You dont't own me, so don't try to change me!

Timewarp

2012-10-30T11:18:00.002-07:00

Kell on hetkel 19:27, teisipäev, 30.10.2012. Istun arvuti taga, kuulan oma värvirohket playlisti, mis kellelegi teisele ei tundu peale minevat :D ju siis on mul mingi vigastus selle musamaitse koha pealt, mis seal ikka...

Pole ju mingi aastast mine p****e kirjutanud midagi, kuna unustasin järjekordselt ära, et see mul olemas on. Komistasin juhuslikult selle otsa ja mõtlesin, et oleks värskendab enda emotsionaalsed, psühholoogilised ja kõik muud laadungid oma aju -ja südamekambrikestest maha laadida, et jälle inimese kombel elada saaks.

Eks mul on enamjaolt väga sitasti läinud juba päris pikka aega. Samas ma ei kurda, sest asjalood lihtsalt on sellised ja sinna pole midagi parata, selle üle vingumine sammuti ei aita. Tahaks jubedalt kellegagi rääkida. Mitte, et mul poleks kedagi, kellega rääkida... Ei, asi pole kaugeltki selles.... Mure on kohati vastikum .. Pole kedagi, kellega rääkida JA reaalselt mõistaks ja saaks aru, mis minu südamevatsakesi samm sammu haaval torgib. Toredad sõbrad kes mind kuulaks ja aitaks ükskõik mis ka ei juhtuks ja kellele ma sama teeks on mul olemas aga õnnetuseks ka nemad ei mõista mind. Üks inimene isegi kunagi oleks mõistnud aga tema ellu tuli inimene, kes teda õnnelikuks teeb ja sellega on muutunud ka tema mõttemaailm. Ma ei pane seda talle pahaks, kuna seda muutust on kõrvalt põnev vaadata :D Aga tunnen ennast temast kaugenemas ning usun, et seda lõbu enam kaua ei kesta. Aga see selleks. Asi pole üldse nendes inimestes (eriti käib see viimasena mainitud inimese kohta). Asi on minus. Kuna viibin enamus aega üksilduses, vabandust, mulle meeldib olla enamus ajast üksinda, kuna hetkeseisuga olen mina ainuke inimene, kes mind mõistab. Hoidun seltskondadest nii palju kui võimalik, seda pole mulle vaja. Olengi üks veidrik, kellest keegi aru ei saa :P

Olen hetkel elus sellisel positsioonil, kus puudub õnn ja kõik, head emotsioonid aga ka kurbus ja kõik muud pahad emotsioonid.

Homne päev on mul vaikuse päev. Ma ei räägi ühtegi sõna mitte kellegagi ja vaatan mis minu ümber toimub. Kes teab? Vb teen seda terve nädala, because it's fun :D

Heart wants what the heart wants.... Unfortunately if the heart doesn't want something, it's impossible to make it want it. See käib suht veel ühe minu olukorra kohta. My heart want but hers doesn't.

Mul on vist mingi puue tahta neid asju mida ma tean et tegelikult pole võimalik saada endale ( jutt ei käi ainult naistest hetkel :D ega pole tegemist ka pessimistliku suhtumisega )

Aga õnneks inimestele, nagu ka teistele elajatele siin maakese peal on antud kohanemisvõime. Ka emotsionaalselt annab asjadega lõpuks harjuda ja kohaneda, peab kannatlik olema. Näiteks selle kaotuse olen juba aktsepteerinud.

Kohati enda selle tühjustunde olen ma endale selgeks teinud. Tugevalt...ei... Lausa JÕULISELT mõjutab seda fakt, et tants ei paku mulle enam seda, mida vanasti. Tunnen nagu kirest on saanud tüütu kohustus. Samas tuli ballett ja ma avastasin täiesti uue, toreda emotsiooni endas, mida varem polnud tundnud ja see on meeliülendav.

Enamuses olen ma kindlasti ise OMA ENDA valikute tagajärjel sellises olukorras nagu ma olen, seda ma ei eita, aga nüüd kui jälle eluraja peal ette kaevatud augu põhi üle vaadatud ja kombitud, tahaks leida mingi pisikese astmekese või ka "abistava kõrva" mis aitaks sellest august toredasti jälle tasapisi välja tulla. Eks tuleb ette mõni üksik abistav kõrvapaarike, kuid need paarikesed on ainult meetilgad minu suurde tõrvakatlasse.

