Blogi

Tööstusomandi objektide statistika 2011. aastal

Mon, 06 Feb 2012 08:33:38 +0000

2011. aastal esitati Eestis 77 patenditaotlust, 88 kasuliku mudeli registreerimise taotlust ning 1254 kaubamärgitaotlust.

2011. aastal esitati Eestis 77 patenditaotlust, millest 62 esitati Eesti taotlejate poolt. Kõige rohkem esitati patenditaotlusi Tallinnast (32), Harjumaalt (16) ja Tartust (10).

Patenditaotluste statistikat vaata täpsemalt siit

2011. aastal esitati Eestis 88 kasuliku mudeli registreerimise taotlust, nest 82 Eesti taotlejate poolt. Kõige rohkem kasuliku mudeli registreerimise taotlusi esitati Tallinnast (30), Harjumaalt (25) ja Ida-Virumaalt (10).

Kasuliku mudeli taotluste statistikat vaata täpsemalt siit

2011. aastal esitati Eestis 1254 kaubamärgitaotlust, neist 888 Eesti isikute poolt. Eesti taotlejate poolt esitati kõige rohkem kaubamärgitaotlusi Tallinnast (552), Harjumaalt (122) ja Tartust (59).

Kaubamärgitaotluste esitamise statistikat vaata täpsemalt siit

Võrdluseks: 2010. aastal esitati Eestis 97 patenditaotlust, 166 kasuliku mudeli registreerimise taotlust ning 1386 kaubamärgitaotlust.

PRIA maksis mullu toetusteks üle 286 miljoni euro

Mon, 06 Feb 2012 08:16:47 +0000

PRIA maksis 2011. aastal ca 90 toetusmeetme raames toetusi kokku 286,4 miljonit eurot. Toetusi maksti 22640 kliendile ning toetused läksid põllumajanduse, kalanduse, metsanduse ja maaelu edendamiseks.

Kui võrrelda 2011. aasta toetuste üldsummat 2010.a omaga, siis jõudis 2011. aastal toetusesaajateni üle 26 miljoni euro rohkem. „Põllumajandussektori elujõulisus on paranenud ja investeerimisvõime kasvanud,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Eurotoetuste suurem väljamaksmine kinnitab, et Eesti on edukalt rakendanud maaelu arengukava meetmeid ja suudab edukalt kasutada Euroopa Liidu finantsperioodi 2007 –2013 rahalisi võimalusi põllumajanduse ning maaelu arendamiseks,” lisas minister.

Suurima osa väljamakstud summast moodustas Euroopa Liidu eelarvest rahastatav ühtne pindalatoetus – 80,4 miljonit eurot. Keskkonna- ja loomatoetustena maksis PRIA välja üle 56 miljoni euro.

Põllumajandusettevõtete ajakohastamiseks (tehnika ja seadmed, ehitised ja nende renoveerimine ning taristud, loomakasvatushooned ja –seadmed, bioenergia tootmine) maksis PRIA üle 27,6 miljoni euro.

Maamajanduse mitmekesistamiseks väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist maksis PRIA elluviidud projektide toetuseks 10,5 miljonit eurot.

Ligi 12 miljonit eurot said projektid külaelu arendamiseks.

Kohalikule initsiatiivile tugineva ja Eesti maapiirkondade arengut turgutava LEADER-programmi raames maksis PRIA toetusteks 15,4 miljonit eurot.

Täpsemalt loe siit

EAS 2012. aasta eelarve on 113 miljonit eurot

Mon, 06 Feb 2012 08:06:22 +0000

EASi 2012. aasta eelarve ja tegevuskava võimaldavad senisest veelgi enam toetada uute ettevõtete loomist, uutele turgudele pürgimist ja ettevõtete investeeringuid tootearendusse.

„Uute finantseerimisotsuste maht 2012. aastal langeb, ent enam on tööd elluviimisjärgus projektidega. Käesoleva aasta alguseks on EASil ca 2000 aktiivset projekti, rahalises kogumahus 445 miljonit eurot," kommenteeris EASi nõukogu esimees Mart Einasto eelarvet.

„Uue aasta oluliseks tegevuseks on ka struktuurivahendite järgmiseks 2014-2020 rahastusperioodiks valmistumine," nimetas Einasto.

EASi 2012. aasta eelarve ja koondtegevuskavaga saab tutvuda siit

21,8 miljonit eurot ettevõtete tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse arendamiseks

Wed, 30 Mar 2011 12:37:04 +0000

EASi 2011. aasta eelarvest läheb 21,8 miljonit eurot ettevõtete tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse arendamiseks.

EASil on 2011. aasta jooksul plaanis teha väljamakseid kogusummas 204,5 miljonit eurot.

Kõige mahukamateks toetusvaldkondadeks on:

külastuskeskkonna arendamine ja ettevõtluskeskkonna parendamine 81,6 miljoni euroga;
kohaliku elukeskkonna edendamine 33,8 miljoni euroga;
ettevõtete tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse arendamine 21,8 miljoni euroga;
ning ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamine ja rahvusvahelistumine mahus 17,1 miljoni euroga.

EASi 2011. aasta koondeelarvet ja tegevuskava näete siit

EAS stardi- ja kasvutoetust rahastab nüüd riik

Wed, 30 Mar 2011 12:01:11 +0000

21. märtsist rahastab EASi poolt väljastatavat ettevõtja stardi- ja kasvutoetust Euroopa Sotsiaalfondi asemel Eesti riik.

Taotlemistingimused jäävad praktiliselt samaks, pigem protsess lihtsustub. Näiteks:

kaovad senised eurotoetuse teavitusnõuded;
lihtsustub aruandlus.

2011.a. on ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse kogueelarve 4,7 miljonit eurot.

Jätkuvalt toetatakse ettevõtjaid, kes soovivad:

soetada masinaid ja seadmeid;
välja töötada oma kaubamärki;
luua tööstusdisainilahendust oma tootele;
viia läbi toote vastavushindamist;
viia läbi erinevaid turundustegevusi, näiteks luua kodulehekülge;
soetada rakendustarkvara;
omandada litsentsi patendile, kasulikule mudelile, kaubamärgile või tööstusdisainilahendusele.

Starditoetust on võimalik taotleda kuni 7000 eurot ning kasvutoetust kuni 32 000 eurot.

Tootearenduse toetuse tingimustes on toimunud muudatusi

Wed, 30 Mar 2011 11:22:47 +0000

19.02.2011 jõustus EAS teadus- ja arendustegevuse (tootearenduse) projektide toetamise tingimuste määruse muudatus

Kehtivat määrust saab lugeda siit

Muudatustena võib ära mainida näiteks:

§ 5 lg 3 - Meetme raames ei toetata projekte, mille eesmärgiks on üksnes:
1) ärimudeli loomine, muutmine või täiendamine;
2) tööstusomandi õiguskaitse.

§ 12 lg 4 p 10 - Taotlus peab sisaldama vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjeldust kõikide kulutuste puhul, mille korral taotleja teostab projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu suuremas summas kui 6400 eurot käibemaksuta. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus. Konsultatsiooniteenuste sisseostmisel tuleb esitada võrreldavad hinnapakkumised kõigi ostutehingute korral.

§ 12 lg 4 p 18 - Teadusasutuse eeluuringu taotlus peab sisaldama ettevalmistatava rakendusuuringu projektis osalevate potentsiaalsete äriühingust partnerite ärinimesid.

Koolitasime oma töötajaid EAS toel

Thu, 16 Dec 2010 10:50:44 +0000

Perioodil 17.06-26.08.2010 viis Danteks OÜ Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel läbi oma töötajate koolituse.

Koolitusprojekt sai tuge EASi koolitusosaku meetmest www.eas.ee/koolitusosak

Koolitajateks olid suurepärased koolitajad Hanno Jarvet ja Ene Seidla firmast HAL Koolitus.

Täname EAS ja ESF

EAS alustab ekspordi arendamise toetuse taotluste vastuvõttu

Tue, 02 Nov 2010 11:03:01 +0000

EAS alustab 8. novembril ekspordi arendamise toetuse taotluste vastuvõttu. Uus toetusskeem asendab senikehtinud eksporditurunduse, välismessitoetuse ja ühisturunduse toetused.

„Kolme erineva eksporditoetuse määruse ühendamise vajaduse tingis nendes sisalduvate toetatavate tegevuste sisuline sarnasus ja kattuvus. Muudetud kujul vastab määrus kindlasti enam klientide vajadustele ja võimaldab sisulisemat lähenemist," kommenteeris EASi ekspordidivisjoni direktor Allar Korjas.

Uue määrusega saab tutvuda siit

Toetuse maksimaalne summa 2 500 000 krooni projekti kohta.

