Kuu alguses alustasime uuringuga, milles osalejate vahel läheb loosi vinge Apple iPod.

Küsimustele saab vastata veel ainult täna ja homme, seega ole kiire!

Ameti peadirektori Andres Sooniste sõnul on raskustesse sattunud 60 000–70 000 kiirlaenude võtjat, kuid seni on reguleerimata, mida peab kiirlaenufirma enne lepingu sõlmimist oma kliendilt küsima. Maist jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse muudatuse järgi ei peaks kiirlaenu krediidi kulukuse määr ületama tarbimislaenu intressi kolmekordset määra. „Kõik firmad seda aga ei järgi ja kui laenuvõtja satub hätta ning nn mõistlik laenu hind ületab kolmekordset määra, peab tarbija ise kohtusse pöörduma,” selgitas Sooniste.

Tore kuulda, et tarbijakaitse lõpuks teemasse sekkunud on. Oleme varem korduvalt läbi oma blogi ja meedia märku andnud, et n.ö. probleemi on lahendatud valest otsast ja oma panuse võiks anda ka tarbijakaitse. Paistab, et lõpuks on seda ka tegema hakatud.

Hägune ja kiirustatud korras vastu võetud seadus jääb aga seni kehtima ja toodab kohtusüsteemile edukalt tööd edasi.

Pilt: ilutegija.ee - Kristel Välja

Värskelt avatud küünetehnikute ja küünefännide portaalist leiab muuhulgas päris põnevaid kaadreid küünte & raha teemal.

Igatahes kahtlemata põnev portaal igale küüne-ilust lugu pidavale naisterahvale.

Vaata lähemalt: ilutegija.ee.

Pilt originaalkujul: Eesti Ekspress

Eesti Ekspress avaldas eile kuuma artikli “Paljastus: Eesti suurim ja kõige halastamatum liiakasuvõtja“, kus kirjutatakse SMS Laen AS hallist kardinalist Aare Sosaarest.

Hiljuti finantsinspektsiooniga kõnelusi alustanud ja panga staatust ihkavat firmat juhib küll igapäevaselt 24aastane Aaro ­Sosaar, kuid ettevõtte suurimaks väejuhiks peetakse tema isa Aare Sosaart (50).

Kuna online versioonis oli tegu üle tüki aja jälle ühe intrigeeriva teemapüstitusega, mis kubises emotsioonidest ja paistis silma mitmete huvitavate faktidega (kohati küll kaheldava sisulise väärtusega), siis sai ette võetud detailsem paberversioon.

Avaldame kokkuvõtte alustuseks Aare Sosaare enda sõnad. Nimelt lasid Ekspressi ajakirjanikud enne loo avaldamist tal selle üle vaadata, misjärel kirjutas Aare neile järgnevat:

Artiklit on põnev lugeda, sest sisaldab nii fakte, faktimoonutusi kui ka muinasjutulaadseid kirjeldusi, mis on kokku segatud kauniks ilukirjanduseks ja viitavad vaid sellele, et osa Ekspressile “kaebamas käinud” isikuid ei pruugi olla ülemäära tõsiseltvõetavad.

Mina ei osale aktsiaselts SMS Laen aktiivses juhtimises, küll aga omanikeringis.

SMS Laen ei ole minu tõlgenduses liigkasukontor, vaid finantsasutus ja kiirlaen on üks mugavamatest laenuvõimalustest. Põhjus, miks meie laenude intressid tunduvad esmapilgul röögatud, on seotud kõrgete riskidega.

Kahjuks tulebki tõdeda, et artikkel kubises liialt “gossipist”, mistõttu ei mõjunud isegi sinna sekka lisatud faktid tihtipeale tõesena. Toome siinkohal välja mõne huvitavama punkti kogu loo kohta.

• SMS Laen AS on aktiivselt tundunud huvi laen.ee domeeni vastu, mida omab Märjamaal asuv hoiu-laenuühistu ja keda esindab Martin Hiiemaa.
• Hetkel on käimas Sosaare vastu kohtuasi Võrus - nimelt süüdistatakse neid seal kelmuses ja rahapesus seoses ilutulestikuäriga.
• 1992.a. sai Aare Sosaar Haapsalu ärimehe tiitli, olles sel ajal edukas Lääne-Eesti panga juht. Peatselt aga läks pank põhja ning teda süüdistati riisumises ja ametiseisundi kuritarvitamises, mille tulemusena olevat Sosaar miljoneid kõrvale pandud. Kriminaalasjas tulemusele ei jõutud, vaid see lihtsalt aegus.
• SMS Laen AS võeti üle Toomas Allikaselt ja Aimar Jürimäelt, kes nüüdseks on omanikeringist väljas. 2006.a. algas Sosaare suhe Allikase ja Jürimäega esialgu vaid 20% osaluse omandamisega, nüüdseks on pärast korduvaid ebaselgeid tehinguid nad omanike hulgast kadunud.
• Sosaar õpetab väidetavalt, et ettevõtlusega alustades tuleks kohe luua kolm firmat: ühte vara, teise kohustused ja kolmandasse kasum.
• Sosaar on valdava osa oma ettevõtmistest liigutanud abikaasa Silva Sosaar nimele.

