Hüüdja hääl kõrbes

Reformierakonna jätkuv vaimu-kasv

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Mon, 27 Apr 2009 09:24:00 +0000

Alustan lihtsast faktist: vaatasin oma sooja-arveid ja leidsin järgmised numbrid – eelmise aasta märts – 447 EEK, november – 639 ja detsember – 819. Tegemist on kahetoalise korteriga Mustamäel. Miks hind tõusis? Sellepärast, et Eesti suhtes monopoolne gaasi lõpptarnija – Vene Gazprom, ettevõte, mis kuulub riigile, mida kontrollib Keskerakonna sõsarpartei – Jedinaja Rossija on muutumas ahnemaks ja Eesti suhtes pahatahtlikumaks. Muide - just selle poliitilise seose pärast ongi mul kuidagi raske uskuda näiteks Maarika Tuusi või Vilja Savisaare kõrgetes toonides etendatavaid karjatusi murest lihtsa ja vaese inimese pärast… kui seda muret ikka oleks, siis kokkumängu Venemaaga toasooja hindades ei tohiks ikkagi olla… Siit aga nüüd siis meist – Reformierakonnast.

Reformierakonna vaimseks aluseks on liberaalne demokraatia – ideoloogia, mis on oma tänasel kujul ca 160 aastat vana. Kuna meie jutlustame väga väheseid ja lihtsaid asju, siis pole meie ja aatekaaslaste vaated selle aja jooksul suurt muutunud. Väidame, et inimene on vaba otsustama selle üle, mida ta tahab selle määrani, kui ta ei ahista teist inimest tahtmast seda, mida too tahab. Ja teiseks: saamaks ostja jaoks parimaid kaupu parima hinnaga tuleb alal hoida turu-suhteid, mis panevad tootjad võistlema võimalikult parema teenuse pakkumise nimel.

On kuulda olnud jutte ja tehtud isegi nn. prügikasti-kampaaniat selle kohta, et liberaalne ideoloogia (s.t. Reformierakonna vaim!) oleks nagu vananenud… Vastupidi! Kui seni oli liberalism Eestis paljuski ikkagi teooria, mida oli tuhandeid kordi kinnitanud välismaa- ja ajaloo kogemus, siis nüüd oleks aeg sektandliku usu-koosoleku kombel hõisata: halleluuja! Liberalism, sa oled oma võimu ka meie maal nõdrausulistele kinnitanud! Paremat näidet, kui Eesti kinnisvara-äri hukkaminek, on võimatu leida. Maju ehitati palju, kuhu juhtus ja kuidas juhtus. Majade hinnad olid hullumeelsed. Arenguplaanid olid tehtud inimeste hulgale, mis on suurem Eesti elanikkonnast. Kvaliteet oli… olematu! Ja turg reageeris! Reageeris täpselt nii nagu pidigi! Ja nüüd on, issanda abiga, kõik korras! Majakarpe enam juurde ei klopsita ja ehitusmehed on vabad hakkama tegelema muude, tegelikult vajalike asjadega.

Ehitusfirmad püüdsid turgu ära petta omavaheliste kokkulepetega – noh, et kuipalju me koos ehitamise eest raha küsime ja kuidas me üheskoos tarbijat nöörime. Tubli mõte. Aga tulemus oli see, et vabaturg murdis ikkagi läbi – ehitajate ja kinnisvara-rahva krahh tuli paar aastat hiljem, aga hea uudis oli ka see, et põhja läksid nad omavaheliste lepete abil ka kõik enam-vähem korraga. Kes võitis? Tarbija. Kinnisvarade hinnad on rohust madalamad. Kes endiselt ehitab, ehitab mõistusega. Muide: inimeste säästud täna ei kahane, väidavad vähemalt kahe panga juhid… küllap siis, kui usaldus kinnisvara vastu tagasi tuleb, leidub ka raha selle soetamiseks tänase hinnaga!

Niisiis: turg toimib ja seda – enamuse inimeste jaoks. Teine probleem – mis tarbimisest me räägime, kui inimesed kaotavad töö (sageli endast täiesti mitteolenevatel asjaoludel) ja teenistuse. Mis tootmisest me räägime, kui Eesti ettevõtted (enamuses 4-7 töötajaga) pigistatakse kinni sotsiaalmaksudega (ja et Eesti ettevõtlus kogemata ellu ei jääks, jutustavad opositsiooni-prouad meile seda, kuidas peaks makse tõstma ja kuidas tuleks kasvõi pensione koju kanda näiteks tallinlastele, kes kasutavad Interneti-panga teenuseid… prouadele on võõra raha jagamine – käkitegu.)

Üleskutsed suurendada sotsiaalseid väljamakseid ei sisalda vastust küsimusele: kus võetakse raha ja mismoodi lükatakse majandus veerema. Täna on liberaalsel, reformierakondlikult juhitaval valitsusel võtmeküsimus: kuidas tugevdada ja edendada turu toimet, mis tähendab väärtuslikke töökohti, suuremaid palku, pensione jne. Täna tähendab see eeskätt seda, et tagatakse maksimaalne vabadus ja arenguvõimalus uutele äri-ideedele ja nende teostamisele. Selle ülesande teine pool on: tööd teha soovivate inimeste kiire, odav ja tuleviku-vajadustele vastav ümber- ja täiendkoolitus. Aga tulles tagasi alguse – toasooja hinna manu – ka energiamajanduses teeb hinnad odavamaks vaba turg, aga mitte allumine välisriigi diktaadile, kelle suhe Eestisse pole kiita. Edgar Savisaare idee välja lülitada Tallinnas elekter ja suunata töötud trammi käsitsi lükkama (uued töökohad ju!) on just see, mida Eesti ei vaja kohe üldse mitte!

Thank you, Mr Koivisto

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Mon, 23 Mar 2009 16:15:00 +0000

All Estonian and Finnish people truly appreciate your loyalty. To so many countries. To not let be insulted. The issue is truly is not about freedom and stuff like that, but it is all about trying to be alive... at any costs. To be a slave alive or a free man dead - what the stupid question. Let us be alive! And let us enjoy all the pleasure the life can bring: sticks, orchirds, grappa after vineyards...
I know many nice Finns and some of them are even politicians. I truly love to be with them in Sauna or a forest ranger's home. But when it comes to policies I have always a feeling that it is better to look over your shoulder, all the time. Imagine and imaginary conflict between Tallinn and Moscow that might be deadly dangerous for us.
QUESTION: on whose side will be Finland? Finnish abmassador was not among the collegaues, who protested when Estonian Embassy's territory was attacked by Russians now almost two years ago (act of aggression according to Vienna Convention!) and Finland did not mind Estonian Ambassador (a lady!) to be attacked physically.

Please: take me correctly: Finns are nice people who fail endemically with their governments. The depressive schock of Winter War and all that followed in Moscow will take generations to pass. (Think about Moses!) Paradox was: we were enslaved, but our soul remained free; Finland remained free but kekkonens-paasikivis-koivistos still sit in many Finns' sub-freudian consciousness.

TO SUM UP. Estonian pleasures (festivals, drinking, some soft porno etc) come for both of us: Finns and Estonians. But when it comes to the security and poolitical issues, then better to look at Swedes, Byelorussians and NATO. And towards the USA, in the first place. Both - Heinz Guderian and Konstantin Meretskov said that Finnish soldier is the best one in the world. But he has a serious problem: somewhere high above him sit those, who carry out the policies called "finlandization".

