Juhani kodu

EI ACTALE!

2012-01-27T13:20:00.000+02:00

http://petitsioon.ee/ei-acta-le saab allkirja ACTA vastu anda.

Taanis võitis punane blokk, Poolas jätkub konvervatiiv-liberaalse Kodanikuplatvormi dominants

2011-10-15T21:48:00.000+03:00

Taani valimistel said enam kohti punasse blokki kuulunud erakonnad: sotsiaaldemokraadid, sotsiaalliberaalid, Sotsialistlik Rahvapartei ja puht vasakpoolne Ühtsusnimekiri. Valitsuse moodustasid sotsid, sotsiaalliberaalid ja Sotsialistlik Rahvapartei. Peaministriks sai Taanis esimest korda naine, Helle-Thoring Schmidt, sotsiaaldemokraat.

Taani uus valitsus on selgelt Euroopa Liidu meelne ja toetab muuhulgas aktiivselt Islandi liitumist ELiga (praegu ELiga tihedalt läbi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ja Schengeni ruumi kuulumise kaudu seotud kandidaatriik). Taani plaanib korraldada referendumi Euroopa Ühise Julgeoleku ja Välispoliitikaga ühinemist, samuti ka Euroopa Politsei- ja Justiitskoostööpoliitikas praegu Taanil oleva väljajäämise erandi ülevaatamist referendumil. Taani uus valitsus praegu euroalaga ühineda ei plaani kuna Sotsialistlik Rahvapartei on sellele vastu. Taani uus valitsus lammutab illegalseks osutunud tollikontrolli punktid Taani-Saksamaa piiril.

Poolas domineeris valimistel preaguse peaministri, Donald Tuski, hegemoonia teiste üle. Erilise uudisena kaotasid Poola sotsid jätkuvalt hääli ja kaotasid koguni umbes pooled kohtadest. Küll aga kerkis Poolas Palikoti liikumine, mis on Poolas valitseva sotsiaalkonservatismi vastu, nõudes Poolas näiteks samasooliste partnerlusseaduse kehtestamist (seda toetavad ka võitnud Kodanikuplatvorm ja Vasakdemokraatlik Liit, tõenäoliselt Poola saab Prantsuse eeskujul partenerlusseaduse lähiajal, eelnõu anti juba eelmise parlamendi kooseseisu lõpus sisse), abordi õiguste laiendamist.

Sundajateenistus ei ole sotsiaalne siduja, vaid on orjastaja

2011-08-20T23:48:00.000+03:00

Seoses viimasel ajal maailmas toimunud terrorirünnakute ja rahutustega on kostnud hääli sundajatenistusest kui mingist sotsiaalsest sidujast. Tegelikuses on lood vastupidised, samuti torkab silma, et need sundajateenistuse pooldajad pole majandust sisuliselt õppinud.

Kohustuslik ajateenistus sotsiaalses mõttes on isikuvabaduse jäik piiramine. Isikult võetakse ära selle eest, et ta ei ole naine, vana ega haige, õigus eneseteostusele ja nõutakse plaanimajanduslikult jõuga sõjaväkke minekut. Võtta isikult toodud alustel isikuvabadus on igale isikuvabadust hindava inimese jaoks jõhker orjastamine. Tuletagem meelde John Stuart Millsi esses "Vabadusest" ("On Liberty") mõtte: isiku vabadust võib piirata ainult siis, kui see ohustab teise inimese vabadust. Olla terve noor(mees) ei ohusta per se kellegi vabadust.

Tüüpiline kohustusliku ajateenistuse pooldajate tüüpväide: "aga armeele on personali vaja". Personali on kahtlemata igale asutusele vaja, ent vaba turumajandusega riikides värvatakse tööjõudu vabatahlikuse aluse, ainult sõjavägi on millegipärast asutus, kus osades riikides (sealhulgas praegu Eestis) tegeldakse sunniviisilise värbamisega. Seega on tegemist alusetu õigustusega.

Kohustusliku ajateenistuse kahju ühiskonnale avaldub päris teravalt majanduslikult.
Sundajateenistus on majanduslik ajateenistujate maksustamine natuuras teenistuse eest alamaksmise läbi, kuna plaanimajanduslik sundimine tööle võimaldab riigil maksta ajateenijale vähem kui tuleks maksta sõjaväeteenistusse asutja vabatahtlikuks osalemiseks. See avaldub elukestvat sissetulekut arvestades, nimelt viimasest võimalikust pensionieelsest sissetulekust ilma jäämisel. Seda saab arvutada diskonteerimise valemit kasutades ja on päris suured summad.

Teised alternatiivkulud, mida sundajateenistus tekitab on seotud selle vältimisega seotud tegevustega, sealhulgas tervise halvendamisega, sellest tingitud survega tervishoiusüsteemile ja majandusele (haige inimese tootlikus on väiksem). Samuti ka administriivaparaadi kulud seoses sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjate juriidilise vastutusele võtmisega. Rootsis enne sundajateenistuse tühistamisest oli palju noormehi selle eest karistatud vanglakaristustega. See on aga omakorda kulu ühiskonnale nii kinnishoidmiskulude näol kui ka ohvriteta "kuriteo" eest vangistatute potensiaali kasutamata jätmisega. Rootsis läks asi niikaugele, et Rootsi tollane valitsus, suutmata olukorda lahendada kaotas valimised ja uus valitsus tühistas rahuajal ajateenistuse. USA kasutas Vietnami sõjas ajateenistust, mis muutis sõja rahva seas ebapopulaarseks ja tagajärjeks kaotas sõja. Seejärel kaotas USA rahuajal sõjaväekohustuse.

