TEGEVUSARUANNE

Kinnisvaraarendus

Tallinn

Kristiine Citys, Uus-Kindrali arendusprojektis jätkus aktiivne ehitus- ja müügitegevus. Aasta alguseks oli valges majas (Talli 3 / Sammu 8) edukalt üle antud 39 korterit ning 2026. aasta esimeses kvartalis jätkati korterite üleandmisega klientidele. Aruande avaldamise hetkeks oli 91 korterist saadaval veel 15.

Samaaegselt jätkus ehitustegevus valge maja kõrval asuval kinnistul Sammu tn 10 / Seebi tn 24a, kuhu rajatakse teine 7-korruseline, 90 korteriga eluhoone (must maja). 2026. aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli hoone valminud ligikaudu 60% ulatuses ning selle lõplik valmimine on plaaneritud 2026. aasta oktoobrisse-novembrisse. Aruande avaldamise hetkeks on mustas majas müüdud 36 korterit.

Lisaks käivitas Grupp Kristiine City elamuarenduse järgmise etapi Musketäri Majad. Aadressil Sammu tn 7 / Talli tn 1 / Rivi tn 8 paiknev arendus hõlmab kahte 6- ja 7-korruselist eluhoonet kokku 144 korteriga. Esimeses kvartalis alustati broneerimislepingute sõlmimist ning aruande avaldamise hetkeks oli veidi üle 15% kogu müüdavast pinnast broneeritud.

Tulevikku vaadates on Kristiine Citys aktiivselt ettevalmistamisel neli uut arendusprojekti, mille raames tegeletakse projekteerimise ning ehituslubade taotlemisega Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt. Kavandatavad arendused lisavad Kristiine Citysse ligikaudu 35 000 ruutmeetrit brutopinda, kuhu on planeeritud umbes 350 korterit. Neist ligikaudu 95% on elamupinnad ja 5% äripinnad, tugevdades veelgi meie kohalolekut selles hästi arenenud linnapiirkonnas. Aruande avaldamise seisuga on Tondi 53 projektile („Dunte“) väljastatud ehitusluba ning projekteerimistööd on lõpetatud. Tondi tänaval asuvasse ajaloolisesse hoonesse rajatakse ligikaudu 160 korterit. Ülejäänud projektide ehituslubade väljastamist on oodata 2026. aasta teises kvartalis.

Kalaranna Kvartalis on ehitustegevus lõpetatud ning jätkub projekti aktiivne turundus- ja müügitegevus. Käesoleva aruande avaldamise hetkeks on müügilepingutega kaetud ligikaudu 66% kõigist müüdavatest pindadest (m²).

Riia

2026. aasta esimeses kvartalis jätkas Grupp Riias, Klīversala kvartalis asuva Blue Marine Residence’i projekti plaanipärast arendustegevust.
Kvartali lõpuks olid lõpetatud kõik kaevepiirde tugiseinte ehitustööd ning valatud oli hoone vundamendiplaat. Lisaks olid sõlmitud peamised ehituslepingud, mis hõlmasid nii monoliitsete raudbetoonkonstruktsioonide ehitustöid, kui ka hoone maapealse osa monteeritavate raudbetoonelementide tootmist ja paigaldamist, samuti akende tarnet ja paigaldust.
Samaaegselt jätkas Grupp aktiivset turundus- ja müügitegevust, eesmärgiga tõsta Klīversala kvartali nähtavust ja atraktiivsust ning toetada projekti müüki.

Vilnius

2026. aasta esimeses kvartalis jõudis Vilniuses arendatava City Villas’e ehitustegevus lõppjärku. Attico hoone, mis koosneb nii elu- kui äripindadest on valminud ning kõik kasutusloa saamiseks vajalikud dokumendid on esitatud vastavatele ametiasutustele. Samaaegselt jätkas Grupp müügitegevusega ning sõlmis veel viis uut müügilepingut. Aruande avaldamise hetkeks on City Villase ja Attico arenduse kogupinnast müüdud ligikaudu 43%.

Lisaks jätkus Vilniuses Naugarduko tänaval Borgo arendusprojekti ettevalmistamine. Projekti raames kujundatakse endine koolihoone ümber eksklusiivseks elamuarenduseks, kuhu rajatakse ligikaudu 50 luksuslikku korterit vaadetega Vilniuse vanalinnale. Aruande avaldamise seisuga on projektile väljastatud ehitusluba ning ehitustööde algus on kavandatud 2026. aasta teise poolde.

Hotellide opereerimine

Hotelli esimese kvartali tulemused peegeldasid perioodile omast hooajalisust, mida iseloomustas madalam täitumus nii puhkusereisijate kui ka äriklientide nõudluse vähenemise tõttu. Hotelli tegevusaktiivsus püsis üldjoontes eelmise aasta tasemel. Müügitulu jäi küll ootustele alla, kuid sellest hoolimata paranes kasumlikkus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Teise kvartali väljavaade püsib üldiselt positiivne, kuna nõudlus nii puhkusereisijate kui ka MICE-segmendi (kohtumised, motivatsiooniüritused, konverentsid ja messid) poolt näitab järkjärgulist kasvu. Kuigi tegevuskeskkonda mõjutab jätkuvalt kulusurve, eeskätt energiahindade tõttu, keskendub Grupp operatiivse tõhususe parandamisele ning on heas positsioonis, et saada kasu oodatavast hooajalisest turuaktiivsuse kasvust.

Muud projektid

Grupi Itaalia üksused – Preatoni Nuda Proprietà (PNP) ja Preatoni Intermediazioni Immobiliari (PII) – tegutsesid 2026. aasta esimeses kvartalis väljakutseid pakkuvas turuolukorras, mis peegeldas Itaalia kinnisvarasektori laiemat aeglustumist. Muutused bare ownership’i turul mõjutasid nii klientide leidmise võimalusi kui ka konkurentsiolukorda.

Muutunud turuolukorras jätkas Grupp oma ärimudeli edasiarendamist ning alustas uute tehisintellektil põhinevate tööriistade kasutuselevõttu eesmärgiga tugevdada koostööd kohalike kinnisvarabüroodega ja suurendada äritegevuse kasvuvõimekust. Kuigi turul valitseb jätkuvalt ettevaatlikkus, võivad need algatused toetada Grupi edasist kasvu pikemas perspektiivis.

Kokkuvõte

2026. aasta esimene kvartal tähistas Grupile järjekordset edukat perioodi, mille jooksul jätkus aktiivne ehitus-, müügi- ja arendustegevus kõigil meie põhiturgudel. Samal ajal kui Baltikumi tegevused jätkusid stabiilselt, keskendus Grupp Itaalias oma äriprotsesside ja müügistrateegia kohandamisele vastavalt muutuvatele turutingimustele.

Lisaks igapäevasele äritegevusele püsis juhtkonna tähelepanu ka pikaajalise väärtuse loomisel, tuginedes läbimõeldud projektivalikule, kontrollitud elluviimisele ja hoolikale kapitalijuhtimisele. Hoolimata makromajanduslikust keskkonnast, mis on teatud segmentides endiselt keeruline, toetavad Grupi pikaajalist arengut geograafiline hajutatus, tuntud kaubamärk ning ulatuslik arendusportfell märkimisväärse tulevikupotentsiaaliga.

Vaadates tulevikku, püsib juhtkond mõõdukalt optimistlik. Grupp jätkab 2026. aastal aktiivsete ehitusprojektide elluviimist, valminud korterite müüki ning uute arenduste käivitamist, toetudes tugevale projektide portfellile Balti riikides ja Itaalias.

Juhatuse nimel soovin tänada meie töötajaid, kliente, investoreid ja äripartnereid nende jätkuva usalduse ja pühendumuse eest.

Edoardo Preatoni
Ettevõtte juht

Peamised finantsnäitajad

Grupi 2026. aasta esimese kolme kuu kogukäive oli 15,1 miljonit eurot, kasvades 2,6 miljoni eurot (21%), võrreldes eelnevaperioodiga (2025 3M: 12,5 miljonit eurot).

Grupi käive kinnisvara müügist sõltub eelkõige elamuarenduste valmimise ajast, kuna müügitulu kajastatakse hetkel, mil sõlmitakse notariaalne müügileping ja ruumid antakse ostjale üle. Seetõttu on kinnisvara müügist saadavad tulud tihedalt seotud ehitustsükli ning projektide valmimise ajastusega.

Grupi 2026. aasta esimese kolme kuu müügitulu kujunes peamiselt Tallinnas Kalaranna Kvartali ja Uus-Kindrali arendustes ning Vilniuses City Villas projektis valminud korterite üleandmistest.

Grupi brutokasum oli 2026. aastal esimese kolme kuu jooksul 5,7 miljonit eurot, võrreldes 4,2 miljoni euroga 2025.aasta samal perioodil.

Grupi ärikasum ulatus 2026. aasta esimese kolme kuu jooksul 4,0 miljoni euroni (2025 3 kuud: 2,5 miljonit eurot).

Grupi puhaskasum oli 2026. aasta esimese kolme kuu jooksul 2,8 miljonit eurot, võrreldes 1,9 miljoni euro suuruse puhaskasumiga 2025. aasta samal perioodil.

Rahavood põhitegevusest olid 2026. aasta esimese kolme kuu jooksul positiivsed, ulatudes 10,0 miljoni euroni, võrreldes 2025. aasta sama perioodi 1,3 miljoni euro suuruse positiivse rahavooga.

Aktsia puhasväärtus oli 31. märts 2026. seisuga 1,17 eurot (31. märts 2025: 0,94 eurot).

Peamised finantsnäitajad

*võla / omakapitali suhe = kohustised kokku / omakapital kokku
**varade tootlus = puhaskasum / varad kokku (keskmine)
*** omakapitali tootlus = puhaskasum / omakapital kokku (keskmine)
**** aktsia puhasväärtus = omakapital kokku / aktsiate arv

CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS

Consolidated interim statement of financial position

Consolidated interim statements of comprehensive income

Aruande täisversiooni leiate juuresolevas failis.

PKG_Q1_2026_EST

Seonduvad uudised

• Pro Kapitali nõukogu kinnitas 2025. a III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuande (auditeerimata) 14.11.2025
  TEGEVUSARUANNE Kinnisvaraarendus Tallinn 2025. aasta kolmandas kvartalis jätkusid ehitustööd Tallinnas, Kristiine Citys asuval Uus-Kindrali arendusprojektil. Valge Maja (aadressil Talli tn. 3/Sammu tn. 8, kokku 91 korterit) ehitustööd on jõuds     
  
• Pro Kapitali nõukogu kinnitas 2025. a IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuande (auditeerimata) 02.03.2026
  TEGEVUSARUANNE Kinnisvaraarendus Tallinn 2025. aasta neljandas kvartalis viidi lõpule Uus-Kindrali arendusprojekti valge maja ehitustööd Tallinnas, Kristiine Citys. Korterite ülevaatused ning notariaalsete asjaõiguslepingute allkirjastamine klie     
  
• Pro Kapitali nõukogu kinnitas 2024. a IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuande (auditeerimata) 28.02.2025
  Kinnisvaraarendus 2024. aastal jätkasime Kalaranna Kvartali arenduse viimase etapi ehitust ja müüki. See etapp hõlmab nelja kortermaja, kus on kokku 146 korterit ja neli äripinda, millest 55% on kaetud ostu-müügi eellepingutega. Ehituseelarves     
  

---

---

Ligi 15 000 hotellitoa ja külaliskorteriga Lõuna-Korea hotellikett Sono Hotels & Resorts Asia sõlmis eestlaste kinnisvaraettevõtte Investland Bali enam kui 30 miljoni dollarilise Element Residence arenduse operaatorlepingu, avades kompleksis viie tärni standarditele vastava luksuskuurorti.

Investland Bali partneri Kristjan Ploompuu sõnul külastab aastas Sono Internationali hallatavaid hotelle ja külaliskortereid 15 miljonit klienti. “Sõlmisime operaatorlepingu, millega Sono võtab Element Residence arenduse puhkekorterite halduse täielikult üle alates müügist kuni luksushotellile vastava täisteenuse pakkumisele ning kompleks hakkab kandma nime SONO Felice Bali Canggu,“ ütles Ploompuu.

Investland Bali partneri Oliver Heliste sõnul on leping suure hotelliketiga investoritele hea uudis, sest Sono on Aasias väga laia kliendibaasiga kasvav tegija, kel on turistide kohaletoomiseks ka oma lennufirma. SONO Felice Bali Canggu läheb nende kõige kõrgema ehk viie tärniga võrreldava kvaliteedistandardi alla,” ütles Heliste.

„Investeerimiskorteri omanikele tähendab see, et suur hotellikett tagab, et puhkekorterid on hoitud ja hooldatud ning iga kuu maksimaalselt välja renditud ning teenitud tulu jagatakse proportsionaalselt,“ rääkis Heliste.