Toome ka eraldi välja tuumik-ettevõtted, millega Aare Sosaar läbi oma abikaasa Silva ja poja Aaroga seotud on:

• Konsultatsioonifirma Aare Sosaar (juhataja Aare Sosaar, nõukogus ka abikaasa Silva Sosaar) - 100% osalus Silva Sosaar
• Tallinna Õigusbüroo (juhataja Veiko Väli) - 67% osalus konsultatsioonifirma Aare Sosaar, 33% osalus Veiko Väli
• ERA Liisingu Inkassoteenused (juhataja Teigo Tamm) - 100% osanik konsultatsioonifirma Aare Sosaar
• Baltic Capital Partners (juhataja Aivar Riimets) - 30% osanik konsultatsioonifirma Aare Sosaar, 30% osanik Aaro Sosaar, 40% osanik Finance MGMT
• Finance MGMT (juhataja Aivar Riimets) - 100% osanik Aivar Riimets
• BCP Kindlustusmaakler (m-kindlustus, juhataja Aaro Sosaar) - 100% osanik Baltic Capital Partners
• SMS Laen (juhataja Aaro Sosaar) - 95% osanik Baltic Capital Partners, 5% osanik Finance MGMT

Nimelt on nende “võlgnike musta nimekirja” lehel kirjas:

“Palun andke tulemuslikku infot nende pedede kohta, teid ootab kopsakas vaevatasu!!”

Praeguseks on nad loomulikult selle lause sealt eemaldanud, ent arhiivi mõttes lisame siia pildi sellest, kuidas leht enne muutmist välja nägi (see info on kättesaadav läbi Neti.ee otsingumootori puhvri).

Kel huvi, siis suuremat pilti näeb siit.

Muide paistab, et kuuest võlgnikust on praguseks juba kaks ka kättesaadud - ilmselt see üleskutse toimis. Samas olgu öeldud, et Kiirlaen.info tiim sellist sõnakasutust kindlasti heaks ei kiida, olgu siis tegemist võlgnikega või mitte.

Pilt: Wikipedia

Kava.ee kaudu silma jäänud “Võta või jäta” telemängu logol ja SMS Laen AS logol on teatavaid sarnasusi, kas pole?

PS! Muide meil on endiselt üks iPod välja loosida - võtke või jätke

Foto: bobcat rock

Äripäev kirjutas hiljuti Nordea panga näitel põhjustest, miks pank laenu ei anna.

Artiklis tõi Nordea Panga tootejuhtimise osakonna juhataja Loit Linnupõld välja tendentsi, et laenu taotluse ülevaatamisel ei pöörata tähelepanu ainult taotleja tegelikule maksevõimele vaid ka sellele, kas tema tööandja on usaldusväärne.

Samuti pöörati artiklis tähelepanu SMS-laenude temaatikale. Nimelt on viimasel ajal pankade poolt (vähemalt Swedpank ja SEB) olnud tavaline praktika, et inimesed, kes on võtnud varasemalt kiirlaenu, ei kvalifitseeru automaatselt panga jaoks laenukõlblikuks.

Siinkohal on hea meenutada Noarootsis elavat talunikku Enn Rannikut, kes oli võtnud korra kiirlaenu ja selle kenasti tagasi maksnud, kuid pank talle enam laenu ei andnud.

Tulles tagasi hiljutise Äripäeva kirjutise juurde, siis tundub, et see praktika on muutumas. Vähemalt Nordea panga puhul saavad laenu ka need SMS-laenu võtnud inimesed, kes suudavad kenasti selgitada, miks nad seda teinud on. Loomulikult on eelduseks ka see, et varasemalt võetud kiirlaenu on õigeaegselt tagastatud.

Toome siinkohal välja kuus punkti, mille korral tuleb Nordea panga puhul kindel EI vastus, kui taotletakse laenu. Ilmselt kehtivad need laias laastus ka teiste pankade kohta, kuigi on teada, et Nordea on üldiselt ajalooliselt olnud pisut lõdvema laenupoliitikaga ning oli ka üks (kodu)laenubuumi alguse peamistest mootoritest:

1. sul on maksehäired
2. sa ei suuda selgitada, kuidas kontol raha liigub, mis sellega on tehtud või miks oled võtnud SMS-laenu
3. kui sinu tööandja pole usaldusväärne- tahame veenduda, et sa ka edaspidi saad palka
4. kui sul on nõrk maksuvõime ja reservi pole
5. kui sul on juba olemasolev võlakoorem, võib olla ka liisingukeskne
6. kui sul on nõrk tagatis laenule

Foto: Destination360

Delfi annab teada, et Soome parlament on heaks kiitmas seadust, mille kohaselt ei saa tulevikus kiirlaene enam öisel ajal laenuvõtja kontole üle kanda.

Kui laen võetakse kella 23:00 ja 07:00 vahel, siis võib laenu andja raha laenu võtja kontole kanda alles pärast kella 07:00 hommikul.

Samuti peavad kiirlaenude andjad tulevikus senisest täpsemalt tegema kindlaks ka laenu võtja isikuandmed.

Samas ei kiitnud Soome parlament heaks ettepanekut, millega oleks kiirlaenudele kehtestatud maksimumintress.

Uue seaduse kohaselt tuleb ka lühiajalisi laene reklaamides teada anda laenu reaalne aastaintress, mis usutavasti hõlbustab laenu võrdlemist teiste laenuvõtmise võimalustega.

Foto: Francis Bourgouin

Kiirlaen.info otsingumootori 2009 aasta septembri otsingustatistika on kättesaadav meie statistika lehelt.

Olulisemad muutused võrreldes augustiga on järgnevad.

