Pakkumises ei sisaldu lennupiletit sihtkohta. Vaata omale sobivaima hinna ja lennugraafikuga pilet välja meie online süsteemist.

NB! Kruiisifirmad võivad korrigeerida hindu mitu korda päevas vastavalt laeva täituvusele. Konkreetse pakkumise saamiseks saatke meile reisipäring.

Mõned hinnanäited:

Hinnakiri

• 1061 €

  SISEKAJUT KAHELE

  Hinnas: 7 ööd majutust, täispansion (v.a. sigaretid ja alkohol; valida võib enamuse laeva restoranide vahel), meelelahutus laeval (mõningad kohad on lisatasu eest), sadamamaksud, reisibüroo teenustasu.

• 1387 €

  AKNAGA KAJUT KAHELE

  Hinnas: 7 ööd majutust, täispansion (v.a. sigaretid ja alkohol; valida võib enamuse laeva restoranide vahel), meelelahutus laeval (mõningad kohad on lisatasu eest), sadamamaksud, reisibüroo teenustasu.

Hinnas ei sisaldu:

• kohustuslikud taxid
• õhtusöögid laeva gurmeerestoranides
• Spa ja salongi teenused
• ShipShape Fitness Klass (näiteks kickboxing, pilates, jooga ja spinning)
• Golfi stimulaator
• hasartmängud
• maapealsed ekskursioonid
• videomängu saal
• internet
• alkohoolsed joogid
• mittealkohoolsed joogid (v.a. vesi, limonaad ja jäätee)
• jootrahad
• lennupiletid kruiisi alguspuhkti ja tagasi

Tühistamistingimused:

• 6 ja enama öö pikkused kruiisid saab trahvivabalt tühistada hiljemalt 75 päeva enne reisi
• Kruiisid, mis jäävad jõulude ja aastavahetuse pühade sisse saab trahvivabalt tühistada hiljemalt 90 päeva enne reisi algust; kuid võib ette tulla ka erandeid.

Reisitingimused:

• Ettemaks 20% kogu reisi summast tuleb tasuda 7 päeva jooksul;
• Lõppmaks hiljemalt 80 päeva enne kruiisi algust;
• Kruiisi hinnad võivad muutuda seoses valuutakursside muutmisega.

Pakkumine kehtib kuni 10.11.2012

Vaata reisikava

Hinnakiri

• 895 €

  Pakett ühele inimesele

  Hinnas: lennupiletid Tallinn – Porto ja Lissabon – Tallinn koos maksudega, majutused korralikes 2*-3* hotellides kahekohalises toas hommikusöökidega, eestikeelse giidi teenused kogu reisi vältel, väljasõidud mugavustega bussiga, reisibüroo teenustasu.

PS. Hind ei sisalda sissepääsupileteid muuseumidesse ja teistele tasulistele objektidele ega lõunasööke.

Lisatasu eest:

• Reisikindlustus
• Majutus ühekohalises toas

Tingimused:

• Ettemaks 50-200 € tasuda broneerimisel  3 päeva jooksul kinnituseks. Ettemaksu 200 € võib tasuda osade kaupa, 200 € peab olema tasutud juuni lõpuks ja seda ei tagastata tühistamisel.
• Ülejäänud summa koos lisatasudega tasuda 2. septembriks 2012.
• Õigeaegselt tasumata broneeringud tühistuvad automaatselt.
• Annulleerimine vastavalt GoTravel AS poolt korraldatavate pakettreiside tüüptingimustele 

Pakkumine kehtib kuni 03.09.2012

Pakkumises ei sisaldu lennupiletit Marseilles`sse. Vaata omale sobivaima hinna ja lennugraafikuga pilet välja meie online süsteemist.

NB! Kruiisifirmad võivad korrigeerida hindu mitu korda päevas vastavalt laeva täituvusele. Konkreetse pakkumise saamiseks saatke meile reisipäring.

Mõned hinnanäited:

Hinnakiri

• 1835 €

  SISEKAJUT KAHELE

  Hinnas: 7 ööd majutust, täispansion (v.a. sigaretid ja alkohol; valida võib enamuse laeva restoranide vahel), meelelahutus laeval (mõningad kohad on lisatasu eest), sadamamaksud, reisibüroo teenustasu.

• 2074 €

  AKNAGA KAJUT KAHELE

  Hinnas: 7 ööd majutust, täispansion (v.a. sigaretid ja alkohol; valida võib enamuse laeva restoranide vahel), meelelahutus laeval (mõningad kohad on lisatasu eest), sadamamaksud, reisibüroo teenustasu.

• 2472 €

  RÕDUGA KAJUT KAHELE

  Hinnas: 7 ööd majutust, täispansion (v.a. sigaretid ja alkohol; valida võib enamuse laeva restoranide vahel), meelelahutus laeval (mõningad kohad on lisatasu eest), sadamamaksud, reisibüroo teenustasu.

Hinnas ei sisaldu:

• kohustuslikud taxid
• õhtusöögid laeva gurmeerestoranides
• Spa ja salongi teenused
• ShipShape Fitness Klass (näiteks kickboxing, pilates, jooga ja spinning)
• Golfi stimulaator
• hasartmängud
• maapealsed ekskursioonid
• videomängu saal
• internet
• alkohoolsed joogid
• mittealkohoolsed joogid (v.a. vesi, limonaad ja jäätee)
• jootrahad
• lennupiletid kruiisi alguspuhkti ja tagasi

Tühistamistingimused:

• 6 ja enama öö pikkused kruiisid saab trahvivabalt tühistada hiljemalt 75 päeva enne reisi
• Kruiisid, mis jäävad jõulude ja aastavahetuse pühade sisse saab trahvivabalt tühistada hiljemalt 90 päeva enne reisi algust; kuid võib ette tulla ka erandeid.

Reisitingimused:

• Ettemaks 20% kogu reisi summast tuleb tasuda 7 päeva jooksul;
• Lõppmaks hiljemalt 80 päeva enne kruiisi algust;
• Kruiisi hinnad võivad muutuda seoses valuutakursside muutmisega.

Pakkumine kehtib kuni 10.10.2012

Et raamatus on kirjeldatud 1992 kuni 2009 toimunud rännakuid Venemaa põhjalasse, siis on võimalik jälgida ka nendel aastatel Venemaal üldiselt toimunud muutusi.

Autor külastab eelkõige soome-ugri alasid ja teeb väga sisukaid kõrvalepõikeid nende paikade kujunemislukku. Järeldused on enamasti nukrad – kui komi ja ingerlanna abielluvad, tuleb välja ikka venelane.

Kõige muu kõrval on raamatus esitatud ka nn rongisõiduetikett. Venemaal on rongiga reisimine populaarne ja seal tuleb täpselt teada, kuidas käituda neljases kupees, kus võivad olla ka vastassugupoolte esindajad, kuidas, kus ja mida kupees süüa jne.

Iga reisi ettevalmistamine algab raamatukogust. Nii teeb teadlane. Aga keegi ei keela reisi kaugele alustada raamatukogust ka suvalisel lihtsurelikul.

Kaks boonust on ses teoses veel – teadustööde nimekiri neile, kes teema vastu põhjalikumat huvi tunnevad ja lugemisvihjed Indrekul reisidel kaasas olnud raamatutest.

See raamat võiks olla eeskujuks neile tudengitele, kes tahavad pidada korrektset ja samas kõnekat ekspeditsioonipäevikut.

Anna Soomets

Üheksakümmend aastat küsimusi on marquezilikult sobiv hoiak Ladina-Ameerikas enamiku elust askeldanud Männili mõistmiseks. Ka Remsule meeldib „portreteerides“ palju küsida. Millega on kergem leppida, kui pakutud vastuste, või kardetavalt igavikku riputatud teadmatusega. Juudiküsimus, sarnaselt märgiliselt koomilise otsusega asetada samale riiulile stahhanovlase ja Malta Ordu rüütlimärgid, ei paina sealjuures esmatähtsalt.

Männili liikumatu liigutaja oli janu kõrgklassi elu järele, mille õigustuseks ta tsiteeris Remsule moekeisrit Guccit: kõrge hind valmistab peavalu vaid ühe korra, seevastu kõrge kvaliteet valmistab rõõmu terve elu. Läbi aegade üks mõjuvõimsamaid eesti ärimehi ise aga ilmselt ignoreeris liiga uljalt tõsiasja, et kui midagi soovitakse iga hinna eest, siis pahatihti on hind vale. Männil ei koonerdanud seda hinda makstes.

Eduard Tüür

Ega õigeusualaseid teoseid Eestis just üleliia palju ei ilmu. Vaid Pühtitsa klooster on enda kohta välja andnud erinevaid brošüüre ja albumeid (viimane 2010). Ja nüüd siis ilmus 2011. aastal korraga suisa kaks mammutteost. Ahto Raudoja juhtimisel on välja tulnud „Setomaa tsässonad“ (578 lk) ning Jaanus Plaat ja Arne Maasik on üllitanud raamatu „Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis“ (1002 lk). Kui lisame siia Eesti Kunstimuuseumi läinud aastal välja antud albumi „Eesti ikoonikunst“, saame nii esindusliku valiku, et jumalapoegki rõõmustaks.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Kuigi Siilats ise kasutab mitut puhku sõna „seiklus“, siis tegelikult pole tegu mingi uljaspeaga. Viktori kaatrites on mitte ainult SOLAS-e reeglitega kohustuslik varustus, vaid ka palju muud satelliit-telefonist kuni sukeldumisvarustuseni, mis meresõidu mugavaks, lõbusaks ja ohutuks teeb.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Natuke kuivavõitu raamatus on siiski palju väärt nõuandeid, näiteks lüüsimiseks, kanalis sõiduks, tõusude, mõõnade ja hoovustega hakkama saamiseks. On kirjeldusi mitmetest legendaarsetest paikadest ja meresündmustest Gibraltarist Cowes Weekini.