Partner Kristjan Ploompuu sõnul on praegu viiendik Element Residence’i kortereid ette välja müüdud. „Ostjaid on nii Eestist, Aasiast, Austraaliast kui Dubaist ning lisaks plaanivad mitmed rahvusvahelised fondid varasse investeerida.

„Balil kinnisvara arendades on põhjalik ettevalmistus hästi oluline. Dokumentide ja plaanide tegemine võttis üle aasta, ehituslepingu sõlmimine 8 kuud ning läbirääkimised Sonoga pool aastat. Element Residence’i ehitamise eest vastutab Bali üks suuremaid ehitusfirmasid, Järgmiseks suveks saavad esimesed hooned ja korterid valmis ning Sono hakkab neid ka kohe välja rentima,“ ütles Ploompuu.

„Element Residence asub populaarse Canggu puhkepiirkonna peatänaval, kus keskmine majutusasutuste täitumus on 90%. Sono prognooside kohaselt on uue luksuskuurorti sissetöötamisperioodil täitumus 75%-80% ning aastane netotootlus omanikele vähemalt kümme protsenti,“ lisas Ploompuu.

Sono International hotelligrupp plaanib sügisel Lõuna-Korea börsile minna ning haldab oma koduriigis, USAs, Prantsusmaal, Tais, Indoneesias, Jaapanis ja Vietnamis hotelle kokku 14 500 toaga.

107 korteri ja loftiga Element Residence on mahukaim eestlaste poolt Aasia kinnisvarasektorisse tehtud investeering ning üks suuremaid arendusi Lõuna-Balil, sisaldades ka katuserestorani, jõusaali ning 120-ruutmeetrit avalikke õuebasseine. Arenduses algavad disainmööbliga sisustatud puhkekorterite hinnad 140 000 dollarist.

Investland Bali on eestlastele kuuluv arendusvõte, mis rajab Bali saarel praegu kuut arendust, lisaks kuulub gruppi arhitektuuribüroo, ehitusfirma ja kinnisvaraagentuur.

Seonduvad uudised

• Suurprojekt: eestlased rajavad Balile enam kui 100 koduga luksusarenduse 03.06.2025
  Eesti ettevõtjate kinnisvaraarendusfirmad Investland Bali ja Avalon Asia rajavad Balile 12 miljoni dollari eest eest 107 korteri ja loftiga luksusliku kinnisvaraarenduse Element Residence, mis on ajaloo suurim eestlaste investeering Aasia kinnisvara     
  
• Pro Kapital: Nõukogu kinnitas 2020. a III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuande 02.11.2020
  TEGEVUSARUANNE Tegevjuhi ülevaade 2020. aasta üheksa kuud on näidanud majanduse volatiilsust, mis kaasnes peamiselt COVID-19 ülemaailmse levikuga. Hoolimata kevadel alanud üldisest ebakindlusest majanduskeskkonnas ja eeldatud kinnisvaraturu lang     
  
• Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 25.01.2013
  EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemis     
  

---

---

Nordecon AS (registrikood 10099962, aadress Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) korraline üldkoosolek toimus 22. mail 2026. a algusega kell 10.00 Nordic Hotel Forumi konverentsisaalis Vega (Viru väljak 3, 10111 Tallinn).

Nordecon AS-i aktsionärid võtsid vastavalt üldkoosoleku päevakorra punktidele vastu järgmised otsused:

Päevakorrapunkt 1. Seltsi 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine

OTSUS nr. 1

Kinnitada Seltsi 2025. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne juhatuse poolt esitatud kujul.

OTSUS nr. 2                       

Jaotada Seltsi kasum järgmiselt: Seltsi aktsionäridele kuuluv 2025. a majandusaasta puhaskahjum on -4 605 tuhat eurot. Eelmiste perioodide jaotamata kasum on kokku 4 746 tuhat eurot. Katta 2025. a majandusaasta puhaskahjum eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. Jätta eelmiste perioodide jaotamata kasum jaotamata ning mitte maksta aktsionäridele dividende. Eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse mitte teha.

Päevakorrapunkt 2. Audiitori valimine 2026. kuni 2028. aasta majandusaastateks ning audiitori tasustamise korra määramine

OTSUS nr. 3

Valida 2026. kuni 2028. aasta majandusaastateks Seltsi audiitoriks Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers ning maksta audiitorile tasu vastavalt lepingule.

Päevakorrapunkt 3. Soolise tasakaalu eesmärgi kinnitamine Seltsi juhtorganites

OTSUS nr. 4

Tulenevalt väärtpaberituru seaduse § 135⁶ lõigetest 1 ja 2 seada Seltsi soolise tasakaalu eesmärgiks:

4.1. Seltsi nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40 protsenti;

4.2. Säilitada Seltsi juhatuses juba saavutatud tasakaal, st 1/3, 1/4 või 2/5 liikmetest peab olema alaesindatud soost.

Vastavalt koosolekul osalenud aktsionäride nimekirjale oli Nordecon AS üldkoosolekul esindatud 17 982 721 Seltsi lihtaktsiatega määratud häält ehk 55,54% aktsiatega määratud häältest.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 450 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Seonduvad uudised

• Nordecon AS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade 30.04.2026
  Nordecon AS („Selts“) (registrikood 10099962, aadress Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 22.05.2026 algusega kell 10.00 Nordic Hotel Forumi konverentsisaalis Vega (Viru väljak 3, 10111 Tal     
  
• Nordecon: Aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused 25.05.2022
  Nordecon AS (registrikood 10099962, aadress Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) korraline üldkoosolek toimus 25. mail 2022. a algusega kell 10.00 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Gamma(Liivalaia 33, 10118 Tallinn). Nordecon AS-i aktsionäri     
  
• Nordecon: Aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused 23.05.2023
  Nordecon AS (registrikood 10099962, aadress Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) korraline üldkoosolek toimus 23. mail 2023. a algusega kell 10.00 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Gamma(Liivalaia 33, 10118 Tallinn). Nordecon AS-i aktsionäri     
  

---

---

Tallinna südalinna Kompassi asumisse kerkiva 16-korruselise kõrghoone Stellar kogu ehitusmahust on ligikaudu pool juba valmis ning kokku 54 miljonit eurot maksev modernne eluhoone valmib 2027. aasta suvel.

Novira Capitali tegevjuhi Nikolay Kryzhanovskiy sõnul liiguvad ehitustööd plaanipärases tempos ning senine töö annab kindluse, et kogu projekt püsib graafikus. “Stellari puhul on tegemist tehniliselt väga nõudliku arendusega. Kuna hoone asub Tallinna südalinnas, nõuab kogu ehitusprotsess erakordselt täpset koordineerimist ja läbimõeldud logistikat. Tänaseks oleme jõudnud etappi, kus hoone hakkab linnapildis juba välja joonistuma,” ütles Kryzhanovskiy, kelle sõnul on ehituse järgmine lõpliku kõrguse saavutamine planeeritud septembrisse.

“Stellar toob inimesed ja elurõõmu südalinna tagasi. Tegime Stellari teadlikult väliselt helge, võttes appi ka valguslahendused, mis muudavad maja hõljuvamaks ja ägedamaks,” lubavad hoone arhitektid Indrek Suigusaar ja Tanno Tammesson büroost Pluss Arhitektid. Omanimelise arhitektuuribüroo peaarhitekt Meelis Press lubab omalt poolt hoonele ka tipptasemel siselahendusi. “Stellar saab olema kõige innovaatilisem eluhoone Tallinnas,” kinnitab Meelis Press.

Tartu maantee 15 aadressile rajatavasse kõrghoonesse on kavandatud 152 ühe- kuni viietoalist korterit suurusega 30–160 ruutmeetrit. Kodude planeeringutes on pandud rõhku avarusele ja loomulikule valgusele ning kortereid iseloomustavad kõrged laed ja suured aknapinnad. Projekteerimisel on keskendutud tänapäevastele ja keskkonnasõbralikele lahendustele ning maja vastab A-energiaklassi nõuetele.

Kryzhanovskiy sõnul on erilist tähelepanu pööratud ka ümbritsevale linnaruumile. “Oleme teadlikult keskendunud sellele, et tuua südalinna tagasi rohkem rohelust. Projekti raames lisame piirkonda märkimisväärselt haljastust – tänavaruumi integreeritud istutusalad, mitmekesine taimestik ning roheline sisehoov, mis loovad pehmema ja inimlikuma linnakeskkonna. See aitab tasakaalustada tihedat linnaruumi, parandada mikrokliimat ning muuta keskkonna meeldivamaks ka neile, kes selles majas ei ela, kuid igapäevaselt sealt läbi liiguvad,” selgitab ta.

Novira Capitali ja Evernordi viimatine silmapaistev ühisprojekt oli Riia südalinnas eelmisel aastal valminud A-klassi ärikvartal Novira Plaza Riga, mis valiti Lätis aasta kinnisvaraprojektiks ning Novira Capital samas aasta arendajaks.

Eestis, Lätis ja Leedus tegutsev Evernord Group pakub investeerimisvahenduse ning vara- ja fondijuhtimise teenuseid. Kontserni hallatavate varade koguväärtus ületab 350 miljonit eurot. Praegu haldab Evernord kaheksat fondi, mis investeerivad Balti riikidesse, Soome ja Hispaaniasse.

Novira Capital tegeleb suuremahuliste kinnisvaraprojektide arendamisega, millest tuntumad on Novira Plaza, Das Haus, Büroo 83, Merirahu Villad ja Kalaranna Kodu Eestis ning Novira Plaza Riga ärikvartal Lätis.

Seonduvad uudised

• Tallinna südalinnas saab täna nurgakivi 54 miljonit eurot maksma minev kõrghoone Stellar 18.09.2025
  Tallinna südalinna saab täna nurgakivi 16-korruseline modernne eluhoone Stellar, mille rajamisse investeerivad Novira Capital ja Evernord 54 miljonit eurot. Ehituse peatöövõtja on Oma Ehitaja ja hoone valmib 2027. aasta suvel. Kompassi asumis Ta     
  
• Novira Capital rajab 54 miljoni euroga Tallinna südamesse 16-korruselise elumaja Stellar 16.01.2025
  Eesti kinnisvaraarendaja Novira Capital ja investeeringute haldamisega tegelev Evernord rajavad 54 miljoni euroga Tallinna südalinna 16-korruselise 147 korteriga luksusliku eluhoone Stellar. Ehituspartner on Oma Ehitaja, ehitustööd on alanud ja ho     
  
• Pro Kapital: 2019. a IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuande 02.03.2020
  TEGEVUSARUANNE Tegevjuhi ülevaade 2019. aasta oli väljakutsete, võimaluste ja tunnustuste aasta, mis on kahtlemata tulevikku vaatava mõtteviisi ning kasvuambitsiooniga ettevõtetele omane. Meie tegevuse rõhuasetus on elamu- ning äripiirkondade     
  

---

---

Kinnisvarakoolis toimub 28.05.2026 koolitus “Kinnisvara maksustamine – optimeerimine ja uuendused 2026. aastal“. Koolitusel annab Jaan Trofimov praktilise ja selge ülevaate kinnisvara maksustamisest Eestis ning 2026. aastal jõustuvatest muudatustest.

Koolitusele on oodatud:

• kinnisvaramaaklerid ja -konsultandid, kes nõustavad kliente ostu-, müügi- ja üüritehingutes;
• kinnisvaraarendajad ja projektijuhid, kes planeerivad müügistruktuure ja rahavoogusid;
• kinnisvarainvestorid (nii eraisikud kui ka OÜ kaudu tegutsejad);
• ettevõtjad, kes kaaluvad kinnisvara soetamist või hoidmist äriühingu kaudu;
• üürikinnisvara omanikud (sh lühiajalise üüri pakkujad, nt Airbnb kaudu tegutsejad);
• raamatupidajad ja finantsjuhid, kes teenindavad kinnisvaraga seotud ettevõtteid;
• juristid ja maksunõustajad, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingute maksuküsimustega;
• eraisikud, kes plaanivad kinnisvara müüki või investeeringuid ja soovivad maksukohustusi ette mõista;
• kinnisvaravaldkonnas tegutsevate ettevõtete juhid ja omanikud, kes soovivad optimeerida maksukoormust ning vältida riske.

Koolitus “Kinnisvara maksustamine – optimeerimine ja uuendused 2026. aastal” toimub 28.05.2026 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Seonduvad uudised

• Koolitus “Kinnisvara maksustamine – optimeerimine ja uuendused 2026. aastal” toimub 14.05.2026 08.05.2026
  14.05.2026 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara maksustamine – optimeerimine ja uuendused 2026. aastal“. Koolitusel annab Jaan Trofimov praktilise ja selge ülevaate kinnisvara maksustamisest Eestis ning 2026. aastal jõustuvate     
  
• Väikeinvestoreil napib sobivaid kinnisvaraobjekte 27.05.2016
  Kinnisvarainvestorite sõnul on häid pakkumisi üha raskem leida. Kui 2010. aastal oli neid portaalides kümnete kaupa, siis täna tuleb arvestada kuni paarisaja korteri vaatamisega enne, kui leiab sobiva. Kinnisvaraturul on vaba raha ning investore     
  
• 05/10/2021 toimub koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” 24.09.2021
  Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub  05/10/2021. Vandeadvokaat Dmitri Rozenblat selgitab ja tutvustab kinnisvarasektori töötajatele Eesti maksuseadusest lähtuvaid kohustusi ja võimalusi. Koolitus “Ki     
  

---

---

MANAGEMENT REPORT

Real Estate Development

Tallinn

In Kristiine City, the Group continued to progress the Uus-Kindrali development through ongoing sales and construction activities.
By year-end, 39 apartments in the white building (Talli 3 / Sammu 8) had already been handed over to customers, with further handovers completed during the first quarter of 2026. As of the publication date of this report, 15 of the 91 apartments remained available for sale.

