Teenindus on just see, mille üle näiteks põhjanaabrid pidevalt kurdavad, nii et saab huvitav olema jälgida, kas EAS on siin suutnud midagi muuta.

Pikem jutt EAS lehelt.

Kuidas siis ikkagi minnakse reisima täiesti tundmatutesse kohtadesse seljakott seljas, taskus natuke raha ning heas usus, et kõik lõpeb hästi? Tegelikult on reisimine täna odavam ja turvalisem kui kunagi varem, kuna  veebikeskkondadesse koondatud info aitab teha kergema vaevaga paremaid valikuid. TripAdvisor on veebikogukond, kus süstemaatiliselt organiseeritakse rännumeeste reisikirjeldusi erinevatest sihtkohtadest.

Kui mul on soov külastada nt Vietnami, siis TripAdvisor-is on olemas reisikirjeldused ja soovitused inimestelt, kes on seal varem ise käinud. Positiivsete ja negatiivsete kommentaaride abil on võimalik kerge vaevaga kombineerida oma reis täpselt sellisena, nagu seda ise soovitakse.

Hiljuti oli mul võimalus osta piletid mõneks päevaks Jamaikale. Kuna tegu oli impulsi ajel tehtud otsusega, jõudsimegi Kingstoni lennujaama ilma igasuguste ette-reserveerimisteta. Õnneks olin Miami lennujaamast ostnud Lonely Planet-i reisiraamatu ning selle info põhjal tegime valiku, millises hotellis veeta esimene öö.

Edasi liikusime väikesesse linna nimega Port Antonio, mida soovitas meile lennu ajal üks ameerika vanapaar, kui hästi maalilist ja mõnusat kohta, mis ei ole veel turistidest ülerahvastatud. Sinna jõudes leidsime kogemata hea reisijuhi, mis oli tõeline jackpot. David (pildil) on töötanud kruiisilaevade reisijuhina ning omab tutvusi ja sõpru sellest ajast üle Jamaika. Sõitsime tema autoga tervel saarel ringi, otsisime inimtühje valge liivaga randasid ja sõime tema poolt valmistatud toitusid. Absoluutselt parim reis üldse!!

Meil siiski vedas, sest me leidsime üles tõeliselt hea reisijuhi täiesti juhuslikult. Mul on nüüd võimalik Davidit soovitada samamoodi kõigile neile, kellele meeldiks Jamaikal ringi seigelda koos kohalikega. Kommentaare ja reisikirjeldusi peaks TripAdvisor-is hetkel olema üle 20 miljoni ning iga nädalal käib neid lugemas ligi 15 miljonit inimest. Eesti kohta on hetkel üle 2,000 kommentaari.

Põhjus, miks TripAdvisor-it aeg-ajalt sarjatakse, on selles, et kommentaaride ja hinnangute lisamine on lihtne ning nende paikapidavust ei kontrollita. See teeb võimalikuks konkurentide maha tegemise või soovituste jagamise, kus teenusepakkujad ise proovivad mõjutada reisijaid.  Sellele vaatamata kaaluvad minu silmis võimalikud kasud selle siiski üles. Pigem peaks iga turismiettevõte olema kursis enda kohta käivate hinnangutega - üks positiivne kommentaar TripAdvisor-is võib tekitada uusi kliente ja soovitusi mitmeteks aastateks.

Antud raamatut võib käsitleda kui nurgakivi ettevõtetele, kes soovivad oma teadlikkust tõsta panustamisega internetiturundusse. Eesti näitel on antud raamat sobilik paljudele ettevõtetele.

Eriti kasulik on seda lugeda majanduslanguse perioodil, kus ettevõtetel on vaja kulusid piirata ning selle raamatu läbi lugemisega saavad firmad vajaliku informatsiooni, kuidas seda läbi Interneti teha. Siinkohal oleneb palju firma ärimudelist, kui tulemuslikuks Internet kui turunduskanal saab antud ettevõtte puhul. Peamine on antud juhul see, et Eesti ettevõtted tõstaksid oma teadlikkust Internetist kui võimalikust vahendist teha efektiivsemalt turundust.

