Tänaseks on teema juba kõvasti pingeid kruvinud ning näiteks Triobet on minemas maksuameti vastu kohtusse.

Antud teemast kirjutasime esimene kord eelmisel aastal, kui Riigikogu seadusandluse täiendamisega tegeles. Siinkohal ei hakka pikalt arutama, kas antud ettekirjutus on õige või vale ning kas seda oleks võinud kuidagi teistmoodi lahendada. Fakt on see, et EMTA ettekirjutuse tegi ja samuti on fakt see, et neid internetiühenduse pakkujad, kes netikasiinode, pokkeritubade ja “betting” lehtedele ka pärast 15.märtsi 2010 ligipääsu võimaldavad, ähvardab kuni 40 000 EEK suurune trahv.

Blokeeringust on teatavasti võimalik ka mööda hiilida, ent enamus kasutajate jaoks on see liiga keeruline (üks märksõna siinkohal on “proxi server”). Ilmselt on juba õige pea oodata ka vastavaid juhiseid, kuidas neid veebilehti siiski kasutada oleks võimalik.

Seniks aga edastame Eesti Maksu- ja Tolliameti veebilehelt pärineva ebaseaduslike kaughasartmängu domeeninimede nimekirja. Huvilised võivad siis jälgida, kas nende internetiühenduse pakkuja võimaldab neid lehti pärast 15. märtsi külastada või mitte!

Ebaseadusliku kaughasartmängu domeeninimed
(12.03.2010 seisuga)

1. 1clubcasino.com
2. 5betpoker.com
3. 7reels.com
4. 7spins.com
5. 7sultans.eu
6. 24hpoker.com
7. 24ktgoldcasino.com
8. 32red.com
9. 777dragoncasino.eu
10. 888.com
11. absolutepoker.com
12. aladdinsgoldcasino.com
13. allpokercasino.com
14. allslotscasino.com
15. allstarslots.com
16. aspinalls.com
17. aztecasino.com
18. aztecrichescasino.com
19. bet24.com
20. betfair.com
21. betsafe.com
22. betsson.com
23. betway.com
24. blackjackballroom.com
25. box24casino.com
27. bwin.com
28. cabaretclub.com
29. cakepoker.com
30. cameocasino.com
31. captaincookscasino.com
32. carbonpoker.com
33. caribbeangold.com
34. carnivalcasino.com
35. casineto.net
36. casino.com
37. casino.winner.com
38. casinobellini.com
39. casinoclassic.com
40. casinodelrio.com
41. casinoeuro.com
42. casinoking.com
43. casinokingdom.com
44. casinolasvegas.com
45. casinoriva.com
46. casinosplendido.com
47. casinotropez.com
48. cdpoker.com
49. chanceroom.com
50. cherrycasino.com
51. cherryredcasino.com
52. cityclubcasino.com
54. clubdicecasino.com
55. clubworldcasinos.com
56. cocoacasino.com
57. craps.com
58. crazypoker.co.uk
59. crazyslots.com
60. crazyvegascasino.co.uk
61. davincisgold.com
62. desertdollar.eu
63. doylescasino.com
64. doylesroom.com
65. empirepoker.com
66. englishharbour.com
67. entercasino.com
68. eucasino.com
69. europacasino.com
70. eurosuperpoker.com
71. everestcasino.com
72. everestpoker.com
73. firstrealpoker.com
74. flamingoclub.com
75. fortuneroom.eu
76. fulltiltpoker.com
77. gamingclub.com
78. gocasino.com
79. goldenpalace.com
80. goldenrivieracasino.com
81. goldentigercasino.com
82. goldfishka.com
83. gowildcasino.com
84. grandevegascasino.com
85. grandonline.com
86. grandplaycasino.com
87. heypoker.com
88. hollywoodpoker.com
89. intercasino.com
90. jackpotcity.co.uk
91. jackpotsinaflash.com
92. kazinoroyal.com
93. kingneptunescasino.com
94. kingsolomons.com
95. kroonikabingo.com
96. ksonlinecasino.com
97. kspoker.com
98. ladbrokes.com
99. lasvegasusacasino.com
100. littlewoodspoker.com
101. lucky18casino.com
102. luckyacepoker.com
103. luckyemperorcasino.com
104. luckynugget.co.uk
105. magicboxcasino.com
106. mansioncasino.com
107. mansionpoker.com
108. mariabingo.com
109. mariapoker.com
110. mayflowercasino.com
111. millionairecasino.com
112. mintedpoker.com
113. mummysgold.com
114. noiq.com
115. nordicbet.com
116. onlinevegas.com
117. opoker.com
118. pacificpoker.com
119. paradise8.com
120. partypoker.com
121. phoeniciancasino.com
122. piggscasino.com
123. planet23.com
124. platinumplay.eu
125. poker.balkanbet.com
126. poker.bet365.com
127. pokerheaven.com
128. pokerroom.com
129. pokerstars.com
130. primecasino.com
131. pkr.com
132. purevegascasino.com
133. reefclubcasino.com
134. richcasino.com
135. riverbelle.co.uk
136. roxypalace.com
137. royalapollo.com
138. royalvegas.eu
139. rubyfortune.com
140. rubyroyal.com
141. rushmoreonline.com
142. s3.slotsplus.com
143. scasino.com
144. silverdollar.com
145. slotocash.com
146. slotsgalore.com
147. slotsoasis.com
148. slotsvillage.com
149. spinpalace.com
150. strikeitluckycasino.com
151. sunpalacecasino.com
152. superiorcasino.com
153. superslots.com
154. suprocasino.com
155. thisisvegas.com
156. titancasino.com
157. tobet.com
158. triobet.com
159. ultimatebet.com
160. unibet.com
161. vegascasinoonline.com
162. vegaspalms.eu
163. vegasred.com
164. vegastowers.eu
165. vegasvilla.eu
166. villento.com
167. williamhill.com
168. williamhillcasino.com
169. windowscasino.com
170. winpalace.com
171. winwardcasino.com
172. vipcasino.com
173. vipslots.com
174. virgingames.com
175. virtualcitycasino.com