At the same time, construction continued on a second seven-storey residential building with 90 units at Sammu 10/Seebi 24a (the black building), located next to the white building. By the end of the first quarter of 2026, construction completion had reached approximately 60% and is on schedule for substantial completion in October-November 2026. As of the publication date of this report, 36 units in the black building had been sold.

In addition, the Group launched another phase of residential development in Kristiine City. The new project, named Musketäri Majad, located at Sammu 7 / Talli 1 / Rivi 8, comprises two buildings of six and seven storeys with a total of 144 residential units. Reservations commenced during the first quarter and, as of the publication date of this report, slightly more than 15% of the total sales area was already reserved by buyers.

Looking ahead, the Group continued progressing the next stages of its Kristiine City development portfolio through ongoing design and permitting activities for four additional projects submitted to the Tallinn City Planning Department. These developments are expected to add approximately 35,000 square metres of gross building area (GBA), comprising around 350 units, predominantly residential (approximately 95% residential and 5% commercial), further strengthening our presence in this well-established urban area. As of the publication date of this report, the Tondi 53 project (“Dunte”) has obtained a building permit and completed the design phase. The project will comprise approximately 160 apartments in a historic building located on Tondi Street. Building permits for the remaining projects are expected in the second quarter of 2026.

In Kalaranna District, construction works have been completed, and sales and marketing activities for the remaining inventory are ongoing. To date, approximately 66% of the total sellable area has been sold.

Riga

In Riga, the Blue Marine Residence project within the Klīversala Quarter continued to progress according to plan during the first quarter of 2026. By quarter-end, all retaining wall works for the construction pit had been completed and the foundation slab had been poured. In addition, the Group had concluded key construction contracts covering the in-situ reinforced concrete works, as well as the production and installation of precast reinforced concrete elements and windows for the above-ground structure.
At the same time, the Group continued active sales and marketing efforts to further enhance the visibility and attractiveness of the Klīversala Quarter.

Vilnius

In Vilnius, construction works at the City Villas development were nearing final completion by the end of the first quarter of 2026. The Attico building, comprising both residential and commercial units, was completed and delivered to the relevant authorities during the quarter. At the same time, the Group continued sales activities and entered into real rights agreements for five additional units. As of the publication date of this report, nearly 43% of the total sellable area within the City Villas and Attico developments had been sold.

The Group also continued preparations for its latest development project in Vilnius, Borgo, located on Naugarduko Street. The project will transform a former school building into a distinctive high-end residential complex comprising approximately 50 luxury apartments. As of the publication date of this report, the building permit has been obtained, and construction is expected to commence during the second half of 2026.

Hotel operations

The hotel’s first quarter performance reflected the typical seasonal softness of the period, with lower occupancy levels resulting from weaker demand from both leisure and business segments. Overall activity levels remained broadly in line with the prior year. While revenue performance was below expectations, profitability improved compared to the same period last year.

Looking ahead, the outlook for the second quarter remains generally positive, supported by gradually strengthening demand from both leisure tourism and the MICE segment. While the operating environment continues to be affected by cost pressures, particularly related to energy prices, the Group remains focused on operational efficiency and is well positioned to benefit from the expected seasonal improvement in market activity.

Other operations

The Group’s Italian operations, led by Preatoni Nuda Proprietà (PNP) and Preatoni Intermediazioni Immobiliari (PII), operated in a challenging market environment during the first quarter of 2026, reflecting the broader slowdown in the Italian real estate sector. At the same time, changes in market dynamics within the bare ownership segment continued to reshape client acquisition channels and competitive positioning.

In response, the Group continued refining its commercial model and initiated the implementation of new AI-supported tools aimed at strengthening cooperation with local real estate agencies and improving scalability of operations. While market conditions remain cautious, management believes these initiatives may support future growth opportunities in the medium term.

Conclusion

The first quarter of 2026 marked another period of operational progress for the Group, with construction activities, sales execution and development planning advancing simultaneously across all our core markets. While the Baltic operations continued to perform steadily, the Group also continued refining its commercial approach and operational processes in Italy in response to changing market dynamics.

Alongside day-to-day operations, management remained focused not only on current deliveries, but also on preserving long-term value through disciplined project selection, controlled execution and careful capital allocation. Despite a macroeconomic environment that remains selective and, in certain segments, challenging, the Group continues to benefit from a geographically diversified portfolio, a recognised brand and a significant development pipeline with embedded future potential.

Looking ahead, management remains cautiously optimistic. The Group enters the remainder of 2026 with active construction sites, completed inventory available for monetisation, new developments approaching launch phase and a solid medium-term project pipeline across the Baltics and Italy.

On behalf of the Management Board, I would like to thank our employees, clients, investors and business partners for their continued trust and commitment.

Edoardo Preatoni
CEO

Key financials

The total revenue of the Group for the three months of 2026 was EUR 15.1 million, which increased by EUR 2.6 million (21%) compared to the same period in 2025 (2025 3M: EUR 12.5 million).

Revenue from real estate sales is recognised at the moment when the notarial sales agreement is signed and legal title to the property is transferred to the buyer. Therefore, revenue from real estate sales is closely linked to the construction cycle and the timing of project completions.

During the three months of 2026, the Group’s revenue was mainly supported by the handover of completed apartments in the Kalaranna District and Uus‑Kindrali developments in Tallinn, as well as in the City Villas project in Vilnius.

Gross profit for the first three months of 2026 amounted to EUR 5.7 million compared to EUR 4.2 million in the same period of 2025.

Operating profit reached EUR 4.0 million during the period (2025 3M: EUR 2.5 million).

The Group’s net profit for the first three months of 2026 was EUR 2.8 million profit, compared to EUR 1.9 million profit in the reference period.

Cash generated from operating activities during the first three months of 2026 amounted to EUR 10.0 million, compared with EUR 1.3 million in the same period of 2025.

Net assets per share were EUR 1.17 as at 31 March 2026 (31 March 2025: EUR 0.94).

Key performance indicators

*debt / equity = total debt / total equity
**return on assets = net profit / total average assets
 ***return on equity = net profit / total average equity
****net asset value per share = net equity / number of shares

CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS

Consolidated interim statement of financial position

Consolidated interim statements of comprehensive income

The full report can be found in the file attached.

PKG_Q1_2026_ENG

Seonduvad uudised

• Pro Kapital Council approved Consolidated Interim Report for III Quarter and 9 Months of 2025 (Unaudited) 14.11.2025
  MANAGEMENT REPORT Real Estate Development Tallinn During the third quarter of 2025, construction works continued at the Uus-Kindrali project, located in Kristiine City, Tallinn. The White Building (91 residential units) at Talli Street 3 / Sammu Str     
  
• Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund consolidated unaudited results for Q1-Q4 2024 18.02.2025
  Management Board of Northern Horizon Capital AS has approved the unaudited financial results of Baltic Horizon Fund (the Fund) for the twelve months of 2024. Our strategic ambitions In 2024, the Fund’s management team made the strategic decisi     
  
• Pro Kapital Council approved Consolidated Interim Report for IV Quarter and 12 Months of 2025 (Unaudited) 02.03.2026
  MANAGEMENT REPORT Real Estate Development Tallinn During the fourth quarter of 2025 we completed the construction of the white building in our Uus- Kindrali project, located in Kristiine City, Tallinn. Client inspections and the signing of real right     
  

---

---

Nordecon AS (registry code 10099962, address Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) annual general meeting of shareholders was held on 22 May 2026 at 10.00 a.m. in the conference centre of Nordic Hotel Forum, room Vega (Viru Square 3, 10111 Tallinn).

The shareholders of Nordecon AS made the following decisions according to the proposed agenda:

Agenda item No. 1. Approval of the Company’s annual report for 2025 and proposal for the allocation of profit

RESOLUTION No. 1

To approve the Company’s consolidated annual report for the 2025 financial year as submitted by the management board.

RESOLUTION No. 2 

To distribute the profit of the Company as follows: the net loss attributable to the shareholders of the Company for the 2025 financial year amounts to -4,605 thousand euros. The retained profit of previous periods amounts to 4,746 thousand euros. To cover the net loss of the 2025 financial year on the account of the retained profit of the previous periods. To leave the retained profit of previous periods undistributed and not pay dividends to the shareholders. To not make any appropriations to the legal reserve or other reserves provided for by the law or the articles of association.

Agenda item No. 2. Election of auditor for the financial years 2026-2028 and deciding on the remuneration of the auditor

RESOLUTION No. 3

To elect Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers as the auditor of the Company for the financial years 2026-2028 and to pay for the services according to the agreement.

Agenda item No. 3. Approval of a gender balance goal in the Company’s governing bodies

RESOLUTION No. 4

Pursuant to § 135⁶ (1) and (2) of the Securities Market Act, to set the following gender balance goal for the Company:
4.1. At least 40 per cent of the members of the Company’s supervisory board shall be of the underrepresented gender;
4.2. To maintain the gender balance already achieved on the Company’s management board, i.e. 1/3, 1/4 or 2/5 of the members shall be of the underrepresented gender.

At the annual general meeting of shareholders 17,982,721 ordinary shares entitled to vote were represented, i.e. 55.54% of total ordinary shares outstanding.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs 450 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Seonduvad uudised

• Notice of annual general meeting of shareholders of Nordecon AS 30.04.2026
  The management board of Nordecon AS (the “Company”) (registry code 10099962, address Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) hereby calls an annual general meeting of shareholders, which shall be held on 22 May 2026 at 10:00 am at the Nordic Hotel Forum     
  
• Merko: Notice on convening the annual general meeting of shareholders of AS Merko Ehitus 10.04.2023
  The Management Board of AS Merko Ehitus, registry code 11520257, seated at Järvevana tee 9G, Tallinn, 11314, will convene the annual general meeting of shareholders of AS Merko Ehitus on Thursday, 4 May 2023 at 13.00 at Nordic Hotel Forum conferen     
  
• EfTEN Real Estate Fund AS notice calling the annual general meeting of shareholders 16.03.2026
  The Management Board of EfTEN Real Estate Fund AS (registry code 12864036; seat Tallinn, A. Lauteri 5) calls an annual general meeting of shareholders on 07 April 2026 at 10:00 a.m. Venue of the general meeting: Radisson Collection Hotel second f     
  

---

---

Eesti elamispindade keskmist müügipakkumise hinda kajastav

Kevad kasvatab elamispindade pakkumist

Aasta algusest alates liigub portaalis KV.EE elamispindade müügipakkumiste arv tõususuunas. Tegemist on hooajalise trendiga, sest kinnisvaramüüjad aktiveeruvad aasta alguses ja panevad varad müüki. Eelmise aastaga võrreldes liigume siiski mõnevõrra, kuid mitte oluliselt madalamal pakkumise tasemel.

Müügipakkumiste arv on tehingute arvuga heas tasakaalus. Müügipakkumiste arvu suurenemine ei tähenda riski elamispindade hindadele.

Hinnatõus on osalt näilik

Elamispindade müügipakkumiste hind tundub ülespoole lausa rallivat. Hinnatõus on osalt näilik, sest põhineb suuremal hulgal portaalis KV.EE kauem müügipakkumises olevatel Tallinna kesklinna ja Kalamaja kallitel korteritel.

Hinnapakkumises on osalt siiski tõde, sest korterite ostu-müügitehingute hinnad on mõõdukalt madala tempoga kasvamas. Hinnatõus tehinguteturul lubab kinnisvaramüüjatel pakkumiste hinda kergitada.

Väljavaade on positiivne

Elamispindade turg on aktiivne. Reipalt teevad tehinguid nii koduostjad kui flippijad. Vaid üüriinvestorid on ootel. Aktiivne tehingute tegemine ja suured rahalised käibed on turu tervise parim näitaja.

Tasakaal pakkumiste arvu ja tehingute arvu vahel on tavapärane. See tähendab, et survet hindadele ei ole ei tõusu ega languse suunas.

