Internetiturundus ja sotsiaalne meedia vajab pidevat haldamist. Kui sul puuduvad teadmised, mida teha, siis võid oma turundusinvesteeringu lihtsalt tuulde lasta. Turunduspraktikum aitab sul selgeks saada olulised praktilised oskused internetiturunduses hakkama saamiseks. Samuti mõistad, mis on erinevate teenusepakkujate töö sisu.

(väga raju žürii oli

Mis selle auhinna vingeks teeb?

Ülitähtis! Esitatud töö toimivuse tõestuseks peab konkursil osaleja esitama reaalseid mõõtandmeid. Numbriline tõestus võib olla nii absoluut- kui suhtarvudena esitatud: eesmärk, tegevus, tulemus. Tõestuse puudumine võib olla põhjuseks töö finaalist välja jäämisel!

Kategooriad:

• Entertainment, informational
• Advertising – Display advertising, Microsite, E-mail marketing, Integrated campaign, Interactive advertising
• Online – Website, Intranet, Internet Application, Content, Video, Podcasts, PR
• Interactive TV
• Games – Advergame, Online game, MMOG, Mobile game
• Mobile – Cross media, Mobile application, Mobile site, Mobile marketing
• Social media – Social application, Viral / word of mouth

Sotsmeedia osas võiks olla ka kogukonna loomine, mis minu arust on olulisem kui kampaaniad, aga eks asi alles areneb.

Töid saab registreerida ajavahemikul: 9. august 2010 – 6. september 2010

Esimesena torkab silma kohe suur google valik ja väheke õhulisem ja paremini haaratav otsingukast.

Personaliseerimise teema on ka jälle üles võetud. Mina sain mõnusalt läbi Facebook Connecti ka kasutajaks. Aga ma olen suhteliselt võõrdunud Neti enda otsingu ja kataloogi kasutamisest. Seega ainult ajaloo ja lemmiklehtede salvestamiseks mul vaevalt sisse logida vaja on.

Võib olla mõtlevad nad tulevikus midagi veel huvitavat juurde. Näiteks lemmik linkide jagamine oma FB sõprade vahel jne.

Teine suurem asi on lehtede eelvaate võimalus ekraanipaugu näol. Kõigil on nüüd 20 augustini aega oma kodulehe kood korda teha ja valideerima panna, sest paugumasin arvatavasti ei ole Internet Explorer Windowsi masinas

Kolmas ja kõige tähtsam võimalus on arvatavasti mingil määral tasuline. Samas ka täiesti võimalik ,et edaspidi kõik SEO-gurud räägivad äriregistris kõikide väljade täitmise vajadusest . Seal saab kuvada igasugust infot. Näiteks panga filiaalide puhul, kus saab sularaha tehinguid teha jne.

Otsingu tulemustesse on lisandunud pisipildid nagu ka Googles juba mõnda aega. Samas tundub nagu oleks ka otsingualgoritmi muudetud või on arendusversioon lihtsalt natukene uuemate/vanemate andmetega.

Mida teevad Eesti ettevõtted sotsiaalses meedias? Ettevõtjale ja turundjale on see kindlasti väga oluline teadmine. Kui paljud on sotsmeedias tegutsema asunud? Mida tehakse? Millised on üldised trendid? Selleks, et pilt ette saada, otsustasime korraldada küsitluse. Püüame saada võimalikult head ülevaadet. Palun vasta meie küsimustikule, sellele kulub sul umbes kümme minutit.

Selleks, et see aeg sinu jaoks tühja ei jookseks saadame sulle ka kokkuvõtte küsitluse tulemustest. See aitab sul edasiseks sotsmeedias suundi valida.

Küsimustele vastamiseks kliki siin!

Kui tead tegijaid, kes võiksid sellele küsitlusele vastata, siis palun jaga seda linki ka teistega.

_________________

Pilt: Horia Varlan

Google Analyticsis on Visitors sektsioonis alajaotus Visitor loyalty. See sektsioon sisaldab infot, mis annab ülevaate sellest, kui hästi teie veeb kasutajat haarab. Saame nendest näitajatest teada, kui tihti meie veebi külastatakse ja kui sügavale minnakse. Kirjeldan siin lähemalt kahe mõõdiku Loyalty ja Recency kasutamist.

Lojaalsusnäitajate juures on oluline üldine trend mitte mõõdikute absoluutväärtused. Üldise trendi jälgimine on aga Google Analyticsis keeruline, sest saad vaadata ainult ühte vaadet korraga ja muutumist ajas ei näidata.

Selleks, et paremini aru saada, kuidas lojaalsusnäitajad ajas muutuvad on vaja kasutada Google Analyticsi Advanced Segments võimalusi.

