Mässav Barcelona on linnana sama reaalne kui Võrumaa juurtega, nüüd juba aastaid Barcelonas pesitsev ning Tenerifel sügis-talvituv Jan Beltran ise. Jan Beltran on pseudonüüm oma looga, mille taha peituv autor näib vähemalt põgusal tutvumisel sama rahumeelne nagu tema raamat taltsalt iseseisvusele pürgiva Kataloonia pealinnast. Küllap tuleb siis mässumeelsust otsida hoopiski autori pseudonüümist, eks pseudonüümid sünnivadki olgu või pisut mässumeelselt taustalt.

Jan Beltran on pseudonüümina sündinud just Barcelonas ja küllap sünnilinnast mässumeelsemana. Raamat ise, nagu märgitud, mässutulest ei huvitu, vähemalt otsesõnu. Otsesõnu ei keskendu kirjutatu isegi mitte tänasele Barcelonale, ähvardades oma ekskurssides valguda laiali nagu linna kandvaks sümboliks kujunenud Gaudi looming, mis tihtilugu meenutab vormilt laste, tõusulainetes ähmastuvate kontuuridega liivalosse mereranna veepiiril. Liivaskulptuurid pole sotsrealism, nii nagu Beltrani raamat Barcelonast pole reisijuht. Beltran eksib oma raamatus täiesti süüdimatult ka ise Barcelonas ära, või pigem siiski ära Barcelonast. Nimme ja rahulolevalt.

Barcelona mässav giid kuvab linna, mis ilmselt kuulub autori pseudonüümile, kellelt või millelt põrkunud kaleidoskoopilised mõtisklused viimaks justkui katkevad näpunäidetesse, et linna vanakraamiturg Els Encants Vells laiub Diagonali avenüü idapoolses osas või et kõige lihtsamalt saab lennujaamast kesklinna bussiliiniga A1. Viie euro eest. Selgelt turistlikke näpunäiteid on märksa julgem pimesi uskuda, näiteks gastronoomiliselt mõistatuslikku raamatuväidet, et vein kombinatsioonis peterselliga tekitab hallutsinatsioone. Vahet muidugi pole, hallutsinatsioon on samuti reaalsus, tihti just kõige erutavam.

Beltrani raamat Barcelonast loob linna, veel ühe Barcelona-nimelise linna, mida saab külastada vaid tema raamatut lugedes. Barcelonasid ongi mitu, veel üks samanimeline miljonilinn „mässab” Anzoátagui osariigi pealinnana Venezuelas. Literatuurselt urbaniseeruv maailm saab reaalsest linnastumisest ohutum, mõnevõrra riskantne on aga mässavale Barcelonale tuginedes Kataloonia pealinnas orienteeruda. Eeskujud, ka reisijuhtidena, ongi tihti ohtlikult eksitavad.

Eesti reisikirjandusel on põlised traditsioonid jooksutada lugejaid ka mööda fantaasiatel tuginevaid reisiradu ja kui Beltrani raamat on erand, siis ehk ainult vaieldavalt kuuluvuselt kodu-Eesti reisikirjandusse või žanrilt reisikirjandusse üldse.  Maailm ise aga pole lõpuks ju midagi muud kui meie kujutlus sellest. Ei ole teisiti ka Barcelona ning Beltrani maailmaga.

Eduard Tüür

Kairi Tilga
„Tossutäkuga Euroopasse”
GO REISIRAAMAT 2013

Kohustusliku koolikirjanduse loetelus lasub lugeja turjal tihti justkui rõhuva koormana Eduard Vilde romaanide raskus ja näidendite läbiv teravus. Äärmiselt viljaka ja mitmekülgse kirjanikuna tuleb reisikirjanduses aga esile tema veidi kelmilik külg ja peamine − oskus tekitada lugejas põnevust.

Kairi Tilga poolt Vilde reisikirjadest kokku pandud raamat „Tossutäkuga Euroopasse” on justkui fragmenteeritud seiklusromaan alalise puuduse all kannatava kuldse taskukellaga ajalehekorrespondendi avantüüridest Saksamaal, Ameerika Ühendriikides, Türgis, Itaalias, Krimmis ja mujal.

Raamatut lugedes tabasin end mõttelt, et mida kirjanik oleks küll öelnud, kui ta oleks teadnud, et Prantsuse vastupanuliikumise üks juhtfiguure – samuti küllalt koloriitne persoon Boris Vilde − Eesti kuulsaimat kirjanikku oma hõimlaseks ja koguni sugulaseks oli nimetanud ning tänu sellele Pariisis teatud ringkondades suure usalduse võitnud; linnas, mis unistustes ka kirjanikule endale kodulinnaks oleks sobinud.

Vilde mahlakas ja samas elegantne keelekasutus maalib raamatutäie elavaid kaadreid närusest ja räpasest Napolist, paljasjalgsetest Simferoopoli hulgustest, hulluks ajavatest Ameerika piiriametnikest, kes ta trellide taha pistsid, ning punapäisest tulipunaste küüntega Tatarimaa pruudist.

„Meie maitse järgi pole seesugused värvitud juuksed mitte ilusad – nad on, sest et juuste eneste värv on must, näotu roostekarvaline, umbes säherdune, nagu oleks veri karvade sisse ära tardunud. Võõrik oli ka värvitud küüsi näha,” kirjutab Vilde.

Kirjaniku reisikirjadest leiab palju ka sellist, mis suunurgad ikka ja jälle muigele kergitab või südame kiiremini tukslema paneb.

GO Reisiraamatult ilmunud „Tossutäkuga Euroopasse” on väärikas ja vajalik raamat, mis võiks olla iga kirjandussõbra raamaturiiulis ja reisihimulise seljakotis.

 Jan Beltrán

Mereannirikkuselt on kahtlemata kõige huvitavam senistest reisidest olnud kaks ja pool kuud kestnud purjeregatt ARC üle Atlandi ookeani katamaraani Sweet Janina pardal. „Alustasime Lõuna-Prantsusmaalt ning lõpetasime väikesel Kariibi mere saarel St Lucia,” räägib Heimar.

Reisil hoolitses Heimar meeskonnaliikmete kõhutäite eest ehk täitis katamaraani peakoka ülesandeid. „Enne uurisin läbi suurel hulgal kirjandust, ikka selleks, et teada saada, milliseid mereande põhjatu ookean peidab ning kuidas neid kõige edukamalt pardale saada,” kirjeldab Heimar põhjalikku eeltööd. Selleks tuli muretseda ka spetsiaalsed püügivahendid.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Siiski tekkis idee hakata enda jaoks avastama saari, kuhu niisama hõlpsasti ligi ei pääse. Nii-öelda töö käigus selgus aga, et selline ülesanne ei olegi lihtsate killast. Mootorpaadi või mõne muu meresõiduks kõlbliku aluse rent ei ole odav − kütusekulud on tavaliselt sellised, et enamik Ameerikas toodetud V8 mootoriga sõiduautod tunduvad nende kõrval säästumasinad.

Kajakisõit tundus järgmise mõistliku mõttena, aga kui olin selle imelise sõiduvahendiga kõik Kolga lahe saared läbi rännanud, sain aru, et see pole minu rida. Minu element on maa, aga madalal meres istuda ja lainel end loksutada lasta mulle lihtsalt ei meeldinud. Tunnistan ausalt, et ei tundnud end eriti julgelt ja turvaliselt. Samas kanuuga mööda jõgesid kulgeda meeldib väga.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Pisike mure tekkis selle kõige kõrval, et mis uhket reisijuttu ma siis selles ajakirjanumbris pajatan. Need künkad ja nood virmalised ja seesugune loojang ja toosugune tõus, hingekriipivast värvidegammast rääkimata. Aga raudreegel kõneleb just nimelt, et ei maksa kinnistuda stampidesse ehk pole ei piiblis ega ka kompartei manifestis kirjas, et reisijutt peab olema just nimelt selline, et täna ronime sinna ja homme laskume tänna. Ja siis juurde hunnik tuunitud pilte, mis rohkem küll meenutavad Disneylandi kui elavat loodust. Reis on tegelikult sada tuhat pisiasja, alates asfaldil vedelevast kommipaberist kuni nurga taga keppivate koerteni ehk siis tuleb ainult vaadata ja näha ning materjali leidub mitme kirjapoogna jagu. Nagu ütleb mu lemmikkirjanik Stephen King: „Süžee on oluline, aga oskus jutustada veel palju olulisem.”