Summad:

• 7000-7999 EEK laenude vastu tunti huvi rohkem kui 9000-9999 EEK suuruste laenude vastu
• 5000-5999 EEK ja kuni 999 EEK laenusid otsiti sisuliselt samas mahus.

Perioodid:

• 14-15 päevaste ja 28-30 päevaste laenude otsingute mahud vähenesid. Endiselt otsiti rohkem 2-nädalasi laenusid.
• 4-5 kuu pikkuseid laenusid otsiti seekord märksa rohkem kui 5-10 päevaseid laenusid.

Varasemate raportitete ülevaated leiad blogist raport märksõnaga, kõik ülejäänud raportid leiad statistika lehelt.

Lõpetuseks tuletame meelde, et kuni oktoobri lõpuni on aega osaleda kiirlaenuturu uuringus, milles osalejate vahel läheb loosi iPod!

Alustasime täna Eesti kiirlaenuturgu puudutava uuringuga. Vastata tuleb viiele lihtsale valikvastusega küsimusele, milleks ei kulu rohkem kui paar minutit. Kõikide osalejate vahel loosime välja vinge Apple iPodi!

Pildid: Fashion Chic & Mindpower

Äripäev annab õige vastuse kohta vihje:

Endise tippmodelli Carmen Kassi ja tema äripartneri Jürgen Järviku kiirlaenukontor Creditmarket vabandab laenu taotlemise teenuse sulgemist kodulehe uuendamisega, mis kestab maist detsembri lõpuni.

Creditmarketi veebi on aga ehitanud ei keegi muu, kui skandlaase Villu Parveti ettevõte CMA nagu selgub lähtekoodist:

meta name=”author” content=” www.cma.ee | IT & Communications “

On muidugi väheusutav, et laenutaotluste vastuvõtmine on tingitud kodulehe uuendamisest. Oleme Creditmarketi võlgadest kirjutanud ka varem. Praeguseks on neil Krediidiinfo andmetel 125 186 krooni
maksuvõlga ja 9 643 krooni intressivõlga.

Või on pikalt kestev kodulehe arendus seotud hoopis Parveti hiljutise karjäärimuutusega?

Võrreldes juuliga on olulisemad muutused järgnevad.

Summad:

• 5000-5999 EEK suuruseid laenusid otsiti 4000-4999 EEK suurustest laenudest sel korral rohkem.

Perioodid:

• Järjekordselt on kahenädalaste ja kuiste laenude vahel toimus kohtade vahetus - nimelt otsiti sel korral 14-15 päevaseid laenusid ühekuistest laenudest märgatavalt rohkem.
• 5-10 päevaseid laenusid otsiti vähesel määral rohkem kui 4-5 kuiseid laenusid.

Kõikide eelnevate statistika raportitete kokkuvõtted on kättesaadavad raport märksõnaga.

Järgmise korrani!

Eesti Parimad Ettevõtted 2009 on selgunud. Nimelt selgusid 15. septembril selle aasta Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt välja antavad „Ettevõtluse Auhind 2009“ võitjad.



Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt välja antav Ettevõtluse Auhind 2009 läks VKG Oilile ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu koostatavas Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabelis 2009 tuli esimeseks Mazeikiu Nafta Trading House.

Lisaks kahele peaauhinnale kuulutati veel välja võitjad 5 auhinnakategoorias ning selgitati kõige konkurentsivõimelisimad ettevõtted 10 majandustegevusalas.

Finantsvahenduse kategooria TOP 10 ettevõtted olid järgnevad:

1. SWEDBANK AS
2. SMS LAEN AS
3. GILD PARTNERS AS
4. 3 STEP IT OÜ
5. GVANDRON OÜ
6. MEGARAM OÜ
7. TAVID AS
8. EESTI KREDIIDIPANK AS
9. ERGO KINDLUSTUSE AS
10. PÕLVAMAA HOIU-LAENUÜHISTU TUÜ

Üllatusena saavutas SMS Laen AS konkurentsivõime edetabelis finantsvahenduse kategoorias Swedbanki järel väga tubli 2. koha.

SMS Laen AS positsioon väike- ja keskettevõtete edetabelis oli 4. koht ning Eesti ettevõtete konkurentsivõime üldedetabelis 23. koht.



2009. aasta konkurentsivõime edetabeli koostamisel osales kokku 378 Eesti ettevõtet, kellest vastavalt metoodikale kvalifitseerus lõpptabeli koostamisel 354. Auhinnakategooriate võitjad valis välja esinduslik žürii, mille liikmeteks on ülikoolide, ministeeriumide ja ettevõtlusringkondade esindajad.

Konkursil “Ettevõtluse Auhind” osalemiseks võetakse aluseks osalevate ettevõtete majandustegevus. Konkursi läbiviimise eesmärk on riigipoolse tunnustuse jagamine Eesti edukatele ettevõtetele ja ettevõtlusteadlikkuse tõstmine. Laiemaks eesmärgiks on kaasa aidata ettevõtluse edendamisele, Eesti ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule ning koos sellega majanduse arengule.

Täpsem info konkurentsivõime edetabeli kohta konkurents.ee veebist. Lae alla ka “Eesti parimad ettevõtted” (PDF) trükis.

Kiirlaen.info on otsingumootor, mis võrdleb erinevate kiirlaenuandjate poolt pakutavaid laenutooteid ning järjestab tulemused omavaheliseks võrdluseks arvestuslikku intressi järgi päeva kohta. Otsingumootor alustas tegevust 2008. aasta juunis ja seda haldab Webistre Solutions OÜ. Loe lähemalt ja vaata ka, mida meist kirjutatakse.