Loyalty

Loyalty näitab seda kui kiindunud su veebikülastajad on ehk mitu korda nad sinu veebi on külastanud. Mida rohkem korduvkülastajaid seda paremini su veeb külastajaid tagasi meelitab. Äkkiliselt suurenev esmakülastajate arv võib näidata, et inimesed on hakkanud saabuma mingist uuest kanalist. Lisatud pildil on näha, milline näeb välja Loyalty raport. Probleem on selles, et selline ühe raporti vaade ei ütle meile suurt midagi. Meie jaoks on oluline, kuidas muutub lojaalsete külastajate protsent ajas.

Selleks tuleb Advanced Segments menüüst määrata kaks uuritavat segmenti. All Visits ja Returning Visitors. Tekkinud graafikust saab vaadata, kuidas muutub korduskülastajate osakaal ajas. Näiteks võib öelda, et kui korduskülastajate protsent läheb üles ja üldine külastuste arv on püsiv või suurenev, siis oleme midagi hästi teinud. Samuti on võimalik korduskülastuste arvu kasvamine samal aja kui üldine veebikülastuste arv väheneb.

Recency

Recency on mõõdik, mis näitab kui tihti inimesed teie keskkonda külastavad. Mitu päeva tagasi toimus eelmine külastus. First visit sisaldab neid, kes pole varem lehel käinud. Same day on külastajad, kes on ühel päeval teinud mitu sessiooni.

Selleks, et täpsemalt mõista korduskülastajate käitumist tuleb luua Custom Segment, kus määrame ära, milliseid külastajaid tahame vaadelda. Selle segmendi loomiseks on vaja enda jaoks kirjeldada oluline segment. Käesolevas näites valin kasutajad, kes on külastanud lehte vähemalt kolm korda ja nende eelmine külastus toimus vähem kui kuu tagasi.

Custom Advendced Segmenti loomiseks käitu järgnevalt:

Ava Google Analyticsi lehel segmentide paneel ja kliki Create a new advanced segment.

Edasi toimeta järgnevalt:

1. Ava Dimensions menüüs Visitors alajaotus. Lohista Days Since Last Visit punktiiriga kasti ja määra tingimuseks Less than (vähem kui).
2. Pane väärtuseks sobiv number, näites kasutan 31 päeva.
3. Vajuta Add “and” statement, lohista tekkinud kasti Count of Visits ja määra tingimuseks Greater than or equal to.
4. Pane väärtuseks sobiv number, näites kasutan 3 külastust.
5. Anna oma uuele segmendile nimi ja salvesta

Kui sa tahad lihtsal kopeerida minu loodud segmenti oma kontole, saad seda teha selle lingi kaudu: Google Analytics segment: 3+ külastust, eelmisest külastusest vähem kui kuu.

Nüüd saad tekinud nimekirjast valida vastloodud segmendi ja seda uurima asuda. Sarnaselt lojaalsussegmendiga on siin soovitav võrrelda trende üldise külastuste arvuga ja leida need mõjurid, mis suurendavad uuritava segmendi külastusi.

Sarnaselt eelnevale näitele saad kirjeldada ka Depth of Visit segmendi ja uurida mis mõjutab kasutajate poolt vaadatavate lehtede arvu. Google on valmis teinud ühe vaikimisi valiku milleks on segment nimega Non-bounce Visits (külastatud lehti 2 või rohkem). Hääd uurimist!

Vikipeedia kirjutab nii: Oksütotsiin on imetajate organismis leiduv üheksast aminohappe molekulist moodustunud hormoon, mida toodetakse ajuripatsis ja mis toimib ajus virgatsainena.

Kõige paremini tuntakse selle funktsiooni sünnitusel. Emakakaela ja tupe lainemisel sünnitustegevuse käigus eraldub suures koguses oksütotsiini. Samuti eraldub oksütotsiini rinnanibude stimuleerimisel, mis soodustab imetamist.

Sünnitusabis võidakse sünnitajale anda oksütotsiini tablettidena, ninaaerosoolina või veenisiseselt.

Oksütotsiin leevendab hirmu ja ärevust. Seda eraldub ka seksuaalse erutuse ajal.

Oksütotsiini tekitab ema ja lapse vahelise sideme ja sellest sõltub meie empaatiavõime. Tänu sellele hormoonile püsib koos meie perekond ja samuti ühiskond. Katsed on näidanud, et oksütotsiini eraldumine muudab meid kokkuleplikumaks, selle manustamisel ollakse valmis andma teistel kontroll oma investeeringute üle. Oksütotsiini mõjul on katsealused valmis annetama heategevusele 48% rohkem raha, kui kontrollgruppi kuulunud isikud.

Iga turundaja ilmselt juba mõistab, et siin kuskil on peidus hiiglaslik kullaauk.

