Siit midagi normaalset – uus lugu meie sõbralt C.O.U.G.H.`lt: https://soundcloud.com/coughness/sun

Ja ärgem unustagem, et see reede 3.mail on võimalus näha Detroidi house`i guru Mike Huckabyd: https://www.facebook.com/events/169635036525371/?fref=ts

Reedel (19.aprill) astuvad ülesse 5LOOPSi 2013LP esitluspeol Kink Konkis Põhjamaade Hirm ja terve Viie Luubi pere. Seekord toome Teieni usutluse hetkel tsunaamina tuleva perekonna peadega, tänu kellele on põhjust üle pika aja rääkida sellisest alatoitunu staatuses olevast nähtusest nagu eesti räpp. Ja läksime…

Olete praeguseks suured inimesed. Kelleks tahtsite lasteaias saada? Kui ligidal või kaugel oled soovitust?



s’Poom:
 Noh, kas nüüd just suur inimene, aga vanem kui varem. Ei mäletagi kelleks tahtsin saada lasteaias. Aga kui mängiti „Politseid ja pätti“ siis ma mängisin alati politseid. Politseiks ma ei saanud. Mingi hetk mulle meeldisid hullult kosmoselaevad, eriti neid veel joonistada, aga kosmonaudiks ma ka ei saanud. Kool mulle ei meeldinud, õpetajaid vaatasin ja mõtlesin, et kõige nõmedam amet maailmas ehk „neva-eva“ – 3 aastat oli Kõrgemas Kunstikoolis õppejõud. Muusikakallakuga kool tähendas 3 korda nädalas kõvat laulmist ja instrumendi õpet, läbi 12 aasta, mis lõpuks viskas korralikult siibrise – nüüd 10 aastat pärast kooli lõpetamist teen endiselt muusikat. Suhteliselt vastassein sellest, mis tattnokana arvasin mu’st saavat. Aga mu esmaspäevast reedeni on Art Directorina Playtechis ja oskan olla väga rahul.

Hr.Kivi: 
Mäletamist mööda oli üks hetk ilge soov kosmonaudiks saada, millele järgnes palju tagasihoidlikum soov saada pilvelõhkujate ehitajaks. Hetkel asun kuskil vahepeal, teenides leiba liftimehaanikuna, ehk siis täidan tühjad šahtid liftidega. Varsti peaks piisavalt kõrgele jõudma, et “kosmonaudiunistus” täide viia.

Kas peate ennast muusikuteks või milline on Teie vaatenurk antud teemale?

Hr.Kivi: 
See on lai teema. Mingilmääral pean end kindlasti muusikuks. Kui alguses on vaikus ja peale seda on minu nuppude keeramise tõttu tekkinud selline heli, mida saab nimetada muusikaks, siis kahtlemata olen ma muusik. Mündi teine pool on aga see, kui “suur” see muusik on. Siin skaalal hindan ennast väga pisikeseks, aga siiski oluliseks mutrikeseks.

s’Poom:
 Ma ka ei ütleks, et ma olen muusik. Selleks pean ma tegema midagi PALJU enamat. Aga ma sihin seda suunda. Iha millegi enama järgi kasvab ja kasvab, ning kohati kardan, et mu oskused ei suuda mulle pakkuda soovitud/seatud tulemust. Ma ütleks enda kohta pigem et olen inimene, kes pürgib muusikuks.

