Olles varsti valmiva EP dokumendi variraportöör võtsin eelmisel nädalal osa EP Arktika foorumist, milles istuvad koos Soome saadikud Liisa Jaakonsaari (S&D), kauaaegne Soome parlamendisaadik ning endine tööminister; Anneli Jäätteenmäki (ALDE), endine põhjanaabrite justiits– ja hiljem ka peaminister; sakslaste poolelt on esindatud Birgit Jastram-Schnieber (EPP), samuti staažikas Bundestagi saadik ning Konrad Adenaueri Fondi juhatuse liige ning Michael Gahler (EPP), EP Saksamaa saadik juba 11 aastat.

EP Arktika Foorumi liikmeid ühendab ühine mure ja huvi meie põhjapooluse pärast ning soov aidata kujundada ELi ühtset Arktika strateegiat ja seisukohti, mille pinnal saaks tulevikus meie tähtsate strateegiliste partneritega suhelda. Lühidalt öelduna on Arktika Foorum üks peamiseid allikaid, kust saavad alguse kõik suuremad EP Arktika teemalised üritused, uuringud ja seminarid.

Eesti lippu tuleb siin kõrgel hoida, sest me oleme juba ammusest ajast Arktika riik: 1930.a ühines Eesti Spitzbergeni ehk Teravmägede lepinguga, millega kehtestati Norra suveräänsus Svalbardi üle ning ala kuulutati demilitariseeritud tsooniks. Norra Kuningriik Eesti Vabariigi okupeerimist ei tunnustanud ja leping on jõus tänaseni. Sellepärast teame me, et ookeanipõhi pole koht, kuhu teised riigid oma lippu torkama peavad — ka selliste asjade ennetamise eest tuleb hoolt kanda…

Käesolev nädal aga algab esmaspäeval Arktikateemalise fotonäituse avamisega: Visions of Canada’s North, mida korraldab eelpool mainitud raporti autor Michael Gahler (EPP, Saksa), kes muuseas räägib ka mõni sõna eesti keelt, olles olnud Saksa suursaadik Soomes.

Sõnavõtte, arvamusi ja käepigistusi täis õhtupoolikule järgneb kerge reflekteerimisperiood kuni neljapäevani, mil algab kahepäevane Arktika sümpoosium. Aspeni instituudi, Polar Foundationi ja Monaco Prints Albert II ja EP roheliste korraldatud üritusel räägitakse nii piirkonnaga seotud teadusuuringutest ja –projektidest, aga ka geopoliitilisest mõõtmest ning milline valitsemismudel piirkonnale kõige sobilikum oleks, kas regionaalne või multilateraalne? Kuidas käsitleda lähitulevikus piirkonda käsitlevaid ohte? Lisaks kuuleb ka Euroopa Komisjoni, Norra, USA, Kanada, Islandi, Taani, Gröönimaa ja Venemaa esindajate seisukohti selle osas, mida peaks ette laevandusega, kuidas kaitsta põlisasukate õigusi ja keskkonda ja viimaks — mida kujutab endast Arktika ülikool.

Kohal on mitmeid eksperte erinevatest institutsioonidest, reedel on avakõnelejaks Herman Van Rompuy.

Kõik huvilised saavad hetkel lisainfot allolevalt lingilt. Kannatlikumad võivad oodata mu järgmist sissekannet.

http://www.polarfoundation.org/projects/project_detail/arctic_futures_symposium/

Tallinnas toimub Euroopa Roheliste kogu

Esmakordselt Baltikumi ajaloos peetakse üle-euroopalise partei kongressi siin!

8.-10.oktoobrini toimub Tallinnas Euroopa Roheliste kogu, kus Euroopa Rohelise erakonna eestvedamisel arutatakse mitmeid Eesti ja Euroopaga seonduvaid küsimusi ning tööpuuduse vähendamisega seotud probleeme. Green Collar Jobs! Ühtlasi on päevakorras ka energiajulgeolek ning Euroopa kodanikualgatus.

Lisaks  räägitakse ka vastloodud Euroopa LiiduVälisteenistusest ja kodanikuühiskonna arendamisest.