Täpsema info saamiseks võtke meiega ühendust, kontaktinfo kodulehelt.

Olime juba pikemat aega Tarbijakaitseameti kommentaari ootel, sest enam kui kolm kuud oli seadusemuudatusest möödas ja nädala alguses võis Postimehest seda lõpuks ka lugeda.

Tarbijakaitseameti suvisest kontrollist selgus, et paljud kiirlaenude pakkujaid polnud viinud oma tegevust kooskõlla mai alguses jõustunud seadusemuudatustega.

Nii oli näiteks SMS Money lepingutingimustes sätestatud leppetrahv, mida ei tohi olla, ütles tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski.

Kiirlaenude andjate kontrollimisel avastatud rikkumised puudutasid lisaks leppetrahvile krediidi kulukuse määra arvutamist, hinnakirja avaldamist, lepingutingimuste kättesaadavust veebilehe kaudu ilma veebilehe kasutajaks registreerimata.

«Krediidi kulukuse määr peab sisaldama kõiki laenuga seotud kulusid, sealhulgas lepingu sõlmimise tasu,» kinnitas Turetski. Erand on kulud, mis tekivad siis, kui laenu võtja ei tasu laenu õigeaegselt või rikub muul viisil lepingut.

«Enamik kiirlaenude pakkujaid sai mingi tähelepanu juhtimise,» lausus Turetski. «Kellel kõik oli korras, neid oli minimaalselt.»

Ta lisas, et praeguseks on paljud rikkumised juba kõrvaldatud. Kui neid ei kõrvaldata, võib tarbijakaitseamet alustada väärteomenetlust.

Mis puutub kiirlaenude andjaga õigusvastaste tingimustega lepingu sõlmimisse, siis on olukord üsna keeruline. Nimelt kui vahepeal (st. alates 1. maist) on sõlmitud leping seadusega vastuolus olevate tingimustega, kus on sees näiteks leppetrahv, siis peaks laenuvõtja esitama laenuandjale vaide.

«Selleks tuleb teha tarbijal kirjalik avaldus krediidi andjale,» selgitas Turetski. «Krediidi andjal on kohustus tulenevalt tarbijakaitseseadusest tarbijale 15 päeva jooksul vastata. Kui tarbija ei jää vastusega rahule, siis võib ta pöörduda tarbijakaitseameti poole.»

Õigusevastaselt nõutavad tasud tuleks seejuures esialgu ikkagi ära maksta, vastasel juhul võivad nendelt hakata viivised kogunema, lisas Turetski.

Ühesõnaga olukord on keeruline, seda nii tarbijate, kiirlaenufirmade kui ka seadusesilma jaoks. Tarbija asub keerukal positsioonil, sest Tarbijakaitse ameti jutu põhjal on neil võimalik võetud laenude eest küsitud tasusid vaidlustada. Muidugi tuleks eelnevalt maksta laenufirmale seadusest ettenähtud tasud, ent mis summas?

Siinkohal soovitaks tutvuda meie abiks laenajale sektsiooniga - sealt leiab vajalikku infot, kuhu pöörduda ja kelle käest nõu küsida.

Kuid lõpetuseks tuleb järjekordselt tõdeda, et seadusemuudatus on külvanud segadust mitmel lainel. “Positiivne” on siinkohal see, et suurenenud on vajadus õigusabi järele ja tõenäoliselt tuleb lähiajal ka kohtutel varasemast enam tööd teha ja kaasuste kaupa laenuvõtja-laenuandja vahelisi vaidlusi lahendada. See aga tähendab avaliku sektori jaoks rohkem tööd = stabiilsemaid töökohti. Kas läbimõeldud bürokraatia võit?

Toome siinkohal võrreldes juuniga olulisemad muutused välja.

Summad:

• Huvi 1000-1999 EEK laenude vastu on jätkuvalt suurenenud.
• 4000-4999 EEK laenusid otsiti sedapuhku rohkem kui 5000-5999 EEK suuruseid laenusid.
• Samuti toimus kohtade vahetus 9000-9999 EEK ja 7000-7999 EEK suuruste laenude vahel - neist esimesi otsiti seekord rohkem.

Perioodid:

• 28-30 päevaseid laenusid otsiti rohkem kui 14-15 päevaseid laenusid. Kusjuures ühekuiste laenude otsingute maht suurenes juulis väga olulisel määral.

Varasemate raportitete ülevaated on kättesaadavad raport märksõna alt.

Kampaania võitjaks osutus Pirje, kellele soovime Kiirlaen.info poolt veelkord palju õnne!

Nagu ikka, on täpsem info lõppenud kampaaniate kohta kättesaadav võitjate lehelt.

Uute kampaaniateni!

• Uuringu taust, metoodika, eesmärgid ja osalejad.
• Uuringu detailsed tulemused.

Uuringu järeldused ja kokkuvõte.

Järeldused

Kahaneva turu tingimustes on tarbimislaenu turul tegutsevatele ettevõtetele muutunud oluliseks selge arusaamine tarbimislaenu turu klientide käitumist mõjutavatest teguritest ning vastavalt sellele tulemusliku turundusstrateegia kujundamine.

Uuringu järeldused hüpoteeside osas.