Oma raamatus viitab Siilats paaril korral ka ise vastuoludele traditsiooniliste purjepaatide hindajate ja plastikust mootorjahtide fännide vahel. Väikelaevnik positsioneerib end väga selgelt – tema on moodsate kaatrite mees, kes usub elektronkaarte, veab vägikaigast Eesti merendusametnike ja –koolitajatega ning hindab Ameerika teaduse ja tehnika viimast sõna. Oma seisukoha õigsuse tõestuseks on tal tuua palju ratsionaalseid argumente.

Aga on ka teistsuguseid seisukohti. Eelmisel aastal ilmus märkimisväärne mereraamat jahtkapten Hillar Kukelt, pealkirjaga „Olen tohtinud hingata tuult vabal merel“. Ka Kukk on väga kogenud meremees, sõitnud mitu korda üle Atlandi ja lõpuks ka ümber maapalli. Hillar on teist masti meremees kui Viktor, seda näitab kõige ilmekamalt juba see, et tema aluseks on vana Colin Archer tüüpi purjekas ja tal ei ole kuhugi kiiret. Sadama asemel loksub ta pigem merel.

Siilatsi stiiliks on voolujoonelisus ja kiirus, Kukel ümarus ja vaikne õõtsumine. Seal, kus Siilats viskab kiirpilgu plotterile ja otsustab, tuhnib Kukk paberkaartides ja mõtiskleb. Seal, kus Siilats kurjustab mõistmatutega, püüab Kukk mõista iseennast.

Täiesti erinevad kaptenid, erinevad mered, erinevad raamatud. Aga need, kes reisides merd ja inimesi tundma tahavad õppida, võiksid lugeda mõlemat.

Tiit Pruuli, jahtlaev Lennuki madrus 1999-2001

Suuskade hooldamise vajadus sõltub eelkõige sellest, kui aktiivselt alaga tegeleda. Kui paar korda kuus vaikselt matkata, siis selleks sobivad ka kõige odavamad suusad, mida ei olegi vaja hooldada. Neil on ekstrudeeritud põhi, kuhu ei jää parafiin alla. Klassikasuuskadel on pidamisalasse pressitud n-ö kalasabamuster, mis takistab suuskadel tagasi libisemast, seega ei ole ka pidamismääret tarvis kasutada.

Siiski võib vajadusel parandada ka odavate suuskade libisemist ja selleks on olemas kiirmäärded. Kiirmääre on vedelal kujul madala fluorisisaldusega geel, mis kantakse suusa tallale svammiga. Selle määrde kohta võib öelda, et lihtsalt ja kiiresti alla, aga sama kiiresti kulub ta sealt ära.

Kui suusatada aktiivselt juba vähemalt paar korda nädalas, tuleks kasutada sintratud põhjaga suuski, mida peab kindlasti hooldama. „Sintratud” tähendab, et suusa põhjale on lihvitud muster ehk mikrosooned, kuhu jääb parafiin pidama. Erineva hinnaklassiga suuskadel on oma põhjamaterjal. Kallimatel on kasutatud rohkem grafiiti, mis teeb suusa libedamaks, võistlussuuskadel vastab põhjalihv kas külmale või soojale ilmale, tipptasemel suuskadel on oma mustrid kõikvõimalike lume- ja rajaolude jaoks.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Kas piirkonnas on levi?

Kui Eestis katavad kõik mobiilioperaatorid leviga enam-vähem kogu riigi, siis suuremates riikides on tavapärane, et mobiilioperaator levib vaid kindlas piirkonnas, mitte kogu riigi territooriumil. Seepärast on reisi plaanimisel kasulik tutvuda sihtriigi operaatorite levialakaartidega. Enamiku operaatorite levialakaardid on leitavad http://maps.mobileworldlive.com/.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Meie tipuüritus algas baaslaagrist 1. augustil. Esimesi päevi varjutasid kehv ilm ja probleemid priimusega – liikuma saime esimesest laagrist alles 6. augustil. 10. augustil jõudsime Pobeda läänetipu alla 6900 meetrile, millest plaanisime minna edasi tiputõusule, puhastasime enestele telgiplatsi, panime varjualuse püsti ja jäime ootele. Ootamine venis arvatust palju pikemaks. Öösel vastu 11. augustit algas torm koos lumesajuga. Terve järgmise päeva passisime telgis, vahepeal seda järjest pealekuhjuva lume alt välja kaevates. Sadas lund ja tuiskas, nähtavust mõni meeter.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

On teada, et paremini polsterdatud nahaaluse rasvkihiga inimesed kannatavad jahedat paremini, soojas aga higistavad rohkem. Kõhnemad sagedasti külmetavad, aga higistavad vähem. Osal inimestel külmetavad kogu elu käed ja jalad, mis on sageli seotud perifeerias asuvate veresoonte nõrkusega. See on enamasti kaasasündinud sümptom. Teadaolevalt jahedas vastupidamine oleneb paljus riietusest. Soojust aitab paremini hoida riiete vahel olevad õhukihid. Need õhukihid ja nende kasutamine on omaette teadus, mida saab siberlastelt õppida. Väga tundlikud on aga need kehapiirkonnad, kuhu külm kergesti ligi pääseb ja kus polsterdavat rasvkihti pole ehk siis sõrmed, varbad, põsed, kõrvad. Kogu keha soojusest ligi 18% eraldub just pea kaudu. Tundlik on ka kael.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Olles varustuse kaalu probleemidega aastaid kokku puutunud, olen ikka ja jälle proovinud leida alternatiive peegelkaamera kaasavedamisele. Aastaid tagasi neid variante ei eksisteerinud, kuid täna julgen öelda, et alternatiivid on olemas ja toimivad hästi. Heal tasemel harrastusfotograaf võib täna minna reisile üsna kompaktse kaameraga ning peale reisi tooreste, RAW-formaadis tehtud fotode üle uhkust tunda. Ühesõnaga – kergekaaluline, „kaaluta olek“ fotovarustuse mõistes on täna reaalsus. Toimiv reaalsus.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Jakuudi muusika on ka see, mida kõikides minu poolt siin ajakirjas käsitletud muusikatest Eestis kõige raskem on kätte saada. Traditsioonilist muusikat on veel võimalik paari briti ja prantsuse plaadifirma alt leida ja tellida, ent kaasaegset etnopoppi peaks olema siinpool Uraale päris raske kätte saada. Minu tutvus jakuudi muusikaga algas 2000. aastal, kui ma Jakutski linnas pisikeses kioskis oma esimese jakuudi muusika kasseti ostsin. Edasi läks asi progresseeruvas tempos ja nüüd on mul seda muusikat traditsioonilisest parmupillist kuni räpini kastide kaupa. Iseenesest pole muusika rohkus sealmaal kunagi olnud probleem. Jakuudid on maru musikaalsed ja armastavad suisa maniakaalselt laulda ning pilli mängida. Mõned aastad tagasi ütles mulle üks jakuudi produtsent: “Jumala õnn, et rahval raha pole. Muidu oleks igal jakuudil vähemalt üks album väljas.” Ja ma usun seda.

-Täismahus artikli lugemiseks osta poest viimane Go Reisiajakiri või telli ajakiri omale koju või kontorisse siit. Täismahus saab veebis artikleid lugeda 4 kuud peale ajakirja ilmumist.-

Hinnakiri

• 90 €

  Meresuu pakett kahele P-N kuni 30.04.

  Hinnas: 1 öö majutust, kahene tuba, hommikusöök restoranis Meloodia, basseinide, saunade ja jõusaali piiramatu kasutus, hommikumantlid toas, 1 hoolitsus inimese kohta valikust (soolakamber 30 min; massaažitool 20 min, päikesehoolitsus liival 20 min), teistele hoolitsustele soodustus -10%, kokteil Piano baari valikust.

• 100 €

  Meresuu pakett kahele P-N 1.05.-15.06; 16.08.-31.08.

  Hinnas: 1 öö majutust, kahene tuba, hommikusöök restoranis Meloodia, basseinide, saunade ja jõusaali piiramatu kasutus, hommikumantlid toas, 1 hoolitsus inimese kohta valikust (soolakamber 30 min; massaažitool 20 min, päikesehoolitsus liival 20 min), teistele hoolitsustele soodustus -10%, kokteil Piano baari valikust.

• 100 €

  Meresuu pakett kahele R-L kuni 30.04.

  Hinnas: 1 öö majutust, kahene tuba, hommikusöök restoranis Meloodia, basseinide, saunade ja jõusaali piiramatu kasutus, hommikumantlid toas, 1 hoolitsus inimese kohta valikust (soolakamber 30 min; massaažitool 20 min, päikesehoolitsus liival 20 min), teistele hoolitsustele soodustus -10%, kokteil Piano baari valikust.

• 118 €

  Meresuu pakett kahele R-L 1.05.-15.06; 16.08.-31.08.

  Hinnas: 1 öö majutust, kahene tuba, hommikusöök restoranis Meloodia, basseinide, saunade ja jõusaali piiramatu kasutus, hommikumantlid toas, 1 hoolitsus inimese kohta valikust (soolakamber 30 min; massaažitool 20 min, päikesehoolitsus liival 20 min), teistele hoolitsustele soodustus -10%, kokteil Piano baari valikust.

