, heal jutul pooltele meeldid ka, THINK ABOUT IT!
P.S. Tervita ninasarvikut :D"
2) "Mulle meeldib su kikilips =) Ole tubli!"
3) "Tead, ma olen sind alati imetlenud. Sa meeldid mulle kui mees!"

Küsivad
1) "Miks sa Keskerakonnas olid?"
2) "Kas sa oled tulnukas?"
3) "Kas sa liidust lahkuda jäädavalt oled mõelnud?"

Liidu uhkus
1) Daniel, sa oled JOBU, suurte tähtedega. Ma vihkan sind :S. HALE OLED!
2) Sa oled NÕME. sul on tähelepanu vajadus. Kuula teisi rohkem, mõtteid sul on.
3) Kuradi pede! (trükitähed)
4) Ma vihkan sind! (käekirja varjates paksemaks tehtud) /s/
5) Langeta ego veic! /s/
6) Saa oma egost üle! /s/
(visuaalsel vaatluselt tunduvad /s/-ga märgistatud sõnumid sama autori poolt kirjutatud. sellele viitab tähtede sarnasus ning kõrge areneng filoloogia vallas)

Laekus ka üks venekeelne kirjutis, mille kirjutan teile siia ümber ka tõlgituna:

Originaal
Xорошо держушься, но тебе ето не поможет :). И ты цлишком много врешь :) М....М

Tõlge
Saad hästi hakkama, aga see ei aita sind :). Ja sa valetad liiga palju :) M....M

P.S Kõik tekstid on täpselt ümber kirjutatud. St kõik kirjavead on nende originaalautorite süü.

Eks siin ole valikute küsimus, mida või keda uskuda. Osad kindlasti ei saa aru, miks ma need kõik avalikuks tegin ja mida ma sellega taotlen - muudan ma ju vaid enda elu raskemaks. Samas ütlen ma ausalt, et see on veel üks põhjus, miks mind tundma õppida.

Paljud näevad minus vastupidiseid iseloomujooni ning ma usun, et nende inimeste sõnad, kes julgevad seda avalikult öelda maksavad palju rohkem. Keegi ei julgenud minu kohta miodagi näkku halvasti öelda - miks? Kus te siis olite? Mina julgesin. Julgesin ka hästi öelda. Mul ei ole vaja peita ennast kirjade taha, erinevalt teist.

Vastan ka küsimustele:
1) Maailmavaateline küsimus, kas ka enam, ei tea;
2) Samad jutud käisid ka peaminister Andrus Ansipi kohta, kuid praeguseks on selgunud, et tema ei ole. Ei usu ka mina, et mina olen;
3) Olen, aga see ei ole võimalik. Vähemalt mina seda ei suudaks. Ja kes suudab, see ei ole tõeline liidukas;

Tänan toetuse eest!

2011-04-11T11:46:00.003+03:00

Aitäh Eesti Õpilasesinduste Liit! Oli väga vahva, kuigi oli asju mida oleks saanud paremini teha, olen mina siiski rahul. Suured tänud Natali Joonasele, tänu kellele ei tekinud pärast seda Üldkoosolekut meie tegevjuhi Siiri pähe olulisel määral halle juukseid juurde ning muidugi tema tiimi.

Suur aitäh samuti presiidiumile hea töö eest. Protokoll varsti tuleb, minu sõnavõtu soove märgati ja parandusettepanekuid ei kaotatud. Juhataja oli suureks abiks mitmel korral.

Kui võtta minu parandusettepanekute arv, siis neid laekus kokku minult 10, millest 9 leidsid Üldkoosoleku toetuse. Tundub, et ma siiski olen sellisel määral Liidust läbi immutatud, et ka minu seisukohad on tahestahtmata teiste õpilastega ühed.

Kui analüüsida nüüd valimisi, siis ma pean tunnistama, et olen pettunud, kuid Üldkoosoleku otsus on auväärt ning selle vastu ei saa ega tohiks vaielda ükski kandidaat. See on hinnang meie esinemistele ja võimele ennast tõestada üldkoosoleku ees. Vahetevahel võib meile ju tunduda, et me oleme paremad, kui keegi, kuid otsuse teeb Üldkoosolek.

Ütlen ausalt, et tänavu võitsid valimised inimesed, kellega oleksin võinud istuda sama laua taga ka mina.

Minu valimistulemus oli 28 häält, mis moodustab ligi 30% Üldkoosolekul antud häältest. Mul on väga hea meel, et mind otsustas toetada selline hulk inimesi. Samas ma mõistan ka hästi häältejaotust - pärast hääletust selgus, et minu prognoos oli suhteliselt täpne. Sel üldkoosolekul andsid mulle hääle eelkõige vanad olijad ning inimesed, kes on minuga lähemalt tuttavad kui kuulujutu tasandil. Eks paljud hääled ehmatas ära minu Keskerakonna Noortekoguga seotust üles kaevamine ning selle kunagise olemasolu rõhutamine.

Mul on kahju, et ma ei osutunud valituks, kuid hea meel, et vaatamata kesisele häältesaagile toetasid mind inimesed, kes tõesti tunnevad mind. See, et minu poolt hääletab 1 inimene, kes mind tõesti tunneb on oluliselt tähtsam mulle, kui kümne tundmatu hääl. Seda muidugi vaid emotsionaalselt - valituks osutumise vaatenurgast vastupidi.

Mis mind häirima jäi? Eks nagu ikka jäi mind häirima natukene "aitäh" sõna ütlemise oskus. Need, kel jäi see millegi eest ütlemata.. nad teavad seda isegi ja ma ei kahtle, et loevad minu blogi.

Ja viimane - minult on viimase päeva jooksul enamuses küsitud, et kuidas edasi? Kas ma jätkan liiduga või lähen mujale? Ma arvan, et aeg annab selgust ning praegu ma sellele vastata korralikult ei oskagi. See, et see ei ole minu viimane Üldkoosolek - see on kindel.

Täna on vara vastata, kas ma enam eales kandideerin, kuid võin kinnitada, et mul on seda juba palutud teha. Mul on hea meel, et neid inimesi on, kuid hirm arvatavasti ei lubaks seda mul teha.

UUENEB JOOKSVALT: EÕEL-i XXIV ÜK ÜLEKANNE!

2011-04-08T13:51:00.002+03:00

Täna algab Eesti Õpilasesinduste Liidu Üldkoosolek. Järjekorralt on seekordne suursündmus 24. ning kevadisele Üldkoosolekule kohaselt valitakse sel korral uus juhatus. Sündmus kestab kolm päeva ning kui eelmine kord kogunesime me juhatuse valima Raplasse, siis seekord on 200 õpilast üle Eesti tulemas Tallinna 32. Keskkooli.

Varastades Delfi Neljapäeviku stiili kirjutan ma ka sellest korrast ülekande. Eks näis, kui tihti see uueneb ja kuidas hakkab välja nägema, kuid on lootust, et me saame ka live-ülekande. Kakukaamera on minuga kaasa reisinud ning seekord peaks kõik toimima laitmatult.

I PÄEV - reede

16.03 Kohal. Olen jõudnud Tallinna 32. Keskkooli. Elu käib ja katsed ka. Nimelt mõni õnnelik on tulnud ka siia, et jätkata enda haridusteed just selle koolimaja ruumides. Kuivõrd kell ei ole veel viis, siis osalejaid "ei koheldagi". Mul on hea meel, et siiski majutab mind meediatiim ja ma olen neile selle eest väga tänulik.