Eesti Pank, hiromant Pastelli ja nimekaim Mang

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Wed, 25 Feb 2009 21:52:00 +0000

Mis ühendab meie rahalist suur-asutist, Oskar Lutsu "Tagahoovi" tegelast ja tähetarka Igor Mangi? Prognooside täpsus. Kümme aastat Keskpanga posimist sellest, et eesti majanduse eel seisab ärtu soldat, seda aga segab ruutu emand ja lõpuks jääb peale ärtu kuningas - seda oleme Eesti Pangalt kuulnud juba ammu. Ka Igor Mangi jutt võimalikust deflatsioonist, Reilly kõvera maksimeerimisest börsidel ja intressi-turgude kukkumisest on meile tuttav. Ühesõnaga: tulemused on kõgil soolapuhujatel samad, olenemata sellest, kes vaatab kaarte, kes tähti ja kes FT-d.
Ja kui Eesti Pank väidab täna (fikseerime: 26.02.09), et eurole ülemineku kriteerimuid ei muutu, siis tahaks ma minna kaardimoori või posija-eide juurde küsimaks: millal Maatsricht'i kriteeriumid muutuvad? Sest panga väide, et nad (kriteeriumid) seda ei tee, kinnitab raudselt seda, et nad muutuvad.
Jätame tehnika kõrvale ja las rahandusinimesed, kes on maailma rahanduse viinud täielikku kollapsisse, arutavad seda omavahel.
Aga võtame lihtsalt terve mõistusega. Maastricht'i kriteeriumid piiravad eelarve defitsiiti... mis eesmärgil? Kriisi olukorras selleks, et jumala-eest tarbimine ja käive ei suureneks. Inflatsiooni hoitakse all? Selleks, et ära võtta käibest seegi rahakene, mis veel veidi liigub.

Seega MIDA TÄHENDAVAD MAASATRICHT'I KRITEERIUMID TÄNA? Kallerduva majanduse muutumist betoonplaadiks Euroopa majanduse hauakünkal.

Kas kritiseerida kedagi? Eesti Panka ju võiks, aga nemad pole süüdi ja küllap nad teevad täpselt niipalju (prognoose) kui mõistus lubab. Euroopa Komisjoni? Milleks. Kui ka Euroopa Keskpank tunnistab end mittemõistvat üle-euroopalise bilansi kujunemise mehhanismi.
Ei. Ma lihtsalt arvan, et eelarve ja rahanduspoliitika on Eesti "nokiad" slleks, et meie majandus käibiks edukalt ka siis, kui kogu muu maailm käriseb. 1994. aastast saati on meie erakond olnud samadel seisukohtadel ka siis, kui me oleme oleme olnud poliitiliselt raskemas seisus. Ja meil on tõestus, et meil on õigus.
Seniajani, kui me jääme demokraatideks ja liberaalideks tuleb meil teada, et peale meie ei vastuta ei Eesti (ja edasi - isegi Euroopa!) majanduse eest mitte keegi.

Books published (in Russian and Estonian)

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Wed, 18 Feb 2009 10:50:00 +0000

History of Political Thought in Russia (2 volumes) – student manual and text-book, 1987-1989

Politics as Depression and Suicide: Paramedical Anamnesis, 1999

Introduction to Anglo-American Philosophy of Law (1983, republished in 1999)

Introducing chapter to Friedman’s “Capitalism and Freedom”, 1994

“Right Hand” – collection of conservative essays, 1994

Jeremy Bentham, 1990

Law as Text, 1983

Articles published:

Here we omit 47 articles published in Russian and about 20 in other languages that have passed unnoticed or were not available to wider academic public. This includes more than 500 publications on political topics, columns in press etc.

"The EU Constitution, Russia and Common EU Energy Policy", in: "EU Watch", Dec 2007/Jan 2008, issue 9.

Reflections on the Philosophy of Law; Notre Dame Law Review, 1989, v. 63, issue 3; Competing Legal Theories - the Problem for Philosophy of Law (ibidem)

Der Rechtsstaat; Anatomie Eines Totalitarien Systems, Leipzig-Weimar, 1990

Constitutional development in Estonia; Notre Dame Law Review, 1990, v. 65, issue 2

The International Recognition of National Rights: the Baltic States’ Case; Notre Dame Law Review, 1991, v.66, issue 5

On the Influence of Baltic Policy on the Process of Democratization in the USSR – the Ethical Aspect; Lituanus, 1991, v 37, N 2

The Problems of Federalism in the Former Soviet Union: the parallels with Pre-Civil-War America; Journal of legislation, 1991, v.18, N 1

Natural Law as a Form of Legal Studies; American Journal of Jurisprudence, 1992, v.37

The Rule of Law: But of Which Law? Natural Law and Positive Law in Post-Communist Transformations; The John Marshall Law Review, 1993, v.26

A New Old Constitution for Estonia: Genetic Aspects and Parliamentarism versus Presidentialism; Detroit College of Law Journal on International Law and Practice, 1993, v 2, issue 3 -

reprinted in: Legal Reform in Post-Communist Europe, Martinus Nijhoff, 1995

The Collapse and Re-Emergence of Network Within and between republics of the Former Soviet Union (co-authors J.H.Davis, G.D.Patterson); International Assn for Business and Society, 1994 proceedings (Savannah, North Carolina)

Defense Conversion in Estonia (co-authors J.H.Davis, O.Raju); International Assn for business and Society, 1995 proceedings (Vienna, Austria)

reprinted in: Business and Contemporary World, 1996, N 2, V, VII

Russian dangers and European Structures; Hudson Discussion Papers; N.-Y., 1995

The Role of Ideals in Political Change; in “Jurisprudence of Liberty”, Butterworths, 1996

The Civilization of Military Industrial Complex in Post-Cold war World or: Military Industrial Complex as a Socialist Institution; in: Defense Conversion Strategies, Kluwer, 1997, pp. 151-191.

On Russian Business-legal Environment After Yeltsin’s Victory in 1996; in: International and Business Law Annual, May, 1997, v III, pp. 187-196.

Capitalism and Freedom: Post-Communist paraphrase to Friedman (co-author J.H.Davis); in: International Assn for Business and Society 1999 proceedings (Paris, France)

Strategic Challenges of Structural Crisis in Russia; in: The Global Strategic Condition, JSA, 1999

Kafka’s Myth of Law in the Context of the Legal Irrationality, in: “Journal of International Law, Michigan State University, v 8, issue 2, summer 1999

Comrade Robinood Hood: Post-Soviet Macroeconomic Foundation of >Econoimic Criminality in Russia; in: International Trade and Busiuness Law Annual, April 2000, v V

On Essential Traits of Post-.Communist Revolution in Legal Education. Conference of International legal Educators, Florence (Italy), May 2000; AALS

Book review on Rose Brady’s “Kapitalizm. Russia’s Struggle to Free Its Economy”; in: “Global Focus”, v 12, N 1, 2000

Ownership Titles and Their relation to Business Crises in Russia; in “Global Focus”, v 12, N 3, 2000

Estonia: sobre las characteristas esenciales de la revolution post-communista en ios estudios de dererecho; “Revista Juridica de Puerto Rico”, 2001, v 70

From Behind the Velvet Curtain; University Nord Transactions, 2003, N1

Remarks on Ecclesiastic Liberty in Law (Spain and Estonia); (co-author T.Kalmet) in: The Spanish Constitution in the European Constitutional Context, Madrid, 2003

Post-Modern Features of Contemporary legal Education; University Nord Transactions, 2004, v 23

On Myth Considered as a method for Legal Thought; in: Law and critique, 2004, issue 15

Law is Myth; in: International Journal for the Semiotics of Law, 2005, issue 18

Political Will to Keep Private Higher Education Going; in: Private Higher Education in Europe – The Present Condition… (co-author E.Grauberg), Byalostok, 2005, pp. 165-176.