Lisatasu eest

• Ühese toa lisamaks kuni 30.04.
  30 €
• Ühese toa lisamaks al. 01.05.
  35 €
• Lisaöö R-L kuni 30.04.
  36 €
• Lisaöö P-N kuni 30.04.
  40 €
• Lisaöö P-N alates 01.05.
  40 €
• Lisaöö R-L alates 01.05.
  48 €

Tingimused:

• pakkumine kehtib uutele broneeringutele ja vabade tubade olemasolul;
• soodushinnaga tubade arv on piiratud;
• paketi saabumispäeval check-in alates 14.00, check-out järgmisel päeval 12.00;
• tellimine ja tasumine peavad toimuma samaaegselt;
• väljaostetud tellimused ei kuulu muutmisele ega tühistamisele.

Müük toimub ajavahemikus 17.02. – 19.02.12 Touresti raames Go Travel’i müügipunktis.

Vaata kõiki messipakkumisi SIIT

Suur töö on aga nüüdseks tehtud. Marsruut on peaaegu paigas. Loomulikult ei ole mul õrna aimu, kuivõrd realistlik see on. Neli päeva Pekingis, Shanghais ja Hong Kongis, ülejäänud 11 päeva kõigis muudes linnades, mis teepeale jäävad.

Kel huvi, siis meie teekond Hiinas on järgnev: Peking-Tianjin-Jinan-Nanjing-Yangzhou-Suzhou-Hangzhou-Shaoxing-Fuzhou-Xiamen-Guangzhou-Hong Kong-Shenzhen. Mõlemil suunal lisanduvad siis marsruudid Tallinn-Riia-Brüssel ja Brüssel-Riia-Tallinn. Siseliiklus on ehitatud enamasti üles rongide peale, valdavalt ainult D ja G tüüpi rongid (huvitav, kas ma väljendasin ennast nüüd korrektselt, kas need olid rongitüübid?). Kaks pikemat otsa peab aga tegema siselennuga. Peaks selgust saama, millised firmad oleks siselendudeks soodsaimad.

View Larger Map

Nüüd siis järgmine samm ja ma ei kujuta päris täpselt ette, mis see on. Tervisekindlustus või hoopis konsultatsioon, millised vaktsiinid tuleks teha? Viisa taotlust pole veel ju mõtet esitada, hotelle vist ka mitte broneerida? Mida siis ja kuidas siis edasi? Arvatavasti jätkan sealt, kus eelmises lõigus lõpetasin või õigemini pooleli jäin, proovin otsida välja soodsaimad lennukompaniid, kes pakuvad soodsaimaid lennupileteid siselendudeks.

—

Olen algaja seljakotiturist, kes on harjunud puhkama ja “seiklema” vanas ja turvalises Euroopas või nn lääneühiskonnas, näpuotsas vaid kohver, ID-kaart või pass ja rahakott.

Olgu siinkohal öeldud, et kõik head soovitused on oodatud ja teretulnud!

Vaata hotellide kirjeldusi

Hinnakiri

• 894 €

  Pakett hotellis Beaches Sandy Bay 3*

  Hinnas: 7 ööd majutust, koht 2-ses toas, kõik hinnas teenusega

• 968 €

  Pakett hotellis Beaches Boscobel 4*

  Hinnas: 7 ööd majutust, koht 2-ses toas, kõik hinnas teenusega

• 1090 €

  Pakett hotellis Beaches Negril 4*

  Hinnas: 7 ööd majutust, koht 2-ses toas, kõik hinnas teenusega

Tingimused:

• hinnas ei sisaldu lennupileteid;
• tellimine ja tasumine peavad toimuma samaaegselt;
• väljaostetud tellimused ei kuulu muutmisele ega tühistamisele.

Müük toimub ajavahemikus 17.02. – 19.02.12 Touresti raames Go Travel’i müügipunktis.

Vaata kõiki messipakkumisi SIIT

Iisraelis algas 8.veebruaril üldstreik, millega riigi peamine ametiühing nõuab töötingimuste parandamist.
Streik mõjutab ühistranspordi tööd, rongiliiklust, Iisraeli Panka ja riigi suurimat rahvusvahelist lennujaama, mis jääb suletuks kuni keskpäevani.

Terrorismioht Iisraelis on jätkuvalt üsna kõrge. Soovitame kindlasti enne reisi end registreerida ja teha reisikindlustus.Riigis viibides tuleks hoida end kursis uudistega ja arvestada, et mistahes terroriakt või muu vahejuhtum võib pingestada üldist olukorda antud piirkonnas või linnas. Eriti tähelepanelik tuleks olla reisimisel Gaza sektori läheduses asuvatesse linnadesse: Ashdodi, Sderoti, Ashkeloni ja Beer Shevasse.

Kohalikke võimude soovitused hädaolukorras käitumiseks leiate siit.

BULGAARIA

Lõuna-Bulgaaria regioonides on välja kuulutatud eriolukord seoses Maritsa jõe ja selle harujõgede üleujutustega, mille tulemusena on purunenud ka üks tamm. Praeguse seisuga on üleujutustes hukkunud 8 inimest, lisaks on sajad inimesed jäänud peavarjuta.
Üleujutuste tõttu suleti 6. veebruaril kell18.00 Bulgaaria ja Türgi vaheline suurim piiripunkt Kapitan Andreevo.

HISPAANIA-KANAARI SAARED

Kanaari saartest väiksemail, El Hierro saarel, on aktiivseks muutunud vulkaan. Toimunud on mitmeid veealuseid vulkaanipurskeid, täpsemat sellekohast infot leiab siit. Riskitase on  La Restinga piirkonnas tõstetud kollaseni, ülejäänud saare riskitase on samuti kollane. Kehtestanud on piirangud kalapüügile, purjetamisele ja sukeldumisele La Restinga ümbruses.
Välisministeerium soovitab järgida kohalike võimude juhiseid ja korraldusi, uudiseid ning võimalusel vältida ohtliku piirkonda.

PRANTSUSMAA

Lennundustöötajate streigi tõttu on Air France sunnitud jätma 50 protsendi pikamaalendudest ning 70 protsendi lühi- ja keskmise pikkusega lendudest. Täpsemat infot leiab siit
Piloodid, lennusaatjad ja lennujaamade personal protestivad esmaspäeval 6. veebruaril alanud neljapäevase streigiga plaani vastu, mis kohustaks neid tööseisakutest kaks ööpäeva ette teatama.

Vaata hotellide kirjeldusi

Hinnakiri

• 377 €

  Pakett hotellis Thermal 4* (01.02.-31.03. ja 01.11.-26.12.2012)

  Hinnas: 7 ööd majutust, koht 2-ses toas, 7 x buffee-hommikusöögid, 7 x õhtusöögid, arstlik ülevaatus, 5 x protseduurid, sissepääs ujulasse, reisibüroo teenustasu.

• 546 €

  Pakett hotellis Thermal 4* (01.04.-28.06. ja 08.07.-31.10.2012)

  Hinnas: 7 ööd majutust, koht 2-ses toas, 7 x buffee-hommikusöögid, 7 x õhtusöögid, arstlik ülevaatus, 5 x protseduurid, sissepääs ujulasse, reisibüroo teenustasu.

Reisitingimused:

• reisipakett kuulub väljaostmisele hiljemalt 7 päeva enne reisi alguskuupäeva;
• juhul kui reisi alguseni on jäänud vähem kui 7 päeva, peavad reisi broneerimine ja väljaost toimuma samaaegselt;

Pakkumine kehtib kuni 26.12.2012

Tourestil kõik Salva reisikindlustused – 15% soodsamad! 

Müük toimub ajavahemikus 17.02. – 19.02.12 Touresti raames Go Travel’i müügipunktis.

Vaata kõiki messipakkumisi SIIT

Vaata hotellide kirjeldusi

Hinnakiri

• 1447 €

  Pakett hotellis Veranda Palmar Beach 3*

  Hinnas: 7 ööd majutust, koht 2-ses toas, hommikusöögid, edasi-tagasi lennupilet Mauritiusele, lennujaamamaksud (seisuga 07.02.2012).

• 1517 €

  Pakett hotellis Le Palmiste 3*

  Hinnas: 7 ööd majutust, koht 2-ses toas, hommikusöögid, edasi-tagasi lennupilet Mauritiusele, lennujaamamaksud (seisuga 07.02.2012).

• 1655 €

  Pakett hotellis Coin de Mire 3* HB Superior

  Hinnas: 7 ööd majutust, koht 2-ses superior toas, hommiku- ja õhtusöögid, edasi-tagasi lennupilet Mauritiusele, lennujaamamaksud (seisuga 07.02.2012).

• 1723 €

  Pakett hotellis La Palmeraie 4* HB Superior

  Hinnas: 7 ööd majutust, koht 2-ses superior toas, hommiku- ja õhtusöögid, edasi-tagasi lennupilet Mauritiusele, lennujaamamaksud (seisuga 07.02.2012).

• 1744 €

  Pakett hotellis Heritage Awali Golf & Spa 5* Delux

  Hinnas: 7 ööd majutust, koht delux toas, hommikusöögid, edasi-tagasi lennupilet Mauritiusele, lennujaamamaksud (seisuga 07.02.2012).

Lisatasu eest

• Transfeer Mauritiusel lennujaam - hotell vv
  54 €

Tingimused:

• lennupiletite väljaostmine 24 h peale broneeringu tegemist.
• väljaostetud tellimused ei kuulu tühistamisele.

Reisiperiood: kuni 31.05.2012

Hinnakiri

• 10 €

  Hansabuss Business Line`iga Riiga / üks suund

  Sama hind nii Tourist Lux kui ka Business Class salongides

• tellimine ja tasumine peavad toimuma samaaegselt;
• väljaostetud bussipilet ei kuulu muutmisele ega tühistamisele.

Tourestil kõik Salva reisikindlustused – 15% soodsamad! 