Raamat sobib ilusti sissejuhatuseks (ütleb ju pealkirigi, et tegemist on e-turunduse alustega), kusjuures kajastust leiavad ka spetsiifilised teemad. Väga positiivne, et raamatus on esile toodud näiteid Eesti ettevõtete praktikast illustreeritult visuaalsete elementidega. Samuti tulevad kasuks võrdlevad tabelid erinevate internetiturunduse elementide kasutamisest turundus-ja müügieesmärkide saavutamisel.

Peatüki lõpetavad kokkuvõtted, mis suunavad lugeja küsimustega edasises suunas mõtlema, kuidas teatud internetiturunduse elementide kasutamine viia kokku konkreetse ettevõtte tegevusmudeli ja strateegiliste eesmärkidega.

Meil õnnestus vahetult pärast Tourest 2009 messi Aivar Ruukeliga Skype’i vahendusel rääkida. Aivari näol on tegemist vast ühe aktiivseima inimesega, kes (öko)turismi valdkonnas tegutseb.

Tema tegemistel saad silma peal hoida, kui vaatad näiteks Soomaa lehele või blogisse “internetiturundus turismiettevõttes“. Aivar oli muide ka üks nominentidest aasta turismiedendaja tiitlile.

Järgnev on lühikokkuvõtte räägitust - juttu tuleb nii turismifirmade hinnapoliitikast, turismiklastritest kui ka turundamisest üleüldse. Head lugemist!

InterEstonia: Tervitused Harjumaalt Mis on sinu arvates tuleviku siseturismi trendid? Ehk siis mis müüb?

Aivar Ruukel: Vast on nii, et seoses uue olukorraga on trendid muutumas ja ei oskagi öelda, mis on kuum 2009 aasta suvel. Aga seni on olnud igasugu seiklusturismi teema trendikas: seiklusmatkad, -rajad, teambuilding jne.

IE: Mida sa uue olukorra all mõtled?

AR: Majandust. Seni on olnud suur kaal korporatiivklientidel. Firmad on maksnud kinni ettevõtete suvepäevad aga ka väiksemaid “koolitusi”.

IE: Praegu tundub eestlaste teadlikkus siseturismi võimalustest suhteliselt madal, eelistatakse tihti välisreise, kuidas seda teadlikkust kasvatada?

AR: Ma ei nõustu, et eestlased on väheteadlikud Eestis puhkamise võimalustest. Kui ongi, siis venekeelne osa ühiskonnast. Eestlaste seas on vast teatud sihtkohad ja teemad vägagi tuttavad - kuplite peal suustamine, saared, kanuutamine Ahjal ja Soomaal…

IE: Lugesin eelmisel aastal ühest (vist oli EASi tellitud) uurimusest, et Eesti venelased reisivad pigem oma sõprade ja sugulaste juurde - s.t. käivad üksteisel külas. Kuidas seda muuta?

AR: Ma olen paaril korral Narvas, Ida-Virus ja mujal teinud väikseid esitlusi, aga ega seal inimesed ei tea eriti, mis veel mujal Eestis on (rääkimata puhkamisvõimalustest).

IE: Nii et see on pigem reklaamimise küsimus, mitte olemasolevate käitumistrendide muutmine? Reklaamiagentuuri poole pealt vaadatuna on alati olnud see küsimus, kuidas jõuda Eestis elavate venelasteni või vene keelt kõnelejateni…

AR: See on informeerimise küsimus, jah. Sama probleem, mis venelaste informeerimisel ka muudest Eesti asjadest.

IE: Kuidas pakkuda suuremat konkurentsi välisturismile? Tuleks luua lisaväärtusi?

AR: See on tõsi, et Eestis puhkamine pole odav. Eks ettevõtjad peavad oma hinnad kriitiliselt üle vaatama

IE: Kas hindasid on üldse võimalik märkimisväärselt langetada?

AR: Ma arvan, et üpris sarnane on see hinna asi muude valdkondade hindadega – peab olema võimalik langetada. Igal juhul pole turism valdkond, mida oleks vaja doteerida. Ettevõtjad peaks spetsialiseeruma ja mõtlema sihtgrupikesksemalt. Võimalik, et näeme ka ühinemisi. Aga miks peaks eestlane Eestis puhkama? Sest Eestimaal on niipalju avastamist väärt. Põnevaid paiku ja põnevaid inimesi.