Viimasel ajal on Eestis poliitika hakanud pakkuma ka tavakodanikele huvi. Inimesed näevad läbi aastaid võltsjumalaid toitnud skeeme ning revolutsiooni magus lõhn hõljub vastärganud peade kohal. Kas selliseid ideid võib leida 5loopsi 2013LP pealt?

s’Poom: 
Mingeid ütlemisi või seisukohti olen enda laulusõnades ikka võtnud. Aga üldiselt see poliitikale keskendumine on minu jaoks ajaraisk. Rahvale meeldib ju ainult viriseda ning seda nad ju ootavadki. Võtame näiteks Tallinna. Seal virisevad kõik kui pekkis olukord on – nii noored kui vanad. Aga kui tuleb valimine, kes võidab? Sama siga uuesti. Ja siis läheb virin jälle edasi. See on üks suur näitemäng, mis seal poliitikas toimub, publikuks on meie kallis rahvas. Mina isiklikult seda näidendit ei viitsi vaadata, pigem teen neid asju, mis mulle endale meeldivad ning saan viriseda ainult omaenda tehtu üle.



Hr.Kivi: 
Mingilmääral ikka. Antud teemale pole küll pühendatud konkreetselt ühtegi lugu tervikuna, kuid erinevaid ideid ja vaateid meeste suhtumise kohta võib märgata küll.


Meile on alati avaldanud muljet muusika, mis loob pretsedendi, muudab maailma meie ümber. Milline on Teie manifest või kreedo? Miks selline muusikaline rühmitus üldse ellu kutsuti?



Hr.Kivi: 
Miks kutsuti ellu? Eks ikka armastus muusika vastu. Õigel ajal olid koos õiged inimesed ja nii kõik alguse sai. Ühel oli idee, teisel motivatsiooni ja nii asi podisema hakkaski. Minu arust on see nüüdseks juba kasvanud suuremaks, kui ainult muusika. Muusika on küll see põhjus, mis meid koos hoiab, aga lisaks sellele on see veel grupp inimesi, kellel on sarnased põhimõtted ja vaated elule suuremas plaanis – me oleme piisavalt sarnased kuid samas ka piisavalt erinevad, et hästi klappida. Mulle vähemalt tundub, et kõik kellega me kokku hoiame, panustavad üksteise arengusse nii muusikas, kui ka kõiges muus. Siinkohal tahaks kindlasti ära mainida ka meie kamraadid DV ja PH kes samuti meie tegemistele jõu ja nõuga kaasa aidanud.

s’Poom: 
Ma armastan vanakooli hip hopi ja räppi. See on uskumatult mõnus. Ja kui piiritu see tegelt on. Esmapilgul võib tunduda, et see on nii kerge – loop, mille peal räpp ning Voilà! Aga tegelikult süvenedes detailidesse ning erinevatesse võimalustesse, mõistad, et see on kui tühi lõuend ja värvi palett su ees: samade värvide ja sama lõuendiga võid sa teha piiramatus koguses loomingut. Minu jaoks on see lõuend vahend eneseväljenduseks. Suurem manifest tegelikult puudub. Iga MC või biidimees 5LOOPSis on lisavärv palettis. Ja me maalime meeleolu..

Paljudele on ilmselt siiani arusaamatu, kes 5loopsi kuuluvad. Kas oleks võimalik nimed ritta panna?



Hr.Kivi: 
s’Poom võtab selle selgitamise enda õlule.



s’Poom:
 Tuum, kui selline, koosneb s’Poomist, Hr.Kivist, Ottost ning DJ Kayotist. Kaasa on aidanud aga terve Eesti hiphopkultuuri kahurvägi. Neid siin üksikult välja tuua on riskantne, kuna kardan kedagi unustada. Igatahes neid on palju palju palju. Iga inimene, kes käinud kuulamas meie kontserdit, ostnud plaadi, andnud kuidagigi oma panuse projekti, on osa 5LOOPSist..

Kuhu edasi? Mis saab 5loopsist edasi? Kas on kunagi oodata ka mõne artisti soolo projekte?



s’Poom:
 5LOOPS jätkab. Kavas on erinevaid projekte, millest osa äkki ilmub juba sellel aastal. Aga pead ei anna siinkohal. Tean, et s’Poom vehib soolo EP’d ning Krickile valatakse vundamendi segu tema LP jaoks. Projektiraames aga tekib aegajalt ikka uusi asju juurde ja eks näis kuhu see kõik lõpuks viib.