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Metsasuse poolest on ta võrreldav Eestiga. Kõrge metsasuse põhjuseks on Jaapani keeruline topograafia. Jaapan on mägine maa (kogupindalast ~80%), elamiseks kõlblikku väheke horisontaalsemat pinda napib ja sellised kohad on tõesti ülerahvastatud. Kuna Jaapanis puuduvad looduslikult suured taimetoidulised imetajad ja ka karjakasvatuse eesmärkidel pole neid introdutseeritud, siis ongi vähesed metsata või majata maalapid jäänud vaid riisikasvatuseks. See tähendab, et erinevalt meile harjumuspärasest, kus talu ümber laiuvad aasad ja põllud, algab Jaapanis küla viimase maja tagant padrik. Kõrgete tööjõukulude tõttu on Jaapanil odavam vajalik puit sisse tuua Siberist ja Kanadast. Seetõttu jäävadki oma metsad raiumata. Nii üllatav kui see ka pole, võime seetõttu Jaapanis kohata looduslikele tingimustele lähedasemaid metsi kui näiteks meil. See aga tähendab elamust.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Fèzi vanalinna on peitunud nii palju ahhetamapanevaid sümmeetria- ja kalligraafia-aardeid, et võtab judina selga. Eelkõige mošeed ja usukoolid Medersa el-Attarine ja Medersa Bou-Inania, mis mõlemad vapustavad oma peente kahheltööde, elegantsete kaunistuste ja harmooniaga. Nood kaks on kõige tuntumad, ent vanalinna soppidest leiate ka hääbunud, tolmukorra all medersa’sid, milles on poeetilisust isegi rohkem. Lihtsalt paluge end juhatada – piisab, kui lihtsalt küsite.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Kui sõita Kaplinnast põhja poole, siis jõuad pärast paljusid kilomeetreid Namaqualandi, kus igal aastal lillede õitsemisajal (tavaliselt septembris ja oktoobris) kaunistavad põlde tuhanded õied, mis oma erinevate värvidega moodustavad kirkad lillevaibad. Meil vedas, sest tugevate vihmasadude tõttu oli sel aastal õitsemisaeg kätte tulnud varem ja sattusime sinnakanti just õigel ajal. Lisaks rõõmustasid meid antiloobid, keda kaugustest jälgisime, kilpkonnad, kes aeglaselt ja rahulikult teed ületasid, jaanalinnud, kes oma uudishimulikud pead põõsastest välja pistsid, kui möödusime, ning aasal rohtu nautivad sebrad ja pühvlid.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Kamerun on ka nagu väike Aafrika, kus on olemas kõik, mis tervel ülejäänud kontinendil ehk mäed, vihmametsad ja kõrb. Reisisime põhiliselt riigi ida- ja edelaosas – märksõnadeks vihmametsad ja kõrgendikud – ning vähese aja tõttu mujale ei jõudnud.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Kui kellelegi öelda Rwanda ja küsida, mis selle riigiga seoses meelde tuleb, siis 90 protsenti ütlevad „genotsiid”. Kui küsida sama asja Burundi kohta, siis 90 protsenti ei tea, kus see riigike asub. Ülejäänud teavad ainsa faktina, et tegemist on Aafrika riigiga ning mõni üksik julgeb lisada, et tegemist on maailma ühe vaesema riigiga.

Pean reisikirja alustama turistide poolt palju rohkem avastatud naaberriigist Tansaaniast. Põhjus on lihtne – alustasime reisi tegelikult kümmekond päeva varem ning lendasime türklaste suurepärase rahvusliku lennukompaniiga Istanbulist Tansaaniasse otse Aafrika kõrgeima tipu Kilimanjaro (5895 meetrit) jalamil asuvale lennuväljale. Ning Ida-Aafrika reisi alustuseks tõusime 4. veebruaril kõik seitsmekesi (Airi-Siita Sokk, Kärt Käärst, Endro Roosimäe, Ragnar Joosep, Mikko Põder, Kaiko Kell ja Andres Karu) selle tippu.

Järgmine eesmärk oli meil Rwanda ja nende kõrgeim tipp Karisimbi (4510 meetrit). Plaan oli minna bussidega ja nii ka tegime. Paari sõnaga peab kirjeldama värvikat teekonda Moshist Rwanda pealinna Kigalisse, sest see iseloomustab päris hästi Aafrika selle osa liiklust ja logistikat.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Meie reisiaeg Etioopiasse hõlmas talvekuid − jaanuari ja veebruari, seega talve. Varem kogutud info põhjal pidi see olema üks igavesti põnev paik. Ning Bradti reisijuht rahustab, et „kuigi veel Itaalia okupatsiooni ajal oli kohalikel afari nomaadidel mõneti heidutav komme tervitada võõraid nende munandite kärpimisega, pole skrootumi puutumatuse pärast enam vajadust muretseda”. Ja nii me sinna jaanuari lõpupoole pärast Simieni rahvuspargi, Aksumi ja Mekele külastamist jõudsimegi.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Pimestavvalgete suhkrutükikestena kaljuservale lükitud majakesed, sinised ümarad katused ja kõike seda kuldav päike – tuleb tuttav ette, eks? Santorini saare läänekaldal asuv Oia küla on üks maailma pildistatumaid turismiobjekte ja õigusega, sest sealsed päikeseloojangud on tõepoolest maalilised. Juba ainuüksi see on piisav põhjus, et Kreekasse lennata. Meie soovitustes on Santorini esikohal aga seetõttu, et üle pika aja saab sinna Tallinnast otselennuga!

Pisikesel Egeuse meres asuval vulkaanisaarel on peale päikeseloojangu muudki pakkuda. Näiteks vastupandamatu Kreeka köök oma värskete, päikeseliste ja ehedate maitsetega. Saarel on ka palju veinimaju, mille veinid on tänu laavakivipinnasele, kliima eripärale ja kohalikele viinamarjasortidele hoopis erilised.

Eraldi vaatamisväärsuseks aga on Santorini värvilised rannad – tumedad laavakivi- ja liivarannad ning Akrotiri punane rand. Parimad ja pikimad liivarannad asuva saare ida- ja lõunaosas, väikseid kiviseid soppe leiab ka põhjas. Piki mäenõlvu kulgevad kauneid loodusvaateid pakkuvad lühemad ja pikemad matkarajad, maastikku saab nautida ka rendijalgrattal või ratsutades.

Reisi hinnad: otselend al 445 €, reisipakett al 575 €
Reisikorraldaja: Aurinko OÜ
Reisiperiood: 22.08.–19.09.2013

İzmir – Türgi kuumus ja päike, euroopalik atmosfäär

Kuuma ja päikeselise Türgi rannajoon on pikk, kuurorte leidub seal igas hinnaklassis ja mitmele maitsele. Meile tuntuimad on Kemer ja Antalya, heal aastal on Tallinnast algavaid reise müüdud ka Marmarisse, kuid tänavu on valikusse lisandunud pigem nõudlikumale maitsele suunatud İzmiri reisid.

Egeuse mere kaldal asuv İzmir ise on Türgi suuruselt kolmas linn, mille ajalugu jääb juba 6500 aastasse eKr. Lennujaamast tunni-paarise bussitransfeeri kaugusel on aga kena kuurortide piirkond, mis on kirjatud idüllilistest kalasadamatest, populaarsetest puhkeküladest ja iidsete tsivilisatsioonide säilmetest. Selgete vetega rannajoonel leidub palju ilusaid rikkumata randasid, mida ümbritsevad oliivisalud, kaljused mäed ja männimetsad.

Eriti meeldib meile İzmiri juures see, et tegu on tõeliselt euroopaliku kandiga. Kui lõuna pool asuvad Türgi kuurordid võivad tagasihoidlikumatele tunduda veidi lärmakad ja pealetükkivadki, siis İzmiris selliseid muresid ei teki. Hotellid asuvad enamasti eraldatud rohelistes piirkondades, neil on privaatsed rannad, kallimatel koguni oma jahisadam või erasaar. Tõeline Vahemere luksus!

Reisi hinnad: reisipakett al 555 €
Reisikorraldaja: GoAdventure OÜ
Reisiperiood: 03.09.–19.10.2013

NB! Seoses Türgis valitseva rahutu poliitilise olukorraga soovitame İzmiri-reisi plaanides rahvusvahelistel uudistel silm peal hoida, et tagada reisi turvalisus.

Parim osa Itaaliast – Sitsiilia

„Käia Itaalias ja mitte külastada Sitsiiliat on võrdväärne sellega, et te pole Itaaliat näinudki,“ on öelnud Goethe. Sel võib tõetera sees olla, sest Sitsiilia on tõepoolest nagu kontsentreeritud Itaalia – seal on olemas kõik selle suurepärase head jooned ja palju omanäolist veel lisakski. Eriti mõnus on Sitsiilia just septembris, kui viljad on valminud, Vahemeri ujumiseks suve läbi soojenenud ja päike paistab veel mõnusalt.

Sügised otsereisid viivad meid Taorminasse, ühte Sitsiilia romantilisemasse kuurortpiirkonda. Taormina on kaunis mägikülake saare idarannikul. Selle valgete ja mustade kiviplaatidega kaetud keskväljakult avanevad imelised vaated merele ja Etna vulkaanile. Linnakese tähtsaim vaatamisväärsus Taorminas on antiikne amfiteater, kust justkui läbi kulisside avaneb kena vaade merele.

Aga kui antiikarhitektuur ei huvita, võite siirduda hoopis gurmee-ekskursioonile. Restoranides pakutakse Sitsiilia vindiga head Itaalia kööki – suupisteks prosciutto e melone, selle järel kohalik klassik pasta alla norma ja magustoiduks jäätis. Pärast sööki aga jaluta hämarduvas vanalinnas – vaikselt ligi hiiliv soe hämarus, helendama hakkavad laternad ja kohvikute elavnev sumin mõjuvad nõiduslikult.

Reisi hinnad: otselend al 450 €, reisipakett al 525 €
Reisikorraldaja: Aurinko OÜ või Novatours OÜ
Reisiperiood: 09.09.–14.10.2013 (Aurinko) ja 13.09.–18.10.2013 (Novatours)

____________

Fotod: Dreamstime,  GoTurkey.com
Artikkel on ilmunud ajakirjas Cosmopolitan (juuni 2013)

Reis toimub ajavahemikus  20.12.2013 – 21.02.2014. Lennud toimuvad lennukompaniiga Finnair marsruudil Tallinn-Helsingi-Varadero-Helsingi-Tallinn (liinilend + tellimuslend). Lennuaeg Helsingist u 12 tundi, otselend. Meie kuurordiks on Kuuba ilusaim kuurort Varadero. Transfeer lennujaamast Varadero hotellidesse kestab u 35-45 min. Lennuajad ja muu lennuinfo leiate siit

Ringreisi hinnas sisaldub:

•  lend Tallinn-Varadero-Tallin;
•  7 ööd majutust kahestes tubades ringreisil ja 7 ööd majutust Varaderos
•  majutus ringreisil 3* ja 4* hotellides, Varaderos 3* hotellis
•  hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid ringreisil, kõik hinnas Varaderos
•  kirjelduses märgitud ekskursioonid ja vaatamisväärsused ringreisil
•  bussitransport  hotellist lennuväljale
•  eestikeelse esindaja teenused ringreisil ja sihtkohas (min 15 in puhul)

Lisatasu eest:

• joogid lõuna- ja õhtusöökide juurde;
• reisikindlustus (Kuubale reisimisel on kõikidele reisijatele kohustuslik tervisekindlustus, selle olemasolu kontrollitakse piiril)
• majutus üheses toas;
• Kuuba turistikaart (viisa, sisenemiseks on turismireisi puhul vajalik  – hind 20 eur)

Varaderos on piisavalt tegevust ka neile, kes tahavad oma puhkuse aktiivselt veeta – olgu see siis sportlik elamus Varadero golfiväljakul, kohalikus delfinaariumis delfiinidega ujudes, snorkeldases, surfates või sukeldudes! Ja ärgem unustagem siit bussisõidu kaugusele jäävat nostalgilist Havannat, kus koloniaalne minevik ja kommunistlik tänapäev ning kõik, mis selle vahele mahub, on moodustanud ainulaadse koosluse ning väärib avastamist. Lisaks veel Kuuba köök; mida teha, ja hea teada.