13.46 Ikka veel kontor. Ettevalmistused hakkavad peagi valmis saama ning meeskond liigubki juba osalises koosseisus meid võõrustava kooli poole. Olles just maha pidanud pika dialoogi Edvard Ljulkoga (endine Eesti Õpilasesinduste Liidu nõunik avaliku poliitika valdkonnas) tunnen ennast siiski kindlalt.

Peagi - juba päris varsti liigun minagi siit ära ja teen ära enda viimased ostud, mis veel tegemist vajavad. Näiteks sussideta ei saa ma küll läbi see Üldkoosolek!

11.23 Kontor. Korraldusmeeskond teeb veel viimaseid ettevalmistusi enda juhi Natali Joonase juhendamisel. Siiri Pajupuu, meie kallis tegevjuht, tormab ringi ja sobrab paberites - kõik peab olema laitmatu.

Aktiviste täis on terve kontor ning nii ei mahu korralikult istuma kööki, koridori ega EÕELi enda ruumi. Inimesi on lihtsalt nii palju!

Üldkoosolek möödub karkudel

2011-04-06T12:40:00.000+03:00

Minu abivahend?

Eile õhtul võis jälgida suhteliselt naljakat vaatepilti minu kukkumisest kakukaamera laadimiskaablit paigaldades. Pean tunnistama, et esialgu sain ma ise selle üle ka naerma, kuid siis tundsin ma valu, mis jäi kestma tänase päevani. Diagnoos on tänaseks paigas - jalg on välja väänatud ja tahab rahu saada nädala jooksul.

Kogu see sündmustik meenutab mulle tänast Riigikogu liiget Rainer Vakrat, kes korvpalli mängides suutis kukkudes samuti jalga vigastada. Kakukaamerast korvpallini väga palju ei ole ning meie trauma on sarnane. Temal juhtus see Riigikogu valimiste eel, minu Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse valimiste eel.

Samalajal saan ma hästi aru, et vaid karkude pärast ei ole mõtet Üldkoosolekule tulemata jätta - olen kohal nagu kord ja kohus. Ainus, mis võib olla häiriv on see, et ma ei saa mängida, joosta ja hüpata, kui mult seda nõutakse.

Sellegipoolest loodan ma väga, et 32. KK on mõistlikult ehitatud hoone ja seal liiklemine ei saa olema kõige piinarikkam tegevus. Niisamuti loodan ma siiski väga, et ma ei pea pühapäeval enam karke kasutama kõnetooli ronimisel.

Karkudega meenub mul tegelikult tõsiasi, et Liisa Nuut on kandideerinud ka peapõrutusega ning saanud sellega hiilgavalt hakkama. Vaatamata sellele, et ka minu pea tabas ühte kõvast materjalist objekti on mul kupli all kõik korras :P

Jõudu!

Valitav juhatus peab tegelema eelarvega!

2011-04-04T13:43:00.005+03:00

Istudes täna kontoris hakkasin ma uurima niigi mulle hästi tuttavaks saanud majandusaasta aruandeid ning muidugi meie eelarveid läbi aegade. Ma ei taha midagi halvasti öelda, kuid pilt, mis vastu vaatas pani sõna otses mõttes mul kõik seest kokku tõmbuma. Ma ei pea silmas minevikku, vaid kahjuks siiski tulevikku.

Kui ma arvutama hakkasin, siis ma hakkasin peaaegu nutma, sest kui võtta lahti meie eelarve ja panna protsentidesse, siis tuleb välja, et me oleme vaid palka maksev MTÜ, mitte ei tee sisulist tööd.

KULULIIK	SUMMA (€)	MAHT (%)
Palgakulud	23 252 €	55,76 %
Majandamiskulu	5 883 €	14,11 %
Kokku	29 135 €	69,87 %

Pean tunnistama, mind jahmatas see number tõesti nutu äärele, sest kui ma võrdlesin seda teiste katusorganisatsioonidega, siis on meil tõesti midagi väga paigast ära. Enam kui 2/3 meie tulust läheb töötajatele ning oma liikmete tegevusse saame me panustada vaid 3/10 jagu.

Ärge mõistke mind valest - ma ei väida, et töötajaid ei ole vaja. On küll! Lihtsalt meie eelarve ei võimalda praegusel hetkel enam samamoodi jätkata. On kaks võimalust:
1. vähendada tööjõukulutusi;
2. suurendada meie eelarvemahtu.

Selleks, et leida põhjuseid võimalikule olukorrale vaatasin ma üle ka Eesti Üliõpilaskondade Liidu eelarved ja avastasin, et meie eelarve on vähenud ebaproportsionaalselt palju võrreldes majandusega.

Millest tuleneb meie väike eelarve?
Meie põhiliseks probleemiks on see, et meil ei olnud inimesi, kes juhiksid projekte, neid läbi viiksid ja nende eest vastutaksid. Me oleme selle pannud juhatuse õlgadele ning suure töökoormuse tõttu ei ole võimalik olnud seda reaalselt teha.

Kui vaadata lahenduste poole, siis projektidel on võimalik sisse kirjutada projektijuhitasu, mis tähendaks, et me saame kirjutada osad oma tööjõukulud sinna sisse ning palgata ka endale osalise tööajaga inimesi. Osaline tööaeg võimaldab neil pühenduda projektile. Palgates osalise tööajaga üliõpilase saame me endale kvalifitseeritud tööjõudu suhteliselt madala tasu eest ning vähemalt on meil inimene, kes veab projekti läbi tule ja vee, sest see on tema kanda ja vastutada.

Võimalikud lahendused

Teiseks asjaks on puudulik suhtlus partneritega ning rahalise koostöö puudumine. Vanasti toetas meid suuresti SEB, kuid nüüd on see kadunud. Taaskord tuleks hakkata aktiivsemalt rääkima võimalike partneritega ning seeläbi tuua meile rahalist ja mitterahalist püsitulu.

Kolmas meede on Riigikogu liikmete aktiivne lobimine, mis võiks meid viia riigieelarvelise püsitoetuseni, mis kirjutataks sisse otse eelarvesse eraldi reana.

Väga tähtis on kaaluda ärilise tegevuse alustamist, mis tooks Eesti Õpilasesinduste Liidule sisse tulu. Ei tohi unustada, et Eesti Üliõpilaskondade Liit on oma ärilise tegevusega teinud enda eelarve oluliselt priskemaks. Meie pakutavad teenused võivad olla laialdased. Me ei peaks endale piiranguid seadma. Näiteks võiksime kaaluda õpilaste õigusi käsitlevate vihikute välja andmist koostöös OÜ Realisteriga (Valemivihik).

Järgmise juhatuse ülesanne on viia meie eelarve taaskord üles ning samalajal hoida seda tasakaalus. Meie püsikulud ei tohi kasvada protsentuaalselt ning seetõttu kutsun üles kõiki juhatuse kandidaate esitama enda nägemust liidu rahastamise täiendamisest.

Juhatuses olemine teeks mulle suurt au

2011-04-03T06:00:00.015+03:00

Valituks saamine ei ole eesmärk. Tähtis on tegutsemine!

Kogu minu kandideerimist on saatnud erinevate inimeste kõned, kes on nõus minu kandidatuuri toetama tingimusel, et ma veenan neid, et see positsioon vastab minu tegelikult ambitsioonile. Ma olen nendega nõus, et see teema vajab põhjalikumat lahti seletamist ning ühe A4 pikkune motivatsioonikiri ei tee seda piisaval määral, sest kandideerimisjuhendis paluti keskenduda teistele küsimustele.

Just hiljaaegu ma noomisin Liis Tõnissoni Facebookis, kui ta sõnas, et kaotas sekretärivalimised ühes ühingus 1 häälega, kuid on sellega rahul, sest sai parema positsiooni.