Sundajateenistusega kaasnevate alternatiivkulude mõju majandusele avaldub seeläbi aeglasemas majanduskasvus. Võrdlus 1990-ndate OECD riikide baasil näitaeb, et sundajateenistus on majandusele pidur, mis avaldub 0,25% võrra aeglasemas SKP kasvust.

Kokkuvõttes mõte sundajateenistusest kui sotsiaalsete probleemide lahendajast on sama jama kui kuiv seadus aitab lahendada alkoholismiga seonduvaid probleeme. 1919. aasta USA kuiv seadus ei teinud ameeriklasi karsklasteks ja tugevdas maffia võimu. Riik sai salaalkoholist peavalu, mida ohjata ei suutnud ja majanduskriisi ajal tühistati keeld. 2008. aasta majanduskriisi oleks Eesti võinud kasutada selleks, et minna üle kutselisele armeele.

Allikad:
Katarina Kelleri, Panu Poutvaara ja Andreas Wagener uuring "Military Draft and Economic Growth in OECD Countries": ftp://repec.iza.org/RePEc/Discussionpaper/dp2022.pdf

John Stuart Mill Wikipeedias: http://et.wikipedia.org/wiki/John_Stuart_Mill

Kaastunne Norrale

2011-07-23T13:57:00.001+03:00

Jätkuv valitsus jätkuvalt europaalike isikuvabadusi ei austa

2011-07-03T00:41:00.000+03:00

Lugedes koalitsioonilepingut pean kurbusega tõdema, et isikuvabaduste europaalikule tasemele tõstmist Eestis lähiajal ei ole loota. Nimelt jätkub sundväeteenistus (sisuliselt tööjõu sundmüük riigile) ja kitsarinnaline suhtumine seksuaalvähemustesse (partnerlusseadusest ei ole koalitsioonilepingus sõnagi).

Need on teemad, mis on enamikus arenenud Euroopas poliitika põhivoolude päevakorrast maas. Isegi konservatiivsed parteid Lääne-Euroopas valdavalt ei taotle ajateenistuse taaskehtestamist ja partnerlusseaduse tühistamist. Kahjuks Eesti parempoolsed parteid ei ole erinevalt oma Lääne mõttekaaslastest oma sarvi "maha jooksnud".

Abisaajate riikide probleemide ülevaade

2011-06-23T13:30:00.000+03:00

Riik, valitsussektori võla % SKP-st, põhjus

Kreeka - 142,8%, ca 10 aastat valitsuse võlgu elamist ja paksu riigi tõttu konkurentsivõimetu majandus
Portugal - 93%, suht analoogne Kreekaga, ent abipaketi võtmise tingis Portugali valitsuse säästupaketi nurjumine parlamendis
Iirimaa - 96,2%, põhiliselt kommertspankade hapude laenude tõttu ja nende riigistamise läbi muutus erasektori võlg riigi võlaks (raamatupidamislikult), majandus ise on konkurentsivõimeline haritud tööjõu ja välisinvesteeringuid soosiva majanduspoliitika tõttu

Euroskeptikute valedel on lühikesed jalad

2011-02-12T01:15:00.003+02:00

Valimiste lähenedes hakkab silma torkama euroskeptikute jama ELi aadressil. Siinkohal lahkan euroskeptikute tüüpilisi väiteid.

Väide nr. 1 - EL on liitriik

EL ei ole liitriik, vaid on hübriidsüsteem(sui generis) ehk nii valitsustevahelist kui ka valitsusteüleseid koostöö vorme tomimiseks kasutav poliitiline ja majanduslik liit.
Igal ELi riigil on oma parlament ja valitsus, pole mõeldav, et EL rahvusriikide parlamente ja valitsusi likiveeridiks. Seda enam, kuna ELi rahvusriikide valitsused ja parlamendid on osalised ELi õigusaktide vastuvõtmisel Euroopa Parlamendi kõrval.
ELi õigussüsteemi alused on Euroopa Liidu leping ja Euroopa Liidu tomimise leping. ELi alused on kapitali, teenuste, isikute ja kaupade vaba liikumine ELi sees (sisuliselt tõketeta siseturg).
ELi idee on riikide koostöö kaudu tagada rahu Euroopas ja Euroopa majanduslik konkurentsivõime maailmaareenil selliste riikidegaga nagu USA ja Jaapan.

Väide nr. 2 - ELi seaduste ülimuslikuse tõttu on Eesti põhiseadus kehtetu

EV põhiseadust täiendati rahvahääletusel EV põhiseaduse täiendamise seadusega, millega on võimalik Eestil ELi kuuluda. Sellega lahendati võimalik konflikt EV põhiseadusega. Tõsi see on, et ELi õigus on rahvusvahelise lepinguna ülem kui EV põhiseadus, ent see on nii iga rahvusvahelise lepingu ratifitseerimisega.