Tarbija24 vahendusel avaldatud uuringutulemustest selgub, et tüüpiline korduvlaenaja on rahaga seotud otsustes ärevam ja ebakindlam kui inimene, kes kiirlaenu võtnud pole. Oma rahalise seisu jälgimises pole ta kuigi järjekindel ega kaalutlev ning säästmisele ta eriti ei mõtle.

Tüüpiline korduvlaenaja on oma eluga vähem rahul. Ta on kõhklevam ja ebalevam oma tulevikuväljavaadete osas ning oma elu tajub ta vähem lootusrikkana.

Uuringust koorus ka välja ka, et just korduv kiirlaenu klient tunneb suuremat hirmu rahaliste raskuste ees, kui tavainimene. Kui enamikku mõte ajutistest rahalistest raskustest oluliselt ei heiduta, sest nende meelest on olemas võimalused lisaraha teenimiseks, siis mitmeid kordi kiirlaenu võtnud inimesed on selles osas tavainimestest märksa pessimistlikumad.

Kiirlaenude spiraali sattunud inimene on sageli seotud ka mitme paralleelse laenukohustusega - krediitkaardimaksete, teiste väikelaenude, järelmaksude ja tuttavatelt saadud laenudega. Sageli käib kiirlaenuvõtmine ka käsikäes järelmaksu abil ostmisega.

Tänasest algas EuroEesti.eu keskkonnas kampaania: Kas Eestis tuleb käibele EURO?
Avalda oma arvamus ja võid võita 100 EURi!

