Enamus meist on harjunud Apple’i müügirekorditega — neli miljonit 4Si esimese nädalavahetusega, kolm miljonit iPadi kolme päevaga. Need arvud kajastavad aga reaalset müüki ehk tarbijate poolt sooritatud oste. Juhul kui Apple’i statistika põhineks edasimüüjatele saadetud tellimustel, oleks need numbrid hoopis teistsugused (ja võimalik et kordades suuremad).

Asi ei ole üldse kellelegi ärapanemises ega ka mitte kahe firma vahelise tüliõuna kasvatamises. Selle postituse mõte on tuletada meelde, et pirne pole võimalik õuntega võrrelda. Eksitavate pealkirjade panemine võib tekitada lugejates furoori, kuid mulle näitab see midagi muud — kirjatüki autori võhiklikkust.

Sellest hoolimata on vägagi võimalik, et lõppkasutajate poolt sooritatud ostude arv avaldatakse millalgi pärast Galaxy S III esimest müüginädalat ning ma olen enam kui kindel, et eelnevad rekordid ületatakse nii muuseas.

Allikas: Reuters

Nido nime kandva majakese sünnilugu on lihtne ning tulenes sellest, et ehitise autor soovis rajada omale õdusa koha, kus saaks elu nautimas käia. Pärast spetsialistidega konsulteerimist oli edasine juba lihtne: võimalikult palju taaskasutatavaid materjale ning kaheksa tuhat eurot pluss tööjõukulud ja valmis ta saigi. Tehke järgi.

Allikas: Feel Desain

Allikas: Samsung

Eile keskpäeval tutvustas EMT laiemale avalikkusele 4G võrgus toimivat mobiilitelevisiooni ehk maakeeli kasutatakse telesignaali edastamiseks tavapärast andmesideühendust. Ideel pole miskit viga – kui uue põlvkonna sidelahendus lõpuks jalad alla saab, tulebki senisest enam panustada uute sisuteenuste pakkumisele.

Probleem ei ole selles, et LTE võrk pole praegusel hetkel veel igas Eestimaa nurgas kättesaadav ega ka mitte hinnas — piiramatult piiramatu pakett maksab küll 120 eurot kuus, kuid hakkama saab ka 15,94ga (samas ei kujuta ma ette inimest, kel niisugust läbilaset üksnes televisiooni jaoks vaja läheks). Aga milles siis? Võib-olla selles, et juba 2008. aastal käivitus Eestis DVB-H (telefoni-tv) teenus. Kui paljud inimesed sinu tutvusringkonnast on aga seda kasutanud või siis selle jaoks loodud Symbiani rakendusest vähemasti kuulnud? Okei, siinkohal ma tunnistan, et takistuseks polnud ehk mitte nii väga sisuline kuivõrd tehniline pool, kuna tänaseks surnud operatsioonisüsteemile loodud rakendus polnud ilmselt väga atraktiivne ka neli aastat tagasi.

Minu kahtlusi suurendab hoopiski kaasaskantavast pildikastist nähtav materjal — kas reklaamipausidega miksitud seebiseriaalide, tõsielusaadete ja heal juhul mõne aegunud mängufilmi nägemine on tõepoolest see, mida tarbija tahab? Kummaliseks teeb asja ka täna liikvele läinud kõlakas, mille kohaselt erakanalid tahavad vabalevist (ehk “normaalsest tele-eetrist”) sootuks jalga lasta. See justkui annab signaali, et niisuguste kanalite teenusel on mingisugune lisaväärtus, mis õigustab selle tasuliseks muutmist.

Suurt survet avaldab teleprojektile ka meie avalik-õigusliku televisiooni järjepidev areng ja liikumine õiges suunas. Nõnda on juba tänasel päeval võimalik vaadata nii ETV kui ka ETV2 kanaleid ning kuulata viit raadiot mobiiliveebi vahendusel ja seda loomulikult tasuta. Hiljaaegu avas ERR koguni uue veebirakenduse, kus on võimalik vaadata ka katkendeid eetris olnud saadetest. Soovitan kõigil proovida.

Niisugune sisu filtreerimine aga ongi mobiilsete lahenduste võti. Ajal, mil pommuudised saavad sageli alguse näiteks Twitterist ning päevalehtede online-portaalidel on teemakohane artikkel valmis juba paarikümne minuti jooksul, mõjub klassikaline televisioon just nimelt telefonides ja tahvelarvutites viisakalt öeldes nostalgilisena.

Samas ei istu telekanalidki paigal ning juba täna on mõlemal populaarsel erakanalil olemas portaalid, millese laetakse üles eetris olnud saated. Kui need lehed tehtaks ka mobiilisõbralikuks (tehniliselt on Flashil põhinevate lahenduste kasutamine praegugi võimalik, aga sarnane enesepiinamisega), siis muutuks kommertskanalite positsioon oluliselt tugevamaks ning täiesti normaalne oleks vaatamise eest tasu küsida, kuna omasaadete vaatajaskond ei kao ju kuhugi.

Kes aga usub, et klassikaline televisioon on just see, mis tema elust puudub, peab arvestama veel ühe tehnilise nüansiga – 4G võrk ja suured ekraanid imevad aku tühjaks kiiremini, kui sa arvata oskad.

Ultrabook?

Enne kui asuda asja kallale, tuleb meil üks asi selgeks rääkida. Mida see ultrabook endast üldse kujutab ning miks ta on oluline? Vastuse leiab aastast 2008. Jah, mööndustega võib öelda, et tänapäevase ultrabooki eelkäija on Sony Vaio TZ — sülearvuti, mis loobus DVD-lugejast ning oli erinevate lahenduste tõttu üpriski sale masin (2,25 cm paksune). Massidesse tõi niisuguse kohitsetud arvuti aga ei keegi muu kui Apple ning seda MacBook Airi näol. Nüüdseks on selge, et Air oli, vaatamata mitmete kriitikute arvamusele, samm õiges suunas. See toobki meid tänapäeva. Üliõhukesest MacBook on saanud Apple’i sülearvutiportfelli esiklaps ja müügihitt ning konkreerivad PC-firmad vajavad midagi, millega vastata. Selleks vastuseks on ei miski muu, kui Inteli poolt välja töötatud platvorm, mil nimeks ultrabook.

Mis meile meeldis?

Kahvli nägemus õnnestunud disainist kõlab umbes nii: vähem on alati parem. Siit ka esimene pluss Samsungile, kuna viienda seeria raal ei riiva silma ning säravate jõulutulede lisamisega on end samuti suudetud vaos hoida. Olgugi, et suures osas on korpus kaetud alumiiniumpaneelidega ning kraabitud metall näeb tõepoolest hea välja, ei paku see samasugust jäikust, millega oleme nn. unibody ehk ühest alumiiniumi “klotsist” lõigatud masinate puhul harjunud.