Euroopa Kodanikualgatus tähendab protsessi, mille raames antakse liikmesriikide kodanikele võimalus vähemalt 1 miljoni erinevatest maadest kogutud allkirjaga esitada Euroopa Komisjonile seadusandlusettepanekuid. Komisjonil on omakorda seadusest tulenev kohustus iga nõuetekohaselt esitatud ettepanekut kaaluda ja anda sellele oma põhjendatud seisukoht.

Raport (A.Lamassour, G.Häfner, D.Wallis, Z.Gurmay) tuleb hääletusele Strasbourgis detsembris.

Euroopa Roheliste Kogul esitavad omi mõtteid mitmed eksperdid nii Eestist kui välismaalt, teiste seas EV Riigikantselei strateegiabüroo juhataja Keith Kasemets, Suubritannias asuva Green Economics Institute direktor ja asutaja Miriam Kennet, Green Budget Europe esimees Dr Anselm Görres, Euroopa Parlamendi Belgia saadik ja Euroopa Roheliste juhatuse liige Philippe Lamberts, Erakonna Eestimaa Rohelised kõneisik Aleksei Lotman ja Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand.

Kahepäevasel konverentsil korraldatakse töötube ja seminare, kuhu on oodatud kõik huvilised. Lisanfot, ürituse ajakava ja registreerimisvormi leiab siit:

http://europeangreens.eu/tallinndocs/

Sündinud 03.02.1964 Tallinnas
Abielus, kolme lapse isa

Hariduskäik
1971–1982 Tallinna 21. Keskkool – inglise keele eriklass
1982–1991 Tartu Ülikooli Ajalooteaduskond – ajaloolase / ajalooõpetaja kutse
1992–1993 P. H. Nitze School of Advanced International Studies, The Johns Hopkins University, Bologna – European Studies

Täiendkoolitus
1984–1985 Kohustuslik Nõukogude armeeteenistus
1997 Kaitseväe Lahingukool – ohvitserikursus
2005 Reservohvitseride täiendkoolitus Cior Cla Budapestis (Prantsuse keele intensiivkursus)

Töökogemus
1991–1992 Tartu Maja – sidustusdirektor
1993 Vabariigi Valitsuse eriesindaja Narvas
1993–1994 Peaminister Mart Laari nõunik
1994–2002 Välisministeeriumi kantsler, EV esindaja Püha Tooli juures
2002–2003 Eesti Panga personalijuht
2003–2009Vabakutseline ajakirjanik, televisiooni ja raadio saatejuht
2005–2009 Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseumi direktor
2007 Gruusia presidendi administratsiooni reformi nõustaja

Tele– ja raadiotöö
„Teletaip“
„Varivalitsus“
„Põhjala pärlid“
„Targem kui 5B“
„Nädala tegija“
„Tantsud tähtedega“

Ühiskondlik tegevus
Eesti Üliõpilaste Seltsi liige
Eesti Reservohvitseride Kogu asutaja
Eesti Jahimeeste Seltsi liige
Muuseuminõukogu liige
Rõõmutarekese lasteaia hoolekogu liige
Doonor

Autasud
Indrekut on autasustatud Valgetähe III klassi ordeni, mitmete teenetemärkide ja välisriikide riiklike autasudega.

Vastses Lissaboni lepingus sätestatud Euroopa kodanikualgatuse eesmärk on muuta EL demokraatlikumaks, andes selle kodanikele vahetuma võimaluse osaleda liidu poliitika kujundamises.

Alates lepingu jõustumisest 2009. aasta detsembris on ELi õigusaktide koostamise eest vastutaval Euroopa Komisjonil nüüd ametlik kohustus (pärast teatavate tingimuste täitmist) kodanike ettepanekuid kaaluda ning arvesse võtta. Kodanikualgatuse kaudu peaks elavnema arutelu Brüsselis toimuva üle. Kodanikel hakkab olema senisest rohkem võimalust Euroopa asjades kaasa rääkida.

Et komisjon algatust üldse kaaluks, peab Lissaboni lepingu kohaselt seda toetama vähemalt üks miljon kodanikku ja seda vähemalt ühest kolmandikust liikmesriikidest (praegu seega üheksast liikmesriigist).