Meil ei jää siinkohal muud üle, kui sellega nõustuda. Meenuvad Hannes Vallikivi sõnad ning mõningad prognoosid selle kohta, mida seadusemuudatus kaasa võiks tuua (ja paljuski tõigi).

Artur Sanglepp kirjutab Äripäevas, et hetkeseisuga pole kiirlaenude hindades muutusi toimunud. Siinkohal viitaks meie hiljutisele ülevaatele, mille kohaselt hindade langus on siiski toimunud, kuid ilmselt mitte aasta tagasi oodatud mahus.

Seaduseandja poolt tehtut kommenteerib ta aga artiklis järgnevalt:

On sügavalt kaheldav, kas õigusalaste eriteadmisteta võlgnik oskab TsÜS paragrahv 86 suhtes üldse mingit seisukohta võtta. Oluliselt ei aita kaasa selline konstruktsioon nagu “heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas”, kuna tekib küsimus, kas heade kommete vastane kohustuste vahekord võib mingitel tingimustel olla mõistlik (ilmselt mitte). Jääb selgusetuks, miks pidi seadusandja vajalikuks normilausesse kirjutada lisaks fraasile “heade kommete vastaselt” ka sõna “ebamõistlik”. Õigusnormi leksikaalselt tõlgendades võib seega jõuda järelduseni, et heade kommete vastane tehing ei ole tühine, kui see on “mõistlik”. Isegi professionaalsetele juristidele on normi raske tõlgendada, ilma sõna “ebamõistlikult” eemaldamiseta.
/…/
Seadusemuudatuse seletuskirja autorite meelest võib võlausaldaja öelda, et ta ei pidanud võlgniku erakorralisest vajadusest teadma, kui ta piisava hoolsusega kontrollis võlgniku isikut, sealhulgas võlgniku majanduslikku tausta. Täpselt milliseid toiminguid võlausaldaja “piisava hoolsuse” ilmutamiseks läbi viima peab, on hetkeseisuga aga lahtine, mistõttu on raske prognoosida vastava sisuga vaidluste tulemust. Nõutav hoolsuse määr ei saa olla ka selline, mis ebamõistlikult takistab kiirlaenuteenuse osutamist, arvestades, et üldjuhul on sellised laenulepingud siiski sõlmitud vabast tahtest ja seega heade kommetega kooskõlas.

Seega esmapilgul kiirlaenupakkujate suunas avatud tuli paistab hoopiski Toompeale suunatud olema, mistõttu lõpetakski selle artikli tsitaadiga president Toomas-Hendrik Ilvese kõnest Eesti Vabariigi 92. aastapäeva tseremoonial Tartus, Vanemuises:

Tuleb kokku leppida ka ühiste mängureeglite, meie seaduste muutmise viisis. Mitmed Eesti tippjuristid, õigusfilosoofid ja mõjukad mõtlejad on kutsunud üles loobuma seaduste hoogtööna muutmisest.
/…/
Las nüüd kujuneb harjumus, õigusalane teadmine ja praktika. Seepärast ei pea me raiskama aega tarbetute seadusetekstide kirjutamisele.

Samas Kiirlaen.info otsingumootoris olevate äärmuste (kuni 999 krooni ja 10000 krooniste laenude) ja vahemikus 4000-6999 krooni olevate laenude vastu on aasta keskel rohkem huvi tuntud, kuigi ka selles kategoorias on üldine trend aasta lõikes siiski stabiilne.

Perioodide osas on aasta lõikes kõige atraktiivsemad olnud 1-kuulised laenud, samas 2-nädalaste laenude vastu on huvi olnud stabiilselt peaaegu sama suur. Otsingutrend on aasta lõikes olnud mõlemas kategoorias langev – sellevõrra on suurenenud huvi teiste perioodide vastu. 2-3 kuuliste laenude summaarne otsingumaht on aasta lõikes märgatavalt tõusnud. Huvi kõige pikemate, 6-kuuliste laenude vastu, on näidanud üles aeglast kasvutrendi terve 2009 aastal vältel.