Väide nr. 3 - ELi kodakondsus asendab rahvusriigi kodakondsust

Puhas vale, ELi liikmesmaade kodanikud on üldiselt ühtlasi nii ELi kodanikud kui ka oma rahvusriigi kodanikud. Eesti kodanikud on ühtlasi ka ELi kodanikud. ELi kodakondsus annab õiguse saada osa ELi isikute vaba liikumisega kaasnevatest hüvedest, näiteks minna teise liikmesriiki piiranguteta tööle.

Väide nr. 4 - Venemaast saab ELi liige

Puhas vale, Venemaa jääb vähemasti ebademokraatliku ja uusekspansionistliku riigina EList välja. Viisavabadusegi saamiseks peab Venemaa kõvasti pingutama, praegu pole kasvõi elementaarset isikute tagasivõtu lepingutki. Olgu öeldud, et viisavabadus ei anna õigust vabalt tööle/elama tulla. EL on Venemaaga kahes konfliktitsoonis eri poolel: Moldovas ja Gruusias, kus Venemaa kaitseb sealseid venemeelseid separatiste ja takistab ELi rahuvalve- ja politseimissionide tööd. Seega pole mõeldav Venemaa vastuvõtmine ELi.

Väide nr. 5 - ELi tõttu müüdi maa ja varad välismaalastele

Puhas jama, müüa saab vabas turumajanduses ainult siis kui müüja tahab müüa. Seega mingit sundi siin pole ega saa olema.

Isiklik ennustus, mis riigid järgmisena millal euroalaga ühinevad

2011-01-24T23:00:00.000+02:00

Pärast Eesti ühinemist euroalaga on seis ELis selline, et 17 riiki 27st ELi riigist kuuluvad eurotsooni. Ainsate ELi riikidena võivad euroalast alaliselt välja jääda Suurbritannia ja Taani. Nende kohta kehtivad Euroopa Liidu toimimise lepingu protokollid vastavalt nr. 15 ja nr. 16. Nendest on praeguse seisuga selgelt euroalaga ühinemise vastu Suurbritannia. Taani praegune Lars Løkkke Rasmusseni valitsus on lubanud kõik Taani kohta käivad opt-outid (erandid) ELis aastaks 2020 tühistada. Tõenöline on, et praeguse valitsuse võidu puhul järgmistel Taani parlamendivalimistel toimub Taanis kõigi opt-outide teemaline referendum. Taani arvamusuuringud näitavad hetkel küll "ei" leeri väikest ülekaalu, ent see on tõeäoliselt tingitud Lõuna-Euroopa võlakriisist, mis praegu (jaanuar 2011) paistab leevenevat. Praegu takistab Taani ühinemist ka Taani valitsussektori defitsiit, mis on suurem kui 3% SKPst.

Balti maadest järgmisena ühineb tõenäoliselt Leedu 2014. aastal, Läti 2014.-2015. aastal. Läti puhul on täiendavaks probleemiks see, et hinnatase langes seal kriisi tagajärgedel üsna kaua ja inflatsiooni võrdlusbaas on see tõttu madal, mis tõstab arvestusliku inflatsiooni Läti majanduse taastudes rohkem kui Leedus.

Bulgaaria ja Rumeenia sisenevad euro ooteruumi Euroopa Vahetuskursimehannismi lähiaastatel, euroküpseks peaksid need riigid saama 2015.-2016.

Tulevastest ELi liikmetest peaks kiirelt ühinema Horvaatia (ELi võimalik liikmelisus 1. juuli 2012). Eurotsooniga liitumine oleks võimalik 2016. aastal.

Teistel riikidel hetkel ajakava pole. Seejuures praegune euroskeptilise alatooniga Tšehhi Valitsus ei säti oma praeguse ametisoleku ajal euroga ühinemise kuupäeva.

Enda positsioon valimiskompassis

2011-01-24T22:48:00.000+02:00

http://valijakompass.err.ee/result/5e5eadde-214b-49dc-a4af-a394ff274532 on valimiskompassi tulemus. Ega see test nüüd üliadvekvaatne ei ole (on liiga pealiskaudne). SDE ja Keskerakonna positsioonid on sarnased küll sotsiaalmajandusküsimustes, ent erinevused on poliitilises kultuuris ja välispoliitilistes eelistustes. Seda see test välja ei arvesta.

Schengeni viisaruumi saavad Taiwani kodanikud siseneda viisavabalt

2011-01-13T00:27:00.002+02:00

Eilsest alates on Schengeni viisaruumi uks viisavabalt avatud Taiwani kodanikele. See on positiivne areng ja tunnustus Taiwanile kui demokraatlikule ja vabale maale, millel on geopoliitiselt kurva olukorra kohta suurepärane elatustase. Taiwan on omalt poolt lubanud tühistada viisanõude kõigilt EL kodanikelt ja viisavaba perioodiks 90 päeva. Eesti jaoks muutub see, et Eestisse saavad viisavabalt taiwanlased tulla ja Eesti kodanikud saavad eelneva 30 päeva asemel Taiwanil olla koguni 90 päeva.