IE: Kuuldatavasti on loomisel Ökoturismiklaster ja ka lihtsalt Lõuna-Eesti turismiklaster – on see seotud ka just sihtgrupikesksema lähenemisega?

AR: Jah, klastriprojektid käivad. Seal on meil, osalejail, mõte eelkõige koostööd teha.

IE: Et efektiivsemalt turundada ja teadmisi jagada?

AR: Et jagada ressursse – ühisturundus ja ühine tootearendus. Siseturul annab klasterdumine ka tulemust, aga fookus meil on välisturgudele.

IE: See tähendaks siis seda, et igaühel on klastris niiöelda oma nišš ja turundatakse koos?

AR: Jah, kombineerime üksteise tooteid ja turundame neid koos. Ja teadmiste tõstmine, välisekspertide ühine kaasamine, õppereisid jne…

IE: Miks sellepeale alles nüüd tuldud on? Või on meil midagi märkamata jäänud? Ilmselt mängib majandus ka siin rolli, aga näiteks Maaturismi Liit oli ju juba varem olemas…

AR: Ma arvan, et see on suhteliselt naturaalne ja loogiline, et kuni kõigil niigi hästi läheb, räägitakse koostööst küll, aga tegusid on vähe. Kui pigistab, siis on koostöö tegelikkuses loomulikum sündima. On ka olemas juba varasemast erinevaid katusorganisatsioone sektori sees (Maaturism, Ökoturism, hotellid, reisikorraldajad) ja ka regionaalsed (Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti, lisaks väiksema piirkonna omad nagu Setumaa, Viljandimaa jne…).

IE: Miks mitte neid kasutada?

AR: Kasutatakse ka. See klastriprogramm on lihtsalt uus EASi meede ja kuna seal on konkreetsed rahad konkreetseks tegevuseks, siis neid me teemegi. Ökoturismi klastril ongi taotlejaks MTÜ Eesti Maaturism.

Siinkohal katkes ootamatult meie vestlus ning Aivar pidi juba uusi asjatoimetusi tegema jooksma. Tuult tiibadesse!

Valmistasime spetsiaalsed küsitluslehed messi jaoks. Uurisime põhiliselt, milliseid reklaamikanaleid kasutatakse ning millised neist küsitletute arvates toimivad. Iga ankeedi täitja osales ka tasuta video loomisel. Ankeedi täitjaid oli küll natuke vähem, kui algselt arvasime (täitmise peale kulus lihtsalt arvatust rohkem aega), kuid inimeste positiivsus ja kaasalöömisrõõm üllatas meid küll.

Planeerisime filmida ka Touresti raames video ning see on juba mõnda aega meie Facebook lehel üleval. Filmitud sai päris palju erinevaid toredaid inimesi (kokku vist isegi üle 20ne), kellest enamus ka videosse mahtus.

Idee ise oli üsna lihtne - lasime inimestel lugeda ette ühe lause (”Eestis on hämmastavalt ilusaid ja huvitavaid kohti, mida tuleks meie arvates turundada tulemuslikumalt”) ning lõikasime siis selle lause erinevate inimeste pealt kokku.

Heli jäi päris nii hästi peale, kui lootsime (palju sagimist ja müra), kuid tulemus on meie arvates sellegipoolest äge

Video:

Reklaamikanalite kasutusest

Kõigepealt siis sellest, milliseid reklaamikanaleid kasutatakse kõige enam. Esimest ja teist kohta jagasid ülivõimsalt ajalehed, ajakirjad (ehk siis perioodika) ning brošüürid - koguni 87% küsitletutest vastas, et kasutab neid. Järgnesid kataloogid 79% ja emaili turundus 74%-ga. Edasi raadio ning välimeedia, mida kasutavad umbkaudu pooled küsitletutest. 1/3 kasutab ka telereklaami ning pea iga viies videoreklaami.

Kui aga vaadata, mida keegi planeerib kasutada, siis siin on kindel liider videoreklaam - koguni iga viies arvas, et hakkab seda kasutama. Siin võib tegemist olla ka meie küsitleja väikese mõjutusega (oleme ju videoreklaami pakkuv ettevõte), kuid kui vaadata muu maailma trende, siis peaks tulemustel siiski mingisugune tõepõhi all olema.