Huvitaval kombel on aga võrreldes eelmise aasta augustiga jäänud kiirlaenude üldine hinnatase hetkel samaks, kusjuures püsiklientide pakkumised on kallinenud 7%. Vaadates esmaklientide laenuhindu, siis toimus seal 2009 aasta lõpus lühiajaline kallinemine, ent praeguse seisuga on esmaklientide laenuhind jäänud samale tasemele.

Peagi on oodata ka ülevaadet terve 2009 aasta kohta. Viime hetkel vastavaid analüüse läbi ja anname sellest blogi vahendusel teada, seega hoidke meil silm peal.

Eelmise aasta detsembris toiminud e!MEEDIA konverentsil tutvustas BigBank grupi digitaalse meedia spetsialist Erti Luik, milliseid internetireklaami vahendeid kasutades on BIGBank on oma edu saavutanud.

Täpsem info koos video ja slaididega internetiturunduse blogis.

Kuna ettevõtte üheks viimase aja olulisemaks ideeks on kiirlaenu mainest distantseerumine ja n.ö. kiirlaenupakkujatest üle astumine, siis tundsime huvi, kuidas keskkonnal läheb eriti just võlgnikke silmas pidades. On ju isePankuri üheks üllaks motivaator-ideeks viia laenusoovijad ja investorid omavahel otse kokku, vältides vastavaid teenuseid pakkuvaid asutusi. Vahelepõikena märgiks siinkohal ära, et alates eelmisest kuust saab portaalis investeeringuid teha ja laenu võtta ka juriidiline isik, täpsemalt: teenused ettevõttele. Seega on laiendatud potentsiaalsete investorite ringi ja püütakse laenupakkujate valikut suurendada, aga kuidas siis on ikkagi lood laenu võtjatega ja võlglastega?

Viskasime pilgu peale portaali statistika lehele ja sealt võlgnike kohta infot ei leidnud - vastav info on kättesaadav eraldi võlgnike sektsioonist. Kui nendelt kahelt lehelt kättesaadava info Excelis kokku panna, siis tulemus pole just rõõmustav. Toomegi siinkohal välja mõned olulised punktid (statistika seisuga 08.02.2010):

• Kokku võlas 194 laenu summas 476 058,69 EEK
• Keskmise võla suurus 2453,9 EEK
• Kokku 772 laenu väljastatud summas 2 441 102,6 EEK
• Keskmise laenu suurus 3162,05 EEK
• 19,5% väljastatud laenude summast hetkel võlas
• 25,1% laenulepingutest hetkel võlas

Ehk siis lühidalt:
Iga neljas laenuleping ja iga viies väljalaenatud kroon on võlas.

Ei ole just rõõmustavad numbrid, mistõttu tuleks isePankuri meeskonnale jõudu ja jaksu soovida, et olukorda parandada.

Nimelt võib osta.ee oksjoniportaalis märgata uut ja huvitavat kategooriat - laenud. Sealt alt leiab omakorda “võlanõuete müük” alamkategooria, kus on hetkel käimas 694 oksjonit.

Müügis olevate esemete pealkirjad on eranditult välja toodud formaadis Perekonnanimi, Eesnimi, sünniaeg ja summad jäävad vahemikku 32 - 60 828 EEK. Näiteks 500 krooni eest on võimalik osta võlanõue summas 3500 EEK.

Müüjaks on BVSK e-pood ehk täpsemalt siis Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, mis on 11.05.2009 asutatud ettevõte, kelle 100% omanik on BIGBANK AS. Firma tegutseb Äriregistri andmetel ka Tartus Rüütli tänaval samal aadressil koos BIGBANK peakontoriga.

