Vastloodud ettevõte COFI AS koos ETK Grupiga hakkavad edaspidi säästukaardi omanikele erinevaid finantsteenuseid pakkuma. Selleks loodi tütarfirma ETK Finants (53,7% ETK; 46,3% COFI).

Priit Põldoja Postimehe vahendusel:

ETK Finantsi eesmärk on pakkuda eraisikutele lihtsaid, paindlikke ja igapäevaeluks vajalikke finantstooteid, olles ise kliendi ja ostukoha lähedal. Säästukaardist plaanime välja arendada tarbijale soodsa ja mugava makse- ning finantseerimisvahendi.

Esialgu on ettevõttel plaanis välja tulla krediitkaardiga. Säästukaart on ETK andmetel taskus 316 000 eestimaalasel. Loodav krediitkaart hakkab maapiirkondades täitma pankade jäetud tühimikku.

Lisaks ütleb Põldoja Kaupmeeste Liidu artiklis:

Loodame saada 70 000-80 000 krediitkaardiklienti. See teeb umbes 25% kliendibaasist ehk on märkimisväärne saavutus. Aasta lõpuks investeerime 700 000 eurot (ligi 11 miljonit krooni) ja see peaks krediitkaardi turule toomise katma.

Juba praegu on ettevõte välja öelnud, et vaid krediitkaardiga ETK ja COFI ühisäri ei piirdu. Peale krediitkaardi suunatakse pilk väikelaenude ja kindlustusteenuse poole ning tulevikus peaks ETK Finants ka neid pakkuma.

Seega on Eesti pankadele, kiirlaenupakkujatele ja kindlustusega tegelevatele ettevõtetel peagi turul uus ja tugev konkurent.

Avasime sel nädalal kiirlaenude ja SMS laenude otsingumootori Pikavippi.info Soome turul.

Täpsem pressiteade on soome keeles kättesaadav meie kohalikult saidilt:
Pikalainojen hakukone www.pikavippi.info avattu

Kristen Michal. Pilt: Postimees

Peagi võtab Kristen Michal oma eelkäijalt Rein Langilt justiitsministri rolli üle, mis tähendb ühtlasi, et õiguskantsler Indrek Tederile peab just tema vastust andma.

Meenutuseks veel, et Indrek Tederi analüüsi kohaselt riivab tsiviilseadustiku üldosa seadus ülemääraselt kiirlaene pakkuvate ettevõtjate põhiõigusi.

Oma tänases intervjuus Postimehele mainib Michal, et ta on liberaal ja vabaduste ning põhiseaduslike õigus­te kaitse ei kao kuhugi. Siit võib seega järeldada, et ettevõtjate põhiõigusi otseselt piiravad seadused peaksid tulevasele justiitsministrile otseselt korda minema ning ta peaks olema huvitatud olukorra parandamisest.

Hinnatõusu väljaselgitamise meetodiks kasutati 2011.a. jaanuari hinnataseme võrdlust 2010.a. detsembri hinnatasemega tuginedes Eesti Statistikaameti andmetele.

Kokku osales hääletuses 1289 inimest, kellest 12% arvas, et euro tulek ei tõsta Eestis hindasid ja 88% arvas, et euro tõstab hindasid.

Eesti Statistikaameti andmetele langesid hinnad 2011.a. jaanuaris võrrelduna 2010.a. detsembriga -0,02%.

Seega osutus õigeks vastuseks, et Euro tulek ei tõstnud Eestis hindasid.

Loosimise võitjaga võetakse ühendust ja teavitatakse EuroEesti.ee veebis.

Samas teemat kaua vältida ei anna ja küllap uues Riigikogus juba see teema ka arutusele võetakse, sest asi on üsna selge ning ignoreerida seda ei saa. Tänu Folkia AS Eesti filiaali (Monetti) initsiatiivile analüüsis õiguskantseler Indrek Teder teemat ning lühike järeldus on, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lõiked 3-4 oma koostoimes riivavad ülemääraselt kiirlaene pakkuvate ettevõtjate põhiõigusi.

Kogu analüüsi dokumenti saab täies mahus lugeda Õiguskantsleri veebist (PDF).

