Järjejutt

Järjejutt 2013-05-24

automaag — Fri, 24 May 2013 08:06:30 +0000

Prantsuse dekadentsi peateos, sajandilõpu meeleolu suurepärane hümn esitab loo eraklikust esteedist, kes mõnuleb esoteerilises kunstis, jälestab kodanlikku ühiskonda, jumaldab kõike kunstlikku ning ihkab uusi tundeid ja pahelisi naudinguid. Äraspidi on vahetult mõjutanud Oscar Wilde’i Dorian Gray portreed. Tõlkinud Leena Tomasberg.

(Joris-Karl Huysmans. Äraspidi. Loeb Rando Tammik.)

Järjejutt 2013-05-17

automaag — Fri, 17 May 2013 08:11:21 +0000

James Graham Ballardi 1973. aastal ilmunud romaan Crash on postmodernse ajastu shokeerivamaid kultusromaane, kompromissitu segu vägivallast, pornogaafiast, võõrandumisest ja õndsuseotsinguist. Tõlkinud Olavi Teppan.

(J. G. Ballard. Crash. Loeb Rando Tammik.)

Järjejutt 2013-05-10

automaag — Fri, 10 May 2013 08:20:51 +0000

Mis on kunsti ülesanne? Kas isa ja poja vahel saab olla lähedust? Kas mehe ja naise vahel saab olla lähedust? Mis jääb inimesest alles? Kas neile küsimustele saab, kas neile tuleks vastata? Öeldud on, et selles romaanis kõneleb küps ja rahunenud Houellebecq. Vahel isegi, et väsinud Houellebecq. Kuid ikka lisatakse, et ometi on ta selge ja terav nagu alati. Paljude arvates on see tema parim raamat.

(Michel Houellebecq. Kaart ja territoorium. Loeb Rando Tammik.)

Järjejutt 2013-05-03

automaag — Fri, 03 May 2013 03:26:33 +0000

Raamatu minajutustaja, noor kirjanik läheb umbkeelsena Prantsusmaale lapsehoidjaks. Ta õpib prantsuse keelt rääkima koos aastase tüdrukuga, õpetajaks nelja-aastane poiss. Lapsehoidja elu kulgeb vaheldumisi Normandia suure aiaga maamajas ja Pariisis, kuhu laste ema on sisustanud korteri, et seal pärast abielulahutust uut elu alustada.

(Eia Uus. Minu Prantsusmaa. Loeb Kristi Aule.)

Järjejutt 2013-04-26

automaag — Fri, 26 Apr 2013 08:24:01 +0000

Chris, Genesise kunagine trummimees, jättis oma bändi ja asus tööle lambapügaja ja reisikirjanikuna. Kui temast oleks saanud kuulus rokkstaar, poleks ta ehk mitte kunagi ostnud abikaasa Anaga mägitalu Andaluusias, mäelapikest täis oliivi-, mandli- ja sidrunisalusid, mis asub valel pool jõge ning kus puuduvad juurdepääsutee, vesi ja elekter. Siis aga oleksime meie ilma jäänud haruldaselt naljakast lugemisest ja muljest, et talupidamine Hispaanias on ilmselgelt mõistlik mõte.

(Chris Stewart. ÜLE SIDRUNITE. Optimist Andaluusias. Loeb Rando Tammik.)

Järjejutt 2013-04-19

automaag — Fri, 19 Apr 2013 08:31:11 +0000

Robin Hobbi Eluslaevnike triloogia tegevus toimub Bingtownis, Jamaillias ja Piraadisaartel, kus ristuvad saatused, kired ja soovid. Vestritite peretütar Althea on valmis kõigeks, et saada tagasi imeline võlupuust eluslaev, mis pärandatud hoopis ta õele ja jõhkrale õemehele. Piraadisaartel ja selle ümbruses hellitab piraat Kennit samal ajal lootust saada Piraadisaarte esimeseks kuningaks. Merel aga on meremadude ränne ja kusagil Vihmajõel imbub sealsete asukate maailma märkamatult iidset Elderlingide maagiat.

(Robin Hobb. Võlulaev. I osa. Loeb Rando Tammik.)

Järjejutt 2013-04-12

automaag — Fri, 12 Apr 2013 03:32:37 +0000

Miriam Beckstein on oma eluga rahul. Ta on edukas Bostoni majandusajakirjanik ning teenib head raha tehes tööd, mida ta armastab. Kui Miriam satub enda arvates aasta kuumima loo otsa, vallandatakse ta päevapealt sõnagi lausumata. Vähe sellest – kasuemalt saadud ja tema bioloogilisele emale kuulunud medaljon viib Miriami äkki paralleelmaailma, kus hobusel ratsutavad rüütlid ajavad oma vaenlasi taga, automaatrelvad käes ja kus hiilivad ringi ilmaränduritest salamõrtsukad – maailma, mida valitseb tema tõeline perekond.

(Charles Stross. Pereäri. Vürst-kaupmehed I. Loeb Kristi Aule.)

Järjejutt 2013-04-05

automaag — Fri, 05 Apr 2013 08:33:17 +0000

Soome kirjaniku Rosa Liksomi Kupee nr 6 on lugu, kus lahkamislauale on tõstetud Nõukogude Liit, see on lugu teekonnast asjade tähendusse, suletud maa hingeellu ja ühe tüdruku siseellu. Rong kihutab läbi kogu Nõukogudemaa, Moskvast Mongooliasse ja tee peal juhtub nii mõndagi. Kellegi jaoks on see enneolematult absurdne ellujäämiskogemus, kellegi jaoks igapäevane elu. Seda raamatut saab vaadata nagu pildialbumit kadunud ajastust ja inimestest, kus poeetilised looduskirjeldused vahelduvad reisikaaslaste portreede ja monoloogidega.

(Rosa Liksom. Kupee nr. 6. Kristi Aule.)

Järjejutt 2013-03-29

automaag — Fri, 29 Mar 2013 08:26:08 +0000

Anne on töötanud kogu elu hooldajana. Paari aasta pärast saab ta 50-aastaseks. Ta on lahutatud, kaks last elavad oma elu. Ühel päeval tehakse talle ootamatu ettepanek minna Pariisi. Seal vajab seltsi Frida, suurilmadaam. Raamat räägib nende kahe naise kohtumisest ja nende nii erinevast minevikust. Mõistagi mahub nende vahele ka mees. Aigi Vahingu romaan puutub servapidi kokku filmiga Eestlanna Pariisi, kuid on siiski omaette tervik, keskendudes eelkõige sellele, mis oli enne Anne ja Frida kohtumist.

(Aigi Vahing. Eestlanna Pariisis.)

Järjejutt 2013-03-22

automaag — Fri, 22 Mar 2013 05:50:59 +0000

Poolatarist kunstniku Irena Baruch Wiley elusaatus oli kirju ja huvitav. Abiellunud 1934. aastal Ameerika diplomaadi John Cooper Wiley’ga tuli tal mehe ameti tõttu elada ja töötada erinevates riikides. Meile, eestlastele, on oluline, et aastail 1938–1940 oli Wiley Ameerika saadik Eestis ja Lätis. Nõnda olid Wiley’d nii nende kahe Balti riigi sõjaeelse eluolu kui ka hilisema annekteerimise tunnistajaiks. Sellest ja paljust muustki jutustab Irena Wiley oma mälestusteraamatus. Diplomaadi naisena teab ta rääkida poliitikast, kunstnikuna näeb aga iga maa elu emotsionaalsemat poolt.

(Irena Wiley. Kahekümne aastaga ümber maailma. Loeb Kristi Aule.)