Toetatakse välisturgudele suunatud turundustegevuste elluviimist, sh:

toodete või teenuste sihtturu nõuetega vastavusse viimist
tootenäidiste valmistamist ja tellimist
reklaammaterjalide valmistamist ja tellimist
püsiekspositsioonide eksponeerimist
sihtturgudele suunatud veebilehe arendamist ja e-lahenduste väljatöötamist
brändide väljatöötamist ja kaubamärkide registreerimist sihtturul
sihtturgudele müügivisiitide ning turundusürituste korraldamist
välismessidel osalemist
turu-uuringute läbiviimist ning nõustamisteenuste hankimist

Toetuse piirmäär on:

ettevõtete ühistaotluse korral kuni 70% abikõlblikest kuludest
individuaalprojekti korral kuni 50% abikõlblikest kuludest

Projektide abikõlblikkuse periood on kuni 24 kuud.

Edaspidi on kohustuslik läbida ka eelnõustamine, mille käigus EAS hindab ettevõtte ekspordiplaanide realistlikkust ning nende vastavust ettevõtte võimekusele ning üldisele turukonkurentsile.

Lisainfot leiad siit

EAS on toetanud firmade tootearendust rohkem kui 500 miljoni krooniga

Tue, 02 Nov 2010 10:07:08 +0000

EAS on kahe aastaga rahastanud 71 tootearendusprojekti ning 138 eeluuringut. Tootearendust on toetatud 494 miljoni krooniga, eeluuringuid 32 miljoni krooniga.

EAS tootearendustoetus on mõeldud kõigile Eesti ettevõtetele, kes soovivad välja töötada uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid või olemasolevaid edasi arendada.

Toetatakse kolme tegevust:

arendustööde ettevalmistamiseks eeluuringute teostamist
tootearenduse jaoks vajalike rakendusuuringute läbiviimist
tootearendust

Toetussumma on kuni 50 miljonit krooni.

Ettevõtjal endal tuleb rahastada 25-60% projekti maksumusest.

Näiteid jagatud tootearendustoetustest:

Water Technology Partners OÜ 1,8 miljonit krooni uut tüüpi veepuhastusseadmete väljatöötamiseks
Webmedia AS 9,9 miljonit krooni semantiliste tehnoloogiate ja pilvandmetöötluse rakendamiseks
Quattromed HTI Laborid OÜ 15,1 miljonit krooni biotehnoloogilistel platvormidel baseeruva kompleksdiagnostika väljaarendamiseks
Mikromasch Eesti OÜ 5,1 miljoni krooni elektrilisele mikroskoobile ülitäpselt pinda sondeeriva teraviku arendamiseks
Estel Elektro AS 2,4 miljoni krooni uue põlvkonna alaldite tootmiseks lennuväljadele
Konesko AS 1,1 miljoni krooni uut tüüpi tuulegeneraatorite väljatöötamiseks.

Toetuskõlblikud on ka nn pehme innovatsiooni lahendused, näiteks nutikad ärimudelid või uuenduslikud äriprotsessid.

Toetusprogrammi eelarve kuni aastani 2013 ulatub miljardi kroonini.

MKM kavandab 58 miljoni kroonist Start-up Estonia programmi loomist

Tue, 02 Nov 2010 10:01:45 +0000

Innovatsioonipoliitika komisjon otsustas toetada innovaatilistele alustavatele ettevõtetele mõeldud programmi Start-up Estonia loomist.

Start-Up Estonia on terviklik tegevuskava, mis hõlmab nii teadlikkuse, teadmiste, oskuste kui ka rahastamise aspekte innovaatiliste alustavate ettevõtete arengu kiirendamiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerum saadab 58 miljoni kroonise eelarvega Start-up Estonia programmi valitsusele kinnitamiseks aasta lõpuks.

Avatud on regionaalsete tööstusalade arendamise toetuse taotlusvoor

Tue, 02 Nov 2010 09:46:28 +0000

Meetme eelarve on 100 miljonit krooni. Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Taotluste vastuvõtt lõpetatakse 1. detsembril 2010.

Meetme eesmärgiks on tõsta suurematest linnadest väljapoole jäävate alade konkurentsivõimet. Toetatakse infrastruktuuri arendavaid projekte.

Toetatavateks tegevusteks on:

vee- ja kanalisatsioonitrasside, maaparandussüsteemide, välisvalgustuse, elektri- ja sidevõrkude, küttetrasside, juurdepääsuteede, tööstusala või tööstusparkide sisese ettevõteteni viiva avaliku infrastruktuuri rajamine ja renoveerimine;
endiste militaar-, tööstus- ja põllumajandusobjektide maa-alade ettevalmistamine nende taaskasutuselevõtuks ettevõtluskeskkonna arendamise eesmärgil;
miljööd risustavate kasutusel mitteolevate ja ohtlike ehitiste likvideerimine ning pinnase puhastamine.

Toetuse maksimaalne suurus 35 miljonit krooni.

Toetus võib katta kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest.

Taotlused tuleb esitada EASi.

7. raamprogrammi käesolevas voorus jagatakse toetusteks 3 miljardit krooni

Tue, 02 Nov 2010 09:26:21 +0000

Eesti ettevõtted saavad 8. detsembrini taotleda EL 7. raamprogrammist toetust teadusuuringuteks ja tootearenduseks, kokku jagatakse seekord 2,96 miljardit krooni.

7. raamprogramm (FP7) on Euroopa Liidu peamine teadusuuringute ja tehnoloogia arendustöö rahastamise vahend, mille eesmärgiks on suurendada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet. Aastatel 2007-2013 antakse programmi kaudu toetust rohkem kui 830 miljardi krooni ulatuses.

Raamprogramm on jagatud eraldi valdkondlikeks blokkideks ja alaprogrammideks, kus toimuvad regulaarselt 3-4 kuud vältavad projektikonkursid, mille kaudu toetusraha jagatakse.

Eesti ettevõtted on seni olnud raha taotlemisel edukad - toetust on saanud 32 projekti rohkem kui 95 miljoni krooni ulatuses. Näiteks Rakvere firma Remedium loob toetuse abil intelligentset biofiltrite süsteemi kalakasvatuste tootlikkuse tõstmiseks; Plastitehas töötab välja uuenduslikku taaskasutatavat pakkekilet toiduainete säilivuse pikendamiseks; Eesti Innovatsiooni Instituut, Datel ja TRV Kliima arendavad üheskoos pihuarvuteid 3D jooniste ja muu info kasutamiseks ehitustel; Hiiumaa ettevõtte Ardoran ja elektroonikafirma Electronics Design eestvedamisel luuakse tehnoloogiat euromüntide ehtsuse kontrolliks.

Vajalikke välispartnereid saab leida veebilehe http://www.ncp-sme.net kaudu, lisainfot saab veebilehelt http://cordis.europa.eu/fp7

EAS toetab logistikaklastrit 12,8 miljoni krooniga

Tue, 02 Nov 2010 09:16:04 +0000

EAS toetab Eesti logistikaklastri arendamist 12,8 miljoni krooniga, mis on siiani suurim klastritoetus. Klastrisse on kaasatud 18 partnerit.

Eesti logistikaklastri eesmärgiks on turundada Eesti logistikasektori potentsiaali erinevates riikides. Projekti kogumaksumus on 18,4 miljonit krooni.

Klastri tegevuse tulemusena peaks klastri liikmete ekspordikäive suurenema 5 aastaga vähemalt 30%.

Eesti logistikaklastrisse kuuluvad Tallinna Lennujaam, Tallinna Sadam, Sillamäe Sadam, Paldiski Sadamad, Eesti Sadamate Liit, Eesti Raudtee, DBT, E.R.S., Spacecom, Contimer, Vopak E.O.S., Alexela Logistics, Esteve Terminal, Bominflot Estonia, Smarten Logistics, Tallinna Tehnikaülikool, Erahariduskeskus ja Riigiressursside Keskus.

Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringute toetuse taotlusi esitati kolmandasse vooru 169

Sun, 23 May 2010 09:37:16 +0000

30. aprilliks esitati EASile 169 tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse taotlust. Taotlusi rahuldatakse 229 miljoni krooni ulatuses. Toetuste taotlused (676 miljonit) ületavad vooru eelarve kolmekordselt.

Tehnoloogiaalaseid investeerimisprojekte esitati EASile kogusummas 2 miljardit krooni, millest toetused moodustavad 676 miljonit krooni (34%).

Taotluste keskmine toetussumma on 4 miljonit krooni ühe projekti kohta.

Taotluse esitanud ettevõtete keskmine lisandväärtus töötaja kohta oli 2009.a. üle 370 000 krooni.