Kallite korterite suurem osakaal pakkumises tahab meid mõnevõrra eksitada. Kahekohalise numbri lähedast hinnatõusu meil ei ole. Elamispindade hinnad on pika paigal tammumise järel mõõdukas tempos kasvamas. Hinnatõus ei ületa palgakasvu, seega liigub elamispindade kättesaadavus paranemise teel.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Seonduvad uudised

• Äripäev: Elamispindade turg ootab pakkumise suurenemist 13.04.2021
  Tallinna korteripakkumist on jäänud vähemaks. Nõudlus on seevastu kasvanud ehk ostuhuvilisi on turul varasemast rohkem. Pensioni teisest sambast sügisel vabanev eurode sadu tõotab ostjate arvu kasvule vähemalt lühiajaliselt ja vähemalt mingi     
  
• Arco Vara ülevaade Eesti kinnisvaraturust: juuli 2022 12.08.2022
  Elamispindade turg on seni püsinud 2022. aasta sündmuste taustal oodatust tugevam Tänavu juulikuus tehti Eesti korteriturul kokku 2163 ostu-müügitehingut, mida oli 7,6% enam kui aasta tagasi samal perioodil. Tegemist oli senise kasvutsükli väl     
  
• Lühiülevaade Eesti kinnisvaraturust: mai 2025 08.07.2025
  Pakkumismaht on turul visa taanduma, kuid ostuhuvi on selgelt suurenenud Tänavu maikuus tehti Eesti korteriturul kokku 1836 ostu-müügitehingut, mida oli hooajaliselt 1,8% enam kui veel aprillis ning omakorda 3,7% rohkem kui aasta tagasi samal peri     
  

---

---

Täna avalikustati kortermajade tehaselise renoveerimise arhitektuurivõistluse esimese etapi võitjad. Konkursi eesmärk on teha korteriühistutele kättesaadavaks lahendused, mille abil tüüpmajad kvaliteetselt korda teha.

„Sajad tuhanded Eesti inimesed elavad kortermajades, mis on ehitatud pool sajandit tagasi. Need kodud on meid hästi teeninud, kuid vajavad nüüd uut nägu ja hingamist, et majad oleksid ka edaspidi soojad, arved mõistlikud, trepikojad ligipääsetavad ja hoovid korras. Vaja on renoveerimislahendusi, mis on läbimõeldud, lihtsasti teostatavad ja korteriühistutele jõukohased. Konkursile laekunud 22 võistlustööd näitavad, et Eesti arhitektid võtavad seda väljakutset tõsiselt,” lausus taristuminister Kuldar Leis.

Kõik laekunud ideekavandid kvalifitseerusid hindamisele. Võistluse esimese etapi auhinnafond oli kokku 40 000 eurot ning žürii määras preemiad järgnevatele ideekavanditele:

• “Annekodud”; Architects Paddar Tossava Ltd, autorid Elen Paddar ja Henry Tossava.
• “Filigraan”; Spatialist Studio OÜ, autorid Helena Männa, Keiti Lige ja Henri Kopra.
• “Naabruskond”; OÜ Stuudio TÄNA, autorid Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson ja Kertu Johanna Jõeste.
• “Uus Mustamäe”; BOA OÜ, autorid Anto Savi, Margus Soonets, Maiu Uusmaa ja Aleksei Tihhonov-Tärn.

“Žürii hinnangul oli ideekavandite üldine tase hea, eriti arvestades, kui keeruline on panna ühte võrrandisse kokku esteetika, energiatõhusus ja piiratud eelarve. Lisaks veel arhitektuursete lahenduste tehnoloogilisus ja praktilisus. Võidutööd suutsid need teemad siduda edukalt üheks tervikuks, arvestades tehaselise renoveerimisega seotud spetsiifikaid. Võistluse teises etapis tuleb rohkem läbi mõelda ka tehnilised detailid, nagu tuleohutuse ja sadevee lahendused, ning fassaadi hoolduse küsimused,” lausus žürii liige ja Eesti Puitmajaliidu arendusnõunik Elar Vilt.

Võistluse teises etapis korraldatakse projekteerimishange ning võitjatega sõlmitakse lepingud ideekavandite edasiseks projekteerimiseks. Ideelahendused valmivad neljale Eestis levinud korterelamute tüüpprojektile: Mustamäe tüüpi korterelamu (1-464), Õismäe ja Lasnamäe tüüpi korterelamu (111-121), “hruštšovka” ehk tellistest või suurplokkidest elamu (1-317) ning Tartu Maja (111-133).

Võidutöödest luuakse arhitektuursete ideelahenduste kataloog, mis on abiks korteriühistutele tehaselise rekonstrueerimise planeerimisel ja ka riikliku renoveerimistoetuse taotlemisel.

Teise etappi jõudnud töödega ning tulemuste avalikustamise ürituse piltidega saab tutvuda siin.

Žüriisse kuulusid žürii esimees ja Kliimaministeeriumi elamumajanduse valdkonnajuht Veronika Valk-Siska, Maa- ja Ruumiameti riigiarhitekt Tõnis Arjus, Eesti Puitmajaliidu arendusnõunik Elar Vilt ning Eesti Arhitektide Liidu esindajatena arhitektid Elina Liiva ja Mihkel Tüür.

Võistlust korraldavad Kliimaministeerium, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja Eesti Puitmajaliit. Preemiafondi rahastavad Eesti Puitmajaliit ja Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF).

Seonduvad uudised

• Kliimaministeerium: Algas korterelamute tehaselise renoveerimise arhitektuurivõistlus 19.01.2026
  Täna algas arhitektuurivõistlus levinumat tüüpi kortermajade tehaseliseks renoveerimiseks. Eesmärk on teha korteriühistutele kättesaadavaks lahendused, mille abil kodud kvaliteetselt ja lihtsamini korda teha. “Arhitektuurivõistlus aitab pan     
  
• Muinsuskaitseamet: Riik kui pärandi omanik 11.02.2026
  Riigina ei ole mitte ainult võimalus pärandit hoida ja arendada, vaid ka kohustus seda teha. Kodanikena tuleb aru saada, et kusagilt väljastpoolt keegi Eesti kultuuri kaitsma ja hoidma ei tule. Kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on �     
  
• Tallinna korteriturg 2034: elu läheb keerulisemaks 06.08.2024
  Järgnevalt on kirjeldatud Tallinna elamispindade turu järgneva 10 aasta arenguid. Pigem on kirja pandud liikumise suund, mitte niivõrd punkti, kuhu 2034. aastaks kohale jõuame. Kinnisvaraturu arengutest võiks maalida helge utoopia, kus on lendav     
  

---

---

1Partner investeerib 2,7 miljonit uue neljakorruselise 20 korteriga elumaja Kuusiku Kodu arendusse Raplas. Hoone valmib 2027. aasta lõpuks.

1Partner Kinnisvara juhi Tanel Tarumi sõnul on päris uude kaasaegsesse majja kodu ostmisel täna selgeks takistuseks kõrge hind, mida pealinnast veidi eemal saavad arendajad hoida noorte perede jaoks jõukohasemana. “Inimesed otsivad täna kodusid kus oleks rohkem ruumi, mõistlikumad kulud ja rahulikum elukeskkond. Kuusiku Kodu pakub võimalust pealinnaga võrreldava eelarve eest osta märksa suurem ja kvaliteetsem kodu,” räägib Tarum.

Rapla on täna kindlasti üks atraktiivsemaid alternatiive neile, kes soovivad päriselt elada linnakärast eemal, kuid samas säilitada hea ühendus Tallinnaga. “Täna on päris Tallinna piirile rajatud uusasumid oma elutempolt sulandumas pealinnaga. Rapla tugevuseks ongi hea tasakaal väikelinna rahu ja pealinna läheduse vahel,” selgitab 1Partneri juht.

Tarum märgib, et energiasäästlikud lahendused on muutunud koduostjate jaoks järjest olulisemaks, mistõttu on Kuusiku Kodu arenduses pööratud suurt tähelepanu energiatõhususele ja madalatele kõrvalkuludele. “Kaasaegne kodu tähendab hea ehituskvaliteedi ja läbimõeldud arhitektuuri kõrval ka seda, et igapäevased kulud oleksid mõistlikud ja kodude sisekliima hea aastaringselt,” selgitab ta. Hoone vastab A-energiaklassile ning kasutab kaasaegseid tehnilisi lahendusi, sealhulgas kaugkütet, vesipõrandakütet, soojustagastusega sundventilatsiooni ja päikesepaneele, mis aitavad hoida igapäevased kulud kontrolli all.

Kuusiku Kodu arenduses valmib 4-korruseline kortermaja, kuhu on planeeritud 20 kahe- kuni neljatoalist korterit suurusega 34–75 ruutmeetrit. Kõik kodud on läbimõeldud ja praktilise planeeringuga ning suurte maast laeni akendega, mis toovad tubadesse rohkelt loomulikku valgust. Iga korteri juurde kuulub rõdu või terrass, mis loovad sujuva ühenduse sise- ja välisruumi vahel. Igapäevast mugavust lisavad hoonesse planeeritud lift, panipaigad ja parkimiskohad.

Arhitekt Aigar Roht projekteeritud hoonet iseloomustab selge ja tasakaalukas arhitektuurikeel, kus domineerivad rahulikud neutraalsed toonid ja suured klaaspinnad. Fassaadile lisavad iseloomu vertikaalsed ribielemendid, mis loovad põnevaid varjumänge, lisavad hoonele sügavust ning tagavad elanikele rohkem privaatsust. Hoone läheduses asuvad koolid, lasteaiad, kauplused ja sportimisvõimalused ning Tallinnaga on hea ühendus nii auto kui ühistranspordiga.

Vaata lähemalt: https://kuusikukodud.1partner.ee/

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Seonduvad uudised

• 1Partner investeerib 8 miljonit eurot Kiili Keskuse Kodude elurajooni arendusse 19.05.2026
  1Partner investeerib 8 miljonit eurot Kiili Keskuse Kodude arendusse, kuhu kolme kortermajja rajatakse kokku 45 kahe- kuni viietoalist korterit. Esimesed arhitektide Martin Aunini ja Marti Kahu kavandatud kodud valmivad 2027 aasta lõpuks. 1Partner K     
  
• Pro Kapital: 2019. a IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuande 02.03.2020
  TEGEVUSARUANNE Tegevjuhi ülevaade 2019. aasta oli väljakutsete, võimaluste ja tunnustuste aasta, mis on kahtlemata tulevikku vaatava mõtteviisi ning kasvuambitsiooniga ettevõtetele omane. Meie tegevuse rõhuasetus on elamu- ning äripiirkondade     
  
• 1Partner: uue kodu puhul määrab vanus üha rohkem, kuhu ja mida ostetakse 30.03.2026
  Tallinna uute kodude puhul on välja joonistunud vanusel põhinevad piirjooned, kus nooremad ostjad soetavad valdavalt kodusid äärelinna ja naabervaldade arendustesse, samas kui kesklinna ja teiste trendikate piirkondade koduostjate seas domineeriv     
  

---

---

Trigon Property Development AS tegeleb kinnisvaraarendusega. 31.03.2026 seisuga omas AS Trigon Property Development ühte arendusprojekti, milleks on 13,2 hektari suurune maa-ala Pärnu linnas, Eestis. Alale on planeeritud luua äri-, tööstus- ja logistikapark. Ettevõtte eesmärk on leida huvitatud ettevõtteid, kes sooviksid tuua oma äritegevuse (tootmine, logistika) Trigon Property Development AS arendusprojekti alale Pärnus, mis võimaldaks Ettevõttel lisada väärtust enda omandis olevatele kruntidele. Kuna ettevõtte peamine eesmärk on olemasolevate maade müük, siis on kinnisvarainvesteeringud kajastatud varudena.

Käesolevas teates esitatud finantsseisundi aruanne seisuga 31.03.2026 kajastab täielikult AS Trigon Property Development varasid, kohustusi ja omakapitali.

Vastavalt esitatud koondkasumiaruandele on AS Trigon Property Development 2026. aasta esimese kvartali puhaskahjum 23 679 eurot ja puhaskahjum aktsia kohta 0,00526 eurot.

Seisuga 31.03.2026 moodustasid AS Trigon Property Development varad kokku 1 736 946 eurot. Ühingu omakapital oli 1 731 588 eurot, mis moodustas 99,69% bilansimahust.

