Estonian Development Fund was established few years ago. Benchmarking the Finnish SITRA model its main functions are providing economic forecast and ideas how to create growth, but also developing venture capital market in Estonia.

The fund has invested into seven companies thus far: SmartPost (a logistics company offering modern parcel sending solutions), Golitah Wind (developing next generation wind turbine), Massi Miliano (the virtual fitting room developer Fits.me), United Dogs and Cats (social network for pet owners, has failed for good recently), BiotaP (a biotech company) and GrabCAD (a CAD library provider).

Nevertheless, skeptics say the portfolio is weak and insufficient to justify the fund’s existence. Before the Estonian Development Fund started off many people thought we do not really need an extra state VC. Now these people say that the new exceptional investment round, that we are going to see, is giving the fund “a mandate for existence”, because once you already invest, you apparently have to work with the companies.

Heidi Kakko (pictured) and Andrus Oks, the investment people from Estonian Development Fund disagree with this standpoint, of course. And many people think efforts of the fund have been very valuable. It is always easier to criticize and believe me, Estonians are world champions on this.

One of the fund’s investments – United Dogs and Cats – has failed recently. Now the fund is looking for a new investor to take the company over. Two candidates are currently being heavily negotiated with. I think I know one of them (a foreign businessman living and working in Estonia), but I will not say it, because I do not want to blow this thing off.

Testonica Lab is a hardcore technology spin-off of Tallinn University of Technology. The company has managed to build symbiotic friendship with Ericsson the giant, hence really taken off with its business.

In a nutshell Testonica develops both hardware and software for Ericsson and other customers, so that they could use it for more efficient quality-check in process of manufacturing microchips or motherboards.

“Our technology is actually suitable for any area of electronics, from telephones to space rockets,” says Artur Jurman, CEO of the company.

Social Fox Media people call the company social media agency, that helps other companies to orient (or perhaps reorient) in increasingly relevant social media sphere, commercial superworld of Facebook, Twitter and others.

It turns out that among Estonian economy superstars only few (for example Baltika, Estonian Air and Estravel) have taken Facebook and Twitter seriously and found ways to earn through these channels. Others still live in 90′s.

To a large extent the team of Social Fox is formed by former team members of United Dogs and Cats, led by Ragnar Sass and his sister Elise Sass.

Cherry Media - Americans have Groupon.com, Estonians have Cherry.ee. Slightly different, but much of the same. Exclusive and fresh „Offers of The Day“ from restaurants, spaas or entertainment companies, discounts up to 60-70 percent, over 11 000 Facebook fans after only about three months of operation. Not mentioning a comfortable and risk-free advertising platform for companies. If Cherry doesn’t find any clients, they are not paid as well. Wonderful!

Ironcurtain Entertainment - start-up with a funny name aims to help laying the foundation of Estonia’s game developing industry. Turns out that the turnover of Estonian game developers is close to zero at the moment. But now there’s a company developing the first strategy game for web browser – Utopia Revolution.

According to the latest from Utopia Revolution’s Facebook page alpha version of the game is already up and running. The official grand launch is set for Autumn 2010.

In this game with minimal graphics teams of up to 25 fight against each other in ancient times. Each team member has his own Province to take care of. Provinces make Kingdoms that battle against each other. One of the authors behind Utopia Revolution, Rait Ojasaar calls it “a modern chess.”

CEO of the company, formerly on Webmedia payroll, Siim Puskai disapproves the current status quo with popular games such as Facebook’s FarmVille. “They have gone too much into sucking money from players. If a game is really good, people are willing to spend money on it naturally,” he says.

CuteFund is a fresh venture from the Founder of Rate.ee and Estonian social media guru Andrei Korobeinik. After selling Rate to EMT, Korobeinik started investing money into stocks. But he quickly realized that entrusting his money to some fund managers from Swedbank is not very wise nor exciting. He established CuteFund, an investment fund without a fund manager, where investments are run by a program and activists (investors) together with Wall Street guys are lined up based on the accuracy of their forecasts. If you are a smart investor and your buy/sell/hold decisions turn out to be wise, you will have a bigger change to influence portfolio decisions than a rookie-investor or just a silly one. 

Already more than 800 people have joined CuteFund, but they will not yet be able to invest their money there, nor influence portfolio decisions. Hopefully soon they can, but not yet.

Korobeinik says that compared to conventional investment funds CuteFund is more transparent and flexible. It is for  those who are not satisfied with the banks or other asset management firms.