Hr.Kivi
: Eks mõnda aega tuleb ideid ka koguda, kuid eks see muusika tegemine ole pigem selline pidev protsess, mis täiesti seisma ei jää kunagi – ma vähemalt loodan. Ma võin rääkida enda eest nii palju, et kindlasti hakkab ka lähitulevikus soolokraami tulema. Hetkelgi on paar projekti veel pooleli aga sellest – millal, kus ja kellega – võib rääkida juba siis, kui asjad reaalselt valmis on. Katel podiseb…

Labitate video oli,  nagu ka lugu, väga kriitline erinevate tänapäeval levinud käitumismallide ja mõnegi kuulsa inimese suhtes. Kui palju saite tagasisidet ja kas tekkis mõni reaalne jama?

Hr.Kivi:
 Tagasiside pole olnud muud, kui positiivne ülistusteni välja. Jamade kohta ei tea, oli seal siis midagi valesti öeldud, et peaks jamasid tulema?



s’Poom: 
Ma tegelt kartsin väga reaalse jama tekkimist, et mõni niiöelda staar läheb pöördesse ja hakkab keerama enda ümber meedias suurt kära. Õnneks, keegi ei pane seda asja tähele vist ikkagi, seega saab öelda, mis tahad. Tagasisidet loo ja video kohta sain ka üllatavalt palju. Ma millegipärast kartsin, et see lugu on üks albumi nõrgemaid, kuid olen kuulnud/lugenud vastupidiseid väiteid. Ma algul arvasin, et inimesed ei saa sellele teemale pihta, kuid paljudki tundsid oma minapildi sealt loost ära, ning äratundmisrõõm vist pani pea kaasa käima. Kokkuvõtvalt – olen väga positiivselt üllatunud. Ja taaskord suurimad tänud Eveli Liivakule, kes aitas mul seda videot valmistada.

Paluks 5 lugu, mis Teile kallid aga mida ei saa kuidagi räppmuusika alla liigitada.

s’Poom:
 Creedence Clearwater Revival – I Put A Spell On You


Aloe Blacc – You Make Me Smile


Buraka Som Sistema – Hangover


Outasight – Catch Me If You Can


Dave Pike Set – Mathar



Hr.Kivi:
 Cymande – The Message


Erykah Badu – … And On


Georgia Anne Muldrow – Run Away


Natalie Cole – Cry Me A River


Isaac Hayes – Shaft

Aitäh, oli tore ja varsti näeb!

Laupäeval on oma debüütplaati esitlemas klubis Zebra Island. Plaadi nimi on ”Saturnine” ja lavalist tuge pakub neile Candy Empire. Tegime sel korral pikemalt juttu mõlema bändiga, et mis siis tegelikult toimub lugude ja loome taga. Ürituse kohta lähemalt > http://www.facebook.com/events/168722839948819/

Mis on teie muusikalise koosluse eesmärk ja ideoloogia ning äkki ka siis stiil, juhuks kui loeb keegi, kes pole asjadega kursis?

Z I: Meie eesmärk on luua erutavalt tantsisklevat ent dramaatiliselt unenäolist õhustikku, mis sukelduks kuulajasse kõrva kaudu, teeks tema sisemaailmas tiiru ning aurustuks kehapooridest maailma tagasi. Viia rännakule, kus kuulaja ei saa enam aru, kus algavad tema mõtted ning kus algavad meie. Unistav pop. Ehk nagu meie loos “Dreams”: “In my head, your dreams become mine and in my heart you wander with me.”

C E: Tahame väljendada oma mikromaailma emotsioone läbi muusika. Kõrvalproduktina võib juhtuda, et see muusika meeldib ka teistele inimestele. Arvame, et oleme indie-pop bänd.

Kelle jalas on püksid bändis ehk kelle looming on suurimaks jõuks?

