et et no Kuku Raadio Duo Media Networks https://kuku.pleier.ee/ Duo Media Networks podcast@postimees.ee Kukkuv Õun on Kuku raadio loodus-teadussaade mis uurib mingisugust teadussaavutust, -nähtust -valdkonda või -probleemi. Saadet toetavad Eesti Teaduste Akadeemia, Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool.Kukkuv Õun on Kuku raadio loodus-teadussaade mis uurib mingisugust teadussaavutust, -nähtust -valdkonda või -probleemi. Saadet toetavad Eesti Teaduste Akadeemia, Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/278364 Wed, 08 Apr 2026 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/278364.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5220ad302341ef09ccee25bb08cf3cace330c61960f65901b3c6ee0de0ebdae2a32f5107d2179e331d9ac3487fbd34876990aa6dbf2fb25caac5826b3bc614334e02ca5209712a9f9e9022dcd99e07ac3e8d26bcf1bd78b6b6f763a9f4254792663c20e10101dea7cebbaf8f379696c9f6a56f368f3ece292a53eeb80d04803b22150c4c571c2620a4ffd28f5523a74d97 «Kukkuv õun» keskendub seekord ühele tänapäeva teravamale küsimusele: kuidas eristada teaduspõhist meditsiini libaravist ja toime tulla tervishoidu uduga üle ujutava digimaailmaga. Saatejuht Marek Strandberg vestleb Pelgulinna sünnitusmaja ämmaemanda Eglit Eskeni ja Tartu Ülikooli arstitudengi Karl Sten Kõrgmaaga, kes mõlemad on Maailma Terviseorganisatsioon noordelegaadid. Vestlus lähtub Maailma Tervisepäev teemast «koos teaduspõhise tervise eest» ning uurib, miks inimesed pöörduvad ebateaduse poole, kuidas levib väärinfo ja millist rolli mängivad selles sotsiaalmeedia algoritmid ning tehisaru. Arutletakse ka olukordade üle, kus patsiendid tulevad vastuvõtule koos ChatGPT-ga, ning selgitatakse, miks kriitiline mõtlemine ja baasteadmised on terviseotsuste tegemisel hädavajalikud. Saates käsitletakse vaktsineerimisega seotud müüte, HPV ja tuberkuloosi vaktsiini olulisust ning tuuakse praktilisi näiteid libaravi mõjudest igapäevases meditsiinitöös. Eraldi tähelepanu pööratakse tervisehariduse puudujääkidele koolides ja sellele, kuidas noori paremini toetada. Külalised pakuvad ka lihtsa tööriista terviseinfo hindamiseks ning rõhutavad, et teaduspõhine lähenemine ei ole ainult arstide, vaid iga inimese vastutus.«Kukkuv õun» keskendub seekord ühele tänapäeva teravamale küsimusele: kuidas eristada teaduspõhist meditsiini libaravist ja toime tulla tervishoidu uduga üle ujutava digimaailmaga. Saatejuht Marek Strandberg vestleb Pelgulinna sünnitusmaja ämmaemanda Eglit Eskeni ja Tartu Ülikooli arstitudengi Karl Sten Kõrgmaaga, kes mõlemad on Maailma Terviseorganisatsioon noordelegaadid. Vestlus lähtub Maailma Tervisepäev teemast «koos teaduspõhise tervise eest» ning uurib, miks inimesed pöörduvad ebateaduse poole, kuidas levib väärinfo ja millist rolli mängivad selles sotsiaalmeedia algoritmid ning tehisaru. Arutletakse ka olukordade üle, kus patsiendid tulevad vastuvõtule koos ChatGPT-ga, ning selgitatakse, miks kriitiline mõtlemine ja baasteadmised on terviseotsuste tegemisel hädavajalikud. Saates käsitletakse vaktsineerimisega seotud müüte, HPV ja tuberkuloosi vaktsiini olulisust ning tuuakse praktilisi näiteid libaravi mõjudest igapäevases meditsiinitöös. Eraldi tähelepanu pööratakse tervisehariduse puudujääkidele koolides ja sellele, kuidas noori paremini toetada. Külalised pakuvad ka lihtsa tööriista terviseinfo hindamiseks ning rõhutavad, et teaduspõhine lähenemine ei ole ainult arstide, vaid iga inimese vastutus. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/278360 Wed, 01 Apr 2026 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/278360.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5220ad302341ef09ccee25bb08cf3cace302cf8446e68cee235b817fb8e7a0656b1eb535ccd06749c99fe85e957eed5d874b8f66ba3c6c657cdd3950a32d7c0560a38406e8122ddf8b5cf8833042b780a86c547f0688dca181818000028df557e20cfa8a79f6dbc169abac2c241bcaa0e7b0a2ff05f77954b76e19dcc55c0683ed36c0fcd0f460078489ea1fd616aa42a0 "Kukkuva õuna" saates räägib Helle Metslang talle 2026. antud riikliku teaduspreemia taustast ning avab eesti keele uurimise suuri teemasid alates uuest mahukast grammatikast kuni keele muutumise ja püsimiseni. Juttu tuleb grammatika uuest etapist, eriti suulise keele käsitlusest: kõnekatkestused, ümbertegemised, sõnad *nagu*, *vist* ja *ma arvan* ei ole pelgad parasiidid, vaid tähenduslikud pehmendajad. Arutletakse ka tehisaru üle: masinteksti on raske ära tunda, kuid tehisaru võib olla kasulik abiline näiteks vanade sõnaraamatute, gooti kirja ja keeleandmestiku töötlemisel. Saates vaadeldakse eesti grammatika ajaloolist kujunemist, sealhulgas saksa keele tugevat mõju: ühendverbid, analüütilised väljendid ja mitmed konstruktsioonid kandsid kaua saksapärast kõrge prestiižiga malli. Samas selgitatakse, kuidas eestlaste eesti keel kujunes lõpuks omapärasemaks. Tähtsal kohal on ka nõukogude aeg, mil keeletoimetajad ja õpetlased aitasid hoida eesti keele kvaliteeti ning kaitsesid seda vene mõjude eest. Kõne all on ka inglise keele mõju, noorte keele tegelik pilt ja eestikeelse hariduse tähtsus: keele kestmise alus on see, et lapsed omandavad eesti keele põlvkonnalt põlvkonnale ning saavad selles ka mõelda ja õppida. Lõpuosas kõneldakse regivärsist kui suulisest mäluvormist: selle kaheksasilbiline rütm, parallelism ja kordused aitasid maailmapilti, tähendusi ja keelt põlvest põlve edasi kanda. Saatejuhid on Indrek Ojamets ja Marek Strandberg."Kukkuva õuna" saates räägib Helle Metslang talle 2026. antud riikliku teaduspreemia taustast ning avab eesti keele uurimise suuri teemasid alates uuest mahukast grammatikast kuni keele muutumise ja püsimiseni. Juttu tuleb grammatika uuest etapist, eriti suulise keele käsitlusest: kõnekatkestused, ümbertegemised, sõnad *nagu*, *vist* ja *ma arvan* ei ole pelgad parasiidid, vaid tähenduslikud pehmendajad. Arutletakse ka tehisaru üle: masinteksti on raske ära tunda, kuid tehisaru võib olla kasulik abiline näiteks vanade sõnaraamatute, gooti kirja ja keeleandmestiku töötlemisel. Saates vaadeldakse eesti grammatika ajaloolist kujunemist, sealhulgas saksa keele tugevat mõju: ühendverbid, analüütilised väljendid ja mitmed konstruktsioonid kandsid kaua saksapärast kõrge prestiižiga malli. Samas selgitatakse, kuidas eestlaste eesti keel kujunes lõpuks omapärasemaks. Tähtsal kohal on ka nõukogude aeg, mil keeletoimetajad ja õpetlased aitasid hoida eesti keele kvaliteeti ning kaitsesid seda vene mõjude eest. Kõne all on ka inglise keele mõju, noorte keele tegelik pilt ja eestikeelse hariduse tähtsus: keele kestmise alus on see, et lapsed omandavad eesti keele põlvkonnalt põlvkonnale ning saavad selles ka mõelda ja õppida. Lõpuosas kõneldakse regivärsist kui suulisest mäluvormist: selle kaheksasilbiline rütm, parallelism ja kordused aitasid maailmapilti, tähendusi ja keelt põlvest põlve edasi kanda. Saatejuhid on Indrek Ojamets ja Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/278356 Wed, 25 Mar 2026 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/278356.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5220ad302341ef09ccee25bb08cf3cace311a12ba06d879779f92c21fd1fe215edeacdc9e44530d433bc053e6259c53e4277a923a1fd849168e6766c9bf0af1e63427c1df9efa9dfabe952661e23a271e9af763f1eb1e91c1c1b9ec483f515a4124a0a6fe20e49dbb233d4eaa41b93b978b7a020a22648b0c3ec1bf87e3d37ed52879d9b9712a40b8c8299bd0f24673654 Saatejuht Marek Strandberg ja AS Cybernetica vanemteadur Jan Villemson arutavad, kuhu liigub tehisaru (TA) ning mida see tähendab Eestile, haridusele ja tööle. Villemson nendib, et USA ja Hiina juhivad selle valla võidujooksu, sest suurte mudelite treenimine nõuab tohutus koguses raha, energiat ja kiibivõimsust. Eestis ja Euroopas on võimalik teha kitsamaid, spetsiifilisi lahendusi, kuid sõltuvus välismaistest serveritest jääb suureks. Saates rõhutatakse, et tänane odav ligipääs tehisarule on pigem tutvumishind, mitte jätkusuutlik ärimudel. Hariduse puhul hoiatab Villemson, et tehisaru võib õppimise asemel mõtlemise välja lülitada. Ta toob kaks kõnekat näidet oma enda kogemusest: TA kirjutatud kood avas iga veebilehe laadimisel mõttetult andmebaasiühenduse ja luges kogu andmestiku mällu; teises lahenduses valis «juhuvalik» lippude äraarvamise mälumängus liiga sageli A-tähega algavaid riike. Väljund näis usutav, kuid loogika oli vigane. Juttu tehakse ka TA sõjalisest kasutusest, isejuhtivatest autodest ning vajadusest õpetada noori mitte ainult TA-d kasutama, vaid ka seda ehitama. Tehisaru on mõnes mõttes kui ratastool. Tehisaru võib aidata neid, kelle oskused on nõrgemad, kuid kui kõik hakkavad sellele püsivalt toetuma, kahaneb ühiskonna enda võime pingutada, luua ja «joosta». Muidu võib lühiajaline mugavus jätta tulevikus ühiskonna ilma inimestest, kes oskavad süsteeme päriselt ise mõista, parandada ja arendada.Saatejuht Marek Strandberg ja AS Cybernetica vanemteadur Jan Villemson arutavad, kuhu liigub tehisaru (TA) ning mida see tähendab Eestile, haridusele ja tööle. Villemson nendib, et USA ja Hiina juhivad selle valla võidujooksu, sest suurte mudelite treenimine nõuab tohutus koguses raha, energiat ja kiibivõimsust. Eestis ja Euroopas on võimalik teha kitsamaid, spetsiifilisi lahendusi, kuid sõltuvus välismaistest serveritest jääb suureks. Saates rõhutatakse, et tänane odav ligipääs tehisarule on pigem tutvumishind, mitte jätkusuutlik ärimudel. Hariduse puhul hoiatab Villemson, et tehisaru võib õppimise asemel mõtlemise välja lülitada. Ta toob kaks kõnekat näidet oma enda kogemusest: TA kirjutatud kood avas iga veebilehe laadimisel mõttetult andmebaasiühenduse ja luges kogu andmestiku mällu; teises lahenduses valis «juhuvalik» lippude äraarvamise mälumängus liiga sageli A-tähega algavaid riike. Väljund näis usutav, kuid loogika oli vigane. Juttu tehakse ka TA sõjalisest kasutusest, isejuhtivatest autodest ning vajadusest õpetada noori mitte ainult TA-d kasutama, vaid ka seda ehitama. Tehisaru on mõnes mõttes kui ratastool. Tehisaru võib aidata neid, kelle oskused on nõrgemad, kuid kui kõik hakkavad sellele püsivalt toetuma, kahaneb ühiskonna enda võime pingutada, luua ja «joosta». Muidu võib lühiajaline mugavus jätta tulevikus ühiskonna ilma inimestest, kes oskavad süsteeme päriselt ise mõista, parandada ja arendada. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/278352 Wed, 18 Mar 2026 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/278352.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5220ad302341ef09ccee25bb08cf3cace38dab6a59210be4913532ae307a0e5453f9e54d439a4d05623fe12f570e9accc0c1fd30b632ee4bd92ce11c97f264b84328064ec696be2cfc97b6623b39e1d2337d983ad76c20f948bd1d2a5fd85050da9fd7017ebd2481dcd294338cfadcf10352b6b782412621a3ab1e9e69cef1bdd43d2db3ddf98a1478fa75d4d7e06986eb Saade toob kuulajateni arutelu, kus teadus, geopoliitika ja igapäevane toit põimuvad ootamatult tihedaks tervikuks. Saatejuht Marek Strandberg vestleb Maaülikooli teadlaste Evelin Loit Harro ja Liina Talgrega, kes pälvisid 2026. aasta teaduspreemia keskkonnasõbraliku ja kvaliteetse saagikasvatuse uurimise eest. Vestlus algab pingelisest maailmapoliitikast: Hormuzi väina sulgemine seab küsimärgi alla väetiste kättesaadavuse ning sunnib mõtlema, kui haavatav on Eesti põllumajandus. Teadlased selgitavad, kuidas targem väetamine, külvikorrad ja alternatiivsed lahendused – nagu sõnnik, liblikõielised ja vahekultuurid – aitavad saaki hoida ka piiratud ressursside tingimustes. Juttu tuleb ka sellest, miks pelgalt mahepõllumajandus ei kata kogu toiduvajadust ning kuidas kallinev energia mõjutab tootmist. Saade puudutab toitumisharjumusi: kas peaksime sööma vähem liha, aga parema kvaliteediga? Milline roll on taimsel valgul ja kuidas kujunevad laste toidueelistused? Lisaks vaadatakse tulevikku: põllumajandusrobotid, uued sordid, geenitehnoloogia ja kliimamuutused. Saate keskne küsimus jääb kõlama: kas suudame toota piisavalt toitu nii, et maa püsiks viljakas ja inimene tervena? Ja siis saame ka teada, kuhu on kadunud kooliaiad.Saade toob kuulajateni arutelu, kus teadus, geopoliitika ja igapäevane toit põimuvad ootamatult tihedaks tervikuks. Saatejuht Marek Strandberg vestleb Maaülikooli teadlaste Evelin Loit Harro ja Liina Talgrega, kes pälvisid 2026. aasta teaduspreemia keskkonnasõbraliku ja kvaliteetse saagikasvatuse uurimise eest. Vestlus algab pingelisest maailmapoliitikast: Hormuzi väina sulgemine seab küsimärgi alla väetiste kättesaadavuse ning sunnib mõtlema, kui haavatav on Eesti põllumajandus. Teadlased selgitavad, kuidas targem väetamine, külvikorrad ja alternatiivsed lahendused – nagu sõnnik, liblikõielised ja vahekultuurid – aitavad saaki hoida ka piiratud ressursside tingimustes. Juttu tuleb ka sellest, miks pelgalt mahepõllumajandus ei kata kogu toiduvajadust ning kuidas kallinev energia mõjutab tootmist. Saade puudutab toitumisharjumusi: kas peaksime sööma vähem liha, aga parema kvaliteediga? Milline roll on taimsel valgul ja kuidas kujunevad laste toidueelistused? Lisaks vaadatakse tulevikku: põllumajandusrobotid, uued sordid, geenitehnoloogia ja kliimamuutused. Saate keskne küsimus jääb kõlama: kas suudame toota piisavalt toitu nii, et maa püsiks viljakas ja inimene tervena? Ja siis saame ka teada, kuhu on kadunud kooliaiad. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/278348 Wed, 11 Mar 2026 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/278348.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5220ad302341ef09ccee25bb08cf3cace33c1d52bf7765b5fb03c89cefb91c584cb269ebf605405c61e6ad97d1c2aadfbca5d573c52175b7030b5aae687fcc5b39694c49c192cf1b41dc0600c4eec8b172f57f5b397a04797d4f136b4bd9df51c3ff8fe4bd3046c82710d63d3c3a134a83fe554548b10ce2bb4d0bea40a7424a254484db1dd9c0b92efa9d50f2a5bd6ad9 Saates «Kukkuv õun» räägib Marek Strandberg Tartu Ülikooli keemia instituudi teadlaste Kaido Tammeveski ja Marek Moostega tööst, mille eest nende uurimisrühm pälvis 2026. Aasta riikliku teaduspreemia. Tunnustuse sai uurimus mitteväärismetallist katalüsaatorite arendamisest, mida saab kasutada vesinikuenergeetikas ja kütuseelementides. Teadlaste eesmärk on leida alternatiiv kallile plaatinale, mida kasutatakse praegu vesinikautode kütuseelementides. Nende arendatavad katalüsaatorid põhinevad loodusest inspireeritud metall–lämmastik–süsinik (M–N–C) struktuuridel, mille katalüütiline aktiivsus võib läheneda plaatinale. Samas on suurim väljakutse materjalide keemiline stabiilsus, eriti happelises keskkonnas. Seetõttu keskendub Tartu rühm anioonvahetusmembraaniga ehk aluselistele kütuseelementidele, kus mitteväärismetallidel põhinevad katalüsaatorid toimivad paremini. Muide – eeskujuks ongi võetud veri ja seekuidas punased verelibled hapnikku seovad. Vestluses käsitletakse ka rahvusvahelist konkurentsi, kus Hiina teadlased avaldavad umbes poole selle valdkonna artiklitest. Sellest hoolimata kuulub Tartu rühm maailma tipptasemel uurijate hulka. Juttu tuleb ka tehisintellekti võimalikust rollist uute katalüsaatorite avastamisel ning rohepöördega seotud tehnoloogilistest ja majanduslikest dilemmadest. Saate lõpus rõhutavad teadlased, et vesinikuenergeetika areng ei sõltu ainult katalüsaatoritest, vaid ka membraanide ja muude komponentide arengust. Tuleviku energiasüsteem kujuneb tõenäoliselt erinevate tehnoloogiate – kütuseelementide, akude ja muude lahenduste – kombinatsioonina.Saates «Kukkuv õun» räägib Marek Strandberg Tartu Ülikooli keemia instituudi teadlaste Kaido Tammeveski ja Marek Moostega tööst, mille eest nende uurimisrühm pälvis 2026. Aasta riikliku teaduspreemia. Tunnustuse sai uurimus mitteväärismetallist katalüsaatorite arendamisest, mida saab kasutada vesinikuenergeetikas ja kütuseelementides. Teadlaste eesmärk on leida alternatiiv kallile plaatinale, mida kasutatakse praegu vesinikautode kütuseelementides. Nende arendatavad katalüsaatorid põhinevad loodusest inspireeritud metall–lämmastik–süsinik (M–N–C) struktuuridel, mille katalüütiline aktiivsus võib läheneda plaatinale. Samas on suurim väljakutse materjalide keemiline stabiilsus, eriti happelises keskkonnas. Seetõttu keskendub Tartu rühm anioonvahetusmembraaniga ehk aluselistele kütuseelementidele, kus mitteväärismetallidel põhinevad katalüsaatorid toimivad paremini. Muide – eeskujuks ongi võetud veri ja seekuidas punased verelibled hapnikku seovad. Vestluses käsitletakse ka rahvusvahelist konkurentsi, kus Hiina teadlased avaldavad umbes poole selle valdkonna artiklitest. Sellest hoolimata kuulub Tartu rühm maailma tipptasemel uurijate hulka. Juttu tuleb ka tehisintellekti võimalikust rollist uute katalüsaatorite avastamisel ning rohepöördega seotud tehnoloogilistest ja majanduslikest dilemmadest. Saate lõpus rõhutavad teadlased, et vesinikuenergeetika areng ei sõltu ainult katalüsaatoritest, vaid ka membraanide ja muude komponentide arengust. Tuleviku energiasüsteem kujuneb tõenäoliselt erinevate tehnoloogiate – kütuseelementide, akude ja muude lahenduste – kombinatsioonina. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/278344 Wed, 04 Mar 2026 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/278344.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5220ad302341ef09ccee25bb08cf3cace32d28f9bf49cc95a50a9c8af481de23df83f1fafcfa818dd05e422b967a8331d4c4d1cbded7c2b942e07c1764b9fcaba71c7a2b5e14f6b091260b0f7b568eb9fffb62c4e22997d0787bf840db8f7f4021795c2e88ff8ec846a2d066b735610865337c1ca0a59a08d7e34f3fd01b75aae0c22bdd1173d5ff03e77bbdd577b1460c Saates on külas Tartu Ülikooli kliimateadlased, kliimateaduse professor Piia Post ja kliimafüüsika kaasprofessor Hannes Keernik,ga. Nende uurimisrühm on pälvinud riigi teaduspreemia töö eest, mis käsitleb aerosoolosakeste ehk peenosakeste mõju pilvedele, sademetele ja kliimale. Teadlased selgitavad, et peenosakesed pärinevad peamiselt fossiilkütuste põletamisest, liiklusest ja kodusest kütmisest. Väiksemad osakesed (PM2,5) tungivad sügavale hingamisteedesse ja vereringesse ning suurendavad hingamisteede ja südame-veresoonkonna haiguste riski. Talvised kõrgrõhkkonnad, nõrk tuul ja temperatuuriinversioon põhjustavad olukordi, kus saaste koguneb maapinna lähedale. Lõppenud talv oli erandlikult pikk ja külm, Läänemere kohal püsis rekordiline kõrgrõhuala, mis koos idatuulte ja sademete nappusega langetas meretaseme ebatavaliselt madalale. Saates käsitletakse ka põlevkivienergeetika mõju Ida-Virumaa elanike tervisele ning rõhutatakse, et lisaks CO₂-le tuleb arvestada kohalikke tervisekahjusid. Elektriautod vähendavad heitgaase, kuid probleemiks jäävad rehvi- ja teekulumist tulenevad osakesed ning elektritootmise allikas. Teaduspreemiaga pärjatud töö keskendub aerosoolide rollile pilvede mikrofüüsikas. Uuringud näitavad, et saasteallikate lähedal muutuvad pilvede omadused ja sademete teke, sest aerosoolide keemiline koostis mõjutab jääkristallide moodustumist. Protsessid on mitmetasandilised ja atmosfääriteaduses on endiselt palju teadmata. Tuleb välja, et ka tuumajaamade läheduses on pilvi mõjutavaid peenosakesi rohekm kui mujal. Saatejuht Marek Strandberg.Saates on külas Tartu Ülikooli kliimateadlased, kliimateaduse professor Piia Post ja kliimafüüsika kaasprofessor Hannes Keernik,ga. Nende uurimisrühm on pälvinud riigi teaduspreemia töö eest, mis käsitleb aerosoolosakeste ehk peenosakeste mõju pilvedele, sademetele ja kliimale. Teadlased selgitavad, et peenosakesed pärinevad peamiselt fossiilkütuste põletamisest, liiklusest ja kodusest kütmisest. Väiksemad osakesed (PM2,5) tungivad sügavale hingamisteedesse ja vereringesse ning suurendavad hingamisteede ja südame-veresoonkonna haiguste riski. Talvised kõrgrõhkkonnad, nõrk tuul ja temperatuuriinversioon põhjustavad olukordi, kus saaste koguneb maapinna lähedale. Lõppenud talv oli erandlikult pikk ja külm, Läänemere kohal püsis rekordiline kõrgrõhuala, mis koos idatuulte ja sademete nappusega langetas meretaseme ebatavaliselt madalale. Saates käsitletakse ka põlevkivienergeetika mõju Ida-Virumaa elanike tervisele ning rõhutatakse, et lisaks CO₂-le tuleb arvestada kohalikke tervisekahjusid. Elektriautod vähendavad heitgaase, kuid probleemiks jäävad rehvi- ja teekulumist tulenevad osakesed ning elektritootmise allikas. Teaduspreemiaga pärjatud töö keskendub aerosoolide rollile pilvede mikrofüüsikas. Uuringud näitavad, et saasteallikate lähedal muutuvad pilvede omadused ja sademete teke, sest aerosoolide keemiline koostis mõjutab jääkristallide moodustumist. Protsessid on mitmetasandilised ja atmosfääriteaduses on endiselt palju teadmata. Tuleb välja, et ka tuumajaamade läheduses on pilvi mõjutavaid peenosakesi rohekm kui mujal. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/278340 Wed, 25 Feb 2026 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/278340.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5220ad302341ef09ccee25bb08cf3cace3ea93674e871a1323a8813687759ded8489e7f59d5d858198f0e7875bb42e014dfcc1186242bf6f0f28f2afe79000e87a1a4cf1a48a06fe92ad609d65ff0dc97fa10d2100f44f670c74f227fe08b2bf56e23d8590c87dfa35522dee7fd586275490d77e980c6d941c643e30879017e466a820ecf76b26b6f8ba4262fe9f76351d Saates «Kukkuv õun» on külas Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika professor Targo Kalamees, kes räägib hoonete tervikrenoveerimisest ja niiskuskahjustuste vältimisest. Vestluse keskmes on mõte, et vesi on ehituses «kõige ohtlikum», sest just liigne niiskus käivitab lagunemisprotsessid ja hallituse tekke. Hallituse eosed on õhus alati olemas, kuid määravaks saab niiskus – probleem, mida saab enamasti ennetada parema ventilatsiooni, soojustuse ja projekteerimisega. Professor kalamees on ka oma renoveerimisalaste teaduslike tööde eest saanud 2026. aasta riikliku teaduspreemia. Eraldi käsitletakse nõukogudeaegsete paneelmajade külmasildu ja seestpoolt soojustamise riske, mis võivad valede lahenduste korral hoopis kahjustusi süvendada. Kalamees rõhutab mõõtmiste, modelleerimise ja katselõikude tähtsust ning võrdleb konstruktsioonide sobitamist elundisiirdamisega. Arutletakse ka puithoonete ehituse niiskusturvalisuse, aurutõkete terviklikkuse ja ehitusprotsessi koordineerimise üle. Üheks võtmetegevuseks peab Kalamees tehaselist renoveerimist, mis võimaldab tõsta kvaliteeti ja kiirust. Eestis vajab renoveerimist ligikaudu 14 000 korterelamut; lammutamise asemel tuleks käsitleda olemasolevat hoonefondi materjalipangana. Saate lõpus tõdeb Kalamees, et tehnilised lahendused on olemas, kuid puudu jääb sotsiaalsest, juriidilisest ja finantsinnovatsioonist, mis aitaks renoveerimislaine tegelikult käima tõmmata. Saatejuht on Marek Strandberg.Saates «Kukkuv õun» on külas Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika professor Targo Kalamees, kes räägib hoonete tervikrenoveerimisest ja niiskuskahjustuste vältimisest. Vestluse keskmes on mõte, et vesi on ehituses «kõige ohtlikum», sest just liigne niiskus käivitab lagunemisprotsessid ja hallituse tekke. Hallituse eosed on õhus alati olemas, kuid määravaks saab niiskus – probleem, mida saab enamasti ennetada parema ventilatsiooni, soojustuse ja projekteerimisega. Professor kalamees on ka oma renoveerimisalaste teaduslike tööde eest saanud 2026. aasta riikliku teaduspreemia. Eraldi käsitletakse nõukogudeaegsete paneelmajade külmasildu ja seestpoolt soojustamise riske, mis võivad valede lahenduste korral hoopis kahjustusi süvendada. Kalamees rõhutab mõõtmiste, modelleerimise ja katselõikude tähtsust ning võrdleb konstruktsioonide sobitamist elundisiirdamisega. Arutletakse ka puithoonete ehituse niiskusturvalisuse, aurutõkete terviklikkuse ja ehitusprotsessi koordineerimise üle. Üheks võtmetegevuseks peab Kalamees tehaselist renoveerimist, mis võimaldab tõsta kvaliteeti ja kiirust. Eestis vajab renoveerimist ligikaudu 14 000 korterelamut; lammutamise asemel tuleks käsitleda olemasolevat hoonefondi materjalipangana. Saate lõpus tõdeb Kalamees, et tehnilised lahendused on olemas, kuid puudu jääb sotsiaalsest, juriidilisest ja finantsinnovatsioonist, mis aitaks renoveerimislaine tegelikult käima tõmmata. Saatejuht on Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/278336 Wed, 18 Feb 2026 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/278336.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5220ad302341ef09ccee25bb08cf3cace3e00a2a58f7475a8632fe73ff27b8e4fefe20b048bc43a6c82f10ac5af27c05c73256629b64b81b6faca3cb301617227f47702626b0a128bb450af3acf435d0aa502fba34985dba0690f4f55ad43cfa4204194296a3d6ec932ba836954ebc9fe75661ff8ab89239cd65d4b968cec1a9af00eca62211a544bb73b87f37da720c4a Saates «Kukkuv Õun» vestleb saatejuht Marek Strandberg Tartu Ülikooli emeriitprofessori, taimeökoloogi Martin Zobeliga, kes pälvis 2026. aasta Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemia. Jutu keskmes on küsimus, mis on saatnud Zobelit kogu teadlastee: miks mõnes paigas mahub koos elama vaid käputäis liike, teises aga uskumatult palju? Zobel selgitab, kuidas ta koos kolleegidega laiendas klassikalist konkurentsikeskset elurikkuse-käsitlust, tuues mängu ajaloo ja geograafia mõõtme – nn liigifondi hüpoteesi. Kuid vestlus liigub ka mulla alla. Selgub, et taimed ei ole kunagi üksikud organismid, vaid elavad sümbioosis seentega, mis aitavad neil toitaineid omastada, haigustele vastu panna ja isegi uusi elupaiku vallutada. Juttu tuleb mükoriisaseente rollist metsades ja põldudel, süsiniku sidumisest ning sellest, miks intensiivpõllumajandus on taimede ja seente koostööd nõrgestanud. Arutletakse ka geenitehnoloogia võimaluste üle ning küsitakse, kas ökoloogia suured üldpõhimõtted on juba leitud või alles avanemas mikroobide ajastu.Saates «Kukkuv Õun» vestleb saatejuht Marek Strandberg Tartu Ülikooli emeriitprofessori, taimeökoloogi Martin Zobeliga, kes pälvis 2026. aasta Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemia. Jutu keskmes on küsimus, mis on saatnud Zobelit kogu teadlastee: miks mõnes paigas mahub koos elama vaid käputäis liike, teises aga uskumatult palju? Zobel selgitab, kuidas ta koos kolleegidega laiendas klassikalist konkurentsikeskset elurikkuse-käsitlust, tuues mängu ajaloo ja geograafia mõõtme – nn liigifondi hüpoteesi. Kuid vestlus liigub ka mulla alla. Selgub, et taimed ei ole kunagi üksikud organismid, vaid elavad sümbioosis seentega, mis aitavad neil toitaineid omastada, haigustele vastu panna ja isegi uusi elupaiku vallutada. Juttu tuleb mükoriisaseente rollist metsades ja põldudel, süsiniku sidumisest ning sellest, miks intensiivpõllumajandus on taimede ja seente koostööd nõrgestanud. Arutletakse ka geenitehnoloogia võimaluste üle ning küsitakse, kas ökoloogia suured üldpõhimõtted on juba leitud või alles avanemas mikroobide ajastu. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/278332 Wed, 11 Feb 2026 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/278332.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5220ad302341ef09ccee25bb08cf3cace31d980d5285d8e51472bb0b9e2f81b03aa102ea211d75d69dfd70eb14a9625f73938f5c551d4d509cb118cd9deb3e10a874c57800ce7b8e2c8dc2e858735ec77e9b3b64d58b4ac52dbac15d1543f8cc518cb3273efa041f7fecada30d17e42a2f8fefadb89bba1c35c4af519d59512709418f6cb007d3a1da8974df2a3c6a24e3 Saates arutlevad saatejuht Marek Strandberg ja loodusteadlane Urmas Tartes selle üle, kas rohepööre on tõesti läbi või on tegemist ajutise poliitilise tagasilöögiga. Avalikus ruumis kõlab üha sagedamini väide, et tuule- ja päikeseenergia on osutunud pettumuseks ning pilgud pööratakse taas põlevkivi poole. Kuid kas see on majanduslikult ja energeetiliselt üldse mõistlik? Vestluses lahatakse energiatootmise tegelikku omahinda, rääkides ausalt energiakasutuse bilansist ja mõistest EROEI – kui palju energiat tuleb sisse panna, et energiat kätte saada. Kas põlevkivi on tegelikult nii «odav», kui harjumuspäraselt arvatakse? Ning miks näiteks ei kasutata seda laialdaselt riikides, kus ressursse jagub? USAs näiteks. Saates võrreldakse suuri tsentraalseid jaamu ja hajutatud energiatootmist, räägitakse Ida-Virumaa keskkonnakoormusest, tuuleparkide vastuseisust ning Taani mudelist, kus kohalik kogukond on ise energiatootmise osanik. Arutelu laieneb ka inimkäitumisele: miks on harjumusi nii raske muuta ja kuidas tarbimiskultuur meid märkamatult suunab? Ja küsimuse all on tuulepargid – kui arukas on tuuleparke rajada linnadest kaugemale ja selleks maha võtta puid metsades ja hävitades sellega elupaiku ja liike. Ehk peaksid tuulepargid vastupidi sellega, mis täna sünnib, olema linnade läheduses. Linnades on ju peamised energiatarbijad, linnad ja müra on paratamatud paarid ju niikuinii.Saates arutlevad saatejuht Marek Strandberg ja loodusteadlane Urmas Tartes selle üle, kas rohepööre on tõesti läbi või on tegemist ajutise poliitilise tagasilöögiga. Avalikus ruumis kõlab üha sagedamini väide, et tuule- ja päikeseenergia on osutunud pettumuseks ning pilgud pööratakse taas põlevkivi poole. Kuid kas see on majanduslikult ja energeetiliselt üldse mõistlik? Vestluses lahatakse energiatootmise tegelikku omahinda, rääkides ausalt energiakasutuse bilansist ja mõistest EROEI – kui palju energiat tuleb sisse panna, et energiat kätte saada. Kas põlevkivi on tegelikult nii «odav», kui harjumuspäraselt arvatakse? Ning miks näiteks ei kasutata seda laialdaselt riikides, kus ressursse jagub? USAs näiteks. Saates võrreldakse suuri tsentraalseid jaamu ja hajutatud energiatootmist, räägitakse Ida-Virumaa keskkonnakoormusest, tuuleparkide vastuseisust ning Taani mudelist, kus kohalik kogukond on ise energiatootmise osanik. Arutelu laieneb ka inimkäitumisele: miks on harjumusi nii raske muuta ja kuidas tarbimiskultuur meid märkamatult suunab? Ja küsimuse all on tuulepargid – kui arukas on tuuleparke rajada linnadest kaugemale ja selleks maha võtta puid metsades ja hävitades sellega elupaiku ja liike. Ehk peaksid tuulepargid vastupidi sellega, mis täna sünnib, olema linnade läheduses. Linnades on ju peamised energiatarbijad, linnad ja müra on paratamatud paarid ju niikuinii. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/278328 Wed, 04 Feb 2026 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/278328.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5220ad302341ef09ccee25bb08cf3cace39bf8086e496177c2be34479648e226aa020ebc4aa37dbe7102c3a400e6f9ff56ea4b57a2115fb5f3d79ce7d1e573ad8200466276a11796aa18d0a9fe900c0895be0507980652c9cebf9d2fda631beb5cd24e1efd14d86f363606f931170be625980a11d2cc90bf9f6b8d4dc14a216a85f7152077e54904660fc053934ca379a5 Saatejuht Marek Strandbergil on külas füüsik ja kvantarhitekt Roland Matt. Juttu tuleb erinevatest tehnikatest, mille abil loodetakse luua tulevikku muutvaid kvantarvuteid ja muu hulgas ka sellest, millele Matt on üks alusepanijaist. Nimelt on tema varasem kogemus ioonide lõksudesse püüdmise ja nende seal kantseldamisega viinud selleni, et uues kvantarvutis ongi baariumi ioonid need, mille abil arvutusi tehakse. Enamgi veel: kui suures maailmas on nii, et millegi peale laserikiirt suunates läheb see kuumaks ja sellesse võib auk tulla, siis kvantmaailmas saab laserite abil asju koguni jahutada. See lahendus on ka ettevõttel, kus Matt ametis – Oxfrod Ionixil nimelt – patendiga kaitstud. Tõsi. Oxford Ionix on tänaseks ära ostetud ühe suure USA kvantläbimurdeid plaaniva ettevõtte poolt. See on aga päris miljarditehing ja väidetavalt üks edukamaid Ühendkuningriigis. Igatahes annab saade kuulajale võimaluse taas end veidi harida kvantarvutite ja nende tuleviku vallas.Saatejuht Marek Strandbergil on külas füüsik ja kvantarhitekt Roland Matt. Juttu tuleb erinevatest tehnikatest, mille abil loodetakse luua tulevikku muutvaid kvantarvuteid ja muu hulgas ka sellest, millele Matt on üks alusepanijaist. Nimelt on tema varasem kogemus ioonide lõksudesse püüdmise ja nende seal kantseldamisega viinud selleni, et uues kvantarvutis ongi baariumi ioonid need, mille abil arvutusi tehakse. Enamgi veel: kui suures maailmas on nii, et millegi peale laserikiirt suunates läheb see kuumaks ja sellesse võib auk tulla, siis kvantmaailmas saab laserite abil asju koguni jahutada. See lahendus on ka ettevõttel, kus Matt ametis – Oxfrod Ionixil nimelt – patendiga kaitstud. Tõsi. Oxford Ionix on tänaseks ära ostetud ühe suure USA kvantläbimurdeid plaaniva ettevõtte poolt. See on aga päris miljarditehing ja väidetavalt üks edukamaid Ühendkuningriigis. Igatahes annab saade kuulajale võimaluse taas end veidi harida kvantarvutite ja nende tuleviku vallas. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/278324 Wed, 28 Jan 2026 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/278324.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5220ad302341ef09ccee25bb08cf3cace3c654f93a5d4c14ecc4322c528b648fd3c260922ec802fc9c428dc1c26603d912376bac998e7298fc1266c3d01d53f43658a51c02e209768b78bffb31e96ac3b22c1cd16440aea2f8a7779af5fee951c8bcd912c4b9bde196b01bf8cf2169f2ea7435b468c1f1b2c8ffa7459e7a134749da6c3457f28dce4d3a1aff52cc2392b0 Saatejuht Marek Strandberg arutleb koos Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna dekaani Fjodor Sergejevi ja ettevõtja Jüri Jolleriga, kuidas doktorikraadiga inimesed saaksid Eestis palju jõulisemalt majandust ja ühiskonda mõjutada. Vestluse lähtepunktiks on küsimus, kas doktoriõpe valmistab inimesi ette eeskätt akadeemiliseks karjääriks või suudab see pakkuda ka reaalset lisandväärtust ettevõtlusele, tööstusele ja riigi strateegilistele vajadustele. Saates võrreldakse akadeemilise ja ettevõtluspõhise loogika erinevusi: kas alustada teadusavastusest ja otsida sellele hiljem rakendust või lähtuda turu ja klientide konkreetsetest probleemidest ning rakendada teadust nende lahendamiseks. Sergejev selgitab doktoriõppe erinevaid vorme – nooremteaduritest tööstusdoktorantideni – ning rõhutab, et Eesti üks suur mure on hoopis doktorikraadiga inimeste nappus. Joller toob ettevõtja vaate: väikeriigis on riskitaluvus piiratud, riigihanked jäigad ja innovatsiooni soodustav otsustusjulgus sageli puudu. Vestlus laieneb ka tööstuspoliitikale, riigi rollile ja rahvusvahelistele eeskujudele Soomest ja Iisraelist. Saate põhijäreldus on, et Eestis on vajalikud teadmised ja inimesed olemas, kuid nende vahele on jäänud bürokraatia, ebamäärased prioriteedid ja vähene koostöö. Doktorikraad ei peaks jääma akadeemiliseks tiitliks, vaid kujunema ühiskondliku mõju ja majandusliku arengu tööriistaks, leitakse kokkvõtteks.Saatejuht Marek Strandberg arutleb koos Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna dekaani Fjodor Sergejevi ja ettevõtja Jüri Jolleriga, kuidas doktorikraadiga inimesed saaksid Eestis palju jõulisemalt majandust ja ühiskonda mõjutada. Vestluse lähtepunktiks on küsimus, kas doktoriõpe valmistab inimesi ette eeskätt akadeemiliseks karjääriks või suudab see pakkuda ka reaalset lisandväärtust ettevõtlusele, tööstusele ja riigi strateegilistele vajadustele. Saates võrreldakse akadeemilise ja ettevõtluspõhise loogika erinevusi: kas alustada teadusavastusest ja otsida sellele hiljem rakendust või lähtuda turu ja klientide konkreetsetest probleemidest ning rakendada teadust nende lahendamiseks. Sergejev selgitab doktoriõppe erinevaid vorme – nooremteaduritest tööstusdoktorantideni – ning rõhutab, et Eesti üks suur mure on hoopis doktorikraadiga inimeste nappus. Joller toob ettevõtja vaate: väikeriigis on riskitaluvus piiratud, riigihanked jäigad ja innovatsiooni soodustav otsustusjulgus sageli puudu. Vestlus laieneb ka tööstuspoliitikale, riigi rollile ja rahvusvahelistele eeskujudele Soomest ja Iisraelist. Saate põhijäreldus on, et Eestis on vajalikud teadmised ja inimesed olemas, kuid nende vahele on jäänud bürokraatia, ebamäärased prioriteedid ja vähene koostöö. Doktorikraad ei peaks jääma akadeemiliseks tiitliks, vaid kujunema ühiskondliku mõju ja majandusliku arengu tööriistaks, leitakse kokkvõtteks. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/278320 Wed, 21 Jan 2026 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/278320.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5220ad302341ef09ccee25bb08cf3cace318a0530cba47f340aa82ac8f88895befabf358f82fcfc1dff6630b71598abac706b3c78f99e6a7ac8c1acfeab43dafd60d9930af716890bfd17d2e6f086368f876cb2fef0ed6fadd2c755027cb038d4e81449b2e43c8011c765a555aab65a373ddd9ad018bad2e86ef544e449f42f3e76e71bc5c179b55985c334638f8daff52 Saatejuht Marek Strandberg vestleb Tartu Ülikooli arheogenoomika professori ja Eesti juurte tippkeskuse eestvedajaga Kristiina Tambetsiga sellest, mida annavad meie päritolu mõistmiseks geneetika, arheoloogia, keeleteaduse, folkloristika ja keskkonnauuringute ühised lähenemised. Kolmandat tegevusaastat alustanud tippkeskus koondab ligi sada teadlast ning jagab uurimistöö kolmeks suureks suunaks: aeg ja ruum, järjepidevus ja muutused ning piirkondlikud lood. Tambets selgitab, kuidas eri andmekihte – geneetikat, ainelist ja vaimset kultuuri ning kliima- ja keskkonnaandmeid – uuritakse koos, otsides mitte ainult seoseid, vaid ka põhjusi. Juttu tuli nii Eesti vanimatest asulakohtadest ja Pulli asulast, muistsetest rändemustritest kui ka nutikatest meetoditest, millega saab inimeste DNA-d uurida isegi ilma luuleidudeta, seda näiteks kasetõrvast või järvesetetest. Samuti tuleb juttu sette-DNA ja keskkonna-DNA võimalustest ning nendega kaasnevaid metodoloogilisi riske. Vestluse teine pool keskendub haiguste ajaloole, keskaja linnade geneetilisele mitmekesisusele ja läänemeresoome keelte kujunemisele. Saade jõuab ka tänapäeva: arutletakse tehisintellekti rolli üle teadusandmete sidumisel ning selle piirangute üle. Saates jõutakse järeldusele, et teadmine eestlaste põlvnemise kohta on ka julgeoleku küsimus – põhjus, miks me peame end kaitsma!Saatejuht Marek Strandberg vestleb Tartu Ülikooli arheogenoomika professori ja Eesti juurte tippkeskuse eestvedajaga Kristiina Tambetsiga sellest, mida annavad meie päritolu mõistmiseks geneetika, arheoloogia, keeleteaduse, folkloristika ja keskkonnauuringute ühised lähenemised. Kolmandat tegevusaastat alustanud tippkeskus koondab ligi sada teadlast ning jagab uurimistöö kolmeks suureks suunaks: aeg ja ruum, järjepidevus ja muutused ning piirkondlikud lood. Tambets selgitab, kuidas eri andmekihte – geneetikat, ainelist ja vaimset kultuuri ning kliima- ja keskkonnaandmeid – uuritakse koos, otsides mitte ainult seoseid, vaid ka põhjusi. Juttu tuli nii Eesti vanimatest asulakohtadest ja Pulli asulast, muistsetest rändemustritest kui ka nutikatest meetoditest, millega saab inimeste DNA-d uurida isegi ilma luuleidudeta, seda näiteks kasetõrvast või järvesetetest. Samuti tuleb juttu sette-DNA ja keskkonna-DNA võimalustest ning nendega kaasnevaid metodoloogilisi riske. Vestluse teine pool keskendub haiguste ajaloole, keskaja linnade geneetilisele mitmekesisusele ja läänemeresoome keelte kujunemisele. Saade jõuab ka tänapäeva: arutletakse tehisintellekti rolli üle teadusandmete sidumisel ning selle piirangute üle. Saates jõutakse järeldusele, et teadmine eestlaste põlvnemise kohta on ka julgeoleku küsimus – põhjus, miks me peame end kaitsma! https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/278316 Wed, 14 Jan 2026 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/278316.