Piirkonniti esitati kõige enam taotlusi:

Harjumaalt (89)
Tartumaalt (23)
Ida-Virumaalt (9)

Taotluste jagunemine valdkondade järgi:

puidutööstus (33)
metalli- ja masinatööstus (27)
ehitusmaterjalide tööstus (17)
mööblitööstus, plastmassi- ja keemiatööstus (14)

Tehnoloogiainvesteeringu toetusega peab kaasnema tööstusettevõtja laienemine, toodangu mitmekesistamine uute toodetega või tootmisprotsessi ümberkorraldamine. Investeering ei tohi seisneda ainult olemasoleva seadme asendamises.

Toetuse saamise otsused tehakse 13. juuliks.

Avati külastuskeskkonna arendamise toetuse taotlusvoor

Wed, 19 May 2010 13:38:08 +0000

EAS alustas piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmesse külastuskeskkonda arendavate projektide taotluste vastuvõtmist. Toetuse suurus 1 – 50 miljonit krooni. Toetus võib katta kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest.

Taotlusi saab esitada kuni 17. augustini. Tähtajaks laekunud taotlustest koostatakse pingerivi, millest paremaid rahastatakse kokku kuni 200 miljoni krooni ulatuses.

Meetme eesmärgiks on luua nii sise- kui ka välisturistidele täiendavaid võimalusi, mis soodustavad nende pikaajalist kohalviibimist ning pakuvad aktiivset võimalust ise kaasa lüüa. Seetõttu on oodatud projektid, mille tulemusena arendatakse terviklikult välja kas atraktiivsed teemapargid, mitmekesised aktiivse puhkuse võimalused, veeturismi edendavad väikesadamad või kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslike objektide väljaarendamise tulemusena loodavad külastusobjektid.

Tänaseks on programmist toetatud 46 külastuskeskkonda arendava projekti elluviimist mahus 833 miljonit krooni. Toetatud on:

Tartu Tähetorni kui UNESCO maailmapärandi objekti restaureerimist
Võrus Tamula rannapromenaadi rajamist
Põlvamaal Eesti Maanteemuuseumi välialade ja –ekspositsiooni rajamist
Haapsalus Ilon Wiklandi teemakeskuse rajamist
Paide Vallimäele ajakeskuse "Wittensteini" rajamist
Sõmerpallu motosisehalli rajamist

Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud ja sihtasutused, riigiasutused ja avalik-õiguslikud ülikoolid.

Meetme määrus

Energiatehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetusmeede avanes eile

Wed, 12 May 2010 07:05:53 +0000

Archimedes kuulutas välja avatud temaatilise taotlusvooru energiatehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetustele. Toetuse andmise eesmärgiks on teadus- ja arendusasutuste konkurentsivõime edendamine. Taotluste vastuvõtmine kestab 2. augustini 2010.a.

Taotlusvooru teemadeks on:

Päikeseenergeetika
Kütuseelemendid, elektrolüüserid ja superkondensaatorid
Teise põlvkonna biokütuste tootmistehnoloogia
Tuuleenergia balansseerimise ja elektrienergia salvestamise tehnoloogiad
Biomassi ja biolagunevate jäätmete töötlemisel põhinevad energiatehnoloogiad
Elektriülekande ja jaotusvõrkude arendamine ning energiasüsteemi optimeerimine
Põlevkivitehnoloogia arendussuundade alusuuringud

Toetust võivad taotleda:

Eesti riigiasutusest või eraõiguslikust või avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teadus- ja arendusasutused
Sihtasutused, mille tegevuseks on Eesti teadlaskonna esindamine Euroopa Teadusfondis ning teistes rahvusvahelistes teadusorganisatsioonides ning rahvusvaheliste teadusalaste lepingute sõlmimine ning nende raames täidetavate teadusprojektide finantseerimine

Toetatavad tegevused:

Alusuuringud – toetatakse teadus- ja arendusasutuse uurimisgrupi poolt läbi viidavaid alusuuringuid, millel on pikemas perspektiivis majanduslik väljund (sh patendid, litsentsid)
Rakendusuuringud – toetatakse uurimisgruppe või -teemasid eeldusel, et uuringu tulemused on rakendatavad Eesti ettevõtjate poolt
Infrastruktuuri ülesehitamine ja arendamine – toetatakse vastaval erialal kõrge teadusliku tasemega institutsioonide allüksuste loomist (infrastruktuuri arendamist) arendustegevuse eesmärgil
Osalemine rahvusvahelistes energeetika programmides – toetatakse teadus- ja arendusasutuse uurimisgruppide osalemist rahvusvahelistes teadusprojektides ja projektides, sh nendes võrgustikes, mis on seotud Läänemere strateegiaga

Meetme määrusega saab tutvuda siit

EAS kutsub 7. raamprogrammi ja Eurostarsi tutvustavale seminarile

Tue, 04 May 2010 08:27:42 +0000

EAS korraldab 20. mail Vabaõhumuuseumis tasuta seminari Eesti ettevõtjatele, kus tutvustatakse rahastamisvõimalusi Euroopa Liidu koostööprogrammide raames. Käsitlemist leiavad eeskätt 7. raamprogrammi ja Eurostars võimalused. Kuuleb ka edulugusid.

„Soovime aidata ettevõtjatel inforägastikus õigeid valikuid teha, et nad leiaksid oma ideedele sobivaima programmi. Kuna peagi on avanemas uus taotlusvoor, on just praegu paras aeg end teemaga kurssi viia," selgitas EASi innovatsioonidivisjoni arenduskonsultant Regina Herodes.

Järgmine taotlusvoor avatakse ilmselt juuni alguses.

7. raamprogramm on Euroopa Liidu peamine teadusuuringute ja tehnoloogia arendustöö rahastamise vahend. Aastatel 2007-2013 antakse 7. raamprogrammi kaudu toetust rohkem kui 830 miljardi krooni ulatuses. Rahastatakse teadusuuringuid ja tehnoloogia arendust, kuid näiteks ka toodete esitlusi, prototüüpide testimist, jms.

Seminar toimub Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsis 20. mail kell 10-17. Osavõtt on tasuta, kuid seminarile tuleb registreeruda 17. maiks, mida saab teha siit

Eesti ettevõtetele eraldati 7. raamprogrammist üle 25 miljoni krooni toetust

Tue, 04 May 2010 08:09:20 +0000

Detsembris lõppenud projektikonkursile esitati Eestist 62 innovatsiooniprojekti ligi 163 miljoni krooni maksumuses. Toetuse said neist 13 projekti, mille kogumaht on 25,4 miljonit krooni.

7. raamprogramm on Euroopa Liidu peamine teadusuuringute ja tehnoloogia arendustöö rahastamise vahend, mille eesmärk on suurendada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet. Aastatel 2007-2013 tehakse programmi kaudu investeeringuid rohkem kui 830 miljardi krooni ulatuses.

EASi innovatsiooni divisjoni direktori Ilmar Pralla hinnangul olid Eesti ettevõtted toetusraha taotlemisel edukad. „Seekordsel konkursil said rahastamisotsuse 21% Eestist esitatud projektidest, mis on pool protsendipunkti kõrgem kui Euroopa Liidu liikmesmaade keskmine," tõdes Pralla.

Mõned näited 7. raamprogrammi toetuste kasutamisest:

Remedium AS loob intelligentset biofiltrite süsteemi kalakasvatuste tootlikkuse 15% tõstmiseks;
Plastitehase AS töötab välja uuenduslikku taaskasutatavat pakkekilet toiduainete säilivuse pikendamiseks;
Eesti Innovatsiooni Instituut, Datel ja TRV Kliima arendavad üheskoos pihuarvuteid 3D jooniste ja muu info kasutamiseks ehitustel.

Lisainfo 7. raamprogrammi kohta http://cordis.europa.eu/fp7/home_en.html

Eurotoetusi maksti esimeses kvartalis välja 2,4 miljardit krooni

Tue, 04 May 2010 07:46:07 +0000

Käesoleva aasta esimeses kvartalis on Eestis välja makstud 2,4 miljardit krooni eurotoetusi, mis on 40 protsenti enam kui möödunud aasta samal ajal.

Kõigist käesolevaks 2007-2013 toetusperioodiks Eestile eraldatud struktuuri- ja maaelutoetustest on rahastusotsustega kaetud 59 protsenti ning välja makstud 17 protsenti.

Struktuuritoetuste kasutamisel on Eesti teiste Euroopa riikidega võrreldes esirinnas. Eesti väljamaksed on 13,9 protsenti. Meid edestab vaid Iirimaa 18,1 protsendiga, meile järgnevad Läti 12,9 protsendi ja Belgia 11,8 protsendiga.