The EU Constitution, Russia and a Common EU Energy Policy; in: EU Watch, issue 9, Dec 2007/Jan 2008

Drafts and Enforced Legal Acts

Declaration on Sovereginity of Estonia

First versions of Constitution of Estonia, 1988-Draft

Laws on guns and substance control; national constitutional supervision over EU legislation.

Property laws, legislation of civil charges for misuse of freedom of press.

Current economic legislation (like excise taxation of fuel, aviation law, certification of industrial equipment etc., etc.)

Business Boards (currently active)

Estonian Broadcasting Corporation - member of the board

Estonian National Library - member of the board

"Hingehooldus", psychiatric clinic - member of the board of directors

"Proceedings. Estonian Parliament", monthly - member of the editorial board.

Business Boards (currently inactive)

City Council Of Tallinn, Chairman of City Legal Commission

Tallinn Water Works (of United Utilities, LLC)

Tallinn Electric Transportation Inc.

Taisto Ltd – private bus transportation company

Regional Ground-transportation Code-sharing inc, Harju District

Projects

Author of scenario of a documentary film "The Burning Borders" (95 minutes), co-authored with Dr J.Aare and Acad E.Lippmaa.

Author of scenario for 15-parts documentary series of TV programs "10 Decisive Years" (totalling 450 minutes), co-authored with Dr J.Aare

Anchor of TV-weekly show: "Double-Speak", co-anchored with A.Riisalu, MP.

Social

Member of Latin and Southern American Academy of Law, Buenos Aires

Charter Member, Estonian reform Party – Liberals

Rotary International

Barrister, Estonian Bar Assn

Toobal näeb halba und

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Thu, 05 Feb 2009 14:17:00 +0000

Meedia kallutatuse teemadel võiks Keskerakonna nooruke peasekretär Toobal olla hästi vait ja hästi kaua. Jumal tänantud - Toobal ei võta kedagi ametisse ega vaheta välja. Ja tegelikult Keskerakonna poliitikud on sellele teemal üsna kuss.

ERR on juhatus, kuhu kuulub ka Maarika Tuus, kes on (nagu meie kõik) kohvilauas avaldanud muret ühe või teise vestlussaate võimaliku kallutatuse pärast, aga seda jaburust, mida ajab välja ühiskonnas vabalt ringi liikuda lastav Toobal, pole kuuldud ka opositsioonist. Antud juhul pole jutt arvamusest, vaid liba-uudisest, mille - teksti järgi otsustades - ongi väike Toobal välja mõtelnud ja mida oleks naljakas edastada.

Toobal teadku. Allikmaa kunagine kuulumine Reformierakonda viitab sellele, et paljudel RHN tuleb lahkuda eesotsas minuga, kui endise NLKP ja USA Vabariikliku Partei liikmena. (Viimane on olulisemgi, sest ta on otseselt Keskerakonna ja kommunistliku ideoloogia vsatu.)

Aga lahkumiseks pole põhjust! ERR juhatus valitakse nõukogu poolt, kus Keskerakonnal on sama hääl mis kõigil teistel erakondadel kokku. Isegi opositsiooni ja koalitsiooni vahekorrad on samad.

Toobal on noor inimene ja ei tea seda, kuidas kontoreid juhitakse. "Aktuaalset kaamerat" teeb isesesisev toimetus ja RHN saadete sisu oma koosolekutel ei vae. Nagu öeldud - mõnikord mantlitega seljas küpsiseid kõrbistades. Ja siis, kui ühe või teise saate pärast tuleb kiri, millele me asutusena peame vastama. RHN ja Allikmaa juhivad Rahvusringhäälingut, aga ei tee savisaarlikku propagandat, veel vähem on vastuvõetamatu mistahes valeinfo ja laimu edastamine, mida keskerakonna poolt ikka liigub.

Poliitiline kultuur või nuga selga? Karel Rüütli.

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Tue, 14 Oct 2008 19:29:00 +0000

On asju, mida ei tehta. Kui Keskerakonnaga seoses tekkis omaaaegne "lindiskandaal" (mis tagantjärele võttes võis muuta Eesti poliitilisi tulevikke üsnagi oluliselt), siis ei tulnud sellel erakonnal mitte kellelegi pähe hakata seadust oma erakonna pärast ja nimel ümber tegema. Ausus ja au-tunne ei lubanud.
Nüüd aga ilmub välja Rahvaliidu prints-regent sisult ja vormilt mõttetu seaduse ideega, mille taga üks mõte võis siiski olla: käimsaolevas kohtuprotsessis vaidlustada tõendid, mis süüdistuse meelest on olulised (ühe süüdistatava telefonikõnede paar salvestust).
Mis aga piirneb lausa hullumeelsusega on see, et siit kumab läbi Rahvaliidu printsi usk sellesse, et tema endine sheff on tegelikult süüdi ja muud võimalust tema päästmiseks (või uputamiseks? aga sellest hiljem) ei ole, kui seaduse enese muutmine.
Muide, ma tõesti arvan, et Reiljani vastu esitatud tõendid on tühised - mitte vormilt vaid sisult ja ka seda, et just ametit alustanud õiguskantsler nende esitamisel nendele eriti ei mõelnud. Aga see pole ju see!
Kohus otsustab ja Riigikogul pole mitte vähimatki õigust isegi Rüütli enda kõrges isikus kohtule kaela istuda ja sundida hindama tõendit nii, nagu ta ise arvab heaks olevat.
Ühesõnaga: ma usun, et õigus on õigus. Villu on tark ja mõistlik mees. Tal on head ja tublid advokaadid. Meie kohus on enamasti teinud õigust õigesti. Ja pole midagi paremat, kui soovitada: Rüütli sugustest "sõpradest" on parem eemale hoida. Kahjuks on elus ka näilikke sõpru, kelle sõprus on hullem avalikust vaenust.
MUIDE. Kui Rüütlil oleks nende neetud logifailide vastu tõsine huvi, siis leppinuks ta kokku mistahes teise erakonna inimesega, kes vastava eelnõu oleks esitanud. Aga nüüd siis lootkem, et tegemist oli lihtsalt poliitilise labasuse ja mitte Rahvaliidu suurmehele - Reiljanile - kavandatud noahoobiga otse selja sisse.

Kolmas nael Põhiseaduse sarka...

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Tue, 07 Oct 2008 11:22:00 +0000

löödi täna bravuurikalt Toompeal. Esimesena oli aastate eest alusatnud kasaka-sotniku uljusega Lennart Meri vabastades omatahtsi kindral Kerdi (kellele sõdurid pidid formaalselt edasi alluma) ja nimetades täitsa hopsti ametisse admiral Kõutsi, kes justkui oli nagu uus ametissetulnu. Kahepäisele vene kotkale vastandas Meri kahepäise Eesti sõjaväe... Kuna sõda Venemaaga ei tulnud, siis ei olnud toimunu sealsete eriteenistuste provokatsioon, vaid ikka meie oma - enesetegu.
Põhiseadusel trampis teist korda firma "Falck" aretterides ja füüsiliselt rünnates kahte isikupuutumatusega kaitstud saadikut. Kes, nagu nüüd juba teada, ei teinudki muud, kui küsisid petis-baarmanilt õiget arvet... Aga mitte selles pole asi. Sõjaolukorras tulnuks need kaks "Falck'i" tegelast maha lasta kohapeal nende eneste ohvitseri poolt ja koostada laipade omastele üleandmise akt.
Tegu muutub pikantsemaks seetõttu, et poliitiliselt involveeritud "Falck" jättis 72 tunniks Riigikoguta (milles on 101 liiget!) ajal, mil oli just lahvatanud valitsuskriis.