Hakkas kohe parem ! sai ennast natuke puhtamaks jälle räägitud. Eks homme näha, kuidas terve päev vaikuses olla on :D

Nüüd aga lahkun kuna kõht annab märku, et toitu on vaja.

Olge mõnusad ! ;)

Tõeline mina

2012-05-21T15:40:00.001-07:00

Olen ikka aeg ajalt mõelnud, miks minu tantsuline areng seisab. Vastus on sellele imelihtne. Ma tahtsin laval olla keegi, kes ma tegelikult pole. Kuidas ma saan laval imiteerida kedagi, keda ma isegi ei tea, ei tea mis ta mõtleb, mida tunneb? Tänu sellele avastasin ma veel suurema probleemi. Ma olen seda väga palju kasutanud ka oma igapäeva elus. Sellega asi ei lõpe... hakkasin tähele panema, et ma pole kaugeltki ainus kes seda päevast päeva teinud on. Oled tähele pannud kuidas mingi inimene oleks nagu 2 täiesti erinevat. Üks on see kellega sina näost näkku räägid ja teine on see, kes ennast n.ö avalikkuses näitab. On see siis kool, trenn või midagi muud selle sarnast. Alateadvuses loome teiste jaoks endast paremat pilti, et meid paremini vastu võetaks. Tundub ok, kas pole nii? Mis siis ikka valesti saab minna ? Probleem on selles, et mingilt maalt löövad meie "Tõelised minad" välja ja inimesed kes on ainult sinu imagot näinud, üllatuvad, enamasti negatiivselt, ilma, et ise arugi saad, mis toimub. Mis tekitab meis seda, et unustame või koguni tahame unustada seda, kes me oleme ?

Tundub loll jutt? Et pole asjad nii hullud midagi ? Eks mõtleme kõik korra oma enda tegude ja ütlemiste üle. Olen 100% kindel et kõik leiame sealt midagi sellist, mida "tõeline mina" poleks kunagi öelnud. Minu pea ei võta veel seda, miks see meil välja on kujunenud. Koguni nii hästi, et ise sellest arugi ei saa.

See on lihtsalt üks mõte, mis mulle pähe hüppas, ning tahtsin selle kirja panna.

Ei pane pahaks kui te minuga ei nõustu ;)

Minu soov on lihtsalt see, et te mõtleks selle üle ning vaataksite ringi, mida inimesed sinu ümber teevad. Kuidas nad räägivad, millest mõtlevad, kuidas käituvad.

Te kõik olete potentsiaali ja innukust täis, ning täiesti suurepärased inimesed. Väärtustage seda "tõelist mina" rohkem. Teil pole mitte midagi kaotada ;)

Karl

Life

2012-04-28T16:37:00.003-07:00

Selle kooliaasta jooksul on minu elus toimunud palju muudatusi. Minust on saanud treener, küll veel kogenematu, kuid me kõik areneme, teeme vigu ning õpime nendest.

Kogu see vastutus, inimestega pidev suhtlemine, käte ja jalgadega tantsu juures olemine.... Kõik see on aidanud mul avastada iseennast. Muidugi on mind palju aidanud minu tõeliselt SUPER ja heasüdamlik treener Kadri, kelle pingutusi ning häid soove pole ma piisavalt tänanud väid pigem võtnud neid iseeneselt mõistetavana. Minu elu aitab ka suunata Joel, kelle terav ütlemine võib küll mõnikord meele mustaks teha, kuid tean, et teeb seda selleks, et mind aidata.

Julm, kas pole. Sinu ümber on mitmeid täiesti hämmastavaid, talendikaid ning heasüdamlikke inimesi. Palju sa neid tähele paned ja neid hinnata oskad? Mõelge selle peale, sest varsti ei pruugi neid sinu jaoks enam olla.

Tants on aidanud mul avastada seda, kes MINA olen, mida mõtlen, mida tahan saavutada.