HumanIPO is an Estonian start-up established by a Danish businessman Kresten Buch. It is a social media tool in essence, aiming to promote entrepreneurship. HumanIPO helps to get the business going, from ideas and business plan to funding issues. mentoring , communication and vooperation between companies, consultants and investors. Relevant people form teams and work on a business plan online through HumanIPO. 

For Buch it is crystal clear: “We promote business, because it is a source of wealth for the society.”

Which ones from these start-ups you think will fly and why?

a) Resume blogging on Estonian tech sector in English. My so called identity quest is over. You have probably noticed the name change. TigerPrises.com is now TestMarket.eu, which is more meaningful I’d say.

Another change aside from the visual one is that I will start writing on both, good news as well as bad ones. As I promised in TestMarket’s new Facebook fanpage, a piece on failure of United Dogs and Cats is coming, for example. Some other hurray-type of VC investments have sadly fizzled lately, with many lessons learned. Current times are lot more exciting than those of 2-3 years ago, that’s for sure.

b) I will also start publishing monthly 4-, 5-, or 6-packs of the new Estonian startups I have discovered. A bunch of new gamers each month. First pack already today!

Three more things I’d like to point out:

- I am not a native English speaker, so sorry about my language use.

- Some people ask why am I writing in English anyway. Because it is more fun and the potential readership is much bigger. Will do my best to serve this community with news from Estonian tech sector.

- If you are in Estonia and have a start-up I have not yet covered, let me know: toivo@ekspress.ee

Toivo Tänavsuu
The Editor

Flydog pakub täisteenust – alates ideede genereerimisest, turuanalüüsidest lõpetades seeriatootmise ettevalmistamisega – neile, kel pole tootearenduses kogemusi või ressursse.

Ettevõte tahab tuua kvaliteetse tootearendusteenuse nii Eesti kui ka Skandinaavia turule ning teeb koostööd Soome tootearendusbürooga Provoke.

Sternfeld ja kolleegid on lisaks Vabadussamba kontseptsioonile seni välja töötanud mobiilse turvaseadme korpuse ja kasutajaliidese, käärtõstuki, induktsioonipliidi, robotkäe jpm. Momendil töötatakse näiteks tuulegeneraatori kallal ning luuakse Kunda uue seikluspargi kontseptsiooni.

Sternfeld ja Laidre tegelevad TTÜ Avatud Ülikoolis alates 2005.aastast ka insenerihariduse propageerimisega läbi abiturientidele mõeldud tootearenduskursuste.

Aasta tagasi tekkis graafilisel disaineril Mihkel Rongal visioon lemmikloomale sarnanevast virtuaalsest tegelasest, kelle igaüks saaks oma nägemuse järgi veebis kokku panna.

Idee seisis kuni Garage48 ürituseni sahtlis. Üritusele tuli kokku sadakond erineva taustaga inimest: programmeerijaid, äriarendajaid, disainereid ja turundajaid jt. 48 tunniga tegi tiimidesse jagatud seltskond valmis 16 teenust. Nende hulgast valis žürii, kuhu kuulus ka majandusminister Juhan Parts, parimaks Kratid.com’i.

Tiim tegi Ronga idee teoks. Sinna kuulusid lisaks Rongale veel Martin Grüner, Eero Koplimets, Martin Kapp, Ardi Ravalepik ja Margot Müürsepp. Koos leiti virtuaaltegelasele vorm ja nimi – Kratt. Valmisid veebileht ja Krattide loomise programm.

Käivitus Krati promo nii Facebookis kui ka Twitteris. Menu ja sellega kaasnev “tasuta reklaam” oli võimas, arvestades, et tegelikult pole Kratt inimestele eluliselt vajalik. Eesti mütoloogias on Kratt ka tegelane, kes asju kokku varastab.

Facebookis tekkis krattidel mõne päevga 200 fänni. Lisaks suurele tehnoloogiasaidile Techcrunch kajastas Kratte Eesti meedia: Krattide tiim kutsuti nii “Terevisiooni” kui Kuku raadiosse ning portaalis E24 oli see esiuudis. Praeguseks on inimesed teinud ligi 1000 virtuaalkratti ning 50 tootmiseks on esitatud juba tellimus. Krattide loojatel pole samas veel ettevõtegi registreeritud, samuti otsitakse alles “mänguloomade” tootjafirmat.

Mihkel Ronk leiab, et inimestel on vaja meelelahutust. Uue kangelasega tahetakse väga kaugele jõuda. Kratid.com tehakse kindlasti ingliskeelseks ning idee on teha Kratist multifilmikangelane. Seejärel jääb oodata, mil mõni tuntud riskikapitalist Krattidesse paarsada tuhat dollarit investeerib ning kas Krattide tiim tõuseb komeedina rahvusvaheliste start-up-edulugude sekka.