Üks olulisemaid punkte on selles, et oksütotsiini taseme suurendamiseks ei ole vaja füüsilist kontakti ja piisab ka eriti liigutava video näitamisest, mis toimub läbi elektrooniliste kanalite. Ehk siis eriti konkreetselt küsides, kas sotsiaalne meedia suurendab oksütotsiini eraldumist kasutajas?

Vastus paistab olevat JAH! Ühe katse käigus selgus, et pärast 10 minutilist Twitteri kasutamist tõusis katsealuse oksütotsiini tase üle 10 protsendi ja samal ajal vähenes vere stressihormoonide kortisoli ja ACTH tase (vastavalt 10,8 ja 14,9 protsenti). See katse viidi läbi ühe inimese peal, kuid muud leiud viitavad sellele, et sotsmeedial võiks olla positiivne mõju oksütotsiini eritamisele.

Uurija Paul Zak selgitab seda sellega, et kasutaja aju tõlgendab sotsiaalse meedia kasutamist sama moodi nagu tavalist suhtlemist inimestega, kellest mee hoolime. Aju jaoks ei ole vahet, kas sa suhtled virtuaalselt või füüsiliselt.

Ettevõtjatele ning turundajatele on siit oluline kõrvataha panna, et isiklik kontakt on erakordselt tähtis ja läbi selle saab oluliselt usaldust tõsta ja inimeste eelistusi mõjutada. Inimene tahab suhelda inimesega. Teie brändi heaolu sõltub üha rohkem sellest, kuidas teie brändi kandvad inimesed klientidega suhtlevad ja vähem sellest, mitu miljonit te telekampaaniasse paigutasite.

Lõpuks jõuame tagasi sinna, mida ütles mulle intervjuus Seth Godin:

Do things for people. Relentlessly. Be helpful, be generous. Don’t ask for anything in return!

Sotsiaalne meedia aitab seda lihtsalt võimendada. Pikema artikli samal teemal leiab Fast Companyst Social Networking Affects Brains Like Falling in Love.

Loomulikult kirjutada tema Facebooki või Orkuti seinale… Paljudel on kuupäev avalik ja Facebook ning Orkut mõlemad vaikimisi teevad seda tänuväärset tööd, et tuletavad meelde, kui kellelgi sinu listist on parasjagu sünnipäev tulemas.

Õnnitlemine on hästi lihtne. Kirjutada “Palju Õnne!” klikata Send nupul ja inimene on meeles peetud. Kas ikka on? Kas sa 5 minuti pärast ikka mäletad, kellele sa õnne soovisid, kui oluline inimene ta Sinu jaoks on?

Mis juhtub siis kui see inimene sureb ära oma sünnipäeval? Täpselt nii juhtus ühe inimesega hiljuti… traagiline õnnetus ja teda ei ole enam meie seas.

Väljavõte Tema Orkuti seinal on järgnev, alustades siis sünnipäeva hommikust:

Palju õnne!

Palju õnne!!

Tahaksin Sulle väga õnne soovida, aga saatus on nii kurb ja saan soovida vaid seda, et puhka rahus..

Palju õnne !!

Palju,palju õnne!!!

Puhka rahus, jääme sind igatsema Saatus on nii kurb ja ebaõiglane ((

Puhka rahus

Paaaalju õnnnnneee!!!!

RIP! Kallis klassivend!

õnne sünnipäevaks!!!

Sügav kaastunne lähedastele…, puhka rahus, klassivend!

Palju õnne ja tervist!!!!

Ja neid sünnipäeva tervitusi läheb veel edasi… Tema seinal on juba ilmselgelt aru saada, et sünnipäevaks väga kaastunnet ja puhka rahus ikka niisama ei soovita.

Mina isiklikult ei tea ka peast teiste sünnipäevasid ja enda omagi on vahel meelest läinud. Aga samas kui ma inimesele õnne tahaksin soovida, kas ma vähemalt vaevuksin niipalju, et vaataksin , mida ta oma profiilis sõpradele vaatamiseks jaganud on?

Vähemalt sünnipäeval võiks ju üle vaadata, mida inimene vahepeal teinud on kui muidu kokku pole sattunud.

_____________________

Pilt: Annelie Tilly.

Enamus veebikeskkondades, kus kasutajad saavad suhelda ja osaleda sisu loomisel, jagunevad nad aktiivsuse järgi kolme gruppi:

• Aktivistid
• Osalejad
• Hiilijad

Aktivistid

Aktivistid on tõelised fännid, kes moodustavad ligikaudu 1% kasutajatest. Aktivistid toodavad enamuse kasutajate poolt loodavast materjalist, vastavad teiste kasutajate küsimustele ja kommenteerivad. Nad annavad kiiret tagasisidet ja suhtlevad teiste kasutajatega. Kohati võib tunduda, et nende elu möödubki teie keskkonnas.