Kuidas sa saad kandideerida kuhugi ja pärast kaotust öelda, et "ah, saingi parema koha!". See on vastutustundetu kandideerida positsioonile, mis ei vasta sinu ambitsioonile!

Kandideerides Eesti Õpilasesinduste Liitu mõtlesin ma pikalt selle üle, et kas ei oleks aeg edasi liikuda ning sellegipoolest leidsin, et veel mitte. Tähtis on välja tuua see, et kandideerida ei tohi positsiooni pärast, vaid sellepärast, mida sa sellel positsioonil kavatsed teha. Positsioon on eesmärkide teostamiseks, mitte selle omamiseks. Selleks on mitmeid põhjuseid ning kõiki neid loetlema hakata ei ole põhjus, kuid ma nimetan mulle olulisemad.

Eesti Õpilasesinduste Liit on minu ema, isa ja kodu
Ma tulin liitu pea 1000 päeva eest ning ma jäin sellele igavesti truuks. Mind on võetud kui võrdset ning minuga on peaaegu, et alati arvestatud ning koheldud hästi. Ka mina olen ööbinud kontoris siis, kui ühel või teisel põhjusel oli mul seda vaja ning mind on toetatud nii, kuidas on saadud.
Õpilasliit on minu õpetaja
Selles ühingus olen ma õppinud niivõrd palju, et nende teadmiste põhjal elan ma oma igapäevaelu ja toimetan oma tegemistes. Ma juhindun sellest kogemusest, mis on andnud mulle liit ning ma usun, et nüüd on minu kord anda vastu.
Juhatuses olemine teeb suurt au kõikidele
Juhatusse valitakse piiratud hulk inimesi. Selle liikmeks olemine on suureks auks igale selle liikmele, sest see eeldab, et sa oled pälvinud kümnete õpilaste usalduse. Tähtis on neid alt mitte vedada.
Kiindumus
Jah, nii lihtne see ongi. Ma ei kujuta enda elu ette ilma Eesti Õpilasesinduste Liiduta pikemas perspektiivis. Ma ei taha sellest loobuda ja nüüd, kus ma veel saan olla valitud juhatusse ma teengi selle sammu ja kandideerin. Ma usun, et praegu on õige aeg. Ma ei taha olla teieta.
Eneseteostus
Minusse on kogunenud suurel hulgal ideid ja mõtteid, kuidas ja mis vahenditega viia edasi Eesti Õpilasesinduste Liitu. Ma usun, et nende rakendamine saab olema raske ja seetõttu pakub see mulle kindlasti "pinget".
Soov parandada maailma
Jah, mul on soov muuta maailma paremaks kohaks. Ja haridus on tee selleni. Õpilased on meie tuleviku alustalad ning nende eest tuleb kanda hoolt. See positsioon võimaldabki mul sellega tegeleda. Kui senini olen ma öelnud, et ma ei saa muuta maailma, kuid saan muuta iseennast ja täpselt minu võrra muutub ka maailm, siis nüüd usun, et ma saan seda muuta. Minu töö tulemusena saaksid paljud teised inimesed erinevaid võimalusi, mis viikski meid parema ühiskonna poole.

Ma loodan, et see lühike loetelu muudab lugeja jaoks selgemaks minu kandideerimise põhjsued ning veenab teda selles, et ma tõesti teen seda südamega, mitte lihtsalt linnukese või kirje nimel CVs. Selliseid kirjeid saab sinna rohkem ja lihtsamini, kui aasta aega pingutades ja higistades õpilaste nimel. Ja ma tõesti soovin anda endast maksimumi juhatuses ja õpilastele.

Külastasin Soome õpilasi esindavat liitu

2011-03-31T00:39:00.001+03:00

Paremal Daniel Sepp, vasakul Risto Lahti

Tere taas!

Olen selle rea kirjutamise hetkel jõudmas tagasi Tallinnasse. Meie tiim kuhu kuuluvad Toomas, Robin ja mina alustas enda teekonda täna Tallinna sadama D-Terminalist kell 11. Juba tund pärast keskpäeva olime Soomes ning meile vastu tulnud auto viis meid ilusti SLL (Suomen Lukiolaisten Liitto, Soome õpilaste liit) kontorisse. Kontoris võeti meid väga soojalt vastu ning me saime tuttavaks tegevbüroo ja osade juhatuse liikmetega. Raamatupidajaga rääkisime vene keeles, mis oli omamoodi huvitav kogemus. Ei oleks osanudki oodata.

Nendega suheldes jäid mul silma järgmised erinevused:

1) liikmemaks (16€ aastas);

2) liikmekaart, mis pakub nende liikmetele meeletuid soodustusi üle terve Soome ja ka väljaspool seda;

3) liikmeteks on indiviidid, mitte koolid (liikmete arv ligi 50 000, kokku 250 000 õpilast);
4) Üldkoosolekul hääletavad regionaalliidud vastavalt enda liikmete arvule;
5) kõik regionaalliitude liikmed kuuluvad SLL-i;

Nende eelarve koosneb 2/3 ulatuses liikmete panusest. Samalajal tõid nad välja terve hulga puudusi nende rahastamisskeemi puhul. 1/3 tuleb tõesti neilgi Haridusministeeriumist, kuid erinevus on selles, et seda ei otsusta minister, vaid reaalselt komisjon.

Kui me rääkisime rahvusvahelistest suhetest, jäi meile mõlemale silma, et neid oleks väga lihtne luua, kuid me pole seda teinud.

Seetõttu leppisime kokku - kui pääsen juhatusse, teen juhatusele ettepaneku Eesti-Soome koostöö toetusrühma loomiseks, mille eesmärk oleks üles töötada meie ühised suhted ning töötada ühiste võimalike seisukohtade kallal.

Nende aktivistidering on oluliselt laiem, sest neil lastakse vabamalt organisatsiooni nimel esineda, regionaalsel tasandil. Nad on suutnud õpilasesindused viia gümnaasiumites kohustuslikuks ning neil on väga täpselt reguleeritud õigused. Kui võrrelda haridusplatvorme ja muid materjale, siis meil on sarnaseid jooni. Nii näiteks lõid nad samamoodi õpilaste seisukohad Riigikogu valimisteks.

Meie ja nende vahe on see, et nad tegelevad sellega nii rohujuure tasandil, et iga kandidaadiga töötab keegi eraldi inimene täiesti iseseisvalt. See on väga muljetavaldav.

Meil on nendelt väga palju õppida - väga palju. Seetõttu ongi minu soov nende 25 aastast praktikat rakendada meie töös. Selleks ei ole palju vaja - telefonidega ja Skypedega.

Mis olí tänase päeva võit? Ma sain palju uut informatsiooni ja häid nõuandeid. Sain ühtlasi ka põhimõttelise toetuse enda kandatuurile ning muidugi leppisime kokku, et tulevikus teeme koostööd liikmete arenduse vallas. Ma arvan, et viimane ongi minu suurim töövõit tänasest. Liikmete valdkond on mulle väga südamelähedane ning peaks olema prioriteet.

Delegatsioon jõudis Eestisse tagasi umbes kell 22.00. Nüüd on vaja läbi töötada palju materjale ning neid analüüsida. Info, mis me saime on väga väärtuslik ja tähtis on see, et midagi kaduma ei läheks.

Pildil: arutan Risto Lahtiga (SLL-i liikmete arenduse eest vastutav aseesimees) õpilaste ideid organisatsiooni arenduseks ning otsime lahendusi, mis sobiksid ka Eestisse.

Soovituskirjad on avalikud

2011-03-29T18:23:00.000+03:00

Mõne aja eest avaldasin enda blogis lõplikud soovituskirjad, mis on nüüd ka ametlikult vormistatud ja varustatud allkirjadega. Soovitan teil kõikil pilgu peale heita!