Garage48 žürii liikme Allan Martinsoni sõnul on Kratis midagi väga eestlaslikku ja folkloorilist, kuid teisi rahvaid ei pruugi tegelane nii väga erutada. “Samas, mingi nišš on maailmas kõikidele imelikele loomadele. Näiteks Jaapani ning Korea turgudelt võib selles osas teinekord tulla väga ootamatu reaktsioon.”

Paremat võimalust siinsetel ettevõtjatel kosmosevaldkonna juhtivatel tegelastel nii-öelda nööbist kinni võtta ja neile oma ideid tutvustada ei tule niipea. Avaldan konverentsi kolme külalise mõtteid enne üritust. 

Sir Martin Sweeting: satelliidid elavdavad majandust

Briti ettevõte Surrey Satellite Technology Ltd (SSTL) on suurepärane näide, kuidas väike ühemehefirma võib kosmose valdkonnas areneda tipptegijaks. Mullu ostis kiiresti kasvanud ettevõtte ära maailma üks suurimaid kosmosekontserne EADS Astrium. Firmale pani nii-öelda Apollo-aastatel ehk 1960-ndate lõpus aluse Sir Martin Sweeting (pildil), üks maikuus Tallinnas toimuva kosmosekonverentsi peaesineja. Suuresti tema teeneks peetakse väikeste, paindlike ja soodsate satelliitide ärisuuna arengut maailmas.

„Innovatsioon satelliitide valdkonnas läheb samalaadset rada, nagu arvuti kasutamise vallas  on käidud viimase kahe kümnendi jooksul,” räägib Sweeting. „Tulevikus näeme aina vähem suuri satelliite ning rohkem väiksemaid, mille tootmine ja kasutamine on paindlikum ning soodsam ja seda nii äri tegemiseks kui ka keskkonnaseireks.”

Kui Sweeting omal ajal elektroonikainseneriks õppis, konstrueeris ta vabal ajal kodus Nõukogude Liidu ja USA ilmasatelliitide jälgimise jaama. Kui haridus omandatud, võttis mees ette juba tõsisema projekti – tegi Surrey Ülikoolis valmis pisikese satelliidi, kus kasutas tolle aja uusimat mikrokiibitehnoloogiat.

Esimene prototüüp sai valmis ja läkitati üles 1981. aastal. Pärast teise satelliidi edukat käikulaskmist tekkis Sweetingul tahtmine luua ülikooli juurde väike spin-off-firma, mille nimeks sai SSTL. Tasahilju alustanud üksus on kasvanud enam kui 300 töötajaga ettevõtteks, kellel on soolas 300 miljoni naela (viie miljardi krooni) eest tellimusi, neist lõviosa ekspordiks.

1990-ndatel tegid väikesed satelliidid, mis seni olid olnud vaid teadlaste pärusmaa, tõelise kommertsarengu ning neid hakati kasutama muu hulgas seireks ja suhtluseks. Kui vanasti valitses olukord, et satelliidid olid suuremõõtmelised ja mõeldud ainult suurriikidele, siis nüüd on uued trendid.

„Pisemad ja soodsamad satelliidid annavad ka väikeriikidele suurepärased võimalused kaugseireks, mida on võimalik kiiresti ja paindlikult vajaduste järgi seadistada,” räägib Sweeting. „Õigupoolest on satelliit tasukohane isegi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.”

SSTL on seni ehitanud ja orbiidile läkitanud kokku 34 nano-, mikro- ja minisatelliiti. Lisaks tootmisettevõttele on tegu ka tugeva uurimisasutusega, kus ligi 70 doktorikraadiga inseneri töötavad uute tulevikusatelliitide tehnoloogiate kallal. Sedagi Surrey Space Center’is tegutsevat tiimi juhib Sweeting.

Kuid millega seletada SSTL-i edu? „Meie edu võti on olnud teistmoodi lähenemisnurk kosmosele,” räägib Sweeting. Selles on midagi proaktiivset – firma püüab olla eesrindlik innovaator, et mitte ainult täita klientide tellimusi, vaid luua endale kosmose vallas ka täiesti uut turgu. „Tuleb mõelda suurelt, kastiväliselt,” selgitab Sweeting.

SSTL-i asutaja tuleb Eestisse siinsetele ettevõtetele nõu andma, aga ilmselt ka enda jaoks turgu sondeerima. Aga mis eeliseid võiks Eesti riigile anda oma satelliidi orbiidile saatmine? Esmalt elavdavad satelliidid Sweetingu hinnangul riigi majandust – kas või selle kaudu, et kosmos on atraktiivne ja kiire arenguga majandusharu, mis tõmbab tehnoloogiaharidusega noori nagu magnet.