Välimise ilu teemadel tuleb esile tõsta ka klaviatuuri, mis on moodsa aja arvutitele omaselt nii-öelda chiclet tüüpi ehk iga klahv moodustab eraldiseisva saarekese. Trükkida on seeläbi mugav ning iga nupu teekond on peaaegu et ideaalne. Seda kinnitab ka asjaolu, et isegi pimesi kirjutades oli trükivigade arv Series 5 klaviatuuril minimaalne. Samas võib asi ka selles olla, et me oleme lihtsalt väga osavad.

Kui vajutada väljalülitatud olekus voolunuppu, kulub arvutil käivitumiseks täpselt 21 sekundit ja see, uskuge meid, on üks lahedamaid asju, mida võib täheldada kõikidel aparaatidel, mille sisemiseks andmekandjaks on SSD-ketas. Tavalisest unest tuleb Series 5 välja 2.3 sekundiga, lüües sellega ultrabooki kriteeriume peaaegu viie sekundiga. Samas ei kummita Samsungi arvutit SSD ketastele nii omane ruumiprobleem, mis tuleneb sellest, et liikumatu pind paratamatult maksab raha. Palju. Seepärast ongi tavaline, et sellistest arvutitest leiab parimal juhul 256GB mahutava seadme, eriti kallitest mudelitest 512se. Viienda seeria traditsiooniline kõvaketas hoiab kuni  500GB andmeid, kuid pöörlevatele osadele on abiks 16GB ExpressCache välkmälu ja just nimelt see (oluliste failide paigutamine kiiresse sektorisse) võimaldabki antud sülearvutil olla ühteaegu kiire, pakkudes samal ajal piisavalt ruumi mõistliku raha eest.

Niisiis võime kompromissidest hoolimata öelda, et Series 5 (ja üldiselt ultrabookide) näol on tegemist siiski päris sülearvutiga. Kontoritööks ja multimeediatöötluseks enam kui pädev Inteli Core i5 protsessor, DDR3 operatiivmälu, mida on 4GB jagu ja kiire 802.11n WiFi on kooslus asjadest, mida võiks leida paksudest ja nii-öelda “tõsistest” arvutitest.  See siin on kõige ehedam tõestus sellest, et normaalsete näitajate jaoks ei pea tehnika inetu välja nägema. Ja kas me mainisime, et kõigele lisaks on Series 5 varustatud USB 3.0 pesaga?

Lõpetuseks ei saa me üle viienda seeria kaalust. Ütleme nii, et kui kord oled harjunud kaasas kandma 1.45kg kaaluvat sülearvutit, siis vana hea töölooma peale tagasi minna on äärmiselt raske. Ja see on üks ultrabookide tugevusi, mille vastu ei ole võimalik vaielda, kuna kaasaskantava arvuti ülemine kaalumäär peakski olema seal pooleteise kilo piirimail. Juhul kui see on rohkem, siis ehk oleks mõistlikum juba kaaluda lauaarvuti soetamist (tuginedes hinnangu andmisel kaalu-võimsuse suhtele).

Nii ja naa

Klaviatuuri all asetsev puutepadi on suur. See on hea. Ka on võimalik näiteks veebilehekülgi sirvida, kasutades selleks korraga kaht näppu. Seegi on iseenesest tore. Mis aga ei ole tore, on reaalsus, kuna sujuvusest me siin rääkida ei saa. Ühtlased näpuviiped tõlgendatakse mingisugusteks imelikeks nõksatusteks ning paratamatult pidime leppima vanamoodsa “nupp all ja lohista”-kerimise või siis PgUp ja PgDn klahvide kasutamisega. Midagi head pole öelda ka puuteplaadi all paiknevate nuppude kohta, mis on tehtud eriliselt jäigast plastist, läigivad ning teevad koledat häält, kui vajutada äärtele.

Vastakaid emotsioone tekitas ka displei, mis ei läigi ehk on äärmiselt meeldiv niisugustes kohtades, kus on palju segavaid valgusallikaid või siis otsese päikesevalguse käes. Värvidki olid Samsungi ekraanil meeldivalt elavad. Probleem tuleneb hoopiski sellest, et meie meelest võiks 13-tollise ekraani resolutsioon olla vähemalt 1440×900 pikslit pakutava 1366×768 asemel. Vaatenurkade mängus ei kuulu Samsung just esiliigasse, kuid tavapärast kasutamist see ei seganud. Probleem tuleb ilmsiks üksnes siis, kui kasutada arvutit kõrvalistuja kohalt.

Ei lähe läbi

Viis tundi kasutusaega? Tegemist on ju ultrabookiga ehk kuidas üldse saaks tegelikkus lubatust erineda? Saab. Ja kuidas veel. Põhimõtteliselt tuginesid meie toimetamised tavapärase infotehnoloogilise elupõletaja päevakavale — Online väljaannete sirvimine, videoklippide vaatamine YouTube’is, amatöörlike artiklite kirjutamine tarbeelektroonika teemadel… Ja niisuguse korduva mitteteadusliku “testi” tulemuseks oli maksimaalselt neli tundi (pluss mõned minutid) kasutust. Tegelikult ei saa siin Samsungi süüdistada, kuna rumal on ju tarbija, kes usub kõike, mis on tehniliste näitajate voldikusse trükitud. See oli sarkasm, muide. Live For Speed nime kandvat autosimulaatorit mängides tühjeneb aku umbes kahe tunniga.

Vaieldamatult halvima elamuse andis Series 5 helisüsteem. Selle kirjeldamiseks võiks kasutada sõnu: plekine, summutatud, ebameeldiv. Me tõesti ei kujuta ette, kelle meelest võis olla kõlarite asetamine arvuti põhja peale hea idee, kuid fakt on see, et säärane lahendus ei toimi. Haavale soola raputab omakorda asjaolu, et klaviatuuri kohale on disainerid lasknud pressida terve augupeenra, mida võiks kasutada kõlarite hoiustamiseks. Õigemini, enne kui olime asja omal käel proovinud, arvasimegi, et helisüsteem on peidetud just nimelt selle võre alla.

Kokkuvõte

Mida siis arvata Samsung Series 5 Ultrabookist? 13.3 tolli on meie meelest ideaalne displei suurus ning kerge kaal ühes Core i5 protsessoriga viivad näo naerule. Meele teeb mõruks aga keskmisest nõrgem aku ning mitmed pisiasjad nagu näiteks puudujääkidega puuteplaat. Kui sa otsid endale absoluutselt parimat ultrabooki, siis Series 5 see ei ole (Asus Zenbook aga võib-olla küll). Nii et lõppude lõpuks taandub kõik tasakaalu leidmisele hinna ja hea välimuse vahel.

6.2/10

Kasulik on see eelkõige siis, kui reisi sihtkoht on pisut võõras või (mujal maailmas) teekonna läbimisel kasutatakse Google Maps Navigationit — tasuta autonavigaatorit, mis ristmike juures “laskub” Street View tasandile ning näitab täpselt, mismoodi ja kus suunas tuleb sooritada järgmine pööre. Kas uue teenuse lansseerimine tähendab ka peatset navigatsioonirakenduse saabumist, seda me veel ei tea.