PLUSSID JA MIINUSED:
+ Piltilusad liivarannad ja türkiissinine Kariibi meri
+ Korralikud rannahotellid ja hea valik meelelahutust
+ Mitmekesine valik aktiivse puhkuse võimalusi
+ Nostalgiahõnguline, ehe Havanna asub lähedal

- turistidele on hinnad kallimad kui kohalikele
- piiratud ostlemisvõimalused
- sääsed on üsna tüütud

• Sorrento – soodustus 200 eurot
• Lido di Jesolo, Horvaatia, Korfu, Costa del Sol, Assoorid, Küpros, Sitsiilia, Santorini – soodustus 100 eurot
• Sardiinia, Island, Tenerife, Agadir, – soodustus 60 eurot
• Ringreisid – Andaluusia mauride radadel, Hispaania ja Maroko, Vietnam –  soodustus 60 eurot
• Ainult lend:
  * Sorrento ainult lennupileti ostjale soodustus 175 € reisijale
  * Lido di Jesolo, Korfu, Costa del Soli, Küprose, Sitsiilia, Santorini, Sardiinia, Islandi, Tenerife ja Agadiri ainult lennupileti ostjale soodustus 50 € reisijale

Et näha hotellivalikut ja täpsemaid hindu, kliki ülalpool soovitud sihtkohal!

• Eine merel Tallinna kilukarbivaatega: pärastlõunane väljumine

  Hinnas: laevasõit merel koos ekskursiooniga (väljumine kl 16), eine merel, tervitusjook.

  al. 35 €

  Vali
• Eine merel Tallinna kilukarbivaatega: õhtune väljumine

  Hinnas: laevasõit merel koos ekskursiooniga (väljumine kl 19), eine merel, tervitusjook.

  al. 39 €

  Vali

Eined:

• Lõunane väljumine kell 16.00: lõhekooresupp, magus koogike, kohv/tee
• Õhtune väljumine kell 19.00: tervitusjook, Caesari salat, lõhekooresupp, magus koogike, kohv/tee

Tervitusjook on vein, lastel mahl.

Väljasõidud Lennusadamast iga päev kuni 08.09.2013.
Septembris toimuvad väljumised ainult nädalalõppudel. 

Merereisi kestvus kokku 2 tundi.

Allikas: Omatoode/Puhka Eestis; Foto: EestiFoto

Ühe piletiga saad kuulda mereajalugu merel ning uurida ka maapealseid vaatamisväärsusi! Merereisi ja muuseumikülastuse võib teha erinevatel aegadel terve 2013. aasta jooksul.

Eined:

• lõhekooresupp, magus koogike, kohv/tee

Väljasõidud Lennusadamast iga päev kuni 08.09.2013 kell 13–14.30.
Septembris toimuvad väljumised ainult nädalalõppudel. 

Merereisi kestvus kokku 1,5 tundi.

Valikus olevad muuseumid:

• Meremuuseum Lennusadamas
• Rocca-al-Mare Vabaõhumuuseum
• Teletorn

Allikas: Omatoode/Puhka Eestis; Foto: Alex Peklevkin

Reis toimub ajavahemikus  26.09.–06.10.2013. Ringreisil ollakse 5 päeva ning aega jääb veel ka rannapuhkuseks Costa del Soli kuldsetel liivadel. Ringreis toimub eestikeelsena vähemalt 20 osavõtja korral. Ringreisi viib läbi pikaajalise giidikogemuse ning kunstiajaloolase diplomiga Kaie Nurmeste, kellele on mauride kultuur väga hingelähedane.

Hinnas sisaldub:

• Majutus nii ringreisi kui puhkepäevade ajal ühele inimesele kaheses toas hommiku-ja õhtusöögiga. Hispaanias majutus 3* hotellis, Marokos 4* hotellis. NB! Hotellide tärnid on antud kohaliku ametliku hotellikategooria järgi.
• Eestikeelne reisiesindaja/giid kogu reisi vältel ning kohalik giid Marokos kogu ringreisi vältel. Hispaanias kohalik giid Granadas ning Cordobas
• Maroko vaatamisväärsuste piletid, Hispaanias Alhambra pilet Granadas ning mošee pilet Cordobas

Lisatasu eest:

• Lõunasöögid ja joogid ringreisi ajal
• Reisikindlustus
• Majutus üheses toas 175 eur

• Teatripakett Laitse lossis KAHELE

  Hinnas: majutus kaheses toas hommikusöögiga, teatripiletid, kahekäiguline õhtusöök klaasi majaveiniga

  al. 168 €

  Vali

Etendused Eugen O’Neilli “Saatuse heidikute kuu” toimuvad:

• juunis: 04.06; 05.06; 12.06; 13.06; 16.06; 18.06; 19.06; 20.06.
• augustis: 13.08; 14.08; 15.08; 21.08; 22.08; 28.08; 29.08.

Palume õhtusöögi pearoa eelistus ja kellaeg broneerida samal ajal tellimisega!

• küpsetatud lõhe, lillkapsas, safraniriis, basiilikukaste
• Kiievi kotlett, värske salat, praekartul
• vaarika-toorjuustu kook
• klaas majaveini
• leib ja sai
• kohv või tee ja vesi

Allikas: Omatoode/Puhka Eestis

Reisid toimuvad 27.–28. juulil ja 10.–11. augustil.

Klubiliikme hind 120 €  sisaldab:

• sõitu kõigi mugavustega bussis
• giiditeenust kogu reisi jooksul
• ööbimist Tartu hotellis Dorpat kahekohalistes tubades
• hommikusööki
• 2 lõunasööki Alatskivil Sepamajas ja Hellenurme Vesiveskis

Soodushind kehtib ka klubiliikme ühele kaaslasele!

• Nädalavahetus hotellis Wasa – KAHELE

  Hinnas: 1 öö majutus kaheses toas, buffet-hommikusöök, 1 meelepärane hoolitsus valikust inimese kohta, jalgrattarent 2 tundi, tasuta sissepääs Pärnu Kuursaali üritustele ja ööklubisse Sugar (v.a eriüritused)

  al. 75 €

  Vali

Hoolitsuste valik:

• apelsini-ürdivann
• massaaž 25 min
• osokeriidi – parafiiniravi
• käteparafiin
• jalatalla massaž 15 min

Palume hoolitsused broneerida samal ajal puhkusega!

Pakkumine kehtib majutumiseks perioodil 22.05.–26.06.2013 ja 01.09.–31.10.2013.

Allikas: Omatoode/Puhka Eestis

• Uuringupakett Südame Tervis kuni 07.06.2013

  Hinnas: kardiopulmonaalne koormustest ja tulemuste analüüs koos arstiga, füsioterapeudi nõuanded ja personaalse harjutustekava koostamine (TAVAHIND 89 EUR)

  al. 69 €

  Vali
• Taastusravipakett KAHELE 01.09.– 22.12.2013

  Hinnas: 2 ööd majutust kahekohalises kõigi mugavustega toas, saabumisel tervitusjook, 2 buffet-hommikusööki ja 2 buffet-õhtusööki, 3 tervistavat protseduuri valikust (inimese kohta), igapäevane leilisaun, tunniajane mõnus jalutuskäik rannapargis teile sobival ajal

  al. 150 €

  Vali
• Taastusravipakett KAHELE 30.05.–31.08.2013

  Hinnas: 2 ööd majutust kahekohalises kõigi mugavustega toas, saabumisel tervitusjook, 2 buffet-hommikusööki ja 2 buffet-õhtusööki, 3 tervistavat protseduuri valikust (inimese kohta), igapäevane leilisaun, tunniajane mõnus jalutuskäik rannapargis teile sobival ajal

  al. 175 €

  Vali

Hoolitsuste valik:

• massaaž 25 min
• soolakamber 40 min
• ürdi-pärlivann 10-15 min
• massaaživoodi 40 min
• osokeriidi/ parafini ravi 15 min
• käteparafiin 15 min

Palume hoolitsused broneerida samal ajal puhkusega!