Indrek Teder palub dokumendis justiitsminister Rein Langil välja töötada tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis kõrvaldaks seadusest probleemid. Samuti palub ta 18.veebruariks 2011 tagasisidet, kas Rein Lang peab võimalikuks alustada vastava eelnõu väljatöötamist. Kas tagasiside ka anti, seda ei oska öelda. Selge on see, et praeguseks veel midagi arutama pole hakatud.

Lisame siia veel paar väljavõtet Indrek Tederi kommentaaridest:

/…/
Leian, et on väär eeldada, et turuhinnaga antud laen on eelduslikult heade kommete vastane. Teenustel ja kaupadel on majanduslik väärtus. Ettevõtja pakub enda kaupu ja teenuseid reeglina välja sellise hinnaga, mis katab teenuse ja kaubaga seotud kulud ja võimaldab tal saada mõistlikku tulu. Vaba konkurents turul peaks üldjuhul välistama selle, et ettevõtja lülitab teenuse/kauba hinna sisse ebamõistlikke kulusid või saab ülemäärast tulu. Kui ettevõtja seda teeks, tekiks üldjuhul turule teine ettevõtja, kes pakuks isikutele sama kaupa/teenust odavama hinnaga ning esimene ettevõtja oleks samuti sunnitud ülemäärase tulu teenimisest loobuma või vastasel korral turult kaduma.

Minu teada ei analüüsinud riigikogu intressipiirangut seades kiirlaenude turgu ega seda, millise hinnaga on turul kiirlaenud. Riigikogu ilmselt ei teadvustanud, et kiirlaenuturul saadaolevad tooted ongi suhteliselt kallid ja et see kallidus on suure tõenäosusega majanduslikult põhjendatud. Selliste laenude suurem kulukus võrreldes näiteks veidi pikemaajaliste krediidiasutuste poolt antud laenudega võib muu hulgas olla tingitud sellest, et need laenud krediidiandja jaoks suure riskiastmega.
/…/

Eks ole näha, kas ja millal teema taaskordselt hargnema hakkab. Kiirlaen.info plaanib igatahes arengutel silma peal hoida nagu me seda ka varasemalt tegime.

Sel nädalal avasime kiirlaenude ja SMS laenude otsingumootori Kredits24.info Läti turul.

Täpsem pressiteade on läti keeles kättesaadav meie kohalikult veebilehelt:
Jauns ātro aizdevumu meklēšanas instruments www.kredits24.info

Tänasest Postimehest võibki lõpuks lugeda, et kiirlaenufirma Credit24 hakkas laenu andma otse Maxima XX ja XXX märgistusega kauplustes.

Siinkohal soovitame kindlasti enne laenamist järgi mõelda selle vajalikkus ning erinevaid variante kaaluda. Kui laenu otsus tehakse, tuleks enne kõiki võimalusi omavahel võrrelda. Probleeme tagasimaksmisega oleks kindlasti vähem, kui enne laenu võtmist võrreldakse pakkumisi ja valitakse soodsaim.

Poes kiirlaenude andmist on samas raske keelata, sest sel juhul võiks juba laialdaselt kasutusel olevad krediitkaardid ka ära keelata.

Probleem pole mitte võimaluses laenata vaid kusagil mujal.

Kiirlaenude hindades on võrreldes 2010 detsembri seisuga toimunud oluline muutus. Nimelt on esmaklientide hinnad mõnevõrra langenud ja püsiklientide hinnad oluliselt tõusnud, mis on kiirlaenuturu üldist hinnataset tõstnud 4% võrra. Seega euro tulekuga on kiirlaenude hinnad kallinenud.

Püsiklientide pakkumised on 2010 aasta lõpuga võrreldes kallinenud ligi viiendiku võrra ehk 19%. Esmaklientidele suunatud pakkumiste hinnad on aga läinud 9% võrra odavamaks.

Siinkohal on hea meenutada 2010 juulis avaldatud statistikat, mille kohaselt olid kiirlaenude hinnad võrreldes 2010 aasta kevadega tõusnud keskmiselt 2,1%. Hinnatõusu vedas ka toona püsiklientidele mõeldud pakkumiste kallinemine, mis olid poole aastaga kallinenud keskmiselt 6,4%. Esmaklientidele suunatud pakkumised olid tookord aga läinud 2,5% võrra odavamaks.

Samal teemal:

• Äripäev
• Delfi

Tänasest on Eestis käibel EURO. Kas hinnad hakkavad tõusma?