Allikas: Google

Nimelt võeti selle kauni masinaga ette test, mis peaks korda minema kõigile, kes plaanivad oma sõiduvahendiga muuhulgas asulapiire ületada. Model S’i 85 kilovatt-tunnine aku suutis maantesõidul hoida auto liikvel keskeltläbi 250-350 miili vältel. Õigetesse mõõtühikutesse ümber panduna teeb see 402 kuni 563 kilomeetrit.

Nõnda ei jõua Teslaga mitte üksnes Tartusse ja tagasi sõita, vaid täiesti rahulikult saab ühe laadimisega põrutada Tallinnast otse Riiga. Sel juhul tuleb muidugi teha Lidos väike suur  amps ning jätta auto mõneks ajaks kosuma.

Testimisel oli Model S’i keskmine kiirus 80 – 112 kilomeetrit tunnis ehk teisisõnu ei leidnud ettevõtmine aset laboritingimustes, vaid tavapärastel maanteekiirustel.

Tesla Model S’i tootmine peaks algama käesoleva aasta juulikuus ning sõiduki hinnaks kujuneb 49 900 dollarit. Siinkohal olgu aga öeldud, et selles hinnas kajastub ka USA riiklik toetus elektrisõidukitele, mille suurus on 7500 dollarit. Euroopas võib Model S hakata seega maksma 44 400 eurot + maksud.

Allikas: Tesla

Lisaks uuele süsteemitarkvarale ja kohendatud TouchWizile saavad Note’i omanikud 4.0 raames täiustatud S Note rakenduse ning uue koduekraani-widgeti: S Memo. Värskendus kaalub 318.89MB ning meil ei jää siinkohal üle muud, kui vaid loota, et seda kõike saavad kohe-kohe ka kohalikud Note’i-kasutajad nautida.

Allikas: Android Geeks

Sleekbooki nime kandvad arvutid on saadaval nii 14- kui ka 15.6-tollise ekraaniga ning protsessorigi saab kasutaja valida vastavalt oma eelistusele: Inteli ja AMD toodangu vahel. Siinkohal olgu aga öeldud, et esimese puhul on võimalik tellida oma tulevasse “raamatusse” ka eraldiseisev graafikakiirendi.

Üheksatunnine aku on üpriski silmapaistev ning 15.6-tollise mudeli 600 dollariline baashind meeldiv. Samas tasub silmas pidada, et too mudel jõuab müügile alles 20. juunil. Nüüd ja praegu on saadaval üksnes 14-tolline Sleekbook. Selle mudeli hind algab aga 700 dollarist.

Allikas: HP

Allikas: HP

Täielikku ülevaadet plaanitavast lahendusest Kahvlil veel küll pole, kuid juba 16. mail toimuval pressiüritusel antakse meile parem ülevaade lahendusest, mille abil on võimalik vaadata ETV, ETV2, Kanal2, TV3 ja PBK saateid üle 4G võrgu.

Mäletatavasti on nutitelerite puudujäägiks Eestis olnud just nimelt kvaliteetse lisaväärtuse ja sisukanalite puudumine (Hulu, Netflix ja teised videolaenutused). Uue nutirakendusega tehakse aga korralik edasiminek kohalikul turul, kuna sellega kaob vajadus järjekordse lisaseadme (digiboks) järele ning digitaalne telesignaal integreeritakse asjaosaliste sõnul niisugusel moel, mida pole varem nähtud. Teisisõnu on 2012. aasta jooksul valmiv rakendus esimene omasugune ning pärast turuletulekut võime näha sarnaseid arenguid ülemaailmselt.

Kahvli küsimuse peale, kas Elioni nutirakendus saab olema kättesaadav ka vanematel mudelitel, vastas Samsung, et arenduses olev app jõuab üksnes uutesse Smart TV televiisoritesse.

Allikas: Samsung

Samsung ja Elion allkirjastasid kokkuleppe digiboksita telerirakenduse loomiseks

TALLINN, Eesti, 7. mai 2012 – Samsung Electronics ja Elion kirjutasid möödunud nädalavahetusel Riias alla eelkokkuleppe. Selle sisuks on töötada välja Smart TV rakendus, millega saab Samsungi Smart TV-s ilma digiboksita digitelevisiooni (IPTV) teenuseid ja sisu kasutada. Ainulaadne rakendus töötatakse välja 2012. aasta jooksul ja see muudab märkimisväärselt teleteenuste turgu nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Hetkel ei pakuta taolist lahendust ühelgi turul,  mistõttu saabusid 5. mail Riiga lepingut allkirjastama mõlema ettevõtte tippjuhid. Kohtumisel osalesid Elioni juht Arti Ots, Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan, Elioni toodete ja teenuste arendusjuht Enn Saar ning Samsung Electronicsi tarbeelektroonika allüksuse president Boo-Keun Yoon.

„Meil on hea meel teha koostööd asjatundliku partneriga nagu Elion, et luua televisiooniteenuste alal teedrajav uuendus, mis muudab märkimisväärselt teleri kasutamise võimalusi. Maailma esimene rakendus, tänu millele saab digiboksita vaadata nii kohalikku kui ka rahvusvahelist telesisu on nagu uus kanal, mille kaudu inimesed oma lemmiksaateid ja –filme vaadata saavad. Seni on Samsung keskendunud mitmesuguste vajalike teenuste ühendamisele Smart-tooteperekonnas, pakkudes näiteks veebibrauserit teleris, vähendades nii vajadust lisaseadmete järele. Uus telerirakendus muudab seadmete integreerimise teleriga veelgi lihtsamaks,” selgitas Samsung Electronics Baltics president Joseph Kim.

Uuenduslik telerirakendus on kasutatav Samsungi Smart TV-s ja sellega saab vaadata telesaateid (sealhulgas neid edasi ja tagasi kerida), kasutada digitaalset videolaenutust ning salvestada telesaateid ja filme. Teisisõnu saab selle rakenduse abil kasutada kõiki interaktiivseid telerifunktsioone, ilma et teleriga peaks ühendama digiboksi.

Inimeste telerivaatamise senised harjumused on muutunud ja muutuvad ka lähiaastatel märkimisväärselt. Seetõttu on väga oluline, et erinevad tehnoloogiaettevõtted sooviksid ja tahaksid teha koostööd ning julgeksid traditsioonilise telekomimaailma raamidest välja astuda,  tuues niimoodi lihtsad ja mugavad teenused meie klientideni. Elioni ja Samsungi koostöö on taolisest lähenemisest hea näide  “ ütles Elioni juht Arti Ots.

Ainulaadne telerirakendus töötatakse välja 2012. aasta jooksul.