Ent kosmosele panustamine annab Sweetingu arvates ka teatava sõltumatuse pakkuda vajalikke teenuseid ja tuge nii oma inimestele kui ka ümbritsevatele riikidele. Valdkondades nagu näiteks keskkonnasaaste, kliimamuutused või ilmateade.

„Satelliidid on keerukas, aga paindlik kommunikatsiooni infrastruktuur, mis asendab suuremõõtmelisi, kulukaid ja kiiresti vananevaid maapealseid seadmeid,” ütleb Sweeting.

Göran Boberg: mõelge, milliseid kaugseire teenuseid vajate?

Göran Boberg (pildil) on Rootsi valitsusagentuuri Swedish National Space Board (SNSB) maaseire valdkonna juht. Ettevõtluse-, energia- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutseva üksuse tegevusvaldkonda jäävad erinevad rahvuslikud ja rahvusvahelised kosmoseprojektid. Tegu on Euroopa Kosmoseagentuuri ühele asutajaliikmele igati vajaliku teadusasutusega, mille põhiülesanne on rahalisi toetuste jagamine kosmoseuuringutele, tehnoloogiaarendusele ja kaugseire projektidele. Kõik ühe eesmärgi nimel: propageerida satelliitide kasutamist avalike teenuste valdkonnas ning tugevdada Rootsi kosmosefirmade ja teadusasutuste konkurentsivõimet.

Boberg räägib, et aastatepikkusel tööl on näha juba vilju. „Rootsis, kus umbes 55 protsenti territooriumist katab mets, kasutatakse satelliite näiteks metsaressursi hindamiseks,” räägib Boberg. „Metsandus on riigi jaoks väga tähtis majandusharu.” Satelliidid aitavad Rootsit ka veel näiteks merejää või märgalade ulatuse kaardistamisel ning vee kvaliteedi mõõtmisel.

Paar aastat tagasi eraldas Rootsi riik raha, et viie ametiasutuse initsiatiivil ellu rakendada ühine satelliidipiltide andmebaas nimega SACCESS. Bobergi üks sõnum eestlastele tuleval konverentsil saabki olema seotud satelliidipiltide kasutamisega. Et asutused ja ettevõtted võiksid neist kasu lõigata, peavad nad olema kättesaadavad paindlikult, soodsalt ja ühtsete reeglite alusel. Kas Eestiski võiks Rootsi eeskujul tekkida mingi ühtne satelliidipiltide andmebaas, näitab tulevik.

Igatahes soovitab Boberg meil hakata kaardistama Eestile spetsiifilisi vajalikke kaugseire teenuseid. Ehk millistes valdkondades oleks meile satelliitidest abi? 

Seni aga saavad Eesti ettevõtted SNSB-st abi koostöö tegemisel Rootsi ettevõtetega. Ühiseid projekte saab rahastada SNSB eelarvest. 

Stuart Martin: tugev info- ja telekomisektor on hea kasvulava

Stuart Martin (pildil) on firma Logica kosmose- ja satelliitkommunikatsiooni valdkonna direktor. Praegu on ta tihedamalt seotud Galileo ja Skynet 5 projektidega.

Martin ütleb, et Euroopa Kosmoseagentuuris polegi tegelikult suuri ja väikeseid liikmeid – on koostööd tegevad riigid, kes kõik panustavad aga ka saavad midagi. „Minu jaoks tundub Eesti pürgimine agentuuri liikmeks täiesti loogiline,” leiab Martin. „Eriti arvestades seda, et Eesti on tehnoloogiariik.”

Kuna Eestil on tugev info- ja telekommunikatsioonisektor, võiksime seda kasutada edukalt ka kosmosevaldkonnas. Martin usub, et kosmosemissioonidel muutub IT- ja telekomi valdkond aina olulisemaks, sest maapealsed seadmed muutuvad aina keerukamaks. Vaja on suuremaid ja kiiremaid võrke, keerukamad satelliidid nõuavad keerukamaid seadmeid, uued massiteenused – näiteks GPS iPhone’is – peavad sujuvalt ja tõrgeteta tarbijateni jõudma. „Seetõttu on Eesti tugev info- ja telekomisektor hea kasvulava!” usub Logica direktor.

Kosmoseala aasta tippsündmus Tallinnas

6.–7. mail 2010. aastal toimub Tallinnas Swissôtelis rahvusvaheline konverents „Space Downstream Services 2010: Kosmose maapealsed teenused riigi, ettevõtluse ja teaduse konkurentsivõime edendamisel”. Vt www.satfuturis.com.