Avalda arvamust ja võida 100 EUR!

Anname teada, et Kiirlaen.info otsingumootor läheb lõplikult EURO’le üle 2011 aasta jaanuari kahe esimese nädala jooksul.

SMS Laen Maailm blogi peamised märksõnad olid: sms laen, laen internetist, kiirlaen, laenamine.
Blogi pealkiri: Kust saab kõige parema intressiga SMS laenu või kiirlaenu? Kuidas võtta SMS laenu?

Seoses sms-laen.com domeeni hiljutise ülevõtmisega Kiirlaen.info poolt on nüüdsest SMS Laen Maailm blogi sisu tõstetud üle meie finantsblogisse omaette teemana SMS Laen Maailm.

Kõik teemad on taastatud ja kättesaadavad varasemate teemade pealkirjade kaupa uues asukohas:

• Balti Investeeringute Grupp
• Hansapank
• Kinnisvara
• Mobile Credit Estonia
• Nordea pank
• Sampo Pank
• SMS Laen
• Ühispank
• Uudised

Veel poolaasta lõpus ulatus tähtajaks tasutumata laenude maht 222,3 miljonini ehk 13,8 protsendi panga laenuportfellist.

Kõrge riskitasemega klientidele laenu andev pank on raportis välja toonud ka tähtaja ületanud laenude kogumahu, mis ulatus 823,8 miljoni kroonini ehk 43 protsendini panga laenuportfellist. Üle poole laenudest on tähtaeg ületatud enam kui kaks kuud.

BIGi omakapitali maht ulatus septembrikuu lõpus 418 miljoni kroonini ning pank on selle aasta 9 kuuga teeninud 131,7 miljoni krooni eest kasumit.

Kirjutatud: 29. november, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/11/29/bigile-on-tagasi-maksmata-ule-17-laene/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

Konkurentsiamet ei leidnud panga tegevuses midagi taunimisväärset.

Osaühingud Credit Invest ja Placet Group kaebasid konkurentsiametile SEB Eesti Ühispanga peale, sest viimane keeldus kiirlaenufirmadega sõlmimast pangalingi kasutamise lepingut.

See lubanuks kiirlaenufirmade klientidel ennast tuvastada ka U-Neti kaudu.

Konkurentsiamet seaduserikkumist ei leidnud ning esmaspäevase otsusega menetlus lõpetati.
SEB Eesti Ühispank teatas ametile, et pank on otsustanud, et uute SMS- ja kiirlaenu pakkujatega enam pangalingi kaupmehelepinguid ei sõlmita ning vabaneda püütakse ka juba olemasolevatest lepingutest.

Pank viitas oma vastuses, et pangalink pole piisavalt turvaline, aga ka asjaolule, et ettevõtte tegevus kahjustab kogu laenuturu usaldusväärsust “Riigi poolt reguleerimata SMS- ja kiirlaenude väljasta-mine halvendab SEB klientide võimet tagasi maksta SEB poolt väljastatud laene ja täita muid kohustusi,” teatas pank konkurentsiametile.

Credit Investi omanikku Fred Hälingut konkurentsiameti otsus ei üllatanud. “Ühispank on väga mõjuvõimas ettevõte. Konkurentsiameti otsust lugedes jäi kohati mulje, nagu oleksid selle kokku kirjutanud Ühispanga inimesed,” lausus Häling.

Tema hinnangul peab pank kiirlaenuettevõtteid oma konkurendiks ning üritab neid laenuturult välja ajada. “Teiste pankadega ei tekkinud lepingute sõlmimisel mingisuguseid probleeme,” lisas Häling.

Kahju ka pangale

Sama ettevõtte tegevjuht Valdis Kald leidis, et pank tekitab kahju omaenda klientidele. “Näiteks ei saa kliendid oma laene interneti kaudu pikendada,” ütles ta. Klientide osakaal, kes Ühispanga kaudu ennast autoriseerida soovivad, on tema hinnangul umbes kolmandik.