Üsna huvitav teema. Ja paistab, et täiesti seaduslik nagu on kirjas e-poodi tutvustaval lehel: Võlanõuded müüakse vastavalt Võlaõigusseaduse § 164. Mainitud paragraaf Võlaõigusseaduses sätestab järgnevat:

§ 164. Nõude loovutamine

(1) Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

(2) Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

(3) Kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine.

Seega kel huvi, võib otsida välja konkreetsed isikud / summad ja nende võlanõuded endale osta. Edasi on juba igaühe enda asi, kuidas ja milliseid veenmise võtteid kasutades nõue rahaks pöörata. Kui vaadata võlanõuete summasid, siis paistab olevat tegu täiesti kasumiliku ettevõtmisega.

Jääme siis BIGBANKi maj. tulemusi ootama - kas ja kui palju suudetakse kadunud raha taas päris rahaks pöörata. Huvitav, kas taoline nõuete + isikuandmete oksjonile panemine saab olema peagi tavaline trend ka teiste (kiirlaenu)pakkujate puhul?

Kõikide uuringus osalejate vahel loosisime välja Apple iPodi, mille õnnelikuks võitjaks osutus Alvar Pärnust. Palju õnne talle

Kõnealuse uuringu kokkuvõte on juba läbi käinud Rahvusringhäälingu uudistest ja Postimehest ning lisame kokkuvõtlikud tulemused ka oma blogisse.

Kiirlaenuturu lühiuuringu tulemused

Kokku osales uuringus 957 inimest, kellest 34% olid kiirlaenu võtnud.

Peamised tulemused:

1. Kõige tüüpilisem vastaja, kes polnud kiirlaenu võtnud arvas, et riik on seni astunud kiirlaenuturu reguleerimiseks õigeid samme. Kõige usaldusväärsemaks kiirlaenupakkujaks pidas ta Bigbank’i.

Samas kõige tüüpilisem vastaja, kes oli kiirlaenu võtnud arvas, et riik on seni samuti astunud õigeid samme, kuid pidas kõige usaldusväärsemaks kiirlaenupakkujaks Credit24.

Huvitav on siinjuures see, et Bigbank ise ei pea ennast juba pikemat aega kiirlaenupakkujaks ja on sisenenud panganduse turule. Uuring näitab, et inimeste silmis on nad endiselt tugeva kiirlaenupakkuja mainega.

2. Millised on kõige usaldusväärsemad laenuandjad?

Nende inimeste arvates, kes polnud kiirlaenu võtnud, olid neli kõige usaldusväärsemat:

1. Bigbank*
2. Credit24
3. Kiirlaen24
4. SMS Laen

Inimesed, kes olid aga kiirlaenu võtnud, pidasid kõige usaldusväärsemateks:

1. Credit24
2. SMS Laen
3. Raha24
4. Bigbank*

* Nagu näha, siis mitte-laenajate seas oli Bigbank, kes ise ennast kiirlaenupakkujaks ei pea, esimesel kohal, laenanute seas aga neljandal. Kui jätame Bigbank’i arvestusest välja, siis on mõlemas kategoorias esimesel kohal Credit24.

3. Uuringus küsiti laenu võtnutelt, kas nad kahetsevad kiirlaenu võtmist. 65% laenuvõtjatest vastasid jaatavalt.

Need, kes laenuvõtmist ei kahetse, pidasid kõige usaldusväärsemateks laenuandjateks:

1. Credit24
2. Raha24
3. SMS Laen
4. Bigbank

Inimesed, kes laenuvõtmist kahetsesid pidasid kõige usaldusväärsemateks:

1. Credit24
2. Bigbank
3. Raha24
4. SMS Laen

Seega võib kokkuvõttes Credit24 pidada igas kategoorias kõige usaldusväärsemaks kiirlaenupakkujaks.

4. Oma esimese kiirlaenu on inimesed peamiselt võtnud vanuses 18-20, millele järgneb kategooria 21-25. Enne 30.eluaastat on esimese kiirlaenu võtnud 84% laenajatest, vaid 16% vastasid, et võtsid oma esimese kiirlaenu pärast 30. eluaastat.