1. hüpotees: Eesti tarbimislaenu turu kliendid on pigem lühiajalise finantsplaneerimise kalduvusega ning hedonistliku elustiiliga tarbijad, kes võtavad meelsasti riske ja kelle otsuste vastuvõtmise stiil on pigem instinktiivne ja emotsionaalne kui ratsionaalne; klientide osalusmäär on reklaamiga kaasneva info töötlemisel madal.

Uuringu tulemuste järgi võib kinnitada, et tarbimislaenu klientidele meeldib võrreldes tarbimislaenu mitteklientidega oluliselt vähem pikaajaliselt planeerida oma tulusid ja kulutusi. Tarbimislaenu kliendid on mitteklientidest riskialtimad. Tarbimislaenu klientide puhul on võrreldes mitteklientidega reklaami vastuvõtmisel tegemist pigem emotsionaalse osalustüübiga, mille puhul toetutakse enam tunnetele ja sümbolitele kui mõtlemisele ja loogikale. Tarbimislaenu kliendid võtavad võrreldes mitteklientidega enam otsuseid vastu sisetundele kui ratsionaalsele analüüsile toetudes.

Kui eelnevalt toodud omadused vastasid autori hüpoteesile, siis osalusmäära osas ei andnud uuringu tulemused kinnitust väitele, et tarbimislaenu kliendid on reklaamiga kaasneva info töötlemisel madalama osalusmääraga. Uuringu tulemuste järgi võib järeldada, et tarbimislaenu kliendid on võrreldes mitteklientidega reklaami analüüsimisel kõrgema osalusmääraga ning nende puhul toimub tarbimislaenu reklaami informatsiooni läbitöötamine sügavamalt ja põhjalikumalt. Antud tulemus võib olla seotud sellega, et tarbimislaenu kliendid on just tarbimislaenu reklaami osas teadlikumad pakutava teenuse tingimustest ning oskavad paremini hinnata reklaamitava teenuse infot, kuna on ise tarbimislaenu taotlemise protsessi läbinud. Autori hinnangul hindavad tarbimislaenu mittekasutavad inimesed enda seotust selle teenusega madalaks ja on enamasti negatiivsete hoiakutega tarbimislaenu reklaami suhtes, mis võib seotuse taset ja seega ka osalusmäära muuta madalamaks.

2. hüpotees: Tarbimislaenu kliendid tähtsustavad enam staatust ning teiste tunnustust ning soovivad tarbimislaenu mittekasutajatest enam proovida uusi tooteid ja teenuseid.

Uuringu tulemusel võib väita, et tarbimislaenu kliendid tähtsustavad mitteklientidega võrreldes rohkem staatust ja teadmisi ning tõekspidamisi. Tarbimislaenu kliendid väärtustavad võrreldes mitteklientidega enam tunnustust ja saavutusi. Tarbimislaenu kliendid väärtustavad mitteklientidest vähem turvalisust, kuuluvust, põnevust ja eneseaustust.

Autori teine hüpotees on leidnud uuringuga tõenduse staatuse tähtsustamise osas. Uuringuga ei selgunud, et tarbimislaenu kliendid tähtsustaksid mitteklientidest enam tegevust ja uute toodete ning teenuste proovimist. Antud elustiili mõõde (tegevuse tähtsustamine) oli kõrgem nii tarbimislaenu kasutajate kui ka mittekasutajate osas, kuid nende omavaheline erinevus ei olnud silmapaistev.

3. hüpotees: Massiline kiirlaenude reklaam on muutnud nii olemasolevate kui potentsiaalsete klientide hoiakuid tarbimislaenu kasutamise suhtes negatiivsemaks, kuid samas on informeeritus laenuvõimaluste kohta soodustanud positiivse otsuse tekkimist.

Enamik küsitlusele vastanutest hindas tarbimislaenu reklaame kui häirivaid ja agressiivselt mõjuvaid. Autori hinnangul on selle arvamuse taga üldiselt negatiivne meelestatus tarbimislaenude suhtes, mis on majandusraskustesse sattunud inimestele rahaliselt liigselt koormavad ning üldiselt peetakse liigset tarbimist ka üheks praegusel ajal levinud majanduskriisi algpõhjuseks. Uuringu tulemuste põhjal võib siiski väita, et tarbimislaenu reklaam aitab võtta vastu otsuse tarbimislaenu kasutamiseks ning on seega tarbimislaenu turul oluline turundusmeede.

Reklaami märkamise osas oli uuringu tulemuste alusel kõige silmapaistvamad SMSLaen, Credit24, BIG, Swedbank ja SEB. Vastavalt Inspired Eesti finantssektori meediamonitooringu tulemustele (vt lisa 3) on 2008. aastal kõige suurema reklaamieelarvega tegutsenud BIGBANK, Swedbank, SMSLaen, SEB ja Credit24. Eelnevast tulenevalt võib väita, et uuringu tulemused vastavad üldjoontes meediamonitooringu andmetele, kuigi firmade järjestus on erinev. Autori hinnangul võib SMSLaenu kõrgem positsioon olla seotud selle ettevõtte reklaamide samastamisega kiirlaenu tootega. Swedbank ja SEB ei reklaami oma tarbimislaenu tooteid, samas on nende ettevõtete tarbimislaenu reklaami märkamise protsent uuringu tulemuste järgi vahemikus 40-60% uuringus osalenute seas. Autori hinnangul on see tulemus võimalik tänu sellele, et antud finantsinstitutsioonid on tegutsenud Eesti pangandusturul väga pikka aega ja on seetõttu kinnistunud tarbijate mällu. Tulemustest on näha, et kaubamärgi suure tuntuse saavutamine aitab ettevõttel edukalt tegutseda ka konkurentidest väiksema turunduseelarvega.