NB! Taiwanile viisavabalt reisimise eelduseks on, et ei ole kriminaalkaristust. Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/Visa_policy_of_the_Republic_of_China

Illustratsiooniks olevad lipud on Crossed Flag Pins – Friendship Pins'i saidilt.

Isegi Taiwan läheb üle täiselukutselisele armeele

2010-12-26T22:31:00.000+02:00

Praeguste plaanide järgi läheb formaalselt rahvusvahelises isolatsioonis olev Taiwan üle 2014. aastaks täiselukutselisele armeele. Taiwani geopoliitiline olukord on iseenesest päris raskes seisus: ainult 23 rahvusvaheliselt tunnustatud riiki tunnistavad Taiwanil resideeruvat valitsust ainsa Hiinana (Hiina Vabariiki, vastandina mandri-Hiinat kontrollivale Hiina Rahvavabariigile), riik on formaalselt endiselt Hiina kodusõjas. Ent seda olukorda leevendavad mitteametlikud suhted paljude maailma riikidega, sealhulgas Euroopa Liiduga (EL on Taiwani suurim investor) ja USAga. USA on Taiwani suhete seadusega lubanud Taiwanit kaitsta ja on tema vabadust 1995-1996 aasta Hiina RV raketirünnakute eest sõjalise heidutusega kaitsnud; kuid tingimus on, et Taiwan ei kuulutaks end iseseisvaks. Samuti on USA ka Taiwanile põhiline relvaimportija.

Allikas: http://www.taipeitimes.com/News/taiwan/archives/2009/03/10/2003438077

2011 riigieelarve maksutulude ülevaade

2010-12-26T19:55:00.000+02:00

2011. aasta rigieelarve maksutulude ülevaade. Summad on miljonites eurodes.

Debatist ajateenistuse üle

2010-12-20T22:21:00.000+02:00

Viimasel ajal on hoogustunud debatt kaitseväevärbamissüsteemi üle: kas jätkata sunniviisilise ajateenistusesüsteemiga või minna üle täisvabatahtlikule professionaalsele armeele.

Ma olen veendunud, et aeg on enam kui küps sundajateenistuse lõpetamiseks ja olen siin blogis seda väljendanud. Alljärgnevalt lükkan ümber tüüpilised ajateenistuse (netikommentaaridest võetud) pooldajate argumendid:

1. argument - ajateenistust on vaja selleks, et Eesti oleks võimeline kaitsma Lätit

Ülikehv argument, kuna välismissionidel läheb niikuni vaja profesionaale. Samuti ei saa kehtivate seaduste järgi välismissionidele ajateenijaid saata.

2. argument - ajateenistus on odav

Ajateenistus võib tunduda odav ainult siis kui võtta arvesse ainult riigieelarvestatud kulusid.

Tegelikult on ajateenistuse ühiskondlik hind rahaliselt märksa suurem: sest ajateenistus on majanduslikult tööjõu sundmüük, mis tähendab seda, et tööjõule (antud kontekstis: sõduritele) makstakse allapoole taset, millega nad ise vabatahtlikult nõus oleksid ehk turuhinnast. Turuhinna ja riigi makstava kompensatsiooni vahe on sisuliselt ajateenistuse maks natuuras tööjõu alamaksmise läbi.

Samuti kaotavad ajateenijad oma kogu elu jooksul teenivates sissetulekutest, kuna ajateenistuse aja võrra saavad ajateenijad hiljem tööjõuturule siseneda.

Sundajateenistus tekitab kulusi ka seeläbi, et tekitab motivatsiooni ajateenijatel tervist rikkuda, kuna ajateenistusse haigeid ei võeta. See tekitab omajagu kulusi nii otseseid kui ka alternatiivkulusid. Otseste kuludena tähendab see survet tervishoiusüsteemile, väliskuludena tähendab see inimeste töövõime langust ning sealt tingitud kulusid loomata SKP ja saamata jäänud palkade näol . Kõige hullemal juhul võib asi minna enesetappudeni, et armeest pääseda.

Olgu alternatiivkulude illustratsiooniks öeldud, et Belgias enne ajateenistuse tühistamist olid alternatiivkulud kahekordse riigieelarvestatud kaitsekulutuste jagu.
(Allikas: Political Economy of Conscription: Andreas Wagner, Panu Poutvaara; aadress: ftp.iza.org/dp4429.pdf)

3. argument - Lätis ja Leedus kukkus ülemnek kutselisele armeel läbi

Tegelik olukord seal pole niihull midagi, mõlemad riigid on lihtsalt saneerimisrežiimis, sealhulgas Läti on koguni IMFi kontrolli all. Sellest tekkis sealselt poliitikutel kiusatus kärpida kaitsekulusid. Ajateenistuse taaskehtestamine on makroökonoomiliselt enesepettus ja ajateenistusmaksuga noormeeste maksustamine. (eelmise punkti vastuses on detailsemalt) Eesti fiskaalolukord on märksa parem. Sellest annab tunnistust seegi, et järgmisel aastal liitub Eesti ainsa riigina Eurotsooniga. Läti ja Leedu loodavad saada eurotsooni 2014. aastal.

4. argument - ajateenistuse kaotamine tähendab reservi kaotamist

Reservi saab moodustada ka vabatahtliku armee puhul, makstes reservistele valmisoleku ja sõjalistel harjutusel osalemise eest palka.