Z I: Rasmusel on püksid ja Helinal kleit. Eritellimusena saime endale ka siiamiviisikute püksid, et vajadusel kõik koos liikuda.

C E: Ervini jalas on karupüksid – tema kirjutab muusikat ja dirigeerib teistele, kuidas see kõlab tema peas.

Kelleks tahtsite saada lapsena? 

Z I: Korstnapühkijaks, IT-meheks, Indiana Jonesiks, bassimeheks, prügiauto juhiks. Võib ise arvata, kes kelleks tahtis, niigi selge ju!

C E: Katarina tahtis saada arheoloogiks või detektiiviks, Ervin – maadeavastajaks või muteeruda ninja kilpkonnaks. Kalle tahtis saada kosmonaudiks ja Sander – meremeheks.

Oleme palju kokku puutunud olukordadega, kus üks või teine bändimees räägib, et “oi kui mul oleks see pedaal või too kontroller siis oleks kõik nii palju parem”. Kas Te tunnete sellist tehnoloogilist blokki ka eneste keskel?

Z I: Tehnoloogilised plokid on võrratud, kuid tehnoloogilist blokki meil hetkel pole. Täname küsimast.

C E: Muidugi tehnoloogia aitab ja sellega saab mingeid vigu ära peita, aga kui bänd on halb siis tehnoloogia teda ei päästa. Meile on olulisem inimese element ja tema tehnika – kui bänd on hea akustiliselt siis vidinate abil saab sellest fantastilise asja mätserdada. Meie pöörame palju rohkem tähelepanu inimesele mitte tehnoloogiale, samas ei saa öelda, et me absoluutselt ignoreerime tehnoloogiat ja aeg ajalt keegi ikka ostab endale uue pedaali.

Milline kodumaine film paistab silma või õigemini kostub kõrva oma hea helilise poolega? Kui kodumaiseid maitseid ei eelista siis paluks lombi tagant mõne nime!

Z I: Olgu see siis “Klaabu” või “Hukkunud Alpinisti Hotell”, aga Rasmuse jaoks on Sven Grünberg alati olnud ületamatu. Samas tahaks kiita ka Sten Sheripovi töid, näiteks “Jan Uuspõld läheb Tartusse” muusikat.

C E: Eesti omadest tuleb meelde ainult Hukkunud Alpinisti hotell. Välismaa soundtrackidest meeldivad näiteks The Sopranos, Drive, Trainspotting, Moon.

Kas Eestis on lihtne olla muusik? Ei pea keskenduma vaid majadele ja autodel ning läheneda võiks küsimusele abstraktsemalt.

Z I: Lihtsam kui Lätis, raskem kui Soomes.

C E: Muusikul peab olema piinatud hing – mida halvemad on elu tingimused seda parem tema jaoks. Selles mõttes pole vahet kas elad Eestis või Ameerikas – igal pool on kanalisatsioon vaba nišš. Kui aga rääkida muusikaärist ja kuulsaks saamisest, siis on muidugi võrreldes Rootsi või Inglismaaga veits kehvemad tingimused: Rootsis on näiteks igas koolis muusikastuudio ja kõiksugused muusikainstrumendid ja muusikatoetused väga lahked. Kõige rohkem karjub silma see asjaolu, et Eestis pole häid kohti kus esineda – meil on kas väikesed klubid pisikese lavaga või suured Saku Suurhall või Nokia keskus, aga vahepealset kahjuks ei ole.

Kui palju on Teie bändi koosseis muutunud alates selle sünnist?

Z I: Me alustasime neljaliikmelisena ja esitasime kava rohkem elektroonilisemalt. Praeguseks oleme viiekesi ja me naudime laval olekut iga oma rakuga. Kokkuvõttes on tulemus selline: 1 lahkus, aga 2 tuli asmele. Win!

C E: Alguses olime kahekesi – Ervin kitarril ja Katarina mikril ja biiti andis trummimasin. Hiljem ühines meiega bassimees Sander ja trummimasina asendas trummar Kalle.