Pakkumine kehtib kuni 22.12.2013

Allikas: Omatoode/Puhka Eestis

• Uuringupakett Südame Tervis kuni 07.06.2013

  Hinnas: kardiopulmonaalne koormustest ja tulemuste analüüs koos arstiga, füsioterapeudi nõuanded ja personaalse harjutustekava koostamine (TAVAHIND 89 EUR)

  al. 69 €

  Vali
• 3-öine ravipakett perioodil 02.06.–11.06.2013

  Hinnas: koht kaheses toas 3 ööd, täispansion buffet-lauas (3 hommiku-, 2 lõuna- ja 3 õhtusööki, arsti konsultatsioon ja ravikava koostamine, 3 raviprotseduuri päevas valikust, (v.a saabumis- ja lahkumispäeval)

  al. 132 €

  Vali
• 3-öine ravipakett perioodil 11.06.–31.08.2013

  Hinnas: koht kaheses toas 3 ööd, täispansion buffet-lauas (3 hommiku-, 2 lõuna- ja 3 õhtusööki, arsti konsultatsioon ja ravikava koostamine, 3 raviprotseduuri päevas valikust, (v.a saabumis- ja lahkumispäeval)

  al. 153 €

  Vali

Hoolitsuste valik:

• käsimassaaž 25 min
• parafiin-osokeriitravi 15 min
• ürdi-pärlivann 10-15 min
• massaaživann 10-15 min
• soolakamber 40 min
• lokaalne külmravi 15 min
• käteparafiin 15 min
• elektriravi erinevad võimalused: impulssravi, darsonvalisatsioon, magnetravi, ultraheliravi
• inhalatsioonravi
• liikumisravi rühmas (ravivõimlemine, kepikõnd)
• individuaalne võimlemine
• valgusravi
• hommikuvõimlemine juhendajaga (rühmas)

Palume hoolitsused broneerida samal ajal puhkusega!

Pakkumine kehtib kuni 31.08.2013.

Allikas: Omatoode/Puhka Eestis

C3 tippu tõustes juhtus öösel nii mõndagi. Sel aastal on lund väga vähe, nii et enamik rajast on puhas jää või kalju. Kuna šerpad ei olnud viitsinud uusi köisi panna kõrgemale kui C2, pidime kasutama vanu köisi, mis olid mäel olemas. Tulemuseks oli õnnetus: kõrgusel ca 7800 m kuluaaris üles ronides valisin jämedama ja uuema köie ning tõusin seda mööda tükk aega, kui köis järsku purunes. Kukkusin u 5 m alla, pidurdades kassidega vastu kaljut, nii et sädemeid lendas mõlema jala alt. Õnneks ei kukkunud kaljust eemale ja sain teisest köiest kinni haarata.

Laskusime ülepeakaela. Ilm läks nii hulluks, et ei mõelnud muule kui alla telki pääsemisele. Torm sai meid kätte, aga õnnestus varju pääseda. Laskumisel luges iga sekund, olime surmale võlgu. Tagajärjed ei jäänud ka tulemata – näpuotsad on külmast ülitundlikud ja nõudsid arstide tähelepanu. Austerlased, kes meile ABC-s abi andsid, ütlesid tuulekiiruseks 40 m/s ning meie hinnangul oli temperatuur –30 kuni –40 kraadi. Väga karm! Aga vähemalt tõustes oli ilm ilus.

Vaade Cho Oyule. Foto: Dreamstime

„Täna öösel juhtus väga palju,“ kirjutasid Anu ja Uko Nõulik vahetuid muljeid. „Ilm oli öösel ilus, aga väga külm: –40 kraadi, lisaks 8–11 m/s lõõtsuv tuul. Mäel on väga vähe lund, ainult jää ja kivid ning see teeb ronimise raskeks. Hommikul jõudsime platoole, kus oli vaja liikuda veel umbes kolm tundi, aga selle ajaga muutus ilm oluliselt. Peale tuli pilv ja kui hakkasime tagasi tulema, ka lumetorm, mis endiselt kestab. Nii et tipust Everesti ei näinud ja sellest on kahju.“

Ekspeditsioon sai alguse Tallinnast 10. aprillil 2013. Esialgu lendas paar Nepaali, 14. aprillil ületati Nepaali-Hiina piir ja õhtuks jõuti Tiibetisse. Matk jätkus autoreisiga Tingrisse ja sealt edasi mäkketõusuga Cho Oyu baaslaagritesse.

30. aprillil üritasid ronijad tõusta C2 laagrisse 7100 m kõrgusel. „Kohalikud elanikud ei mäleta oma elu jooksul nii külma kevadet,“ kirjutasid Nõulikud satelliittelefoni vahendusel. „7500 m kõrgusel on praegu tuulekülma kuni –35 °C ja tormituul ulub kuni 18 m/s. Asi läheb nüüd päris tõsiseks.“

Ilmaolud pöördusid rängaks ja edasi tõusta siiski ei õnnestunud. „Hommikul üritasime edasi minna, aga ränkade ilmastikuolude tõttu tuli siiski tagasi pöörduda ja telk uuesti püsti panna. Tuul oli nii tugev, et lükkas lausa pikali ja jääpragudesse libisemisest päästis kiire tegutsemine kirkaga, mis kadus löögist kogupikkuses lumme. Ekstreemne kogemus! Suurem osa päevast ollakse pilve sees ehk valitseb valge pimedus,“ kirjutasid mägironijad 2. mail.

Kui ilm paranes, said mägironijad jätkata. 5. mail juhtus ka ekspeditsiooni seni õnneks ainus tõsisem vahejuhtum – 6800 m kõrgusel serrakilt laskudes kukkus Anu peaköie otsast lahti – lumevai, mis köit hoidis, oli lahti tulnud. „Õnneks jäi õhulend lühikeseks,“ kirjutab Uko. „Anu sai koheselt kassid seina lüüa ja haaras vanast köiest kinni, see pidas. Järgmine ankur oli lähedal, Anu suutis end kohe selle ümber haakida ja edukalt laskuda.“ Kõrgus oli õnnetuse hetkel 50 m (Viru hotelli kõrgus on 74 m), aga kukkumisruumi oli kuni 1,2 km.

Tõus tipu poole algas 9. mail. Viimasesse, kolmandasse baaslaagrisse kõrgusel 7530 m jõudsid Nõulikud tormi kiuste 11. mai õhtuks. Õnneks ilm paranes ja 12. mai öösel sai alustada viimast tõusu. Tipp alistus 13. mail kohaliku aja järgi kell 9.30 hommikul.

Ekspeditsiooni kulust teada anda ning kodustega sidet pidada said mägironijad reisibüroo Go Traveli antud satelliittelefonide abil. Teateid saab kronoloogilises järjekorras lugeda Go Traveli blogiloo kommentaaridest, ronijate teekonda saab vaadata ka Google’i kaardil.

Tagasi Eestisse peaks mägironijate paar esialgsete plaanide järgi saabuma 25. mail.

Kui mõnel linnal üldse saab olla oma hing või vaim, siis Istanbulis on see kindlasti olemas. Selles Ida ja Lääne kokkupuutepunktis asuvas metropolis on erilist energiat. Ajaloolised mošeed, kirikud ja paleed sisendavad päeval aukartust, kuid õhtul, kui Bosporuse kallastel tuled sütivad ja türgi temperament lõkkele lööb, võid end iidsetel tänavatel kõndides tunda osana tuhandest ja ühest ööst.

Aga miks soovitame Istanbuli sõita just nüüd? Sest alates juunist on see mugavam kui iial varem! Just siis hakkab Turkish Airlines Tallinnast praktiliselt otse Istanbuli lendama (sinnasuunal küll väikese Vilniuse vahemaandumisega). Piletihinnad algavad 199 eurost.

Peterburi – Tsaari-Venemaa hiilgus

Kuulsusrikka ajalooga Peterburi on meile lähim tõeliselt suursugune metropol. Selle prospektidel ja parkides on siiani tunda aristokraatia hõngu. Parim aeg Peterburi külastada on maist juulini, mil Neeva kaldapealseid täidab eriliselt õrn ja romantiline õhtuvalgus. Tundub, nagu püüaks talvevangist vabanenud linn öö tulekut iga hinna eest edasi lükata!

Igal hommikul väljub Balti jaamast tsaaripealinna poole rong, mis õhtuks koju tagasi tuleb. Kui reisi planeerid, jäta endale vähemalt kolm päeva, et külastada igal päeval üht Peterburi kuulsaimat vaatamisväärsust – Ermitaaži, Katariina paleed Tsarskoe Selos ja Peterhofi purskkaevude parki. Nii ei pea sa kusagil kiirustama ning saad iga koha ainuomast võlu sügavalt endasse imeda.

Viin – keisrid, kohv ja puiestee

Viini linn on keiserliku elegantsi kehastus ja seda tajub igaüks, kes sinna satub. Kuigi eestlaste seas pole tegu just levinuima linnapuhkuse sihtkohaga, on just Viini peen elegants see, mis ta rivaalide Londoni, Pariisi ja Rooma seast selgelt esile tõstab.

Iseenesestmõistetavalt on Viini suurimad vaatamisväärsused keisrite residentsid Hofburg ja Schönbrunn. Eriline on see paik muusikasõpradele, sest just siin lõid oma surematud meloodiad Mozart, Beethoven, Schubert ja Strauss. Aga et linna erilist atmosfääri endasse neelata, piisab ka millestki pretensioonitumast – näiteks õhtusest jalutuskäigust Ringstraße suurte puude all või tassikesest kuumast kohvist ja õunastruudlist.

Lissabon – nagu külake küngastel

Portugal on nagu Hispaania noorem vend – väiksem ja nunnum, aga samas kuidagi metsikum ja tulisem. Et selles veenduda, tuleb vaid kuulata, kuidas lissabonlased räägivad: nagu hispaania keeles, aga rohmakamalt, kirglikumalt ja kärisevamalt. Ja see meile meeldib!

Peale seksika portugali keele on veel vähemalt üks suur põhjus, miks võiksid Lissaboni sõita. See on Mandri-Euroopa läänepoolseim linn, mis muidugi tähendab imeilusaid päikeseloojanguid. Neid võib nautida näiteks väikese Nossa Senhora do Monte kiriku juures, kust avaneb imeline vaade linna punastele katustele ja Tajo jõele. Või siis hoopis kesklinnast lühikese metroosõidu kaugusel asuva Belémi kindluse juures, kus päike peaaegu otse ookeani kukub. Muide, sealtsamast Belemist, Pastéis de Belémi kohvikust on pärit ka maailmakuulsad kreemikoogid. Naudinguid kõikidele meeltele!