Konverentsi eesmärk on tuua kokku teadlased, spetsialistid, ettevõtjad, ametnikud ja regioonide liidrid Balti riikidest, Põhjamaadest, Venemaalt ning mujalt Euroopast, et vahetada kogemusi kosmose maapealsete teenuste valdkonnas ning tutvustada uusi ärivõimalusi ja teadusuuringute tulemusi, millest Eesti jaoks on olulisemad satelliitkaugseire, -positsioneerimise ja -navigatsiooni rakendused.

Konverentsi ettekannetes keskendutakse lõppkasutajatele suunatud teenuste loomisele ja tutvustatakse vastavaid innovaatilisi ärimudeleid.

Konverentsi organiseerivad Invent Baltics, EAS, Tartu Observatoorium ja InnoEurope. Konverentsi läbiviimist toetatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Komisjoni 7. raamprogrammi projekti EstSpacE vahenditest. Konverentsi kuldsponsoriks on Euroopa kosmosetööstuse konglomeraat EADS Astrium.

Kuidas hindad võimalusi, mida pakub kosmosevaldkond läbi ESA struktuuride nii Regiole kui ka Eesti majandusele tervikuna?

Riigi tasemelt vaadates on see tüüpiline kõrgtehnoloogia äri. Sellest räägitakse palju ja seda peetakse ihaldusväärseks. Samas teeb ikkagi lõviosa rahvuslikust rikkusest kaevamine-ehitamine, turistide poputamine ja puude saagimine.

Teisalt jälle on GPSid ja taevakanalid tänaseks tarbeesemed, aga samas kosmosetehnoloogia. Küsimus on lihtsalt selles, et kas riik sätib ennast teiste loodud tehnoloogia tarbijaks ja maksab neile selle eest – kas oleme kokku arvutanud, kui palju on eestlased navide, satitüünerite jms igapäevase nodi ostmiseks raha väljamaale maksnud? -  või sätib ennast tehnoloogia loojaks ja laseb raha endale kanda?

Regio kombineerib tarkvarategijad geograafidega. Otsime tööstusharusid, kus selline kombinatsioon väärtust loob. Näiteks logistika. Kümme aastat tagasi viis meid see kombinatsioon mobiilide asukohapõhiseid teenuseid tegema. Tänaseks oleme tõenäoliselt kõige suurem Euroopa firma, kes mobiilioperaatoritele LBSi (location based services) ja middleware’t teeb. Aeg on edasi minna ja kaugseire valdkond (downstream services) on täpselt see valdkond, kus Regio oma kompetentsidega klientidele midagi pakkuda saab. Miks ei peaks me sel alal jälle Euroopa suurimaks saama?

Eesti firmad esitasid jaanuari lõpuks oma nn PECS projektid (konkreetsed koostööprojektid ESA struktuuriga), sealhulgas Regio vist isegi mitu projekti. Millised on laias laastus Regio kosmosega seotud äriideed?

Regio esitas neli ideed tõesti ja tõenäoliselt saab üks ka rahastatud. Ma arvan, et ESAl ei ole midagi selle vastu, kui oma tegevusest räägime pärast seda, kui leping on käiku läinud.

Kuivõrd keeruline on kosmoseäris reaalsete tellimusteni jõuda või siis maakeeli niiöelda jalg ukse vahele saada? Mida sina ESA suunal suheldes oled juba õppinud?

Täiesti võimatu ilma riigipoolse toeta. Ma ei mõtle siin tuge lihtsalt raha maksmise mõttes, vaid riikliku poliitika ja sõnumiga. Riik on teada andnud, et liitub ESAga. Riik uurib, kes on Eestis kosmosevallas potentsiaalsed tegijad ja ütleb Euroopa kosmoseinsideritele, et „Eestis on tegijad X, Y ja Z“.

Ilma sellise toeta ei jõuaks me kuhugi. Selles mõttes on kosmosevaldkond eriline. Näiteks LBSide vallas eksportides ei ole me kordagi tundnud, et riik saaks kuidagi kaasa aidata. Kosmosetehnoloogia on aga hoopis teine tubakas.

Teisest küljest, kui me juba väljamaa insideritega räägime, on kõik läinud väga libedalt. Jääb mulje, et meie ideid ja projekte seal lausa oodatakse! Sounds too good to be true. Eks aasta lõpuks olen targem, sügisel peaks esimesed lepingud sõlmitud olema.