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5220ad302341ef09ccee25bb08cf3cace3b1ad8d268b4c522b39be13c012ede5b5feb9493478aa75e48f1831274c6db13826ed47192759a5e9386bf6b529834232af052fd76dd0e270178c21f0b1c55f4bd61a882d43c07ea5b4190755b74492d15c3b2158894f90c240c0accb1266f4418ca0c46e7f7ddb6cd5a740c8ad85ef5e3c331fec2e61b01ad7461ebcd898226a Saatejuht Marek Strandberg ja Postimehe teadus- ja tehnikaajakirjanik Kaido Einama kokku Las Vegases toimunud tarbeelektroonika messi CES 2026 olulisemad suundumused. Juttu tuleb tehnoloogilisest murdepunktist, kus tehisintellekt pole enam pelgalt tarkvara, vaid hakkab üha enam kehastuma robotites, autonoomsetes sõidukites ja nutikates seadmetes. Einama selgitab, kuidas humanoid- ja neljajalgsed robotid liiguvad programmeeritud liigutustest õppivate ja kohanevate süsteemideni ning miks robotid ei pea enam ilmtingimata inimese moodi olema. Arutletakse isejuhtivate autode, robotaksode ja sensorite tuleviku üle ning vaadeldakse kriitiliselt tahkisakude lubadusi, mis CESil palju elevust tekitasid – eriti Eestiga seotud tootearenduse tõttu. Saates puudutatakse ka droonide rolli kaubaveos ja sõjas, meditsiinitehnoloogia kiiret arengut ning aju-arvuti liideste jõudmist tarbijaturule. Lisaks maailmatrendidele saavad tähelepanu Eesti ettevõtted CESil ning küsimus, kas tehisintellekti ümber tekkinud elevus on mull või loomulik etapp pikas tehnoloogiaarengus. Vestlus lõpeb mõtisklusega, millal võiks humanoidrobot päriselt meie kodudesse jõuda – ja mida ta seal tegelikult teha oskaks.Saatejuht Marek Strandberg ja Postimehe teadus- ja tehnikaajakirjanik Kaido Einama kokku Las Vegases toimunud tarbeelektroonika messi CES 2026 olulisemad suundumused. Juttu tuleb tehnoloogilisest murdepunktist, kus tehisintellekt pole enam pelgalt tarkvara, vaid hakkab üha enam kehastuma robotites, autonoomsetes sõidukites ja nutikates seadmetes. Einama selgitab, kuidas humanoid- ja neljajalgsed robotid liiguvad programmeeritud liigutustest õppivate ja kohanevate süsteemideni ning miks robotid ei pea enam ilmtingimata inimese moodi olema. Arutletakse isejuhtivate autode, robotaksode ja sensorite tuleviku üle ning vaadeldakse kriitiliselt tahkisakude lubadusi, mis CESil palju elevust tekitasid – eriti Eestiga seotud tootearenduse tõttu. Saates puudutatakse ka droonide rolli kaubaveos ja sõjas, meditsiinitehnoloogia kiiret arengut ning aju-arvuti liideste jõudmist tarbijaturule. Lisaks maailmatrendidele saavad tähelepanu Eesti ettevõtted CESil ning küsimus, kas tehisintellekti ümber tekkinud elevus on mull või loomulik etapp pikas tehnoloogiaarengus. Vestlus lõpeb mõtisklusega, millal võiks humanoidrobot päriselt meie kodudesse jõuda – ja mida ta seal tegelikult teha oskaks. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/278312 Wed, 07 Jan 2026 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/278312.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5220ad302341ef09ccee25bb08cf3cace3344691d7f68586386776e945381cef78c0ee8e7ab2656d0c76d2a6f73cdf7d24be8ef89267d422a72e5f8e4189ed1bb05f0a2ce1701c35a1d459a1b6422724f087cbee84d5cc90f6ecf3693cce458694b140c80a0c19f045fb5d1c3835cea78a8181694396d3f957808ea505826d696134e27a0badaf82cc76b6b8bf9ea1d143 Saatejuht Marek Strandberg avab koos Tartu Ülikooli terioloogide Maris Hindriksoni, Kirke Raidmetsa ja Egle Tammelehega vaata et ühe Eesti teravaima looduskultuurilise konflikti telgitagused: kuidas peaksime tegelikult majandama ulukeid ja suurkiskjaid. Arutelu keskmes on küsimus, kas jahindus Eestis tugineb teadmistele või pigem traditsioonile ja tunnetusele. Vestlus saab alguse teadlaste avaldatud artiklist seakatku, ökosüsteemide ja kiskja–saaklooma suhete kohta ning sellele järgnenud Jahimeeste Seltsi tehtud kollektiivsest vastulausest. Paraku ei leidnud Eesti Jahimeeste Selts kõneisikut, kes oleks suutnud nende loodud teksti teemadel rääkima. Nende esindaja ütles, et seisukoha koostas kogu juhatus ja nii keegi stuudiosse tulla ei saanudki. Saates aga jõuab arutelu kiiresti suuremate teemadeni: miks lihtsustatud mudelid ei kirjelda elusloodust, miks Eestis napib usaldusväärseid andmeid ulukipopulatsioonide kohta ning mida tähendab see jahipoliitika jaoks. Saates räägitakse huntidest kui rahvusloomast, hundikarjade keerukast sotsiaalsest struktuurist, hübriididest koertega ning sellest, kuidas valed küttimisotsused võivad hoopis konflikte suurendada. Teadlased selgitavad, miks söödaplatsid ja andmevaesus soodustavad haigusi ning miks „rohkem küttimist“ ei pruugi olla lahendus. Kas oleme valmis nihkuma emotsioonidest ja harjumustest teaduspõhise, ökosüsteemi tervikut arvestava otsustamise suunas? Saate teada, mis tegelikult metsades toimub – ja miks see meid kõiki puudutab.Saatejuht Marek Strandberg avab koos Tartu Ülikooli terioloogide Maris Hindriksoni, Kirke Raidmetsa ja Egle Tammelehega vaata et ühe Eesti teravaima looduskultuurilise konflikti telgitagused: kuidas peaksime tegelikult majandama ulukeid ja suurkiskjaid. Arutelu keskmes on küsimus, kas jahindus Eestis tugineb teadmistele või pigem traditsioonile ja tunnetusele. Vestlus saab alguse teadlaste avaldatud artiklist seakatku, ökosüsteemide ja kiskja–saaklooma suhete kohta ning sellele järgnenud Jahimeeste Seltsi tehtud kollektiivsest vastulausest. Paraku ei leidnud Eesti Jahimeeste Selts kõneisikut, kes oleks suutnud nende loodud teksti teemadel rääkima. Nende esindaja ütles, et seisukoha koostas kogu juhatus ja nii keegi stuudiosse tulla ei saanudki. Saates aga jõuab arutelu kiiresti suuremate teemadeni: miks lihtsustatud mudelid ei kirjelda elusloodust, miks Eestis napib usaldusväärseid andmeid ulukipopulatsioonide kohta ning mida tähendab see jahipoliitika jaoks. Saates räägitakse huntidest kui rahvusloomast, hundikarjade keerukast sotsiaalsest struktuurist, hübriididest koertega ning sellest, kuidas valed küttimisotsused võivad hoopis konflikte suurendada. Teadlased selgitavad, miks söödaplatsid ja andmevaesus soodustavad haigusi ning miks „rohkem küttimist“ ei pruugi olla lahendus. Kas oleme valmis nihkuma emotsioonidest ja harjumustest teaduspõhise, ökosüsteemi tervikut arvestava otsustamise suunas? Saate teada, mis tegelikult metsades toimub – ja miks see meid kõiki puudutab. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/218802 Wed, 31 Dec 2025 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/218802.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f02702777bdad060f90d94ed44f8d5567e5acf7419e4c2950960b4fa764a7700b84433a43b888b66107e119e8f6d09567e41a586448c995c479b0360f1863b7fb307c3b13f08013f9a31e0738c12f4611a839f61f83b2e8d4d74e85906b3a240affbc757e9c5fb3286ffda62e1950dac23b4701234dea2268a7a0374d55dcd7c8364bad Selles «Kukkuv õuna» saates viib saatejuht Marek Strandberg kuulaja maailma, kus nähtamatud, kuid ülivõimsad organismid kujundavad nii meditsiini tulevikku kui ka globaalset julgeolekut. Stuudios on Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi antimikroobsete ainete professor ja Tallinna Tehnikaülikooli targa linna tippkeskuse vanemteadur Tanel Tenson – teadlane, kelle igapäevatöö keskmes on bakterid ja nende võime inimese loodud ravimeid üle mängida. Juttu tuleb antibiootikumiresistentsusest – nähtusest, kus kunagi imeravimina tundunud antibiootikumid kaotavad üha sagedamini oma toime. Miks on bakterid evolutsioonis nii kiired ja kohanemisvõimelised? Kuidas sünnib resistentsus ja miks on just gramnegatiivsed bakterid ravimite arendajatele eriti suur pähkel? Arutluse alla tulevad nii antibiootikumide kombinatsioonid, tehisaru roll uute ravimite otsingul kui ka küsimus, miks uute antibiootikumide turuletoomine on majanduslikult nii keeruline. Saate ka teada, milliste omapäraste võtetega bakterid ennast väliste ravimirünnakute vastu kaitsevad ja miks näiteks vähiraviski edukateks osutnud nanoosakesed ei suuda bakterirakkudesse antibiootikume sisse toimetada. Saates liigutakse laborist haiglasse ja sealt edasi keskkonda – rannavetesse, reoveesse ja põllumajandusse –, näidates, kuidas resistentsed bakterid levivad ja miks see puudutab meid kõiki. Juttu tuleb ka alternatiivsetest raviviisidest, nagu faagiravi ja probiootikumid, ning sellest, millised lahendused võivad tulevikus aidata inimkonnal bakteritega sammu pidada. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/ta-rahvusvahelistumise-toetamine-uhendumine-rahvusvahelise-teadmiste-turuga-ehk-mobilitas-30).Selles «Kukkuv õuna» saates viib saatejuht Marek Strandberg kuulaja maailma, kus nähtamatud, kuid ülivõimsad organismid kujundavad nii meditsiini tulevikku kui ka globaalset julgeolekut. Stuudios on Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi antimikroobsete ainete professor ja Tallinna Tehnikaülikooli targa linna tippkeskuse vanemteadur Tanel Tenson – teadlane, kelle igapäevatöö keskmes on bakterid ja nende võime inimese loodud ravimeid üle mängida. Juttu tuleb antibiootikumiresistentsusest – nähtusest, kus kunagi imeravimina tundunud antibiootikumid kaotavad üha sagedamini oma toime. Miks on bakterid evolutsioonis nii kiired ja kohanemisvõimelised? Kuidas sünnib resistentsus ja miks on just gramnegatiivsed bakterid ravimite arendajatele eriti suur pähkel? Arutluse alla tulevad nii antibiootikumide kombinatsioonid, tehisaru roll uute ravimite otsingul kui ka küsimus, miks uute antibiootikumide turuletoomine on majanduslikult nii keeruline. Saate ka teada, milliste omapäraste võtetega bakterid ennast väliste ravimirünnakute vastu kaitsevad ja miks näiteks vähiraviski edukateks osutnud nanoosakesed ei suuda bakterirakkudesse antibiootikume sisse toimetada. Saates liigutakse laborist haiglasse ja sealt edasi keskkonda – rannavetesse, reoveesse ja põllumajandusse –, näidates, kuidas resistentsed bakterid levivad ja miks see puudutab meid kõiki. Juttu tuleb ka alternatiivsetest raviviisidest, nagu faagiravi ja probiootikumid, ning sellest, millised lahendused võivad tulevikus aidata inimkonnal bakteritega sammu pidada. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/ta-rahvusvahelistumise-toetamine-uhendumine-rahvusvahelise-teadmiste-turuga-ehk-mobilitas-30). https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/218794 Wed, 17 Dec 2025 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/218794.