Pariis – ikka veel armastuse kodu

Me teame küll, et Pariis on sees igas romantikareiside, lühipuhkuste ja kevadiste sihtkohtade edetabelis. Me tahtsime ta välja jätta, aga ei saanud. Hiirekõrvul puud, massiliselt õitsvaid lilli, koidikul end hingetuks laulvad linnud ja isegi päikesekiirte vahel sillerdav vihm … kevadele Pariisis pole võrdset.

Pariislased ise oskavad seda hinnata, sest nad õngitsevad kotist suured päikeseprillid, seovad kaela lehvivad siidsallid ja tormlevad välikohvikutesse ärganud linna ilu endasse imema. Just seda soovitame teha ka meie – unusta Louvre, Eiffeli torn ja Jumalaema kirik! Võtmesõnaks on jardins –pargid, kus murul piknikku pidada, inimesi vaadelda ning üha uuesti kevadesse armuda.

Linnapuhkuse hinnanäited

Istanbul: 3 ööd 3* hotellis ühele reisijale alates 297 €
edasi-tagasi lennupiletid algusega Tallinnast alates 199 €
Vaata lähemalt »

Peterburi: 2 ööd 3* hotellis alates 181 €
edasi-tagasi rongipiletid algusega Tallinnast alates 46 €
Vaata lähemalt »

Lissabon: 3 ööd 3* hotellis alates 503 €
edasi-tagasi lennupiletid algusega Tallinnast alates 320 €
Vaata lähemalt »

Viin: 2 ööd 3* hotellis alates 403 €
edasi-tagasi lennupiletid algusega Tallinnast alates 272 €
Vaata lähemalt »

Pariis: 2 ööd 3* hotellis alates 446 €
edasi-tagasi lennupiletid algusega Tallinnast alates 262 €
Vaata lähemalt »

___________________________________________

Artikkel on ilmunud ajakirjas Cosmopolitan (aprill 2013)

Lennutajaks oli seekord Egiptuse enda lennukompanii. Kuna Hurghadas oli ette nahtud vaid väikesed vahepeatused, siis soovisime juba tuttavasse Minamarki hotelli Sakkala linnaosas, peatänava ääres. Kahjuks seda meile ei võimaldatud ja pakuti valikus mõned teised hotellid. Koha peal selgus, et siiski ei viida meid hotelli, mille olime valinud, vaid hoopis kuskile mujale, Hotelli Roma 3*.

Paiga peale jõudes olime selle muutuse üle aga ootamatult õnnelikud, sest selgus, et hotell oli vaid loetud sajad meetrid teisele poole meile juba eelmisest korrast tuttavast Abu Ashara Marketist. Loomulikult oli vaja teha kiire ring tuttaval tänaval ning selgus, et aastaga oli nii mõndagi muutunud paremuse poole – oli puhtam ja tühermaast oli tehtud hoopis parkimisplats. Paraku ei olnud meil väga aega ringi vaatamiseks sel esimesel õhtul, sest juba poolest ööst pidime asuma teele Luxori poole, et alustada oma põhitegevuse – kruiisitamisega.

Teekond läbi kõrbe Luxorini oli juba eelmisest aastast tuttav. Reisiseltskonda oli kogunenud ühe väikese mikrobussi jagu. Kogu pagas, mida eeldatavasti oli keeruline väikesesse bussi mahutada, seoti mikrobussi katusele ja ennelõunaks olimegi Luxoris, kus üsna esimese asjana majutati meid ühele Niiluse kruiisialusele, mis kandis nime M/S Semiramis III.

Ja jällegi ootas meid ees tore üllatus. Kui broneeringut tehes oli meilt küsitud, millise hinnaklassi kajutit soovime, siis tõele näkku vaadates valisime kõige tagasihoidlikuma. Olime küll enne teinud ära kodutöö ja uurinud, et madalama teki kajut ei pruugi olla sugugi kehvem kõrgema teki kajutist – vahe eelkõige selles, et laeva sõites võib olla madalamal tekil rohkem müra. Aga nagu öeldud, ootas meid ees tore üllatus – kuna laev oli alatäituvuses, majutati kõik ülemise teki kajutitesse, olenemata sellest, millise teki kajut oli broneeritud. Kajut oli nagu väike hotellituba, kus akendelt katted eemal lükates avanesid suurepärased vaated Niiluse kallastele. Ja nagu edaspidi selgus, muutusid need vaated pidevalt :D

Meie kruiisipaketis olid hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid. Niisiis – peale majutumist oligi lõunasöögi aeg ning peale sööki asusime tutvuma Luxori idakalda vaatamisväärsustega. Kui olime eelnevalt arutlenud, et kohti, kus eelmisel aastal juba käisime, me enam vaatama ei lähe, siis Karnaki templile otsustasime teha erandi, kuna seekord lubati sama ekskursiooni käigus viia ka Luxori templisse, mis oli mul ometigi ju nägemata. Pealegi oli Karnaki tempel eelmisel aastal minus tekitanud nii ägeda meeleliigutuse, et pidin sinna siiski vähemalt kord veel tagasi saama.

Karnaki templis pühendusin seekord suure innuga seinamaalingute ja graveeringute uurimisele ja Luxori templist leidsin siis lõpuks üles ka selle juba möödunud aastal otsitu – vaarao Ramses II suure Kadeši lahingut kujutava kuulsa kujutise. Kellel vähegi huvi, soovitan üles otsida Sinisuka poolt välja antud viieosalise sarja, prantsuse egüptoloog Christian Jacq´i poolt ajaloolise põhja, kuid siiski ilukirjanduslikult kirjutatud teose, suurest vaarao Ramsesest, kus Kadeši lahingule on pühendatud lausa omaette raamat.

Luxori templis oli ka näha, kui sügavalt olid templite varemed omal ajal liiva all. Nimelt ehitati maa peale omal ajal mošee, mis nüüdsete väljakaevamiste käigus on nihkunud templist seestpoolt vaadates koguni päris kõrgele. Mošee toimib muidugi ka tänapäeval, lihtsalt sissepääs on tänavalt nii, et see tundub nagu hoopis teisel tasapinnal olevat. Siinkohal tahaksin kirjutada pisut ka adhanist e. siis moslemite palvelekutsest, mida ma oma varasemates kirjutistes samuti olen põgusalt puudutanud. Adhan e. palvelekutse kostub mošeetornist viis korda ööpäevas: päikesetõusul koos esimeste päikesekiirtega, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja öö saabumisel ( http://www.youtube.com/watch?v=UlLaUCAQlQQ ). Palvet peetakse moslemi tähtsaimaks kohustuseks, mis hoiab eemale kurjast ja võimaldab ennast täiustada. Teisel pildil on näha, kuidas hiljem ehitatud mošee sobitub praeguseks hetkeks välja kaevatud Luxori templi varemetega.

Tagasi oma liikuvasse hotelli jõudsime õhtusöögiks ning ega siis enam väga midagi muud teha jäänudki, kui unemaale hõljuda teadmises, et juba homme hakkame lõunast Niiluse ülemjooksu poole liikuma…

Uuel hommikul oli meil terve hommikupoolik vaba, kuna olime ju otsustanud, et Kuningate Oru ja Hatsepsuti templi jätame siis seekord vahele. No Kuningate Orgu ma ise oleksin tahtnud ju minna küll, aga mehele ei pakkunud see teist korda pinget ning nii otsustasimegi kompromissile minnes veeta ennelõuna laeva päikesetekil ja Niiluse kaldapealsel promeneerides.

Vastavalt sellele, kuidas ühe või teise laeva plaan ette nägi, toimusid vahepeal manööverdused. Kui meie laev oli veel hommikul kõige kaipoolne, siis päeva edenedes liikus see üha enam ja enam jõe keskele ning maale pääsemiseks tuli meil kõige rohkem läbi minna tervelt viiest teisest kruiisilaevast. Et ikka selge oleks, kes millises laevas parasjagu elab, selleks anti laevast väljudes näppu kaart, mis siis jälle laeva tagasi jõudes ära korjati ning mis samas oli teistest laevadest läbi tuleku õigustuseks, et meil on seda tõepoolest vaja teha.

Seni, kuni teised vaatamisväärsusi väisasid, tutvusime meie lisaks peesitamisele ka lähikonnas oleva kohaliku elu-oluga. Näiteks leidsime, et värskete tomatite järele ei pea kuskile kaugele minema. Piisas kui laevast välja tulla, mööda kaitreppi üles ronida ning hibiskuseheki taha kiigata ning oligi tomatipõld, kus kasvamas igas suuruses ja valmimisastmes vilju. Samuti leidsime ahju, kus küpsetati kohalikku lapikleiba ning nägime ka seda, kuidas käib laevade varustamine toidu- ja joogikraamiga. Selle viimase jaoks kasutati puhtalt vaid inimtööjõudu ning et korraga mahuks rohkem, kui üks kast, oli mehele selga seotud puidust raam, millele siis laoti veepudelite vms. kastid. Ja nõnda see mehike siis edasi-tagasi käis kuni vajalik ports kraami sai leva tassitud.

Lõpuks siis samal ajal kui meie oma lõunasööki nautisime, alustas ka laev oma teekonda Assuani poole.