Komisjon on nüüdseks koostanud ka täpsemad eeskirjad, mida eurooplased kodanikualgatuse avalduste esitamisel peavad järgima. Ettepaneku kohaselt peab igas riigis kogutud allkirjade arv olema proportsionaalne riigi rahvaarvuga. Nii tuleb neljas väikseimas liikmesriigis koguda vähemalt 4 500 ning suurimas, Saksamaal, 72 000 allkirja. Selline proportsionaalsuse põhimõte on tekitanud samuti üsna palju furoori (sarnaselt EEAS-iga), kuna 4500 allkirja kogumine ei ole kaugeltki nii keeruline kui saada kokku 72 000 inimese allkirjad.

Kui kokku on kogutud vähemalt 300 000 allkirja vähemalt kolmest liikmesriigist, esitatakse algatus komisjonile, kes peab kontrollima ja otsustama, kas algatus kuulub tema pädevusse. Pärast seda on algatuse esitajal aega üks aasta puuduvate allkirjade kogumiseks.

Kui algatus vastab kõigile kehtestatud kriteeriumitele, siis on komisjonil aega neli kuud algatuse uurimiseks ning otsustamiseks, kas teha õigusakti ettepanek, algatada uuring või loobuda edasiste meetmete võtmisest. Komisjon peab oma otsust ka avalikult põhjendama.

Pettuste vältimiseks peavad allakirjutanud esitama oma koduse aadressi, sünnikuupäeva, kodakondsuse ning oma isikut tõendava numbri – ID-kaardi, passi või sotsiaalkindlustusnumbri. Korraldajad peavad avaldama ka algatuse rahastajad. Ka sellel teemal käib komisjonides arutelu, kuna vähesed inimesed on nõus avaldama enda kohta nii privaatseid andmeid.

Komisjon loodab, et Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament teevad Euroopa kodanikalgatuse kohta lõpliku otsuse enne käesoleva aasta lõppu-sellisel juhul oleks võimalik esimesed algatused esitada juba 2011. aastal.

Lisainfo:

http://ec.europa.eu/dgs/secretariat_general/citizens_initiative/index_en.htm

http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=MEMO/10/116&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en

Veel mõni näide muutustest, mida reform kaasa tooks:

• Poolavatud nimekirjad– kodanikul on võimalik hääletada nii isiku kui nimekirja poolt.
• Riigid, millel on rahvaarv üle 20 miljoni, jagavad valimispiirkonna teatavaks arvuks piirkondlikeks valimisringkondadeks.
• Parlamendiliikmete arv on 751, alammäär riigi kohta on 6 ning ülempiiriks säätakse 96.
• Kogu liidu territooriumist moodustatakse üks täiendav valimisringkond, kust valitakse 25 liiget.
• Moodustatakse valimisamet, kuhu kuuluvad EP, Komisjoni ja liikmesriikide esindajad.
• ELi erakondade üleliidulised nimekirjad on vastuvõetavad, kui: 1) seal on kandidaate vähemalt 1/3st liikmesriikidest, ja 2) nimekirjad on sooliselt tasakaalustatud.
• Igal valijal on üks lisahääl ning selle saab ta anda üleliidulise valimisringkonna kandidaadile.
• ELi valimisringkonnas kohtade jaotamiseks künnist ei kehtestata.
• Valimistel on hääletamisel vanuse alampiir 16 aastat ning kandideerimisel 18 aastat. Selle sättega tahetakse julgustada Euroopa noori rohkem valimistest osa võtma.
• Kandidaat võib olla üles seatud samaaegselt ELi valimisringkonnas kui ka ühe või mitme riigi valimisnimekirjas.
• Valimispäevadeks on laupäev ja pühapäev, valimised toimuvad maikuus. Põhjuseks on see, et siis oleks Parlamendil võimalik oma tööd paremini korraldades kiirendada uue Komisjoni presidendi valimist ning ennetada ühtlasi suvevaheaja algust mitmes liikmesriigis. Hetkel on valimispäevad neljapäevast-pühapäevani ning valimised toimuvad juunis.
• Kui tehnilisest ning õiguslikust seisukohast on usaldusväärsus tagatud, on alates 2004. aasta valimistest kasutusel elektrooniline hääletamine.