Näiteks: Wikipedia 1000 aktiivseimat kasutajat, kes moodustavad vaid 0,003% kasutajatest, toodavad ligi kaks kolmandikku Wikipedia sisust.

Osalejad

Osalejad on grupp, kes osaleb sisuloomisees ja diskussiooins aegajalt. Osalejad võtavad sõna, kui teema on neile tõeliselt tähtis. Nende poolt loodav materjal ei ole nii mahukas kui Aktivistidel. Hindamine, kommenteerimine ja muud lihtsamad tegevused on Osalejate pärusmaa. Keskkonna külastajatest kuni 9% võiks kuuluda Osalejate gruppi.

Hiilijad

Valdav osa kasutajaid, kes veebikeskkondi külastavad, tulevad sinna vaid olemas olevat sisu tarbima. Nad ei lisa keskkonda uut väärtust. Olenevalt teemast ja osalemiseks vajalikest tegevustest moodustab Hiilijate osakaal 90% keskkonna külastajatest. Kohati võib Hiilijate osakaal olla isegi suurem.

Kui eelmine püramiid pea peale keerata, siis on näha, et kogu sisu tuleb Aktivistidelt ja Osalejatelt.

Selleks, et sotsiaalses meedias hakkaks toimuma diskussioon ja see ei vajaks pidevat tagant tõukamist omaniku poolt, on vaja kriitilise massi olemasolu. Mõelge läbi, kui suur on teie valdkonnas huviliste arv ja esitage endale küsimus, kas 1% nendest inimestest on piisav, et teie sotsiaalse meedia tegevusi toetada.

Kõige keerukam on käima saada foorumit, sest see eeldab paljude inimeste omavahelist suhtlemist. Alternatiiviks on blogi (või Facebooki fännileht), mille puhul vähene kommentaaride hulk ei tee seda veel kasutuks. Kohati ei ole blogides üldse võimalik kommenteerida. Näiteks maailma ühes loetavamas turundusblogis (Seth Godin) ei saa kommenteerida.

Meile, lihtsurelikele, on sotisaalsetes kanalites siiski oluline suhtluse tekitamine ja kasutajate innustamine osalema. Tavaliselt on Aktiviste piisavalt vähe, et nendega ka otse suhelda ja neile ühel või teisel moel „õlale patsutada“. Õhutage osalema, avaldage tunnustust vastake igale kommentaarile, siis saate oma sotsmeedia tegevustest tulemusi, mis ka pangaarvel kajastuvad.

Mõni aeg tagasi sattusid mulle pihku veebi kujunduse kavandid. Need olid päris kenad suured pildid, kena tüpograafia ja leiaut. Midagi jäi aga närima. Nimelt oli päise graafikasedavõrd suur, et tekkis küsimus, mis üldse tavalise kasutaja ekraanil näha jääb.

Võtsin ette Eesti internetikasutajate brauserite tehnilise statistika ja avastasin, et antud kujundustest oli enamusele näha vaid kujundus mittefunktsionaalne pildiosa. Nimelt umbes kaks kolmandikku Eesti internetkasutajatest vaatab internetti monitorist, kus vaatevälja kõrgus on alla 900 piksli. Ligikaudu 55% kasutajate vaateväli on veel ahtam ja selle kõrgus jääb alla 800 piksli.

Aga see pole veel kõik, sellest vaateväljast tuleb maha lahutada veel tegumiriba, mis näiteks Windows XP puhul on 28 pikslit ja brauseri päis ja staatuseriba, mis jääb enamlevinud brauserite puhul 90 ja 140 piksli kanti.

Seega jääb kasutajatele veebi näitamiseks 600 pikslit.

Panen siia vaate Äripäevast 1024×768 pikslise resolutsiooniga, millel veebi kuvamiseks on jäänud vaid 1008×600 pikslit (kliki suuremaks). Enamus kujundajaid arvab, et sellised ekraanimõõdud on jäänud eelmisesse sajandisse, aga need moodustavad ikkagi veel üle poole kasutajate ekraanidest.

Seega kõige tähtsamad asjad veebis tuleb mahutada sellesse alasse ja kujundus peab selles mõõdus töötama. Kujundajate vastuväiteid võib ignoreerida, sest 55 protsenti kasutajatest on päris oluline osa.

Sellel alal peab külastaja saama vastuse kolmele olulisele küsimusele.

1. Kus ma olen?
2. Mida siin teha saab?
3. Kuidas see mulle kasulik on?

Sellesse vaatesse peaks jääma ka olulisemad tegevused, mida tahate, et külastaja teie veebis ette võtaks.