Ja nüüd siis kolmas kord. Saadikute tasud. Paragrahv 75. Lugege seda veel ja veel ja veel ja veelkord ja andestage, kui tõlkisin selle halvasti. Aga võttes selle lause USA PS XXVII parandusest teadsin ma väga täpselt, mida ma temaga mõtlesin...

Nii toorelt ei rullinud PS-t ei Meri ega "Falck". Ja kuna minu mistahes osalemine selles arutelus tähendab, et ma olen kasvõi osaliselt nõus PS kui sellise mittekehtimise idee , kui sellisega, siis tehke seda pulli, sõbrad, ilma minuta. Minu teadlastaluvusel on piirid. (Doktoritöö oli seaduste tõlgendamise teooriast. Vt raamat "Tekst prava.") Ja taluvuspiirid on ka tekstiautoril ja ka kodanikul.

Aga loodame, et mistahes uus-vapslusel tuleb ükskord siiski mingi sein veel vastu. Või me paneme selle seina neile ette.

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Tue, 30 Sep 2008 19:04:00 +0000

Haldusreformist ja nilma irooniata.
Laar ja tema ajalookontseptsioon rajaneb mitte arengul, vaid vägivallal. Kui kulakuid pole vaja - Siberisse. Kui kolhoose pole vaja - laiali saata. Kui subsiidiume pole maale vaja - ära keelata. Kui töötlejad teha Kalevipoja tõust, siis teised aplaagrisse.
Paneme siia juurde partnerid - VALI KORD! Tähenduses: strogi rezhim. Samm paremale, samm vasakule loetakse põgenemiseks ja konvoi tulistab ilma hoiatamata...

Lennart Meri rääkis Eesti territoriaaljaotusest luksuva vaimustusega, sest midagi muud taolist oma püsivuselt pole Euroopas olemas. Ugandi, Rävala, Sakala. Järva... Ikka ja jälle on piirid tulnud sinna, kus on nende õige koht.

Lühidalt: tundmatu nimega regionaalminister tavatseb jõuga purustada Eesti Vabariigi, mille aluseks on inimesed ja maakonnad. Rõhutan: seal, kus see toimib vabatahtlikult on asi õige, aga selleks polnud mingit vajadust ei rahvaliitlasest ministrit välja vahetada ega võimlemise õpetajat Antslast Tallinnasse tuua.

Eesti elu ja kaitsevõime alus on tema territoriaalne jaotus ja üks vene geostrateegilisi eesmärke on selle lõhkumine. Ja rulliga inimestest üle sõitmine. Seda enam, et majanduslik efekt ???!!! on asjas kaheldav.

Lühiduse mõttes: käsuline reform on rahvusvastaesna loll ja russofiilne. Olgu.

Aga mingid isiklikud huvid peaksid ju olema. Oletan (sest ma ei tea):

a) maa militariseerimine (mis pole paha, kui arvestada Kubaani kasakate kogemusi),
b) maa allutamine ametnikele (nagu oli rajoonikomitee agro-osakonnad);
c) allutusest edasi suvalised maa-maksud (nn. toitlustusmaks ehk sõjakommunism);
d demokraatia ära viimine eestlastelt Tallinna;
e) Eesti nagu ta on, sujuv kaotamine

Kõik Isamaa liikmed, kelledest osa on minu sõbrad, on AUSAD inimesed. Aga ülalkirjeldatud süsteemis NII KURADI palju ahvatlusi, nagu oli Pätsil Gazpromis ja Laidoneril Orlovi täkkudes.

Markko, Mata Hari ja Aadu Rebu saladuste jälil

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Tue, 30 Sep 2008 18:35:00 +0000

Tegelikult on meie daamidel õigus meeste üle irivitada: luurekaid mängivad poisikesed, kel habe juba kasvab aga lapsevaim - mitte üks raas. Kui Simm on reetur, tuleb ta maha lasta. Kui Marko on naljavend, siis tuleb tema autorinimeks võtta Aadu Rebu (Oskar Lutsu järgi või Mata Hari (kes Mihkel Muti teada nõukogude bussijaamas õllesaalis viina õllega pooleks müüs ja teadis, et venelased on juba reidil.)
Lühidalt: kas te panite tähele, et Simmi uurimislugu (mis on tipp-salajane, tõeliselt veremaiguline, paljude riikide jaoks üliohtlik) arutas Riigikogu väliskomisjon! Lühidalt: mida teavad kolm, seda teab ka siga (SS standartenführer Müller).
Väliskomisjonil polnud selle teemaga miskit pistmist ja kui ma usun, et Jaanus Rahumäge, Kalev Kallot ja Jüri Tamme arreteeritavatest Falck'i, NKVD või Gestapo meestest saab suur hulk lamama sinnasamma, kus nad silmes mingit valgust nägid, siis kardan, kogu väliskomisjon in corpore lamab seal kõik need 10 minutit, mil kiirabi hordid kohale jõuavad. Ja pärast seda reanimatsioonis - kaua-kaua.

Mul oleks tulnud alla kirjutada 4 või 5 lehele selle kohta, et ma hoian riigisaladust. Ja kõigil korral olen ma keeldunud, sest mulle ei meeldi valu ja roostes hambatangidega suu puhtaks tegemine. Ma olen tundnud vastutust saladuse eest! Mida taevast aga mõtlesid väliskomisjoni liikmed, kellel Simmi asjast pole vaja teada mitte midagi. Millest nad ei taipagi midagi. (Aga kohvingus laterdada annab!) Aga jah, punktikene ajalehte sai ja pinn-pinn KaPo meeste niigi pingul närvide peal kah.

Väliskomisjonil on Simmi asjaga sama palju tegemist kui maaelu omal (ikkagi maadevahetused, kuidas siis ikka!).

Sellepärast teen järgmised ettepanekud:

1. Luure, vastuluure ja muude kahtlaste asjadega tegelevad ainult need riigikogu saadikud, kelle otsestesse ülesannetesse see kuulub.

2. Saadikud, kes topivad oma nina sinna, kus auku ees ei ole siirdatakse kasulikule tööle: RK peldikute, põrandate, prügikorvide puhastamine, kuid üksnes sel ajal, mill täiskogu koos istub. Rinnale riputatakse silt: "Mina püüdsin riigisaladusele ligi pääseda selleks, et nalja saaks. Nüüd siis vaadake nalja!"

Markko-Hremanni luuremängud.