Lühendatud finantsseisundi aruanne

Lühendatud koondkasumiaruanne

2026 I kv vahearuanne EST

Seonduvad uudised

• Trigon Property Development: 2024. aasta II kvartali ja 6 kuu auditeerimata majandustulemused 30.08.2024
  Trigon Property Development AS tegeleb kinnisvaraarendusega. 30.06.2024 seisuga omas AS Trigon Property Development ühte arendusprojekti, milleks on 14,2 hektari suurune maa-ala Pärnu linnas, Eestis. Alale on planeeritud luua äri-, tööstus- ja l     
  
• Trigon Property Development: 2025. aasta I kvartali auditeerimata majandustulemused 29.05.2025
  Trigon Property Development AS tegeleb kinnisvaraarendusega. 31.03.2025 seisuga omas AS Trigon Property Development ühte arendusprojekti, milleks on 13,2 hektari suurune maa-ala Pärnu linnas, Eestis. Alale on planeeritud luua äri-, tööstus- ja l     
  
• Trigon Property Development: 2025. aasta II kvartali ja 6 kuu auditeerimata majandustulemused 28.08.2025
  Trigon Property Development AS tegeleb kinnisvaraarendusega. 30.06.2025 seisuga omas AS Trigon Property Development ühte arendusprojekti, milleks on 13,2 hektari suurune maa-ala Pärnu linnas, Eestis. Alale on planeeritud luua äri-, tööstus- ja l     
  

---

---

Majapidamiste sissetulekute kiire kasv parandas aasta alguses korterite kättesaadavust ja toetas nõudlust. Suurem turuaktiivsus aitas kaasa hinnakasvu kiirenemisele järelturul. Broneeringute arv uusarendustes oli esimeses kvartalis aastatagusest oluliselt suurem, kuid jääb veel alla pikaajalise keskmise. Kõrgem euribor võib korterite kättesaadavust võrreldes esimese kvartaliga halvendada, kuid 2026. aasta kokkuvõttes peaks korterid olema aastatagusest paremini kättesaadavad.

Kiire sissetulekute kasv toetab elamuturu aktiivsust

Tallinna korteriturg oli aasta alguses aktiivne. Maa- ja Ruumiameti andmetel oli esimeses kvartalis järelturul aastatagusest rohkem tehinguid. Kuigi aktiivsus on endiselt koondunud järelturule, suurenes Swedbanki andmetel broneeringute arv märgatavalt ka Tallinna uusarendustes, kuna tänavu olulise kasvu teinud netopalk võimaldab võtta varasemast suuremat eluasemelaenu.

Korterite hinnakasv järelturul kiirenes oodatult

Järelturu korterite hinnakasv esimeses kvartalis ootuspäraselt kiirenes – kõrgema turuaktiivsuse toel kasvas see aastases võrdluses 6,5%. Arendajate kodulehtede järgi oli uusarenduste pakkumishindade kasv aeglasem ja ulatus keskmiselt 3,7%ni. Seejuures jõudis müügis olevate uusarenduste korterite arv Tallinnas esimeses kvartalis kõigi aegade kõrgeimale tasemele. See loob eelduse, et hinnavahe kahe turusegmendi vahel peaks järk-järgult vähenema, kuna praeguse ostuaktiivsuse juures on pakkumist uusarenduste turul piisavalt.

Netopalga ostujõud eluasemeturul jätkab 2022. aasta madalseisust paranemist. Aasta alguses oli paranemine märkimisväärne tänu tugevale netopalga kasvule, mida toetas tulumaksureform – „maksuküüru“ kaotamine koos kõrgema maksuvaba tulu kehtestamisega. Praeguseks on netopalga ostujõud järelturul taastunud 2019. aasta taseme lähedale, mil korterite hinna ja palga suhe oli viimase kümne aasta soodsamate hulgas. Uusarenduste turul seevastu on see endiselt nõrgem ning ühe palga eest kättesaadavate ruutmeetrite arv jääb veel oluliselt alla 2019. aasta taseme.

Sõda Lähis-Idas tõi intressimäärad taas tugevamalt päevakorda

Swedbanki hinnangul sai Tallinnas elav 1,5-kordset keskmist netopalka teeniv leibkond* esimeses kvartalis endale lubada järelturul kuni 77-ruutmeetrise korteri. Aasta tagasi samal ajal oli vastav näitaja ligi 70-ruutmeetrit. Arendajate pakkumishinda arvestades oli esimeses kvartalis võimalik osta ligi 44-ruutmeetrine korter uusarenduses, aasta tagasi kuni 39-ruutmeetrine korter.

Sõda Lähis-Idas kiirendab varasema prognoosiga võrreldes inflatsiooni ning toob intressimäärade teema taas tugevamalt päevakorda. Meie prognoosi järgi tõstab Euroopa Keskpank sel aastal intressimäära kahel korral – juunis ja septembris – kokku 0,5 protsendipunkti võrra.

Euribor on märtsist alates tõusnud ning praegune tase peegeldab meie hinnangul juba täielikult oodatavaid intressimäära tõuse. Võrreldes esimese kvartali tasemega võib korterite kättesaadavus väheneda. Samas peaksid korterid hoolimata kõrgemast euriborist olema 2026. aastal tervikuna paremini kättesaadavad kui eelmisel aastal, kuna netopalga kasv püsib tänavu kiire.

Balti riikide pealinnades oli hinnakasv kiireim Vilniuses

Tugev nõudlus andis hoogu korterite hinnakasvule Vilniuses, mis ulatus esimeses kvartalis üle 13% aastases võrdluses. Palgakasv jäi korterite hinnakasvule alla, mistõttu Vilniuse korterite kättesaadavus halvenes nii eelmise kvartali kui ka aastatagusega võrreldes. Teise pensionisamba säästude väljavõtmine hoiab tõenäoliselt nii aktiivsust kui ka hinnakasvu Vilniuses tänavu kõrgel.

Riias on korterite kättesaadavus üldiselt Tallinna ja Vilniusega võrreldes parem, kuna Riia korteriturul domineerivad tehingud nõukogudeaegsete korterelamutega. Esimeses kvartalis oli palgakasv Riias kiirem korterite hinnakasvust ning intressimäärad aastatagusest madalamad. See parandas omakorda korterite kättesaadavust. Samas saavutas korterite kättesaadavus Riias oma tipu eelmise aasta lõpus, mil korterite hinna ja netopalga suhe oli soodsaim.

Swedbanki arvestuste järgi oli Riias leibkonnale neljandas kvartalis keskmiselt taskukohane 63-ruutmeetrine korter uusarenduses. Vilniuses oli uusarenduses taskukohane 57-ruutmeetrine korter. Tallinnas oli vastav näitaja Maa- ja Ruumiameti tehingustatistika põhjal 49 ruutmeetrit. Kuna tegemist on eelnevalt sõlmitud kokkulepetega, mis kajastuvad statistikas viitajaga, on valikus olevate uusarenduste korterite taskukohasus tegelikult madalam.

Järelturul oli Vilniuse leibkonnale kolmandas kvartalis keskmiselt kättesaadav 64-ruutmeetrine korter. Kuigi Riias hästi võrreldavad andmed puuduvad, on sealne olukord järelturu korterite taskukohasusega tervikuna parem kui Tallinnas ja Vilniuses.

* Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse arvutuse aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Seonduvad uudised

• Swedbank: Balti riikide pealinnade eluaseme taskukohasuse analüüs 21.05.2025
  Korterite taskukohasus on paranemas tänu järk-järgult langevatele intressimääradele, mis on eelmise aasta teisest poolest korteriturgu elavdanud. Netopalga kasv on aeglustunud ja ületab korterite hinnakasvu vaid vähesel määral. Tallinna kort     
  
• Swedbank: Mis seisus on pealinna kinnisvaraturg ja mida toob 2026. aasta? 12.11.2025
  Nõudlus pealinna korteriturul jätkas kasvu. Erinevus uusarenduste ja järelturu vahel püsib aga endiselt suur – nii aktiivsuse kui ka hinnataseme poolest. Korterite taskukohasuse paranemine kolmandas kvartalis pidurdus. Kuna intressimäärade la     
  
• Swedbank: Tallinna korterite järelturul käib aktiivne tegevus 19.08.2025
  Pealinna korterite taskukohasus jätkab paranemist tänu langevatele intressimääradele ning hinna-palga suhte paranemisele. Netopalga kasv on tänavu aeglustunud, kuid korterite hinnakasv jääb sellele alla. Nõudlus korteriturul on tugev ja välj     
  

---

---

Hepsor AS-i (registrikood 12099216; aadress Järvevana 7b, 10112 Tallinn) aktsionäride korraline üldkoosolek toimus kolmapäeval, 20. mail 2026, algusega kell 11:00, hotelli Mövenpick Hotel Tallinn konverentsikeskuses aadressil Lembitu tn 12, Tallinn.

Korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade avaldati 29.04.2026 ajalehes Postimees ning 27.04.2026 börsiteatena Nasdaq Tallinna Börsi infosüsteemi kaudu. Seega on korraline üldkoosolek nõuetekohaselt kokku kutsutud.

Korralisel üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määrati seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 13.05.2026 Nasdaq CSD SE arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Aktsionäride nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga on Hepsor AS-il kokku 8302 aktsionäri, kellel kuulub kokku 3 912 522 aktsiat.

Korraline üldkoosolek oli otsustusvõimeline, kuna seal osales 22 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 3 079 463 häält, st kokku 78,71% Hepsor AS-i aktsiatega esindatud häältest, sealhulgas 3 aktsionär, kes kasutasid võimalust hääletada enne koosolekut ning kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 1 026 161 häält.

Hepsor AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek otsustas:

1. 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

Otsustati kinnitada Hepsor AS 2025. aasta majandusaasta aruanne üldkoosolekule esitatud kujul.

2. Kasumi jaotamine

Otsustati kasumi jaotamine järgnevalt – eelmiste perioodide jaotamata kasum on 7 257 tuhat eurot. 2025. aasta majandusaasta puhaskasum on 399 tuhat eurot. Seega on jaotuskõlblik kasum kokku 7 656 tuhat eurot. Kasum otsustati jaotada alljärgnevalt:

maksta dividendi 0,27 eurot aktsia kohta ehk jaotada kasum summas 1 056 tuhat eurot dividendidena aktsionäridele;
jaotamata kasumi jääk summas 6 600 tuhat eurot jätta jaotamata.
Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 12.06.2026 (record date) Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) 11.06.2026. Dividend makstakse aktsionäridele 19.06.2026 ülekandega aktsionäri pangakontole.

3. Tehingu heakskiitmine

Otsustati kiita heaks 18.12.2025 sõlmitud HEPSOR PHX5 OÜ, Hepsor AS-i ja AS-i Phoenix Land vahel sõlmitud HEPSOR PHX5 OÜ osanike lepingust tulenevate tehingute tegemine.

4. Audiitori valimine

Hepsor AS-i 2026. aasta ja 2027. aasta majandusaasta aruannete auditeerimiseks valiti audiitoriks Grant Thornton Baltic OÜ (registrikood 10384467) ning määrati audiitori tasustamise kord vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule, samuti otsustati Hepsor AS-i juhatusele anda õigus vastava lepingu sõlmimiseks.

Seonduvad uudised

• Hepsor AS 2025 III kvartali ja üheksa kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne 29.10.2025
  Hepsori 2025. aasta III kvartali konsolideeritud müügitulu oli 8,8 miljonit eurot (III kvartal 2024: 20,4 miljonit eurot) ja aruandeaasta esimese üheksa kuu müügitulu oli 30,9 miljonit eurot (9 kuud 2024: 27,9 miljonit eurot). 2025. aasta esimes     
  
• EfTEN Real Estate Fund AS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade 16.03.2026
  EfTEN Real Estate Fund AS-i (registrikood 12864036; asukoht Tallinn, A. Lauteri 5) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 07. aprillil 2026. a algusega kell 10.00. Üldkoosoleku toimumise koht: Radisson Collection hotelli II      
  
• Nordecon ASi aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused 02.06.2021
  Nordecon AS (edaspidi ka „Selts“) juhatus esitas aktsionäridele ettepaneku võtta vastu alltoodud aktsionäride üldkoosoleku otsused koosolekut kokku kutsumata. Vastav teade avaldati 29. aprillil 2021 Nasdaq Tallinna börsi infosüsteemi vahen     
  

---

---

Esimeses kvartalis oli uute kodulaenude keskmine summa Eestis 131 313 eurot, mis on üle kahe korra rohkem lätlaste ja üle pooleteise korra rohkem leedulaste keskmisest kodulaenust, selgub Bigbanki Balti riikide kodulaenuportfellide võrdlusest.

Eestis oli sõlmitud kodulaenulepingute keskmine laenusumma esimeses kvartalis 131 313 eurot, mis on ligi 2,2 korda suurem Läti 59 984 eurost. “Kaks-kolm aastat tagasi oli laenude suuruse vahe lätlastega alla kahe korra ja tundus, et see pigem aja jooksul väheneb veelgi. Eelmise aasta alguses eestlaste kerkis aga Eestis võetud keskmine kodulaenu summa, kuid Lätis jäi see endisele tasemele ja nii kasvaski vahe enam kui kahekordses. Samas seisus oleme ka käesoleva aasta alguses,” kommenteerib Bigbank Eesti juht Arthur Taavet, kelle sõnul on kinnisvara hinnad Lätis endiselt märgatavalt soodsamad ning see on ka oluline põhjus, miks lõunanaabrite laenusummad püsivad endiselt nii palju väiksemad. “Kui korter võrreldavas uusarenduses on Riias kuni kolmandiku odavam kui Tallinnas, siis ei pea põhjuseid mujalt otsima,” selgitab Taavet.