Juba oma klassis näen inimesi, kellel on looduse poolt antud imelisi omadusi, mida nad kahjuks oma laiskusega järjest rohkem hävitavad. Kõik me teame, et pead endale kindlaks jääma, endasse uskuma ja võitlema oma unistuste eest. Paljud meist seda teevad? Meie generatsioon (mitte muidugi kõik) ei ole harjunud vaeva nägema. Loodame, et meie unistused täituvad paari nädala või kuuga. Kui seda ei juhtu, siis kaotame sellesse unitusse lootusse, ise mitte aru saades, et pühendudes ja vaeva nähes saaksime need tulevikus ka täide viia.

Nädalavahetuse joomad, peod tunduvad olevat meie ainuke tegevus. On jäänud mulje, et kui "pleissi" nädalavahetuseks pole, on nädalavahetus rikutud. Miks mitte seda hinnalist aega ära kasutada ja ennast arendada, end harida, püüelda selle poole, mida me elust tahame ? Võib olla tõesti olen hetkel pisut pessimistlik, kuid räägin sellest, mida enda ümber näen. Ka mina olen veel üks nendest. Raske on enesele tõsist kriitikat teha ja üles tunnistada, kui oled eksinud. Kuid seda tehes, saame ennast paremuse poole viia.

Kõik me teame ütlust " Noorus on hukas." Miks käitume me sellele ütlusele vastavalt ? Meil on potentsiaali ja võimekust teha ära midagi suurepärast, midagi enneolematut, kuid valime lihtsa tee ja oleme laisad. Tahaks siin kohal öelda, et see kui ringi jooksed ja palju asju korraga teed, ei tähenda, et veel midagi saavutad. Mõtle, kas see, mida sa teed, toob sinule soovitud tulemuse ja kui näed oma edukuse poole püüeldes inimesi, kes abi vajavad, siis aita neid. On ta sõber, ema, isa või isegi võõras inimene.

Ära pane tähele inimesi, kes sind maha teevad ja provotseerivad. Need inimesed elus kaugele ei jõua, kuna nad raiskava oma aega teiste peale, ega kasuta seda enda jaoks. Ära ole sina see inimene. Võta aeg maha, ela olevikus, sea endale eesmärgid ja saavuta need.

Ärge andke alla!

Soovitan mõelda selle üle, mida ütlesin.... tõsiselt mõelda.

Karl

....

2012-03-07T08:59:00.000-08:00

No ja lõpuks see siis juhtus.... Minu allakäik. Koolis ei jõua enam asju korras hoida, tööl on väikesed jamad ja trenni pole ka jõudnud. Inimesi, keda usaldada saab, jääb päeva pealt vähemaks. Kõige sitem sellejuures on see, et ma ei tea miks. Ma tõesti olen sügisest saadik pingutanud, nii palju, kui võimalik, kuid ilmselgelt jääb sellest väheks. Hetkel olen segaduses. Ma ei taha näha mitte kedagi, rääkida kellegagi ega, midagi teha.

See tuli nii järsku. Ega ma vinguma ei hakka, ega kurtma vms.... aga krt kurvaks teeb ikka. Siia kuulub täpselt hea ütlus, et kui sa oled õnnelik ja kõik on elus hästi, siis ilmselgelt on midagi kuskil nihu. Ja nii mul täpselt ka juhtus.

Täna mõtlesin minna piljardisse kellegagi ja hakkasin numbreid sirvima ja selgus et ega polegi väga kellelegi helistada.... Hehh mis seal ikka. Eks kõigil on mõõna perioodid :D

Peab lihtsalt rahulikuks jääma ja edasi puiklema..... Vaheajani pole kaua... saab puhata, asjade üle järgi mõelda... Kõigele pasale vaatamata olen ma õnnelik, selle üle, milliseks ma selle kooliaastaga muutund olen. Koolist välja lendamine, pikemat aega ainult endaga aega veetes(suvel) ja asjade üle järgi mõeldes, leidsin elule hoopis teise lähenemise, mida ka siiani rakendan.

Kahju on sellest, et paljud, kes aasta eest mind rõõmsaks tegid, keda oma sõbraks pidasin, on nüüd minu jaoks kadunud. Mis teha, pole aega, kõigil omad tegemised, nii see käib.

ma lihtsalt.... ohhh... mai tea, mul said sõnad otsa.

Üldiselt väga hull see seis polegi aga krt ikka millegi pärast on nii kurb emotsioon rinnus. Tuju täiesti 0.

Küll paremaks läheb.