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Tue, 30 Sep 2008 18:35:00 +0000

CV

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Thu, 18 Sep 2008 09:55:00 +0000

Sünniaeg ja -koht
27.06.1952 Tartu

Perekonnaseis
Vallaline

Erakondlik kuuluvus, valimisringkond
Eesti Reformierakond 1994–
Jõgeva- ja Tartumaa valimisringkond

Haridus
NSVL Teaduste Akadeemia Riigi ja Õiguse Instituut, õigusteaduste doktor 1987
Üleliiduline Õigusinstituut (Moskva), teaduste kandidaat (PhD) 1979
Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 1975 (cum laude)
M. Härma nim Tartu 2. Keskkool 1970

Töökohad
X Riigikogu 2005-
Kennan Institute (Washington, USA), Woodrow Wilson Center´i avaliku poliitika teadur 2004–2005
Eraülikooli Nord õigusteaduskonna prorektor 2001–; dekaan 1999–2001
VIII Riigikogu 1995–1999
Kelloggi Rahvusvaheliste Uuringute Instituudi teadur ja õigusteaduse professor 1992–2000
Notre Dame'i Ülikooli õppejõud 1990-2000
ENSV Teaduste Akadeemia Filosoofia, Sotsioloogia ja Õiguse Instituudi õiguse osakonna direktor 1988–1989
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna prodekaan 1986–1988, filosoofiateaduse aspirant ja abiprofessor 1984–1986, vanemlektor, rektori abi ja juriidiline nõunik 1978–1984, filosoofialektor 1975–1978

Osavõtt esinduskogudest
X Riigikogu 2005–
VIII Riigikogu 1995–1999
NSVL Ülemnõukogu 1991
NSV Liidu rahvasaadik 1989
NSVL Ülemnõukogu 1978–1984

Kuuluvus ühendustesse
Eesti Semiootika Seltsi liige 2010-
Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi aseesimees
Endiste Nõukogude Vabariikide Uuringute Keskuse (USA) juhatus
Eesti Maksumaksjate Liit
Eesti Advokatuur
Föderalistide Ühing (USA)
Ameerika Ülikooliprofessorite Ühendus
Rotary International
Eesti Kodanikehariduse Keskuse juhatus

Keelteoskus
Vene ja inglise keel

Ajakirjandustegevus
Artikleid Eesti ja rahvusvahelises ajakirjanduses filosoofilise epistemoloogia ja loogika, õigustunnetuse- ja tõlgenduse teooria, õigusteooria, rahvusvahelise õiguse, kodanikuõiguse, õigusajaloo, anglo-ameerika õigusfilosoofia ning loomuõiguse teemal
13.05.05

Curriculum Vitae, Prof Igor Gräzin

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Thu, 18 Sep 2008 09:44:00 +0000

Biographical

Born in 1952, in Tartu, Estonia. Citizen of Estonia, resident of Estonia, USA and Australia.

Current Professional Affiliations

Member of Estonian National Parliament, Committee of Economic Affairs

Member of the Board of EBC (Estonian Broadcasting Corporation)

Attorney at Law (Bachmann and Partners)

Documentary Scenarist (Eesti Kultuurfilm LLC)

Professor and Chair of Private Law, Academy Nord

Senior Fellow of International Association of Strategic Studies (Alexandria, Virginia)

Senior Associate, FDI think tank (Perth, Western Australia)

Academic Biography

1988 – Professor of Law and Jurisprudence, University of Tartu

1987 – awarded the degree of Doctor of Sciences in Law and Legal Theory (Moscow)

1984 – Docent of Philosophy, Economics and Law

1979 – awarded PhD (Candidate of Sciences) in Law and legal Sciences (Moscow)

1975 – graduated from University of Tartu Law School, summa cum laude

1970 – graduated from MHG (Miina Härma Gymnasium), with diploma honoris

Former Professional Associations (selected listing)

2005 – Visiting professor of Roman and European Law, University of Adelaide

2004-2005 – senior public policy scholar, Kennan Institute, Woodrow Wilson Center

1999-2003 – senior legal advisor to the President of Estonian National Parliament

1999-present – Dean, Vice President of Academy Nord

1999 – Council to the Ministry of Foreign Affairs (accession to the EU)

1995-1999 – Member of Estonian National Parliament

1994-2001 – adjunct fellow, Herman Kahn Center, Hudson Institute

1992-1997 – special advisor (NATO and security issues) to the President of Estonia

1990-2000 – professor, senior professional specialist, program director at Law School, Mendoza College of Business, Kellogg Institute and London program at University of Notre Dame, Indiana

1990-1992 – Paul Schierl/Fort Howard Corporation Distinguished Professor of legal Ethics, Notre Dame Law School

1989-1991 – Member of the Supreme Soviet, USSR; Pepole’äs deputy of the USSR

Including memberships in “Gorbachev Commission” (on drafting the new Constitution); “Yakovlev Special Commission” (House select commission on Molotov-Ribbentrop Pact), Commission on Constitutional Oversight (“Kerimov Jury”) and others.

1988-1989 – Director of the Law Department of the Institute of Philosophy, Sociology and Law, Academy of Sciences of Estonia

1975-1988 – lecturer, senior lecturer, docent, senior research fellow, professor, Associate Dean, Head of the Chair, editor-in-chief etc – at University of Tartu Law School and in the Department of Philosophy

Subjects Taught (selected listing):

International Business Law and Transactions

International Law

Roman Law and European Legal System

EU Business Law

Philosophy of Law

Jurisprudence

Theory of Law

Law and Literature

Economics of Law and Legal Actions

Economics of Market Transitions

Economics of Property Law

Comparative Constitutional Law

Introduction to the Post-Communist Markets

New Markets’ Entries

Policies of Macroeconomics

Aaviksoo prioriteetsed reservid

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Wed, 17 Sep 2008 14:26:00 +0000

Ühesõnaga: kaitsekulutuste arvelt on patt raha kokku hoida. Arvan, et meie vastaste hinnang - tegemist on maailma kõige ohtlikema killer-robotite armeega - on mõneti liialdatud...

http://www.fishki.net/comment.php?id=41074

Nõukogude töö. Marko Mihkelsoni variant.

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Tue, 16 Sep 2008 06:11:00 +0000

Euroopa-asjanduste komisjoni esimees Riigikogus on otsustanud hakata oma alluvaid ringi vedama mööda Eesti maakondi "tutvustamaks" (loe: agiteerimaks) Euroopa Liidu asjus. Nii massilist ajuloputust, nagu enne referendumit, vaevalt et kokku saada õnnestub, aga natuke ikka...
Omal ajal oli Õigusteaduskonnas õppeaine. Nõukogude töö. Milles arutati seda, kuidas toimib nõukogude (s.t. külanõukogude-, linnanõukogude vms.) töö. Ja kuidas sellest paberi- ja jama-uputusest välja ujuda. Tutvustati reformikavasid (üksvahe arvati, et looma- ja taimekasvatus oleks vaja lahku viia, siis jälle - et kokku). Ainus, mida ei lubatud küsida, oli see, kas neid nõukogusid üldse oleks vaja ja mismoodi paremini saaks.
Tees oli selge: nõukogud olgu ja meie - nende poolt!

Euroopa Liit on muidugi üsna tähtis, aga Eesti mured on mujal. Ja nii tähtis pole ta ammugi mitte, et reaalsete majandusmurede asemel raisata inimeste aega ja tähelepanu Brüsseli ametnike tühjale-tähjale. Varsti tulevad eurovalimised ja sellest peaks piisama. Eestile pole tarvis rangidena kaela Euroopa Liidu probleeme, vaid Eestil on vaja tegeleda täie tõsidusega enda omadega...

Tallinna Suur Sambarahu. Projekt.

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Wed, 03 Sep 2008 05:54:00 +0000

Seoses Tauno Kangro ähvardusega hakata taidlema "Kole-Kalevipoja" täissuuruses mudelt, kutsun kõiki Eesti kultuuri- ja rahanduselu osapooli järgmisele kompromissile:
a) Kangro mudelit ei tee;
b) Ristisamba ehitus Vabaduse platsil jääb katki - paremate aegade ja ideedeni;
c) Savisaar lõhub maha kaks toru (ametlikus kõnepruugis - Vabaduse Kell).