Eesti ja Leedu keskmine kodulaenulepingu suurus on viimastel aastatel kvartalist kvartalisse olnud kõikuv. “Kaks aastat tagasi oli keskmine laenusumma ligikaudu 110 000 euro tasemel põhimõtteliselt võrdne, kuid sealt edasi on eestlaste võetud laenud muutunud ligi viiendiku võrra suuremaks, kuid leedukatel jäänud endisele tasemele,” kirjeldab Arthur Taavet. Ta lisab, et käesoleva aasta esimeses kvartalis oli vahe viimaste aastate suurim, sest Leedu uute kodulaenude keskmine summa langes Bigbanki portfellis 83 936 euroni. “Turgu ja kinnisvarahindu kõrvutades võib siiski prognoosida, et selline langus oli pigem lühiajaline ning tegemist ei ole uue trendiga,” arutleb Taavet, kelle sõnul on ka varem keskmine hind lühemas perioodis mingit konkreetset tüüpi tehingute rohkuse toel kas suurema hüppe või languse teinud.

Bigbank Eesti juhi sõnul on Leedus huvitav jälgida just järgmiste kvartalite muutusi, sest aprilli alguses jõudis pensionireformi tulemusena teisest sambast loobunud leedulaste kontodele ligi kolm miljardit eurot. “Eks need miljardid otsivad rakendust ja nii on ka lähikuudel näha, kui palju sellest oma eluaseme kvaliteedi tõstmisesse edasi investeeritakse,” kommenteerib Arthur Taavet.

Seonduvad uudised

• Bigbank: eestlaste kodulaenud on lätlaste omadest üle kahe korra suuremad 18.05.2026
  Esimeses kvartalis oli uute kodulaenude keskmine summa Eestis 131 313 eurot, mis on üle kahe korra rohkem lätlaste ja üle pooleteise korra rohkem leedulaste keskmisest kodulaenust, selgub Bigbanki Balti riikide kodulaenuportfellide võrdlusest. Ee     
  
• EfTEN Capitali investeerimisvaade – 10 teemat, mida jälgida majanduses ja Balti kinnisvaraturul 2026. aastal 02.01.2026
  MAJANDUSKESKKOND Majandustsükkel ja finantsturud Maailma suuremad majandused ei pakkunud 2025. aastal märkimisväärseid üllatusi – majanduskasv aeglustus natuke USA-s ning Euroopas stabiliseerus madalal tasemel. Ebakindlus USA tollipoliitika ü     
  
• Swedbank: Balti riikide pealinnade eluaseme taskukohasuse analüüs 21.05.2025
  Korterite taskukohasus on paranemas tänu järk-järgult langevatele intressimääradele, mis on eelmise aasta teisest poolest korteriturgu elavdanud. Netopalga kasv on aeglustunud ja ületab korterite hinnakasvu vaid vähesel määral. Tallinna kort     
  

---

---

Probleemid seoses „varjatud puudustega“ on paraku tõusuteel. Võimalike vaidluste vältimiseks soovivad paljud müüjad lisada müügilepingusse klausli, mille kohaselt ostja omandab lepingu eseme sellisena, nagu see on („as is“), ega oma müüja vastu pretensioone lepingu eseme seisukorra osas.

Paraku ei välista selline lepingupunkt müüja vastutust lepingu eseme varjatud puuduste eest ega takista ostjal selliste nõuete esitamist müüja vastu.

Seadus võimaldab küll sõlmida müüja vastutust piiravaid kokkuleppeid, kuid ainult teatud ulatuses. Nimelt ei vabane müüja vastutusest müüdava asja puuduste eest juhul, kui müüja oli puudustest teadlik või pidi neist teadlik olema, kuid jättis selle ostjale avaldamata.

Seega ei aita „as is“ klausel müüjal vabaneda vastutusest nende puuduste eest, millest ta teadis, kuid mille ta ostja eest maha vaikis.

Eesti õiguses puudub mõiste „as is“ otsene regulatsioon. Seetõttu tuleks lepingus täpselt lahti kirjutada, mida pooled selle all silmas peavad.

Näiteks võib kokku leppida, et müüja ei vastuta selliste puuduste eest, millest ta ei teadnud ega pidanudki teadma, ning ostjal puudub õigus kasutada selliste puuduste korral müüja vastu õiguskaitsevahendeid.

Kui soovid lähemalt teada saada, mis on varjatud puudused ja kuidas kaitsta müüjat – aga ka maaklerit – edasiste probleemide eest, tule Kinnisvarakooli koolitusele 4. juunil 2026.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Seonduvad uudised

• Korteri väljaüürimine vajab ettevalmistust 22.04.2011
  Korteri väljaüürimise äriidee tundub imelihtsana. Ostad korteri, leiad üürniku ja raha hakkabki tulema. Ometi varitseb sel kiire rikastumise teel üürileandjat ehk korteriomanikku mitmeid karisid. Esimene oluline teema on üürilepingu sõlmim     
  
• Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Ostja kohustused varjatud puuduste korral 06.02.2026
  Varjatud puuduste teema tekitab kinnisvara ostu-müügi juures üha rohkem vaidlusi. Kuigi seadus annab ostjale mitmeid õigusi, on ostjal ka kohustused, mille täitmata jätmine võib hiljem nõude sisuliselt võimatuks muuta. Eraisikust ostjal ei o     
  
• Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Müügikuulutus 11.02.2026
  Kinnisvaraturg on täis kauneid fotosid, säravaid kirjeldusi ja lubadusi ideaalsest kodust. Professionaalselt koostatud müügikuulutus võib olla muljetavaldav – ja peabki olema. Kuid üks teema, mis kipub nii ostjate kui müüjate jaoks varju j�     
  

---

---

Olukord maailmamajanduses on juba mõnda aega väga ebaselge ning eriti ettearvamatult on käitunud nafta hind. Sellele vaatamata näeme Eesti ja naabrite majanduse vaikset kasvamist, mis on küll algselt prognoositust tagasihoidlikum, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina värskelt avaldatud majandusprognoosis.

Majanduskasvu peamine pidur on nafta hind

Energiahindade tõus ja nende mõju maailmamajandusele sunnib ökonomiste üle vaatama pea kõikide riikide majanduskasvu prognoose ning väljavaadet tuleb kärpida tõenäoliselt nii sel kui ka järgmisel aastal. Nafta hindadele avaldavad loomulikult suurimat mõju Hormuzi väina ümber toimuv, USA presidendi Donald Trumpi tegevus ja Iraani reaktsioon sellele.

Tihti uuritakse, millise lähiajaloo kriisiga praegust olukorda võrrelda. Aus vastus on, et tegelikult puudub hea võrdlusmoment. 2022. aastal oli nafta hinnatõusu ajend teistsugune ning kui pöörata pilk seitsmekümnendate poole, siis kuigi põhjus võis olla tookord sarnane, oli see aeg praegusest väga erinev, nii nafta kasutuse kui ka varude poolest.

Võrdlusmomendi puudumine ja teadmatus olukorra kestuse osas tekitab palju ebakindlust. Mida kauem Lähis-Ida kriis kestab, seda suurem on selle mõju majandusele. Praegu eeldame, et naftahinna šokk ning selle negatiivne mõju leevenevad aasta lõpuks, ning oleme sellega ka oma prognoosides arvestanud. Samas on olukord endiselt väga lahtine.

Euroala kummitab inflatsioonirisk

Olgugi et euroala majandus näitas nõrgenemise märke juba enne sõda Lähis-Idas, on sealne situatsioon mõistagi seisu halvendanud. Kui veel aasta alguses prognoosisime euroala majandusele 1,2% suurust kasvu, siis värskes kevadprognoosis langetasime selle juba 0,9% peale. Korrigeerisime ka järgmise aasta vaadet ning näeme, et tuleval aastal võiks euroala majandus kasvada 1,3%.

Bloombergi aprillikuise küsitluse andmeil on inflatsioon ja sellega kaasnevad mõjud tõusnud taas euroala üheks suurimaks riskiks. Sellest suurema mõjuga nähakse vaid Iraani sõda. Euroala üldine inflatsioon on juba kiirenenud, viimane näitaja oli 3% juures, mis on selgelt üle keskpanga seatud 2% eesmärgi. Kui jälgida aga ainult alusinflatsiooni, ehk kui võtame välja energia- ja toiduainete hinnad, siis oli see 2,2% juures. Prognoosime euroala inflatsiooniks sel aastal 2,9% ja järgmisel aastal 2,1%.

Baltikumi tugevaimat kasvu on taas oodata Leedust

Vaadates meie lähinaabrite tegemisi, siis ootame – nagu ka varem – tugevaimat majanduskasvu Leedus. Sealne värske pensionireform annab majandusele kõvasti lühiajalist hoogu.

Kui Eestis võttis 2021. aasta septembris esimese hooga II pensionisambast raha välja ligi viiendik kogujatest, siis Leedus praegu ligi 38%. Eestis võeti välja umbes 1,3 miljardit eurot, Leedus aga 4 miljardit. Inimeste kontole laekus sellest vastavalt 1,1 ja 2,9 miljardit eurot, mis Eestis oli umbes 3% tollasest SKP-st, Leedus aga 3,5%.

Viiendik väljavõetud rahast on Leedus juba jõudnud ka jaekaubandusse. Milline on reformi mõju Eestile ja Lätile, on veel vara öelda, ent kindlasti avaldab suurem nõudlus Leedust positiivset mõju ka Eesti eksportijatele. Omaette küsimus on muidugi reformi pikaajalises mõjus inimestele ja pensionisüsteemile.

Vaadates meie põhjamaiste naaberriikide, Rootsi ja Soome majanduse poole, siis pidime ka nende majanduskasvu ootusi värskes prognoosis vähendama: Rootsis varem oodatud 2,6%-lt 1,8%-le ning Soomes 1,2%-lt 0,9%-le. Rootsi majandus näitas eelmisel aastal positiivset arengut, kuid tänavu kasv aeglustus. Sõda Lähis-Idas annab riigi majandusele täiendava löögi, kuid taastumine peaks seejärel jätkuma tänu majapidamiste ostujõu paranemisele ning ekspansiivsele eelarvepoliitikale. Vaatamata inflatsioonisurvele jääb inflatsioon Rootsis nii sel kui ka järgmisel aastal alla 2%.

Ebaselgus on muutnud keskpankade otsuste tegemise keeruliseks

Oleme hiljutistel Euroopa Keskpanga ja USA föderaalreservi kohtumistel näinud, et ebaselgus maailmamajanduses muudab intressimäärade otsuste tegemise keeruliseks. Jälgitakse, kui palju kõrgemad energiahinnad inflatsioonile hoogu juurde annavad ja majandust jahutavad. Meie prognoosi järgi tõstab Euroopa Keskpank intressimäära juunis ja septembris kokku 50 baaspunkti võrra, et ohjeldada inflatsiooniootuste kasvu.

Kuna eeldame samal ajal, et naftahinnad aasta lõpuks langevad ning kaudne mõju inflatsioonile pole püsiv, prognoosime, et Euroopa Keskpank langetab intressimäärad järgmisel aastal tagasi praegusele tasemele. USA Föderaalreserv langetab aga meie hinnangul intressimäära aasta teises pooles 50 baaspunkti võrra, kuna inflatsioonisurve taandub ning USA majanduskasv aeglustub.

Nii USA kui ka Hiina majanduskasvu toetavad tehisaruga seotud toimingud

Aasta esimeses kvartalis näitas USA majandus stabiilset kasvu. Ettevõtete investeeringute kasv on tugev ning seda veab eriti jõuliselt tehisarusse panustamine. Muudes valdkondades on investeeringud languses. Selle trendi jätkumist on oodata nii sel kui ka järgmisel aastal. Eratarbimisele võib negatiivset mõju avaldada kütusehindade hüppeline tõus, mis kiirendas märtsis ka nende inflatsiooni.

Hiina majandus kasvas eelmisel aastal 5%, seda peamiselt ekspordi toel. Kasvu toetasid kaupadest põhiliselt elektriautode, akude, taastuvenergia ja tehisintellektiga seotud riistvara väljavedu. Eksporti soosis ka sihtriikide mitmekesistamine. Tugev aasta algus on andnud meile põhjust korrigeerida Hiina majanduskasvu prognoosi isegi veidi ülespoole. Küll aga peaks kasv edaspidi aeglustuma, sest eratarbimine on nõrk, kinnisvarasektor languses ning erasektori investeeringud vaoshoitud.

Kokkuvõtvalt näeme, et kuigi ajad on muutlikud ning inflatsioon on kiirenemas, on siiski põhjust teatavaks optimismiks. Laual on aga mitu stsenaariumi, mis sõltuvad paljuski prognoosimatutest asjaoludest, nagu sõja kestus Lähis-Idas ja USA presidendi käigud. See kõik muudab majandusnäitajate prognoosimise vägagi keerukaks ülesandeks.