5. argument - profiarmeele lootnud Gruusia sai seetõttu 2008. aasta Vene-Gruusia sõjas lüüa

Gruusia kasutas hoopis tükkis ajateenijaid ja polnud veel üle läinud täisvabatahtlikule armeele. Nende profiüksused osutasid tõsist vastupanu, ent ajateenijate võitlusmoraal oli nõrk.

Ainukene reaalne võimalus saavutada Gruusial sõjaline täisvõit (saavutada kontroll separatistlike piirkondade üle) selles sõjas olnuks NATO või ainuüksi USA sõjaline sekkumine ehk sõda Venemaaga. Seda aga ei toimunud ja nüüd tasub loota diplomaatilisele lahendusele, mis sunniks Venemaad hülgama Abhaasiat ja Lõuna-Ossetiat niiöelda "iseseisvate riikidena".

Saksamaa otsus sundajateenistuse peatamise kohta on kindel

2010-12-04T23:59:00.001+02:00

Nüüdseks on selge, et järgmise aasta 1. juulil lõpeb Saksa kodakondsusega noormeeste sisuline orjastamine sundajateenistuse läbi. Deutsche Welle artikkel: Volunteer initiative aims to plug gap caused by end of conscription märgib seda.

Samas artiklis toodud väite, et Sakamaal hakkab tekkima alternatiivteenistusega "täidetud" töökohtadel hõivatute kadumisega tekkima tööjõu puudus kohta arvan, et tegemist on ülepaisutatud väitega. Sest alternatiivteenistus on sarnaselt ajateenistusega tööjõu sundmüügi üks vorme ja see võimaldab tööjõu ostjal suruda tööjõuhind kunstlikult alla. See tähendab, et sundtööjõumüügi puhul maksab töökulu kinni töötaja alamaksmise läbi (sama töö vaba turul kujuneva hinna ja makstava kompensatsiooni vahe on sisuliselt maks natuuras tööjõult). Nüüd kui turusolkimine sundteenistuse peatamise läbi lõpeb tuleb lihtsalt vastavatel tööandjatel maksta tööjõu eest ausat hinda.

Saksamaa liigub kutselise armee suunas

2010-11-10T19:21:00.001+02:00

Veidi vananenud uudis, ent Eestile õppimisväärne tähelepanek on, et saksa sõjaväe komisjon soovitab Saksamaal ajateenistus peatada. Deutsche Welle artiklis "Military commission recommends cuts at German Defense Ministry" mainitakse vastava komisjoni soovitust lõpetada Saksamaal noorte meeste tööjõu sundmüük (seda sundajateenistus majanduslikult sisuliselt on) ja minna üle täisvabatahtlikule armeele. Üsnagi tõenäoliselt praegune Saksamaa valitsus peatab ajateenistuse, sel juhul on esimene kuupäev, millest alates Saksamaa armees (Bundeswehris) valvavad Saksamaa ja tema liitlaste vabadust ainult vabatahtlikud sõdurid, järgmise aasta juuli.

Jaap de Hoop Schefferi arvamus ajateenistusest

2010-09-17T20:23:00.000+03:00

Tänases Eesti Päevalehes on intervjuu NATO endise peasekretäriga Jaap de Hoop Schefferiga. Muuhulgas on intervjuus juttu ajateenistusest. Ma toon selle ära:

Küsija: Praegu räägitakse palju ajateenistuse tulevikust, Saksamaal käivad arutelud selle lõpetamise üle. Kas me näeme ajateenistuse viimaseid päevi?

Jaap de Hoop Scheffer: Saksamaa ei kavatse ajateenistusest loobuda, vaid selle peatada. Meie Hollandis tegime seda juba 30 aastat tagasi. Praeguses olukorras kuulub minu toetus kutselisele kaitseväele ja mitte ajateenistusele. Mulle meeldib see sõna – peatama. Ka Holland ainult peatas selle. Millal iganes peaks sul jälle ajateenistust tarvis olema, siis ei pea sa läbi käima uue seaduse kehtestamise emotsionaalset protsessi, et seda uuesti kehtestada. Kuid minu isiklik veendumus – nähes, mida sõjavägi tänapäeva maailmas tegema peab –, on, et ma oleksin kutselise kaitseväe poolt.

Ma olen Jaap de Hoop Schefferiga nõus.

Täna möödub 7 aastat kahe eri tulemusega lõppenud ELi teemalisest referendumist

2010-09-14T16:35:00.000+03:00

14. septembril 2003 toimusid referendumid Eestis ja Rootsis.

Eestis toimus hääletamine ELi liikmelisuse üle, tulemuseks oli praktiliselt 2:1 "jah" leeri võit, misjärel sai Eesti ELi liikmeks 2004. aasta 1. mail. Eesti sai päris mitmeid tähtajalisi erandeid, millest valdav enamik on möödunud. Ainult energeetikalased erandid kehtivad veel mõnda aega. Aastaks 2016 on kõik Eesti ELi lepingus olnud tähtajalised erandid möödunud. Järgmine aasta saame maitsta tavakodaniku jaoks kõige meeldivamatest ELi poliitikatest ka teist, ühinemist euroalaga. (Esimene on Schengeni viisaruumi kuulumine, kuhu juba kuulume 2007. aasta lõpupoolest). See annab signaali rootslastele ja taanlastele, et on kasulik ühineda euroalaga, sest näiteks Eesti pangaduses kontrollivad turgu põhiliselt skandinaavia pangad.