Müük toimub ajavahemikus 17.02. – 19.02.12 Touresti raames Go Travel’i müügipunktis.

Vaata kõiki messipakkumisi SIIT

• 58 €

  Aastane sooduskindlustus Euroopas

  Kindlustuskatted aastasele reisikindlustusele: tervisekindlustus 30 000 €, reisitõrkekindlustus 960 €, pagasikindlustus 640 € (TAVAHIND 93,95 €)

• 77 €

  Aastane sooduskindlustus kogu maailmas (v.a. USA)

  Kindlustuskatted aastasele reisikindlustusele: tervisekindlustus 70 000 €; reisitõrkekindlustus 1600 €; pagasikindlustus 640 € (TAVAHIND 179.90 €)

Kõik ülejäänud Salva reisikindlustuse tooted 15 % soodsamad!

Tingimused:

• toote eest tasumine peab toimuma samaaegselt kindlustuspoliisi vormistamisega;
• väljaostetud kindlustuspoliisid tühistamisele ei kuulu.

Müük toimub ajavahemikus 17.02. – 19.02.12 Touresti raames Go Travel’i müügipunktis.

Vaata kõiki messipakkumisi SIIT

Nevada on tohutult suur, Eestist kümneid kordi suurem ja enamuse sest võtab enda alla nn.kausis asuv (Great Basin- Suur Kauss) veetu ja kivine kõrb. Põhjas on tegemist nn. külma kõrbega ja lõuna pool, kus Las Vegas ja Sierra Mountinsid, kuuma kõrbega. Üks ekstravagantne koht teenib välja palju hüüdnimesid. Nimed nagu; seidzi osariik (hall iseloomuliku lõhnaga ürdipõõsas), hõbeda osariik, sõjast sündinud osariik – on tabavad nimetused.
See riik on sajandeid olnud õnneotsijate ning seikluste armastajate paradiisiks ning nõudnud karmi kõrbelooduse tõttu avastamisel uskumatuid pingutusi.

Nevada on olnud ka kohaks, kus on elanud väga vähe elanikke. Vaid tänapäeval, tänu konditsioneeridele, kasvab see osariik kohutava kiirusega, seda just Las Vegase arvel.

Ajaloos on olnud momente, kus Nevada elanike arvu on alla viinud katastroofid või mingi tõeliselt raske sündmus. Nevada on eluks “ raske” osariik ja see on ka loomulik. Kõrb on elukeskkonnana pea võimatu igal juhul head adopteerumisvõimet nõudev paik, küllap seda nii looduse enda kui ka looduse kuninga – inimese jaoks.
Teised osariigid võtavad Nevada elanikke kui ekstreemseid, lõbujanulisi ning pidevalt mängupõrgutes aega mööda saatvaid, seega haigeid inimesi. Nevadalasel, eriti las-vegaslasel, ei ole hea kuulsus.
Kuid kuna elu siin on odavam kui mujal, eluaseme saab kätte väiksema hinnaga kui näiteks Californias, siis tänapäeval tullakse siia massiliselt. Heade rahade peale mängijatele on see linn võimalus end auväärselt sisse seada ja elu rahakalt mööda saata. Väikese rahaga õnneotsijad jäävad sellest piskustki ilma. Fortuuna on linnas kanda kinnitanud, kuid soosib vaid väljavalituid. Aga see põnev seik ongi, proovida kas jah või ei. Ei’d ei usu seejuures keegi.
Nevada ja Las Vegase nägu on tänapäeval niisugune, missuguseks karm ajalugu ta teinud on…

Pueblo Grande

“Selle paiga taga elavad lohemaod”, nii kirjeldasid siinset loodust esimest korda kaardistanud inimesed. Ületada kuiva päikesest põlenud kõrbet tähendas paljudele kindlat surma. Esmaavastajad ei teadnud, kuidas leida vett ja toitu. Muide Nevadast mitte eriti kaugel läänes asub Surmaorg, mis on kuulus eluvõtja kogu maailmas. Surmaoru ja kogu ülejäänud kõrbega Nevadas tuleb harjuda ja kohaneda. Esmatulijad – valged võisid õppida punanahkadelt, nii nagu nemad õppisid üht-teist oma anastajatelt.
Esimesed inimesed, pueblo indiaanlased saabusid siia tõenäoliselt 12 000 a. tagasi. Ligi 750 a.p.Kr. leiutas sama rahvas meetodi, kuidas juhtida vesi kanalite kaudu oma põldudele. See oli oluline arenguetapp säilitamaks elu ebasõbralikus paigas. Praegu teatakse Nevada kaguosas kohta nimega Pueblo Grande de Nevada, mis on asutatud pueblo indiaanlaste poolt ja olnud kunagi 20 000 asukaga suur linn. Inimesed harisid põlde, jahtisid, kaevandasid ja suhtlesid teiste indiaanlastega.
Pueblo Grande on samuti tuntud kui Kadunud Linn ja Nevada esimene tondilinn. Tontlik on see tõesti. Kuumus pueblode katustel, kust avanebki sissepääs elamusse, tahab hinge võtta. All ruumijaheduses on hea. Keegi ei tea, miks 1150 a. p. Kr. kõrgel arengutasemel pueblo indiaanlased lahkusid. Põhjamaa elanikuna võin vaid oletada. Küllap põud, mis kõik toiduks vajaliku suretas. Ometi, olles kogenud seda kuuma ja kuiva taevast ja võrreldes Eesti vihmarohke madala taevaga, siis eelistaksin ise siia jäämist. Kõrbekliimat on mulle küll kergem taluda kui pidevat vesistavat Baltimerelist.

Kõrbeindiaanlased

Kõrbeindiaanlased elasid Great Basinis kulutades enamuse elust toiduotsingutele.
Neil olid tõenäoliselt vaid harvad kontaktid maa-avastajate või karusnahaküttidega, kes alustasid sisserändu Inglismaalt ning Ida-Ameerikast 19 saj. algul. Samal ajal oli Ameerika juba ühendatud riik. Peter Skene Ogden, kuulus karusnahakütt Hudsoni kompaniist saabus Kirde Nevadasse 1826 aastal. Jedodia Strong Smidt rändas samal aastal piki Colorado jõge Lõuna Nevadasse. Mõlemad mehed olid jahtimas tol ajal väärtuslikke karusloomi – kopraid.

Karusnahakütid Põhja Ameerikas kogusid tihti ääretu varanduse müües nahku Euroopa ja Aasia klientidele, kus kopranahksed mütsid populaarsed. Otsides kopraid rändasid Ogden ja Smith läbi mägede, lumetormide ja kõrbete. Pea igal aastal tulid nad ka Nevadasse, tuues kaasa teisigi karusnahakütte. Nii saabusid uute koprajõgede otsingutel kaks valget meest lõpuks ka Great Basinisse.

Kullapalavik

1848 juhtus selle paiga jaoks midagi enneolematut. Õnneotsingutel läbi elutu kõrbe. rändas üle kolmekümne tuhande inimese. Oli pääsenud valla California kullapalavik. Et jõuda kullani järgisid kullaotsijad radu kaardistatud Ogdeni ja Smidti poolt. Paljud tulid Humboldti jõe kaudu. Nii mõnedki jäid Californiani välja joudmata poolele teele. Kõige hullem lõik enne Californiat oli neljakümne miiline kõrbeala Humbolti Sinki ja Carson Riveri vahel. Sesse paika jõudnutel olid veevarud ja ka jõuvarud täiesti lõppenud. Kohalik jõgi aga soolajõgi, kust janukustutanu koheselt suri. Veel sada aastat hiljem leidsid muuseumid siit tohutus koguses mahajäetud vaguneid, kaasasolnud varustust ja veoloomade koljuluid. Ja leidsin minagi. Leidsin üksiku saapa vedelemas keset pruuni kõrbelagendikku, kasutuna ja “suu” ammuli igatsedes möödunud aegu taga.

Paik on välja ehitatud muuseumiks paljude tolleaegsete vagunitega, kus varustust ja inimeste suurusi nukke.
Kui varem läbisid Great Basini indiaanlased, kes harjunud raskes keskkonnas toime tulema, siis nüüd saabus siia täiesti kogenematu õnneotsija. See hiigelala (Great Basini pindala on ligikaudu 200,000 ruutkilomeetrit) sai nende viimaseks katsumuseks. Paljud kaotasid elu. Ühe statistilise uurimuse järgi hukkus ajavahemikul 1841 kuni 1859. teel California kullani ligi 20 000 inimest. Kes ületasid ületamatut jõudsid välja ka tõotatud maale. Õnnetud olid need kes andsid alla vee puuduse või mitteküllaldase toidu tõttu. Oli ka lõputust teekonnast surmväsinuid, teel juhtunud õnnetusi, haigusi ja indiaanlaste käe läbi hukkunuid.
Ma kogen siin samu tundmusi kui kullarändurid, väsimust, mahajäetust ja troostitust kuid samas on mul veepudel kindlalt käes.

Mormoonid

Enamus Nevadasse jääjatest olid usu poolest mormoonid. 1850. aastal püstitasid mormoonid Nevada piirile tugipunkti toidulaoga, kust müüdi varusid kullakaevuritele. Mormoonid ehitasid osariigi esimesed majad ning kasvatasid esimesed viljad, kui mitte arvestada maa päriselanikke. Nii sündis Genoa – esimene valgete poolt püstitatud linn Nevadas. Mormoonid lahkusid Genoast 1857 aastal, mil nende kirikujuhid kutsusid nad mormoonide sõtta. Ometi on mormoonid kaudselt jäänud ka tänapäeva Las Vegasesse olles seal üks suurimaid rahaliigutavaid jõude. Teatavasti läheb teatud osa mängupõrgute rahadest mormoonide heaolu toetuseks. Oli aasta1859, kui kaks kaevurit avastasid Lääne Nevadas hiiglaslikud hõbeda- ja kullavarud.