Info Samsung Electronics Co., Ltd. kohta

Samsung Electronics Co., Ltd. on pooljuht-, side-, digitaalmeedia ja digitaalse ühendtehnoloogia juhttootja. Ettevõtte konsolideeritud müügitulu oli 2011. aastal 143,1 miljardit USA dollarit. Ettevõte, mille 72 riigis olevas 197 büroos töötab ligikaudu 206 000 inimest, koosneb kahest eri organisatsioonist, mis koordineerivad üheksat sõltumatut äriüksust: digitaalmeedia ja side organisatsioon, mis koosneb ekraanide, mobiilside, sidesüsteemide, digiseadmete, IT-lahenduste ja digitaalpildinduse üksusest, ning seadmelahenduste organisatsioon, mis koosneb mälu, süsteemide LSI ja LED üksusest. 2011. aasta Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksis nimetati majanduslike tulemuste, keskkonnakaitse ja ühiskondliku tegevuse poolest oma valdkonnas juhtivate saavutustega Samsung Electronics maailma jätkusuutlikemaks tehnikaettevõtteks. Lisateavet leiate aadressilt www.samsung.com.

Teave Elioni Ettevõtted AS kohta

Elion Ettevõtted AS on Eesti suurim ja kogenuim IT- ja telekommunikatsiooniettevõte, mis on tegutsenud alates 1993. aastast. Elion kuulub rahvusvahelisesse TeliaSonera gruppi, mis tegutseb 20 riigis alates Norrast Nepaalini, pakkudes mobiilside- ja lairibavõrgu teenuseid rohkem kui 156 miljonile kliendile. Lisainfo: www.elion.ee ja www.teliasonera.com.

Ja siin ta on. Tõenäoliselt praeguse hetke kuumim nutitelefon ehk Samsung Galaxy S3. Seadme avalikustamisele eelnenud meediakarussell ja suursugune pressikonverents tõstsid meie lootused ja ootused naeruväärselt kõrgele, mistõttu võivad esmamuljed pisud eksklikud olla, kuid suure sagimise ja müra keskel andis Kahvel endast parima.

Kõigepealt tuleks öelda, et oma eelkäijaga on S3l vähe ühist. Jah, ekraan on suur ja telefon on nobe, kuid kadunud on nurgeline disainikeel ning asemele on tulnud Hyperglaze nime kandev materjal, mis esmapilgul näeb silmale välja justkui kõige ehtsam alumiinium, kuid käes tundub naljakal kombel plastine.

Kiitust väärib aga S3 füüsiline vorm – kõigest 8,6 millimeetri “paksust” kõnetoru on küll mugav käes hoida ja silmale ilus vaadata, ent parimast müügistrateegiast hoolimata on telefon ise liiga suur. Ma julgen öelda, et mul on piisavalt kohmakad käed ning vähemasti minu pöial ei ulatunud ekraani vastasnurga ülemisse otsa. Seda ka siis, kui püüdsin telefoni võimalikult naturaalselt käes hoida, ehk tagakülg tugevasti vastu peopesa surutud.

Tehnilistest uuendustest S3 puhul puudust ei teki. Sisemuses peidab end 1.4 gigahertsine neljatuumaline protsessor ning olemas on tugi nii 2.5 kui ka 3.5 võrkudele. Silmnähtavaks erinevuseks on loomulikult uus 4.8 tolline 720p displei, mis iseenesest on küll suurem, kuid mis tänu kahanenud raamile ei tee telefoni mullusest mudelist suuremaks. Põgusa tutvuse järel ei oska me displei juures otseselt midagi põhjapanevat välja tuua. Jah, loomulikult on siingi täheldatavad AMOLED ekraanile iseloomulikud tunnused, nagu näiteks ülepakutud värvitasakaal, kuid igapäevakasutuseks paistab see sobima hästi.

Samsungi päris oma kõnetuvastusrakendus S Voice valmistas meile aga kerge pettumuse, kuna erinevalt iOSi analoogist ehk Sirist, ei suutnud S Voice mõista inimkõne sisulist külge. Teisisõnu on tegemist kõige klassikalisema häältuvastusega, mille kasutamiseks tuleb lausuda kindlaksmääratud fraase.

Rakenduste poole pealt päästab S3 nime aga Flipboard mis antud hetkel ongi saadaval üksnes uhiuue Galaxy peal. Tõenäoliselt see piirang kaob aga õige pea ning me julgeme ennustada, et vähemasti olümpiamängudel pääseb Flipboardile ligi iga androidikasutaja, kel mõni keskmisest võimekam telefon.

Kui jätta kõrvale loodusest inspireetitud kasutajaliides, mis meie meelest on pehmelt öeldes jabur, on Galaxy S3-me trumbiks tema kaamera. Sarnaselt Samsungi varasematele mudelitele on siingi seadistamisvõimalusi tohutult ning tänu värskendatud kaheksamegapikslisele kaamerale käib foto tegemine momentaalselt – ei mingit pausi. Ja nii nagu HTC One X, teeb ka S3 naeruväärselt kiiret järjestikvõtet. Tõsi, selles režiimis on maksimaalselt tehtavate võtete arv piiratud kahekümnele.

Meie silmis on Samsung Galaxy S3 trumbiks õhuke korpus, silmapaistev 2100 milliamper-tunnine aku ja loomulikult neljatuumaline protsessor. Kõik muu on aga tarkvaras kinni ning seda me TouchWizi puhul ausalt öeldes hinnata ei tahaks. Küll aga julgeme öelda, et nii-öelda tõupuhta Androidi kasutamiseks on tegemist tõenäoliselt meeldivaima platvormiga käesoleval hetkel.

Praegu pole kahjuks teada, mis kujuneb Samsung Galaxy S3 hinnaks, kuid me ei taha uskuda, et see saab erinema S2 algupärasest maksumusest. Mida me teame, on aga see, et müügile tuleb uhiuus Galaxy juba 29. mail. Seda muidugi üksnes  selles Euroopas, kuhu meie ei kuulu. Eestisse jõuab S3 millalgi juuni- või juulikuus.

 Videoülevaade ja pikem galerii lisandub hiljem.

LG LTE2 tuleb esialgu müügile Lõuna-Koreas ning seda juba käesoleva kuu jooksul. Kas ja kuna võiks aga ta Eestisse jõuda, seda on veel liiga vara öelda. Küll aga usume, et peagi võib LG uut supertelefoni kohata näiteks Rootsis, kuna seal toimiv 4G võrk on uue Optimuse jaoks enam kui sobiv.

Allikas: LG

Parafraseerides klassikuid: aga milles on point? Noh, me usume, et kirevast mikrist tuleb kasu siis, kui plaanid luua järgmist kommerts/popp anamblit, kuid tõsiseltvõetava lavaimidži loomisel on millestki (aga sa ei tea täpselt millest) puudus. Või siis selleks, et järgmises laulu-telesaates publikule millegi muu kui oma häälega meelde jääda.