Ja veelkord - kui teil on soovi minult midagi küsida, siis julgustan teid mulle kirjutama!

Laste kasvatamine - kuidas?

2011-03-29T07:00:00.002+03:00

Ei tea, kas nad tohiks seal kividel ronida?

Nii nagu on maailmas erinevaid inimesi on ka erinevaid kasvatusmeetmeid ning suhtlemis- ja suhtumisviise.

Me võime siiski üldistada. On need lapsevanemad, kes on ülemad enda lastest ja teised, kes on pigem demokraatlikud. Viimaseid süüdistatakse vabakasvatuses ja hoolimatuses, esimesi süüdistatakse hoopis selles, et nad on kurjad, õelad ja halvad kogu hingepõhjani. Mõni veel lajatab, et tegu on nendega, kes enda halba lapsepõlve välja elavad.

Ma ei ole psühholoog, seega on mul raske anda hinnangut sellele, mis on selle tagamaad. Seda küsige Tõnu Otsa või kellegi teise käest. Mina üritan hoopis selgitada miks ma sellest kirjutama üldse soostusin.

Ma olen peagi jõudmas ikka kus on vaja hakkata otsuseid tegema. Ja see ei ole sokivärv mille üle ma otsustama pean, vaid teema saab olema hoopis tõsisem. Mõnede aastate pärast saab alguse minu enda pere. Veel natukene aastaid hiljem tulevad ehk ka esimesed titekarjed meie tulevases kodus. See ongi tüli allikas. Esimeste aastate jooksul saab last kasvatada üldiste kasvatusnormide järgi, kuid edasi muutub asi keeruliseks.

Mingist hetkest hakkab minu laps taotlema endale võrdset sõnaõigust minu ja minu kallimaga - ma vähemalt väga loodan niimoodi, sest muidu olen ma olnud harukordselt halb vanem ning tapnud kogu tema enesekindluse.

Mina tahaksin kasvatada last nii nagu ühes korralikus koalitsioonis juhitakse riiki - valitsus on konsensuslik ning nii on ka pere. Otsuseid ei tehta kellegi vastuväitele vaatamata ning kõik kuulatakse ära ning leitakse alati lahendus, kus keegi ei ole vastu.

Samas ma tean hästi, et kõik lapsevanemad ei soovi sellist kasvatusstiili raknedada ning leiavad, et last tuleb kaitsta kõige ja kõigi eest ning modereerida teda. Selline vanem hoiab enda last ning olles vanem ja targem, ka koge(ne)num oskab ta riske reaalsemalt hinnata.

Tagajärjed
Ei mõista ma vaid seda, kuidas peaks laps hakkama saama siis, kui me ta kodusest inkubaatorist lõpuks välja laseme ning ta laia maailma ise avastama peab. Isegi kui seada tingimuseks "ei mingit eemalolemist ilma abieluta" siis ei pruugi see teine inimene üldse olla selline, nagu ta meile näitab. Ja mis me pealegi teha saame, kui ta meile isegi ei meeldi? Armastus on ju armastus.

Lapsevanem ei ole prokuratuur, kes lapse liistule tõmbab ja tal riigist (kodust) lahkuma peaks keelama. Võttes mõnest teisest riigistruktuurist näite, siis ütleksin, et iga indiviid on enda linna (elu) linnapea (sepp) ning kui tal on vanemad, siis võtku ta neid kui nõunike, sest nende kogemustepagas on siiski märkimisväärne.

Lapsel - vaatamata sellele, et ta on laps - on siiski soov teha ise otsuseid. Ma väga soovin, ta minu laps teeks ka õigeid otsuseid, kuid tegemata valesid ei saa ta kunagi õigeid tegema hakkata. Ainus, mis ma saan talle hinge peale panna on see, et neid vigu, mis ta täna teeb ei kordaks ta enam homme.

Kas lapsevanem peaks kontrollima enda lapse elu ja mil määral?

LIVE! Nüüd on mul kodukakukaamera!

2011-03-28T13:55:00.000+03:00

iPod

Ma olen seda juttu juba ühe korra kirjutanud, seega selkorral kirjutan ma natukene lõbusamalt vist juba. Edgari kakukaamerat teavad kõik - selle all peetakse silmas Edgar Savisaare kabinetis pesitsevat kaamerat, mis lülitub sisse tavaliselt vahetult enne valimisi.

Kui me eile sõpradega istusime ja mõtteid mõlgutasime selle üle, kuidas Üldkoosolek lõbusamaks muuta ja seda kohutavat pinget maandada, siis mul tekiski vapustav mõte. Me teeme sellest põhimõtteliselt live-telesaate! Aga kuna raha ega midagi meil ei ole, siis alustasime me minu tuppa kaamera paigaldamisest.

Selleks oli vaja:

1x iPod touch
2 riba läbipaistvat kleeplinti

Kõik. Teipisime minu iPodi lakke ja valmis. Tõsi, pärast paarikümmend minutit sai aku tühjaks.

Võtsin uuenduslikumad asjad kasutusele nagu:

1x USB hub
1x USB kaabel
Apple seinalaadija

Vedasin need endal seinale ja valmis ta oligi uuesti. Teen pilti sellest keerulisest aretisest ükshetk.

Lootus viimasest puhkusest

2011-03-27T15:41:00.001+03:00

Hei!

Foto: Erika Reinaru (mobiilifoto)

Olen naasemas parasjagu oma Saaremaa puhkuselt, mille veetsin enamuselt Saaremaa SPA Hotelli Meris mõnuledes ning uskumatul kombel loodan, et see jääb minu viimaseks puhkuseks selle aasta jooksul. Millest selline massohism? Ise küsin ja ise vastan - kui mind valitakse Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatusse, siis on minu ülesanne esindada õpilasi, mitte puhata.

Puhkus tuli mulle kindlasti kasuks.

ma sain rahu telefonikõnedest, emailidest ja muudest tülitavatest vahenditest;
taaskord vaatan ma pilti laiemalt, sest vahetevahel tuleb vaid hetkeks eemal olla, et näha asju taas uut moodi;
minu visioon lähimast aastast on saamas täielikuks ning minu hirm selle mitte küpseks saamisest on kadunud kui tina tuhka;
taaskord veendusin, et inimesed võivad olla ka sõbralikud ja head.

Puhkusest vast kõige meeldejäävam seik sündis just äsja, mõne minuti eest, kui ma postitasin Twitterisse teate, et olen tagasi mandril. Vähemalt nii pidi see välja nägema. Tuli välja hoopis, et "Tagasi mandil," mis on teatavasti slängisõna kanepi kohta. Võin teile kinnitada, et see teade ei vasta tõele :).

Tõesti olen mandril tagasi ja vaikselt juba kujutan ette, kuidas saan minna tagasi Eesti Õpilasesinduste Liidu kontorisse, kus on veel palju tööd vaja teha tuleval nädalal. Dokumentidega tutvuda, suhelda lahkuva juhatuse liikmetega, et mõista nende tegude tagamaid jne.

Minu tulekut iseloomustavad kõige paremini Ott Leplandi laulu Läbi öise Tallinna refrääni read, mida ma viimase kahe rea ulatuses muutsin ja sobitasin endale.

Tulen Su juurde.
Ma tulen Sa tead.
Liigun Su poole läbi öise Tallinna.
Ma tulen Su juurde,
Nii kiirelt kui saan,
Kui vaid saan.
Sest luban ma minna lõpuni
täna sinuga.