Comstock Lodo ja Virginia

Avastus, nimetatud Comstock Lodoks, meelitas kaevandustesse tuhandeid uusi õnneotsijaid. Hõbe tegi paljud üleöö miljonärideks. Moodustati linn nimega Virginia. Hõbedavarud ses paigas on ja olid tõeliselt suured. Kasumid sellest on aidanud üles ehitada San Francisco ja varustada Ameerika Tsiviilsõda. Tohutu rikkus pani tegema ekstravakantseid asju nagu tänavate hõbetamine ja miljonäride tapmine. Pirukast ilmajäänud müüsid võileivahinna eest oma kaevandusload ja lahkusid tundmatute ja puruvaestena. Mõnedki kaotasid oma fortuunasoosingu tänu pokkerile. Rikkad kaevurid ehitasid Silver City, Gold Hilli, praeguseks kaardilt sootuks kadunud alevid. Sealsest Virginia Cityst on saanud turistidele muljetavaldav muuseum.
Alustades 1000 asukaga sai Virginia kiirelt piirkonna suurimaks ärikeskuseks. Linna ehitati uhkeid häärbereid, esimese klassi hotelle, 110 saluuni ning ka “Territorial Enterprise” ajalehetoimetus, kus alustas oma karjääri hiljem kuulus kirjanik Mark Twain. Reisil läbi selle pooltühja tondilinna sain näha üheksat surnuaeda, kus miljonäride hauaplatsid üksteise kõrval.

Nevada osariigi moodustamine

Hoolimata populatsiooni väiksusest moodustati Nevadast osariik. 31. okt. 1864 lubas valitsus ühineda 36-nda osariigina ühendriikidega. Kuna see juhtus kodusõja päevil kutsutakse Nevadat veel tänapäevalgi sõjast sündinud osariigiks.
Kaevandamine Nevadas saavutas haripunkti 1870 aasta jooksul. Suurimaks kaevanduslinnaks sai Virginia. Kuid riik hakkas hõbeda eest maksma ikka vähem ja vähem ning kaevandamine polnud enam tulus.
Kümned tuhanded inimesed lahkusid osariigist, et otsida õnne mujal. Paljud linnad muutusid täiesti inimtühjaks. Nevada rahvaarv langes pea poole võrra. Üle öö sai osariik täis nn. tondilinnu. Kes jäid, leidsid uue elatusvõimaluse karjakasvatuse näol. Mõned, näiteks baskid (rahvus Hispaaniast) seadsid end mugavalt sisse Põhja Nevadas ning alustasid lambakasvatusega sealsetel rohumaadel.

Hasartmängude mängimine

Läbi kogu kaevanduste ajaloo on hasartmängude mängimine olnud Nevadas populaarne. 1910 aastast oli see Nevadas seadusega keelatud, kuid 1931 legaliseeris osariigi valitsus uuesti hasartmängude mängimise. See oli ainus osariik sel ajal, kes nii toimis. Reno ja teised linnad avasid uuesti oma kasiinod. Uuesti valisid inimesed osariigi selleks paigaks, kus proovida oma fortuunasoosingut. Tulles lootusega ainult rikastuda jäid paljud siia alaliselt elama
Ainult rikkus ei andnud Nevadale kuigi palju elanikke. Rikkuse kogumine oli riskantne, sellega oli seotud palju vägivalda. Peale seniidis asetseva päikeselohemao lõõskas “lohemadusid” ka inimeste hulgas ringi. Et jahutada päid ja ettevõtmisi, oli hädasti vaja vett. Nevada kirdeossa, Arizonase ja Utahi piiril alustati hiigelprojekti.1936 aastal lõpetati Hooveri tammi ehitus, mis sai üheks suuremaks maailmas. Asukohaga Colorado jõel vastu Nevada ja Arizona piiri kogub tamm vett nii nimetatud osariikide kui ka California jaoks. Tammi taha kogunes veehoidla – Mead’i järv. Samasse ehitati võimas elektrijaam.
1950-ndal aastal elas osariigis juba 160 000 asukat, kuid enamus piirkondi oli hõredalt asustatud. Võrreldes seda 2000 aasta miljoniga on kasv 10 kordne.

Küllap hõreda asustuse tõttu valis USA valitsus aatomipommide katsetamiseks just selle ala. Charlestoni Mountinsi vaateplatvormilt on võimalik läbi pikksilma näha tuumapommi lõhkamispaika.

Jaa, Nevada minevik on olnud groteskne, hirmuäratav.
Plahvatuste kaja kostus kaugele ning seenekujulised hiigelpilved liikusid ümbritsevate alade kohale, kandes kahjulikke plahvatusjääke. Pärast seda hakkasid elanikud kartma oma elukeskkonna pärast.
1963 aastal viidi katsetused maa alla ning valitsus jätkas testimist vaatamata rahva kasvavale rahulolematusele. Nevada oli tol ajal maailma suurim tuumakatsetuste polügoon. Mõned on senini veel mures plahvatuste hädaohtliku mõju pärast. Paljudele sai see kartus ka osariigist lahkumise põhjuseks. Need, kes jäid, käsitlevad kõrbet hästi ja loodavad siin veeta kogu oma elu. Ka on kahjulikke mõjusid keskkonnas aastatega vähem ja vähem. Märkasin seda minagi. Inimesed Las Vegases, turisid ja maailmarändurid ainult naudivad. See piirkond on praegu kui Vesuuvisuudmel asuv hiigelõitsengul meka, kus palju heaolu, raha ja rikutud inimesi.

Tondilinnad

Vaiksed saluunid, kokkuvarisevad ehitised, kauged kõrbekaevandused – kunagiste seikluste tummad tunnistajad. Nevada kaevandusajalugu seiskus sadades tondilinnades ja mahajäetud kaevandustes üle kõrbe. Enamus Nevada väikelinnadest on kunagi olnud suurema rahvaarvuga kui praegu. Virginia, kord suurim ja kuulsaim on nüüd turistidele tõmbenumbriks vähem kui 800 elanikuga. Tonopah, kaevanduslinn, kus kunagi elas 20 000 elanikku, on nüüd 4000 elanikuga väikelinn.
Tõelistes tondilinnades jalutab nüüd vaid tuul kolksutades majade uksi. Rhyolite, Hamilton, Delamar ja Tybo on vaid mõned praeguseks allesjaanud arvukatest kaevandusaladest. Külalised võivad mõttes kujutleda dekoreeritud poesissekäike, kärarikkaid saluune, kuulda hobuste kappamist ning kaevureid oma maalappidel kirkadega maad toksimas.
Tänapäeva elanikkond on siia saabunud mitmetest paikadest. Suurima osa moodustavad aga siiski brittide järeltulijad. Paljud uusimmigrandid on tulnud Mehhikost, mille piir pole ju kaugel. Üldse võib kuulda kõikvõimalikke aktsente.

Las Vegas

Nevada pealinnaks on Carson City, tegelik elukeskpunkt aga Las Vegas. Maailmalinn lausa vohab samanimelise oru servadest üles paisudes. Jälgin lennukist Las Vegase miljoneid jaanimardikaid ja imestan, kust küll see energia küllus ja raiskamine. Linn on alguse saanud hoopis erilisel moel – kurjategijatest. Aga Las Vegas ei jää tühjaks, vastupidi kasvab hirmutava hooga. Saanud miljonlinnaks ja haarates enamuse Nevada elanikkonnast on linn edasi pahede lokkamise paigaks. Kui muus Nevadas jalutab ringi tuul, siis selles linnas on lõbu laialt. Ja rahvale see lihtsalt meeldib, enamus aega kaotada ja siis üks kord võita. Kuidas muidu selgitada fakti, et isegi pärast 11. septembri New Yorgi sündmusi ei langenud külastajate arv. Rahvas oli vaid paar päeva tumm. See oli shokk, mis sadas alla nagu terroristide lennukki, kuid kadus kiiresti. Praegu elab lõbustuste pealinn oma igapäevase argielu rütmis. Mis sest, et vahete vahel keegi Luxori lae alt alla hüppab, olles kaotanud vähemagi lootuse kaotatud raha tagasi võita.
Lohemaod tegutsevad edasi Nevadas inimeste hinges. Jah, Las Vegas on kummaline linn. Ta pole sündinud orgaanilisel teel nagu enamik linnu – populatsioonide väljarände tulemusel, elukeskkonna laienemisel, ta ei asu kaubateede ristumiskohas ega heas strateegilises positsioonis, tal puudub tootlik-tööstuslik väärtus. Ta on rajatud keset viljatut kõrbe ühte mahajäänumasse osariiki. Esimesena ehitati suursuguse kasiino, nimega Flamingo. Idee õigustas end, õnnelootuses hasartmängijaid tuli üle maa, nii ida- kui läänerannikult. Paarist kasiinost kasvas välja tohututes proportsioonides hasartmängu ja showkeskus, mille eesmärk on üldjoontes sama, mis Robin Hoodil – kapitali ümberjagamine.

Jõud, mis on selle linna sünnitanud, andnud talle vormi, teda koos hoidnud ja paisutanud, on kasuahnus. Las Vegase alasti äärmused – viljatus ja luksus, nartsissism ja meeleheide, õnnejanu ja totaalne kaubastumine ning sellega kaasas käiv üksindus ja hingeline korruptsioon on teinud temast omamoodi sümbollinna, mõistulugude toimumiskoha. Ta on fantastiline õnnemaa ja hukatus, nagu kreeka vanad müütikas olemasolevad linnad. Seda traagilist ja lõplikku jäädvustatakse filmilinal, miljonid turistid käivad seda imetlemas.