Kui peaksite ennast tituleerima kui kahe kuulsa bändi ristsugutist siis millised oleks need kaks võrratut muusikalist rühmitust või artisti?

Z I: Pärt ja Rihanna said kaksikud, kellest üks liitus Kraftwerkiga ja teine Beach House’ga.

C E: Meedias on meid kutsutud Neil Youngi ja Blondie sohilapseks. Ise arvame, et oleme Vanessa Paradis ja Siouxsie & the Banshees lapsuke.

Mida suudaksite kokku luuletada kui oleks võimalik mustlase nahas Eesti muusika skenele higise peopesa põhjal tulevikku ennustada?

Z I: Ma näen sügavaid kanjoneid, lookelvaid jõgesid. Ma näen suurt kotkast, kes üle sügava oru lendab. Haara ta sulest. Julge lasta end kukkuda. Tundub helge.

C E: Sa kohtud pikka salapärase brünetti..

Miks oleks võinud tegelikult ainult 9 küsimust olla?

 Z I: Sest 9 on tegelikult ümmargusem number kui 10. Selle pärast on ka meie debüütplaadil 9 lugu. Kuulake ja veenduge, miski pole juhuslik!

C E: Sest obsessiiv-kompulsiiv häireid ravitakse läbi kardetud stiimulitega kokkupuutumise

Sellel laupäeval (09.03) toimub üritus nimega Ajaränd:pastpresentfuture, kus tuleb mängimisele valik vanakooli jungle‘st futuristlikudrum’n’bassini. Sel nädalal toome Teieni intervjuud kõikide peol muusikat valivate inimestega. Viimasena, kui kirss tordil, täis alastuses KERSTEN KÕRGE.

Korduma kippuvad küsimused kohe algusesse: kaua oled plaate mänginud ja kui suure osa sinu plaadikogust moodustavad drum’n’dass’i ja jungle’i plaadid?

Brr, ausalt öeldes ei oskagi kuskilt hakata arvutama. vbolla 12 aastat? ma kunagi andsin Müürilehele vastuseid, siis ma vist suutsin välja mıelda.

Hetkel moodustab umbes veerandi, kuid kunagi olid nood tugevad ülekaalus.

Meie esimesed kogemused jungle’i pidudelt on üsna hägused. Palju tossu, mitte kõige parem helisüsteem ja räämas kelder. Milline on Sinu kogemus?
Põhimõtteliselt sama, kui arvestada Kalinini, Tselluloosi ja Pifpafi ja muude urgastega, sinna vahele jäi Enter ja teine äärmus olid korralikumad Krahli, Kinomaja ja Lillepaviljoni peod. Tartus muidugi vana Illusioon, Varjend ja Damtan, kuigi viimases valitses rohkem techno/electro, kuid paar korda sattusin isegi sinna trummi mängima. Võrreldes tänasega on kõige suurem vahe see, et inimesed tantsisid rohkem , mõnikord läks kasvıi 6 tundi märkamatult, kuni oli aega higist nõretavana koju roomata. A no muidugi siis sai saalis suitsu ka teha. Praegu saaks südari arvatavasti.

Kas ja milliseid paralleele on võimalik tõmmata tulevikku vaatava drum’n’bass’i ja vanakooli krabiseva, masinatega loodud jungle’i vahele, jättes tempo mängust välja?

Microfunk seostub mulle pigem mingi hetke keskmise kooli minimalistlikuma atmoga, ja praegused naturaalsete trummidega drumfunki lood tõsisema vanema jazzstepi ja noirima teemaga a la Hidden Agenda ja Photek etc. Muidu on minu jaoks seos rohkem selles, et erinevalt suurem osa dnb huinjaast mis tänapäeval ringleb, pöörati/takse tähelepanu sellele, millel lasus kogu point, ehk trummid ja bass, sünkopiseerimise kunst, mis igasuguse diskotrummiga on kaduma läinud. Ja trummide layerimine ei ole vabandus, we need breaks.