Mis hindad olevat Regio tugevusteks võrreldes konkurentidega, kui jutt käib kosmoseärist, Regio puhul siis ilmselt sateliitnavigatsiooniteenustest?

Meie eripära on tarkvarategijate ja kaarditegijate kombinatsioon.

Ja kosmosetehnoloogias on kiiremini näkanud kaugseire, mitte navigatsiooni valdkond.

Millised on sinu ootused seoses Space Downstream Conference’iga, mis leiab aset maikuus Tallinnas?

Kosmosefännina ootan seda huviga. Müts maha organisaatorite ees – Eesti ei ole ju maailmas tuntud  kosmosetegija, aga ikka võeti ette ja kutsuti kosmose-community siia.

Regio juhi mätta otsast ei oota eriti midagi. Konverentsid ei ole koht, kus meie valdkonnas olulist äri tehakse.

Kuidas sinust sai ettevõtja?

See oli 1999. aastal. Lahkusin palgatöölt Nokia võrkude ettevõttest (praegune Nokia Siemens Networks), kus olin tegelenud tõeliselt vana kooli telekommunikatsiooniteenustega. Olgugi et toona oli see turg kiiresti kasvav, polnud töökeskkond üldsegi põnev. Suur organisatsioon on ääretult uimane. Ma tahtsin teha midagi muud ja lõin oma ettevõtte.

Millega tegeles sinu esimene ettevõte?

Lõin selle koos viie kolleegiga, nimeks sai Taika Technologies. Meie visioon oli, et internet on sotsiaalse suhtluse koht ning meie ehitame selleks rakendusi ja platvorme. Näiteks tahtsime teha Second Life’i tüüpi 3D-veebikeskkonna, mõtlesime mikroblogidele, reaalajas vestlustele.
Ettevõte käis läbi terve elutsükli – alates loomisest, investeeringust, klientide leidmisest ja lõpetades… sulgemisega 2002. aastal.

Miks Taika hääbus?

Sotsiaalne internet ei olnud siis veel üldse teema. Meie kliendid, välja arvatud telekommunikatsiooni- ja meediaettevõtted ei saanud meist aru. Kui internetimull sajandi alguses lõhkes, kadusid teise ringi finantseeringud sellistele ettevõtetele. See tõi meile probleeme. Firmat oli rahastanud kaks riskikapitalisti, kellest üks ei tahtnud meie käekäigust ööd ega mütsi teada, ja teine oli seda tüüpi kapitalist, kelle vastu me tegelikult võitlesime.

Kui palju raha kirjutati korstnasse?

Kokku viis miljonit eurot. Peamine finantseering oli neilt kahelt riskikapitalistilt. Aga Taikas oli ka pisut Tekese raha (riiklik tugistruktuur) ja pool miljonit eurot asutajate raha.

Olid firma juht. Mis tunne pärast ettevõtte sulgemist oli?

Toona tähendas see ettevõte minu jaoks kõike. Seda asja sai aetud palavikuliselt ja investeeritud palju isiklikku aega. Olin mitu kuud depressioonis, sest kaotasin ka üle 100 000 euro isiklikku raha.

Mida siis tegid?

Pidin väiksemasse ja odavamasse korterisse kolima. Kuna mul oli järsku rohkem aega kui varem, käisin usinalt jõusaalis ja jooksmas. Manustasin toidulisandeid, mida kiiresti liikuvad ja palju treenivad inimesed kasutavad, ning kaotasin tublisti kaalu.

Mida girlfriend kaotuse kohta ütles?

Ega ta eriti hästi sellele ei vaadanud…

Nii et said vägeva õppetunni?

Kindlasti. Mul oli suur au saada see õppetund koos väga tuntud inimestega – meil olid tiimis näiteks Soome praegune eurovolinik Olli Rehn, mitmed tuntud professorid ja USA tehnoloogiaeksperdid.

Kellelt võtsid Taikas malli?

Sotsiaalmeedia firmasid siis veel õieti polnud. Google alles alustas. Microsoft nokitses Messengeri kallal. Mängude tootjad üritasid Second Life’i tüüpi asju teha.

Mis ambitsioonid sul toona olid?

Peale selle, et tahtsime saada rikkaks ja kuulsaks, üritasime ka panna sotsiaalset interneti tärkama. Tahtsime luua oma suure online-keskkonna platvormi, aga selgus, et massid polnud selliseks asjaks veel valmis.

Kas mõtlesid pärast ebaõnnestumist, et selles vallas äri enam kunagi ei tee?