Laevad liiguvad igaüks omas tempos ja kokku saades teineteist rõõmsalt signaalidega tervitades :D

Selleks, et jõuda järgmise sihtkohani, milleks oli Edfu Horose tempel, tuli seilata mööda Niilust ning läbida Esna lüüsid. Giidi sõnul ei saa kunagi ette teada, kuidas lüüside läbimine kulgeb. Kui on kogunenud tropp laevu, siis võib nende läbi laskmine võtta tunde. Samas…Kiiret ei ole nagu ka kuhugile, sest järgmine sihtmärk pidi olema plaanijärgselt saavutatav homseks hommikuks. Seni siis sai nautida vaateid Niiluse kallastele ning omaette kunsttükk oli kauplemine paadides olevate kaupmeestega, kes tulevad tavapäraselt Esnast allavett koos Luxorisse tagasi suunduvate kruiisialustega ning mingil ajahetkel haagivad end Assuani poole suunduvate laevade külge, et õhtuks “baasi” tagasi jõuda.

Kaubavahetus iseenesest käib lihtsalt :D Kaupmees lehvitab oma kaupa, mida tal pakkuda on, olgu selleks siis temaatilise mustriga kleidikesed, sallikesed, laudlinad või muud puuvillasest materjalist katted. Kui vähegi millegi vastu huvi ilmutad, siis poevad kaupmehed või nahast välja, et nad saaksid kauba sulle laevale lennutada. See ikka selleks, et saaksid käega katsuda, mida sulle pakutakse. Edasi jääb kaks võimalust: sa kas lennutad kauba kaupmehele tagasi või kui soovid osta ja olete hinnas kokku leppinud, siis lennutab kaupmees sulle mingi suvalise kauba paki, kuhu sa siis kauba kokkulepitud hinna sisse paned ja talle tagasi lennutad. Aeg-ajalt pidi juhtuma, et nii kaup kui raha maanduvad ka vees, aga tavaliselt õngitsetakse see välja ja ei pidavat ka midagi hullu juhtuma, kui mõni harv artikkel oma teed ujub. Muidugi käib kauba eest maksmisega kaasas kauplemine väikese lisaraha saamise jaoks kaupmehele “kingituseks” :D. Elevust jätkub selle protseduuri käigus kõigile – nii neile, kes ise kauplemisetehingus sees, kui pealtvaatajatele, kes kaupa kiitmas või laitmas ja osalejate visketäpsust hindamas on. Mina sain kahe puuvillase voodikatte võrra sellisel moel rikkamaks ja ei nurise siiamaani kauba kvaliteedi ja hinna suhte üle.

Aga õhtusöögi lõpuajaks jõudsimegi Esna lüüsideni ning kuna ootejärjekorda ei olnud, siis jälgisime kogu protseduuri nii hästi-halvasti, kui silm hämaras seletas. Muidugi käis ka lüüside läbimine hoogsa kauplemise saatel. Kui lüüsi jõudes oli kai meist märgatavalt allpool, siis umbes tunni möödudes vaatasime juba kaile alt üles. Hea kauplemise tulemusena said kõik meie grupi naised endile temaatiliseks õhtuks hea hinnaga kleidid.

Päikesetõus Niilusel

Varahommikul ootas meid siis ees Horose templi väisamine Edfus. Rõõmsa üllatusena selgus, et templini on laevade “parkimise” kohast niipalju maad, et sinna jala ei lähe. Nii olid meie seltskonnale juba kaarikud kinni pandud ja kappamine läbi varahommikuse linna võis alata.

Horose tempel siis pärit ikka vaaraode ajast ning pühendatud jumal Horosele. Vana-Egiptuse ajal oli Edfu provintsipealinn. Linn on kuulus jumal Horosele püstitatud templi poolest, mis on Karnaki järel suuruselt teine Egiptuses. Tempel on suurepäraselt säilinud. Uskumuse kohaselt tõusis Horos siin iga päev sümboolselt ellu ning poisslast ihkavad lapseootel naised palusid pühamus jumalalt õnnistust (tutvustus Tez Touri kodulehelt ). Ma ei tea, mida keegi meie reisiseltskonnast mõtles, aga mina pühendusin võimalikult kauaks seintele tehtud maalingute ja graveeringute uurimisele. Samuti nägin ära vaaraode püha tseremoniaalse paadi, mis oli kasutusel vaid väga suurte rituaalsete tseremooniate ajal. Templis on ka ühel seinal kujutatud Horose võitlust Sethiga.

Egiptuse müüt jumalatest (http://www.para.ee/viewtopic.php?f=29&t=361)
Kui jumal Ra enam maa peal valitseda ei tahtnud, läks ta päikesena kõrgustesse ja pärandas
oma võimu järglastele. Lõpuks sai valitsejaks tema pojapoeg Osiris. Ta oli Niiluse
üleujutustest tekkiva viljakuse jumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija. Ta õpetas
talupoegadele kõike tarvilikku. Seejuures aitas teda tema õde ja abikaasa jumalanna Isis, kes
oli egiptlaste kujutluses noor naine, kel. Nende kahe valitsusaeg jäi aga lühikeseks. Nende
vend Seth ründas Osirist, tappis ta ja saatis ta surnukeha kirstuga mööda Niilust allavoolu.
Lõpuks leidis Isis oma mehe kaugelt Aasia rannikult üles, tõi ta tagasi Egiptusesse ja sigitas
temaga veel järglasegi. Kuid Seth sai Osirise keha taas enda valdusesse, tükeldas selle ja
kandis kõikjale laiali. Isisel oli aga vahepeal sündinud poeg, pistrikukujuline Horos. Koos
otsisid nad Osirise kehaosad kokku, tegid neist maailma esimese muumia ja äratasid selle ellu.
Osiris otsustas, et tema läheb valitsema allmaailma ja jättis valitsemise Horosele. Järgnes pikk
võitlus Horose ja Sethi vahel, kuni jumalad ühise otsusega Horose võitjaks ja kuningaks
kuulutasid.

Edfus käidud, jätkus kruiisitamine Kom Ombo templi suunas. Seni oli aega päikest ning suurepäraseid vaateid Niiluse kallastele nautida. Samuti oli meid võõrustamas laeva juveelikaupluse müüja, kes pani soovijate nimed hieroglüüfidesse ning tõlgendas siis igaühe iseloomu nimehieroglüüfide põhjal. Uskuge või mitte, aga kõhe hakkas. Inimene, keda nägime täiesti esmakordselt ja pealegi võõral maal, rääkis päris palju seda, mis tegelikult tõele vastaski… Ja muidugi oli tal kaasas suurepäraseid hõbe- ja kuldehteid :D

Kui pealelõunal Kom Ombosse jõudsime, siis kajutist läbi hüpates selgus, et vahepel oli tekkinud tuppa Egiptusele nii omast kunsti :)

Kom Ombo asub Luxorist 170 km lõunas. Linn asub Niiluse mõlemal kaldal, kuid kruiisilaevad peatuvad vaid idakaldal, kus asub kuulus Kom Ombo tempel. See tempel on kõige omapärasem seniavastatud templitest. Ehitise teeb unikaalseks fakt, et tegemist oli kahele jumalusele pühendatud templiga. Üheks jumaluseks oli krokodill-jumal Sobek ja teiseks jumaluseks pistrikjumal Haroeris (allikas: Kruiisikeskus). Ja nagu ikka oli minul tegemist seinamaalingute dešifreerimisega :)

Assuanini oli jäänud linnulennult veel vaid 30km. Sinna me pidime öösel jõudma ja sellega meie kruiisi sõiduosa ka otsa saama. Aga varahommikul ootas meid ees teele asumine Abu Simbeli poole. Peale meie otsustas vaid üks inimene selle retkega liituda, aga minu jaoks vahet polnud. Lõpuks ometi…

“Hoolimata Kadeši lahingu põhjustatud vapustusest ei ole Ramsesel õnnestunud hirmuäratavat Heti impeeriumi põlvili suruda. Võitluse jätkamise asemel võtab ta nõuks asuda pidama läbirääkimisi. Ent Ramsese ellu mahub ka midagi sõjast tähtsamat - armastus suursuguse kuningliku abikaasa vastu. Näitamaks oma tunde suurust otsustab vaarao teha Nefertarile muinasjutulise kingituse: Abu Simbelisse püstitatakse kaksiktempel, igikestva armastuse sümbol…” C.Jacq “Ramses. Abu Simbeli emand.****”

Mu hing värises ja jalad nõtkusid… Ma ei suutnud hästi uskuda, aga ometi olin ma kohe-kohe silmitsi selle suursuguse ehitisega, millest ma nii palju olin lugenud, mille kohta filme otsinud ja millest unistanud…

Abu Simbel või Abu Sunbul nagu kohalikud seda nimetavad on vaieldamatult Ülem-Egiptuse tuntuim monument. Abu Simbel on väike külake 290 kilomeetri kaugusel Aswanist. Seal asuvad kuulsad vaarao Ramses II rajatud kaksiktemplid. Üks templitest (Suur Tempel) on pühendatud jumalatele Ra’le, Ra-Harakhte’le, Ptah’ile ja vaaraole endale. Teine tempel (Väike tempel) on pühendatud jumalanna Hathorile ja Ramsese esiknaisele Nefertarile. Suur Tempel on tuntud ka ühe anomaalia järgi. Kaks korda aastas valgustavad päikesekiired templi sisemises pühamus olevaid kujusid. Kujusid on neli, kuid päikesekiired valgustavad vaid kolme, jättes valgustamata allilmajumal Ptahi kuju. Tegemist on teatava sümbolismiga, kuid siiamaani ei ole avastatud kuidas templi pühamu niiviisi projekteeriti. Abu Simbeli kaksiktemplid olid samuti ohustatud Nasseri järve poolt. Templid tõsteti 64 m algsest asukohast kõrgemale ning rajati tehiskaljudesse. (allikas: Kruiisikeskus)

Emotsioon oli laes :D

Järgmisel päeval enam-vähem samal ajal pidi hakkma sõit tagasi Hurghada poole ja siis peale ühte päeva tagasisõit koju. Aga enne veel oli vaja Assuani avastada.