Lisainfo:

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//NONSGML+COMPARL+PE-440.210+02+DOC+PDF+V0//ET&language=ET

Lissaboni lepingule kirjutasid 13. detsembril 2007. aastal alla 27 Euroopa Liidu liikmesriiki. Lissaboni lepinguga määratletakse, mida EL võib ja ei või teha, ning milliseid vahendeid ta selleks kasutada võib. Lepinguga muudetakse ELI institutsionaalset arhitektuuri ja muutuvad ka institutsioonide töömeetodeid. Kõige selle tulemusel on meil senisest veelgi demokraatlikum Euroopa.

Leping jõustus 1. detsembril 2009 pärast seda, kui kõik ELi riigid olid selle oma korra kohaselt ratifitseerinud.

Lissaboni lepinguga parandatakse ja ajakohastatakse varasemaid ELi leppeid. Leppe kohaselt saab otsevalitud Euroopa Parlament suuremad volitused ELi otsustamisprotsessis sellistes valdkondades nagu siseküsimused ja põllumajandus ning eelarve muudab ELi tervikuna demokraatlikult aruandvamaks.

Mõne erandiga seab see Euroopa Parlamendi seadusandjana võrdsele alusele nõukoguga, et esindada liikmesriike valdkondades, kus see seni nii ei toiminud, nagu põllumajanduspoliitika ELi eelarve koostamine (parlament on nüüdsest võrdne nõukoguga), ning justiits– ja siseküsimused. Liikmesriikide parlamendid saavad õiguse ettepaneku suhtes vastuargumente esitada, kui nad leiavad, et tulemusi saab paremini saavutada pigem liikmesriigi kui ELi tasandil.

Euroopa Komisjoni presidendi valivad ELi riigipead ja valitsusjuhid Euroopa valimiste tulemustele toetudes ning valiku peab omakorda heaks kiitma Euroopa Parlament. Ka ELi välispoliitika kõrge esindaja ametikohale nimetamisel peab Euroopa Parlament andma oma heakskiidu.

Ka kodanike õigusi tugevdatakse. Lissaboni leping muudab ELi põhiõiguste harta ELi jaoks siduvaks, mis tähendab, et ELi institutsioonid peavad austama kodanike kodanikuõigusi, poliitilisi, majanduslikke või sotsiaalseid õigusi. Uus kodanike algatuse õigus võimaldab miljon allkirja koguda suutnud kodanikerühmadel kutsuda komisjoni üles esitama uusi õigusakti ettepanekuid. See suurendab kodanike osalemist ELi otsustamisprotsessis.

Hetkel on Põhiseaduskomisjonis käimasolevatest menetlustest kaks olulisimat briti liberaaldemokraat Andrew DUFFi raport ettepaneku kohta muuta Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlevat 20. septembri 1976. aasta akti, ning prantslasest Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) liikme Alain LAMASSOURE’i ja sotsiaaldemokraadi Zita GURMAI (Ungari) kahasse kirjutatud raport Euroopa Kodanikualgatuse kohta. Viimane ongi üks olulisimatest muudatustest, mis Lissaboni lepingu kaasa tõi.

Põhiseaduskomisjonis käib samuti pidevalt arutelu ELi üldeelarve ja ELi institutsioonide toimimise omavahelise ning koostöö üle. Siin taaskord on suur roll mängida Lissbaoni lepingul, millega muudeti ELi institutsioonilist arhitektuuri

Lisainfo:

http://europa.eu/lisbon_treaty/index_et.htm

http://europa.eu/lisbon_treaty/faq/index_et.htm

http://elik.nlib.ee/?id=5122

http://eur-lex.europa.eu/JOHtml.do?uri=OJ:C:2007:306:SOM:ET:HTML

Hetkel on käimas ELiga liitumise läbirääkimised Islandiga. Ühinemine oleks, tugevdades Euroopa kohaleolekut Arktika Nõukogus veel enam, ELi strateegiliseks võimaluseks etendada Arktika piirkonnas aktiivsemat ja konstruktiivsemat rolli ja anda oma panus selle mitmepoolsesse haldamisse. Ühtlasi aitaks see lahendada ühiseid keskkonnaprobleeme ning suurendada ELi huvi Arktika ja selle kaitse vastu piirkondlikul ning rahvusvahelisel tasandil.