Depressioon oli igatahes väga suur. Pidin oma rahaasjad korda saama ja võlad tasuma. Läksin tööle firmasse, mis kannab nüüd Logica nime. Nad palkasid mind juhtima 50-liikmelist konsultantide tiimi. Nõustasime Nokiat ja TeliaSonerat. Aga pidasin seal vastu vaid kuus kuud. Mõistsin, et selline piiratud ja jäik keskkond mulle ei istu. Suurtes firmade ärikultuur näib olevat üles ehitatud nii, et maksimaalselt piirata teie loovust arendada uusi ärisuundi. Selle asemel peate keskenduma olemasoleva vana hoidmisele. Ma lahkusin firmast ja minust sai taas ettevõtja.

Mis siis tegid?

Logicas töötades tulid minu juurde mõned tuttavad, kes kurtsid, et serverisüsteemidega tegelev firma Fuksiini Sites on sisuliselt pankrotistumas. Kahjum oli sama suur kui müügikäive, tegevjuht ei saanud millegagi hakkama. Mind kutsuti ettevõtet saneerima. Öeldi, et sa, Taneli, oled ühest pankrotist juba läbi käinud, tead, kuidas asjad käivad, tule ja tegutse!
Oli see vast huvitav juhtum. Firma pakkus ülihead teenust, kuid oli kvaliteeti üle investeerinud. Ütlesime klientidele, et teate, nüüd kahekordistame oma hinna, muidu oleme pankrotis. Ja nad kõik olid sellega nõus, sest teenus oli tõesti hea.
Kuue kuuga firma seis paranes. Jõudsime nulli. Ja keegi ei lahkunud ettevõttest peale selle endise juhi. Siis ostis üks suur börsifirma 2003. aastal Fuksiini ära.
Mina sain pisut kapitali, maksin võlad ära.

Milline oli sinu suurim õppetund enne 2003. aastat?

See, et ei tohi olla liiga kontrolliv alluvate suhtes. Ei tohi kogu aeg alluvate tööd üle kontrollida ja vigu otsida – see tekitab neis trotsi. Keegi ei taha sellise bossi heaks töötada, motivatsioon ja loovus kaovad koos usaldusega.

Ja edasi?

Järgnevatel aastatel olin mitme ettevõtte juures. Näiteks firma StarDoll, mis müüdi hiljem briti riskikapitalistidele. Üks keskealine naine oli hakanud hobikorras pabernukke tegema. Ta lõi firma, mida juhtis tema poeg. Mina pidin ettevõtte üles töötama.
Samuti lävisin tihedamalt IRC-Galleria tegelastega. 

Miks just need ettevõtted sinu teele jäid?

Nende ühine nimetaja on tugev kontseptsioon ja võimekas tiim.

Ja nüüd?

Nüüd olen täiesti iseseisev tegelane, mul on oma valdusfirma ja osalen aktiivselt mitme idufirma arendamises. Portfellis on mul umbes 11 investeeringut, kõik tehnoloogia või internetiga seotud.

Kui palju oled oma raha idufirmadesse pannud?

Väikestes summades, kokku on minu osaluste väärtus ehk 200–300 miljonit eurot. Pigem investeerin ettevõtetesse oma teadmisi ja aega.

Mis teeb sinu jaoks idufirma huvitavaks?

Kui tal on teostatav ja arendatav idee. Paljud ideed on teostamatud või lihtsalt nii-öelda „tore oleks”. Näiteks kord tutvustati mulle ideed, teha tarkvara, mis teeks Twitteri sõnumitest väikese video koos graafikaga. Aga mis mõte sellel oleks? Tore oleks lihtsalt.

Mis on sinu arvates kuum teema aasta-paari pärast?

Mina üritan vaadata, mis asjadega tulevad suured tehnoloogiafirmad Google, Apple ja Microsoft välja ning panen selle kokku inimeste psühholoogiaga – mida on inimestel tõeliselt  vaja. Näiteks kuum teema on LED-valgustus – varem või hiljem minnakse sellele täielikult üle.

Sotsiaalmeedial tuleb konkureerida õlle, grillvorstide, tüdruksõbra ja telekaga. Kui ta suudab mehe kõikidest nendest asjadest eemale meelitada, siis ajab ta õiget asja. Facebook võib olla küll ülivõimas, kuid paljud inimesed pole siiani näinud vajadust selle järele. Kuidas see vajaduse barjäär lõhkuda?

Nii et märksõna on meelelahutus?

Jah. Kuna ilma selleta läheb elu ilmselt igavaks. 

Kuidas noortesse ettevõtlikkust süstida?