Guess who's back.... back again...... Karl is back....Tell ur friends :D

2012-01-19T14:46:00.000-08:00

Jällegi tuli järsku meelde, et mul on ju blogi :D

Oh muutund on nii mõndagi. Asjad lähevad minu jaoks järjest põnevamaks. Ma hakkan järjest rohkem muutuma.

Kõik sai alguse Küprose reisist, mis oli lihtsalt suurepärane, sai siit Eestis keskkonnast natiks eemale ja see mõjus imeliselt.

ma saan kõvasti vatti ka tantsuliselt, kaks gruppi, keda treenida on vaja pluss ise trennis käia.... Väsitav ja kurnav aga areng on hämmastav. Joel Juht, keda paljud nõmedaks egoks peavad, on uskumatult hea inimene ja käigu persse kõik need, kes temast halba räägivad, ilma et teda isegi teaks. Ta on mind aidanud väga palju minu hetkeses arengus.

Viimasel ajal on minu mõttemaailm võtnud hoopis teise suuna. Ma vaatan elu n.ö läbi teiste prillide. Ma suhtlen inimestega teistmoodi, ma olen ise teistsugune. Ma olen parem inimene. See viimane lause on imelik natuke ma tean, aga seda on raske ka seletada. Samas olen tähele pannud, et mul hakkab vaikselt külge tulema mingi selline loova inimese kiiks :D Öeldakse ikka, et loova mõtlemisega inimestel on ikka mingi kiiks juures. Ma hakkan ka seda vaikselt endas tajuma, mis on hea. See on mind tantsule palju lähemale viinud. Ma hakkan lõpuks vaikselt tajuma seda sisemise muusika, oma flow tajumist. See on raske aga, kui korra selle tunde kätte saad, on hammas verel ja motivatsioon on laes.

Hehh... tüütan ilmselt sellise psühholoogilise jutuga teid kõiki juba ära :D aga paraku on tants mulle ERITI tähtsaks saanud. Vahepeal siiski veel igatsen Wafi trenne. Seda keskkonda, neid inimesi. Tahaks kasvõi ühte trenni vahel niisama minna. vaadata, mis nad teevad, kuidas neil läheb jne.

Siis noh.. Sellest ei saa üle ega ümber :D tahaks ikkagi tüdrukut kah... aga kuradi raske on leida kedagi, kes suudab minu keerulise aju mõtteviisist aru saada ja see meeldivaks teha. Mõtlen vahepeal, et oleks tore, kui oleks keegi, kellega mõnusalt lebotada ja mingit filmi vaadata või jalutama minna, samas keegi, kes mõistaks seda, et ma olen tantsuga väga hõivatud ning see ei häiriks teda. Keegi, kes on kannatlik, kes ei anna ennast peol esimesele tüübile kätte, vaid tüdruk, või nüüd võiks isegi juba öelda et naine, kes teab palju ta väärt on ja ei lase kellelgi teisel enda arvamust mõjutada. Mitte miski pole muidugi võimatu. Eks kunagi võib olla naeratab selle koha pealt ka õnn mulle.

Vähemalt on minu kõrval olemas head sõbrad, kelle peale ma võin kindel olla ning tänu sellele on mul süda väga rahulik :)

Kõik kes seda loevad ja minuga kunagi suhelnud on, uskuge mind, te ei tea kes ma enam olen :P Te inimesed, kellega ma veel aasta tagasi suhtlesin.... Igatsen mõnda teist päris palju. Aga samas pole teie endast märku mulle andnud nii, et järelikult polnud ma ka teie jaoks tähtis :D ja ma ka mõistan, kõigile ei saagi ju meeldida. Aitäh nende aegade ja hääde mälestuste eest, mis te mulle andsite :D

Olgu kell on juba pääris palju nüüd, et jah, tahaks magama minna. Varsti jälle ;)

Mõnsa on

2011-11-27T03:51:00.000-08:00

Tead kui lähe on olla ikka :D eriti pärast seda kui oled vanu häid sõpru külastanud :)

Ma tean et ma lubasin mitte midagi enam kirjutada, aga ei suutnud. Lihtsalt pean midagi kirjutama siia.
Olukord siis nüüdseks juba palju parem. Inimene, keda ma armastan ja taga igatsesin (ehk siis minevikus) on minu jaoks nüüd tühi koht. Jah koolis küll trehvab aga minu jaoks pole teda enam olemas ja ei hakkagi olema. Muidugi soovin talle Rivoga ainult parimat.