Välisvahendite kasutamise finantstabelit saab jälgida Rahandusministeeriumi kodulehelt http://www.fin.ee/?id=99173

Maaettevõtluse toetuseks luuakse riskikapitali fond

Wed, 21 Apr 2010 08:04:26 +0000

Loomisel on riskikapitali fond, mille eesmärgiks on tõsta maapiirkonna ettevõtete investeerimisvõimet ja seeläbi parandada toetuste kasutamise võimalusi. Fond kannab tööversioonis nime MES Riskikapitali Fond ning eesmärgiks on saada kokku vähemalt 500 miljonit krooni, millest 200 miljonit paneb riik, 50 miljonit Maaelu Edendamise Sihtasutus ja 250 miljonit erakapital (investeerimispangad, pensionifondid, Eesti erainvestorid).

Üsna tavapäraseks võib pidada olukorda, kus ettevõttel on käes näiteks PRIA või EAS-i toetuskiri, aga toetusraha jääb kasutamata, sest ettevõttel pole võimalik pangast laenu saada. “Öeldakse, et teie omakapital on väike, tõstke omakapitali, aga ettevõte ei ole võimeline omakapitali tõstma,” rääkis Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Loodavast fondist saavad raha küsida väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtted, kalurid, turismiettevõtted ja teised maaettevõtted, andes fondile vastutasuks osaluse ettevõttes.

Kui investeering hakkab näiteks viie aasta pärast tulu teenima, võib ettevõte ennast fondist välja osta.

“See hind, millega ettevõttel on võimalik fondilt osakuid tagasi osta, lepitakse iga ettevõttega eraldi kokku juba siis, kui fond ettevõttes osaluse omandab,” selgitas Rosenberg, kelle sõnul hakkab riskikapitali fond tegutsema ilmselt järgmisel aastal.

Täpsemalt loe Ain Lemberi artiklist Oma Saares

Omavalitsused saavad energiasäästuks üle 90 miljoni krooni

Wed, 14 Apr 2010 19:23:52 +0000

Majandusministeeriumi ning Kliima- ja Energiaagentuuri koostöös on välja töötatud kohalike omavalitsuste hoonete energiasäästlikuks renoveerimise ja ehitamise toetusskeemid. Toetuste jagamiseks kuulutati välja avalik konkurss, kus saavad osaleda kohalikud omavalitsused.

Eesti-Sveitsi koostööprogrammi raames toetatakse avalikku teenust pakkuva hoone projekti, mis pole veel EL-i või teistest allikatest toetust saanud. Toetuse määr on kuni 85 protsenti projekteerimise ja ehitamise kuludest. Sobivateks objektideks on lasteaiad, hooldekodud, rehabilitatsioonikodud ja –keskused, rahvamajad, kultuurimajad ja –keskused, sotsiaalmajad, kohalike avalike teenuste keskused.

Kokku toetatakse selle koostööprogrammi kaudu Eesti kohalikke omavalitsusi 83,5 miljoni krooniga.

Teise programmi raames saavad kandideerida kõik KOIT-kava raames EL-i toetuse saanud objektid, kes vajavad lisainvesteeringut saavutamaks madala energiakasutusega hoone tingimused. Selles programmis toetatakse kohalikku omavalitsust selle võrra, kui palju nende KOIT objekt kallineb võrreldes esialgselt ettenähtuga, kui objekt ümber teha madala energiakasutusega hoone standarditele vastavaks.

Selle programmi eelarve on 10 miljonit krooni ja maksimaalne toetus ühe projekti kohta 2 miljonit krooni.

EAS on aastaga väljastanud 149 innovatsiooniosakut

Tue, 06 Apr 2010 16:31:44 +0000

Eesti väikeettevõtted on aasta jooksul saanud EASilt innovatsiooniosakuid 149 innovatsiooniprojekti elluviimiseks. Toetuste kogumaht ulatub 8,7 miljoni kroonini. Toetusprogrammi kogueelarve aastateks 2009-2010 on 15 miljonit krooni.

Väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad saavad innovatsiooniosakut kasutada arendustööga seotud teenuste ostmiseks kõrgkoolidelt, rakenduskõrgkoolidelt, tehnoloogia arenduskeskustelt, akrediteeritud katselaboritelt, patendiametilt, patendiraamatukogult ja patendivolinikelt.

Innovatsiooniosaku suurus ühe ettevõtte kohta on kuni 50 000 krooni ja sellega saab katta kuni 100% toetatavatest kuludest.

Innovatsiooniosakuid on kasutatud väga erinevate uuenduste elluviimiseks, näiteks:

JR Medical OÜ taotleb patenti oma meditsiiniseadmele
AS Kurmik modelleerib passiivhoone standardile vastavaid maju
Ecocleaner OÜ tegeleb jäätmekomposti toote kirjeldamisega
Kehtna Mõisa OÜ uurib, kuidas kasutada jäätmeid biogaasi tootmiseks
Aluver OÜ töötab välja uudset ehitusmaterjali - keemiliselt sidustatud fosfaat-keraamikat
Promet Baltic OÜ loob žakaarkangaste kollektsiooni
Lasita Aken AS töötab välja uut tüüpi aknaraame
GrillSymbol OÜ tellib sertifitseerimisettevõttest katsetused toodetele CE-märgistuse saamiseks
Delux Domotex OÜ mõõdab ja analüüsib töökeskkonna füüsikalisi ohutegureid, et vähendada staatilise elektri teket tootmishoonetes.

EAS toetas 2009. aastal 242 ekspordivaldkonna projekti ligi 189 miljoni krooniga

Tue, 06 Apr 2010 16:03:44 +0000

EAS pakub eksportivatele ettevõtetele viite erinevat toetusvõimalust. Kokku toetati mullu Eesti firmade eksportturgudele minekut 189 miljoni krooniga.

Eelmise aasta ekspordivaldkonna toetused jagunesid:

117 eksporditurunduse projekti
97 välismessidel osalemist või külastamist
16 ettevõtete ühisturunduse projekti
12 arendustöötaja kaasamist välismaalt

EASi ekspordidivisjoni direktor Allar Korjas ütles, et „Majanduskriis on pannud meie ettevõtjaid aktiivsemalt välisturgudele pürgima ning selleks senisest rohkem ka riiklikke toetusi küsima."

Eksporditurunduse toetusprogrammist saab küsida toetust kuni 2-aastase turundusplaani elluviimiseks. Suuremad toetatavad kulud on reeglina seotud rahvusvahelistel messidel osalemise ja välisturgude külastamisega. Lisaks toetab EAS tootekataloogide, turundusmaterjalide ja näidiste valmistamist, kaubamärgi registreerimist, jne. Maksimaalne toetussumma on 2,5 miljonit krooni ning toetuse piirmäär 50% kuludest.

Arendustöötaja kaasamise toetusprogramm pakub abi rahvusvahelise kogemusega teaduri, tehnoloogi, disaineri või turundusjuhi värbamiseks välismaalt. Toetust saab küsida 50% ulatuses töötaja palgafondist kuni 3 aasta jooksul.

KredEx väljastas 2009. aastal ettevõtetele käendusi, laene ja ekspordigarantiisid 1,6 miljardi krooni ulatuses

Tue, 06 Apr 2010 13:11:05 +0000

KredExi poolt ettevõtetele väljastatud laenukäenduste, otselaenude ja garanteeritud ekspordi maht oli eelmisel aastal kokku 1,6 miljardit krooni.

Summad jagunesid:

laenukäendused 804 miljonit krooni
otselaenud 473 miljonit krooni
eksportigarantiid 335 miljonit krooni

Käenduste, allutatud laenu ja projektipõhise laenuressursiga toetati kokku 409 ettevõtet (sh 50 alustavat ettevõtet).

KredExi tugi võimaldas ettevõtetel kaasata pankadest täiendavat finantseerimist 1,9 miljardit krooni.

Ekspordigarantii taotlusi laekus KredExile aastaga kokku 312.

Tänavu avatakse mitu uut maaelu arengukava toetusmeedet

Tue, 06 Apr 2010 12:41:30 +0000

Käesoleval aastal on MAKi raames kavas avada mitu täiesti uut toetusmeedet.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi allkirjastas määruse, mille alusel avab PRIA mitu uut toetusmeetet. Näiteks:

toetus piimatootjaid ja mahepõllumajandustootjaid koondavatele tootjarühmadele piima- ja mahetoodete töötlemise alaste investeeringute tegemiseks (meede 1.6.2)

põllumajandus- ja toidusektoris ja metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alaseks koostööks mõeldud toetus (meede 1.7.1)

toetus toidukvaliteedikavade raames toodetud toodete alasteks teavitamis- ja edendamistegevusteks (meede 1.7.3)

toetus tootjarühmade loomiseks ja arendamiseks (meede 1.9)

lairiba internetiühendust võimaldava infrastruktuuri rajamise toetus maapiirkondadesse (meede 3.2.2).