Seda on raske väljastpoolt teha. Ettevõtja peab igaüks iseenda seest leidma. Peaksime mõtlema, mida tegelikult saavutada tahame. Palgatööl suures firmas tahetakse meilt ainult ühte konkreetset asja, sest laev liigub ühes konkreetses suunas. Kui leiame endast soovi teha ägedaid asju väikeses tiimis kiiresti ja ebaõnnestumisi kartmata, olemegi endast ettevõtja leidnud.

Kes on Taneli Tikka?

• Soome aktiivne ettevõtlustegelane, riskikapitalist, sariinvestor (diilitegija) ja blogija – vt veebist tane.li.
• Olulisemad exit’id ehk müügid: Dynamoid ehk IRC-Galleria.net (mis müüdi 2007. aastal 12,5 miljoni euro eest börsifirmale Sulake Corporation), Magenta (2006), MobileCRM (2003) ja Fuksiini Sites (2003).
• Juhtinud ridamisi mitmesuguseid ettevõtteid, nagu näiteks Wisdom Like Silence, RunToShop, Dynamoid, Magenta, MobileCRM, Taika Technologies. Lisaks olnud juhtivas rollis ettevõtetes nagu Dopplr, Ruukki Group, Kemppi, Logica jt. Nõustanud firmasid ja organisatsioone nagu Vigo Programme, Umbra Software, Brain Alliance, Capital Idea, TEKES jt, Netcycler, StarDoll jt.
• Magistrikraad Helsingi Majanduskõrgkoolist, bakalaureusekraad Laurea Polütehnikumist arhitektuuri ja ehitusinseneri erialal.

Lugu ilmus ajakirja HEI aprillinumbris.  

Papatouchi osanik Anton Ovsjankin on kindel, et touchscreen’ide ehk puutetundlike ekraanide kasutatavus maailmas kasvab. Need vajavad aga universaalset veebipõhist tarkvara, mida Papatouch välja pakubki. Euroopas on isegi McDonalds katsetamas iseteeninduslikke ekraane.
Seni on probleemiks olnud selliste ekraanide ja nende hoolduse kallis hind. Aga raudvara odavneb ning puutetundlikud ekraanid muutuvad kättesaadavamaks.

Ovsjankin näeks potentsiaalsete klientidena hea meelega hotelle, restorane, kuid miks mitte ka näiteks videolaenutusi. Hetkel otsib firma kliente, kellega viia läbi pilootprojekte.

Senikaua kui touchscreen’ide ärisuund alles käivitub, müüb Papatouch ettevõtete tootmise efektiivsemaks muutmiseks mõeldud nn Easylean tarkvara, tehes selles vallas koostööd juhtimiskonsultandi Jari-Pekka Kukkoneniga.

Logistikuks õppinud ja ühtlasi IT Kolledžis tudeeriv Ovsjankin on Easyleani konsultant.

Techcrunchi uudis, pühendatud Erply 24 miljoni kroonisele investeeringule USA ja Euroopa riskikapitalistidelt, kasvatas mõne hetkega firma kodulehe külastatavuse sajakordseks!
Tegelikult on Erply briti firma (nii on lihtsam asju ajada), kuid selle pesa asub Tallinnas Pärnu maanteel.

Erply tarkvara on suunatud väike- ja keskmise suurusega etevõtetele ning selle abil saab korraldada erinevaid asju, alates raamatupidamisest ja laoarvestusest, lõpetades kassamüügiga.

Kristjan Hiiemaa ja tema äripartner Martti Paju räägivad, et nende toode on sündinud aastatepikkuste äritarkvara arendamise kogemuste ja klientide tagasiside baasilt. Edu taga olevat “töö, töö ja veel kord töö”. Vajadusel ollakse asja kallal 24/7 ning väga surue entusiasmiga.

Erplyl on mitutuhat kasutajat, neist tasulist teenust kasutavad alla tuhande. Aga huvi kasvab väga kiiresti, vähemalt 20 protsenti kuus, ning firma teenib raha. Klientide hulgas on erinevad poed, automüüjad aga ka näiteks restoranid.

Praegune edu on Hiiemaa arvates siiski alles algus – järgmise sammuna tahetakse teenus viia USA turule, kus on 20 miljonit potentsiaalset klienti.

Hiiemaa nõustub Erplyst rääkima paljugi, kuid endast võimalikult vähe. “Olen 1998.aastast IT-süsteemidega tegelenud, aga sellest pikalt heietada ei tahaks.” Ta on pikalt juhtinud Endel Sifiga seotud IT-ettevõtet Intral. Samuti osaleb ta kiirlaenuäris, ettevõtmises nimega hoiukassa.ee.