Aswan asub Luxorist umbes 200 km kaugusel. Tegemist on Egiptuse kõige lõunapoolsema linnaga, mida on nimetatud ka väravaks Musta Aafrikasse. Niiluse ääres jookseb tänav nimega Corniche. Corniche’il asuvad pangad, valuutavahetuspunktid, hotellid. Old Cataracti hotell on väga ilus hotell, mis on tuntud selle poolest, et Agatha Christie kirjutas seal oma raamatu “Surm Niilusel”. Aswani läänekaldal asuvad ka Aga Khani mausoleum, Püha Siimeoni klooster ja paljud hauakambrid. Lisaks asuvad läänekaldal ka nuubia külad. Nendesse küladesse viiakse turiste, et tutvuda nuubialaste tavadega, näha tüüpilist nuubialaste elamut ning mõnikord pakutakse külas ka nuubia traditsioonilist toitu. Nuubia külades tasub ka kohalikke suveniire vaadata, kuna osa neist on teistsugused kui mujal. Külastada tasub ka Aswani kõrgpaisu või tammi (Saad el-Ali). Teel Aswani suurele tammile sõidetakse üle ka esimesest Aswani tammist. Tammi nimetatakse ka sajandi ehitiseks. Tamm valmis 1971. aastal ning on 4 kilomeetri pikkune. Tänu Aswani tammile on võimalik niisutada maad aastaringselt. Tammi taga asub endise presidendi Nasseri nimeline tehisjärv. Järv on 600 km pikkune ning tekkis tammi ehitamise tagajärjel. Tammi ehitamine ohustas suurel määral muistse Egiptuse ajal ehitatud templeid. Kokku oli vee alla jäämise ohus 14 templit, millest kuulsaimad Abu Simbeli kaksiktemplid. Enamik templitest õnnestus siiski päästa ja taastada algsel kujul. Tammile minnes jääb esmalt silma hiigelsuur lootoseõit meenutav monument. See monument on püstitatud tähistamaks Egiptuse ja Nõukogude Liidu sõprust. Aswani tamm oli president Nasseri algatatud moderniseerimisprogrammi suurim ja tähtsaim osa ning Nõukogude Liit oli tammi ehitamisel suureks abiks.

(allikas: Kruiisikeskus)

Vaade Niilusele ja Aga Chani mausoleumile meie laeva päikesedekilt

Old Cataracti hotell

Vaade Nuubia külale

Nuubia külas käisime me ühe pere kodus ja ka kohalikus koolimajas, mis meie mõistes on küll lasteaed. Lapsed õpivad koolis nii araabia kui nuubia keelt rääkima ja kirjutama kui ka omandavad esmaseid matemaatilisi oskusi.

Älif, bää, tää e. a, b, d… :D

Miks mänguväljak on seatud sisse rõdule, seda ma teada ei saanudki.

Vaade kooli siseõuele. Otse ees on lava-auk :)

Tagasisõidul Nuubia külast võtsid paadimees ja meie kohalik giid Mohammed lauluviisi üles

Ja oligi jäänud veel vaid viimane pool päeva, sest aeg hakkas märku andma, et vaja asjad kokku panna ja hakata tagasi Hurghada poole suunduma. Aga veel enne ärasõitu ootas ees rahvuslik õhtu ning järgmisel päeval Assuani tammi ja Philae templi külastus.

Assuani tammist olin lugenud ja ka sellest, missuguseid tagajärgi selle tammi püstitamine kaasa tõi (Niilusest kadusid krokodillid ning paljud templid uppusid, tekkis Nasseri järv), aga kohapeal olles ei toonud see tamm mulle mingisuguseid emotsioone.

Vaated kuulsale Assuani tammile ja tammilt

Erinevalt tammist aga ei jätnud mind sugugi ükskõikseks Philae tempel, mis algselt asus ka praegusel ajal veega kaetud alal, kuid on vetest üles tõstetud ja külastajatele avatud.

Aswanile lähim kuulus tempel on Philae tempel, mis on pühendatud jumalanna Isisele. Tempel asus algselt Philae saarel, mis on nüüd vee all. Tänu rahvusvahelisele koostööle päästeti Isise tempel tõstes selle lähedalasuvale Agilkia saarele. Saarele pääseb paadiga. Philae templit on nimetatud ka ‘egiptuse pärliks’. Tempel oli pikka aega jumalanna Isise kummardamispaigaks. Isist kummardati ka tükk aega pärast kristluse teket. Tempel on pakkunud varjupaika varakristlastele ning olnud ka kiriku asemikuks. (allikas: Kruiisikeskus)

Philae templis

Algselt asus tempel selle koha peal, kus praeguseni on näha püstiseid vaiu

Selliste paatidega tuuakse turistid Philae saarele ja viiakse pärast Aswani tagasi

Veel päris enne ärasõitu Aswanist tuli läbi käia ka ühest kohustuslikust üritusest ehk siis nn. lõhnainstituudist. Olen sellelaadseid asutusi varemgi külastanud, aga seekord oli ka midagi uut. Nimelt nägime, kuidas kohapeal valmisid need imetillukesed ja üliõrnad lõhnapudelikesed.

Aga siis oligi aeg hakata ennast bussi peale pakkima ja Hurghada poole teele asuda. Paraku ärasõit venis, sest arusaamatul põhjusel ei saanud kohalikud aru, miks eestlased ise oma kottidega bussi juurde kobisid ja veel üllatavam oli nende jaoks see, et mehed hakkasid ise kotte juhile bussikatusele upitama. No see lugu ei kõlvanud küll sealsete meeste arvates kuskile ja nii kulus üksjagu aega enne, kui arusaamatus sai lahendatud :)

Kuna oli revolutsiooni aastapäev, siis kardeti teesulge ja muid rahutusi ja takistusi. Kuulda oli olnud, et kuskil oli buss turistidega kinni peetud ja tunde kinni hoitud. Meie teel kulges kõik rahulikult, erandiks ehk tohutud autokütuse-sabad, mida meil paljudes kohtades tee ääres näha õnnestus.

Ja oligi jäänud vaid viimane puhkusepäev Hurghadas, mille sisustasime hotelli rannas päikest nautides, merel õõtsudes ning mööda tuttavat Sakkala peatänavat promeneerides ning Abu Ashara Marketist meelepärast otsides.

Minu Egiptuse lood aga on tänaseks päevaks täiendust saanud ja kirja panemist ootab selleaastane lugu aegade külmimast ja lausa lumisest Egiptusest ehk kuidas me Siinaid avastasime.

Kuigi Facebooki sisseehitatud küsitlustarkvara kasutades läbi viidud uuring ei pretendeeri ühelgi juhul teadusuuringu täpsusele ja objektiivsusele, võtavad tulemused reisibüroo Go Travel tegevjuhi Matti Pruuli sõnul eestlaste reisieelistused üsna tabavalt kokku.

„Et soe kliima on eestlastele oluline, pole mingi üllatus,“ kommenteeris ta. „Väga sageli pöörduvad kliendid meie poole nii, et selget reisisihti paigas ei ole, ning paluvad reisikonsultantidel soovitada, kuhu oleks soovitud ajaperioodil kõige mõnusam reisida või kuhu leidub parima hinna ja kvaliteedi suhtega puhkusepakkumisi.“

Üllatavaks pidas Pruul aga seda, kui suur hulk vastanutest reisiplaanide tegemisel sõprade eelistusi arvestab ning kui vähesed vastajad pidasid oluliseks reisi hinda. Vaid 1% vastanutest oli märkinud, et hind on reisi valikul kõige olulisem kriteerium, reisi sisukuse ja hinna suhet pidas oluliseks 10% vastanutest.

„Keskmise puhkusepaketi hind, mis Go Travelis müüakse, jääb täna 550 euro kanti, mis ei ole tegelikult väike summa. Aga igapäevatöös näeme siiski sageli, et kliendid tahavad järjest enam täpselt teada, mida nad oma raha eest saavad. Tihti ollakse nõus ka rohkem maksma, kui vastu saadakse midagi tõesti head ja erilist,“ kommenteeris Pruul.

Kokkuvõtete tegemise ajal oli küsitlusele vastanud kokku 1403 Facebooki kasutajat. Uuringuga ja Go Traveli Facebooki fännilehega saab lähemalt tutvuda siin: https://www.facebook.com/GoMaailm.

AS GoTravel on suurima büroode võrguga kohalikul erakapitalil põhinev Eesti reisiettevõte. Go Traveli 7 reisibürood asuvad Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis, Jõgeval ning Tallinnas. Ettevõtte peamisteks tegevussuundadeks on puhkuse- ja ärireiside müük ning riiki külastavatele turistigruppidele reiside korraldamine. Go Travel kuulub kontserni Go Group, mille bussi- ja raudteetranspordi- ning turismi- ja hotellimajandusega tegelevad ettevõtted aitavad iga päev reisida tuhandetel inimestel.

Cho Oyu mäge loetakse kõige kergemini vallutatavaks 8000-liseks tipuks. Varem on selle tippu tõusnud vaid 7 eestlast – 5 aastal 1998 ja kaks aastal 2010, kõik mehed. Esimese eestlannana proovis 8000 piiri alustada Helme Suuk samuti Cho Oyu’l, kuid tippu ta ei jõudnud, Anu Nõulik on samal mäel teine üritaja. Et ohtlikul retkel turvalisus kõrgemale tasemele tõsta, annab Go Travel mägironijate kasutusse satelliittelefonid, millega kodustega sidet pidada ja vajadusel abi kutsuda.

Loe lähemalt Anu ja Uko Nõuliku Cho Oyu vallutuse plaanidest ja jälgi Anu ja Uko liikumist kaardil siin.