Kel tekkis särava Saksa raua vastu tõsisem huvi, see peab arvestama ka vastava väljaminekuga, kuna e-935 saab kätte 350ga, juhtmevaba 135 G3 eest küsib ColorWare aga juba 750 dollarit. Valik on sinu!

Allikas: ColorWare

Mis veel. Benchmarki ajal avasime me ka veebibrauseri ning surfasime pisut ringi. Seegi ei seganud Galaxyt, kuna neljatuumaline Exynos suutis kahe toiminguga üheagselt hakkama saada ilma silmnähtava nõksutamiseta.

Kui aga numbritest rääkida, siis Samsung Galaxy S III peal saavutasime tulemuseks 9768 punkti. HTC samuti nelja tuumaga varustatud One X puhul on vastav arv 9713, kuid seejuures tuleb taaskord meelde tuletada, et X-i peal viisime testi läbi nii-öelda puhtas keskkonnas ehk ajal, mil kõik kasutaja poolt algatatud taustaprotsessid olid suletud.

Allikas: Kahvel

Galaxy S III on 8,6 mm paks ja kaalub 133 g. S III tuleb müügile kahes värvivalikus – “klibusinine” (Pebble Blue) ja marmorvalge (Marble White). Kahjuks ei ole Samsung midagi ette võtnud materjalivaliku suhtes – S III väliskest on endiselt tehtud plastikust. S III küljel on nupud helitugevuse reguleerimiseks ning seadme uinutamiseks ja äratamiseks. Androidile omastest tagasi-kodu-multitasking nuppudest on “kodu” nupp ainsana säilitanud oma liikuvuse, tagasi ja multitasking nupud on puutetundlikud.

Kui kõik eelneva võib liigitada evolutsiooni alla, siis järgnev peaks Samsung’i sõnade kohaselt olema pigem revolutsiooni hõnguga. Nimelt on S III’l võime oma kasutajat näha, kuulda ja temaga suhelda. S III’e nägemismeel peitub eelpool mainitud 1,9-megapikslist esikaameras, mis Smart Stay nimelise tehnoloogia abil jälgib kasutajat ning püüab ennustada kasutaja vajadusi. Näiteks kui kasutaja jälgib ekraani, siis hoolitseb S III’e uus nägemisfunktsioon selle eest, et ekraan voolu säästmise eesmärgil ennast välja ei lülitaks.

“Kuulmiseks” kasutab S III aga tehnoloogiat nimega S Voice. Sisuliselt on tegemist millegi Siri sarnasega kuid nagu Samsung’ile ja Android’ile omane on S Voice’i võimalused Samsungi väitel märksa laiemad kui iPhone’il. Näiteks saab Galaxy S III’le häälkäsklusi jagades rakendusi avada, pilti teha, äratuskella vaigistada jne. Erinevalt Siri’st ei pea S Voice’i aktiveerimiseks vajutama nuppu, vaid piisab üksnes telefoni kõnetamisest.

Lisaks nägemisele ja kuulmisele on S III’s veel hulgaliselt funktsioone, mis püüavad kasutaja elu lihtsamaks teha. Esimesena võib nimetada funktsiooni nimega Direct Call, mis aitab kasutajat näiteks siis, kui kasutaja soovib sõnumi kirjutamise ajal adressaadile hoopis helistada. Lihtsalt tõsta S III kõrva äärde ja telefon hakkabki helistama.

Kiireks failivahetuseks kasutab uus Galaxy S III tehnoloogiat nimega S Beam, mis väidetavalt võimaldab kasutajatel 1-gigabaidise faili ühest telefonist teise saata umbes 3 minutiga. Tegemist on NFC ja Wi-Fi tehnoloogia ristsugutisega ehk siis NFC tunneb teise S III’e “lähedust”, mispeale luuakse Wi-Fi otseühendus kahe seadme vahel. Samsungi sõnul saab sel viisil videoid saata ka telerisse, kuid selle funktsiooni kasutamiseks on vaja muretseda endale teleri külge ühendatav vidin nimega AllShare Cast Hub.

Loomulikult on Galaxy S III’l jooksev Android skinnitud ning seekord on Samsungi skinn nimeks saanud TouchWiz Nature UX. Nagu nimi juba ütleb on inspiratsiooni ammutatud loodusest. Samsung on asunud uusi nimesid andma ka DLNA-tehnoloogiale. Nimelt kasutab S III videote streamimiseks tehnoloogiat nimega AllShare Play, mis esialgu tundub küll olevat pigem DLNA sünonüüm.

Galaxy S III HSPA+ mudel saabub Euroopas müügile 29. mail, 4G mudelit on oodata suvel.

Allikas: Android Community

Allikas: Sensu Brush

MILLEGA ON TEGU?

Olgugi et X10 näol on tegemist kompaktkaameraga, paigutab ta ennast omasuguste seas pigem skaala kõrgemasse otsa. Ja sellest saab aru juba siis, kui aparaati lihtsalt käes hoida. Pilte jäädvustab 2/3″ (see on 6.6 x 8.8mm) CMOS sensor, mis põhineb Fuji EXR jaotusel. Tulemuseks on 12-megapikslised fotod, mille tegemist hõlbustab meie silmis suurepärane F2.0-2.8, 28-112mm objektiiv. Üheks huvitavaimaks omaduseks antud mudeli puhul on aga eriline režiim, mis on mõeldud hämaras pildistamiseks. See tähendab, et tavamõõdus foto asemel tehakse kõigest kuuemegapiksline, kuid see-eest kombineeritakse lähestikku asetsevad punktid ning tulemuseks on oluliselt vähesema müraga pildid ka pimedais paigus.

Et tegemist on nn. rangefinder tüüpi kaameraga, on kadreerimiseks kaks võimalust: kasutades selleks kas 2.8 (480×320 punkti) tollist LCD ekraani või siis vaadates läbi simuleeritud pildiotsija. Viimane, kusjuures, on teostatud paremini, kui esialgu arvata võiks. Nimelt on pildiotsija objektiiviga “kaudses ühenduses”. See tähendab, et kui liigutada objektiivi suurendusrõngast, muutub vaateväli ka otsijas. Niisugune lahendus ei anna just parimat ülevaadet hetkeolustikust, kuid õnneks hõlmab reaalselt tehtav foto suuremat pinda, kui seda on näha pisikesest vaateaknast. Nõnda on alati olemas teatav eksimisruum ning täpsete piltide tegemiseks ei pea üksnes tagaküljel paikenva displei peale panustama.

Lõpetuseks väärib äramärkimist X10 monotoonne korpus, mis on suures jaos valmistatud magneesiumi sulamist. Et mida see annab? Eelkõige tagab see tugeva konstruktsiooni ning boonusena kerge kaalu ehk kombinatsiooni mida ühelt keskmisest kallimalt vidinalt oodata võikski.

MIKS ON SEE OLULINE?