Sellega säilib lootus jätta Tallinn mitte ainult kultuuripealinnaks, vaid lihtsalt kultuurseks linnaks. Muide: Vene-Gruusia konfliktist võitis senini ainsana Luzhkov: Moskva linn ütles lahti kahest tellimusest Zurab Tsereteli peitli alt. Ma arvan, et meie monumentaal... noh, ütleme, kunsti peatamiseks piisab rahumeelsematest vahenditest.

Kes vastutab Venemaal? Valatud vere eest.

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Wed, 13 Aug 2008 08:57:00 +0000

Venemaa on sooritanud kuriteo rahu vastu (algatades sõja) ja sõjapidamisreeglite vastu (keelates humanitaarabi, teostades piinamisi ja genotsiidi). Need on kriminaalkuriteod ja küsimus on selles: kes vastutab? Loogika järgi peaks Medvedevi koht olema tühjaksjäänud Milosevichi pingil rahvusvahelises inimsusevastaste kuritegude tribunalis...
Aga vaadates Medvedjevi lapilist nägu, krampi ksikuvast alahuult ja hirmunud silmi, pole ma selles päris kindel. Miks mitte oletada, et vene nn. rahuvalvajad (mis irooniline nimetus!), kes on aja jooksul muutunud marodööritsevaks, terroristlikuks ja mistahes inimlikkuse kaotanud bandeks, hakkasid nende terrorialusel territooriumi, ajama ka "oma väikest bisnessi"? Ei maksa unustada, et vene armee traditsioonidesse kuulub lahkumine vallutatud territooriumidelt vaiba-, kulla- ja isegi prill-laudade hunnikutega, nagu nägime me enam kui 10 aasta eest ka Eestis... Marssal Zhukovilt konfiskeeris NKVD üle 8000 meetri lõuendit - marsaal ostus tavaliseks täika kaltsu-meheks.
Medvedjevil kulus ligi 100 tundi tunnistamaks, et käimasolev veresaun Gruusia ja grusiinlaste vastu on sõda ja veel ööpäev hirmuvärinaid tunnistamaks, et ta on otsustanud sõja lõpetada. Seega tunnistas Medvedjev, et ta ei tea toimunu algusest mitte midagi (ja saadik Uspenski ei tea tänini!) ja et alles nüüd hakkab ta millegi eest vastutama. Seega: ehk pole Medvedjev kurjategija, vaid vene armee ja putinliku nkvd-grupeeringu pantvang?
Kui nii, siis seda teravamalt kerkib küsimus: kes on toimunus isiklikult süüdi? Ja seda vajalikum on rahvusvahelise kriminaaltribunali uurimist sellele küsimusele vastamiseks.

Muide: ma pole kunagi kartnud Kremli käsku Eesti-vastase sõja alustamiseks vaid purjus ja nälginud Pihkva dessntväelaste oma-otsust Eestile "ära teha". Täna maitsevad nad rohkem verd Gruusias kui viina kodus... Kõige hullem on see, et Moskva ei näi seda sõjalise pöörde ohtu "a la Russe"... mis on suuresti nende probleem, aga ohtliku naabruse tõttu ka meie oma.

Bensiinihind meie teha?

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Wed, 23 Jul 2008 00:52:00 +0000

Veidikene - jah. Mul on erakonna kodukal artikkel bensiinihindadest... aga sellele oleks lisaks ka liikuv pilt. Kliki, palun, www.nozzlerage.com ja head vaatamist ja naeratamist!

Iseseisvuse kallis raasuke

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Thu, 03 Jul 2008 13:06:00 +0000

Nous: Eesti iseseisvus laks nagu sauna-aken hetkel, mil me sulandusime Euroopa Liitu ja itkud sellel teemal omavad ajaloolis-emosionaalset tahendust. Ei enam. Aga ometi on seoses Tartu rahuga ules kerkinud iseseisvusest alles jaanud killukesega seoses teema, mis vajab nimetamist ja kus EL meid ei aita.
Nimelt. Kogu Tartu rahu mote m e i l e on iseseivuse tunnistamine Venemaa poolt ja slles osas pole meil karta suurt midagi. Otseselt ju Venemaa meid (esialgu) okupeerida toesti ei kavatse. Aga on kaks kohta, kus EL tulevane valispoliitika meid ei kaitse. Nimelt: (a) merepiir Soome lahes ja Nord Streamiga seotud vene laevastiku tugevnemine, pluss - tohutult kasvav naftareostuse oht; (b) seosed Moskva nashistide ja meie dozoorlaste vahel, mis voivad alati paidida raige poliitilise demarshiga, nagu seda aasta eest aprillis nagime (tanavarahutused, nende toetamine vene ametliku delegatsiooniga, agressioon saatkonna vastu Moskvas).
Nendes kahes punktis: Eesti iseseisvuse tunnistamine seoses eriti kahe valdkonnaga - Soome lahe Nord Stream ja "viies kolonn", vajame me Tartu rahu artiklit II endisel moel.

Seletus: Euroopa Liit ei ole veel Euroopa!

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Wed, 25 Jun 2008 02:39:00 +0000

Kuigi see on ju teada, aga ikkagi... Seoses Lissaboni leppe asjus peetud referendumi kordaminekuga Iirimaal tahaks veelkord meelde tuletada: Euroopa Liidu ja selle institutsioonide endasamastamine Euroopaga pole oige. EL on vaid osa euroopalikkusest ja Euroopast kui mandrist. Veelgi vahem on Euroopa - Brussel voi Strasbourg. Ja, mis puutub Lissaboni leppesse, siis on see algusest saati nii ebaoluline dokument, et tema vastuvotmist voi labikukutamist normaalne kodanik ei markagi. Seega siis: jalgpalli EM-2008 on Euroopale kindlasti olulisem sundmus (vaadakem kasvoi venelaste come-back'i, mis avab uue lehe eurovuti ajaloos!), kui Lissaboni (ja tulevased - Pariisi, Moskva ja Jessentuki vms.) lepe. Selleparast ma ei saagi aru, miks euro-hurraa-inimesed ja eurorealistid kas leinavad voi puhitsevad miski segase dokumendi tagasilukkamist kui miskit suursaavutust voi hullu labikukkumist. Ena mul asja. Parem tegeleda asjadega, mis olulised... energia- ja hinnakriisiga, naiteks.

Euroopa uus koidik!

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Sat, 14 Jun 2008 08:54:00 +0000

Referendumi täielik õnnestumine Iirimaal ja mõttetu paberi - nn. Lissaboni leppe suunamine paberjäätmete kasti (sorteerimisseaduse alusel) - annab Euroopa Liidule uue ja nähtavasti viimase shansi. Taastada Euroopa Liit ja muuta ta kaasajale vastavaks. Senise Lissaboni leppe "edu" aluseks oli selle hääletamise äravõtmine rahvastelt ja selle "korda ajamine" poliitiliste eliitide poolt. Kes eeldasid (ja õigusega!) et rahvas on piisavalt tark nägemaks läbi seda sügavat mõttetust, mida Lisaaboni lepe endas kätkes. Mistõttu referendumid jäeti ära, kusiganes see ka võimalik oleks olnud.
Nüüd on Euroopa Liidul (ma mõtlein EL-is elavaid rahvaid ja eurostuktuurides töötavaid mõistlikke inimesi) võimalus hakata end taas-rajama õigest otsast, s.t. vundamendist ülespoole ja mitte vastupidi. Vundamendiks saab olla, nagu ka 60 aastat tagasi - fundamentaalne kokkulepe majandusliku koostöö ja - solidaarsuse vallas. Miski niisugune, mis on lausa vastupidine Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa egoismile näiteks vene-poliitikas ja suhetes Gazpromiga. Mis on vastupidine Soome soovile avada piirid Venemaaga ja võtta hoiule torud rajamaks EL-, Ukraina- ja Valgevene huvide vastu suunatud Läänemere gaasijuhet.
Ühesõnaga: esimene samm uue ja tõelise EL loomiseks oleks kiiremakorraline EUROOPA ENERGIAHARTA, paarleheküljeline dokument. Selles oleks tegelikult vaid paar põhimõtet: ühtne hinnapoliitika Gazpromi suhtes ja EL-i sissetuleva energia- ja selle allikate distributsiooni alused. Muud ei miskit. ASJAGA on KURADI KIIRE!