Enda sotsiaalelu: nooo jahhh. Ega see kiita pole, ütleme siis nii. Sellepärast et trennid ja kool varastab aega nii et kole. Õnneks on väga lähedaseks saanud mõne oma klassivennaga, eriti Matuga.

Ja muidugi on ALATI ka Andre minuga, sest ta ju elab minu juures :D
Teised suhted on selle ajanappuse all kannatada saanud ja äris kõvasti aga annan endast parima et seda vältida.

Aga jah... Kätu. :) ole sa ikka tubli edasi ja naerata igal võimalikul hetkel, sest sinu naer on kõige ilusam asi siin maakese peal ;) Loodan, et Rivoga kõik sujub ja jääb kestma ;) Love ya (L)(K)

Kallis lugejad. Oleks väga lahe teist, kui te annaksite endast kuidagi ka märku et ma saaks aru palju mul neid lugejaid siiski on :D

2011-11-08T11:26:00.000-08:00

Acceptance

2011-11-05T03:29:00.000-07:00

OK..... Aitab. nüüd on kõik. aitab suhetes, aitab tunnetest. See millisena te kõik mind teate, on kadunud selleks ajaks, kui te seda kõik loete.

Minu emotsioonid, minu tunded on lukustatud sügavale enda sisse ning lahti ma neid enam ei tee. Lähedale ma enam kedagi ei lase. MITTE KEDAGI. Ma pole kurb, ma kuri, ma pole rõõmus. Ma olen lihtsalt tuim. Ma hoian eemale, ning hakkan üksikuks hundiks. Tegelen tantsuga nüüd. Oi kui hea et mul treeneri töö alles on, vastasel juhul oleks suht sitt seis. Õnneks saan ma elatud ka ainult sellega tegeledes ja endale pühenduses.

Sign out ! Im gone.

Täiesti sensless bullcrap

2011-10-04T14:53:00.000-07:00

No jällegi on suht palju aega sellest möödas, mil viimati kirjutasin. Eks seda põhjustanud ikka kiire ajagraafik. Istun üksinda elutoas, kell on 00:34 ja mõtlesin, et ohhhoooo... võiks siia midagi kirjutada. Muidugi pole see mingi lambi tühja teksti plämamine sest see on kõige mõtetum asi EVER. tra mind ei koti et sa poes käisid. Räägi, asjadest mis tõesti korda lähevad või sulle tähtsad on .... Anyway :D sry kaldusin kõrvale. Mõtlesin siin üksi istudes, et tunnen ennast kuidagi rahulolematult. Seega otsustasin jälle kirjutada, kuna millegipärast annab see blogi mulle hingerahu. Sama ajal kui ma kirjutan, ma tglt suht avastan ennast, mis on nagu täiegaaa põnev :P

Mis mind veel huvitab on see, et palju teid seal on, kes ootab minu uut sissekannet. Tean inimesi kes ka iga päev korra pilgu peale heidavad :) Aitähh teile, et ikka huvi tunnete :)

Hetkel iseenesest on kõik korras. Treeneri töö sujub, Uus film valmib, trennis läheb hästi, koolis on ka isegi kõik täiesti korras, aga krt mai tea rsk ..... Armastust tahaks, vnoh seda ühte tüdrukut. Krt olen ta juba leidnud ka... ammu juba aga krt mis teha kui tema tunded ei vasta. Südant ikka tagant ei sunni. Aga samas... :D südamele ei saa ka ei öelda nii et ma olengi sellises korralikus nõiaringis või siis mase pallis. Armasta segaseks aga vastu tleb 0. See tekitab jällegi hingevalu. Finants probleemid peres kah asju ei paranda, õnneks on ainult September raske. Nädala pärast on see korras. Mul on head vanemad. Aga liiga vanamoelised kohati ning sellepärast ka sagedased tülid nendega. Aga mitte midagi tõsist. Nagu peredes ikka. Tekivad vahepeal põlvkonna vahelised arusaamatused. Ikka juhtub :D

Aga ma vist jõuan hetkel lõpule oma teemast teemasse hüppava jutu jadaga. ma olen suht kindel, et see 1 tüdruk ka loeb seda, nii et võta teatavaks ;) Ma ei kavatse veel niipea alla anda :P Kuna ma olen siiski suht selline põikpäine nagu te ilmselgelt kõik ka teate.