Osadega kohtumiseni Tallinnas Üldkoosolekul või mõnes muus kohas ja teistel tingimustel, kuid need, kel Tallinna asja ei ole ei pea nukrutsema. Lähiajal külastan veel teisigi kohalike omavalitsusi. Kui teil on konkreetseid soovitusi, siis jään neid ootama!

UUENDATUD!
Toon naljakamad kommentaarid minu säutsu kohta, kus ma eksisin:

Teno Viherpuu (@m6ttelendorav): @danielsepp kas eesti esimene staaraktivist on kanepilõksu langenud?
Oliver Hainsalu (@oliverhainsalu): @danielsepp tagasi mandil? U do weed? :D

Siiski rõhutan, et see oli kirjaviga ning ma olen tagasi MANDRIL, mitte ei suitseta ma kanepit.

UUENDUS! Dokumendid esitatud!

2011-03-25T22:33:00.003+02:00

Dokumendid ongi esitatud. Soovituskirjad ei ole jätkuvalt minu blogis üleval lihtsalt seetõttu, et nende lõplikud versioonid valmivad alles esmaspäevaks ning enda poolt võin ma lubada vaid seda, et edastan need kibekiirelt EÕELile ning muidugi teile blogi vahendusel.

Nüüdseks on kindel - ma kandideerin ning tagasitee oleks vaid kandidatuuri taandamine, mida lubasin juba varem mitte teha. Ma ei teegi seda.

Sellega on korras, vaatamata sellele, et minu päev oli suhteliselt tihe - käisin ju minagi Vabaduse väljak küünlaid süütamas. Mulle meeldis eelkõige see, et noorte ettevõtmisest võtsid osa ka paljud väärikad ühiskonnategelased.

Aga homme sõidan ma juba Saaremaale, et tõmmata veel korra hinge enne Üldkoosolekut. Teie kirju ootan ma jätkuvalt - mõned on juba tulnud ning mul on väga hea meel, et mind on nii soojalt kandidaadina vastu võetud.

Tänud veelkord!

Kandidatuur on osutunud tõeliseks menuks!

2011-03-25T17:31:00.002+02:00

Foto: Morguefile

Kui täna varahommikul kell 5 hakkasin ma dokumente ülesse laadima ja lõpetasin natukene enne kella 6e ei osanud ma arvata, et minu kandidatuur tekitab nii palju diskussiooni ning inimeste reaktsioone. Põhilised kommentaarid, mis on nähtavad kasutajatele on küll Facebookis, kuid mulle on isiklikult toetust avaldanud sellest ajast veel 8 auväärt inimest.

Nii soovisid mulle edu ja jaksu poliitikud Tallinna Kesklinna vanema asetäitja Reena Tolmik, Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra ja Tallinna linnavolikogu liige Jekaterina Matusihis.

Kultuuriinimestest on mulle avaldanud toetust muusik Anis Arumets ja tippsportlane Marko Aleksejev. Niisamuti võttis minuga ühendust AS Delfi ajakirjanik Oliver Hainsalu, kes teatas enda toetusest mulle telefonitsi.

Samuti on mul väga hea meel, et minu rahvusvaheline pikaajaline partner Kotryna Svedaite (Leedu) on seisukohal, et ma pean kindlasti saama valituks. Enda organisatsioonis, LMS (Leedu Õpilasesinduste Liit), juhib ta rahvusvahelisi suhteid ning ta juba avaldas lootust, et meie koostöö jõuab uuele tasandile.

Eriliselt rõõmustas mind täna hommikul Tartu Kunstigümnaasiumi Õpilasesinduse president Sten Kalder, kes hiljaaegu renoveeris enda kooli ÕE ruumi (loe lisa siit), kui teatas, et kavatseb mind kindlasti toetada juhatuse kandideerimisel ning loodab mind seal näha.

Minu toetajaliikmete nimekirjaga saad tutvuda siin - toetajad.

Facebookis on mind samuti juba toetanud inimesed Indiast, Kanadast ja Eestist. Praeguseks on mulle seal toetust avaldanud (toetajaliikmed siin ei loetleta) Abhi Gupta, Jenna Nelson, Karl Kirt, Kartin Miisna, Stella Shaumyan ning Greta Elva.

Aitäh teile kõigile!

KANDIDEERIN: EÕEL-i kandideerimise puhul avatud on erileht!

2011-03-25T04:33:00.000+02:00

Täna on eriline päev. Möödunud on 495 päeva sellest, kui ma viimane kord Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatusse kandideerisin. Tollal oli minu sihiks saada rahvusvaheliste suhete valdkonna juhiks. Sellest on nüüd üksjagu aega möödas ning nii noore inimese elus nagu olen seda mina on 495 päeva justkui pool elu, vaatamata sellele, kui kiiresti see möödunud on.

Seoses Eesti Õpilasesinduste Liidu läheneva XXIV Üldkoosolekuga on mul tähtis teadaanne. Ma kandideerin taas ning seekord kommunikatsioonivaldkonda ja liikmete valdkonda kureeriva juhatuse liikme kohale.

Minu kandidatuur ei ole veel üles seatud ning sellega läheb veel mõni tund aega. Nimelt ootan Euroopa Parlamendi liikmelt Siiri Oviirile ja Riigikogu liikmelt Mailis Repsilt soovituskirju, mille lisan enda kandideerimisavaldusele nagu näeb ette EÕELi kodukord.

Alamlehekülg kus võimalik tutvuda minu kandideerimisdokumentidega on AVATUD on kättesaadav vajutades SIIA!

Kindlasti tekib osadel küsimus, miks ma avaldasin enda dokumendid juba varem. Põhjus selleks on lihtne - ma ei näe põhjust, miks seda mitte teha. Inimestel on õigus tutvuda dokumentidega juba varem ja eks igaüks meist planeerib oma aega ise.

Ootan kommentaaridesse teie küsimusi ning kui sul on soov minuga pikemalt arutleda minu kandidatuuri üle, siis leiad minu kontaktandmed valides menüüst "Kontakt".

Oodatud on ka kõik kommentaarid Facebooki!

Katusepakkuja selg peab olema sirge

2011-03-24T13:38:00.001+02:00

Allikas: http://justwilliam1959.wordpress.com/

Vanemad inimesed mäletavad minevikust katuse pakkumist - omamoodi kümnise maksmine, mida tuli vahetevahel teha mitte vaid ühele jõugule, kuid teie lohutuseks ütlengi, et ma ei ole seda teemat lahkama hakkamas. Täna räägin ma hoopis katusorganisatsioonidest, mille ülesanne on tegelikult peavarju pakkumine.

Mõeldes tagasi aastatele, mis ma olen õpilasliidrina veetnud tuleb mul meelde erinevaid aegu. Ühte võin kinnitada - üldiselt oli raske või siis väga raske. Paremad ajad olid ka muidugi vahepeal, kuid ega siis ka kerge ei olnud. Samas ei saa öelda, et need olid halvad ajad.

Mõeldes enda elule mõni aeg tagasi, siis minu sõbrad, keda ma nimetasin sõpradeks meenutasid mulle natukene Eesti Õpilasesinduste Liitu. Kui oli midagi, millega nad kokku puutuda ei tahtnud ühel või teisel põhjusel siis nad ka ei teinud seda, sest nii oli lihtsalt kergem. See, et minul oli sellest raskem ei lugenud midagi.