Seonduvad uudised

• Swedbank: Maailmamajanduse väljavaadet varjutab sõda 06.05.2026
  Kõrgemad energiahinnad kiirendavad inflatsiooni ja pidurdavad maailma majanduskasvu. Kärpisime enamiku suuremate majanduste kasvuprognoose. Ebakindlus prognoositäpsuse osas on aga endiselt suur, kuid eeldame, et naftahinna šokk ning selle negatii     
  
• Swedbank: Uus ja ebakindel maailm 12.11.2024
  Maailmamajandus areneb jätkuvalt ebaühtlaselt. Euroala majandusaktiivsus on endiselt nõrk, kuid see hakkab tänu intressimäärade langusele ja majapidamiste ostujõu taastumisele paranema. USA majandus võtab hoogu maha, kuid näitab arenenud maa     
  
• Swedbank: Keskpangad hakkavad intressimäärasid langetama 18.04.2024
  Maailmamajanduse kasv on nõrk, kuid piirkonniti ja riigiti on arengud erinevad. Aasta teisel poolel, kui inflatsioon normaliseerub ning intressimäärad langevad, peaks euroala majandus paranema. Euroopa Keskpank hakkab meie hinnangul intressimäär     
  

---

---

Täna asetati nurgakivi südalinna suurimale targa raha kvartalile Talsinkile, mille Ahtri 3 hoone ankurüürnikuks saab SEB Baltimaade peakontor.

Talsinki kvartali arendaja on US Real Estate, arhitektuurse lahenduse lõi Arhitekt11, peaprojekteerija on Innopolis. Kvartali esimese etapi ehitab Bildgren Ehitus. Talsinki kvartal valmib etapiliselt aastatel 2028-2029.

US Real Estate’i Talsinki kvartali juhi Rain Pärna sõnul paigaldati täna uueneva piirkonna kõige olulisem nurgakivi. See annab kvartalile tugeva ankurüürniku, selge kvaliteedimärgi ja kinnituse, et Tallinna mereäärne linnasüda liigub uude arenguetappi.

„Minu käest on küsitud, kas täna asetatud nurgakivi on Ahtri 3 hoone, SEB Baltimaade uue peakontori või Talsinki kvartali nurgakivi? Vastus on: kõigi kolme. Ühtlasi on see kogu mereäärse linnasüdame uus nurgakivi, mis on linnaruumi arengus märgilise tähtsusega,“ sõnas Pärn.

SEB panga juhatuse esimees Allan Parik sõnas, et kuna pangandus ja töövormid on ajas oluliselt muutunud, siis vastab SEB uus peakontor hästi muutunud oludele ning loob töötajatele suurepärased tingimused parima kliendikogemuse pakkumiseks. „Pangandus ei ole ammu enam ainult teenus – see on kogemus. Soovime, et SEB uus peakontor oleks koht, kuhu tahetakse tulla nii tööle kui ka kliendikohtumisele. Koht, mis loob usaldust ja kus sünnivad paremad otsused,“ rõhutas Parik ja nentis, et tänane planeerimis- ja ehitusprotsess on esimene kinnitus, et Talsinki just selliseks kohaks on kujunemas.

Talsinki kvartali arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitekt11 Illimar Truverki juhtimisel.

Truverk tõi nurgakivi asetamisel esile, et eesmärk oli luua midagi väga erilist, kuna Talsinki on pärl kogu piirkonnas: elamus ja keskkond, kus nautida tööd, aga ka maamärk, mis särab oma materjalide, vormi ja detailidega.

„Hea maja sünnib headest suhetest, kus tellija ja arhitekt loovad seda koos. Tellija on selles protsessis justkui isa, kes annab visiooni ja suuna. Arhitekt on looja ehk ema, kes annab visioonile vormi ja hinge. Nende ühisest loovusest ja sünergiast sünnibki laps – see hoone. Nurgakivi juures on oluline märkida ka ehitajat. Ehitaja on siin justkui ämmaemand, kelle ülesanne on kanda hoolt, et see sünd kulgeks viperusteta ja et tulemus oleks täpselt nii tark ja ilus, nagu me planeerinud oleme,“ sõnas Truverk ja nentis, et uue kvartali sünd on olnud suurepärase meeskonnatöö vili.

Bildgren ehituse juhatuse esimees tõi esile, et Talsinki ehitusega püstitatakse ilmselt mitu Eesti ehitusrekordit.

„Ma ei tea Eestis ühtegi teist nii suurt kvartalit, kus oleks korraga välja ehitamisel kahel maa-alusel korrusel 24 000 m2 pinda. Kogu ehitusprotsessi keerukus tuleneb naabruses asuvate hoonetest, trammiteest, Ahtri tänava liikluskorraldusest ning sadama maa-alast, mis esitab meile, ehitusinseneridele väljakutseid kiires ajagraafikus. Bildgren Ehituse poolt on kogu ehitusprotsess läbimõeldud nii insenertehniliselt kui ka ehitustehnoloogiliselt, et kõik vastaks arhitektide visioonile ja kvartalis tegutsevate inimeste ja ettevõtete vajadustele, nii et hooned valmiksid vastavalt kokkulepitud tähtaegadele“ ütles Bildgren Ehituse juhatuse liige Urmas Kaasik.

Arendust finantseerib Swedbank. „Meil on hea meel toetada oma pikaajalise partneri US Real Estate’i silmapaistvat projekti, mis aitab kujundada Tallinna kesklinna kaasaegsemaks ning loob sobiliku keskkonna nii siinsetele äridele kui ka elanikele. Linnaruumi ja kogukonna arengusse panustavate projektide puhul oleme alati valmis kaasa aitama,“ ütles Mihkel Utt, Swedbanki korporatiivpanganduse osakonnajuht.

Talsinki kvartali juhi sõnul liigub ehitus plaanipäraselt ning huvi valmivate korterite ja äripindade vastu on olnud oodatust tugevam. „Turul on valmisolek ja ootus sellise tervikliku kvartali järele, kus lisaks hoonetele ja ruutmeetritele on tugevalt juurutatud longevity-lähenemist: linnakeskkonna loomist, mis toetab inimeste tervist, liikumist tasakaalu ja elukvaliteedi paranemist,“ sõnas Pärn.

Ta tõi esile, et nurgakivi asetamise hetkeks on juba veerand kvartalisse loodavatest korteritest müüdud ning läbirääkimised mitme äri-osa ankurüürnikuga on edukalt käimas.

US Real Estate’i eesmärk on, et 2028. aasta lõpuks oleks kvartal põhivalmiduses ning viimased detailid saaksid lõpliku lihvi 2029. aasta alguses. „See on ambitsioonikas eesmärk – luua kompromissitult kvaliteetset linnaruumi Tallinna ühes olulisemais asukohas.

Loomisprotsessis on oluline sujuv koostöö partnerite, projekteerijate, ehitajate, klientidega, sh ankurüürniku SEB pangaga,“ tänas Pärn Talsinki kvartali arenduses osalejaid.

Talsinki on osa Urmas Sõõrumaale kuuluvast pikaajalisest kinnisvaraportfellist Golden Line, kuhu kuuluvad Artius, Rotermann, Golden Gate, Talsinki, Grand Avenue, La Marina, Patarei Merekindlus, Park Tondi Residentsid ja teised projektid.

Talsinki arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri autor on TajuRuum. Sisearhitektuuri kujundavad studio ARGUS (kodud) ja LÄVI (bürood). Esimese etapi peatöövõtjaks on Bildgren Ehitus ja peaprojekteerijaks Innopolis.

Talsinki kvartali SEB Baltimaade peakontori hoone finantseerijaks on Swedbank Eesti AS. Kvartali büroohooned ehitatakse vastavalt LEED Platinum sertifikaadi ning elamud LEED Gold sertifikaadi nõuetele, tagades kõrgeima taseme energiatõhususes, keskkonnasõbralikkuses ja sotsiaalses vastutuses.

Seonduvad uudised

• Talsinki kvartal sai ehitusloa – Golden Line’i järgmine peatükk toob südalinna 138 uut kodu ja üle 32 000 m² äripinda 17.02.2026
  Tallinna südalinna, Admiraliteedi basseini äärde rajatav elamu- ja ärikvartal Talsinki sai ehitusloa. Kvartalit arendab Urmas Sõõrumaa ettevõte US Real Estate. Valmimine on kavandatud etapiliselt aastatel 2028-2029. US Investi nõukogu esimehe     
  
• Täna nurgakivi saanud 150-miljoniline Arter kvartal püsib ehitusgraafikus 16.06.2022
  Täna sai nurgakivi Kapiteli poolt Liivalaia ja Juhkentali tänava nurgale rajatav Arter kvartal, mille koguinvesteering ulatub 150 miljoni euroni. Hoolimata ehitusturu väljakutsetest püsib Eesti üks suurimaid ehitusprojekte ajagraafikus ning valm     
  
• Täna avati pidulikult Tallinna eksklusiivseim ärimaja 17.01.2014
  Tallinna sadamapiirkonnas avati täna rahvusvaheliselt tunnustatud Navigatori ärimaja, millel esimesena Baltikumis on energiatõhusa ehituse LEED Gold sertifikaat. „Eesmärk oli viia Tallinna äripindade ehituskultuur uuele tasemele ─ ühendasim     
  

---

---

Kodu ostmine on enamiku inimeste jaoks elu üks suurimaid investeeringuid ning selle kaitsmine ootamatute olukordade eest on oluline osa vastutustundlikust koduomanikuks olemisest. Kuigi kodulaenuga kodu ostes on kodukindlustus kohustuslik, ei pruugi minimaalne kindlustuskaitse alati katta kõiki võimalikke kahjusid. Millele tasub kodukindlustust valides tähelepanu pöörata, selgitab Luminori jaepanganduse valdkonnajuht Marek-Meelis Puust.

„Kodukindlustust valides tasub mõelda sellele, kas võimaliku õnnetuse korral saaks taastada oma kodu ja vara vähemalt samale tasemele, nagu see oli enne kahju tekkimist. Minimaalne kindlustuskaitse hõlmab tavaliselt vaid hoone põhikonstruktsioone ja sisseehitatud elemente, kuid suuremate õnnetuste korral võivad märkimisväärset kahju saada ka mööbel, kodutehnika ja muu vara,“ ütles Puust.

Kinnisvarakindlustus aitab katta suurimaid riske

Ekspert selgitas, et kinnisvarakindlustus katab kahjud, mis tekivad siis, kui realiseerub mõni kindlustuslepingus kokkulepitud risk. Kõige sagedamini on hüvitised seotud tulekahjude, veelekete, varguste ning loodusõnnetustega, nagu torm, rahe või äike.

„Kõige suuremad kahjud on tavaliselt seotud tule ja veega. Näiteks võivad veelekked põhjustada ulatuslikku kahju kodu siseviimistlusele ja varale ning tulekahju korral võivad kahjustused ulatuda kogu hoone hävimiseni. Sellistes olukordades muutub kindlustuskaitse eriti oluliseks,“ märkis Puust. Tema sõnul tasub tähelepanu pöörata ka sellele, millist tuge pakub kindlustus olukorras, kus kodus ei ole võimalik ajutiselt elada. „Hea kindlustus aitab katta esmavajalikke kulusid, näiteks ajutise majutuse või esmatarbekaupade ostmisega seotud väljaminekuid. Samuti on oluline, et kindlustus kataks vajadusel pikemaajalised üürikulud, sest taastamistööd võivad võtta kuid,“ lisas ta.

Puusti sõnul pakuvad pangad keerulisemate olukordade puhul klientidele sageli ka individuaalseid lahendusi, mis võivad hõlmata maksepuhkust või laenugraafiku muutmist.

Koduse vara kindlustus ei ole küll kohustuslik, kuid eksperdi sõnul tasub seda kaaluda kõigil koduomanikel ja ka üürnikel. „Sageli saavad suurima kahju just mööbel, kodutehnika ja muud igapäevased esemed. Koduse vara kindlustus võib hõlmata ka hoovis või abihoonetes asuvaid esemeid, näiteks jalgrattaid või muruniidukeid,“ selgitas Puust.

Ta rõhutas, et võimalike kahjujuhtumite puhul tasub alles hoida ostudokumendid või muud tõendid, mis kinnitavad vara kuulumist omanikule. Lisaks oma vara kaitsmisele tasub mõelda ka võimalikele kahjudele, mida võidakse pahaaimamatult põhjustada teistele. Vastutuskindlustus aitab katta olukordi, kus kahju saavad näiteks naabrite korter või muu kõrvaline vara.

„Näiteks võib ootamatu veeleke põhjustada ulatusliku kahju naabritele või tormi ajal kukkunud puu kahjustada kõrvalkinnistut. Selliste juhtumite korral võivad remondikulud kujuneda väga suureks ning vastutuskindlustus aitab neid riske maandada,“ ütles Puust.

Ta märkis, et rusikareeglina levivad tulekahjud ülespoole ja veekahjud allapoole. Korrusmajas elades tasub vastutuskindlustuse kaitsesumma valimisel arvestada ka sellega, mitmendal korrusel korter asub. „Pole harvad juhtumid, kus veekahju mõjutab naaberkortereid mitme korruse ulatuses ning kahjusumma kasvab seetõttu märkimisväärselt. Sama analoogia kehtib ka tulekahju puhul, mille tekitatud kahjustuste võimalik maksumus naaberkorteritele võib kujuneda väga suureks.“

Mida enne lepingu sõlmimist kindlasti kontrollida?