Meeles tuleks aga pidada, et tulevikulootused ei pruugi alati tõeks saada - seda eriti praegusel ajal, kus ettevõtetel on ilmselt plaan turunduseelarvet kokku tõmmata. Samas loob see jällegi hea võimaluse neile, kes näevad praegust madalseisu pigem võimalusena ning turundust eelkõige investeeringuna (mida see oma olemuselt ka tegelikult on).

Üldiselt planeeritakse rohkem kasutada internetireklaami ning välimeediat ja ongi kasutama hakatud nagu tõestab viimane Emori uuring.

Küsisime ka, milline reklaamikanal on kõige efektiivsem. Kuigi meie jaotuses neid kirjas ei olnud, siis pakuti päris palju messe ning suust-suhu reklaami. Mida personaalsem kontakt, seda parem. Ka perioodika ja tele puhul tuli see välja, et pigem ostetakse reklaami kohalikes lehtedes või kohalikes telekanalites.

Internetireklaamist peeti kõige paremini toimivaks emaili turundust, seda ilmselt sellel põhjusel, et lõppmüük tehakse tihtipeale ilmselt emaili kaudu.

Kuipalju jälgitakse, mis kodulehel toimub?

Viimases lauses on rõhk sõnal “ilmselt”, sest küsitlusest tuli välja, et koguni üle poolte küsitletutest ei tea, kust nende internetikülastajad tulevad, mida nad lehel teevad või milliste märksõnadega üldse koduleht üles leitakse. Ülejäänud pool jälgib enam-vähem võrdselt kõiki eelloetletud asju.

Muide, kodulehekülje jälgimisest ning bännerite tasuvuse uurimisest tuleb kindlasti siin edaspidistes artiklites juttu. Enda ettevõtte/kaubamärgi või konkurentide tegemiste jälgimise kohta saad juba praegu lugeda.

Reklaami planeerimise koha pealt üllatusi polnud - planeeritakse suures osas ise või ei planeerita üldse (s.t. tehakse käigu pealt).

Tasuta video võitja on …

Nüüd siis aga kõige magusama osa juurde. Kõigi küsitlusele vastanute vahel läks loosi ka tasuta video meie poolt. Loosikäsi valis õnnelikuks võitjaks Taevaskoja Salamaa. Palju õnne! Lepime võitjaga täpsemalt kokku, millal filmiseks läheb.

eMarketer arvab koguni, et online video reklaami maht kasvab viie aastaga viiekordseks. Pole ka ime. Kumba sa enne vaataksid - videoklippi või vilkuvat bännerit?

Vaata lisa:
How to Easily and Inexpensively Create Eye-Popping Video Ads
David Hallerman on online video & money

Hiljem õnnestus üles leida siseturismi saal. Üldse oli kokku 3 saali: lastele (et vanemad saaksid rahus reise broneerida), välisturism ja siseturism. Toda viimast saali iseloomustab kõige paremini see, et inimesed olid sõbralikud ja positiivselt meelestatud. Majanduslangus? Mitte seal saalis. Kes mängis lõõtsa, kes mängis Tootsi Paunverest (tuli välja, et uued koolitunnid on alanud) ja kes veel midagi kolmandat.

Mis siis veel? Kokkuvõtet oleks veel vara teha.

Jäi mulje, et inimesed on ühendanud oma jõud ja proovivad võimalikult efektiivselt asju ajada - näiteks Tartumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal oli oma esindaja kohal ja võib-olla mõnel maakonnal veel. Muidugi oli ka üksiküritajaid, kõik väga positiivsed ja proovisid tasuta nänni võitmise võimalusega enda manu meelitada. “Nänn” on ehk vale sõna iseloomustamaks kärestikumatkade, raftingu jms aktiivse puhkuse kohta.

Kõikvõimalikke loose oli tõepoolest palju. “Mis on Tartu Ülikooli loomisaasta?” 1632 andsin vastuseks, mille peale lasi tütarlaps korra loosiratast keerutada. Skaala oli 0-7ni, mida suurem number, seda parem auhind. 0 andis tulemuseks hariliku pliiatsi ja Tartu reklaambrošüüri, mille olin riiulist endale juba varem krabanud. Harilikku läks aga kohe vaja, et panna seesama tütarlaps meie enda küsitlust täitma.