The most painful thing in the world is to see someone you love, love somebody else .

Räme segadus

2011-09-09T06:28:00.000-07:00

Nii. Inimesed. Nüüd on küll siuke lugu, et ma tõeliselt ei saa enam endast aru. Kool, kus ma käin on super, mu klass on niii nii lahe ja treenerina läheb ka kõik nii metsikult hästi. Mul on olemas imeline tüdruk, kes armastab mind. Aga mina? Olen endiselt seesmiselt kurb ning masenduses, nagu mu elu oleks üks katastroof. MIKS ?

Mul on olemas kõik, mida hetkel oma elust tahta võib ja ma olen endiselt õnnetu. Ma olen juba lolliks läinud, kuna ma pean oma peas dialoogi endaga, et miks ma nii tunnen. No olgem ausad see pole normaalne ju:P

See, et kõige kallim inimene eemal on, sellega ma olen juba harjunud ja saan sellega hakkama, nii et sellest see ei tulene.

Miski ajab mind seesmiselt endiselt kohutaval endast välja nii, et vahel lausa pisaraid voolab nagu ojast.

Miks ei saa ma kunagi tõeliselt rahul olla?

Pidades endaga dialoogi, jõudsin ma isegi ühele täiesti pöörasele järeldusele. Mida ma siin mainida ei saa sest selle levik siin..... ma kaotaks väga tähtsaid ja kalleid inimesi nii et seda ma siiski ei taha teha. Aga ma kardan, et see milleni ma jõudsin..... on tõsi ja pole nii kindel milleski mitte kunagi olnud.

Anyway.... Mul on heameel, et Tallinna Merekool mingi peldik on kuna tänu sellele saan ma oma parima sõbra tagasi XD ma olen sitaks õnnelik et sa ikka siia jäid :)

Tra see Puhhi film oli ikka successs raisk :D

Minevik/Olevik/Tulevik

2011-08-18T02:20:00.000-07:00

hmmmm. Tuli siis jällegi tuju kirjutada. Lebotan veel endiselt voodis ning läppar on süles. Mõtlesin parasjagu lihtsalt elu peale, mineviku ning tuleviku peale peamiselt. Olevik on minu jaoks hetkel vägagi imelik. Minu sotsiaalne elu pole sellist mõõna perioodi mitte kunagi näinud ja kõrvalt näha on see kindlasti väga masendav, aga mina ise olen õnnelikum kui ma elus olnud olen. hehhh..... imelik on mõelda, et nii palju on paari kuuga muutund.
Seda kirjutades, meenusid parasjagu arvukad istumised Kaari juures, kus siis käis mingi filmi vaatamine või lihtsalt südamest rääkimine, või siis ükskord, kus tema juures sauna tahtsime saada, kuid raisk soojaks ei läinud krt :D. Muidugi ka korduvad hubased tripid Andrega ja Siimudega jne. Muidugi ka Anitaga eelmine sui laagris külakiigul aset leidnud pikk jutuajamine jääb mulle alati meelde.. Igatsen seda kohutaalt, ning tglt väga aru ei saagi, mis täpselt juhtus, et seda enam pole aga ju siis pidi nii minema. Eks elu ongi paras väärakas, et ikka peab mingeid takistusi meile ette viskama, ei või jumala eest niisama sind mööda lasta.

Tuleviku kohta ma ei oska hetkel küll midagi öelda. Loodan lihtsalt, et treeneri töö läheb ladusalt ning et mul lubatakse endiselt WAF-is käia, kuigi annan trenne teises tantsukoolis. eel tulevikuks soovin edu oma uutele, kuid siiski eelkõige vanadele. Inimesed.... me küll enam ei suhtle aga ma ei unusta KUNAGI teid ega asju, mis me teinud oleme. Nooohhh.... Kaari, Anita, Kardaan, Kalts, Andreee, Ken, aitäh teile :) need paar aastat teid teada oli tõsiselt minu hiilgeaeg :P Eks linna peal ikka näeb ja tervitab ja soovin siiralt edu teile kõigile ;)