Draakoni aasta alguses andsin ma enesele lubaduse – oktoobrist kuni novembrini seiklen ma Hiinas, mitte üksi ikka kaksi, koos oma hea sõbraga.

Minuga oli lihtne ja Hiinal polnud vaja mulle ennast müüa. Ma olin põhimõtteliselt langetanud juba oma otsuse ning Hiina tundub just olevat minu jaoks see õige koht, kust alustada oma Aasia kogemuste kogumist. On ju Hiina niivõrd suur, laiudes enam kui üheksal miljonil ruutkilomeertil ja olles seega suuruselt neljas ning kus elanike arv küünbib tugevasti üle 1,25 miljardi inimese. Riik, mis on kultuuriliselt, ajalooliselt, klimaatiliselt ja kulinaarselt mitmekesine.

Raskemaks pähkliks ostus aga hoopis sõber, keda vaatamata odavatele lennupiletitele, polnudki niivõrd lihtne kaasa meelitada. Kuigi internetist leitud soodsad piletid algusega Tallinnast läbi Riia ja Brüsseli või siis Berliini otse sihtkohta ja Tallinna tagasi olid pisut enam kui 400€, ei olnud piletite hind määrav. Aasia ei olnud lihtsalt tollel hetkel silmapiiril. Tänu Vimeo paarile ilusale videole Shanghaist ja Hong Kongist, sai idee maha müüdud.

Nüüd aga hakkab planeerimine pihta. Paika on vaja panna täpne marsruut, kuidas liigume, kas rongiga või lennukiga või hoopis bussiga ja kuhu tahame minna ning mida näha? Kus ööbime, kas odavamas ja mõnevõrra kallimas? Arvestada tuleb aga sellega, et kogu reisi eelarve on 3000€.

—

Olen algaja seljakotiturist, kes on harjunud puhkama ja “seiklema” vanas ja turvalises Euroopas või nn lääneühiskonnas, näpuotsas vaid kohver, ID-kaart või pass ja rahakott.

Olgu siinkohal öeldud, et kõik head soovitused on oodatud ja teretulnud!

Red Rocki kanjon Mojave kõrbes asub põnevate punavalgevöödiliste mägede vahel. Valisin sealt neljanda matkaraja. Suurem osa autosid külastajatega jäi maha kahe esimese raja parkimisplatsidele. Minu matkarada kandis nimetust Keystone Thrust. Rada läbi halliokkaliste põõsaste ja mägikadakate viis üha kõrgemale.

Viibisin otsekui kummulikeeratud poti kujulises hiigelorus. Ümberringi kõrgusid eri värvi mäed, vasakul valge White Rock Spring ja paremal kirju Calico, ees silmapiiril La Madre mäed. Taevas lisas värve juurdegi. Täna oli see rõõmsalt sinine, väheste valgete udemetega. Allpool laiuv org oli hallikat karva, sekka varajast kevadrohelist. Mida kõrgemale kulges rada, seda laiem vaade avanes Red Rocki orule. Teeäärsed sildid viitasid läheduses paiknevale eelajaloolisele indiaani köögile. Leidsin selle kaktustekeetmise koha üles, samas oli ka petroglüüfe. Rada ise oli mõõdukalt raske, vaid 4,8 kilomeetrit pikk. Raja lõpuosa läbis sügava ja hirmujudinaid tekitava jõeoru. Aegade ja vete voolus olid sinna veeretatud tohutud kivirusud, mis nüüd matkajale tee sulgesid. Kui see kriik ehk ajutiselt kuiv jõesäng kord äikesetormi või lumevee tõttu ellu ärkab, pole küll pääsu. Raja ääres üksteise kukile rajatähistuseks asetatud kivitornid mõjusid päästeinglitena. Jõeorus järskude kallaste vahel nõudis tagasitee otsimine veidi aega. Olin siiski mõned sammud valesti teinud ja seetõttu tuli märgistuste jälgimisel eriti tähelepanelik olla. Õigel teel hõiskasin kergendatult. Sügaval Las Vegase orus lookles halli lindina autotee koju…

6. aprill 1998. Sonora kõrb.

Kirjutan Arizonasest, mis asub kodusest Nevada osariigist kagu pool. Oleme kraadi võrra lõuna pool ja merepinnale lähemal. Las Vegase ümbruse kõrgkõrb on taimestikuliselt vaesem ja vähem roheline. Phoenixi linn on meie peatuspaigast 30 kilomeetri kaugusel. Hotelli nimi on Boulders, niisiis kivirahn. Ja tõepoolest, ümberringi oleks justkui hiiglane asetanud tohutud kivilahmakad, mis on iga hetk alla kukkumas. Inimene tundub nende taustal sipelgana.

Meie Mattiasega võtsime ette matka kevadises Sonora kõrbes, kaaslaseks filmikaamera. Mööda golfiradasid lapsekäruga sõita on veidi ohtlik, ent kogemus tundub riski väärt olevat. Golfimuru pind on erkroheline ning põõsastel lehepungad alles lahti läinud. Mind üllatab, kui palju on siin mitmesuguseid kaktuselisi. Mõni on suur nagu puusammas. Alles 50-aastasele isendile kasvab esimene haru. Enamik kaktusesambaid on seega saja-aastased. Sonora kõrbet iseloomustavadki kõrgekasvulised kaktused, Mojavet aga tääkliiliad. Paljud madalakasvulised kaktused õitsevad, agaavid on valgetes kobarates kui printsessid. Kevadvärske taimestiku kohal valvavad kivihiiglased kui heitevalmis Kalevipoja lingukivid. Varjud muutuvad võrratus kõrbepäikses järjest tumedamaks. Väike matkaja käruski väsib ning silmad vajuvad vaikselt kinni. Vurame läbi imekaunite heleroheliste vihmavarjude kupliga prosoopispuude allee. Neil puudel on naiselik iseloom, lehed on õrnalt längus ning tüvi keerdus ja peen. Saguaaro-karneegiakaktus mõjub aga mehelikuna. Palju on ka vanemaid auklikke ja astlalisi tüvesid. Aukudes tegutsevad kaktusteelanikud. Linnul, kes selle kõrbe kõrgeima tipu endale eluasemeks valib, peab olema tugev ja pikk nokk.

Kõige levinumad kaktuseperekonnad Sonora kõrbes on viigikaktused, kreosoodipõõsad ning tsertsiidiumid. Hiigelkaktusi on siin kahest perekonnast: jabukko kaktus ja tääkliiliad. Jabukko kaktust iseloomustab see, et tüvi algab nagu puu ja haruneb vaid ühest kohast, meenutades seega alusele kinnitatud hiigeltorusid. Voldid tüvel on lainetavad ja astlad üsna väiksed. Mida vanem taim, seda auklikum tüvi. See võib mahutada kuni kuus tonni vett. Tääkliiliad tunnevad end selles kuumuses samuti hästi. Meelde on jäänud graatsilise punast värvi varrega punane tääkliilia ning banaanitaoline tääkliilia, mille õied on valged ja rippuvad nagu Aafrika leivaviljal banaanil. Agaav on tääkliiliast eristatav vaid selle poolest, et esimene haruneb maapinna lähedalt, teine aga kasvatab esmalt kõrge tüve ja alles hiljem haruneb. Kõige okkalisemad sukulendid Sonoras on viigikaktused, eriti sellesse perekonda kuuluvad iseäranis astlalised ja lülilised ‘cholla kaktused’. Naljakas karu käppa meenutav päkapikk on Opuntia bigelovii, mille ingliskeelne nimetus võiks tõlkes kõlada kui ‘kaisukarukaktus’. Peenikeste pliiatsijuppe meenutavate vartega taime Opuntia arbuscula kutsutakse ‘pliiatskaktuseks’. Viigikaktusi on Ameerikas üle 250 liigi, seega liialt palju, et neid kõiki meelde jätta. Indiaanlased valmistasid neist maitsvat toitu: materdasid varred enne pehmeks ja panid siis roheliste lehtede vahele.

Madalamad kaktuselised on eriti innukad õitsejad. Tähelepanu köidab Opuntia basilaris, inglise keelest tõlgituna ‘koprasaba-viigikaktus’, mille suur punane kollase südamega õis sarnaneb maasikaga. Pirn-viigikaktused oma laiade labidasarnaste varrelülidega meenutavad Eestis toataimena kasvatatavat ämmakeelt. Kreosoodipõõsad, 12 000 aasta vanused raugad, on ühed maailma vanimad taimorganismid. Nad eritavad tõrvalõhna, mis peletab teised taimed sellisest naabrusest eemale, andes ainuvalitsejale õiguse võimutseda. Kaugelepaistva õrna kollase võraga tsertsiidiumid on kevade praeguses staadiumis silmatorkavaimad põõsad. Nende ingliskeelne nimetus palo verde tähendab hispaania keeles ‘rohelised kaikad’. Taim näeb tõepoolest välja kui maapinnast kõrgele harunev roheliste kaigaste pundar, millele on visatud kollane pitskardin. Tüves sisalduv klorofüll aitab kuumas kliimas hakkama saada. Toreda kõrgele tõusva vitsakimbu moodustab ka Fonquieria splendens, ingliskeelse nimetusega ocotilla. Kevadel, kui sademeid on piisavalt, läheb vitsakimp õide kui vana armastav naine. Oranþi rebasesaba meenutav õis iga haru tipus teeb sellest taimest tõelise Sonora kaunitari. Indiaanlased valmistasid sellest enamasti lehtedeta kõrbetaimest tarasid. Nagu viigikaktustelgi, on ka selle taime iga haru võimeline maha langedes uuesti kasvama hakkama. Arvukalt sirgub siin prosoopispuid, millest kauneim on tumeda tüve ja helerohelise lehekrooniga mesi-prosoopispuu. Taime ingliskeelne nimetus pärineb magusat mett meenutavast vaigust.