Cho Oyu (Foto: Uwe Gille, Wikipedia Commons)

Cho Oyu mäge loetakse kõige kergemini vallutatavaks 8000-liseks tipuks. Varem on selle tippu tõusnud vaid 7 eestlast – 5 aastal 1998 ja kaks aastal 2010, kõik mehed. Esimese eestlannana proovis 8000 piiri alustada Helme Suuk samuti Cho Oyu’l, kuid tippu ta ei jõudnud, Anu Nõulik on samal mäel teine üritaja.

Mägironimisega alustasid Anu ja Uko Nõulik vaid mõni aasta tagasi, treeninud on nad Jaan Künnapi klubis. Cho Oyu plaanib abielupaar ette võtta kahekesi, ilma grupita.

„Oleme ostnud baaslaagri teenuse, kuid kõik mäel toimuv on meie endi teha – telgid-söögid-kütus ja kogu varustus üles vedada, laagrid sisse seada jne. Meil ei ole šerpa-giidi ega lisahapnikku,“ räägib Anu Nõulik plaanidest. „Kõrgust oleme proovinud Muztagh-Atal (7546 m), seal katsetasime sama meetodit ja see toimis hästi.“

Põnevale ettevõtmisele on aidanud hoogu anda reisibüroo Go Travel. „Ei juhtu just väga tihti, et Eestist sõidetakse 8000 m mägesid vallutama, mistõttu on meil eriti hea meel, et Anu oma plaaniga just meie reisibüroosse pöördus,“ ütles Go Traveli tegevjuht Matti Pruul. „Kuigi tänapäeval on juba palju neid, kel rahakott kannatab Himaalajasse lihtsalt matkama minna, on kõrgalpinism siiski midagi muud ja meil on rõõm sellises seikluses osalised olla.“

Mägironijalt nõuab 8000 ekstreemset vastupidavust, hapnikuolud on sellel kõrgusel eluohtlikud (inimene on ilma lisahapnikuta elus maksimaalselt kuni 24 tundi). Et ohtlikul retkel turvalisus kõrgemale tasemele tõsta, annab Go Travel mägironijate kasutusse satelliittelefonid, millega kodustega sidet pidada ja vajadusel abi kutsuda.

Anu ja Uko Nõuliku ekspeditsioon algab 10. aprillil 2013. Esialgu lendab paar Nepaali, seejärel reisitakse Tiibetisse. Autotranspordiga pääseb baaslaagrist mõne tunni tee kaugusele, edasi matkatakse jala, pagas on jakkide kandamiks. Mäe tippu loodetakse jõuda 12.-14. mail, kuid see sõltub ilmaoludest. Tagasi Eestisse saabutakse 26. mail.

Bussisõit Ukundast Tansaania suurimasse linna Dar es Salaami võttis aega terve päeva ning pilet maksis 1200 Keenia šillingit (u. 11 eurot). Tansaania loodus ei olnud nii roheline kui Keenias ja ka külad nägid välja vaesemad. Dar es Salaam (tõlkes “rahu maja”) on tüüpiline Aafrika suurlinn: keskuses mõned kaasaegsed kõrged klaasmajad, keskuse ümber vanemad paarikorruselised kivimajad, äärelinnades slummihurtsikud ning olulised vaatamisväärsused puuduvad. See umbes kolme miljoni elanikuga linn oli pikka aega ka Tansaania pealinnaks, kuid nüüd on ametlik pealinn Dodoma. Kuigi parlament viidi Dodomasse üle juba aastal 1996, on paljud valitsusasutused jäänud Dar es Salaami. Liiklus linnas oli tihe ja autod nägid üllatavalt head välja. Kolasin õhtupoolikul päris pikalt mööda linna ja otsisin sobivat hotelli. Lõpuks jäin pidama hotellis nimega Flex II. Selles üsna kesklinnas asuvas hotellis maksis väike duširuumiga (isegi soe vesi oli olemas) tuba 20 000 Tansaania šillingit (10 EUR). Järgmisel hommikul tutvusin veel natuke linnaga ning seejärel läksin sadamasse. Dar es Salaami ja Sansibari saare vahel on tihe laevaühendus ning valida saab mitme erineva veesõiduki vahel. Kõige kiirem paat sõidab Sansibaril asuvasse Stonetowni linna 1,5 tunniga ning pilet maksab 35 USD. See on üsna paadi moodi laev, kuid oma nelja võimsa päramootoriga arendab ta päris head kiirust. Loomulikult on olemas ka aeglasemaid ja odavamaid paate ookeanil liikumiseks. Laevasõit oli üsna meeldiv ning pardalt avanes hea vaade Aafrika rannikule ning traditsioonilistele purjekatele.

Stonetown ehk Zanzibar City on Sansibari suurim linn ning tänu oma stiilsele vanalinnale ka üsna ilus. Stonetownis oli mul plaan veidi vanalinnas kolada ning otsida üles Farrokh Bulsara sünnikodu. See nimi ei ütle paljudele kindlasti midagi, kuid tema hilisemat nime – Freddie Mercury peaksid küll vist kõik teadma. Laevast jahutava tuule käest maha tulles lõi vastu kivilinna kohutav kuumus ning ma otsustasin kuskil varjus koos mõne jaheda õllega veidi aklimatiseeruda. Kohe sadama kõrval leidsin ühe pubi ja astusin sisse. Pubi nimi oli Mercury´s Pub, seinad olid dekoreeritud ansambli Queen piltidega ja ukse kõrval müüdi igasugust Freddie Mercury sümboolikaga nänni. Istusin merevaatega lauda, tellisin ühe jaheda õlle ja hakkasin menüüd uurima. Muude huvitavate söökide ja jookide hulgas oli menüüs kirjas ka kokteil nimega Bohemian Rhapsody. Üldiselt ma suur kokteilisõber ei ole aga mõtlesin, et sellise nimega pubis võiks ikka ühe Queeni parima loo nimelise kokteili tellida ja selle kõrvale väikese krevetisalati võtta. Kõik oli suurepärane – päikesevari, värsked krevetid ja maitsev kokteil, kuid midagi oli ikka puudu ja ma kutsusin kelneri. Palusin kõlaritest tuleva räpi asemel peale panna Queeni 1975 aasta plaadi “A Night at the Opera”, kuid kelner ja baarman ei teadnud Queeni plaatide aastaarvudest ega nimedest mitte mõhkugi. Seepeale näitasin menüüs kokteili nime ja palusin sama nimega laulu. Pika otsimise peale teatas kelner, et see lugu oli neil küll kunagi aga plaat olevat katki läinud. Lõpuks nad siiski leidsid mingi piraatplaadi, kus oli mitmeid Queeni lugusid. Andsin kelnerile tasuta ärikonsultatsiooni soovitades neil hankida korralik Queeni plaadikogu ja mängida rohkem pubi nimele vastavaid lugusid. Sel juhul oleks neil tühja saali asemel kindlasti terve hulk minusuguseid vanamehi, kes veel Queeni mäletavad ja sellest muusikast lugu peavad. Konkreetse laulu puudumisest hoolimata oli selles pubis mõnus istuda ja Queeni kuulates merd vaadata. Isegi nii mõnus, et ma ei viitsinudki enam üsna kaugel asuvat ja poollagunenud Freddie Mercury sünnimaja otsima hakata. Kolasin natuke mööda tänavaid ja pärastlõunal sõitsin dalla-dallaga Nungwisse.

Sansibari saare pindala on 2643 ruutkilomeetrit (Saaremaa pindala on 2673) ning seal elab üle miljoni inimese. Rahvastik on kirev, sest koosneb bantu neegrite, araablaste, hindude, porugallaste, inglaste ja teiste rahvaste järeltulijate segust. Erinevate kultuuride segunemine peegeldub keeles, muusikas, arhitektuuris jne. ning teeb Sansibari huvitavaks ja omapäraseks.  Sansibar kuulub küll Tansaania riigi koosseisu, kuid on poolautonoomne koos oma presidendi, müntide ja muu sellisega. Saar on suhteliselt madal (kõrgeim koht on 120 meetrit merepinnast) ja metsane (võsane) ning parimad rannad asuvad saare idaosas ja põhjatipus.

Jõudsin Stonetownist saare põhjatipus asuvasse Nungwi külasse üsna kiiresti ning asusin hotelli valima. Tahtsin mere ääres asuvat väikest omaette majakest, kus oleks dušš, WC ja elekter ning mis lisaks kõigele oleks veel odav ka. Pärast paljude erinevate majutuskohtade ülevaatamist õnnestuski selline majake leida. Majutuskoha nimi oli Salama Bungalows, väikese verandaga tuba asus vaikses siseõues paarikümne meetri kaugusel rannast, kraanist tuli leiget vett ja elekter oli peaaegu kogu aeg olemas. Hind ei olnud küll Aafrika mõistes eriti odav (kolme öö eest maksin kokku 117 000 šillingit ehk peaaegu 60 eurot), kuid Sansibar ongi mandriga võrreldes kallis. Nungwi ümbruse randades on palju mitmesuguse kvaliteedi ja hinnaga majutuskohti ning parim neist on Ras Nungwi (http://www.rasnungwi.com). Ka mitmesuguseid rannarestorane ja baare on igale maitsele ja rahakotile. Kuna minu hotellis igasugune toitlustamine puudus, siis külastasin tihti naaberhotelli Union Beach Bungalows rannabaari. See baar on lihtne ja kodune ning sõbraliku personaliga. Parimaks toiduks oli muidugi kohalik kala, mille kalurid ise täiesti värskelt kohale tõid. Õhtusöögi ajaks tõsteti suured kalad randa laua peale ning iga klient sai ise otsustada, millist kala ja millist konkreetset tükki grillida. Päikeseloojangu ajaks kaeti lauad otse randa.

Kahjuks kadusid puhkepäevad Nungwis ookeanis sulistades, õlut juues, kala süües ja juturaamatuid lugedes imekiiresti, kuid jätsid väga meeldiva mälestuse ja tahtmise kunagi Sansibarile tagasi minna.