Negatiivsest küljest niipalju, et garderoobitädi suutis ära kaotada mu mütsi, mille suutsime peale 1.1min otsimist ühiste jõududega üles leida. Ja oligi aeg kodu poole sammuda - seljavalu ja rõõmsa meelega ning mapp täis kontakte üle Eesti (ja üks ka Nõiariigist). Homme jälle.

Muide, leidsin just tagataskust Kaali külastuskeskuse võinoa

Arvestades seda, et venelased kulutavad rohkem kui näiteks soomlased, siis ehk tulekski pilk pöörata rohkem Ida kui  Lääne poole. Eesti oli varemalt nii ehk naa üks Vene eliidi “lemmikkuurortitest”, miks mitte siis seda rida jätkata.

Tundub, et EAS on ka viimaks ometi internetile pihta saama hakanud. Ei punnitata enam iga hinna eest tellida arendajalt “otsast-lõpuni” lahendust, vaid saadakse aru, et nii mõnigi sarnane teenuse on juba kellegi teise poolt loodud, mida võib siis enda lehe jaoks kohendada. Isegi kui algset teenust pakub ettevõte, kellel Eestiga siiamaani praktiliselt mitte midagi tegemist pole olnud.

Nii ongi uue Puhka Eestis saidi puhkusepaketid paigutatud Google Maps kaardile. Avalikul sektoril jälle üks väike aga oluline samm edasi astutud

Ei saa tüüpilise eestlase kombel virisemata jätta, et KML fail (asukohainfot kandev fail) on genereerimata jäetud, mistõttu Google ka neid Puhka Eesti saidil leiduvad puhkekohti ja -pakette indekseerida ei oska. Mis omakorda tähendab, et Google Maps kaudu otse otsida ei saa.

QQHGEADI

Tundub, et lõpuks on hakatud ka Eestis aru saama, et Google Maps kaardil (ja loodetavasti ka teistel web 2.0 teenustel) on potentsiaali küll ja rohkemgi veel.

Eesti Ekspress on kokku kogunud Eesti linnade tunnuslaused ja pannud need kaardi peale. Varem on näiteks Politsei kasutanud Google Maps abi, et visualiseerida hukkunuga lõppenud liiklusõnnetused.

Loodetavasti taipavad ka ettevõtted varsti, et kui turistid teevad eeltööd, siis ei kasuta nad ei Telemedia katalooge ega Delfi kaarti (eesti keeles) vaid inglisekeelseid otsingumootoreid ning kaarte. Ja kuna Google kaartidele saab ka video panna, siis on needsamad videod (loe: firmad) läbi otsingu hõlpsasti igas keeles leitavad.

Innovatiivsuseks seda päris kutsuda ei saa - pigem püüame muule maailmale järele jõuda. Eesti kui e-riik on vaid hästi õnnestunud PR. Nüüd tuleks hakata ka reaalselt rohkem tähelepanu internetile kui turunduskanalile pöörama - eriti neil, kes püüavad välisturismist elatuda.

Lisalugemist:

With Tools on Web, Amateurs Reshape Mapmaking - New York Times

Firma video produktsioon veebi jaoks

Soomaa Rahvuspark - Google Maps

iMedia Connectioni poolt ülevaatlik artikkel strateegiatest, mida saavad ettevõtted ebasoodsas majanduskliimas proovida.

Kommenteeriks niipalju, et majandusseisak (või -langus) ei tähenda seda, et turunduseelarvet tuleks kokku tõmmata. Vastupidi - see tuleks üle vaadata ja ilmselt ka suurendada. Küsimus on lihtsalt selles, millele kulutada. Kulutamine on tegelikult üldse vale sõna, kui rääkida turundusest - seda tuleks võtta eelkõige kui investeeringut.

Reegel on sinnapoole, et peale majandusmulli lõhkemist hakkavad rohkem raha saama odavamad ja/või efektiivsemad reklaamikanalid (nagu raadio ja internet - mõlema kasvunumbrid on ka selgelt näha), mis on ka igati loogiline - raha tuulde loopimise asemel tahetakse tulemusi näha. Internetis tegutsevatele firmadele tähendab majanduslangus selles mõttes hoopis mõnes mõttes soodsat võimalust - eriti kui konkurendid pole sinna veel jõudnud.