Mõni aasta hiljem, täna, oskan ma öelda, et ma olen enda terve sõpruskonna välja vahetanud. Vanadest on alles jäänud mõni parem tuttav, kellega trehvame ja istume pubis aegajalt maha, joome õunamahla ning praadi süües naerame. Samalajal on Eesti Õpilasesinduste Liit läinud sama rada pidi edasi nagu varemgi - raskuste eest varju pugedes. Ma ütlen, et võtke üliõpilastest eeskuju! Me ajame õpilaste asja, mitte ei ole mõne Riigikogu fraktsiooni hääletoru. Ja kui meid vihkabki mõni parlamendierakond meie vaadete pärast, siis see ei ole asi mida häbeneda, sest me seisame õpilaste eest!

Minu sõnum vähem kui kuu aja pärast valitavale juhatusele on selge - selg sirgu, seljad kokku ja ärme tagane!

Ära jäta ühtki postitust vahele!

2011-02-10T13:32:00.000+02:00

Lisasin enda blogile äsja uued võimalused selle sisuga. Üks nendest on mõeldud nendele kes kasutavad mõnda RSS vooglugejat või lihtsalt eelistavad seda lugemiseks kui puhtat keskkonda ning teine on e-posti keskne, mis võimaldab saada kõik uued blogipostitused e-kirjadena.

Ekraanitõmmis blogist

Liitumsieks on vaja sisestada enda e-post ülalnähtavasse kasti ning vajutada nupule "Subscribe". Need inimesed kes eelistavad RSS-voo lugejaid leiavad endale tuttava Feedburneri viite ning pildi alt, kohe kirja "Jälgi läbi RSS voo" alt.

Kui sul on teisi mõtteid, mis ma saan enda blogis teha, et sul oleks seda mugavam lugeda, siis anna mulle teada ning ma annan endast parima, et see ka teoks saaks. Kirjuta mulle enda mõtted kommentaariumisse või e-postile.

Head lugemist!

Õpilasliit loeb minu blogi*

2011-02-09T00:00:00.014+02:00

Ekraanitõmmis opilasliit.ee'st

Täna päeval otsustasin ma vaadata hetkeks Eesti Õpilasesinduste Liidu veebilehele ning avastasin, et nad on õppust võtnud minu postitusest ning kiiresti pannud üles terve hulga protokolle. Sellest saab teha vaid ühe järelduse - nad loevad minu blogi ning keegi ütles neile, et õige oleks need üles riputada.

Ma pean tunnistama, et mind siiski hämmastab see, kuidas organisatsioon toimib ilma ühegi juhatuse koosolekuta näiteks 7 kuu pikkuse aja jooksul. Eriti kui vaadata EÕELi struktuuri, siis on keeruline tööd teisiti ette kujutada. Poliitikaloome on kord selline asi, kus tuleb tihti kohtuda.

Ma olen väga õnnelik, et need sinna ilmusid lõpuks, aga ikkagi 7 kuud! Paistab, et sellest ajast pole midagi mälestada. Üldse tundub kuidagi paljuski liidu tegevus kurvameelne, sest kui ma üritasin tutvuda nende sisuga siis on need kirjutatud veel hullemini kui.. noh, ma ei teagi, millega oleks kohane võrrelda.

Võtsin suvalise nendest lahti nüüd ja kommenteerin natukene:

+ Koosoleku toimumise koht - Skype. Väga noortepärane lahendus, eestlaslik ja uudne, väga hea!

+ Koosoleku kestus. EÕELi koosolekud on tavaliselt pikad ja ebakonstruktiivsed. See kestis ainult 2 tundi. Selle aja jooksul arutati 7 päevakorrapunkti.

+ Osalus. Terve juhatus oli kohal, see on positiivne märk.

+ Kujundus ja paigutus. Asi hakkab ilmet võtma ja millestkist on lootust juba aru saada.

- Esimees protokollib. See ei ole õige, sest ta ka juhatab koosolekut. Need peaksid ikkagi lahus olema, kuivõrd esimehel on protokolli kinnitav funktsioon.

- Lühendite kasutus. Kurat, ega te ainult enda jaoks ei protokolli. Mis on VÕRK? Mis on ENEB (okei, mina seda tean)?

- Terminite käsitlus. "Uuringutiim". Mis asi see selline on? Mis uuring, misasja?!

- Ajakasutus. Kiita heaks 3-päevane puhkuse avaldus; avastada, et veebileht on vananenud; määrata järgmise juhatuse koosoleku aeg; võtta vastu liige; määrata ENEBi nõukogu liige; võtta osa infot teadmiseks ning rääkida vilistlastest on 2 tunni jaoks paganama vähe minu meelest.

Protokollist on teisisõnu vähe kasu. Mina, liikmena, ei saa midagi olulist teada. Sellised protokollid paistavad olevat tehtud ainult selleks, et see oleks või siis ainult enda jaoks. SEE EI OLE LÄBIPAISTVUS.

See ei ole see, mida ma enda postitusega taotlesin, kallis EÕEL. Te ei saanud asjast aru. Aga eks ma ükshetk annan enda panuse selle parandamiseks. Täna teatas Mirell Jänes, et ma vihkan Eesti Õpilasesinduste Liitu*. See on vale. Ärge uskuge inimesi kes nii ütlevad, nad valetavad. Ma armastan seda liitu ja sellepärast ma veel liigutangi mõnda lille, et midagi muuta. Aga.. mis mul teile ikka soovida, kui tervist ja jõudu. Kohtumiseni!

iPadi ekraanitõmmis Skype'st.

* - Pisike parandus, sest Marili Niidumaa hüppas mulle kõrri selle vihkamise eest. Nojah, ei öelnud vihkan. Ütles "ei meeldi". Minu viga, vabandan. Aga tõestuse viimase ütlemise leiate alt.

Mirell Jänes: "Ma tean, et sulle liit ei meeldi"
Daniel Sepp: "Loe mu blogi vahelduseks"
Daniel Sepp: "Mulle meeldib liit"

Vestlus läheb edasi teemal kuidas ma väljendan enda suurt armastust selle organisatsiooni vastu.

Et see nüüd mustvalgelt kirja saaks, siis MULLE MEELDIB EESTI ÕPILASESINDUSTE LIIT.

Ja kõikidelt, kes arvavad, et mulle ei meeldi liit, siis küsin: "Miks te valetate?"

Ma armastan teda nii väga!

2011-02-08T12:45:00.000+02:00

Foto: Daniel Sepp

Mõni päev tagasi kirjutas mulle üks noor neiu ja kurtis mulle, et minu blogi on nii poliitiline ja ma ei kirjuta enam endast, nagu vanas Daily Danielis. Ma vaatasin enda blogi visiooni ja avastasin sealt endajaoks eesmärkide peatükist sellise keerulise lause:

Tutvustada minu eesmärke, motiive ning muuta avatumaks ühiskonnale läbi enese tegevuste tutvustuste;

Ma vajusin mõtteisse tükiks ajaks. Kas see tähendab, et ma peaksin siia kirjutama ka enda eraelust ja selle saavutustest? Ei tea. Aga ma otsustasin, et ma võin seda siiski teha - kes mind keelab? Kirjutasin siis sellele tüdrukule vastu sellise kirja:

Hea Mirjam,

mul on väga hea meel, et sa oled minu blogi püsilugeja ning tunned huvi minu tegevuste vastu. See blogi on tõesti kujunenud poliitiliseks ning suhteliselt asjalikuks, kuid ma usun, et see ei tohiks olla takistus, nagu sina kirjutasid, enesetutvustamisele.

Sa küsisid kuidas mul läheb - tänan küsimast, väga hästi ning samalajal väga kiirelt. Ma tegelen aktiivselt valimiskampaaniaga ning olen ka haigeks jäänud mis muudab sellega tegelemise palju keerulisemaks. Mul on köha, nohu, peavalu ning palavik. Üldiselt ma ravin ennast nii kuidas jaksan ning olen pidanud ühe vestlusringi ära jätma haiguse tõttu.