Kiirlaenufirma Raha24.ee juhataja Urmo Kokmann sõnas, et ettevõtte koostöö SEB Eesti Ühispangaga sujub probleemivabalt. “Lepingu sõlmimine Ühispangaga oli teiste pankadega võrreldes keerulisem.”
Hansapank jätkab peadirektor Priit Põldoja sõnul väikestele laenukontoritele autoriseerimisteenuse pakkumist.
- Valitsus saatis oktoobri keskel riigikokku seaduseelnõu, millega kliendi tuvastamine muutub laenuandjatele kohustuslikuks.
- Raha24.ee juhataja Urmo Kokmanni hinnangul on SMS- laenuäri tugevam reguleerimine vajalik.
- Credit Investi omaniku Fred Hälingu sõnul ei sunni Ühispanga tegevus teda laenuäri lõpetama. “Olen laenuäris olnud juba kolm aastat, SMS-laen on vaid viimase aja toode.” lausus ta.
- Konkurentsiamet tõdeb oma otsuses, et Credit Invest annab laenu aastase arvestusliku intressiga 360%, samas kui pankade krediitkaartide aastaintress on 12-16%.
- Konkurentsiameti kolmanda järelevalveosakonna juhataja Sirje Pastaruse sõnul ei ole kiirlaenuettevõtetelt rohkem kaebusi pankade kohta laekunud.

Kirjutatud: 29. november, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/11/29/seb-eesti-uhispank-piirab-sms-laenu-votmist/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

“Meilt võtab iga päev keskmiselt 3000 krooni kaupa laenu 300 inimest, mis tähendab, et suudame pakkuda suurpankadest ja konkurentidest paremaid tingimusi. Samuti ei teki inimestel sellise summa tagasimaksmisega üldjuhul probleeme, sest seda tehakse tavaliselt järgmisest kuupalgast,” vahendas SMS Laen OÜ ettevõtte tegevdirektori Aaro Sosaare sõnu. Tema sõnul on endiselt väga populaarsed laenusummad 1000 ja 3000 krooni.

SMS Laen kolmekordistas aastaga mahu

SMS Laen OÜ väljastatud laenude kogumaht on kasvanud võrreldes 2006. aasta septembri ja oktoobriga üle kolme korra. Väljastatud laenude kogumaht ulatus tänavu 10 kuuga 200 miljoni kroonini.
“Kuigi Eesti Panga ja suurte kommertspankade statistika näitab laenuvõtmise vähenemist tervikuna ning ka laenumaksetega järjest sagedasemat hilinemist, on interneti teel ja SMSiga võetavate laenude turg veel kasvujärgus,” ütles SMS Laen OÜ tegevdirektor.

Hinnanguliselt on SMS Laenu turuosa Eesti väike- ja kiirlaenude turul üle 55%.

Sosaare sõnul jääb laenu tähtajaks tagasimaksmisega hätta umbes 5% laenuvõtjatest. Neist umbes kaks kolmandikku maksab laenu kolme kuu jooksul vastavalt sõlmitud kokkulepetele tagasi.
SMS Moneyl päevas 60-80 laenuvõtjat

SMS Money juhatuse liige Aleksandr Kostin rääkis, et nendelt saab ühe päeva jooksul SMS-laenu umbes 60-80 inimest. “Meil ei ole väga suur firma, seega meie jaoks on see tulemus hea,” ütles Kostin.
Praegu pakub SMS Money pikaajalistele klientidele kuni 3000 krooni laenu ja uued kliendid saavad kuni 2000 krooni laenu, rääkis Kostin, kelle sõnul kasutatakse maksimaalse summa võtmise võimalust agarasti.
Detsembrist lubab SMS Money Kostini sõnul klientidele kuni 4000 krooni SMS-laenu andma hakata.
Laenutähtaja ületavad Kostini teada umbes 10% SMS-laenajatest, nende umbes 1% venitab maksmisega sedavõrd kaua, et minnakse võla sissenõudmiseks kohtusse.

Raha24 tegevjuhi Urmo Kokmanni sõnul eelistatakse nendelt laenates keskmisi ja väiksemaid summasid. Suuremaid summasid, mida Raha24 SMS-laenuna pakub, saab laenata ainult eelneva internetipõhise registreerimise alusel.

Kirjutatud: 28. november, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/11/28/sms-laenude-andjatel-jagub-kliente-ja-mahud-kasvavad/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

“Meilt võtab iga päev keskmiselt 3000 krooni kaupa laenu 300 inimest, mis tähendab, et suudame pakkuda suurpankadest ja konkurentidest paremaid tingimusi. Samuti ei teki inimestel sellise summa tagasimaksmisega üldjuhul probleeme, sest seda tehakse tavaliselt järgmisest kuupalgast,” vahendas ettevõte SMS Laen OÜ tegevdirektor Aaro Sosaare sõnu.