Sest ta on väga hea kaamera! Okei, toru pole küll vahetatav ning ehk tuleb pildistamisel tõepoolest usaldada elektroonikat soovitust rohkem, kuid millisele kompaktile ei saaks niisuguseid etteheiteid teha? Omasuguste seas paistab X10 silma aga sellega, et tal on olemas kõik see, mida võiks oodata ka klassivõrra suurematelt aparaatidelt. Järjestikvõte (burst) kuni 7 kaadrit sekundis? Olemas. Minimaalne fookuskaugus 1cm? Muidugi. 1080p video salvestamise võimalus? Absoluutselt. Võib-olla sobibki X10 kõige paremini inimesele, kelle jaoks on eelpool mainitud funktsioonid olulised ning seehulgas peab kaameras säiluma teatud mängulisus – antud juhul retrohõngulise välimuse näol. Või siis oleme me lihtsalt laisad ja ei viitsi igale poole suurt peegelkaamerat kaasa tassida. Aga ehk selles peitubki Fuji võlu?

MIS MEILE MEELDIS?

Käsijuhtimisega 28-112mm objektiiv. Vähe sellest, et kõnealuse “toruga” tehtud fotod on teravad ja valgusküllased, on kaamera mehaaniline juhtimine võrratult parem, kui mistahes elektroonilise suumimisnupu kruttimine. Ka meeldis meile Fuji kaval käivituslahendus — sisse ja välja lülitamiseks tuleb keerata suurendusrõngast päripäeva ning 28-millimeetri asendis ärkabki X10 ellu.

Pisikene Fuji teenibki plusspunkte tänu erinevatele “katsutavatele” nuppudele ja lülititele. Esiküljelt leiab pisikese osuti  fookusseerimise seadistamiseks (MF, AF-S, AF-C) ning peal asub kaks rõngaslülitit, millest ühega saab valida erinevate võtterežiimide vahel. Üllatavalt praktiliseks osutus aga tolle kõrval paiknev pöördnupp, millega oli võimalik korrigeerida foto säritust. Et olla täiesti aus, siis enam kui ühel korral aitas just nimelt see lüliti meid välja olukordadest, kus omapäi toimetanud kaamera oleks olulised detailid lihtsalt üle säritanud (keskpäevase päikese käes).

Positiivseks üllatuseks osutus X10 üleüldine nobedus — ergonoomilisusest tulenevale kiirusele andis hoogu järjestikvõte, mis teeb kuni 6 pilti sekundis (vähendatud mõõtmete juures enamgi veel) ning pärast pikemat klõbistamist kulub X10l vaid mõni sekund, et tehtud kaadrid mälukaardile talletada. Rahulikuma pildistamise ajal eksperimenteerisime aga pidevalt makrovõttega, mida on antud kaameraga võimalik teha vaid ühe sentimeetri kauguselt pildistatavast objektist.

Ja loomulikult ei saa me ei üle ega ümber sellest retrohõngulisest magneesiumkorpusest. Fuji on tõepoolest tabanud naelapead, kuna X10 on ühest küljest oma pisikeste mõõtmete tõttu väga-väga hea reisikaaslane, teisalt teeb ta pilte, mis on absoluutselt võrreldavad suurema sensoriga varustatud hübriidkaameratega.

MIS VÕIKS PAREMINI OLLA?

Kuigi meie sellega otseselt kokku ei puutunud (või olime liialt tähelepanematud), peame aususe huvides ära mainima teatud defekti, mis on X10 puhul laialt kõlapinda leidnud. Nimelt võib juhtuda, et kui fotole peaks sattuma mõni ere paik või peegeldus, võib pildile see talletuda lihtsalt ühe pisikese valge kerana. See aga ei ole normaalne. Alustuseks andis Fuji pärast probleemi ilmsikstulekut välja tarkvarauuenduse, kuid üldjuhul see viga välja ei ravinud. Nüüd on firma teatanud, et alates maikuust vahetatakse kõigil puudulikel kaameratel sensorid garantii korras välja ning loodetavasti pannakse sellega lõpp ühele pimedale peatükile X10 eluloos.

Praktiliste puudujääkide koha pealt väärib märkimist autofookus, mis teeb oma tööd küll ausalt, kuid ei hiilga just ülemäärase tempokusega ning mille mootorit võib tehtud videote helirajalt tuvastada. Ka ei tahtnud kaamera meil just kõige meelsamini RAW-formaati meeles pidada. See tähendab, et erinevate pildistamisrežiimide vahel valides unustab X10 kasutaja eelistuse ning iga kord tuleb kindlasti veel üle kontrollida, et RAW oleks tõepoolest aktiveeritud.

Viimasena tasub ära märkida, et X10 sensorile ei meeldi valgustundlikkuse üleskruttimine, kuna kõrgemate ISO näitajate juures tekib fotodele kiirelt silmnähtav müra. Sel on aga loogiline seletus. Kuna X10 tugineb suurel määral oma valgusküllasele objektiivile (mis on konkureerivate kaamerate omadest oluliselt eredam), ei peakski meil kõrgeid ISO väärtusi üldse vaja minema. Pilkases pimeduses ei aita meid paraku ka hea klaas, mistõttu tuleb leppida teatava müraga.

KOKKUVÕTE

Me teame, et see tundub nüüd imelik, kuna “nii mitmed eksemplarid on ostunud ju defektseteks”, kuid meile X10 meeldis ja me julgeme teda soovitada teistelegi. Nii-öelda suurtel kaameratel on oma funktsioon ja kahtlemata on pisikesel Fujil tehnilises mõttes midagi raske vastu panna, kuid kui meil tuleks valida üksainus kaamera, mida kanda kaasas reisidel või pressikonverentsidel, siis on see suure tõenäosusega midagi sellist. Kas just X10, see jäägu igaühe enda otsustada.

Tehnilised näitajad (Allikas: Fotoluks)

• 12 megapiksline EXR-CMOS sensor (4000x3000px)
• Pildi külgede suhe 4:3, 3:2, 16:9, 1:1 ja Motion-panoraam
• Vastupidav ja nägus magneesiumkere
• Fujinon 4x optiline suumobjektiiv (28-112mm f2.0-2.8)
• Failiformaadid: RAW + JPG
• Lähim teravustamine: 1cm
• ISO-vahemik: 100 – 3200 (laiend kuni 12800)
• Särimõõtmine: multi/spot/keskmestav
• Sarivõte kuni 10 kaadrit sekundis
• 2.8-tolline LCD ekraan
• Ühilduv meedia: SD / SDHC / SDXC
• Full HD-videovõte: 1920x1080px @30 fps
• Väljundid: AV, USB2.0, HDMI
• Toide: NP-50 Li-ion aku
• Mõõtmed: 117 x 69 x 56.8 mm
• Kaal: 350g
• Komplektis: aku ja akulaadia, kaamerarihm, USB kaabel

Kahvel tänab Fotoluksi, kes varustas meid testseadmega.