5. Küsimusele, kas riik on seni kiirlaenuturu reguleerimiseks astunud õigeid samme, vastas 41% uuringus osalenutest eitavalt. 59% arvas, et senised sammud on õigustatud.

Kokkuvõttes on meil hea meel tõdeda, et enamus vastajaid peavad siiski õigeks riigi püüdluseid kiirlaenuturgu reguleerida. Uuringu tulemustele tuginedes teeb murelikuks esmase kiirlaenu võtjate noor vanus. Kuna üle 65% laenuvõtjatest kahetseb laenuvõtmist, siis võib tähendada see, et mõtlematud laenud on võetud enne riigipoolset aktiivset sekkumist. Samuti oleks edaspidi kindlasti soovitav viia läbi probleeme ennetavaid teavituskampaaniaid, mis aitaksid eriti just noortele laenu võtmisega seotud probleeme selgeks teha.

Kuu alguses alustasime uuringuga, milles osalejate vahel läheb loosi vinge Apple iPod.

Küsimustele saab vastata veel ainult täna ja homme, seega ole kiire!

Ameti peadirektori Andres Sooniste sõnul on raskustesse sattunud 60 000–70 000 kiirlaenude võtjat, kuid seni on reguleerimata, mida peab kiirlaenufirma enne lepingu sõlmimist oma kliendilt küsima. Maist jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse muudatuse järgi ei peaks kiirlaenu krediidi kulukuse määr ületama tarbimislaenu intressi kolmekordset määra. „Kõik firmad seda aga ei järgi ja kui laenuvõtja satub hätta ning nn mõistlik laenu hind ületab kolmekordset määra, peab tarbija ise kohtusse pöörduma,” selgitas Sooniste.

Tore kuulda, et tarbijakaitse lõpuks teemasse sekkunud on. Oleme varem korduvalt läbi oma blogi ja meedia märku andnud, et n.ö. probleemi on lahendatud valest otsast ja oma panuse võiks anda ka tarbijakaitse. Paistab, et lõpuks on seda ka tegema hakatud.

Hägune ja kiirustatud korras vastu võetud seadus jääb aga seni kehtima ja toodab kohtusüsteemile edukalt tööd edasi.

Pilt: ilutegija.ee - Kristel Välja

Värskelt avatud küünetehnikute ja küünefännide portaalist leiab muuhulgas päris põnevaid kaadreid küünte & raha teemal.

Igatahes kahtlemata põnev portaal igale küüne-ilust lugu pidavale naisterahvale.

Vaata lähemalt: ilutegija.ee.

Pilt originaalkujul: Eesti Ekspress

Eesti Ekspress avaldas eile kuuma artikli “Paljastus: Eesti suurim ja kõige halastamatum liiakasuvõtja“, kus kirjutatakse SMS Laen AS hallist kardinalist Aare Sosaarest.

Hiljuti finantsinspektsiooniga kõnelusi alustanud ja panga staatust ihkavat firmat juhib küll igapäevaselt 24aastane Aaro ­Sosaar, kuid ettevõtte suurimaks väejuhiks peetakse tema isa Aare Sosaart (50).

Kuna online versioonis oli tegu üle tüki aja jälle ühe intrigeeriva teemapüstitusega, mis kubises emotsioonidest ja paistis silma mitmete huvitavate faktidega (kohati küll kaheldava sisulise väärtusega), siis sai ette võetud detailsem paberversioon.

Avaldame kokkuvõtte alustuseks Aare Sosaare enda sõnad. Nimelt lasid Ekspressi ajakirjanikud enne loo avaldamist tal selle üle vaadata, misjärel kirjutas Aare neile järgnevat:

Artiklit on põnev lugeda, sest sisaldab nii fakte, faktimoonutusi kui ka muinasjutulaadseid kirjeldusi, mis on kokku segatud kauniks ilukirjanduseks ja viitavad vaid sellele, et osa Ekspressile “kaebamas käinud” isikuid ei pruugi olla ülemäära tõsiseltvõetavad.