Tema sõnul on endiselt väga populaarsed laenusummad nii 1000 kui ka 3000 krooni.

SMS Laen OÜ väljastatud laenude kogumaht on kasvanud võrreldes 2006. aasta septembri ja oktoobriga üle kolme korra. Väljastatud laenude kogumaht ulatus tänavu 10 kuuga 200 miljoni kroonini, ettevõtte puhaskasum oli 10,4 miljoni krooni.

“Kuigi Eesti Panga ja suurte kommertspankade statistika näitab laenuvõtmise vähenemist tervikuna ning ka laenumaksetega järjest sagedasemat hilinemist, on interneti teel ja SMSiga võetavate laenude turg hetkel veel kasvujärgus,” ütles SMS Laen OÜ tegevdirektor.

SMS Laen OÜ on kogu oma tegevuse jooksul alates augustist 2006 andnud laene välja 240 miljoni krooni eest. Ettevõttel on registreerunud kasutajaid üle 40 000, kellest enam kui pooled on võtnud laenu mitu korda. Hinnanguliselt on SMS Laenu turuosa Eesti väike- ja kiirlaenude turul üle 55%.

Kirjutatud: 27. november, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/11/27/sms-laen-ou-meilt-votab-laenu-iga-paev-300-inimest/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

Päevaleht Online uuris erinevatelt Eesti finantsinstitutsioonidelt ning- asutustelt SMS-laenu mõju kohta kogu riigi majandusele ning tarbjakäitumisele, kõik eksperdid leidsid, et jutud SMS-laenuga kodulaenumakse tasumisest on liialdatud.

Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Sven Meimer arvab, et kuna SMS laenude osakaal kõigi laenude hulgas on marginaalne. Tõenäoliselt moodustavad SMS-laenud alla 1% kõigist välja antud laenudest, siis nende mõju kogu riigi majandusele on vähene.

Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm rääkis, et näiteks elamuasemelaenu on võimalik SMS-laenu või mistahes muu väikelaenuga teenindada vaid väga piiratud mahus ja lühiajaliselt.

“Raskused elamuasemelaenu tagasimaksmisel on tingitud inimese enda laenusuutlikkuse valest hindamisest või mõnest muust ootamatust elujuhtumist, mis on tinginud tulude vähenemise. Hilisem väikelaenu võtmine on juba varasemate valede või ebaõnnestunud otsuste tagajärg, mille mõju laenukoormusele tervikuna on väike ja mis ei ole SMS-laenu kui teenuse probleem,” arvas ta.
SEB Eesti Ühispanga väikefinantseerimise suuna äriarendusjuht Kerly Tosvel avaldas arvamust, et ei saa välistada, et keegi kasutab kodulaenumaksete tasumiseks SMS-laenu, kuid SMS-laenuga kodulaenu tasumine ainult süvendab tekkinud probleemi.

„SMS-laenude mõju tarbjakäitumisele on tarbimisvõime vähenemine, kui vaadata pikemat perioodi kui üks päev. Tarbimisel tulevikutulude arvelt on tasu maksmine loomulik, kuid teenusepakkujate poolt küsitav marginaal võib mõjutada tarbimisvõimet märkimisväärselt olulisel määral,“ lisas ta.
Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna analüütik Madis Aben arvab, et kiirlaenud suurendavad põhimõtteliselt finantsturu paindlikkust, lisades krediiditurul pakkumist ning alandades krediidi saamise künnist. See võimaldab nihutada tarbimist nihutmisele tulevikust olevikku nende inimeste osas, kes riiklikule finantsjärelvalvele allutatud krediidiasutustest mingil põhjusel laenu ei saa.
„Need on inimesed, kelle riskigrupp on pankade jaoks kõrge – selle kõrgema riski maandavad kiirlaenupakkujad laenuraha kõrgema hinnaga,“ lisas ta.

Rahandusminister Ivari Padar rõhutab, et SMS- ja muud kiirlaenud ei tohi tulla hämaratest, seadusega täpselt reguleerimata nurgakontoritest. Riik peab garanteerima, et asi oleks läbipaistev ja inimestele nende rahalised kohustused täpselt lahti seletatud.