Käesoleva aasta 7. juulil võeti Strasbourgis täiskogul vastu resolutsioon, millega Parlament tervitab Islandi võimalikku ELi 28ndaks liikmesriigiks saamist. Island esitas ELi liikmeks astumise avalduse 2009. aastal. Parlament nõuab samas, et Island lõpetaks ELi seadusandlusega vastuolus oleva vaalapüügi ja loobuks kõikidest Rahvusvahelisele Vaalapüügikomisjonile esitatud reservatsioonidest.

Islandi liitumine võimaldaks ELil osaleda aktiivsemalt Arktika piirkonna tegevuses, mis on praegu ELi (ja ka terve ülejäänud maailma) jaoks kasvava tähtsusega piirkond.  Island kuulub juba praegu Schengeni alasse, on NATO liige ning tal on ELiga vabakaubandusleping alates 1973. aastast.

Kuigi Island on Euroopa majanduspiirkonna (EMP) liige ja järgib enamikku ELi õigusaktidest (eelkõige ühisturu valdkonnas), peab riik siiski oluliselt muutma oma finantsjärelvalvesüsteemi ning ka seda, kuidas toimub kohtunike, prokuröride ja muude kõrgemate kohtuametnike ametissenimetamised. Icesave’i küsimus on liitumisläbirääkimistel samuti üheks oluliseks punktiks.

Islandiga tuleb põhjalikke läbirääkimisi pidada veel põllumajanduse, kalanduse, maksustamise, majandus-ja rahapoliitika ning välissuhete poliitika osas. Islandi jaoks on kõige murettekitavam teema kalandus, kuna vaalapüük etendab Islandi kultuuris väga olulist rolli ning nende jaoks kujutab ELi liikmeksastumine ohtu rahvuslikule indentiteedile.

Islandi avalikkuse toetus ELi liikmelisusele on alates 2009. aasta suvest vähenenud, ning on karta, et see väheneb veelgi. Islandi võimudelt palutakse seetõttu avaliku arutelu algatamist, et selgitada välja Islandi kodanike mured ELi liikmelisuse osas.

Üks põhjuseid, miks Islandi avalikkuse toetus veelgi väheneda võib, on vaalapüüki puudutav muudatusettepanek eelmainitud resolutsioonis. Muudatusettepaneku autoriteks olid kaks Roheliste fraktsiooni Parlamendiliiget, Indrek Tarand ja Heidi Hauttala. Muudatusettepanek võeti juuli plenaaril ka vastu. Autorid ise kommenteerisid seda nii: “Nüüdsest panevad vaalad oma poegadele nimeks Indrek ja Heidi”.

Lisainfo:

http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/10/1011&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en

http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/10/186&format=HTML&aged=0&language=

http://www.euractiv.com/en/enlargement/eu-kick-starts-iceland-accession/article-184391

Lisainfo ELi laienemise kohta:

http://ec.europa.eu/enlargement/index_et.htm

http://www.europarl.europa.eu/enlargement/default_en.htm

Julgeoleku-ja kaitse allkomisjon ehk SEDE (Sécurité et défense) on Väliskomisjoni allkomisjon, mille pädevusse kuuluvad ühine välis– ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning Euroopa julgeoleku– ja kaitsepoliitika (EJKP).

Teisisõnu arutatakse SEDEs Euroopa kaitset nii piiride sees kui ka nendest väljaspool: kuidas senisest paremini teha rahvusteülest koostööd kuritegevusega ja terrorismiga võitlemisel ning kuidas EL saab ühiselt vastata 21. sajandi julgeolekuga seotud väljakutsetele. 

Lisainfo:

http://www.europarl.europa.eu/activities/committees/homeCom.do?language=ET&body=SEDE