Samal päeval lükkasid rootslased napilt tagasi euroalaga ühinemist puudutava mittesiduva referendumi. Tagajärjeks pole Rootsi senini euroalaga ühinenud, kuigi ELi lepingu järgi Rootsi peab kunagi ühinema euroalaga. Rootsi on seni välja jäänud. jättes täitmata valuutakonvegrentsikriteeriumi (tuleb ühineda Euroopa Vahetuskursimehanismiga 2 (ERM 2)). Arvamusuuringute järgi on praegu Rootsis seoses probleematiliste Lõuna-Euroopa riikide võla- ja defitsiidi kriisiga ülekaalus "ei" leer, ent Rootsi parteidest kõik suuremad toetavad põhimõtteliselt Rootsi ühinemist euroalaga. Ma arvan, et Lõuna-Euroopal õnnestub ennast kokku võtta ning võla- ja defitsiidikriist end välja kärpida. On juba näha, et Lõuna-Euroopa on fiskaalpositsiooni arvestavalt parandanud.

Tallinna linn kirjutab olematuid makse tuludesse

2010-08-31T16:04:00.000+03:00

Tallinna linna plaanitavasse eelarvesse on kirjutatud järgmisest aastat kaduvad müügi- ja paadimaksu laekumine. Allikas: http://uudised.err.ee/index.php?06213530. Savisaar ajab kägu, arvates et need maksud märtsis taastatakse.

Tallinna linnavalitsuse lolluste loetelu TOP3

2010-08-28T22:30:00.001+03:00

Toon ära TOP3 asjadest, mis mind Tallinna linnavalitsuse aetavas poliitikas häirib:

1. Jõhker mitte-tallinnlaste koorimine ühistranspordi hinnapoliitikaga, mis on minu hinnangul õigustühine, sest diskrimineerib mitte-tallinnlasi riivates ELi nelja vabaduse põhimõtet, ELi põhiõiguste hartat ja Eesti Vabariigi põhiseadust.. Täpsemalt olen sellest kirjutanud: http://juhank.blogspot.com/2009/12/tallinna-linn-rikub-pohiseadusi.html. Asi on õiguskantslerile ja Euroopa Komisjonile uurimiseks antud.

2. Ekspansiivne fiskaalpoliitika - Tallinna linn on säästuajal suurendanud oma eelarvet nii ebaõiglaste ja raskesti hallatavate müügi- ja paadimaksuga (müügimaks on vastuolus ELi käibemaksudirektiiviga, sellest saab lugeda ajakirja Maksumaksja artiklist: Müügimaks — tõlkes kaduma läinud. Lasse Lehis, Maksumaksja, http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=836
), varjatud "veemaksuga" (võttes AS Tallinna Veest ca 2 aastajagu kasumit välja, Tallina LV osa Tallinna vees on suuruselt teine, see "veemaks" on põhjuseks, miks Tallinna LV eesmärk on maksimaalselt kõrge veehind. See mõjub laastavalt kõrge sisendihinna kaudu toiduainetetööstusele ja avaldub seehulgas ka kõrgetes toiduainete hinnas.), samuti on Tallinn suurendanud laenukoormust. Õnneks tõenäoliselt järgmisel aastal kaob nii paadi- kui ka müügimaks ja Tallinna "veemaks". Seda tänu Riigikogu vastavate seadustemuudatustega, mis kustutavad nii paadi- kui ka müügimaksu KOVide maksude nimekirjast ja monopole ohjava seadusega, mis annab veehinna määramise õiguse KOVi asemel üle Konkurentsiametile. Tallinna suure laenukoorma vastu ei saa kahjuks midagi teha, kuni nad ei ületa KOVidele sätitud laenuliimiti (60% KOVi tuludest). Laenud tulevad Tallinna maksumaksjatel tulevikus ära maksta.

3. Paralleelsed struktuurid riigiga: Tallinna MUPO, Tallinna TV, Tallinna eakate "sünnipäevatoetus" (praegu: 1200 krooni aastas). MUPO saab reorganiseerida Pärnu eeskujul majandusosakonnale delegeerides. Selle äratasuvusest saab lugeda Delfist: Pärnu mupo kaotamine teenib aastaga tasa. Tallinna TV on sisuliselt linnavalitsuse propagandasuuvooder maksumaksja kulul, eakate "sünnipäevatoetuse" õige nimi on: K-Kingitus. K-Kingitus on sotsiaalpoliitiliselt raiskamine ja riigi dubleerimine: riik maksab eakatele pensioni ja K-Kingitus maksab ca 90-100 miljonit krooni aastas.

Kokkuvõtlikult saab öelda: Tallinna linn käitub nagu Kreeka ca 10 aastat tagasi, mis praegu pingutab, et oma fiskaalseis korda saada.