Minu ellu on saabunud armastus ning ma olen leidnud ennast kellegi kõrvalt kellega tutvumisega tean ma täpselt millal täitub 60 päeva meie tutvumisest, kelle kõrval tunnen ma ennast kindlalt, kuid talle silma vaadates kaotan ma selle koheselt ning kelle südamelööke võiksin ma kuulata ööd ja päevad läbi. Minu süda on võidetud - kas tema oma ka minule kuulub ma ei tea.

Me veedame koos vahepeal rohkem, vähepeal vähem aega, kuid iga meie kohtumine on südamlik ning ma tunnen puudust temast ka praegu. Ma tean, et ta loeb neid ridu ükshetk ning ma loodan, et ta tunneb end ära.

Ta sõnumid on niivõrd armsad ja kui ta ütleb, et igatseb mind siis ma usun seda, sest tunnen täpselt sama tema vastu ning mul ei saa temast kunagi küll. Ja isegi kui ta paksuks läheb või kiilaks ennast lõikab siis armastan ma teda ikkagi, sest ta on alati ilus. Ta ei pea ennast meikima, sest teab, et ta on ikkagi ilus ning tema üllatumine minu vahepealsete tegude pärast on nii siiras, et teeb südame soojaks.

Jah, ma olen endast kirjutades kirjutanud temast aga eelkõige sellepärast, et ta on pool minust ja ma loodan, et ehk ükshetk olen minagi siiski osa temast. Ilma temata läheks mul halvasti, aga praegu mul läheb kõik suurepäraselt.

Mirjam, ma väga loodan, et see kiri andis vastuse osadele sinu küsimustele. Ma loodan, et sa kirjutad mulle ka tulevikus, sest ma meelsasti vastan sinu ja kõikide teiste inimeste e-mailiga saadetud küsimustele.

Parimat,

Daniel

Selline oli minu kiri ühele lugejale. Tema loa puudumisel ma tema kirja ei avaldanud, kuid kui sinagi tahad, et ma käsitleksin mõnda teemat vähem või rohkem, siis kirjuta mulle kindlasti daniel [ät] opilaskond.ee

Rootalu ja Peterson on tapnud EÕELi läbipaistvuse!

2011-02-04T12:00:00.001+02:00

Ekraanitõmmis viimasest EÕELi juhatuse protokollist

Ei ole mingi saladus, et ma olen suhteliselt kaua olnud Eesti Õpilasesinduste Liidu aktivist. Juba Merilin Piipuu ajal oli minu nina võimalik näha EÕELi kontoris ning hiljem, Deivi Sarapsoni juhatuse ajal olin suhteliselt tihe külaline. Koos sai seda kontorit koristatud, seal tööd tehtud ning arutatud ka tööväliseid küsimusi. Üldiselt iseloomustas seda aega suhteliselt hästi korraldatud läbipaistvus: inimesed olid kontorisse teretulnud siis kui nad seda soovisid; juhatuse liikmed ei tähtsustanud enda staatust üle; salajasi dokumente, kui selliseid ei olnudki väga; juhatuse protokollid olid alati üleval.

Vaadates tagasi tean ma rääkida, et see ei olnud alati niimoodi, kui Merilin Piipuu juhatus andis sellele tugeva tõukke edasi ning juba Martinsoni juhatuste ajal hakkas asi edenema kindlasti paremuse poole. e-ajastu saabumine võimaldas inimesi paremini informeerida toimuvast ning see oli asjade loomulik kulg.

Aasta 2009 kevadised üldkoosolekul valiti taaskord uus juhatus ning selle juhatuse aeg oli äärmiselt keeruline. Esimees Sille Lukk sai sellega aga vapustavalt hakkama ning see, kuidas ta pidi juhatuse tehtud vigade pärast, mida ta tegelikult mõjutada ei olekski saanud, punastama Üldkoosoleku ees kandes ette juhatuse aruannet, oli märk tema tõelistest juhi omadustest. Ta tunnistas ennast süüdi, kui oli süüdi ka keegi teine. Näpuga ei näidatud.

Petersoni juhatus
Aasta aega hiljem valiti Raplas uus juhatus mille esimeheks sai mõnedeks kuudeks noor Kristo Peterson. Mida me tema valitsemisajast teame? Teame seda, et ajaloos jääb meenutama tema valitsemisaega 2 protokolli. Rohkem neid ei ole, vähemalt minul, kui õpilasel nendele ligipääs puudub. Kahe protokolli puhul olen ma teadlik sellest, et arutati küsimusi ning jagati raha. Kulud olevat kontrolli alt väljunud ning nende ohjeldamisega tegeles aktiivselt tegevjuht Siiri Pajupuu, kes oli pandud Rahandusministri rolli eelarvet kärpima. Ülejäänud juhatusel puudus ilmselgelt selleks piisav kompetents. Juba Raplas vedasin ma kihla, et millal juhatus laguneb ning pean tunnistama, et olin eksiteel olnud. Hoopis varem! Esimehe lahkumist ei suutnud aga ennustada isegi mina ning see oli tõesti ootamatu. Ma eeldasin, et süüallikas jääb organisatsiooni sisse ning see mädaneb vaikselt edasi. Õnneks läks aga teisiti ning korra umbusaldusringile läinud Peterson taganes ise ning lahkus juhatusest. Aseesimees Gerrit Lääne loobus enda kohast, kuid jäi juhatusse. Viimase puhul oli tegemist puhtalt populistliku sammuga, sest aseesimehe roll ei ole EÕELi struktuuri puhul väga määrav ning reaalset võimu kui sellist talle ei omistata.

Tema valitsemisajast on teada see, et surid paljud rahvusvahelised suhted ning minu andmete kohaselt kaotati ühe Euroopa Liidu rahadest ette valmistatud projekti juba saadud rahastus. Selle suurusjärk ulatub ligi 100 000 kroonini, mis on ligikaudu 6500€.

Mis jääb Rootalu juhatust mälestama?
Mitte midagi. Vähemasti nii tundub ühele inimesele uurib Eesti Õpilasesinduste Liidu kodulehekülge täna, 5. jaanuaril 2011. Tühjus - absoluutne null. Teadaolevalt ei ole ühtegi protokolli avalikus ruumis leida võimalik, mis näitaks, et juhatus on midagi teinud. Tegevbüroo tegemistest teame me seda, et hoogsalt toodetakse infokirju ning saadetakse pressiteateid. Meediamonitooring töötab hästi ning kommunikatsioon funktsioneerib. Kahjuks on tegemist aga paljuski ühepoolse suhtlusega.

Sellest kõigest võime teha ühe järelduse - läbipaistvus on surnud. Loodan, et kauaks see nii ei jää ning kevadel valitav juhatus suudab meile taaskord seda pakkuda. Õpilastel on õigus teada, kuidas kulutatakse nende nimele võetud raha, mida teeb nende valitud juhatus ning kuidas nende esindajad käituvad partneritega. Läbipaistvus on võti ning see toob ja loob usalduse.

Valimisteni!

Prognoos: kolmandad valimised, kolmas võit!

2011-01-22T08:00:00.000+02:00

Eestis on nelja liiki valimisi, millest kolmel leian rakendust ka mina. Eks ikka selle eesmärgiga, et valimised võitta. Nendeks on Euroopa Parlamendi, kohalike omavalitsuste ning Riigikogu valimised.

Just sellises järjekorras saabusid need ka minu ellu. Esialgu aastal 2009 Eurovalimised, mille võitis Keskerakond ning seejärel kohalike omavalitsuste valimised - samal aastal, lihtsalt ilm oli külmem.