Maaettevõtlusega seotud investeeringutoetuste kohta saab infot http://www.agri.ee/maaettevotlus

Regionaaltoetusi maksti 2009. aastal üle miljardi krooni

Tue, 06 Apr 2010 12:21:31 +0000

Regionaalministri haldusalas olevast 25 erinevast toetusmeetmest ja -programmist maksti eelmisel aastal projektidele toetust üle miljardi krooni.

Suurim eraldatud toetuse summa oli 80 miljonit krooni teaduskeskuse AHHAA ehitamiseks.

Korda tehakse ka vähemalt 32 kooli, 16 lasteaeda, 4 tööstusala, 26 külastus- ja 35 muud objekti.
Samuti toetatakse maakodudesse elektri ja puhta joogivee toomist, kohalikku omaalgatust ning Peipsiveere, Kihnu ja Setomaa kultuuripärandi säilimist. Sellele lisanduvad investeeringud kohalikku ettevõtlust toetavatesse kompetentsikeskustesse, turismi- ja tootmisettevõtete jaoks vajaliku tugiinfrastruktuuri loomisesse, kiire internetiühenduste väljaarendamisesse maapiirkondades, jne.

Eestile on perioodil 2007-2013 regionaalpoliitika edendamiseks ette nähtud 6,1 miljardit krooni euroraha, millest on investeeringute kavade ja haldusotsustega kaetud 4,8 miljardit.

Regionaaltoetuste kokkuvõtte ning kaardiga toetuste jaotumisest saab tutvuda kodulehel: http://www.siseministeerium.ee/2009-aasta-regionaaltoetuste-kokkuvote/

8. veebruaril algab tööstusettevõtte tehnoloogiainvesteeringu toetuse taotluste vastuvõtt

Mon, 01 Feb 2010 08:20:02 +0000

EAS avab 8. veebruaril taas tööstusettevõtete tehnoloogiainvesteeringu toetusprogrammi. Kolmanda (ja ilmselt viimase) taotlusvooru eelarve on 229 miljonit krooni. Taotlused tuleb esitada hiljemalt 30. aprilliks 2010.

Toetust saavad taotleda Eesti äriregistris registreeritud ettevõtjad, kes tegutsevad töötleva tööstuse valdkonnas (EMTAK 2008 jagu C) ning planeerivad vähemalt ühte järgmistest tegevustest:

tööstusettevõtte laiendamist
toodangu mitmekesistamist uute toodetega
tootmisprotsessi täielikku ümberkorraldamist

Tehnoloogiainvesteeringu toetusmeetme eesmärgiks on soodustada investeeringuid, mis aitavad kasvatada tööstusettevõtete:

tootlikkust
ekspordipotentsiaali
toodete lisandväärtust
leida uusi turustusvõimalusi
luua suurema lisandväärtusega töökohti

Toetust saab taotleda masinate ja seadmete soetamiseks ning nende kasutuselevõtuks vajaliku immateriaalse vara hankimiseks.

Väikestele ja keskmistele ettevõtetele hüvitatakse 40%, suurettevõtele 20% investeeringu maksumusest.

Investeeringu puhul ei tohi olla tegemist ainult olemasoleva masina või seadme väljavahetamisega. Toetatakse näiteks uue tootmisliini ostu olemasoleva kõrvale, mitte asemele.

Toetust võib taotleda ka alles tootmisega tegelema hakkav ettevõte.

Tutvustavat presentatsiooni vaata siit

Eesti sai Euroopa Liidult 5 korda rohkem raha, kui sinna maksis

Sun, 31 Jan 2010 11:39:41 +0000

Eelmisel aastal sai Eesti rahandusministeeriumi andmetel Euroopa Liidult 11,1 miljardit krooni ning maksis selle eelarvesse 2,4 miljardit krooni, kirjutab Laura Raus majandusportaalis E24.

Euroopa Liidu toetustest suurima osa moodustavad struktuuritoetused (eelmisel aastal ca 8 miljardit). Keskmine struktuuritoetuste väljamakse iga Eesti elaniku kohta oli mullu 5842 krooni.

Ülekaalukalt suurim väljamakse elaniku kohta (3796 krooni) läks Tartumaale.

Alates aastast 2004 on struktuuritoetustest (põllumajandustoetused välja arvatud) ligi 1/3 saanud riiklikud üksused, sihtasutustele on läinud 1/5. Kohalikud omavalitsused, aktsiaseltsid ja osaühingud on saanud (igaüks) ca 10%, MTÜ-d 5% ning FIEd 1% struktuuritoetustest.

2010.a. saab Eesti välistoetusi 14,5 miljardit krooni. Ennekõike lähevad need tööpuuduse leevendamisse ning ekspordi toetamiseks.

Ligi 87% EL eelarvetuludest tuleb liikmesriikide sissemaksudest ning ülejäänud osa peamiselt impordi tollimaksudest. Suurimad panustajad EL eelarvesse on Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia. Suurimad kasusaajad (võrreldes panusega) aga Eesti, Leedu ja Bulgaaria.

Artikli täisteksti loe siit

Muutusid innovatsiooniosaku toetuse tingimused

Mon, 11 Jan 2010 17:45:33 +0000

8. jaanuaril 2010 jõustusid innovatsiooniosaku toetusmeetme määruse muudatused. Laienes lubatud teenuseosutajate ring ning ühe taotluse raames võib nüüd teenust osta ka mitmelt partnerilt.

Tähtsamad muudatused:

1. Ühe taotluse raames saab teenust osta mitmelt teenuseosutajalt.

2. Nüüdsest saab innovatsiooniosaku abil teenuseid hankida ka:

tehnoloogia arenduskeskustelt
rakenduskõrgkoolidelt

3. Kontserni kuuluvaid ettevõtjaid vaadeldakse projektis ühe taotlejana.

4. Taotleja juures töötav isik ei tohi projektile eelnenud 1 aasta jooksul töötanud olla teenuseosutaja juures.

Kehtiv meetme määrus asub siin

Innovatsiooniosak on toetusmeede, millega riik toetab ettevõtjat kuni 50 000 krooni ulatuses väljastpoolt ettevõtet erinevate ekspertide teenuste ostmisel. Näiteks võib tellida patendiuuringuid, tööstusomandi õiguskaitse alast nõustamist, patendi, kasuliku mudeli või disainilahenduse registreerimiset, tootearenduse alaseid konsultatsioone, tehnoloogiaalast nõustamist, teostatavus- või tasuvusuuringute läbiviimist, vastavus- või tootearenduskatsetuste läbiviimist, jne.

Avaneb tööstusettevõtte tehnoloogiainvesteeringu toetuse kolmas taotlusvoor

Thu, 07 Jan 2010 17:48:26 +0000

Majandusminister Juhan Parts allkirjastas ja saatis üleeile kooskõlastusringile uue tehnoloogiainvesteeringu toetuse määruse, millega eraldatakse tööstusettevõtetele üle 200 miljoni krooni. Uue vooru toetuse taotlemiseks kuulutab EAS välja esimeses kvartalis 2010.

Toetust saavad taotleda äriühingud, mille põhitegevusala on töötlev tööstus EMTAKi jaos C.

Toetust antakse materiaalse põhivara soetamiseks (sobib ka kasutatud), seadistamiseks, häälestamiseks ja selle kasutuselevõtuks vajaliku immateriaalse vara soetamiseks.

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja saab toetust kuni 40 % ja suurettevõtja kuni 20 % investeeringu maksumusest. Vaata lähemalt siit

Lisaks loob meetme määruse muudatus võimaluse suure mõjuga investoritele taotleda toetust kuni 25 % tehnoloogiainvesteeringu maksumusest. Seejuures peab kavandatav investeering olema vähemalt 100 miljonit krooni ja looma vähemalt 100 uut töökohta.

Toetust saab taotleda ka suurinvestori või suurettevõtja (kelle ekspordikäive on vähemalt 60 % kogukäibest) alltöövõtja oma seadmepargi täiendamiseks.

Suure mõjuga investori ja tema alltöövõtjate taotluste toetamiseks on broneeritud lisaks eelpool nimetatud 200 miljonile kroonile täiendavad 100 miljonit krooni, mida saab taotleda jooksvalt.

2010. aastal jõuab ettevõteteni toetussummadena üle 1,9 miljardi krooni

Wed, 30 Dec 2009 16:39:48 +0000

Valitsus kinnitas eile Eesti ettevõtluspoliitika rakendusplaani järgmiseks aastaks, ettevõteteni jõuab toetussummadena üle 1,9 miljardi krooni. Jätkuvad kõik praeguseks juba käivitunud toetusmeetmed.