Kas tead peast nüüd ja kohe kuidas sündisid kõnealused stiilid?
Jah.

Kui peaksid võrldema hetkel Eestis toimivat kiirema muusika skenet mõne multifilmi kangelasega, siis kes see oleks?
Ma ei tea, ei ole ausalt öeldes sattunud eriti, sest tänapäeva peavoolu dnb on mu jaoks suht vastuvõetamatu ila.

Hetkel, igapäevaselt, milline drum’n’bass’i lugu on Sinule väga lähedal?
Hetkel mul on hilisemad reiviasjad sattunud isiklikku playlisti comebacki tegema ja palju Reinforced Recordsi asju. Hetkel vedelevad grammofoni kõrval Manixi Try to Love me, Tek 9′i We Bring Anybody Down ja Jus’Can’t Keep My Cool, aga teisest august ka London Elektricity P.B.E. (Elektrical Storm) ja Source Directi Silent Witness. Aijaaaaaa peaaegu oleks unustanud, Bukemi Journey Inwards on igal peol kaasas ja Cosmo&Dibbsi Xultation.

Sul on võimalus äratada meie Vabariigi presidenti vastlapäeva hommikul ühe looga, milline see on?
Võibolla Marshall H – I Wish.

Sellel laupäeval (09.03) toimub üritus nimega Ajaränd:pastpresentfuture, kus tuleb mängimisele valik vanakooli jungle‘st futuristlikudrum’n’bassini. Sel nädalal toome Teieni intervjuud kõikide peol muusikat valivate inimestega. Kolmandana võtab küsitletava rolli EXPECTA.

Korduma kippuvad küsimused kohe algusesse: kaua oled plaate mänginud ja kui suure osa sinu plaadikogust moodustavad drum’n'dass’i ja jungle’i plaadid?

Aktiivselt umbes kaks aastat. Plaatidest enamus ongi dnb plaadid, jungle’it üsna vähe. Viimasel ajal on aeglasema tempoga muusikat ka hakanud kogunema.

Meie esimesed kogemused jungle’i pidudelt on üsna hägused. Palju tossu, mitte kõige parem helisüsteem ja räämas kelder. Milline on Sinu kogemus?

Ajal mil Tartus, Tallinnas jungle’i pidusid korraldati, elasin mina kahjuks liiga kaugel eemal, et sellega kaasa rännata.

Kas ja milliseid paralleele on võimalik tõmmata tulevikku vaatava drum’n'bass’i ja vanakooli krabiseva, masinatega loodud jungle’i vahele, jättes tempo mängust välja?

Tänases dnb’s on rohkem vabadust, lastakse elementidel hingata. Kui kuulata  plaadifirma Narratives muusikat, siis on selgesti tunda 1996 aasta Metalheadzi mõjutusi.

Kas tead peast nüüd ja kohe kuidas sündisid kõnealused stiilid?

90-dad, UK – ragga jungle->jungle->drum&bass.

Kui peaksid võrldema hetkel Eestis toimivat kiirema muusika skenet mõne multifilmi kangelasega, siis kes see oleks?

Siil udus.

Hetkel, igapäevaselt, milline drum’n'bass’i lugu on Sinule väga lähedal?

Peterburi moosekantide Getz, Nuage, Mr Sizef, Bop muusika.

Sul on võimalus äratada meie Vabariigi presidenti vastlapäeva hommikul ühe looga, milline see on?

Commix – Audience

Sellel laupäeval (09.03) toimub üritus nimega Ajaränd:pastpresentfuture, kus tuleb mängimisele valik vanakooli jungle‘st futuristlikudrum’n’bassini. Sel nädalal toome Teieni intervjuud kõikide peol muusikat valivate inimestega. Teisena piiname AEDLAt.