Sattusin artikli peale, mis annab nõu alustavatele veebifirmadele tähelepanu saamiseks. Siin lühike kokkuvõte eesti keeles (ning üldistatult):

• brändi “eesträäkijaks” olgu ainult 1 tugeva isiksusega inimene (nagu Marek Strandberg rohelistel või Oliver Kruuda Kalevil)
• läbipaistvus erinevate sihtrühmade vahel: press, kliendid, partnerid …
• kasuta hetketrende, et rääkida oma lugu (”meie ettevõte on nagu iPhone - alguses ollakse skeptilised, pärast ei suudeta enam loobuda”)
• strateegia pressi ja turunduse jaoks (mis arvestab ettevõtte pikaajalisi eesmärke)
• esmamulje on määrav - kuidas jätta 5 sekundiga teistest erinevat muljet?
• loo uus taktika - kui sa ei sobi mõnda olemasolevasse kategooriasse, siis loo uus - seda rohkem on vastuolu (s.t. jutuainet)
• kui võimalik, siis vali 1 kanal, mis toimib info “keskjaamana” (näiteks uudiskiri või blogi)

Me Interestonias oleme valinud keskseks kanaliks blogi, kuid lõime sinna juurde valiku liituda “uudiskirjaga” emaili abil (vt kasti paremal ülal), mis sisuliselt tähendab postituse saamist emaili peale.

Blogist jookseb info ka otse meie Facebook lehele, nii et tegelikkuses me ei pea tingimata saatma välja eraldi uudiskirja, kirjutama blogi ning täiendama Facebooki lehte - s.t. tegema 3 tööd korraga. Sünkronisatsioon on siin märksõna.

Pole kahtlustki, et inimeste ostuotsused sünnivad varasemate ostjate/külastajate kriitika põhjal - olgu see siis positiivne või negatiivne. Seetõttu tuleks alati kriitikaga tegeleda - seda ka veebis. Samamoodi nagu ei panda poole kõne pealt telefoni ära, vaid püütakse probleemi lahendada.

Eriti oluline on tegeleda foorumitesse ja kõikvõimalikesse reisisaitidele jäetud kriitikaga, sest internetti jäävad nad ju sisuliselt kuni aegade lõpuni. See tähendab, et iga kord, kui inimene surfab netis ja teeb valikut, kuhu minna ning kuhu mitte, võib ta leida eest kellegi, kes on jätnud Sinu ettevõtte kohta negatiivse kommentaari. Seetõttu on mõtekas jälgida, mis Sinu brändist/ettevõttest veebis räägitakse ning vastata tagasisidele.

Kasuta erinevaid tasuta vahendeid, et teada saada, kus sinu ettevõttest räägitakse. Mõned olulisemad tööriistad on:

• Google Alerts - saadab sulle teavituse, kui Google leiab mõne uue lehe, kus teatud märksõna mainitakse
• Technorati - võimaldab jälgida maailma blogides toimuvat (sisesta otsisõna, mille järel leiad “subscribe” nupu)
• blog.tr.ee - põhjalik eesti blogide kataloog (sisesta märksõna otsingusse ja otsitulemuste lehelt leiad “selle otsingu rss” lingi)

Loomulikult otsi üles ka juba olemasolev kriitika - parem vastata hiljem kui mitte kunagi

Loe lisaks:
Reputation Management @ Wikipedia

Enne Travel 2.0 juurde minemist tuleks kõigepealt selgeks teha, mis on Web 2.0.

Web 2.0 võib iseloomustada kui interneti muutumist platvormiks. See tähendab, et veebi ei nähta enam mitte kui ühepoolset meediakanalit (a la televisioon, print meedia) vaid kui kohta, mis soodustab loovust, informatsiooni jagamist ning ennekõike koostööd kasutajate vahel. Dot.com mull ilmselt sellepärast lõhkeski, et internetist prooviti teha ühesuunalist kanalit, kuigi internet oli mõeldud algusest peale kollaboratiivse infovahetuse jaoks.

Kõige paremini tuntud näide on ilmselt Wikipedia (tasuta internetipõhine entsüklopeedia), mis on täienisti loodud vabatahtlike poolt ning on vabalt kättesaadav. Ka rate.ee on sisuliselt näide veeb 2.0 mentaalsusest (näiteks on võimalik kasutajatel blogisid pidada, üksteisele kommentaare jätta jne).