Uuringu kasutamise võimalused.

Käesoleva uuringu tulemused aitavad mõista tarbimislaenu klientide tarbijakäitumise mõjutegureid. Tarbimislaenu turul tegutsevad krediidiasutused võivad eeltoodud informatsioonile tuginedes töötada välja turundusstrateegia, mis vastab tarbimislaenu turu klientide omadustele.

Autori hinnangul võiks riigi institutsioonide seisukohast olla tähelepanu väärt asjaolu, et tarbimislaenu kliendid on emotsionaalselt ja kiirelt laenu võtmise otsuseid vastuvõtvad inimesed. Samal ajal näitab finantsasutuste reklaami statistika, et kõige agressiivsemalt kasutavad reklaami tarbimislaenu ja kiirlaenu ettevõtted, rakendades reklaamikanalitena enam emotsioone tekitavat televisiooni ja raadiot.

Tarbimislaenu toote vastutustundlik ja läbimõeldud kasutamine eeldab suurema osalusmäära teket enne
laenuotsuse tegemist. Autori hinnangul võiksid tarbimislaenu turul olla laenu võtmise protseduurid rohkem reguleeritud ja laenu võtmise protsess pikem. Autori hinnangul võiks tarbimislaenu turul suurema osalusmäära tekitamiseks olla kohustuslik kehtiva investeerimisprofiili küsimustikuga sarnane tarbimislaenu profiili küsimustik, mis aitaks selgitada nii tarbimislaenu andjale kui võtjale tehinguga kaasnevaid riske.

Kokkuvõte

Töö tulemuste järgi on leidnud kinnitust, et tarbimislaenu klientidele meeldib võrreldes tarbimislaenu mitteklientidega oluliselt vähem pikaajaliselt planeerida oma tulusid ja kulutusi ning tarbimislaenu kliendid on mitteklientidest riskialtimad. Võrreldes mitteklientidega on tarbimislaenu kliendid reklaami vastuvõtmisel pigem emotsionaalse osalustüübiga, mille puhul toetutakse enam tunnetele kui mõtlemisele ja loogikale. Tarbimislaenu kliendid võtavad võrreldes mitteklientidega enam otsuseid vastu sisetundele kui ratsionaalsele analüüsile toetudes.

Uuringu tulemused ei andnud kinnitust väitele, et tarbimislaenu kliendid on reklaamiga kaasneva info töötlemisel madalama osalusmääraga. Tarbimislaenu kliendid on võrreldes mitteklientidega reklaami analüüsimisel kõrgema osalusmääraga ning nende puhul toimub tarbimislaenu reklaami informatsiooni läbitöötamine sügavamalt ja põhjalikumalt. See tulemus võib olla põhjustatud asjaolust, et tarbimislaenu kliendid on võrreldes mitteklientidega tarbimislaenu reklaami osas teadlikumad pakutava teenuse tingimustest ning oskavad paremini hinnata reklaamitava teenuse infot, kuna on ise tarbimislaenu taotlemise protsessi läbinud. Kokkuvõtlikult võib öelda, et töö autori esimene hüpotees on käesolevas uurimuses enamiku hüpoteesi väidete osas leidnud kinnituse.

Töö autor teiseks hüpoteesiks oli väide, et tarbimislaenu kliendid tähtsustavad enam staatust ning teiste tunnustust ning soovivad tarbimislaenu mittekasutajatest enam proovida uusi tooteid ja teenuseid. Uuringu tulemusel selgus, et tarbimislaenu kliendid tähtsustavad mitteklientidega võrreldes rohkem staatust ja teadmisi ning tõekspidamisi. Tarbimislaenu kliendid väärtustavad võrreldes mitteklientidega enam tunnustust ja saavutusi. Autori teine hüpotees on leidnud uuringuga tõenduse staatuse tähtsustamise osas. Uuringuga ei selgunud, et tarbimislaenu kliendid tähtsustaksid mitteklientidest enam tegevust ja uute toodete ning teenuste proovimist. Antud elustiili mõõde (tegevuse tähtsustamine) oli kõrgem nii tarbimislaenu kasutajate kui ka mittekasutajate osas, kuid nende omavaheline erinevus puudus. Kokkuvõtlikult võib öelda, et töö autori teine hüpotees on käesolevas uurimuses leidnud osalise kinnituse.

Töö autori kolmandaks hüpoteesiks oli väide, et massiline kiirlaenude reklaam on muutnud nii olemasolevate kui potentsiaalsete klientide hoiakuid tarbimislaenu kasutamise suhtes negatiivsemaks, kuid samas on informeeritus laenuvõimaluste kohta soodustanud positiivse otsuse tekkimist.

Uuringu põhjal võib kinnitada, et tarbimislaenu reklaamid on uuringus osalenute hinnangul häirivad ja mõjuvad agressiivselt. Autori hinnangul on selle arvamuse taga üldiselt negatiivne meelestatus tarbimislaenude suhtes, mis on majandusraskustesse sattunud inimestele rahaliselt liigselt koormavad ning üldiselt peetakse liigset tarbimist ka üheks praegusel ajal levinud majanduskriisi algpõhjuseks. Uuringu tulemuste põhjal võib siiski väita, et tarbimislaenu reklaam aitab võtta vastu otsuse tarbimislaenu kasutamiseks ning on seega tarbimislaenu turul oluline turundusmeede. Kokkuvõtlikult võib öelda, et töö autori kolmas hüpotees on käesolevas uurimuses leidnud kinnitust.