Korduma kippuvad küsimused kohe algusesse: kaua oled plaate mänginud ja kui suure osa sinu plaadikogust moodustavad drum’n'dass’i ja jungle’i plaadid?
13 aastat. Esimest korda avalikult oli vist Ilmar Kermi sünnipäevapeol. Teised mängisid karmi techstepi nagu aastal 2000 kombeks, a mina muudimänni.
Umbes 5%. Kunagi 90ndatel eriti raha ei olnud osta neid jungle plaate, nüüd vaikselt täidan lünki.

Meie esimesed kogemused jungle’i pidudelt on üsna hägused. Palju tossu, mitte kõige parem helisüsteem ja räämas kelder. Milline on Sinu kogemus?
Varasematel jungle’i pidudel ei käinud, kuna polnud siis eriline pidutseja. Esimene oli ehk Enteris, niiet kogemus suht sama, keldris, tossune (sai veel suitsu teha), helisüsteemi kohta ei mäleta.

Kas ja milliseid paralleele on võimalik tõmmata tulevikku vaatava drum’n'bass’i ja vanakooli krabiseva, masinatega loodud jungle’i vahele, jättes tempo mängust välja?

Tempo ju on ka erinev, varasem jungle on suht aeglane võrreldes klassikalisega.
Aga muidu mingit esteetilist paralleeli võib tuua, mulle tuletab tänapäeva tulevikulisem sound suht vana teise laine industrial funk soundi, see scene milles ka Robert Haigh ehk Omni Trio tegev oli. Industrial funk paralleel tänapäevaga mu arust tuleb just läbi biitide, samas kui 80ndate vs 90ndate paralleelid on enam saundis.

Kas tead peast nüüd ja kohe kuidas sündisid kõnealused stiilid?
Jah.

Kui peaksid võrldema hetkel Eestis toimivat kiirema muusika skenet mõne multifilmi kangelasega, siis kes see oleks?
Ei tea, see on vist küsimus Kerstenile.

Hetkel, igapäevaselt, milline drum’n'bass’i lugu on Sinule väga lähedal?
Darkman – Its driving me. Samas eile öösel kummitas Sub Sequence – State Of Mind. Aga küsisite igapäeva kohta siis ikka see esimene träk.

Sul on võimalus äratada meie Vabariigi presidenti vastlapäeva hommikul ühe looga, milline see on?
Las magab sisse.

Sellel laupäeval (09.03) toimub üritus nimega Ajaränd:pastpresentfuture, kus tuleb mängimisele valik vanakooli jungle‘st futuristliku drum’n'bassini. Sel nädalal toome Teieni intervjuud kõikide peol muusikat valivate inimestega. Esimesena jäi pihtide vahele CADEA.

Korduma kippuvad küsimused kohe algusesse: kaua oled plaate mänginud ja kui suure osa sinu plaadikogust moodustavad drum’n'dass’i ja jungle’i plaadid?

Plaate olen mänginud praeguseks 6 aastat. Plaadikogu on olnud koguaeg vaheldumises, aga trummibassi plaadid on olnud alati enamuses. Arvan, et umbes 90%.

Meie esimesed kogemused jungle’i pidudelt on üsna hägused. Palju tossu, mitte kõige parem helisüsteem ja räämas kelder. Milline on Sinu kogemus?

Vanust 16, Polümeri kultuuritehas, räämas tehasehoone, üritus nimega Hard Knocks, palju dressides tüüpe.

Kas ja milliseid paralleele on võimalik tõmmata tulevikku vaatava drum’n'bass’i ja vanakooli krabiseva, masinatega loodud jungle’i vahele, jättes tempo mängust välja?

Kui sõnasabast kinni võtta, siis tulevikku vaatav trumm ja bass ongi kohati krabisev ja olenevalt artistist ka masinatega tehtud. Isiklikult on neil ühine läbiv joon ja sama vibe, mida on raske seletada.

Kas tead peast nüüd ja kohe kuidas sündisid kõnealused stiilid?