[Näita slaidesitust]

Kuigi käesolevast aastast on kõigile Windows Phone’i omanikele avatud Eesti Marketplace (rakenduste pood), ei saanud me tänase pressiürituse käigus teada, millal võib oodata Windows Phone’i eestikeelset kasutajaliidest. Ka ei soosinud Microsofti esindaja täpsustama, kas saabuvaid Nokiaid on tulevikus võimalik uuendada Windows Phone 8-le.

Iga Drive’i kasutaja saab enda kasutusse 5GB tasuta ruumi. Soovi korral saab seda aga laiendada 25GBni 2.50 dollari, 50ni 5 dollari või 1TBni vastavalt 50 dollari eest kuus. Käesoleval hetkel on Drive’i rakendus saadaval Androidi seadmetele ning Windowsile ja OS X-le. Peagi peaks valmima ka iPhone’i ja iPadi versioon.

Laadi Google Drive Androidile siit.

EMT avalike suhete juhi Kaja Sepa sõnul tulevad mobiilis tehtavad internetikõned TeliaSonera grupis turule esmalt Hispaanias (aasta teises kvartalis) ning seejärel Rootsis (suve jooksul). “Teiste riikide (sealhulgas Eesti – toim.) osas plaane praegu pole,” lisas Sepp.

Ka ei too uus süsteem kaasa VOIP-kõnede automaatset piirangut, vaid turule tuuakse värskendatud kõnepaketid, mis on senisest soodsamad, kuid millest (arusaadavalt) puuduvad internetikõned. Soovi korral saab klient valida endale aga nii-öelda täisväärtusliku paketi, milles pakutakse kõiki m-interneti funktsioone. TeliaSonera silmis on seega tegemist muudatusega, mis võiks pakkuda huvi neile, kes ei pea oluliseks VOIP-rakenduste kasutamist mobiilsetes seadmetes ning kes on nõus internetikõnede tegemisest loobuma.

Eestis on EMT pakkunud kuutasu eest (3.60€) tellitavat internetikõnede teenust juba alates 2009. aastast.

Allikad: Arcticstartup ja EMT

Vaata aga vaata — kas aasta teine pool on juba kätte jõudnud või siis on lokaliseerimistoimingud läinud oodatust libedamalt. Igal juhul on Nokia andnud meile mõista, et juba 25. aprillil näeme ja kuuleme täpsemalt seda, millal võib esimesi Windows Phone’i platvormil põhinevaid Nokiaid siinsel turul kohata. Ja selle all ei pea me silmas kolmandate osapoolte poolt pakutavaid importtelefone, vaid täiesti ametlikke (Nokia õnnistusega) kõnetorusid. Kas lisaks vastavatud rakenduste poele tähendab see ka eestikeelset kasutajaliidest, sellest kuuleme tõenäoliselt juba tuleva nädala kolmapäeval.

EMT kasvatas esimeses kvartalis käivet ja mobiilse interneti turuosa

EMT kasvatas 2012.aastal mobiilse interneti turuosa ning käivet. EMT üldine turuosa on 45% ning esimese kvartali lõpu seisuga oli EMT-l 804 000 klienti, neist 548 000 lepingulist ja 256 000 kõnekaardi kasutajat. Aastaga lisandus EMT-le 46 000 uut lepingulist klienti.

„Oluline on välja tuua just EMT üldturuosa stabiilsus vaatamata väga tihedale konkurentsile,“ ütles EMT juhatuse esimees Valdo Kalm. „ Selle juures tuleb rõhutada just lepinguliste klientide arvu kasvu ning seda, et ehkki viimasel ajal on palju räägitud numbriliikuvusest, moodustab see ainult umbes neljandiku liitumistest.“

EMT käive ulatus esimeses kvartalis 40,6 miljoni euroni ning kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2%. Suurim kasv tuli mobiilsest internetist, mis kasvas aasta lõikes 47%. EMT-l on üle 200 000 aktiivse mobiilse interneti kasutaja. Eriti kiiresti kasvas arvutis mobiilse interneti kasutajate arv, suurenedes aastaga 36 300 kliendi võrra.

„Kasv jätkub nii arvutis kui nutitelefonis kasutatava mobiilse interneti osas, samuti tahvelarvutite kasutajate seas, kus juba 95% EMT klientidest valib 3,5G toega tahvelarvuti, “ märkis Kalm. „Kindlasti on üheks kasvu soodustavaks teguriks olnud 4G võrgu kiire väljaehitamine, mis toob üha enamate inimesteni ülikiire mobiilse interneti võimaluse. Samuti oleme rajanud kõige katvama 3,5G võrgu ning taganud mobiilse interneti teenusele üldise hea kvaliteedi.“

EMT 4G võrk katab esimese kvartali lõpuks 35% Eesti elanikkonnast, aasta lõpuks jõutakse 70% katmiseni.

Esimeses kvartalis kasvas ka seadmete müük. Madala marginaliga seadmete müügi kasv oli põhjuseks ka EBITDA marginali langusele 2012.aasta esimeses kvartalis.

Teises kvartalis jätkab EMT 4G võrgu väljaehitamist ning näeb jätkuva kasvuvaldkonnana mobiilset internetti nii arvutis kui nutitelefonis ja tahvelarvutis.

19.04.2012

Tele2 Eesti kasum kasvas neli protsenti

Eesti soodsaima mobiilsideoperaatori Tele2 Eesti ärikasum enne kulumit kasvas 2012. aasta esimeses kvartalis mullu sama ajaga võrreldes neli protsenti 5,99 miljonini ning kliendibaas ligi 22 000 inimese võrra.

Tele2 teatel langetas ettevõtte aastaga kõnehindasid keskmiselt 19 protsenti, mis koos sidumistasude vähenemisega kahandas käivet kahe protsendi võrra.

Tele2 Eesti finantsjuhi Argo Virkebau sõnul kasvas esimeses kvartalis enim telefonimüügi käive, mis oli tänavu 63 protsenti suurem. “Tele2 uute klientide arv tõusis viis protsenti, kellest suurim osa on mobiilse interneti kasutajad,” ütles Virkebau.

Tele2 Eesti finantsjuhi sõnul viib ettevõte tänavu läbi kulude kärpimise ja efektiivsuse tõstmise protsessi, mille eesmärk on selgelt kasvatada teiste operaatoritega hinnavahet. “Surume hinna alla ja alustasime Eesti telekomiajaloo madalaima tariifi pakkumisega, mis on kõigist teistest turulolevatest pakettidest vähemalt poole soodsam,” ütles Virkebau ja lisas, et ka veebruaris lõpetatud Televõrgu ost võimaldab kulusid edaspidi senisest tõhusamini kontrollida ja seeläbi paremaid tariife pakkuda.

Tele2 Eesti pakub alati parima hinnaga kvaliteetseid mobiil- ja andmesideteenuseid nii era- kui äriklientidele. Tele2 osutab Eestis teenuseid ligi 498 000 kliendile. Tele2 kuulub rahvusvahelisse Tele2 gruppi, millel on ülemaailmselt 34 miljonit klienti kokku 11 riigis. Tele2 on alates asutamisest 1993. aastal astunud vastu endistele riiklikele monopolidele ning turuliidritele. Tele2 on noteeritud NASDAQ OMX Stockholmi börsil.