Niisiis, mis on Travel 2.0?

See tähendab teenuste muutumist kasutajakeskseks, kusjuures info võetakse kas veebist (teistelt teenustelt) või siis lastakse kasutajatel endal sisu toota. Kusjuures sedasama teenust võib ära kasutada näiteks mõni teine sait. Ideaalis tähendab see ka ligipääsetavust erinevate vidinate abil (Blackberry, mobiilid, iPod jne).

Heaks näiteks on reisiinfot haldavad veebisaidid, mis kuvavad sihtkohtade juurde näiteks pilte Flickr’st (vihje: hea koht, kust tasuta pilte saada). Võimalused on lõpmatud. Juba Google kaardid sisaldavad tohutut hulka informatsiooni, mis on vabalt kättesaadav. Näitena võid vaadata TripAdvisor lehte. Muide, nende tehtud on ka paar populaarsemat Facebook reisimise vidinat, mida saab oma Facebook profiilile lisada (vaata ka Interestonia lehte Facebookis).

Võib vaielda, kas Eestis on mõni korralik Travel 2.0 teenus. Bookinghouse.net näiteks võtab küll informatsiooni erinevatest andmebaasidest internetis, kuid samas ei ole seal kasutajatevahelist suhtlust. Kõikvõimalikud reisifoorumid ei lähe ka minu arvates arvesse. Teab keegi mõnda tõelist Travel 2.0 teenust Eestis?

Loe lisa:
Web 2.0 @ Wikipedia (inglise keeles)
Kuhu lähed, internet @ Sotsiaalmeedia blog
Travel 2.0 @ Wikipedia (inglise keeles)
Travel 2.0: what does it mean and do you need to care?
Web 2.0 Travel Tools

Eesti Ekspress korraldas mõni aeg tagasi võistluse Eesti tunnuslausele. Võitjad meid eriti ei huvita (sest ega need kuhugi ei jõua), kuid kes soovib päeva lõbusamaks teha, siis soovitan minna ja vaadata järgi need laused, mis esikolmikusse ei jõudnud.

Mõned pärlid:

• Eesti - kui oma silmaga pole näinud, siis sa ei tea midagi
• One Place To Rule Them All
• Päike Tõuseb Euroopa Liidus Eestis!
• Estonia Rulez
• Eesti - Jumal Hoidku!
• e-Estoni@^TM

Lisan siis omalt poolt ka ühe:

• Eesti maadel - balti-saksa aadel

Vaata ka: Estonia @ Uncyclopedia

Välismaale minnes tuleb pidevalt kokku puutuda ühe ja sama probleemiga - kus ööbida? Kui tegemist ei ole ärireisiga, siis võiks kaaluda ka peatumist kohalike elanike juures. Ja seda tasuta.

Üks saitidest, mille kaudu on võimalik leida inimesi, kes on nõus sind enda juurde ööseks võtma, on CouchSurfing. Ma olen ise seda teenust juba aastast 2005 kasutanud - seda nii majutuse pakkujana kui reisijana.

CS on üles ehitatud usalduspõhiselt. Igal kasutajal on avalik profiil, millel on tunnistused inimestelt, kelle juures too kasutaja on varem ööbinud. Abiks on ka huvid, mille järgi peaks teoreetiliselt aru saama, kas hommikusöögi ajal on millestki rääkida või mitte.

Enamus inimesi, kelle juures ma olen peatunud, teevad siiski nii, et viskavad sulle lihtsalt võtmed ning ise vaatad, millal tuled ja lähed. Kui veab, siis saad ka linnatuuri vaatamisväärsustest.

On olemas ka Hospitality Club, mis on põhimõtteliselt sama asi. Vahe on selles, et CouchSurfing lubab ilma registreerumata n.ö. eeltööd teha (s.t. vaadata, kelle juures ja kus oleks võimalik ööbida).

Kui “sohval surfamine” tundub liigne risk, siis lase kellelgi teisel sinu diivanil magada hoopis

Muide, eile kohtusid CS abil 2,108 inimest ja kõik peale 1 olid märgitud postiivseks kogemuseks.

Google Maps on hetkel ilmselt parim interaktiivne kaart, näitamaks, kus mingi objekt (näiteks sinu ettevõte!) asub.