Käesoleva uuringu tulemused aitavad mõista tarbimislaenu klientide tarbijakäitumise mõjutegureid ning tarbimislaenu turul tegutsevad krediidiasutused võivad eeltoodud informatsioonile tuginedes töötada välja turundusstrateegia, mis vastab tarbimislaenu turu klientide omadustele. Tarbimislaenu turu reguleerimisega seotud avaliku sektori organisatsioonid saavad antud uuringu tulemusi samuti kasutada, et saada ülevaadet tarbimislaenu turu reklaamitegevuse aktiivsusest ning arvestada tarbimislaenu klientide käitumuslike omadustega. Autori hinnangul võiks riigi institutsioonide seisukohast olla tähelepanu väärt asjaolu, et tarbimislaenu kliendid on emotsionaalselt ja kiirelt laenu võtmise otsuseid vastuvõtvad inimesed. Pikendades laenu võtmise protseduuri seadusandlike
regulatsioonidega muutub laenuvõtjate osalusmäär suuremaks ning emotsioonidel põhinevate
laenuotsuste osakaal muutub väiksemaks.

Käesoleva uurimus annab üldise ülevaate tarbimislaenu klientide ja mitteklientide tarbimiskäitumise mõjutegurite erinevuste kohta. Tarbimislaenu turu erinevate segmentide kirjeldamiseks on vajalikud täiendavad uuringud koos statistiliselt usaldusväärsete valimite kasutamisega iga sihtsegmendi osas. Autori hinnangul on finantsteenuste turul tegutsevatele ettevõtetele klientide tarbimiskäitumise analüüsimine oluline nii turundusstrateegia koostamiseks kui ka kvaliteetse laenuportfelli kujundamiseks. Selletõttu on autori arvates olemas vajadus usaldusväärse Eesti finantsteenuste turu segmenteerimismudeli väljatöötamise järele, mille abil oleks võimalik nii tarbimislaenu kui muude laenuliikide turul tegutsevatel ettevõtetel kui ka riiklikel institutsioonidel analüüsida laenuturu klientide tarbimiskäitumise mõjutegureid. Peale psühholoogiliste mõjutegurite on autori hinnangul vaja uurida ka muid tegureid: kultuurilisi, sotsiaalseid ja isiklikke. Laenutoodete klientide otsused on sageli samuti
seotud mitmete tarbijate isikliku elu sündmustega ning täiendavate teadustööde uurimisobjektiks võib olla ka nende sündmuste ja laenuotsuste seoste analüüs.

Selles postituses läheme teemaga edasi ning jõuame tulemusteni.

Uuringu detailsed tulemused.

Üle 65% tarbimislaenu võtnute laenusumma ületab kümme tuhat krooni, sh üle viiekümne tuhande laenanud 19% tarbimislaenu võtnud uuringus osalenut.

1. Võetud tarbimislaenude jaotus summade lõikes

Võetud tarbimislaenudest moodustasid suurima osa krediitkaardid (39%) ja panga tarbimislaenud (25%). Panga arvelduslaenud ja kiirlaenud moodustasid 14% võetud tarbimislaenudest. Antud tulemuste puhul peab kindlasti arvestama, et uuringu tulemused ei kajasta tarbimislaenu liikide osakaalu laenusumma osas.

2. Võetud tarbimislaenude jaotus laenuliikide lõikes

Tarbimislaenude sihtotstarbe järgi on suurim osakaal igapäevaste kulude finantseerimine (37%), sellele järgnevad puhkusereisi finantseerimine (17%), auto soetus (11%), elektroonika soetus (9%).

3. Tarbimislaenu kasutamise sihtotstarve

Tarbimislaenu pakkujate reklaami märkamise osas on kõige enammärgatud SMSLaen’u, Credit24, BIGBANK’i, Swedbank’i ja SEB’i reklaamid. 20-30% uuringus osalenutest olid märganud Omaraha ja Krediidikassa tarbimislaenude reklaame ning teiste turul tegutsevate firmade tarbimislaenu reklaamide märkamise protsent jäi 15% piiridesse.

4. Tarbimislaenu pakkujate reklaami märkamine

Uuringus osalejad on märganud tarbimislaenu reklaami kõige enam televisioonis ja internetis (vastavalt 91% ja 88%). Tarbimislaenu raadio- ja välireklaamina on märganud vastavalt 56% ja 55% küsitletutest. Tarbimislaenu POS-materjale pangakontorites ning otsepostitusmaterjalidena on märganud 41% ja 33% uuringus osalenutest.

5. Tarbimislaenu pakkujate reklaami märkamine - kanalid

Enamus küsitletud inimestest suhtub tarbimislaenu negatiivselt – reklaamid mõjuvad häirivalt ja agressiivselt 58% uuringus osalenud inimeste arvates. Antud tulemused on sarnased Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2008. a. märtsis avaldatud tarbijakaitse olukorra uuringuga, milles järgi oli reklaam häiriv ja agressiivne 59% uuringus osalenud inimesele (Tarbijakaitse olukorrast Eestis 2008, 33).