Röövel

2011-08-03T00:37:00.000-07:00

Eelmine nädal, kui ma laagris käisin, käis mul külas üks röövel. Nimelt sain laagris tuttavaks ühe ülimalt toreda, armsa ja siira tüdrukuga Raplast ja kui ma laagrist lahkusin avastasin, et on südame pihta pannud. See tunne on võimas. Pärast kõike mis selle suvega juhtund on, annab see mulle jälle elava tunde. Hiljem sain teada, et ka mina olin tema südame pihta pannud. Homme tuleb ta Pärnu, koos oma väikese kutsa, Bellaga, ning me lähme jalutama, räägime juttu ja lihtsalt oleme. Asjad kõik samm sammu haaval taastuvad, nüüd tean täpselt mida tähendab ütlus " Time heals all wounds" seda see tõesti teeb. Nii imelik kuidas nii lühikese ajaga võib üks inimene sulle nii kalliks saada :D

Siin tahaks ka veel südamest tänada poissi nimega Kristo Koik. Kristo, aitäh, et sel tõsiselt raskel ajal jäid minu kõrvale ja tõesti olid mulle toeks, kui seda vajasin. Sina ja Mari-Liis olete mulle kui omaette pere ja armastan teid mõlemaid südamest ning jään teile mõlemale eluks ajaks võlglasteks. Ma olen suht kindel et te kumbki ei saa ise ka aru, kui palju te mind aidanud olete:) Ja Kristo, ütleme et oleme mõlemad alles 17, ja meil on mälestusi jagada 15 aasta kohta, see on midagi erilist ja ma ei kavatse sinust kunagi lahti öelda ja loodan et ka sina arvad sama minust.

Kõik teised, ohhh..... Mul ausalt ka täiesti pohhui mis te kõigest arvate. Sorry aga see keda te veel 6 kuud tagasi teatsite, polnud mina. Siis olin ma inimene, kes muutis ennast vastavalt vajadusele, et inimestele peale minna. Ma otseses mõttes kaotasin taju selle üle, kes ma olen. Kuid nüüd on asjalood teisiti ja teile lihtsalt tõeline mina ei meeldi. No sitt lugu lillekesed. Selline ma olen. Olen Karl Kask, 17 aastane. Mängin sitaks palju arvuti mänge ja vahin multikaid. Mulle meeldib ülekõige tantsida. Olen väga kohmakas ja suhtlemisel oskan alati midagi nõmedat öelda, mis kõik ära rikub. Ma vihkan suitsetamist mõlemas tähenduses. Ma olen romantik ja suur unistaja ning tihti ei taha reaal maailma tagasi tullagi. Ma hakkan kergesti kurbade filmide ajal nutma, kuna oloen emotsionaalne inimene. Vot selline olen mina. Ja mul siga savi mida keegi arvab. Mina olen endaga rahul ja kui te sellega leppida ei suuda no...... Saan ilma teieta suurepäraselt hakkama. Mina olen hetkel väga väga õnnelik.

Järgmine aasta suve 1 nädal on kindlustatud.

2011-07-28T10:07:00.000-07:00

Nii et siis täna on neljas päev C.O.H.H-il ehk siis Camp Of HipHop-il ja see on lihtsalt USKUMATU!

Trenne annavad Maailmas ühed oma ala parimad, näiteks FLOCKEY- lockingu loomise juures olnud tantsija, KID TIGHT EYEZ- Krump Kings Crew eesotsas, Bryan - teinud nii palju, et ei viitsi mainidagi, KASH, GEORGINA, Meech, Ewulin, Claudie, Eva, JJ, Sepe, Damon, Anto. Kõik on suurepärased tantsijad, õpetajad ja armsad inimesed.

3-ndast päevast alates saad juba ise valida, kuhu trenni lähed. Kas Vougueing, HipHop, Kruping, Top Rock, Locking, Popping, LA style, New Style, , Hype, Jazz, Break, House, Duo House, Duo Hiphop.

Lisaks veel tantsitakse niisama IGALPOOL. toimuvad sõbralikud battelid ning tantsitakse niisama ja pmst 24/7. Isegi toidujärjekorras käib tantssust läbi :D

Ja muidugi need inimesed siin. Ohhh.... super rahvas. venelased,rootslased, inglased, sakslased, USA-kad jne Kõik oleme nagu 1 perekond.