Tume teelint juhatab üha edasi järgmiste kõrbevõlude juurde. Kahju vaid, et mitte mägedesse. Tsiviliseeritud ameeriklane ei viitsiks vist kivide vahel turnida. Ka meil Mattiasega on tasase raja peal lihtsam rännata. Päike kõrvetab võimsalt, kuid jahe kevadtuul ei lase sel meile liiga teha.

1 päev – kohalejõudmine läbi Larnaca lennujaama, ca kell 1 päeval. Hotelliga tutvumine, ümbruskonnaga tutvumine, esimene ujumine hotellirannas, õhtusöök, õhtuoleng.

2 päev – Pafos, Lääne-Küprose linn. Reis ekskursiooniga või omal käel auto laenutamisega (auto laenutamine võib maksta ca 15 euri päev). Hääletamisest ma väga ei tea- autojuhid võtavad inimesi auto peale ka ilma hääletamata, kuid siin soovitaksin kindlasti turvaliseks jääda ja  enne auto peale minemist endamisi mõelda, mis on õige ja mis vale.

Pafos ei ole  mitte ainult linn omaette, mida külastada vaid sinna vahepeale jäävad veel mitmed kohad, mida kindlasti külastama peab. Nt jääb Limassoli ja Pafose vahele selline ajalooline paik nagu Petra toi Romiou (legendil põhinev).

Pafosel olles tasub kindlasti külastada kirikuid, samuti on Pafosel haruldane Pafos Bird and Animal Park. See park on haruldane selle poolest, et seal on võimalik tutvuda mitmete linnuliikidega, kes Küprosel pesitsevad. Küpros on tuntud oma mitmekesise linnuliigi poolest. Vahel võib ka juhtuda , et hommikul ei ärka sa mitte hotelliteenindajate kolistamise peale üles, kes su tuba soovivad korda teha vaid hoopis linnulaulu peale, mis kostab su akna taga!

Arvan, et selle külastuse juurde võib sobida ka Coral Bay ranna külastus, mis ei jää kaugele Pafose linnakeskusest.

Pafose lähedale (ca 2 km) jääb koht nimega The Tombs of the Kings, mis nõuab sissepääsupiletit (1.70 euro), kuid mis on suurepärane nö miiniväli imelise tasandikuga . The Tombs of the Kings omab kohta ka UNESCO World Heritage Site hulgas.

3 päev – Troodos. Kindlasti tasub sinna sõita autoga, kuid tasub mõelda ka ekskursioonigrupiga minemise peale. Hästi saab sinna ka bussiga.

Troodosel on kindlasti Värvitud Kirikutel (Painted churches) oma koht, mis kuulub samuti UNESCO World Heritage Site nimekirja hulka. Kõrgeim tipp Olympos (ca 2000 m). Milomery veejuga. Kykkos Monastery on selle koha üheks külastavamaks kohaks.

4 päev – nö city break Limassolis. Soovitatav on sõita bussiga (kaks euri päevapilet). Bussisõidu ajal näeb Vana-sadama piirkonda kui ka Uue- sadama piirkonda, kui juhtud bussiga lõpppeatuseni välja sõitma. Vahepeale jäävad Molos piirkond, Germasoya piirkond, “ostutänav“ jm. Limassoli loss ei ole kaugel Vana-sadama bussipeatusest, samuti mõned teised galeriid ja muuseumid (nt. Arheoloogia muuseum (3.40 euri pilet)) vahetus läheduses.

5 päev – soovitavalt Nikosia reis. Selle reisi võib vabalt bussiga ette võtta, mis tähendab, et vaja on kahte bussipiletit… või ka kolme… sõltuvalt sellest, kui palju soovite Nikosias bussiga ringi sõita. Esimene pilet 2 euri Limassolis, et õige bussi peale minna oiges peatuses. Nikosia buss läheb maksma ca 8 – 10 euri ja Nikosiasisene bussipilet ei ole vast rohkem kui Limassoli linnasisene.

6 päev – ranna päev, mis tähendab, et reis võiks toimuda Agia Napale, kus teid ootavad ees valged liivarannad ja öö täis klubitamist. Agia Napale on samuti soovitav auto rentida, kuid võib ka bussiga minna. Autoga minnes on teil võimalik läbi astuda veel Governors beachilt ning hiljem, Agia Napa läheduses olevatest merekoobastest.

Lend tagasi kodumaale. Iga aeg sobib, kuna isegi öösel Larnaca lennujaama jõudes, ei tunne sa, et koht on välja surnud. Mõned kohvikud ja poed on lahti, mis tähendab, et sul on võimalik lendu oodates üht-teist huvitavat veel proovida.

PS! Kohale on hea saabuda päevavalges. See annab sulle võimaluse kliimaga tutvuda ja samuti on võimalik näha ümbruskonda lennujaamast hotellini.

Minu soovitus hotelli eelistamiseks on kindlasti mugavus. Hotellis on olemas mitmed erinevad teenused teie sealolemise paremaks muutmiseks. Võimalik on valida erinevate hotellide vahel, millest mõned pakuvad nt. All-inclusive bakette, mis tähendab et hind sisaldab endas majutust ja ka söögikordi hotellis. Enamasti on hinnas hommiku- ja õhtusöök nö “rootsi lauas“.

Lahedat sooja puhkust maale, mida on voimalik armastama hakata!!!

Kuumakõrbete vöönd Suurest nõost lõunas jagatakse eriomaste taimede ja sademete iseloomu alusel omakorda kolmeks eri kõrbeks: Mojave kõrb Nevada lõunaosas, poole Californiani välja; Sonora kõrb Arizona ja California osariigi territooriumil ning Chihuahuani kõrb, mis hõlmab väikese maa-ala New Mexico osariigist ja Texase äärmise lääneosa. Nii Sonora kui ka Chihuahuan paiknevad aga suuremas osas hoopis Mehhiko aladel. Kahe riigi territooriumil laiuv Chihuahuani kõrb on Põhja-Ameerika suurim kõrb, mis hõlmab üle kolmandiku kogu Põhja-Ameerika kõrbealadest.

Nagu mujalgi, oleneb ka kõrbete õhutemperatuur laiuskraadist ja kõrgusest. Suur nõgu kui põhjapoolseim ja merepinnast kõige kõrgemal asetsev (keskmiselt 120 meetrit üle merepinna), on kõige jahedam Ameerika kõrb. Sonoras on õhk soojem, sest ala asub lõuna pool ja veidi madalamal. Mojave kõrbe kõrgus üle merepinna on väikseim ning sealne õhutemperatuur on kõrgeim. Eriti kuuma kohana on tuntud Surmaorg Californias. Neis ebasõbralikes paigus on päikese radiatsioonitase äärmiselt kõrge. Vähese aurustumise tõttu leidub vähe pilvi, mis kaitseksid maad päikesekiirte eest. Pilvede puudus põhjustab ka termaalse energia kadu kõrbepinnalt: soojus läheb tagasi ilmaruumi, eriti intensiivselt öösiti. Temperatuuri kõikumine ööpäeva jooksul on ebatavaliselt suur. Kõigis neljas kõrbes võib õhutemperatuur langeda alla nulli. Näiteks Phoenixis on külmakraade keskmiselt viiekümnel päeval aastas. Udu ja kaste on selles kuivuses aga tundmatud nähtused.

Kogu see külma- ja kuumakõrbete ala asub piirkonnas, mida nimetatakse Nõgude ja Ahelike provintsiks, ulatudes Ameerika Ühendriikide loodeosariikide Idaho ja Oregoni lõunaosast Mehhiko lõunaosani välja. See Ameerika Ühendriikide territooriumist kaheksa protsenti hõlmav piirkond on kaetud laialdaste nõgudega ning pikitud hulga väiksemate mäeahelikega. Õhust on see kergesti eristatav ulatuslike paljaste ja tasaste alade tõttu. Sellegi poolest varieeruvad kõrgused suuresti, asub ju Surmaorg enam kui 87 meetrit allpool meretaset ning mägede tipud on merepinnast kuni 1500 meetri kõrgusel. Ümbritsevate mägede kõrgus ulatub maksimaalselt 4900 meetrini üle merepinna. Ehkki ala on väga kuiv, võib nõgudes näha rohkesti siniseid järvesilmi. Leidub peaaegu kogu aasta veega täidetud järvi ning kriike ehk ajutisi jõe- ja järvesänge, mis enamiku ajast on kuivad. Ajutiste veekogude kuivades jääb pinnale valge soolakirme.
Kõik, mis kuiv, pole kõrb. Peamine tegur kõrbete määratlemisel on kuivus. Varem usuti, et see on ainus kriteerium, ning kõiki alasid, kus sademete hulk on alla 250 millimeetri aastas, peeti kõrbeteks. Kuid selle määratluse järgi leidub kõrbeid, mis on lokkavalt rohelised ning mida ei saa välisilmelt kuidagi kõrbeks pidada. Nõnda hakati arvestama ka teist olulist tegurit – aurumise hulka. Kõrbeks peetakse kõiki alasid, kus aurumine ületab sademete hulga.