Mina ei osale aktsiaselts SMS Laen aktiivses juhtimises, küll aga omanikeringis.

SMS Laen ei ole minu tõlgenduses liigkasukontor, vaid finantsasutus ja kiirlaen on üks mugavamatest laenuvõimalustest. Põhjus, miks meie laenude intressid tunduvad esmapilgul röögatud, on seotud kõrgete riskidega.

Kahjuks tulebki tõdeda, et artikkel kubises liialt “gossipist”, mistõttu ei mõjunud isegi sinna sekka lisatud faktid tihtipeale tõesena. Toome siinkohal välja mõne huvitavama punkti kogu loo kohta.

• SMS Laen AS on aktiivselt tundunud huvi laen.ee domeeni vastu, mida omab Märjamaal asuv hoiu-laenuühistu ja keda esindab Martin Hiiemaa.
• Hetkel on käimas Sosaare vastu kohtuasi Võrus - nimelt süüdistatakse neid seal kelmuses ja rahapesus seoses ilutulestikuäriga.
• 1992.a. sai Aare Sosaar Haapsalu ärimehe tiitli, olles sel ajal edukas Lääne-Eesti panga juht. Peatselt aga läks pank põhja ning teda süüdistati riisumises ja ametiseisundi kuritarvitamises, mille tulemusena olevat Sosaar miljoneid kõrvale pandud. Kriminaalasjas tulemusele ei jõutud, vaid see lihtsalt aegus.
• SMS Laen AS võeti üle Toomas Allikaselt ja Aimar Jürimäelt, kes nüüdseks on omanikeringist väljas. 2006.a. algas Sosaare suhe Allikase ja Jürimäega esialgu vaid 20% osaluse omandamisega, nüüdseks on pärast korduvaid ebaselgeid tehinguid nad omanike hulgast kadunud.
• Sosaar õpetab väidetavalt, et ettevõtlusega alustades tuleks kohe luua kolm firmat: ühte vara, teise kohustused ja kolmandasse kasum.
• Sosaar on valdava osa oma ettevõtmistest liigutanud abikaasa Silva Sosaar nimele.

Toome ka eraldi välja tuumik-ettevõtted, millega Aare Sosaar läbi oma abikaasa Silva ja poja Aaroga seotud on:

• Konsultatsioonifirma Aare Sosaar (juhataja Aare Sosaar, nõukogus ka abikaasa Silva Sosaar) - 100% osalus Silva Sosaar
• Tallinna Õigusbüroo (juhataja Veiko Väli) - 67% osalus konsultatsioonifirma Aare Sosaar, 33% osalus Veiko Väli
• ERA Liisingu Inkassoteenused (juhataja Teigo Tamm) - 100% osanik konsultatsioonifirma Aare Sosaar
• Baltic Capital Partners (juhataja Aivar Riimets) - 30% osanik konsultatsioonifirma Aare Sosaar, 30% osanik Aaro Sosaar, 40% osanik Finance MGMT
• Finance MGMT (juhataja Aivar Riimets) - 100% osanik Aivar Riimets
• BCP Kindlustusmaakler (m-kindlustus, juhataja Aaro Sosaar) - 100% osanik Baltic Capital Partners
• SMS Laen (juhataja Aaro Sosaar) - 95% osanik Baltic Capital Partners, 5% osanik Finance MGMT

Nimelt on nende “võlgnike musta nimekirja” lehel kirjas:

“Palun andke tulemuslikku infot nende pedede kohta, teid ootab kopsakas vaevatasu!!”

Praeguseks on nad loomulikult selle lause sealt eemaldanud, ent arhiivi mõttes lisame siia pildi sellest, kuidas leht enne muutmist välja nägi (see info on kättesaadav läbi Neti.ee otsingumootori puhvri).