Lisaks tehnilistele uuedustele paistab NX1000 silma kompaktse ja nägusa disainiga ning loomulikult leiab kaamerast erinevaid mugavusfunktsioone nagu näiteks Smart Auto 2.0 ja Smart Link Hot Key.

NX210 näol on tegemist (nagu nimigi vihjab) eelmise mudeli, NX200, edasiarendusega. Alles on jäänud kvaliteetne metallkorpus ning 3.0-tollise diagonaaliga VGA AMOLED displei. Tänu WiFile saab tehtud pilte hõlpsalt jagada teiste seadmetega nagu näiteks nutitelefonid, tahvelarvutid ja telerid.

Uued NX-seeria kaamerad tulevad Eestis müügile juunis ning NX1000 hinnaks kujuneb orienteeruvalt 639 ja NX210 hinnaks 797 eurot. Mõlemad fotokad on varustatud 20-50mm objektiiviga.

Samsungi toob turule uuendatud nutikaamera sarja SMART CAMERA

TALLINN, Eesti, 19. aprill – Samsung Electronics Co., Ltd. uuendab oma auhindu võitnud kaamerasarja NX kahe sisseehitatud Wi-Fi-ühenduvusega kompaktkaameraga (CSC) NX1000 ja NX210. Mõlemad mudelid on Balti riikides saadaval alates juuni keskpaigast, mudeli  NX1000 (20-50mm) hinnaks on orienteeruvalt 639 eurot ning NX210 (20-50mm) hinnaks 797 eurot.

 

Samsungi tootesarja NX uuenduslikud uued mudelid esindavad CSC-tehnoloogia tulevikku. Need on sisseehitatud Wi-Fi-tehnoloogiaga nutikaamerad, mis võimaldavad kasutajatel luua ühenduse juhtmeta võrkudega ilma lisaseadmeid või -kaarte kasutamata. Täielikku Wi-Fi-ühenduvust täiendab muljetavaldav funktsioonide valik.

 

Mõlemal sarja NX mudelil on standardvarustusena Samsungi väljatöötatud 20,3-megapiksline APS-C CMOS-andur, mis aitab teha kvaliteetseid, külluslike värvide ja detailidega pilte. Kaamerad ühilduvad täielikult ka sarja NX ainulaadse süsteemiga i-Function, mille abil kasutajad saavad objektiivi kaudu parameetreid seadistada, ilma et oleks vaja pildi reguleerimiseks kaadrilt pilku pöörama. Lisavarustusena on saadaval üheksa Samsungi objektiivi ja professionaalset tarvikut.

 

Samsungi 2012. aasta tootesarja SMART CAMERA uusimad täiendused sarjale NX on loodud erinevate oskustega kasutajatele ‒ nii kogenud professionaalidele kui ka lihtsalt paremat kompaktkaamerat soovivatele inimestele.

 

NX1000 on lihtsalt kaasaskantav ja tänu pilkupüüdvale kompaktsele disainile on see peale heade kasutusomaduste ka ilus. Kauni valge, klassikalise musta või pilkupüüdva roosana saadaoleva kaamera korpuses on palju funktsioone (näiteks Smart Auto 2.0 ja Smart Link Hot Key), mis teevad pildistamise ja piltide jagamise lihtsamaks kui kunagi varem.

 

Kvaliteetse metallviimistlusega kaameras NX210 kajastuvad sarja NX disainipõhimõtted. Nii nagu eelkäijal NX200-l on ka NX210-l 3,0-tolline AMOLEDi ekraan, mis kuvab erksalt fotosid ja täis-HD filme. Lihtsalt juurdepääsetavate Wi-Fi-funktsioonidega NX210 abil saab fotosid kiirelt sõprade ja perega jagada. Samsung Mobile Linkiga saavad kasutajad näidata oma parimaid fotosid telefoni-, tahvelarvuti- või teleriekraanil, kui ühendavad NX210 funktsiooni TV Linki abil internetifunktsioonidega teleritega.

 

Sisseehitatud Wi-Fi lihtsustab jagamist ja salvestamist

Samsungi kõige uuemate nutifunktsioonide abil saavad kasutajad oma uuest NX-kaamerast jagada pilte vaid nupuvajutusega. Samuti saab neid laadida üles suhtlusvõrgustikesse (sealhulgas Facebooki ja Picasasse) või saata e-postiga sõpradele või perele. Kaameratel on ka mitmeid muid võimalusi, kuidas pilte teistes seadmetes salvestada ja kuvada. On võimalus luua ühendus Samsungi nutitelefoniga ja kasutada seda eemalasuva pildiotsikuna. Funktsiooniga Samsung Mobile Link saab pilte kuvada tahvelarvutites või internetifunktsiooniga telerites.

 

Loov juhtimine vaid ühe nupuvajutusega

Hetkega piltide jagamise funktsioon ei tähenda ainult pildistamist ja saatmist. Uute NX-kaamerate loominguliste funktsioonide abil saab muuta Facebooki pildid huvitavaks ka arvutit avamata. Näiteks kümne nutika filtri ja uue funktsiooniga Selective Color saavad kasutajad reguleerida piltide välimust ja meeleolu juba pildistamise ajal. Lisaks on kaameratel ka funktsioonid Panorama ja 3D Panorama, et esitada kogu vaadet ühel kompaktsel pildil. Kõigil uutel kaameratel on rakendus Smart Panel, millega saab sätteid ja funktsioone lihtsalt kasutada ja seadistada, et loov fotograafia oleks lihtsam kui kunagi varem.

 

Teave Samsung Electronics Co., Ltd. kohta

Samsung Electronics Co., Ltd. on pooljuht-, side-, digitaalmeedia ja digitaalse ühendtehnoloogia juhttootja. Ettevõtte konsolideeritud müügitulu oli 2011. aastal 143,1 miljardit USA dollarit. Ettevõte, mille 72 riigis olevas 197 büroos töötab ligikaudu 206 000 inimest, koosneb kahest eri organisatsioonist, mis koordineerivad üheksat sõltumatut äriüksust: digitaalmeedia ja side organisatsioon, mis koosneb ekraanide, mobiilside, sidesüsteemide, digiseadmete, IT-lahenduste ja digitaalpildinduse üksusest, ning seadmelahenduste organisatsioon, mis koosneb mälu, süsteemide LSI ja LED üksusest. 2011. aasta Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksis nimetati majanduslike tulemuste, keskkonnakaitse ja ühiskondliku tegevuse poolest oma valdkonnas juhtivate saavutustega Samsung Electronics maailma jätkusuutlikemaks tehnikaettevõtteks. Lisateabe saamiseks külastage www.samsung.com.