Kinnitatud rakendusplaani kogumaht ületab 2,4 miljardit krooni. Tegevuste elluviijateks on EAS ja KredEx. Raha jaguneb alljärgnevalt:

ettevõtete investeeringute toetamine ja kapitalile ligipääsu parandamine 2,1 miljardit krooni
teadmiste ja oskuste arendamine 187 miljonit krooni
ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine 108 miljonit krooni
õiguskeskkonna arendamine 2 miljonit krooni

Uute meetmetena on lisandunud edupõhine allutatud laen ja krediidiliin pankadele.

Jätkub ka tööstusettevõtte tehnoloogiainvesteeringute programm, mille järgmine voor on kavas avada aasta alguses.

Valitsus kiitis heaks Eesti T&A ja innovatsiooni strateegia rakendusplaani

Tue, 29 Dec 2009 18:22:43 +0000

Tänasel istungil kiitis valitsus heaks Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 „Teadmistepõhine Eesti“ rakendusplaani. Valitsus on seadnud eesmärgiks suurendada T&A kulutusi kiiremas tempos ja jõuda 2011. aastaks avaliku sektori T&A kulutustega tasemele 1,3% SKP'st.

Lisaks varasematele toetusmeetmetele nagu "T&A infrastruktuuri arendamine" ning
"Teaduse tippkeskused" on 2009. aastal käivitunud:

Mitmed inimressursi arendamise meetmed (näit. teadlasmobiilsuse programm Mobilitas, doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programm „DoRa“, doktorikoolid, teaduse populariseerimise programm „TeaMe“)
Kaks kolmest T&A aparatuuri kaasajastamise meetmest
Elektroonilise teadusinformatsiooni programm „E-teadusinfo“
Ettevõtjatele suunatud innovatsiooniosakute programm
Katse- ja pooltööstuslike laborite toetusskeem

Vaatamata rahastamise kiirele kasvule ja teadlaste ning inseneride arvu ja ealise koosseisu paranemisele ei ole avaliku sektori T&A personali arvukus kasvanud piisavalt, sest teadustöötajate madalad palgad pole olnud tööturul konkurentsivõimelised. Seetõttu tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi arvates riigieelarve kujundamisel kindlasti suurendada või vähemalt säästa ka teadlaste palka.

KOIT kavaga suunatakse regionaalseteks investeeringuteks 443 miljonit krooni

Tue, 29 Dec 2009 18:00:15 +0000

Valitsus kinnitas tänasel istungil kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste (KOIT) kava perioodiks 2009- 2012 kogusummas 443 miljonit. Seekord saavad toetust 11 kooli (195 miljonit), 11 lasteaeda (111 miljonit) ning 3 sotsiaalhoolekande objekti (22 miljonit). Toetatakse ka 14 kultuuri- ja vaba aja veetmise objekti kokku 114 miljoni krooniga.

Kava järgi toetatakse fondist kokku 39 projekti Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Pärnu, Rapla, Valga ja Võru maakondades.

Kinnitatud KOIT kava ei sisalda Harju, Järva, Tartu ja Viljandi maakondade eelistusnimekirja. KOIT kava kehtestatakse mitmes etapis.

Kava jõustub valitsuse korralduse kinnitamisel. Seejärel tuleb esitada kavasse kantud projektide osas taotlused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele.

Perioodil 2007-2013 saab Eesti EL-st regionaalarengu programmidele kokku toetust üle 6 miljardi krooni, millest 2,2 miljardit krooni on mõeldud kohalike avalike teenuste arendamiseks.

Vaata ka http://www.siseministeerium.ee/35930

Veel 750 miljonit krooni toetusi ettevõtlusse ja tööturule

Tue, 29 Dec 2009 10:51:27 +0000

Valitsuskabinet tegi 16.detsembril põhimõttelise otsuse 750 miljoni krooni Euroopa Liidu struktuuritoetuste ümbertõstmiseks ettevõtlusse ja tööhõivesse. Ettevõtlussektor saab 650 miljonit krooni ning tööturu valdkond 100 miljonit krooni.

Ettevõtlustoetuste suurendamiseks vähendatakse energeetika sektori toetusmahtu 650 miljoni krooni võrra.

Täiendavad ettevõtlustoetused plaanitakse suunata:

tööstusettevõtete tehnoloogiainvesteeringuteks
teadus- ja arendustegevuseks
eksporditurunduseks

Rahade ümberpaigutused tähendavad struktuuritoetuste rakenduskavade muutmist ning eeldavad ka Euroopa Komisjoni heakskiitu.

Algab külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse järgmine taotlusvoor

Sun, 06 Dec 2009 08:39:35 +0000

PRIA alustab detsembri lõpus külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse taotluste vastuvõtmist. Toetus summa ühe taotleja kohta on kuni 938 796 krooni aastas ja kuni 4 693 980 krooni kogu programmiperioodi jooksul.

Toetatakse järgmisi maapiirkonda tehtavaid investeeringuid:

seltsimaja, kultuurimaja, spordisaali, avalike infopunktide vms teistele isikutele kasutamiseks avatud hoone või selle osa ehitamine ja sinna sisustuse ostmine
pargi, haljasala, puhkeala, mängu- või spordiväljaku, matkaraja, terviseraja, õpperaja, külaplatsi vms teistele isikutele kasutamiseks avatud rajatise rajamine või parendamine
paadisilla, ujumiskoha vms teistele isikutele kasutamiseks avatud rajatise rajamine või parendamine
küla tutvustava püsiviida ja kaardi ostmine ja paigaldamine
sporditarvikute, muusikariistade ja eesti rahvariiete ostmine
kasutuses mitteoleva ja taaskasutuseks sobimatu põllumajandusliku ehitise lammutamine
multifunktsionaalse teeninduskeskuse ehitamine (saab taotleda üksnes MTÜ või SA)

Toetust võib taotleda:

mittetulundusühing
sihtasutus
maapiirkonnas tegutsev kuni keskmise suurusega ettevõtja

Toetuse suurus investeeringuobjekti abikõlblikust maksumusest:

mittetulundusühingutele ja sihtasutusele kuni 90% (Tallinnaga piirnevas vallas kuni 70%),
väikeettevõtjale kuni 70% (Harjumaal kuni 60%)
keskmise suurusega ettevõtjale kuni 60% (Harjumaal kuni 50%)

Toetuse väljamaksmiseks peab toetuse saaja teostama investeeringu ja esitama PRIAle investeeringut tõendavad dokumendid kuni neljas osas kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Taotluste vastuvõtuperiood on 28.12.2009-25.01.2010.

EAS on toetanud tootearendust 345 miljoni krooniga

Sun, 06 Dec 2009 08:13:45 +0000

EAS on poolteise aastaga andnud 151 ettevõttele tootearenduse toetust ligi 345 miljonit krooni. Rahastatud on 47 tootearendusprojekti ning 104 eeluuringut.

Tootearendust on toetatud 321 miljoni krooniga ning eeluuringuid 24 miljoni krooniga.

Mõned näited toetust saanud projektidest:

Same OÜ on saanud 530 000 krooni ketas-liivapuisturi väljatöötamiseks
Hansabiomed OÜ on saanud 10,7 miljonit krooni vähkkasvaja varaseima staadiumi diagnoosimise uuringuteks
GOLIATH Wind OÜ on saanud 3 miljonit krooni tuulegeneraatorite tootmiseks
Luksusjaht AS on saanud 6 miljonit krooni uue jahtlaeva mudeli väljatöötamiseks

EASi innovatsiooni divisjoni direktori Ilmar Pralla sõnul on kõige aktiivsemad toetuse taotlejad biotehnoloogia ning IT-valdkonna ettevõtted. „Senisest rohkem ootaks tootearenduseks toetusraha küsimist tööstusettevõtetelt ning pikemat aega tegutsenud firmadelt," lisas Pralla.

Tootearenduse toetusprogrammist rahastatakse kolme peamist tegevust:

eeluuringute tellimist arendustööde ettevalmistamiseks
tootearenduse jaoks vajalike rakendusuuringute läbiviimist
tootearendust ennast

Maksimaalne toetussumma ulatub 50 miljoni kroonini, vajalik on toetuse saaja poolne omafinantseering 25-60%.

Tootearenduse toetusprogramm avanes 2008.a. juunikuus. Programmi eelarve aastani 2013 ulatub miljardi (!) kroonini.

EAS on toetanud eksporti 260 miljoni krooniga

Sun, 06 Dec 2009 07:49:44 +0000

EAS on alates 2008.a. kevadest kuni praeguseni toetanud 265 ekspordivaldkonna projekti kokku ligi 260 miljoni krooniga.