„Laenu ei ole mõistlik võtta hetkeotsuse põhjal - kui inimene juba laenukontorisse lepingut sõlmima läheb, siis on loota, et tehakse ka läbimõeldum otsus. Muu hulgas aitab kiirlaenudega seonduvat paremini reguleerida praegu riigikogus olev rahapesu ja terorismi tõkestamise seadus,” arvab Padar.

Kirjutatud: 22. november, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/11/22/sms-laenud-kodu-ostmisel-abiks-ei-ole/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

Riigikogus on täna esimesel lugemisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu, mis raskendab muu hulgas SMS-laenude väljastamist.

Eelnõu reguleerib kohustatud isikute, nagu finantsteenuste pakkujate, õnnemängude korraldajate, kinnisvaravahendajate, pandimajapidajate jne kohustusi kliendi isiku tuvastamisel ja kontrollimisel täpsemalt kui praegu kehtiv seadus.

See tähendab näiteks, et ka SMS-laenu pakkujad peavad edaspidi laenaja isikuttõendava dokumendi alusel tuvastama, teatas rahandusministeerium.

«Riik ei saa sallida hämaraid võlakontoreid. Iga inimene teeb küll oma laenuotsused ise, aga riigi ülesanne on maksimaalselt kontrollida, et SMS-laenude pakkujad toimiksid läbipaistvalt ja nende taust oleks puhas,» ütles rahandusminister Ivari Padar.

Eelnõu jõustumisel laieneb isikute ring, kes peavad oma majandus-, kutse- ning ametitegevuses rakendama selle seaduse nõudeid.

Lisaks eelpool mainitud kohustatud isikutele peavad seaduse nõuetega arvestama kõik kauplejad, kui neile tasutakse sularahas üle 200 000 krooni ning teatud juhtudel ka notarid, advokaadid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid või muud õigusteenuse osutajad.

Uue nõudena peab kohustatud isik, välja arvatud krediidiasutus, teatama rahapesu andmebüroole igast tehingust, kus sularahas või muus vääringus tasutakse 500 000 krooni või enam.

Oluliseks uuenduseks on ettevõtjate registreerimiskohustus majandustegevuse registris.

Eelnõu kohaselt tuleb majandustegevuse registris registreerida kõik finantsteenuseid osutavad ettevõtjad, kes ei kuulu finantsinspektsiooni järelevalve alla. Muu hulgas peavad end registreerima ka SMS-laenude pakkujad.

Oluliselt on täpsustatud nõudeid isikutele, kes saavad olla selliste ettevõtete või nende juhtorgani liikmeteks. Registreerimise tingimuseks on, et neil ei oleks kehtivaid kriminaalkaristusi mõne tahtlikult toimepandud kuriteo ega rahapesu või terrorismiga seotud kuritegude eest.

Sarnased nõuded tuleb kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel üle võtta hiljemalt 15. detsembriks.

Kirjutatud: 21. november, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/11/21/kiirlaenude-votmine-voib-minna-lahiajal-raskemaks/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

BIG hindab esmakordselt Moody´selt saadud reitingut kõrgelt, eriti võttes arvesse ettevõtte suhtelist väiksust Euroopa mastaabis ning Baltimaade majanduskeskkonna hetkeseisundit.

Moody’s hindas positiivselt BIG-i kasumipotentsiaali, adekvaatset kapitalibaasi, tegevuse efektiivsust ning krediidiriski hajutatust.

Nõrgemate pooltena tõi reitinguagentuur välja kitsas tarbimislaenude sektoris tegutsemist ning ettevõtte kiirest arengust ja suhtelisest väiksusest tulenevad riskid.

Reiting annab BIG-ile eelise stabiilsete finantsvahendite kaasamisel rahvusvahelistelt finantsturgudelt.
Balti Investeeringute Grupi Pank AS (BIG) on Eestis liider väikelaenude turusegmendis. BIG annab kolmes Balti riigis tööd kokku ligi 400 inimesele.

Ettevõtte laenuportfell ulatus tänavu esimese poolaasta lõpuks üle 1,6 miljardi krooni. BIG-i võlakirjad on noteeritud Tallinna ja Stockholmi börsil.

Kirjutatud: 20. november, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/11/20/big-sai-rahvusvahelise-krediidireitingu/
Loe lisa: SMS Laen Maailm