• Muuseumide aastaauhindade laureaadid http://uudised.err.ee/index.php?06271656
• Langid https://www.facebook.com/photo.php?fbid=203979263074694
• Suur töö https://www.facebook.com/ehitusala/posts/536806279686356

Auhinna andis üle Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Puitehitise omanik sai majamärgi tunnustusena puidu kui loodusliku ja taastuva ehitusmaterjali kasutamise eest.

Kukemõisa talu on lihtsa ja selge vormiga uuenduslik ehitis, milles puit on oskuslikult põimitud vana talu alusmüüriga. Lahendus, milles must puidust sindlitega kaetud kuubik näib justkui vana alusmüüri kohal hõljuvat, väärtustab nii varemeid kui modernset uusehitust. Puitu (ja vineeri) on oskuslikult kasutatud nii interjööris kui ka eksterjööris.

Kompleks näitab kätte suuna, et moodne maaehitus võiks tähendada lisaks traditsioonilistele materjalidele ja töövõtetele ka uusi tehnoloogiad ning arhitektuuri tipptaset. Hooned on kavandatud mõnuga ning toetavad omanike elustiili.

Aasta puitehitis 2012 peaauhinna, 2000 eurot,  paneb välja  Eesti Kultuurkapital. Tänavu kümnendat korda toimuvat Aasta puitehitise konkurssi korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit puidukasutust edendava programmi Puuinfo raames. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu EMPL teade.

Villa Nurklik, arhitekt Emil Urbel. Aasta puitehitis 2012. Kukemõisa talu, Järvamaa.

Eestis koolitatakse ehitusinsenere kahes ülikoolis ja kaks võimalust eriala õppimiseks on Tartus. Tehnikateaduse magistrikraadi võib saada viieaastase õppekava omandamisel nii Maaülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis.

• Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas on ehitusinseneride, arhitektide ja ehitusala spetsaialistide väljaõpe bakalauruse ja magistri õppekavade alusel. Lisaks ehitus ja keskkonnatehnika doktoriõpe.

• TTÜ Tartu kolledz valmistab ette ehitusinsenere ehitiste restaureerimise ning ehitiste projekteerimise ja arhitektuuri erialadel.

• Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituut valmistab ette ehitusinsenere maaehituse erialal.

• Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonnas on ehitusspetsialistidele neljaaastased rakenduskõrghariduse õppekavad – hoonete ehitus, teedeehitus, rakendusgeodeesia.

Hea et koolitavad, hea et räägivad ja reformivad. Ajal kui buumivaba ehitus pakub vähe kõneainet, ise- ja kutseõppinud ehitajad pagevad parematele töömaadele naaberriikides ning arhitekte õpetatakse kolmes Eesti kõrgkoolis (lisaks sise- ja maastikuarhitekte mitmes akadeemias), on hea, et tähelepanu jätkub ka ehitusinseneridele.

Elamumessi peateemad on sel aastal moodne aedlinn ja köök. Messialal on avatud 27 elamut (eramud, paaris-, rida- ja korterelamud; korterite suurused on vahemikus 30–240 m2),  näha saab 39 messiobjekti. Kogu ala on lahendatud kompleksselt, silmas pidades inimeste tänapäevaseid vajadusi ja kaasaegset arhitektuuri,  loomulikult  energiasäästlikkust ja ökoloogiliselt võimalikult väikese jalajälje jätmist. Messiala on  jaotatud temaatilisteks tänavateks ja eramud paiknevad suurtest majadest veidi eemal. Suomen Asuntomessut korraldab elamumesse aastast 1970. Tampere elamumess on avatud 13.7.-12.8.2012.

Kuidas messile sõita?

Messireis Tampere elamumessile – 13. juulil (messi esimene päev).
Info messide korralduse ja messireiside kohta – Reet Sink, 5058300, Messiproff.ee

Vuores asuntomessualue VirtualTampere.

Haapsalu kultuurikeskus on ehitatud 1975 aastal. Stagnaaja pärand on riknev ja kolossaalne kultuurimaja lagunes aastate jooksul. Hoone rekonstrueeriti 2008-2011. Haapsalu linnavalitsus korraldas riigihanke, projekteerimise ja ehituse. Euroopa Regionaalarengu Fond eraldas toetuseks 33,7 miljonit krooni.

Projektist oli välja jäänud

Ligipääsetavus. Peale ehitustöö lõppu selgus, nagu ikka, et üht-teist on ununenud. Ei tulnud meelde ei tellijale, projekteerijale ega ehitajale, et see mõni trepiaste on liikumispuudega inimestele ületamatu takistus. Otsustati see asi joonde ajada tagantjärele. Haapsalu linnavalitsus leidis veel umbes tuhat eurot, riigieelarvest saadi lisaks 5690 eurot ja osteti lift.

Invalift

Invatõstuki esimene sõit koos ratastooliga lõppes poolel teel. Elektriratastooli kasutav liikumispuudega inimene sõitis lifti, piirded sulgusid, invatõstuk nõksatas ja takerdus trepiastme taha. Haapsalu kultuurikeskuse lukustatud infalifti avamiseks ja inimese väljapäästmiseks kulus poolteist tundi, kirjutab Läänlane.

Haapsalus liigub palju puudega inimesi, siin on sanatooriumid ja taastusraviasutused. Haapsalu inimesed on liikumispuudega kaaskodanike suhtes vastutulelikud ja abivalmis. Haapsalu linn on olnud puudega inimestele sõbralik koht. Mujal Eestis ei ole olukord nii hea. Kui ligipääsetav meie maa tegelikult on?

See lugu ei ole puudega inimestest!