Toetuste jagunemine meetmete lõikes:

177 eksporditurunduse projekti
72 välismessidel osalemist või külastamist
16 ühisturunduse koostööprojekti

Toetuste jagunemine tegevusvaldkondade lõikes:

40 korral on rahastatud puidutoodete, puitmajade ja mööbli ekspordiga seotud projekte
38 korral on rahastatud masinate, elektriseadmete ja metalltoodete ekspordiplaane
33 korral on rahastatud infotehnoloogia ja elektroonika ekspordiplaane (enamus neist seotud tarkvaralahenduste viimisega välisturgudele)
10 korral on rahastatud toiduainete sektori ettevõtete projekte
ülejäänud toetatud projektid jagunevad väga erinevate valdkondade vahel

EAS pakub eksportivatele ettevõtetele mitmeid toetusvõimalusi.

Eksporditurunduse toetusprogrammist saab küsida toetust turundusplaani elluviimiseks. Maksimaalne toetussumma on 2,5 miljonit krooni ning toetuse piirmäär kuni 50% kuludest.

Messitoetuse ja ühisturunduse toetuse raames saavad ettevõtted küsida toetust kas messil osalemiseks või ühiste turundusürituste läbiviimiseks. EAS rahastab kuni 50% projekti maksumusest, toetuse maksimaalne suurus on 1 miljon krooni.

Arendustöötaja kaasamise toetusprogramm pakub abi rahvusvahelise kogemusega tehnoloogi, disaineri või turundusjuhi värbamiseks välismaalt. Toetust saab küsida kuni 50% ulatuses töötaja palgakulust kuni kolme aasta jooksul.

Käivitub Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö toetusprogramm

Sat, 21 Nov 2009 09:39:00 +0000

18. novembril andsid Venemaa esindajad Stockholmis allkirjad Eesti-Läti-Venemaa piiriülese koostöö programmi rahastamiskokkuleppele. Toetusprogrammi eelarve on koos kaasrahastamisega üle 73 miljoni euro.

Programm edendab Eesti, Läti ja Venemaa piirialade vahelist koostööd. Eesmärgiks on lahendada ühiseid probleeme, mis on seotud keskkonna, looduskaitse, taastuvenergia, kultuuri ja ajaloolise pärandi kaitsega. Kodanikuühiskonda kaasavate projektide puhul ning kultuuri, hariduse, tervishoiu ja spordi valdkonnas pannakse rõhk inimestevahelisele koostööle.

Abikõlblikeks regioonideks on:

Kirde-Eesti
Kesk-Eesti (Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa)
Lõuna-Eesti (Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Viljandimaa)
Lätis - Vidzeme ja Latgale
Venemaal - Leningradi oblast, Pihkva oblast ja Peterburi linn

Programmis võivad osaleda ja toetust saada:

kohalikud omavalitsused
maavalitsused
MTÜ-d ja sihtasutused
väike- ja keskmised ettevõtted (ainult esimese prioriteedi raames)

Kasusaajate omafinantseerimine projektides on vähemalt 10%.

Lisainfo www.estlatrus.eu

Ühisturundust välisturgudel toetab EAS miljoniga

Mon, 09 Nov 2009 18:14:24 +0000

EAS'l on avatud ühisturunduse toetusmeede, millega soovitakse edendada Eesti eksportööride koostööd välisturgudel. Äriühingud ja ettevõtlust edendavad MTÜ-d ning sihtasutused võivad taotleda toetust 40 000 - 1 miljon krooni.

Ühisturunduse toetusmeetmest toetatakse:

kontaktide otsimist ja taustauuringuid
turu-uuringuid (sihtturu seisundi, trendide, konkurentsi ja riski analüüsi)
turundusürituste läbiviimist välisriigis või Eestis (eeldusel, et on sihtturule suunatud)
seminaride, infopäevade ja ümarlaudade korraldamist
info- ja reklaammaterjalide valmistamist
püsiekspositsiooni hoidmist sihtturul

Nõutav omafinantseering 50%.

Taotlusi võetakse vastu jooksvalt.

Taotlemise aluseks on välisturule minekuks koostatud turundusprojekt.

Projektis peab olema vähemalt 3 kasusaajat.

Katselabori arendamiseks saad toetust vähemalt 1 miljon krooni

Thu, 05 Nov 2009 15:19:09 +0000

Eile avas EAS katselaborite infrastruktuuri investeeringute toetusmeetme. Taotluste esitamise tähtaeg on 20. jaanuar 2010.a. Toetust võivad taotleda ettevõtjad, MTÜ-d ja sihtasutused. Toetuse minimaalne suurus on miljon krooni.

Katselaborite infrastruktuuri investeeringute toetusmeetmest saab toetust:

laboriseadmete ja aparatuuri soetamiseks, seadistamiseks, täiendamiseks, kalibreerimiseks ja taatlemiseks
seadmete ja aparatuuri opereerimisega seotud immateriaalse vara soetamiseks
laboriga otseselt seotud ehitiste, sisustuse ja tehnilise infrastruktuuri soetamiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks, renoveerimiseks või rekonstrueerimiseks
ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi ning omanikujärelevalve teostamiseks
konsultatsioonide sisseostmiseks laboriseadmete ja aparatuuri ning laboriga seotud ehitiste ja tehnilise infrastruktuuri tehnoloogiliste lahenduste osas (ainult VKE'dele)
labori akrediteerimiseks (ainult VKE'dele)

Nõutav omafinantseering 30-60%.

Väikesadama arendamise toetus on kuni 3 miljonit krooni

Wed, 04 Nov 2009 17:18:03 +0000

EAS'l on avatud väikesadamate toetusmeede, mille eesmärgiks on külastusvõimaluste mitmekesistamine, sadamate koormustaluvuse tõstmine ning taseme parandamine. Äriühingud, kohaliku omavalitsuse üksused, sihtasutused ja MTÜ'd võivad saada toetust kuni 3 miljonit krooni.

Väikesadamate toetusmeetmest toetatavad tegevused:

projekteerimine
spetsiifilised eeluuringud, geoloogilised ja geotehnilised uuringud
hüdrograafilised mõõdistustööd
hüdrotehniliste rajatiste ehitamine ja laevasõiduteede märgistamine
kaide ja randumissildade väljaehitamine
laevade teenindamiseks vajalike sadamarajatiste ehitamine või rekonstrueerimine
akvatooriumi ja sissesõidutee süvendustööd
sadama territooriumi väljaarendamine
meresõiduohutuse, keskkonnakaitse ja turvalisuse nõuete tagamine sadamas
lisateenuste väljaarendamine (toitlustus, majutus, veevarustus, kütuse müük, prügivedu, jms)

Toetuse määr on kuni 50% abikõlblikest kuludest.

Väikesadamaks loetakse on sadamat või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid harrastusveeliiklejatele, väikelaevadele ja alla 24-meetrise kogupikkusega laevadele.

Oma turismiprojektile võid toetust saada 10 miljonit krooni

Mon, 02 Nov 2009 09:27:43 +0000

EAS'i turismitoodete arendamise väikeprojektide meetmest võid toetust saada 1-10 miljonit krooni. Toetatakse objektide ja infrastruktuuri ehitamist ning materiaalse vara ostmist. Taotleda võivad kõik Eesti äriregistris registreeritud äriühingud ja FIE'd.

Turismitoodete arendamise väikeprojektide meetmest toetatakse investeeringuid kolme valdkonda:

erihuvidel ja harrastustel põhinevad turismitooted, sh aktiivse puhkuse teenuse osutamisega seotud turismitooted ja loodusturismi tooted
rahvuslikul eripäral ning traditsioonidel põhinevad turismi tooted ja -teenused
arhitektuurilist väärtust omavate objektide väljaarendamine turismitoodete pakkumiseks.

Omafinantseeringu määr on 50-60%.

Abikõlblikud kulud on:

ehitamine ja infrastruktuuri rajamine (sh projekteerimine)
omanikujärelvalve ja ehitusjuhtimine
ekspositsiooni loomine või arendamine
mööbli ja sisseseade soetamine
uudse tehnoloogilise lahenduse rakendamine, mis on vajalik klientide teenindamiseks
infoviitade ja tahvlite soetamine
materiaalse vara soetamisega kaasneva immateriaalse vara soetamine
käibemaks (teatud juhtudel)

Toetuse eesmärgiks on suurendada välisturistide huvi Eestit külastada, pikendada külastusaega, vähendada turismi hooajalisust ning tõsta seeläbi Eesti kui reisisihi konkurentsivõimet.

Tootearenduse toetust võid sa saada 50 miljonit krooni

Fri, 30 Oct 2009 13:48:15 +0000

Tootearenduse toetust saavad taotleda ettevõtted ja teadusasutused. EAS toetab eeluuringuid (kuni 300 tuhande krooniga), rakendusuuringuid (vähemalt 500 tuhande krooniga) ja tootearendust (kuni 50 miljoni krooniga). Majandusvaldkondade lõikes ei ole taotlemisele piiranguid tehtud.