Luminori jaepanganduse juhi sõnul tasub enne kindlustuslepingu sõlmimist tähelepanelikult üle vaadata, millised riskid on kaetud ning millised erandid on lepingus välja toodud.

„Turvalisem lahendus on tavaliselt kõikide riskide kindlustus, kus vara on kaitstud kõigi ootamatuste eest, välja arvatud selgelt nimetatud erandid. Samuti tasub tähelepanu pöörata omavastutuse suurusele ja kindlustussummadele,“ märkis Puust.

Tema sõnul võiks koduse vara kindlustuse puhul koostada nimekirja olulisematest esemetest ja nende ligikaudsest väärtusest, et hinnata, milline summa oleks piisav kogu vara taastamiseks.

„Lisaks hinnale tasub uurida ka kindlustusseltsi mainet, klientide tagasisidet ja võimalusi tasuda kindlustusmakseid osade kaupa. Samuti ei tohi unustada, et kindlustuspoliisi tuleb uuendada igal aastal ning pank peab saama kinnituse uuendatud poliisi olemasolu kohta,“ lisas ta.

Seonduvad uudised

• Kuidas mõjutab ehitise ebaseaduslikkus vara väärtust? 14.12.2016
  Ehitamine on üks pikaajalisi keskkonnamuutusi tekitav tegevus, mis sageli mõjutab pöördumatult looduskeskkonda ning tehtud vigu on raske või isegi võimatu parandada. Seetõttu on tugeva kontrolli kehtestamine ehituses osalejate üle põhjendatu     
  
• Nordecon: 2018. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud auditeerimata poolaastaaruanne 10.08.2018
  Konsolideeritud finantsseisundi aruanne EUR ‘000 30.06.2018 31.12.2017 VARA     Käibevara     Raha ja raha ekvivalendid 7 985 8 915 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 46 646 35 193 Ettemaksed 2 901 1 641 Varud 23 870 23     
  
• Nordecon: 2019. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuanne 07.11.2019
  Börsiteade sisaldab: Nordecon AS 2019. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata) ning ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest. Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele nin     
  

---

---

Täna avaldas Statistikaamet põllumajandusliku maa müügihinna 2025 aastal. Keskmiselt maksis põllumajandusliku maa hektar 6122 eurot, sellest omakorda rohumaa 4861 eurot ning põllumaa 6377 eurot. Võrreldes varasema aastaga, on maa hind langenud 9,7%. Kõige kallim oli põllumajanduslik maa Tartumaal, kus hektar maksis 7265 eurot, järgnesid Võrumaa (6833 eur) ja Jõgevamaa (6840 eur), kõige vähem maksis põllumajandusliku maa hektar Hiiumaal (3950 eur).

Hinna langusest ei tohi lasta ennast eksitada, sest meil on müügis olevat maad väga vähe ja kui keegi suurem investor hakkab maad kokku ostma, siis teeb ta seda reegina suuremate tükkidena ning tehinguid viiakse läbi turuhinnast kõrgema hinnaga. Selliseid suuremaid tehinguid 2025. aastal ei olnud. Suuremaid tehinguid tehti 2024. aastal ja see viis toonase keskmise põllumajandusliku maa hinna Eestis 6782 euroni hektari eest. Majanduslikus mõttes on meil ostjate turg, kes määravad hinna. Kui ostjaid, kes oleks nõus tehingusse minekuks hinnapreemiat maksma, parajasti turul ei ole, siis paradoksaalsel kombel keskmine hind langeb. Turuhinnaga müüa keegi ei soovi. Maad ju teatavasti juurde ei tehta.

Jõudmaks teadmiseni, et maa ostmine on pikas vaates investeering, piisab kui minna ajas ainult kuus aastat tagasi. Siis maksis põllumajandusliku maa hektar 3630 eurot, seega kasv kuue aastaga 69%. Kõige rohkem on põllumjandusliku maa hind kasvanud Ida-Virus (83%) ja Saaremaal (80%), kõige vähem Hiiumaal (38%) ja Harjumaal (44%). Ajaloohuvilistele olgu ääremärkusena öeldud, et 2010 maksis põllumajandusliku maa hektar Eestis 998 eurot.

Seonduvad uudised

• KV.EE: Inflatsioonihirmus korteriostjad ajavad hindu üles 11.08.2021
  Portaali KV.EE vahendusel otsiti juulis 2021. a ostjat 8777 korteri müügipakkumisele. Eesti keskmine korterite müügipakkumiste hind oli 1951 €/m². Korterite müügipakkumist on aastataguse ajaga vähemaks jäänud 25%. Keskmine hind aga kasvan     
  
• Swedbank: Kas põllumaa hind hakkab nüüd langema? 10.03.2025
  Värske Maa-ameti haritava maa hinnastatistika andmetel on viimase 15 aasta jooksul põllumaa hinnad märkimisväärselt kasvanud. Selle tulemusena on küll suurenenud varade väärtus, kuid varade tootlikkus ei ole kasvanud samas mahus. Möödunud a     
  
• Statistikaamet: Majutusplatvormide kaudu registreeriti mullu enim ööbimisi Tallinnas, Tartus ja Pärnus 19.05.2026
  Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal lühiajalisel üüriturul Eesti elanike ööbimisi rohkem kui ühelgi varasemal aastal ehk 619 100, välisriikidest saabunud külastajate ööbimisi oli ligi 1 294 700. Eesti elanike ööbimisi oli aastatagus     
  

---

---

Eesti Panga ja statistikaameti värskelt valminud põhjaliku uuringu kohaselt suurenes aastatel 2021–2024 keskmise Eesti pere netovara vahepeal aset leidnud kiiret hinnakasvu arvesse võttes reaalväärtuses 16%. Perede finantsvarade hulgas on vähenenud pangahoiuste osakaal ning rohkem on muid finantsvarasid, nagu aktsiad ja investeerimisfondide osakud, mis teenivad pikas vaates suuremat tulu. Vähenenud on perede laenukoormus ja sellega koos ka finantsiline haavatavus.

Eestis on leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut (Household Finance and Consumption Survey, HFCS) praeguseks läbi viidud neljal korral: aastatel 2013, 2017, 2021 ja 2024. Tegu on väga mahuka uuringuga, mida tehakse üle euroala ja seetõttu võtab tulemuste analüüs ja avaldamine aega. Nendest uuringutest on pikema trendina näha, et Eesti perede jõukus on aastate jooksul märgatavalt kasvanud. Kui 2013. aastal oli keskmiselt jõukal leibkonnal ehk mediaanleibkonnal (pooltel peredel on rohkem vara ja pooltel peredel vähem) netovara 43 300 eurot, siis 2024. aastaks oli see väärtus suurenenud 103 300 euroni. Netovara leitakse, lahutades varade kogumahust kohustuste summa.

Viimase kahe uuringulaine vahelisel ajal ehk 2021.–2024. aastal suurenes netovara mediaan 56%. See oli nominaalkasv, ent 2021.–2022. aastat iseloomustas kiire hinnakasv. Hinnatase on alates 2021. aastast eelmise kümnendiga võrreldes märgatavalt rohkem kerkinud. Tarbijahindade kasvu arvesse võttes suurenes netovara mediaan 2021.–2024. aastal reaalväärtuses 16%.

Koos Eesti perede jõukuse kasvuga on muutunud meie varade struktuur, mis sarnaneb nüüd rohkem euroala keskmisega. Esmalt on meil suurenenud finantsvarade osakaal: see kasvas alates 2013. aastast ehk 11 aastaga 10%-lt 20%-le. Teiseks on perede finantsvarad rohkem hajutatud ning julgemalt investeeritakse riskantsematesse finantsvaradesse, nagu aktsiad, investeerimisfondide osakud jmt, millelt on pikas vaates võimalik teenida suuremat tulu, kui raha pangahoiusel hoides. Kui varasematel aastatel moodustasid ligikaudu 70% finantsvaradest pangahoiused, siis 2021.–2024. aastal riskantsemate finantsvarade osakaal varades kasvas ja hoiuste osakaal kahanes 40%ni.

Eesti leibkondade laenukoormus on uuringu andmetel euroala keskmisest väiksem, seda nii sissetuleku kui ka varade tasemega võrreldes. Viimase kahe uuringulaine vahelisel perioodil laenukoormus vähenes. 2024. aastal moodustas keskmise laenukoormusega pere laenujääk 11% vara väärtusest ja laenumakse 7% kuisest brutosissetulekust. Laenukoormuse vähenemist nii sissetuleku kui ka varade tasemega võrreldes põhjustas peamiselt kiire tarbijahindade kasv – kuna nominaalne laenujääk kasvas aeglasemalt kui tarbijahinnad, siis reaalses väärtuses laenumahud vähenesid ning see alandas ka perede laenukoormuse taset sissetulekute ja varade suhtes.

Eesti perede laenukoormus on euroala keskmisest väiksem. Kui võrrelda aga likviidsete varade suhet Eesti ja euroala sissetulekuga, siis meil on see suhtarv euroala keskmisega võrreldes väiksem. Keskmisel Eesti perel ehk mediaanleibkonnal on likviidseid rahalisi vahendeid umbes kahe kuu brutotulu suuruses summas. Euroalal keskmiselt on peredel likviidset vara rohkem, umbes kolme kuu sissetuleku ulatuses.

Neid leibkondi, kellel oli pankadest raske laenu saada või kes ei saanud üldse laenu, oli Eestis 2024. aastal 8% elanikkonnast. Krediidipiiranguga leibkondade osakaal on 2013. aastast saadik püsinud enam-vähem ühesugune, kuigi laenunõudlus on kasvanud. Pangast laenu taotlenud perede osakaal on suurenenud 19%-lt 2013. aastal 31%ni 2024. aastal.

Varalist ebavõrdsust mõõtev netovara Gini koefitsient on Eestis olnud aastate jooksul suhteliselt stabiilne. Gini koefitsient varieerub nullist üheni, kusjuures null tähistab täielikku võrdsust ja üks täielikku ebavõrdsust. Viimase, 2024. aasta uuringu kohaselt oli netovara Gini koefitsiendi väärtus Eestis 0,66, mis on sarnane euroala riikide keskmisega. Eri tüüpi varasid eraldi vaadates on aga suured erinevused selles, kui ebavõrdselt nad jaotunud on. Kõige võrdsemalt oli jaotunud peamise eluaseme väärtus, mille Gini koefitsient oli 0,47. Kõige ebavõrdsemalt olid seevastu jaotunud ettevõtlusvarad, mille Gini koefitsient oli 0,91.

Fakte leibkondade varade ja kohustuste kohta:

• Peamine elukoht on Eesti perede kõige hinnalisem vara ning kodu omamine on meil sagedasem kui euroala riikides keskmiselt
• Ligikaudu viiendiku reaalvaradest moodustavad ettevõtete varad, mille töös leibkonnaliikmed osalevad. See osakaal on Eestis euroala riikide võrdluses kõige suurem
• Leibkondade laenude mahust moodustavad kinnisvaralaenud valdava osa, umbes 87%

Eesti Pank viis koostöös statistikaametiga 2024. aastal läbi leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (Household Finance and Consumption Survey, HFCS). Selle peamine eesmärk oli koguda andmeid perede varade ja kohustuste kohta ning saada ülevaade netovara (varad miinus kohustused) suurusest, selle jaotumisest ja leibkondade finantsilisest haavatavusest. Sarnaseid uuringuid on praeguseks korraldatud Eestis neljal korral, aastatel 2013, 2017, 2021 ja 2024.

Seonduvad uudised

• Eesti Pank: Uuring: Eesti perede jõukus on kümne aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud 26.05.2023
  Eelmise finantskriisi ja pandeemiakriisi vahele jäänud perioodil suurenes Eesti perede jõukus märkimisväärselt Varalise ebavõrdsuse tase on Eestis euroala riikide võrdluses üks kõrgemaid Noored pered tegelevad enam pikaajalise finantsplanee     
  
• Arco Vara: Makromajanduse ülevaade 10.05.2017
  Statistikaameti täpsustatud hinnangul kasvas Eesti majandus 2016. aastal aastases võrdluses 1,6% ning IV kvartalis 2,7%. Majanduskasvu kiirenemist aasta lõpus võib seostada erinevate ärikliima ja kindlustunde indikaatorite selge paranemisega vii     
  
• Eesti Pank: kui haavatavad on olnud leibkonnad intressimäärade tõusu suhtes? 26.06.2023
  2021. aastal euroalal läbi viidud finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (Household Finance and Consumption Survey, HFCS) andmed võimaldavad hinnata, kuidas on hinnatõusuga võitlemiseks Euroopa Keskpanga kehtestatud kõrgemad rahapoliiti     
  

---

---