Kel huvi, siis suuremat pilti näeb siit.

Muide paistab, et kuuest võlgnikust on praguseks juba kaks ka kättesaadud - ilmselt see üleskutse toimis. Samas olgu öeldud, et Kiirlaen.info tiim sellist sõnakasutust kindlasti heaks ei kiida, olgu siis tegemist võlgnikega või mitte.

Pilt: Wikipedia

Kava.ee kaudu silma jäänud “Võta või jäta” telemängu logol ja SMS Laen AS logol on teatavaid sarnasusi, kas pole?

PS! Muide meil on endiselt üks iPod välja loosida - võtke või jätke

Foto: bobcat rock

Äripäev kirjutas hiljuti Nordea panga näitel põhjustest, miks pank laenu ei anna.

Artiklis tõi Nordea Panga tootejuhtimise osakonna juhataja Loit Linnupõld välja tendentsi, et laenu taotluse ülevaatamisel ei pöörata tähelepanu ainult taotleja tegelikule maksevõimele vaid ka sellele, kas tema tööandja on usaldusväärne.

Samuti pöörati artiklis tähelepanu SMS-laenude temaatikale. Nimelt on viimasel ajal pankade poolt (vähemalt Swedpank ja SEB) olnud tavaline praktika, et inimesed, kes on võtnud varasemalt kiirlaenu, ei kvalifitseeru automaatselt panga jaoks laenukõlblikuks.

Siinkohal on hea meenutada Noarootsis elavat talunikku Enn Rannikut, kes oli võtnud korra kiirlaenu ja selle kenasti tagasi maksnud, kuid pank talle enam laenu ei andnud.

Tulles tagasi hiljutise Äripäeva kirjutise juurde, siis tundub, et see praktika on muutumas. Vähemalt Nordea panga puhul saavad laenu ka need SMS-laenu võtnud inimesed, kes suudavad kenasti selgitada, miks nad seda teinud on. Loomulikult on eelduseks ka see, et varasemalt võetud kiirlaenu on õigeaegselt tagastatud.

Toome siinkohal välja kuus punkti, mille korral tuleb Nordea panga puhul kindel EI vastus, kui taotletakse laenu. Ilmselt kehtivad need laias laastus ka teiste pankade kohta, kuigi on teada, et Nordea on üldiselt ajalooliselt olnud pisut lõdvema laenupoliitikaga ning oli ka üks (kodu)laenubuumi alguse peamistest mootoritest:

1. sul on maksehäired
2. sa ei suuda selgitada, kuidas kontol raha liigub, mis sellega on tehtud või miks oled võtnud SMS-laenu
3. kui sinu tööandja pole usaldusväärne- tahame veenduda, et sa ka edaspidi saad palka
4. kui sul on nõrk maksuvõime ja reservi pole
5. kui sul on juba olemasolev võlakoorem, võib olla ka liisingukeskne
6. kui sul on nõrk tagatis laenule

Foto: Destination360

Delfi annab teada, et Soome parlament on heaks kiitmas seadust, mille kohaselt ei saa tulevikus kiirlaene enam öisel ajal laenuvõtja kontole üle kanda.

Kui laen võetakse kella 23:00 ja 07:00 vahel, siis võib laenu andja raha laenu võtja kontole kanda alles pärast kella 07:00 hommikul.

Samuti peavad kiirlaenude andjad tulevikus senisest täpsemalt tegema kindlaks ka laenu võtja isikuandmed.

Samas ei kiitnud Soome parlament heaks ettepanekut, millega oleks kiirlaenudele kehtestatud maksimumintress.

Uue seaduse kohaselt tuleb ka lühiajalisi laene reklaamides teada anda laenu reaalne aastaintress, mis usutavasti hõlbustab laenu võrdlemist teiste laenuvõtmise võimalustega.