Enne, kui heast ideest saab turuküps toode on vaja teha palju eeltööd - uuringuid, analüüse, katsetusi. Kõige selle finantseerimiseks saab tootearenduse toetust küsida EAS'st.

Eeluuringu eesmärgiks on saada infot kavandatava rakendusuuringu või tootearendusprojekti teostatavuse ja selle tulemuste kasutamise võimaluste kohta.

Rakendusuuringu eesmärgiks on uute teadmiste omandamine, mida on võimalik kasutada uute toodete, tehnoloogiate või teenuste arendamiseks või olemasolevate toodete, tehnoloogiate või teenuste oluliseks täiendamiseks.

Tootearendus on rakendusuuringu tulemuste ülekandmine uutele või täiustatud toodetele või teenustele, mis on mõeldud müügiks või on muul viisil rakendatavad ettevõtte äritegevuses.

Eeluuringuid ja rakendusuuringuid toetab EAS kuni 75% ulatuses (abikõlblikest kuludest), tootearendust 50% ulatuses.

1 miljon krooni laenu alustavale ettevõtjale ainult käendusega

Thu, 29 Oct 2009 09:08:38 +0000

Alustav ja kuni 3 aastat tegutsenud ettevõtja saab taotleda KredExi käendusega stardilaenu kuni 1 000 000 krooni ulatuses. Sellest 500 000 krooni saab kasutada nii investeeringute kui ka käibekapitali finantseerimiseks, 500 000 krooni ületavat summat saab kasutada ainult investeeringuteks.

Stardilaenu tagatiseks sobib ettevõtja isiklik käendus, mis katab 30-40% laenusummast. Ülejäänud osale annab KredEx käenduse.

Stardilaenu taotlemiseks lisaks EAS-ile pöörduda ka otse panka. Pank või EAS menetleb taotlust ning esitab selle otsustamiseks KredExile. Stardilaenu väljastab KredExi positiivse otsuse alusel pank.

Stardilaenu menetlevad ja väljastavad hetkel Eesti Krediidipank, Marfin Pank, SEB Pank ja Swedbank. Stardilaenu saamiseks peab sul olema korralik äriplaan.

Lisainfo www.kredex.ee/stardilaen

Koos stardilaenuga saab EASi-st taotleda ka stardi- ja kasvutoetust.

114 miljonit krooni tehnoloogiainvesteeringutele juurde

Tue, 27 Oct 2009 18:05:13 +0000

Valitsuskabinet otsustas täna suurendada ettevõtetele mõeldud tehnoloogiainvesteeringute toetusi 114 miljoni krooni võrra.

Samuti kiideti heaks ettepanek suurendada 150 miljoni krooni võrra kohalike teede ehitusmahtu 2010. aastal.

Rahandusministri Jürgen Ligi sõnul seisavad suuremad ümberjagamisotsused raha nappuse taga ning vaidlused ümberjagamise osas jätkuvad vähemalt detsembrini.

Vaata tehnoloogiainvesteeringute toetusmeede

Valitsuse otsust vaata siit

Palka välismaalt töötaja, EAS maksab 50% kinni

Mon, 12 Oct 2009 07:46:06 +0000

Kui soovid välismaalt spetsialisti palgata, on sul võimalik toetust saada kuni 7,8 miljonit krooni. Arendustöötaja kaasamise toetusega kompenseerib EAS sulle teaduri, inseneri, disaineri või rahvusvahelise müügijuhi palkamisega seotud kuludest 50%.

Arendustöötaja on kõrge kvalifikatsiooniga teadur, insener, disainer või rahvusvaheline müügijuht, kes:

omab vähemalt 5 aastast rahvusvahelist töökogemust sobivas valdkonnas;
nõutud töökogemus on omandatud välisriigis viimase 10 aasta jooksul (doktoriõpet välismaal loetakse samuti töökogemuseks);
omab vähemalt bakalaureuse kraadi.

Palgatav arendustöötaja ei tohi asenda teisi töötajaid, vaid tuleb võtta tööle uue ülesande täitmiseks (projekti kestvus kuni 3 aastat). Samuti ei tohi ta olla töötanud toetust taotlevas ettevõttes vähemalt 12 kuud enne taotluse esitamist ega ei ole taotlemise hetkel lepingulises suhtes ettevõttega.

Põhimõte on selline, et uue töötaja palkamisega peab kompetentsi juurde tulema. Kui sama töö võib ära teha mõni eestlane, siis ei sobi.

Toetatavad kulud:

töötaja töötasu koos riiklike maksudega;
töötaja lähetusega seotud majutus- ja transpordikulud ning päevarahad;
värbamiskulud (sisseostetud või ise tehtud).

Toetatakse kuni 50% ulatuses.

Lähemalt loe siit

Eksporditurunduse toetust on võimalik saada 2,5 miljonit krooni

Sat, 10 Oct 2009 15:07:33 +0000

EAS annab eksporditurunduse toetust kuni 2,5 miljonit krooni projekti kohta. Kaetakse kuni 50% abikõlblikest kuludest. Taotleda saavad äriühingud.

Toetust antakse:

toodete ja teenuste vastavusse viimiseks sihtturu nõuetega
tootenäidiste valmistamiseks
reklaammaterjalide valmistamiseks
brändide väljatöötamiseks
kaubamärkide registreerimiseks
sihtturu külastamiseks
sihtturule suunatud turundusürituste korraldamiseks (välisriigis või Eestis)
välismessidel osalemiseks
püsiekspositsiooni eksponeerimiseks sihtturul
turu-uuringute läbiviimiseks

Taotlemiseks on vaja esitada: ekspordiplaan, projekti eelarve, finantsprognoosid, projektimeeskonna CV-d, firma bilanss ja kasumiaruanne.

Lähemalt loe siit

Toetusrahasid ei hoita kinni kuni 2013 aastani

Thu, 08 Oct 2009 00:00:00 +0000

Eile Tallinnas toimunud Toetuste teabemessil rääkis majandusminister Juhan Parts, et aastateks 2007-2013 mõeldud Euroopa Liidu toetusrahasid ei hoita kinni kuni 2013, vaid paisatakse turule esimesel võimalusel.

See on nüüd üldine poliitika riigi- ja sihtasutuste juhtidel, et majandust elavdada. Seega tuleks taotlemisel kiirustada.

Muus osas rääkis majandusminister, et:

teadus ja arendustegevuse (T&A) toetused peavad jätkuma ja suurenema pikas liinis (Põhjamaades on need 3 korda suuremad kui meil, see vahe oleks vaja 10-15 aastaga tagasi teha)
tööstusettevõtete tehnoloogiainvesteeringute programmi üritatakse raha juurde saada veel sel aastal (igal juhul hiljemalt järgmise aasta alguseks)
samuti üritatakse raha juurde saada eksporditurundusele
konkreetsed ettepanekud on esitatud rahandusministrile, pall on rahandusministri käes
plaan on mitte raha ringi tõsta EAS siseselt, vaid saada seda juurde teistest ministeeriumidest toredusinvesteeringute arvelt.

Huvitavad koolituste materjalid

Tue, 06 Oct 2009 15:10:26 +0000

EASi kodulehelt leiate palju huvitavaid toimunud koolituste materjale (ettekannete kokkuvõtteid).

Näiteks siit leiate koolituste ettekanded:

edukatelt praktikutelt (Teet Jagomägi, Meelis Milder, Raul Rebane, Andres Koern, jt)
teadlastelt (Urmas Varblane, jt)
konsultantidelt (ekspordi ABC, messikoolitus)
ekspordi sihtturgude seminarid

Vaata - toimunud koolitused (keri hiirega allapoole).

Ettekanded ei puuduta ainult ekspordivaldkonda, vaid ettevõtlust laiemalt.

Soovitame!

Tallinn toetab ettevõtjaid

Tue, 06 Oct 2009 11:58:57 +0000

Tallinna Ettevõtlusametile laekus 122 ettevõtlustoetuse taotlust, kõige enam sooviti stardiabi. Sügiseses voorus oli viiendiku võrra rohkem taotlusi, kui kevadises.

Stardiabi taotlusi esitati 92 kogusummas 8,2 miljonit krooni. Stardiabi ülemmääraks on 100 000 krooni ettevõtte kohta.

Tallinna linna toetused ettevõtjatele on:

Hetkel võetakse veel vastu messitoetuse ja sotsiaalsete töökohtade loomise toetuse taotlusi.

Ülejäänud toetuste taotluste vastuvõtt on 2009. aastaks lõppenud.

Taotlusvormid ja lisainfo leiate kodulehelt http://www.tallinn.ee/ettevotjale/