6. Suhtumine tarbimislaenu reklaami

Tegevuste tähtsustamine (väited „Mulle meeldib vaheldusrikkus minu elus“ ja „Mulle meeldib ise teha asju, mida ma saan kasutada iga päev“) oli nii tarbimislaenu klientide kui ka mitteklientide osas kõige
kõrgemalt hinnatud, kuid samas ei olnud antud väidete osas võimalik tuvastada erinevusi tarbimislaenu klientide ja mitteklientide vahel. Madalamalt hinnatud staatuse ja tõekspidamistega seotud väidete osas ilmnesid mõningad erinevused.

Tarbimislaenu kliendid erinevad mitteklientidest enam selle poolest, et tähtsustavad rohkem staatust (väide „Mulle meeldib juhtida teisi inimesi“) ja teadmisi („Olen kursis viimaste uudistega kunsti, teaduse ja kultuuri vallas“). Tarbimislaenu klientide seas on rohkem inimesi, kes pooldavad uusi ideid ning võivad osta ka luksuskaupu, et demonstreerida oma võimalusi.

7. Suhtumine tarbimislaenu reklaami

Vastavalt uuringu tulemustele väärtustavad tarbimislaenu kasutavad kliendid võrreldes mitteklientidega enam tunnustust („olla teiste poolt imetletud, austatud ja tunnustatud“) ja saavutusi („olla edukas selles, mida tahad teha“). Tarbimislaenu kliendid väärtustavad mitteklientidest vähem turvalisust („olla turvalises keskkonnas ja kaitstud ebaõnne eest“), kuuluvust („olla aktsepteeritud ja vajatud pere liikmete, sõprade või kogukonna poolt“), põnevust („kogeda erutust ja põnevust“) ja eneseaustust („olla uhke enese üle ning olla enesekindel“).

8. Tarbimislaenu klientide ja mitteklientide väärtused

Postituste seeria kolmandas osas toome välja uuringu järeldused ja kokkuvõtte.

Meil on heameel teatada, et kaitsmine läkski möödnud kuul edukalt ja Maksimile omistati sotsiaalteaduse magistrikraad (MA) turunduses.

Kuna uuring on üsna mahukas, siis otsustasime selle tulemused avalikustada juppide kaupa:

1. Uuringu taust, metoodika, eesmärgid ja osalejad.
2. Uuringu detailsed tulemused.
3. Uuringu järeldused ja kokkuvõte.

Seega kel teema vastu huvi, jälgige meie blogi. Olgu öeldud, et täies mahus uuringu lugemiseks tuleb Maksimiga ühendust võtta - andke meile oma soovist märku ja küll me teid kokku viime.

Nüüd aga esimese teema juurde.

Uuringu taust, metoodika, eesmärgid ja osalejad.

Küsitlus viidi läbi 2009. aasta veebruaris ja märtsis. Uuringu sihtrühmaks olid juhuvaliku alusel Eesti elanikud, sh tarbimislaenu kasutajad ja mittekasutajad.

Uuringu küsimustiku küsimustele vastas 152 inimest ning korrektselt täidetuks võis lugeda 137 inimese ankeeti, mis kujunes ka valimibaasi suuruseks. Tulenevalt küsimustiku levitamise meetodist võib käesoleva tööga kogutud andmete kogumit nimetada mugavusvalimiks, mille puhul peab arvestama suure usalduspiiride vahemikuga ja tulemusi võib kasutada üldiste tendentside väljatoomiseks. Arvestades antud vanusegrupi suurusena Statistikaameti andmetel 1. jaanuari 2003 seisuga 983 964 inimest, mida võib nimetada uuringu üldkogumiks. Vastavalt Tarbijakaitseameti tellimusel 2008. a. jaanuaris läbiviidud uuringule on tarbimislaenu kasutajate osakaal 18-74 aasta vanuse elanikkonna seas 15% (Tarbijakaitse olukorrast Eestis 2008, 31). Tarbimislaenu klientide arv võib olla kokku ligikaudu 140 000 inimest. Valimi suurusest tingitud viga ei ületa 95% tõenäosuse tasemel ±
8,37%.

Küsitluse kaudu soovis autor selgitada tarbimislaenu klientide ja mitteklientide arvamusi järgmistes valdkondades:

• Milline on vastaja kogemus tarbimislaenu kasutamisel?
• Milliseid tarbimislaenude reklaame on vastaja märganud ja millistes reklaamikanalites? Milline on tema suhtumine tarbimislaenu reklaami?
• Milline on vastaja osalusmäär ja osalustüüp tarbimislaenu reklaamide puhul?
• Millised on vastajale olulisemad isiklikud väärtused?
• Milline on vastaja käitumine finantsvaldkonna toodete kasutamisel?
• Milline on vastaja elustiil?

Osalenud vastajad olid enamuses Eesti rahvusest ning naiste osakaal oli mõnevõrra kõrgem meeste osakaalust. Paar valimit kirjeldavat graafikut:

1. Uuringus osalenute jaotus soo ja rahvuse järgi

2. Uuringus osalenute ja tarbimislaenu kasutajate jaotus sissetulekute osas

3. Uuringus osalenute ja tarbimislaenu kasutajate vanuseline jaotus

Nagu näha, võib tarbimislaenu klientide puhul välja tuua suurema osakaalu vanuserühma 30 kuni 39 aastat naised - see läheb hästi kokku ka statistikaga, mida oleme varasemalt avaldanud.

Praeguseks kõik - uuringu tulemustest juba peatselt.