Ma pean tunnistama, et see ettevõtmine ei olnud kergemate killast, sest selle kõrval tuli tegeleda enda kooliga ning ka enda arendamisega. Juba koolipäevad olid 7-8 tunni pikkused ning kella 16ks olin ma tavaliselt juba tööpostil KOV valimistel ajal. Minu tööpäevad olid ebatavaliselt pikad, sest sellel ajal jõudsin ma koju tavaliselt kella poole kümne ajal, vaatamata sellele, et tegelesin ma ju Kristiine linnaosa kampaaniaga, mis ei ole minu kodukandist üldse kaugel.

Aga päris esimesed valimised, Eurovalimised, olid veelgi kurnavamad, sest meid küll soosis ilmastik, kuid seevastu olin ma oluliselt noorem ning alustasin enda tööpäevaga tavaliselt juba kella 13-14 vahel. Jõudes mõned minutid pärast kella 22 koju ei olnud kerge end taaskord õpitööle sündida. Valimised tegi minujaoks keerulisemaks see, et minu põhiline tööpõld oli Lasnamäel, mis on bussiga enam kui tunni aja kaugusel minu kodust. Õnneks oli Sofia, kes mind sõidutas, sest enamus meie koduteest kattus ning tema juhatas meie staapi.

“Ma ei ole olnud kunagi edutust kampaaniast osa võtnud, seda vedanud ega selle väljatöötamisega tegelenud. Edu indikaatoriks on olnud alati võit!”
~ Turunduskonverentsil Riias, 2010.

Esimene valimispidu oli minujaoks kohalike omavalitsuste oma. Ma mäletan seda hästi, sest tegemist oli pühapäevaga ju ning olles mitu tundi lehvitanud lippu "Öö valitutega" saates Kanal 2 stuudios olin ma juba peole jõudes üksjagu väsinud, kuid olles valitutega koos oli mul hea meel näha, kuidas erakond toimis ühtsena.

Ja oh seed siirast rõõmu, kui ma jõudsin koju ja mind vanemad vastu võtsid. Sõnadega: "Huraaa! Me ei peagi Tallinnast ära kolima!" tegin ma kindlasti neile tollal nalja, kuid minujaoks oli asi üpris tõsine. Tõeline töövõit!

Täna on jäänud loetud xx päeva selleni, kui saabub demokraatia võidupäeva "eelvoor" ehk eelvalimised. 6. märtsini 2011, kui toimub Riigikogu valimiste viimane valimispäev on jäänud xx päeva. Seda ei ole üldse nii palju ning töö valimiste võitmiste kallal käib juba aktiivselt.

Minu toas on leidnud aset taaskord enamus traditsioonilistest muutustest. Loendurid, mis jooksevad televiisori ekraanil näitavad aktiivse valimisagitatsiooni keelu algusaega, välireklaami keelu alguse aega ning muidugi lõpliku valimistulemuse saabumise ligikaudset aega.

Loodame, et Heiki Sibula juhitud Valimiskomisjon suudab see aasta esitada tulemused korralikult ning ei teki suuri tõrkeid nende veebiga, nagu juhtus möödunud aasta Euroopa Parlamendi valimiste ajal, kui süsteemi tõrgete tõttu ei olnud valimistulemusi võimalik vaadelda, olgugi, et need oli väidetavalt juba olemas. Siis tekitas see mitmeid küsimusi ning ma väga loodan, et nende vältimiseks on tehtud hea töö ära ning, et mul puudub põhjus kahelda süsteemi funktsioneerimises.

Need on minu kolmandad valimised. Meie meeskonnad on kogenumad ning targemad, kui kunagi varem. Meie inimesed on motiveeritud ning valmis kulutama ka mitte ühe paari kingi läbi, kui see on vajalik. Meie kandidaatide käed ei väsi eal käepigistustest, kõrvad kuulamisest ning suu enda kavatsuste tutvustamisest.

Tuleb vaid loota, et nii kandidaadid kui kampaaniatoimkondade juhid ning liikmed on suutelised mobiliseerima enda jõud ning tahtelised mängu panna kõik enda oskused, sest ma võin kinnitada teile üht - lahing ei saa kerge olema!

Ma usun, et siit tuleb kolmas võit. Ei ole mingit kahtlust, et vähemaga leppida pole meil mingit põhjust ning valijate usaldus meie vastu peaks olema suurem, kui kunagi varem.

IRL ei valitse, sest neis endis valitseb hirm!

2011-01-21T14:10:00.002+02:00

12. detsembril toimus IRLi valimiskonverents AVANG, kus tutvustati erakonna valimisnimekirja, mille oli volikogu eelnevalt vastu võtnud ning avalikustati IRLi valimisprogramm.

Olles IRLi platvormiga tutvunud ning asju natukene läbi arvutanud olen aru saanud, et äraostmatud laarlased on võtnud endale samasuguse suuna nagu 4 aastat tagasi, kus katteta lubadusi anti hulgi ning peagi pärast koalitsioonileppe sõlmimist kustus see nende kodulehelt. Õnneks olin juba siis valmis selliseks sammuks ning salvestasin kõikide erakondade lubadused enda arvutisse.

Mäletan hästi, et kui ma olin 13-aastane, lubas IRLi esimees Mart Laar suure suuga, et annab sülearvuti igale noorele. Pole ju paha, kui riik kulutab umbes 72 miljonit krooni ainult arvutite peale, kui nende hind oleks kuus tuhat krooni tüki kohta. Täna võtsin kätte ja kirjutasingi Isamaa ja Respublika Liidule kirja, kus pärin, et kuidas selle kätte saaksin. Juhul kui ma seda ikkagi kätte ei peaks saama, siis peaksin pöörduma, et endale lubatud sülearvuti saada?

Olen juba ära tõestanud, et IRLis ei muutu mitte kui midagi, vahet pole kes neid juhib. Praegused lubadused on sama sisutühjad ning katteta, kuid see ei ole ainus muutumatu asi. Kogu IRL kardab Eesti Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart nagu ikka enne valimisi, kui mitte enamgi. Mis muu ajendas neid tema peaministri kohalt eemale hoidmist panema enda aasta 2011 põhiliseks sihiks?

Ma küsin teilt – kas ühele erakonnale, mis räägib pidevalt sellest, kui puhtad nad on ning kui halb on isikulaim, on kohane seada enda aasta 2011 sihiks Savisaare elimineerimine? Kas meil on sellist erakonda vaja? Kas Keskerakond või Savisaar on tõesti nii õudu tekitavad, et enam ei saa muudmoodi?

Kust selline jutt? Sellel samal valimiskonverentsil võis vaadelda tükk aega slaidi, kuhu oli suurelt kirjutatud IRL aasta 2011 siht: Säästa Eestit Edgar Savisaare juhitud Keskerakonna-Sotside valitsusest. Valge jõud või asi?

Selle põhjal võib küll öelda, et Reformierakonna valitsuspartner on kaotanud täielikult jalgealuse ning on asunud juba nii räpaseid võtteid kasutama, et Eesti rahvas unustatakse ära. Mina nende olukorras üritaksin vähemalt lubada Eesti rahvavaenulikus valitsuses tehtud otsuste heastamist aastal 2011, kuid nende seisukoht on hoopis kellegi "ära hoidmine".

Hirm on kasvanud nii suureks, et IRL võis näha selles võimalust ühendada erakond, kus on tekkinud tõsine lõhe. Meenub tahtmatult ühe mobiiltelefonitootja tunnuslause. Sellega on IRL jõudnud olukorda, kus ühiste vaadete ja kõikide vastuvõetava juhi asemel otsitakse ühist vaenlast.