Saksamaa tühistab tõenäoliselt ajateenistuse

2010-08-24T17:06:00.000+03:00

Postimees.ee vahendab The Financial Times'i uudist "Saksamaa silmitsi sõjaväekohustuse lõpuga". Seega tõenäoliselt lähiajal ei pea saksa kodakondsusega noormehed sundkorras armeese minema.

Uudises mainitud saksa kindralite argument, et ajateenistusest on hea inimesi elukutseliseks meelitada on hapu. Kujutage ette mõnda organisatsiooni, mis sundkorras tööjõudu värbab, et hiljem profiks meelitada. Tänapäeval naerdakse see mõte juba eos välja, ent armee puhul paistab mõnede arust sunniviisiline värbamine aktsepteeritav. Personali värbamine toimib tänapäeval siiski motivatsioonipaketi pakkumise kaudu (palk ja muud tööga seotud hüved). Ei tasu arvata, et sunniviisiline värbamine on odav. Samamoodi nagu pole olemas tasuta lõunaid, ei ole olemas tasuta tööjõudu. Sundteenistus tähendab, et sundvärvatud sõdurid on alamakstud. Ajateenijatele makstav kompensatsioon on selgelt väiksem kui turutingimustes makstav palk oleks. Seega ajateenistus on selgelt maks natuuras (inglise keeles: tax-in-kind). See tekitab sotsiaalmajanduslikult negatiivseid mõjusi (näiteks: ajateenistusest kõrvalehiilimiseks tervise hävitamine, ajateenija sissetuleku vähenemine kogu elu jooksul teenitud sissetuleku arvestuses, turumajandusliku spetsialiseerumise ignoreerimisega seotud probleemid: tööturule hilisem sisenemine).

Arvestades suundumisi Euroopas, kus ajateenitus on enamikes riikides tühistatud, tundub isikuvabaduse arengu koha pealt Eesti viimase mohikaanlasena, kes isiku eraelu puutumatusest midagi ei tea.

Balti noorsotside suveakadeemias mulle kõige enam huvipakkunud seminari slaidid

2010-08-10T15:42:00.001+03:00

Ma käisin eelmisel nädalavahetusel Balti noorsotside suveakadeemias, mis see aasta toimus Eestis, Jõulumäel. Mulle meeldis kõige enam Kaspar Oja seminar teemal "Milline Balti riik on kõige edukam?", edukust majanduslikus mõttes mõõdetuna. Slaidid on praeguseks noorsotside blogisse ülespandud. Siinkoon toon need siis ära. Olulised minu poolsed tähelepanekud, millest ta ei rääkinud ega pole slaidel on: Balti riikide valuutasüsteemide omapärast lähtuvalt ei saa ükski Balti riik käituda nagu näiteks Suurbritannia või USA keskpangad on teinud, rahapakkumise kvantiteedi lõdvendamist, ehk teisisõnu raha juurdetrükkimist. Balti riikide valuutarežiimid on riigiti natukene erinevad: Eesti ja Leedu on valuutakomiteesüsteemiga riigid, Läti seevastu kasutab kontrollitud ujuvkurssi keskkursi suhtes maksimaalselt +-1% kõikumisega. Tööjõuturu paindlikus, madal valitsusektori defitsiit ja võlatase on selliste süsteeemide puhul ülioluline. See tarkusetera kehtib ka ühisrahasüsteemide puhul. Slaide lugedes saate teada, mis riik täidab neid nõudeid kõige paremini.

Estonia, Latvia, Lithuania - who has done the best?! Kaspar Oja

View more presentations from Gerd Tarand.

pri.ee vabaks!

2010-07-21T16:58:00.000+03:00

Toetan noorsotside ja paljude teiste seisukohta säilitada eraisikule üks tasuta .pri.ee domeeninimetus.

Noorsotsid liituvad tasuta .pri.ee domeeni nõudva virtuaalpiketiga

Noorsotsid liituvad tasuta .pri.ee domeeni nõudva virtuaalpiketiga

Kas oled kunagi külastanud mõnda lehekülge, mille lõpp on .pri.ee? Seal on
mõni blogi, mida loed; mõni su sõber hoiab sellises oma fotosid ja
võib-olla oled ka ise sinna oma veebikodu rajanud. Õige pea seda kõike
enam ei ole ning noorsotsid ei pea seda õigeks.

Seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi algatatud riikliku
domeenimajanduse ümberkorraldamisega muutuvad kõik seni tasuta olnud
domeeninimed tasuliseks ja hakkavad aastas maksma üle 350 krooni. Seda nii
.ee kui ka eraisikute .pri.ee puhul. Noored Sotsiaaldemokraadid on ühel
meelel virtuaalpiketi algatajatega, et selline ühtlustamine on lühinägelik
e-riigi arengu valguses, ei ole põhjendatud ja vajab paremat lahendust.

Noorte Sotsiaaldemokraatide poliitikavaldkonna juht Gerd Tarand nõustub ka
piketi algatajate sooviga anda igale Eesti elanikule üks tasuta .pri.ee
domeen. Tarand lisas: „e-riik peab lisaks e-teenuste tühipaljale
eksisteerimisele olema oma kodanikele ka lähedane ning kätesaadav kuid
ebaõnnestunud domeenireformiga astub e-riik pika sammu kättesaamatuse
suunas, paljud ei saa või ei soovi kõrget domeenitasu maksta“.