Eks nad läbi underground pidude inimesteni jõudsid ja arenema hakkasid. Otsest sünnilugu vist polegi olemas ühegi zanriga.

Kui peaksid võrldema hetkel Eestis toimivat kiirema muusika skenet mõne multifilmi kangelasega, siis kes see oleks?

Käsnakalle. Rõõmsate nägudega kandilised poisid sukelduvad klubisse ja imavad endasse igasugust sodi, mis ette söödetakse, kuigi tegelt pole asi üldse nii rıımustav. Kahjuks kohtab sellist “korilust” viimasel ajal igal pool, aga sellest mitte välja tehes on võimalik jääda oma asjade juurde. Käsnakallesid sellel peol ei kohta.

Hetkel, igapäevaselt, milline drum’n'bass’i lugu on Sinule väga lähedal?

FIS – DMT Usher

Sul on võimalus äratada meie Vabariigi presidenti vastlapäeva hommikul ühe looga, milline see on?

Octane & DLR – Murmur. Valgel lumel kiireks kelgutamiseks asjakohane.

Täna, reedel, esimesel märtsil, esineb klubis üks eesti popmuusika huvitavamaid artiste Leslie Da Bass. Leslie puhul võlub meid tema iseendale truuks jäämine, mis lisab kogu komplektile just sellist isikupära, millest enamik peavoolus kümblejaid ei oska mõeldagi. Usutleme teda väheke ning üritame mõned faktid varjust välja tuua.

Alustuseks läheks sellist nostalgilisemat rada pidi ja küsiks kõigi meie lugejate jaoks ilmselt oluliseimat asja: Kus kohast tuli nimi Leslie Da Bass? Leslie Da Bass nime pani mulle tegelt Rhythm Doctor, siis kui tegutses kollektiiv Holmes, kus ma bassi mängisin… selline nimi läks ühe ürituse flyerile ja jäi mulle külge.

Mitut instrumenti valdad ja millise neist sa esimesena endale tudeerida võtsid? Ma ei valda ühtegi instrumenti, kõige kodusemalt tunnen ennast bassi taga, muud instrumendid suudan oma lugudesse ka mängida, kitarrid, klahvid, kui vaja ka tilgake trumme.

Kuidas on juhtunud nii, et Tartu kontsert on ainuke sellel aastal? See aasta läheb põhi aur albumi salvestamisele ja väljutamisele, aasta teises pooles ehk ka mõned lived… kuigi mulle meeldib väga laval olla, püüan esineda võimalikult vähe, et oleks eriti mõnus ja värske koguaeg see tunne.

Kas koerad või kassid? Nii koerad kui kassid, hetkel üks saksa lambakoer.

Uuesti asjalikumaks minnes küsiks, et millal täpsemalt su uus album ilmub ja miks peaks see kindlasti meie plaadikotis olema? Album ilmub augustis 2013, esimene singel juba järgmine nädal…

Milliste telesarjadega kasvasid ülesse? Knight Rider – olen näinud kõiki osasid, Miami Vice, McGyver.

Kõige liigutavam üllatus, mis oled eales saanud? Kas just üllatus, aga lapsed!

Lõpetuseks paluks kolme lugu, mis peaks kõrvaklappides olema enne päikest kalale jalutades? Ikka see vastik lugude küsimus, alati kui sellele vastan siis pärast tahan muuta neid, ma ei saa sellele vastata, see ajab mu hulluks, vabandan …üldiselt kalale minnes ei kuulegi klappidest midagi sest bike lõugab nii kõvasti.
Täname Lesliet ja rohkem infot ürituse kohta leiate siit >> http://www.facebook.com/events/157032944452461/

See on vaid väike osa Müürilehe 2013 talvisest numbrist. Ülejäänut saad lugeda siit >> http://issuu.com/muurileht/docs/muurileht25_talv2013/1

Baar avatud T-L kell 19.00