Kui selles on kokkulepe saavutatud, siis ülejäänud tinglid-tanglid (ühtsed poliitikad, kõikvõimalikud Brüsseli kontorid ja kontrikuksed, hümnid, lipukesed jne) tulevad tagantjärele ja iseenesest.

Lissaboni lepe ei muutnud mitte midagi ja seda ei teinud ka tema totaalne ämmerdumine. Kuid ta andis moraalse võimaluse ja impulsi küsida: mis saab Euroopa Liidust edasi. Halvim variant on see lepe iiirlastele uute referendumitega pähe peksta. Koomiline variant oleks jätkata uute lepete kirjutamist - EL-is pealinnu muidugi jätkuks ja miks mitte kroonida neid lõpuks kasvõi Moskva leppe ja Voronezhi memorandumiga? Tõsine variant aga oleks - Euroopa Energiaharta.

Eurorealistina tahaksin lohutada oma euroromantikutest kolleege (ka sadat Riigikogus!), kelle silmis näen nukrust, ahastust ja pisaraid... Ärge norutage! Kõik läheb mööda! Teie romantilised unistused on kaunid ja Euroopa vajab teid! Giscard d'Estaigniga alates ja Hannes Rummiga lõpetades. Ja vastupidi. Pühkige silmist see mehine pisar ja - elu läheb edasi! Ikka: nooruslikult pea püsti! Olen kindel, paljud teie unistused saavad teoks varemgi, kui te täna ahastuses arvata oskate.

Ja ükskord võidame me niikuinii. Meie, s.t. kogu Eesti rahvas, euroidealistid kaasa arvatud.

"Meie lahkarvamused". Markole - Igorilt

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Wed, 11 Jun 2008 12:15:00 +0000

Okei: me mõlemad Marko Mihkelsoniga tahame tegelikult seda, et Euroopas ja selle Eesti-osas oleks hea elada. Aga mis puutub sellesse, kuidas selleni jõuda, oleme me tibake eri meelt. Ja et asi klaar oleks, lase ma vastan Sinu viiele jah-punktile Lissaboni-leppe asjus oma 5 ei-punktiga.

1. Sina: Eesti huvides on tugev EL.
Mina: jah ja ei. Oleneb sellest, mis EL reaalsetest võimustruktuuridest saab. Shansid on 50:50, et EL tegutseb Eestile sobivalt ja vastupidi. Selliste shansside peale välja minek on hasartmäng. Igatahes pole Sinu aksioom - aksioom. Pronksisõduri-aegsest solidaarsuset (pealegi leigest!) on selleks vähe.

2. Sina: suureneb õigusselgus. Mina: Ei! Ei suurene. Juriidiliselt logiseva paberi juurdetegemine teeb eksisteeriva pudru veel suuremaks. Lissaboni teksti mõistmine ületab mistahes mõistlikud piirid ja kuhu kohtud selle rakendamise praktika poööravad - seda ei tea ka Isa ise (mida kinnitas meie sõber Urmas Reinsalu Rein Ratasele vastates; Urmas ju ütles - lepingu reaalsest toimest on võimatu rääkida!).

3. Sina: suurenevad EP ja rahvusparlamendi rollid.
Mina: 2 vastuväidet - rahvus- ja föderaalse parlamendi rollid ei saa samas valdkonnas (seadusandlus näiteks ja EP hakkab vaikselt muutuma seadusandja suunas) suureneda üheaegselt. Teiseks - Euroopa Parlamendi rolli suurenemine on Eestile paha - seal on meil vaid alla sajandiku hääli, samas kui teistes institutsioonides (näiteks komisjonis) - 1/27. (Nõus: Komisjon ei esinda rahvusriike... teoreetiliselt. Aga praktikas natuke ikka esindab küll.)

4. Sina: EL saab nüüd piiramatult laieneda.
Mina: kardan, et sul on õigus. Ja see just ehmatabki. Soome juba tahabki oma vene-piiri ära kaotada! Ja laienemise puhul mõeldakse ikka ja sagedamini ju Venemaad...

5. Sina: Lissaboni leppel puudub mõistlik alternatiiv.
Mina: alternatiiv on olemas! Jätta asjad nagu nad on. Ma arvan, et oleks vaja üle hulga aja tööle hakata. Näiteks energeetika vallas, kus Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa juba ajavad sisuliselt euro-vastast poliitikat. Lühidalt: enne lepiks asjades kokku ja siis fikseeriks lepinguga.

Üks mure veel: miks meil selle lepinguga sihuke tuli takus on? Kuhu too rong eest ära sõidab? Tegelikult on mul kahju sellest ajast, mis mõttetu paberi kirjutamise peale kulutati. Aga see, et meil on inimesi sooviga seda lepingut analüüsida, on groteskne: seda surimuri ei saagi arukalt arutada.
Öeldes "ei" Lissaboni leppele täna annaksime signaali: lõpetage puru silma ajamine ja mõttetute paberite tootmine. 100 000 lehekülge eurosedausandlust ongi juba täis kirjutatud.

Poliitika kui rämpskunst? REINSALU teema.

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Mon, 09 Jun 2008 15:40:00 +0000

Urmase (Reinsalu) arvates pole väljariputatud poliitilist reklaami endiselt vaja ja mitte kellegi huve selle puudumine ei riivavat. Subjektiivselt saan ma sellest aru: Urmase pildid olid Tallinnas eelmistel eurovalimistel suurimad (üks - kohe minu paneelmaja seinas: tänagi käib see pilt mind mõnikord veel unes ehmatamas!)... tulemus? Nojah. Mitte ühtegi kohta need plakatid ei toonud. Millest ei järeldu, et nad on valed oma olemuselt. Tegelikult on Resp K-kohukese kaasautor: polnuks välireklaami keeldu, poleks ka kogu K-saagat. Ja siin müts maha keskerakondlaste ees: lollile seadusele saab vastu jabura käitumisega! K-kohuke oli üks meie poliitilise elu andekamaid leide!
Mis õigustesse puutub, siis... on olemas ka eneseväljenduse vabadus, s.h. ka poliitilistel teemadel ja välireklaam seda vabadust teostabki. Mõistagi - sündsuse (?) piires. Ja sõnavabaduse räigemat piirangut kui välireklaami keeld, pole iseseisvas Eestis olnud.
K-kaasus tõendas, muide, üht asja, millest Rüütli meeskonnal aimugi polnud (kuna see on juriidiliselt trikikas koht) ja mida Urmas ei osanud ette näha: reklaami ei saa klassifitseerida sisu järgi! Poliitilist sõnumit edstas vajadusel - kommrtsreklaam (kohuke!, reformikate värvikombinatsioonid firmade kuulutustel jne.). Kui nii, siis tuleks kogu reklaam ära keelata...
Ja üldse, miks meil on viit erinevat sorti kohupiima, 49 sorti juustu jne. Miks asub Selveri kõrval Prisma? Tegelikult aitaks ju ka sellest, kui kõike oleks üks...
Muide, kui saaks ühe partei juurde tagasi, siis, arvan ma, et kaob ka poliitilise reklaamiga tegelemise vajadus... Ah jah. See juba kord oli.