Isiklike blogidega on piketiga liitunud ka noorsotside president ja
Viljandi linnavolikogu liige Heiki Järveveer (jarveveer.wordpress.com)
ning noorsotside poliitkavaldkonna juht, Mustamäe halduskogu aseesimees
Gerd Tarand http://www.gerdtarand.ee).

Noorsotsid kutsuvad piketiga liituma ka kõigi erakondade tegevpoliitikuid.
Noorsotside kutsel on piketiga sellel nädalal liitumas juba Riigikogu
liige Hannes Rumm, PES Women juhatuse liige Marianne Mikko ning
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna piirkonna esimees Andres Anvelt.

Noored Sotsiaaldemokraadid leiavad, et riiklikud domeenid on osa riigi
avalikust näost ning loodavad, et kodumaistel blogijatel, arvamusliidritel
ning aktivistidel on ka edaspidi võimalik kasutada .ee lõpuga domeeni ning
õnnestub vältida massilist väljarännet .com ja .eu domeenide peale.

Eesti euromündid

2010-07-18T14:26:00.002+03:00

13. juulil võeti Eesti ametlikult euroala liikmeks. Ennast häbenema peavad kõik, kes arvasid, et Eesti krooni kurssi devaleeritakse. Kurss on ikka 1€=15,6466 EEK.

Eesti euromündid saab näha netis: http://pilt.delfi.ee/embed/?picture[]=9700297&picture[]=9700295&picture[]=9700293&picture[]=9700291&picture[]=9700289&picture[]=9700287&picture[]=9700285&picture[]=9700283. Eesti euromüntide stardipaketti saab osta selle aasta detsembris. Niipalju on teada, et stardipaketi hind on 200 krooni.

Mina poliitilisel kompassil

2010-07-17T21:47:00.002+03:00

The Political Compass
Economic Left/Right: -6.12
Social Libertarian/Authoritarian: -5.08

http://politicalcompass.org/printablegraph?ec=-6.12&soc=-5.08

Aaviksoo argumendid ajateenistuse osas ei päde

2010-07-10T13:46:00.005+03:00

ETV24le antud intervjuus väidab Aaviksoo suhteliselt kindlalt, et ajateenistus jätkub siinmail 100 aastat. Argumendid ajateenistuse õigustamiseks on päris lahjad. Eesti ja Rootsi julgeoleku olukord on võrreldav, potensiaalselt ohtlikuks lähinaaberriigiks on mõlemal ju Venemaa. Erinevalt Aaviksoo poolt näideteks toodud Soomest ja Šveitsist kuulub Eesti NATOsse. Olgu öeldud, et nii Soomes kui ka Šveitsis on poliitiline opositsioon ajateenistusele olemas (Näiteks: Šveitsi sotsiaaldemokraadid ja rohelised on ajateenistuse vastu, Soomes rohelised). Leedu ei ole taaskehtestanud ajateenistust ega pole märke, et taaskehtestaks. Leedu kohta täpsemalt olen kirjutan varem: http://juhank.blogspot.com/2010/01/leedu-ei-taaskehtestanud-sundteenistust.html

Armee reserve saab luua ka elukutselise armee puhul.

Suur poolehoid ajateenistusele Eestis saab minu meelest baseeruda ainult sellel, et ainult 38% aastakäigust läbib sõjaväeteenistuse ja naiste osakaal (keda ei sunnita sõjaväkke) Eestis on ca 2/3ndiku. Seega enamik Eesti inimesi ajateenistust ei läbi ja mis siis neil viga ajateenistust pimesi pooldada. Samuti ka sellest, et Eesti ühiskond valdavalt seostab vabadust kogukonna põhiselt, mitte indiviidipõhiselt nagu euroopalik liberalism käsitleb. Euroopaliku liberalismi alus on John Stuart Milli sõnastatud mõte, et inimese vabadust võib piirata ainult siis, kui inimese vabadus ohustab teise inimese vabadust. Ajateenistus minu meelest piirab isiku vabadust ebaõiglaselt, sundajateenistuse alus on puhtplaanimajanduslik arusaam, et iga inimene (üldjuhul: ainult mees) peab läbi tegema sõjaväe teenistuse sõltumata inimese enda tahtest. Plaanimajandus on teatavasti majanduslikult ebaefektiivne ja viib majanduslikule allakäigule. Ajateenistuse ebaefektiivsus avaldub suurtes alternatiivkuludes ja tekitab riigi SKP-le majandusliku kahju võrreldes nende riikidega, kus on kutseline sõjavägi 0,25% SKP ulatuses. Sellest lähemalt olen kirjutanud: http://juhank.blogspot.com/2009/04/murrame-muute-ajateenistuse-teemal.html. Eriti tasub lugeda seal viidatud uuringut.

Patriotism on hea, ent patriotism ei tähenda, et riik omab meelevaldselt mu tööjõudu. Ajateenistus on majanduslikult tööjõu sundmüük.

Eestiski on poliitiline opositsioon sundajateenistusele olemas. Näiteks on nii peaminister kui ka praegune rahandusminister elukutselise armee poolt.