Põhja-Ameerika kõrbealad paiknevad piirkonnas, mis on tuntud arvukate tormide poolest. Tormid, mis saavad alguse Vaiksest ookeanist, tuhisevad talviti üle kõrbete ida poole ning kuna mäed nende hoogu ei takista, koguvad nad vaid jõudu juurde. Vihmapilvi kandvad tuuled liiguvad risti üle Sierra Nevada ja Sierra Madre ahelike. Esimesed talvised tormid möllavad läänepoolsetel kõrbealadel. Kevadel liigub tormide südamik põhja poole ning Vaikselt ookeanilt puhuvad tuuled nõrgenevad. Mojave ja Suur nõgu saavad talviseid sademeid: Mojave kui lõunapoolsem vihmana, Suur nõgu aga lumena. Chihuahuani kõrb paikneb liiga kaugel idas, et talv seda oluliselt mõjutaks. See kõrb saab sademeid suvel. Sonora paikneb kahesuguste tormide keskel ning saab tunda nii talve- kui ka suvetorme. Sademete hulk pole kuigi suur, jäädes enamasti alla kolme sentimeetri aastas. Mõnedes paikades, nagu Surmaorg ja California kõrb, tuleb ette koguni aastapikkusi sajuta perioode. ”Kõrbevalu” on keeruline taluda ka seetõttu, et muudab sademete hulka ei osata ennustada.

Kõrbete ürgne kutse. Kõrbete võlule suudavad vastu panna vaid vähesed. Esimese kõrbepisiku sain tudengina kevaditi Kesk-Aasia kõrbetes. Kakskümmend aastat hiljem rändasin peaaegu iga nädal Nevada osariigis, sealses punases Red Rocki kõrbes, tehes põikeid ka Arizona ja Mehhiko kõrbealadele. Mingi kummaline magnet on mind üha selle viljatuks kuulutatud paiga poole tõmmanud. Siin on koos kõige rohkem kauneid maastikke kogu Põhja-Ameerikas. Taimede ja loomade mitmekesisus on suur ning nende kohastumused raskeks eluks huvitavad ja vahel koguni raskesti usutavad.

Küpros ei ole just väga kaugel (kuigi oodatust kaugemal), kuulub ta ka Euroopa Liitu.
Lend algas pühapäeval kell 18.10 ja lõppes esmaspäeval kell 11.50 (ajad on kohalikud), siis võib arvata, kui mitu tundi selle aja sisse mahub ja kui mitu tundi sellest tegelikult lennukis viibisin. Siin peab mainima, et Küprose ja Eesti aeg on sama ning Küprosel keeratakse kella samuti kui Eestis.

Kopenhagenisse jõudsime kell seitse õhtul kohaliku aja järgi. Selle järel oli meil aega kuni kella seitsmeni hommikul, mis teeb täpslt kaksteist tundi. Kindlasti jõuab selle ajaga ka kenasti lähimasse hotelli sõita ja öö seal veeta, et hommikul, puhanuna ja kergema enesetundega, järgmise lennu peale minna.

Meie tegime teisiti- peale Kopenhaagenisse jõudmist, jäimegi lennujaama. Kopenhaageni lennujaam on väga põnev – suht suur, paljude poodide, restoranide ja muude äridega, mida külastada. Peale lennujaama jõudmist einestasime veidi; vaatasime, kuidas väljas pimedaks läheb ning samuti seda, kuidas inimesi aina vähemaks ja vähemaks jääb. Mulle väga meeldis see aeg lennujaamas; mitte söömine, mida ma ei teinud (ostsin hoopis mingisuguse Rootsi tervisejoogi ), vaid see atmosfäär, mis lennujaamas valitses- inimesed saabuvad ja väljuvad; hästi suur tahtmine oli erinevaid ärisi külastada ja üht-teist endalegi osta. Tundus, et see käib kuidagi väga lendamise sh ka reisimise juurde .

Kui me söönud , joonud ja jutustanud olime, siis proovisime leida terminali, kust meie järgmine lend pidi väljuma. Kuna seda oli raske leida, siis käisime lennujaama ühest osast teise ja kuna aeg oli väga hiline, siis leidsime ühe nurgataguse koha, kuhu jäime mõneks tunniks kaarte mängima, muusikat kuulama ja muud ootamist lõbusamaks muutvaid tegevusi tegema.

Selle ajaga tekkis suur väsimus. Magama küll ei jäänud, mille põhjuseks võis olla selle lennujaama osa huvitavad toolid, kus istusime! Tegu oli kindlasti Taani enda disainiga, mis on ju väga iseenesest mõistetav!

Üsna pea sai meil sellest kohast küllalt ja hakkasime lennujaamas jälle ringi kolama. Öö oli, kuid lennujaamas täitsa vaikne ei olnud- mõned inimesed peale meie olid samuti otsustanud ööseks lennujaama jääda, nii võis mõnes kõrvalisemas kohas leida toolidel pikutajaid. Samuti olid töölised millegi ehitamisega ametis, mis vahetevahel kõva müra tegi.

Kuna meil ülevalolemisest hoolimata siiski midagi teha ei olnud, võttis üks tüdruk oma läpaka ja näitas filmi. Filmi hästi vaadata ei saanud, kuna jäi kohati stoppama, aga kui filmi sisule mõelda, siis ehk oligi parem, sest vägivalda oli seal siiski liigselt! (sellistes olukordades on internet ja igas versioonis sülearvutid lausa hädavajalikud)

Nii me siis filme enam rohkem ei vaadanud ja otsisime järgmise koha, kus edasi oodata. Leidsime täitsa mõnusa restorani, mille juures olid paremad ootetoolid, kui eelmises nurgataguses kohas. Nendel ootetoolidel oli väga mõnus; arvan, et sain pool tundi korralikult magada.

Siis hakkas juba meie lennu aeg lähenema, mis tähendas seda, et me leidsime oma terminali ja läksime oma lennu ootesalongi.

See teine lennuk oli veidi teistsugune ja võibolla et isegi pool tühi. Lennu jooksul püüdsin ma magada, sest tegelikult olin väga väsinud! Selle lennu juures midagi söödavat lisaks ei pakutud, kui siis lisa tasu eest, mis oli erinev sellest, mida esimese lennu juures pakuti. Teise lennu juures, muide, tahtsin söödavat rohkem, kui esimese juures!

Kui Larnaca lennujaama jõudsime, oli kell ca 12 päeval. Lennuki pealt läksime bussi, mis viis meid pagasi terminali, kust edasi siirdusime välja, kust leidsime inimese, kes meid juba ootas, et hotelli viia.
Mida siis täpsemalt arvestada!?

Kohvrit pakkides on vaja kindlasti vaadata, et võtad kaasa nii väikesed särgid, seelikud ja kleidid, kui ka soojemad püksid ja pluusid. Kliima on soe, kuid kui õhtu kätte jõuab, on tuuline ja jahe, millega on vaja kindlasti arvestada, et nt haigeks ei jää.

Küprosel on väga soe ja väga ere. Ära päikeseprille unusta, sest päikesega harjumine võtab aega ja enne kui koju tagasi lendad ei ole samuti mõtet prillide peale kulutama hakata, kui sa seda juba varem teinud ei ole. Päike on väga kõrgel, kuid teeb olemise väga soojaks ehk tegelikult palavaks. Tuult on piisavalt, et kuumust veidi jahutada. Seda on vaja kindlasti mainida, et kliima on palav, kuid suht niiske.

Lained kõrguvad vahel väga kõrgele (tuule tõttu).

Mäed on tihedalt igal pool. Loodus väga roheline ei ole (palmid on kindlasti erandiks), pigem ära kuivanud looduse värvi maastik!

Mere ääres on kenad villad ning mööda rannikut asetsevad mitmed hotellid üksteise kõrval.

Küprosel on vasakpoolne liiklus.

See, millega arvestama peab, on aeg. Kas minna talvel või suvel; see on väga suure erinevusega. Küprosel ongi kaks aastaaega, nö suvi ja talv. Suvi on palav ja kuiv (vihmata), talv on tuuline ning ka vihmane.

Ühe nädala soovitus Küprosel veedetava puhkuse kohta leiad minu järgmisest kirjutisest! (Minu soovitus – üks nädal Küprosel.)

Kuna meist keegi polnud kunagi autoga euroopas käinud ei kujutanud meist keegi ka ette kui pikk tee võib hollandisse olla ja kuidas seda läbima peaks. Sõideti muidugi vahetustega ja peatuti ainult söömiseks ja jalgade sirutamiseks ning sellise tempoga saime hollandisse sõidetud 26 tunniga ja sattusime sinna lihavõtte pühade aeg mis teadavalt sealse rahva pidupäev. Kuigi olime unistanud juba Saksamaale jõudes et saaks juba kohale ja ennast pesta ja riideid vahetada. siis selgus kohapeal et hotellidega on pühadel kitsas ja vabu kohti pea et pole. Kui on, siis öö hind oli selline mis oleks pisara silma võtnud ja nii saigi otsustatud et pestakse ennast tanklas ja magatakse esimene öö autos, kui magatakse.:)

Pestud, riided vahetatud, oli esimene suund linnapeale ja see mis seal juba nähti ei unune minul ilmselt kunagi. Inimesed olid linnas rõõmsad ja polnud sellist vaenutsemist nagu meil eestis ja mingit rahvusest tingituid konflikte nagu meil igas ööklubis kohtad ei ole seal arugi saada. Kõik olid sõbralikut ja tahtsid lihtsalt olla ja hetke nautida. Kuna linn oli suur ja tänavad kitsad ning keerulised, oli meil hiljem auto leidmisega suuri probleeme aga leidsime siiski ja oma esimese öö magasime autos ja järgmisteks päevadeks saime soodsad hotelli kohad.Pean tunnistama et see nädal möödus suht kiirelt ja kui oli tagasisõidu aeg siis avastasime et ei tea kas kütuse ja söögi jaoks rahasi jätkubki aga õnneks vedasime välja ja jõudsime õnnelikult tagasi eestisse. Kuid olen üsna veendunud et seda reisi ei unusta meist keegi. :)