Medvedjevi normaalsuse-hetk

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Thu, 15 May 2008 15:24:00 +0000

Inimpsüühika on nagu hobusevankri telg: kui temaga aina heinu vedada, siis ta puruneb. (Vahepeal peab sama vankriga näiteks kas turul või laadal käima.) Ühesõnaga, seda seletab materjalide teooria ja psüühikat - psühhiaatria.
Medvedjevi all pevad Venemaa suhted paranema kellega tahes. Mis ei tähenda nende muutumist headeks. Kuid lihtsalt sellepärast, et Putini lapsikud sõjamängud (mereväe-vormi kandmine enne seda, kui tema juhtimisel uputati allveelaev "Kursk", kekutamine lendurivormis - kuigi erinevalt Bushist ei tea Putin sedagi, kummalt poolt lennukisse minnakse - mitte sealt poolt, kust loogatakse hobust! jne) muutusid viimastel aegadel paranoiliselt tõsisteks. Venemaa sisuline poliitika ei muutunud oma sügavamalt olemuselt, küll aga teostamise vahenditelt. Putin tegi vene poliitika - militaarseks. Riiklik ja sõjaline jõud muutusid ekvivalentideks. Seega üleminek Medvedjevile - Gazpromi nõukogu esimehele - vene presidentuuris, tähendab üleminekt rahumeelse(ma)le Venemaale. Kui Putini jaoks oli põhjamaise gaasitoru (Nord Stream'i) idee eeskätt 18 uues allveelaevas Eesti-Soome-Rootsi kallastel, siis Medvedjev arvestab rohkem gaasiga. Isegi kui arvestada, et teatav sõjaline psühhoos käib vene presidentuuri kutsehaiguste juurde, siis ei teki see kunagi paugupealt. Jeltsin alustas täieliku patsifisti ja demokraadina, Putin: bürokraatliku pealekaebaja ja nurgataguseid pisioperatsioone harrastava kgbshnikuna... Nad alles lõpetasid militraakindralitega (muide - nagu alul rahumeelne joodik Brezhnevgi). Medvedjevist ma usun oma olemuselt rahulikku ja kõnevõimelist normaalset venelast. Ja selles mõttes ka suhete normaliseerumist Venemaaga. Tema on mees, kes mõistakas seda, miks näiteks Eesti tahaks saada raha gaasi eest, mis voolab läbi Eesti territoriaalmere. Kui me küsiksime.
"Buck is a buck, " ütles kord Hiina kommunistlik juht Dzou En Lai hämmastunud USA presidendile Nixonile. Seega kui isegi peaks minema halvimini ja ka Medvedjevile pähe lööma militaristlik psühhoos (mida on raske uskuda - tegemist on siiski üle pika-pika aja intelligentse taustaga vene juhiga), ei tule see kohe. Sinna läheb aastaid aega.
Küsimus on selles, kas me oskame seda normaalsuse perioodi kasutada...
Nagu küsitlusest näha, on mu raske töö Putini ohu selgitamisel Jõgeva kandis vilja kandnud. Ja ma olen üldiselt oma valijatega Venemaa suhtes sama meelt... ga mõistus näitab siiski ka väikest heledat triipu venemaa mustal horisondil. Jõgevamaarahvas peab aru saama: niipalju on minus venelast kah, et viimast lootust ei kaota ma kunagi.

Eurovisooni soolo Medvedjevile

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Mon, 12 May 2008 19:17:00 +0000

Mul on Kreisiraadiost kahju. Sest neil on ennegi juhtunud nii, et nende hea show napsab ära keegi, kelle looduspärane lollus mängib intelligentse huumori üle igast asendist. Ühesõnaga: õrna ja toreda serbiakeelse lauluga uuele slaavi-vendade skandaalile vastu ei saa. Ja nimelt. Sevastopolis viibiv Moskva juht (saksa k. - führer) teatas avameelsemalt kui Ribbentrop, et Krimm ja Sevastopol - põlised Ukraina alad - tuleb Venemaa koosseisu tagasi arvata ja leping, mis nad Ukrainale tagastas - tühiseks kuulutada. Nagu serblasedki Kosovos, unustab esi-moskvalane, et just vene impeeriumi ikkes kattus Krimm venelaste suurimate ja häbiväärseimate prohmakatega. Sõdurite kangelasteoks muutunud Sevastopoli kaitsmine II Maailmasõjas, mille tingis nõukogude vene väejuhtide uskumatu küündimatus (kellede hulgas ei puudunud ka politrukk Brezhnev!) on vaid nende Krimmi hädade tuntuim näide... Aga venelaste hirmu- ja õudusteod Krimmi tatarlaste totaalsel väljasaatmisel või valgete vägede merretõrjumisel Kodusõjas? Isaak Babeli kirjeldatu on vaid killuke sellest loomastumisest, mida tõid vene väed sellele kaunile maale.
Igatahes: pealik Luzhkov (Keskerakonna sõber) on rääkinud. Hau! Krimm tuleb tagasi anda ja lepingud Ukrainaga ei kehti. Morn lugu, iseenesest. Aga mitte ilmna koomilise varjundita. Uuel vene presidendil Medvedjevil tuleb nüüd see skandaal lahendada. Luzhkovi vastu ta teha midagi ei saa (loodame, et veel ei saa!) ega julgegi (loodame, et seegi on ajutine). Luzhkovile järelekiitmine oleks aga teistpidi hull asi - see paneks kahtluse alla mistahes Vene rahvusvahelised lepingud ja rakette tuleks hakata paigutama enam mitte Tsehhi pärapõrgusse vaid lausa Piirissaare eesliinile! Jeltsin oskas koomilisi misanstseene välja mängida Ostrovski klassika vaimus. Medvedjevi intelligentsi määrajaks saab tema huumoritunne. Tegelikult on tal vcaid üks väljapääs - Luzhkov lolliks teha. Aga kuidas? - vaat see on miljoniküsimus.

Anissimi pilt seinale!

noreply@blogger.com (Igor Gräzin) — Mon, 12 May 2008 11:12:00 +0000

Ivan Julmal oli tähetark Anissim, kes ennustas tsaarile järeltulija, poja sündi. Sündis tütar (suurmärterinna Marfa). Anissimi enneaegselt üürikeseks jäänud elu lõppes sellega, et ta istutati otsast pliiatsina teritatud ehituspalgi otsa. Miska häda ka lakkas: lolid ennustused lõppesid ära. Uusi soovijaid ei leidunud.
Kui nüüd vaadata, et Eesti Pank, Rahandusministeerium, kõik muud ministeeriumid takkaotsa, statistikud jne, jms. esitavad kõik igaüks erinevaid numbreid ja seda ka mitu korda päevas, siis kas poleks ehk mõtet mõelda Ivan Julma riigimehetarkusele (kes, muide, kehtestas Opritshnina maadel valuutakomitee süsteemi! - kattevaraks riigikäibest väljavõetud maad) ja talitada numbrihiromantidega... hea küll. Leebemalt. 21. sajand ikkagi. Nende kabineinettide seintele, milles istujad aru ei saa, et valede numbrite ja lollide majandusprognooside tegemine on oma olemuselt kuritegu riigi vastu, tuleks riputada aga õnnetu Anissimi pilt. (Mis ühtede ajaloolaste vältel polevat küll säilinud). Või vähemalt leinaraam tema mälestuseks.