Enda ettevõtet kaardile lisada on üsna lihtne (sissejuhatuseks loe: Kuidas lisada ettevõte Google Maps kaardile), kuid veel lihtsam on sedasama kaarti enda kodulehele panna. Järgnevalt näitangi, kuidas.

1. Tee endale personaalne kaart
2. Klõpsa “Link to this page” linki (kaardi kohal, paremal üleval)
3. Vajuta “Customize and preview embedded map” lingil
4. Vali kaardi suurus ning zoom level
5. Kopeeri HTML kood oma veebisaidile

Ongi kõik Kuna kaart laetakse otse Google serverist, siis sinu kodulehekülge see suuremaks/aeglasemaks ei tee.

Kui sa mingil põhjusel kaarti oma kodulehele panna ei saa/taha, siis Google Maps annab sulle ka otselingi maps.google.com’i, kus see kaart avaneb. Lingi saad kätte sealtsamast “Customize and preview embedded map” lingi alt.

Vaata ka: Steve Jobs demomas Google Maps’i iPhone peal (56sec)

Google Maps on interaktiivne kaart, et aidata kõikvõimalikku infot leida (a la vaatamisväärsused, hotellid, liiklusummikud ja isegi autovargused).

Need turismiga tegelevad ettevõtted, kes sihivad välisturgu, peaksid kindlasti mõtlema enda ettevõtte lisamisele Google Maps peale. Välisturisti (ja ka mõnede kohalike) jaoks on see ilmselt üks esimesi kohti, kust infot otsida. Mina vähemalt alustan välismaale minnes oma otsinguid reeglina just sealt.

Kuna Eesti kohta Google veel täielikku infot ei oma (s.t. tänava nime järgi näiteks otsida ei saa), siis ettevõtte lisamiseks kaardile tee järgmiselt:

1. Mine maps.google.com
2. Kliki “My Maps” peal (kohe Google’i logo all)
3. Vea kaart õigesse kohta ning lisa marker (markeri nupp on kaardi peal kohe vasakul üleval, “käe” kõrval)
4. Sisesta markeri juurde oma ettevõtte nimi ning lisainfo (milleks võib olla näiteks lahtiolekuaeg, veebileht vms)
5. Anna kaardile samuti nimi ja kirjeldus (lehe vasakus osas) ning kontrolli, et kaart oleks avalik
6. Kui kõik on valmis, siis kliki “Done”

Näitena vaata minu tehtud kaarti Google Maps peal.

Mõned vihjed:

• “Rich text” peal klikkides saab markeri kirjeldusse sisestada ka pilte, linke jms
• Markeri pildi peal (”x” nupu all täpselt) klikkides saab muuta markeri väljanägemist
• Kui läheduses on vaatamisväärsusi, matkaradu või muid olulisi objekte, siis lisa ka need samale kaardile
• Mõtle, millises keeles sa infot lisad (s.t. kes on sihtgrupp)

Vaata ka videot: Google Maps: Create Personalized Maps

Järgmises postituses sellest, kuidas sedasama kaarti ettevõtte kodulehele lisada.

Internetiturundus turismiettevõttes nimelt. Tegijaks Aivar Ruukel (Soomaa juhataja ning Eesti Ökoturismi Ühenduse esimees). Jõudu!

Vaata ka Ecotourism Estonia ja Ecotourism Education blogisid.

Käsitledes erinevaid teemasid ei pretendeeri ma absoluutsele tõele. Pigem on minu sooviks tekitada tagasihoidlik diskussioon ning õppida teiste ja enda kogemustest. Proovin postitada uudiseid / nõuandeid vähemalt kord nädalas - juhul kui on, millest rääkida.

Tegelikkuses on leht hetkel testimise / muutmise faasis. Ma lihtsalt ei soovinud tehnilistel detailidel ennast häirida lasta ning pigem alustada varem kui lükata see edasi määramatusse tulevikku.

Niisiis, head turismiettevõtjad - loodetavasti leiate siit mõndagi huvipakkuvat, uut. Kõik kommentaarid on teretulnud - kas kommentaari vormis või siis kasutades kontakti lehekülge.

Interestonia OÜ kui firma tegevusalaks on turismialaste promovideote tootmine (eelkõige veebi jaoks). Sellest kindlasti pikemalt edaspidi.