Sellist laagrit mulle just vaja oligi. :)

Üksildus

2011-07-21T16:09:00.000-07:00

Poleks elusees arvanud, et ma sellisesse olukorda satun. see on täiesti hämmastav, kuidas paari kuuga väga paljud tähtsad inimesed, kaovad sinu elust, ega taha sinuga enam tegemist teha ja seda just sellisel perioodil, mil sa kõige rohkem tuge vajad. See tunne....... Kohutav, vähemalt alguses, kuid lõpuks sain ka mina aru, mida tähendab lause, et lõppude lõpuks saad sa ikkagi ainult iseendale kindel olla. Ega siis midagi, võtad ennast kokku, pühid pisarad silmist ja tegutsed. Saad aru, et oma muredega pead siiski ise hakkama saama ja harjudki lõpuks sellega ära. Milleks teisi oma muredega kurnata, aja need parem korda. Eks algus oli raske, isegi parim sõber, kellele alati loota võisid, ei taha sinuga enam tundmatul põhjusel kokku saada. Kuid nüüd...... nüüd tagantjärgi, olen ma tänulik. Mul tuli väga palju aega enda jaoks juurde, mida enne sõpradega kulutasin. Hakkasin tegema trenni ning rohkem pühenduma tantsule, jätsin maha suitsetamise, ning üldse elan tervislikumalt. Ma olen kindel, et ma ise selle pasa endale kokku keerasin, aga mul pole õrna aimugi, et kuidas või mis põhjusel inimesed minusse nii järsku suhtuvad. Õnneks on mulle siiski jäänud 1 ustav inimene, kes mind toetab igas hädas ega keera mulle selga, isegi kui kõik teised minust väga halvasti arvavad.
Üksildus on kole asi, aga see teeb sulle uskumatult palju head. Sa õpid ennast tundma, tuletad endale meelde, kes sa tegelikult oled. See teeb sind tugevamaks ja enesekindlamaks, loomulikult siis kui sa seda õigesti ära kasutad. No igastahes, kes vähegi viitsib seda lugeda ja hoolib sellest, kuidas ma ennast tunnen, siis teadke, et ma pole nii rahul kunagi olnud.

Igavus

2011-07-20T10:31:00.000-07:00

Oijahhh..... Just hambaarsti juurest tulnud, lõust tuim, kõht tühi aga süüa ei tohi veel tund aega ja pean veel matemaatikat õppima hakkama. Elu missugune, kuid samas, pole mul süüdistada mitte kedagi teist peale iseenda. Ise selle kokku kõik endale keerasin, nüüd pean ka tagajärgedega tegelema. Hetkeseisus suren küll igavuse kätte ära. Lootusesäde siiski on ;) 25-ndal põrutan laagrisse ja ma olen 10000000000000% kindel et see tuleb kõige erilisem minu jaoks. Tutvun sadade inimestega, kellel on sama huvi/kirg/elustiil, jne. See on koht, kus sind ei vaadata imelikult, kui sa tuimalt tantsima hakkad :D Ei jõua ära oodata.

Oiiiii jahhhh .... :D

2011-07-15T16:49:00.000-07:00

Ja ongi 17 eluaastat täis. No mis ma oskan öelda, tuju maksimumis, edev meeleolu ja väga joobes ning lähen magama, et 16. juuli llõuna ja õhtu ikka täie hooga Siimu juures vastu võtta koos oma kallimate sõpradega. Sünnipäev meeldib mulle just sellepärats, et sa näed, kellele sa ikka tegelikult korda lähed ja kes sinust hoolivad. Ja see tunne inimesed.... on üks soojemaid, mida tunda annab. Su sees on kõik rahulik, nagu selge meri, sa ei mõtle millegile muule, kui sellele õhtule. See on 1 päev sinu elus, kus tõesti sina oled see kõige tähtsam.

Hetkel on küll tunne, et võiks terve Maailma vallutada, aga kahju, et see ainult 1 päeva selline on. Aga samas, eks see ongi põhjus, mis selle nii eriliseks teeb. Homme saabki minu suurim unistus teoks. Nimelt unistan juba pikka aega, et kõik minu lähedasemad sõbrad on 1 kohas koos ja pidutsevad, homme see juhtub. Mind ei huvita, palju mulle kinke tuuakse, või mitu kalli ma saan, peaasi, et kõik kohal oleks.

Elu on ikka tõesti üks kummaline protsess !!!!