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f02702704ebc40d046c1f90edf78f262ca5a1b5cfb7154e135bec82bfc02383e3dc16c655449c62880e92785d1d2bce1f41a9ae6d187c4c20044ba7370397f9a1d5399a95f6aa6d343a8c400cb1398dcbf5fd47d934a9746af164746f074289b7691957393017119f4e22e6807dc6391997d796a7cb56916c447fddfcedfea35a10f03f Marek Strandberg vestleb Tartu Ülikooli professori ja personaalmeditsiini tippkeskuse juhi Reedik Mägiga keskuse esimestest tulemustest ja laiematest sihtidest. Juttu tuleb keskuse teevusest ja saavutustest. Esimene tegevusaasta on kulunud suuresti eetikalubade ja uuringute ettevalmistamisele, kuid juba tehakse tööd uute biomarkerite, riskimudelite ja personaalsemate sekkumiste kallal. Oluline roll on Eesti Geenivaramul, mille andmete abil uuritakse nii geneetilisi riske, ravimite sobivust (farmakogeneetika) kui ka haiguste alamtüüpe, näiteks 2. tüüpi diabeedi puhul. Saates arutatakse ka rahvastiku vananemist ja tõika, et tervena elatud aastad ei kasva sama kiiresti kui eluiga. Seetõttu on elustiil, vaimne aktiivsus ja keskkonnategurid – nn eksposoom – järjest olulisemad uurimissuunad. Mägi sõnul ei ole Eestis suurim probleem õhusaaste, vaid pigem suitsetamine, alkoholi liigtarbimine ja vähene liikumine. Eesti paikneb personaalmeditsiini arendamisel rahvusvahelises tipus ning on eeskujuks paljudele riikidele. Samas rõhutab Mägi, et teadustulemuste jõudmine igapäevasesse ravipraktikasse on aeglane ja nõuab põhjalikku testimist, kulutõhususe hindamist ning tihedat koostööd arstidega. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teaduse-tippkeskused-personaalmeditsiini-tippkeskus)Marek Strandberg vestleb Tartu Ülikooli professori ja personaalmeditsiini tippkeskuse juhi Reedik Mägiga keskuse esimestest tulemustest ja laiematest sihtidest. Juttu tuleb keskuse teevusest ja saavutustest. Esimene tegevusaasta on kulunud suuresti eetikalubade ja uuringute ettevalmistamisele, kuid juba tehakse tööd uute biomarkerite, riskimudelite ja personaalsemate sekkumiste kallal. Oluline roll on Eesti Geenivaramul, mille andmete abil uuritakse nii geneetilisi riske, ravimite sobivust (farmakogeneetika) kui ka haiguste alamtüüpe, näiteks 2. tüüpi diabeedi puhul. Saates arutatakse ka rahvastiku vananemist ja tõika, et tervena elatud aastad ei kasva sama kiiresti kui eluiga. Seetõttu on elustiil, vaimne aktiivsus ja keskkonnategurid – nn eksposoom – järjest olulisemad uurimissuunad. Mägi sõnul ei ole Eestis suurim probleem õhusaaste, vaid pigem suitsetamine, alkoholi liigtarbimine ja vähene liikumine. Eesti paikneb personaalmeditsiini arendamisel rahvusvahelises tipus ning on eeskujuks paljudele riikidele. Samas rõhutab Mägi, et teadustulemuste jõudmine igapäevasesse ravipraktikasse on aeglane ja nõuab põhjalikku testimist, kulutõhususe hindamist ning tihedat koostööd arstidega. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teaduse-tippkeskused-personaalmeditsiini-tippkeskus) https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/218790 Wed, 10 Dec 2025 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/218790.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f027027317da3c1a2a03a8f48d4ad847159903be39e505118c33492afe63e55fc61587838f9b803e56eb06612d163b2392e3585dd9cbfdce6173979da9297b66f833cda12d8ef5b1f276a9f6e604112d8d8721cb068b613f4bf5422fa0800f0e4237fc29c0f819afea1bb271cbc3bf65f65515a4c82666db1c450624de171a21a1a3857 Saates arutavad TalTechi professor Jarek Kurnitski ja kaasprofessor Martin Thalfeldt, kuidas hoonete renoveerimise kaudu energiatarvet vähendada. Kurnitski toob esile Eesti praktilise energiatõhususe lähenemise ning unikaalsuse, kus hoonesse paigaldatav akugi võetakse arvesse ametliku energiasäästumeetmena. Kiirelt arenevad soojussalvestid võimaldavad kaugküttes odava elektri ajal soojust talletada ja tipukoormusi vältida. Thalfeldti hinnangul peab hoone tehnosüsteem kasutaja jaoks olema «nähtamatu», pakkudes mugavust ja säästu ilma käsijuhtimiseta. Paindlik tarbimine – näiteks soojuspumba töö sidumine börsihinnaga – võib uuringute järgi vähendada kulusid üle 10%. Tehaselise renoveerimise puhul kirjeldatakse Eesti kogemust: elementlahendused kiirendavad tööd ja vähendavad kohapealset müra, kuid seni on need olnud tavalisest kallimad. Euroopas, eriti Hollandis ja Saksamaal, on lahendus saanud hoogu; Soomes on renoveerimisvajadus väiksem ajalooliselt hea soojapidavuse ja ehituskvaliteedi tõttu. Tehnosüsteeme saab tuua hoone väliskesta elementidesse, kuigi kõiki torustikke pole alati mõistlik ümber paigutada. Lõpuosas tuleb juttu alalisvoolu (DC) kasutuselevõtust hoonetes, mis vähendab muundamiskaod, ning elektriautode akude potentsiaali hoonete varustuskindluse tagamisel. Energiatõhususe lisavõit leitakse nutikast juhtimisest, hinnapõhisest tarbimisest ja uute DC-põhiste lahenduste rakendamisest. Saatejuht Marek Strandberg Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teaduse-tippkeskused)Saates arutavad TalTechi professor Jarek Kurnitski ja kaasprofessor Martin Thalfeldt, kuidas hoonete renoveerimise kaudu energiatarvet vähendada. Kurnitski toob esile Eesti praktilise energiatõhususe lähenemise ning unikaalsuse, kus hoonesse paigaldatav akugi võetakse arvesse ametliku energiasäästumeetmena. Kiirelt arenevad soojussalvestid võimaldavad kaugküttes odava elektri ajal soojust talletada ja tipukoormusi vältida. Thalfeldti hinnangul peab hoone tehnosüsteem kasutaja jaoks olema «nähtamatu», pakkudes mugavust ja säästu ilma käsijuhtimiseta. Paindlik tarbimine – näiteks soojuspumba töö sidumine börsihinnaga – võib uuringute järgi vähendada kulusid üle 10%. Tehaselise renoveerimise puhul kirjeldatakse Eesti kogemust: elementlahendused kiirendavad tööd ja vähendavad kohapealset müra, kuid seni on need olnud tavalisest kallimad. Euroopas, eriti Hollandis ja Saksamaal, on lahendus saanud hoogu; Soomes on renoveerimisvajadus väiksem ajalooliselt hea soojapidavuse ja ehituskvaliteedi tõttu. Tehnosüsteeme saab tuua hoone väliskesta elementidesse, kuigi kõiki torustikke pole alati mõistlik ümber paigutada. Lõpuosas tuleb juttu alalisvoolu (DC) kasutuselevõtust hoonetes, mis vähendab muundamiskaod, ning elektriautode akude potentsiaali hoonete varustuskindluse tagamisel. Energiatõhususe lisavõit leitakse nutikast juhtimisest, hinnapõhisest tarbimisest ja uute DC-põhiste lahenduste rakendamisest. Saatejuht Marek Strandberg Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teaduse-tippkeskused) https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/218786 Wed, 03 Dec 2025 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/218786.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f027027923f22e23d50d51cf1273be4bb85a3833c9abc175849c7021596f935339f4b3270ddfdefc99039914c246878cad8394ab1489bd35ac3c3c11610a8a8c68877a42cc8d9487db72ed39c4bdd1d1cd62f2891969859245c465b12bcf972ba0cfa5a4dbb7b8c0d6822e6d8be5cc4987f8c317016874baff54367d4a1adbc83392036 Saates vestlevad saatejuht Marek Strandberg ja Tartu Ülikooli tehisintellekti professor ning Eesti tehisintellekti tippkeskuse juht Meelis Kull tehisintellekti arengutest, võimalustest ja riskidest. Juttu tehakse eeskätt sellest, kuidas on masinõpe viimase kolme aasta jooksul muutunud ning milliseid väljakutseid see Eestis kaasa toob. Kull kõneleb, et areng on kiire, kuid avalikkus tajub seda tihti ebaühtlaselt. Arutletakse tehisintellekti seniste ja potentsiaalsete riskide üle, sh väärinfo levik, inimeste eksitamine ja raskemini prognoositavad, võimalik et eksistentsiaalsed ohud. Samuti räägitakse arvutusvõimsuse piiridest: olemasolevate mudelite lihtne skaleerimine on jõudnud lõpule ning läbimurdeks on vaja uusi teaduslikke meetodeid ja lähenemisi. Kull selgitab ka, kuidas Eestis mudeleid treenitakse. Selleks kasutatakse graafikaprotsessoreid, kodust teadusarvutuste taristut ja Soome Lumi superkalkulaatorit. Mudelitesse lisatakse eestikeelset teksti, ingliskeelseid materjale ja programmikoodi; mitmekesine andmestik, sealhulgas tabelite ja programmikoodide lisamine parandavat oluliselt mudelite oskusi. Arutatakse ka kvaliteedikontrolli üle ning tõdedetakse, et isegi valeinfo nägemine võib mudelitele õpetada selle äratundmist. Saates käsitletakse tehisintellekti rolli hariduses, äriprotsesside automatiseerimises, küberkaitses ja e-valitsemises. Kull puudutab ka tehisaru kasutamist laste mänguasjades, väljendades ettevaatust TA-põhiste suhtlusmänguasjade suhtes ning rõhutades täiskasvanute rolli laste sotsiaalsete oskuste kujundajana. Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.Saates vestlevad saatejuht Marek Strandberg ja Tartu Ülikooli tehisintellekti professor ning Eesti tehisintellekti tippkeskuse juht Meelis Kull tehisintellekti arengutest, võimalustest ja riskidest. Juttu tehakse eeskätt sellest, kuidas on masinõpe viimase kolme aasta jooksul muutunud ning milliseid väljakutseid see Eestis kaasa toob. Kull kõneleb, et areng on kiire, kuid avalikkus tajub seda tihti ebaühtlaselt. Arutletakse tehisintellekti seniste ja potentsiaalsete riskide üle, sh väärinfo levik, inimeste eksitamine ja raskemini prognoositavad, võimalik et eksistentsiaalsed ohud. Samuti räägitakse arvutusvõimsuse piiridest: olemasolevate mudelite lihtne skaleerimine on jõudnud lõpule ning läbimurdeks on vaja uusi teaduslikke meetodeid ja lähenemisi. Kull selgitab ka, kuidas Eestis mudeleid treenitakse. Selleks kasutatakse graafikaprotsessoreid, kodust teadusarvutuste taristut ja Soome Lumi superkalkulaatorit. Mudelitesse lisatakse eestikeelset teksti, ingliskeelseid materjale ja programmikoodi; mitmekesine andmestik, sealhulgas tabelite ja programmikoodide lisamine parandavat oluliselt mudelite oskusi. Arutatakse ka kvaliteedikontrolli üle ning tõdedetakse, et isegi valeinfo nägemine võib mudelitele õpetada selle äratundmist. Saates käsitletakse tehisintellekti rolli hariduses, äriprotsesside automatiseerimises, küberkaitses ja e-valitsemises. Kull puudutab ka tehisaru kasutamist laste mänguasjades, väljendades ettevaatust TA-põhiste suhtlusmänguasjade suhtes ning rõhutades täiskasvanute rolli laste sotsiaalsete oskuste kujundajana. Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/218782 Wed, 26 Nov 2025 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/218782.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f02702738ca2a43ae0ff2f0c43123724537a71489d2056db0df1cea2a6a257534bb5ef0343482e9ea555c66f2e6e7eb3da0f6fb11f57d41a32b0a616a1c265b586b96d117dbc3e6bb003ed66dc127a9d0d3bc4fd5f2be45f6eb1881fb92b796e89a559ca43094e1abe4bf04667cbf7870023565894fea9be2fee0944687ef02dff6076e Kui teid huvitab, kuidas muuta praegused jäätmevood tuleviku väärtusmaterjaliks, on see saade täpselt teie jaoks. Teadlane avab praktiliste näidete kaudu, kuidas 3D-printimine, tehisintellekt ja ringmajanduse põhimõtted võivad kujundada uusi linnu, vähendada CO₂ heidet ja muuta tööstuse toimimist. Saade toob välja, et prügi on tegelikult kasutamata potentsiaal, mille targal rakendamisel võib Eesti saada kestliku tehnoloogia eestvedajaks. Saates arutleb saatejuht Marek Strandberg koos Tartu Ülikooli tehnikateaduste kaasprofessori Alan Tkaczyk'iga tööstus- ja ehitusjääkide nutika kasutamise üle. Tkaczyk tutvustab olelusringi hindamist – meetodit, mis võimaldab hinnata tootmisprotsesside keskkonna- ja majanduslikku mõju ning otsida viise, kuidas jäätmeid uueks tooraineks muuta. Ta toob näiteid alumiiniumitööstuse boksiidijääkidest, samuti sellest, kuidas akud ja muud tehnoloogiad disainitakse üha enam ümbertöödeldavaks. Lisaks käsitles ta tehisintellekti potentsiaali tööstusprotsesside modelleerimisel ja optimeerimisel. Tkaczyk keskendub ringmajanduse süsteemsele käsitlusele, rõhutades vajadust ümber mõtestada nii hoonete ehitus kui kogu majanduse toimimine. Ta tutvustas rahvusvahelisi projekte, kus koostöös Šveitsi ja Türgi teadlastega arendatakse lahendusi lammutusjäätmete kasutamiseks, sealhulgas 3D-printimist Türgis maavärinate järel aga ka seda, kuidas Ukrainas võiks hoonete varemeist luua uusi ehitsmaterjale.. Saates tõstatub ka regulatsioonide vajadus, alternatiivsed sideained CO₂ vähendamiseks ning ideed prügiturust, mis käsitleks jäätmeid väärtusliku ressursina. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/ta-rahvusvahelistumise-toetamine-uhendumine-rahvusvahelise-teadmiste-turuga-ehk-mobilitas-30)Kui teid huvitab, kuidas muuta praegused jäätmevood tuleviku väärtusmaterjaliks, on see saade täpselt teie jaoks. Teadlane avab praktiliste näidete kaudu, kuidas 3D-printimine, tehisintellekt ja ringmajanduse põhimõtted võivad kujundada uusi linnu, vähendada CO₂ heidet ja muuta tööstuse toimimist. Saade toob välja, et prügi on tegelikult kasutamata potentsiaal, mille targal rakendamisel võib Eesti saada kestliku tehnoloogia eestvedajaks. Saates arutleb saatejuht Marek Strandberg koos Tartu Ülikooli tehnikateaduste kaasprofessori Alan Tkaczyk'iga tööstus- ja ehitusjääkide nutika kasutamise üle. Tkaczyk tutvustab olelusringi hindamist – meetodit, mis võimaldab hinnata tootmisprotsesside keskkonna- ja majanduslikku mõju ning otsida viise, kuidas jäätmeid uueks tooraineks muuta. Ta toob näiteid alumiiniumitööstuse boksiidijääkidest, samuti sellest, kuidas akud ja muud tehnoloogiad disainitakse üha enam ümbertöödeldavaks. Lisaks käsitles ta tehisintellekti potentsiaali tööstusprotsesside modelleerimisel ja optimeerimisel. Tkaczyk keskendub ringmajanduse süsteemsele käsitlusele, rõhutades vajadust ümber mõtestada nii hoonete ehitus kui kogu majanduse toimimine. Ta tutvustas rahvusvahelisi projekte, kus koostöös Šveitsi ja Türgi teadlastega arendatakse lahendusi lammutusjäätmete kasutamiseks, sealhulgas 3D-printimist Türgis maavärinate järel aga ka seda, kuidas Ukrainas võiks hoonete varemeist luua uusi ehitsmaterjale.. Saates tõstatub ka regulatsioonide vajadus, alternatiivsed sideained CO₂ vähendamiseks ning ideed prügiturust, mis käsitleks jäätmeid väärtusliku ressursina. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/ta-rahvusvahelistumise-toetamine-uhendumine-rahvusvahelise-teadmiste-turuga-ehk-mobilitas-30) https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/218778 Wed, 19 Nov 2025 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/218778.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f0270271eaa58829d21121135eacea10616373e52bd9e1049a0915b8238f35ded5ef08860d6492ce6c99495ccb56ff16b6850dd502938082f5138d415f26193390388d344048a474d227eac68cef441ab17a879bb6f310938a84df22a21c9c929938715db0e9cf350bb2764e561ec8f34a6d97031ad514daf8593d5eada70ddead6bbde Saadet kuulates saad teada, et nutikellad ja terviseäpid pakuvad küll väärtuslikku lisainfot, kuid ei muutu veel täielikeks diagnostikavahenditeks. Selgub, et paljud seadmed vajavad täiendavat valideerimist ning lõplikud raviotsused jäävad arstidele. Kuulaja saab aru, et digivahendid võivad tulevikus parandada krooniliste haiguste jälgimist ning toetada ravi järgimist, aidates seeläbi tervishoiukulusid vähendada. Professor Viigimaa tutvustab ka digilahendust, mille abil saavad näiteks infarkti üleelanud tagasi normaalsesse ellu pöörduda. Saates avaneb ka nutiseadmete varjukülg: kuuleb, et liigne terviseandmete jälgimine võib tekitada terviseärevust ja viia valede järeldusteni. Rõhutatakse, et nutiseadmete tegeliku kasu hindamiseks on vaja suuremahulisi teadusuuringuid. Lisaks saad teada ravimite koostoimete registri tähtsusest, personaalmeditsiini võimalustest ja sellest, kuidas tulevikus võidakse kasutada patsiendi geneetilisel infol põhinevaid „digitaalseid kaksikuid“. Selgub, et tehisintellekt aitab küll andmete analüüsimisel ja ravimiarenduses, kuid arsti kogemus jääb esmatähtsaks. Kuulaja saab ülevaate ka organoidide arendamisest ning uutest ravimitest, näiteks süstitavatest kolesterooliravimitest, mis võivad põhjalikult muuta ateroskleroosi ja hüpertensiooni ravi. Samal ajal rõhutatakse vajadust hinnata nende pikaajalist ohutust. Saates tutvustatakse Eesti tervise infosüsteemi edusamme ning tulevasi diginõustajaid, mis võiksid parandada krooniliste haiguste juhtimist ja inimeste tervisekäitumist. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/ta-rahvusvahelistumise-toetamine-uhendumine-rahvusvahelise-teadmiste-turuga-ehk-mobilitas-30).Saadet kuulates saad teada, et nutikellad ja terviseäpid pakuvad küll väärtuslikku lisainfot, kuid ei muutu veel täielikeks diagnostikavahenditeks. Selgub, et paljud seadmed vajavad täiendavat valideerimist ning lõplikud raviotsused jäävad arstidele. Kuulaja saab aru, et digivahendid võivad tulevikus parandada krooniliste haiguste jälgimist ning toetada ravi järgimist, aidates seeläbi tervishoiukulusid vähendada. Professor Viigimaa tutvustab ka digilahendust, mille abil saavad näiteks infarkti üleelanud tagasi normaalsesse ellu pöörduda. Saates avaneb ka nutiseadmete varjukülg: kuuleb, et liigne terviseandmete jälgimine võib tekitada terviseärevust ja viia valede järeldusteni. Rõhutatakse, et nutiseadmete tegeliku kasu hindamiseks on vaja suuremahulisi teadusuuringuid. Lisaks saad teada ravimite koostoimete registri tähtsusest, personaalmeditsiini võimalustest ja sellest, kuidas tulevikus võidakse kasutada patsiendi geneetilisel infol põhinevaid „digitaalseid kaksikuid“. Selgub, et tehisintellekt aitab küll andmete analüüsimisel ja ravimiarenduses, kuid arsti kogemus jääb esmatähtsaks. Kuulaja saab ülevaate ka organoidide arendamisest ning uutest ravimitest, näiteks süstitavatest kolesterooliravimitest, mis võivad põhjalikult muuta ateroskleroosi ja hüpertensiooni ravi. Samal ajal rõhutatakse vajadust hinnata nende pikaajalist ohutust. Saates tutvustatakse Eesti tervise infosüsteemi edusamme ning tulevasi diginõustajaid, mis võiksid parandada krooniliste haiguste juhtimist ja inimeste tervisekäitumist. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/ta-rahvusvahelistumise-toetamine-uhendumine-rahvusvahelise-teadmiste-turuga-ehk-mobilitas-30). https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/218774 Wed, 12 Nov 2025 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/218774.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f0270274760795657b50e306d0b4d17136929a1aaaa5ac0b11935d23fdd98ef88505f7e5d1070e4e945e18bfea4a9c189a799f468624a80023bd5f9a34766d4572f8cbb075ce62318a8d3636a5205eb475e04eb701700681f485796503df119c2237a927ef524755c53544e510260d5dba8944a4b7987e570a433203d3db5ca0c66c951 Aasta 2005 jaanuari algul tabas Eestit erakordne liitsündmus, mis ühendas mitu ilmastikunähtust üheks laastavaks üleujutuseks. Tugev madalrõhkkond, mis sai hiljem nimeks , liikus üle Läänemere ja tõi endaga kaasa väga tugeva lääne- ja edelatuule, mille puhangud ulatusid rannikul üle 30 meetri sekundis. Samal ajal sadas ohtralt vihma ning merevee tase tõusis kiiresti – Pärnus tõusis see 275 sentimeetrit üle keskmise, mis on suurim näit Eesti mõõtmisajaloos. Tormituul surus vee Pärnu lahte ja kuna sademed ning sulavesi ei pääsenud enam jõgedest merre, paisus Pärnu jõgi tagasi linna poole. Ühe ööga ujutati üle sadu maju ja inimesi tuli ka evakueerida. See sündmus näitab hästi, mida tähendab liitsündmus kliimasüsteemis – see ei ole üksik äärmuslik nähtus, vaid mitme teguri koosmõju, mis tekitab oluliselt suurema mõju kui ükski neist eraldi. Pärnu üleujutus sündis tormi, kõrge merevee, vihmasaju ja lume sulamise koosmõjus. Kui ükski neist teguritest oleks olnud nõrgem, oleks kahju olnud väiksem. Sellised liitsündmused on kliimamuutuse tingimustes muutumas üha sagedasemaks: tugevamad tormid, kõrgemad mereveetasemed ja intensiivsemad sademed suurendavad koosmõjus riski. 2005. aasta Pärnu torm oli Eesti jaoks hoiatus, et tulevased kliimaäärmused ei tule üksi, vaid koos ja järjestikku, võimendades üksteist. Saatekülaline Tartu Ülikooli füüsikaosakonna teadur Mait Sepp. Saatejuht Marek Strandberg. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/ta-rahvusvahelistumise-toetamine-uhendumine-rahvusvahelise-teadmiste-turuga-ehk-mobilitas-30)Aasta 2005 jaanuari algul tabas Eestit erakordne liitsündmus, mis ühendas mitu ilmastikunähtust üheks laastavaks üleujutuseks. Tugev madalrõhkkond, mis sai hiljem nimeks , liikus üle Läänemere ja tõi endaga kaasa väga tugeva lääne- ja edelatuule, mille puhangud ulatusid rannikul üle 30 meetri sekundis. Samal ajal sadas ohtralt vihma ning merevee tase tõusis kiiresti – Pärnus tõusis see 275 sentimeetrit üle keskmise, mis on suurim näit Eesti mõõtmisajaloos. Tormituul surus vee Pärnu lahte ja kuna sademed ning sulavesi ei pääsenud enam jõgedest merre, paisus Pärnu jõgi tagasi linna poole. Ühe ööga ujutati üle sadu maju ja inimesi tuli ka evakueerida. See sündmus näitab hästi, mida tähendab liitsündmus kliimasüsteemis – see ei ole üksik äärmuslik nähtus, vaid mitme teguri koosmõju, mis tekitab oluliselt suurema mõju kui ükski neist eraldi. Pärnu üleujutus sündis tormi, kõrge merevee, vihmasaju ja lume sulamise koosmõjus. Kui ükski neist teguritest oleks olnud nõrgem, oleks kahju olnud väiksem. Sellised liitsündmused on kliimamuutuse tingimustes muutumas üha sagedasemaks: tugevamad tormid, kõrgemad mereveetasemed ja intensiivsemad sademed suurendavad koosmõjus riski. 2005. aasta Pärnu torm oli Eesti jaoks hoiatus, et tulevased kliimaäärmused ei tule üksi, vaid koos ja järjestikku, võimendades üksteist. Saatekülaline Tartu Ülikooli füüsikaosakonna teadur Mait Sepp. Saatejuht Marek Strandberg. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/ta-rahvusvahelistumise-toetamine-uhendumine-rahvusvahelise-teadmiste-turuga-ehk-mobilitas-30) https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/218770 Wed, 05 Nov 2025 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/218770.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f0270273002507d95a3d2181d4f0e823c9791376c2546799ea58b6ba143c6d7aa384ccd56ca6d9b3c5559c9f329bfeed072b00595c5feb2d68185e490f23c343bbd990a04adf4a7367d958c6e939ce9b5372f0312f66e22383c32026a84e5339b02234a077d69184a034291fe804d70d53d0561e3e1e4cc7816b93a2728b3e66d83801d Vestluses Marek Strandbergiga selgitas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Kristi Raik, kuidas maailma mitmepolaarne süsteem ja kasvav geopoliitiline konkurents mõjutavad Euroopa julgeolekut ning demokraatia arengut. Ta eristas multipolaarsuse (mitme jõukeskuse olemasolu) ja multilateraalsuse (reeglitel põhinev koostöö, nagu ÜRO süsteem) mõisteid, rõhutades, et sõjaline jõud on taas tõusuteel ning rahvusvahelises süsteemis puudub "ülemaailmne politsei". Raik rääkis Kaitseuuringute Keskuse osalusest Euroopa Liidu rahastatud Horisondi projektis REDEMOS, mis uurib, kuidas Euroopa Liit saab toetada demokraatia arengut idanaabruse riikides – Ukrainas, Moldovas, Armeenias ja Gruusias. Juttu tuleb ka "loomulikust eksperimendist", millega Gruusia võimud näitasid oma tegelikku palet ahistades sealset REDEMOS projekti partnerit. Raik rõhutas, et Euroopa peab sellele vastama nii sõjalise tugevuse kasvatamise kui ka oma narratiivide loomisega, mis toetaksid vaba ühiskonna väärtusi. Kaitseuuringute Keskuse töö on tema sõnul oluline, sest see pakub teaduspõhiseid teadmisi ja poliitikasoovitusi, kuidas tugevdada Euroopa vastupanu mõjutustegevusele ning kaitsta liitlaste suveräänsust. Vestlus lõppes tõdemusega, et Euroopa peab relvastuma ja oma kaitsevõimekust kasvatama, et säilitada mõju maailmas, kus jõupoliitika on taas esiplaanil. Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.Vestluses Marek Strandbergiga selgitas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Kristi Raik, kuidas maailma mitmepolaarne süsteem ja kasvav geopoliitiline konkurents mõjutavad Euroopa julgeolekut ning demokraatia arengut. Ta eristas multipolaarsuse (mitme jõukeskuse olemasolu) ja multilateraalsuse (reeglitel põhinev koostöö, nagu ÜRO süsteem) mõisteid, rõhutades, et sõjaline jõud on taas tõusuteel ning rahvusvahelises süsteemis puudub "ülemaailmne politsei". Raik rääkis Kaitseuuringute Keskuse osalusest Euroopa Liidu rahastatud Horisondi projektis REDEMOS, mis uurib, kuidas Euroopa Liit saab toetada demokraatia arengut idanaabruse riikides – Ukrainas, Moldovas, Armeenias ja Gruusias. Juttu tuleb ka "loomulikust eksperimendist", millega Gruusia võimud näitasid oma tegelikku palet ahistades sealset REDEMOS projekti partnerit. Raik rõhutas, et Euroopa peab sellele vastama nii sõjalise tugevuse kasvatamise kui ka oma narratiivide loomisega, mis toetaksid vaba ühiskonna väärtusi. Kaitseuuringute Keskuse töö on tema sõnul oluline, sest see pakub teaduspõhiseid teadmisi ja poliitikasoovitusi, kuidas tugevdada Euroopa vastupanu mõjutustegevusele ning kaitsta liitlaste suveräänsust. Vestlus lõppes tõdemusega, et Euroopa peab relvastuma ja oma kaitsevõimekust kasvatama, et säilitada mõju maailmas, kus jõupoliitika on taas esiplaanil. Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/218766 Wed, 29 Oct 2025 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/218766.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f027027e97922931e449e3e9d6597679a971e7f956be79d8d2441ab31277a24cdd7295a9452c54a689002114160ce47cb3d2ae730af5669b54bb172faf2c98d855c50bee77ae9ef32052e6e3fce491dfa28afe50c0e29c91b7f46e7a9b18e0e8800c2f98cc95eb316277486f5149668fabb873c7023cdb61396f2d652a2a1f80179594b «Kukkuva Õuna« seekordses saates viib saatejuht Marek Strandberg kuulaja tehisintellekti ja meditsiini kokkupuutepunkti, kus ettevõtte Better Medicine asutaja ja juht Priit Salumaa selgitab, kuidas nutikas pildidiagnostika arste juba täna toetab. Fookus on kompuutertomograafial, ent silmapiiril on ka MRI, ultraheli ja PET; eesmärk on avastada vähikoldeid varem ning sulanduda arsti töövoogu märkamatult. Kolmemõõtmelised skaneeringud nõuavad sadu kuni tuhandeid näiteid, rangeid andmekaitsenõudeid ning läbipaistvat eetikat. Salumaa rõhutab, et tehisintellekt ei asenda radioloogi, vaid toob nähtavale kahtlased leiud ja tugevdab lõppotsust. Kliinilised tulemused – tundlikkus umbes 96% ja spetsiifilisus 95% – kinnitavad, et hästi õpetatud mudel võib olla tõhus abimees. Lahendus liigub meditsiiniseadmena Tartu Ülikooli Kliinikumi töövoogu; valmimas on teadusartikkel ning käimas integratsiooni viimistlemine. Saade maalib suurema visiooni: pildi-, teksti- ja geeniteabe ühendamine võib kümnendi-kahe jooksul tuua igaüheni isikliku «digitaalse pereõe«, kes – või õigem olek öelda mis – ennetab riske ja suunab varasele diagnoosile. Kuulaja saab ausa ülevaate valdkonna hetkeseisust: lahendused on killustunud, ent areng on sihipärane ja tempokas. See on lävepakk, kus teadus, inseneritöö ja haigla igapäev kohtuvad ning loovad päriselt kasu patsientidele. Suunad on juba selged ja lootus põhjendatult ettevaatlikult optimistlik ning teekond jätkub. Saade on valminud koostöös Eesti Teadusagentuuriga«Kukkuva Õuna« seekordses saates viib saatejuht Marek Strandberg kuulaja tehisintellekti ja meditsiini kokkupuutepunkti, kus ettevõtte Better Medicine asutaja ja juht Priit Salumaa selgitab, kuidas nutikas pildidiagnostika arste juba täna toetab. Fookus on kompuutertomograafial, ent silmapiiril on ka MRI, ultraheli ja PET; eesmärk on avastada vähikoldeid varem ning sulanduda arsti töövoogu märkamatult. Kolmemõõtmelised skaneeringud nõuavad sadu kuni tuhandeid näiteid, rangeid andmekaitsenõudeid ning läbipaistvat eetikat. Salumaa rõhutab, et tehisintellekt ei asenda radioloogi, vaid toob nähtavale kahtlased leiud ja tugevdab lõppotsust. Kliinilised tulemused – tundlikkus umbes 96% ja spetsiifilisus 95% – kinnitavad, et hästi õpetatud mudel võib olla tõhus abimees. Lahendus liigub meditsiiniseadmena Tartu Ülikooli Kliinikumi töövoogu; valmimas on teadusartikkel ning käimas integratsiooni viimistlemine. Saade maalib suurema visiooni: pildi-, teksti- ja geeniteabe ühendamine võib kümnendi-kahe jooksul tuua igaüheni isikliku «digitaalse pereõe«, kes – või õigem olek öelda mis – ennetab riske ja suunab varasele diagnoosile. Kuulaja saab ausa ülevaate valdkonna hetkeseisust: lahendused on killustunud, ent areng on sihipärane ja tempokas. See on lävepakk, kus teadus, inseneritöö ja haigla igapäev kohtuvad ning loovad päriselt kasu patsientidele. Suunad on juba selged ja lootus põhjendatult ettevaatlikult optimistlik ning teekond jätkub. Saade on valminud koostöös Eesti Teadusagentuuriga https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/218762 Wed, 22 Oct 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/218762.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f027027d3aa100f16a2eaabaf9c578a0726cd8591c15062e2668a214c0e433826d1c435e76a809d4638293c568c5eb659f77676552eed86ef9d831f4e248768a4e9cbd29a5338a07458f30a8b8fbf18411da9242645acb966f91072a162725c92653a57a14c940a6cb8c56e4311f30e4c8bebe24f7a1b369ab7db3440fca2e741c2870b Eestis on sood olnud sajandeid nii toidujulgeoleku kui ka maaharimise teenistuses, ent nüüd selgub, et nende kuivendamise hind on olnud üüratu. Ligi kaks kolmandikku meie kunagistest märgaladest on hävinud, tuues kaasa tohutu süsinikuheidete kasvu ja viljakate turvasmuldade kadu. Ometi peitub just nendes näiliselt kasututes rabades ja soodes võti kliimamuutuste pidurdamiseks – neisse on talletatud rohkem süsinikku kui maailma metsadesse kokku. Eestimaa Looduse Fondi oslausel käib võidujooks ajaga, et taastada need haprad ökosüsteemid, mis võivad saada Eesti suurimaks panuseks kliimamuutusega toimetulekul. Paraku määrab ka selle, kuidas märgalade taastamisse suhtutakse see, milline on inimeste ökoloogiline kirjaoskus, millistest seostest aru saadakse ja kuidas faktide peale vaadtatakse. Saatekülaline Eestimaa Looduse fondi märgalade uurija Jüri Ott Salm. Saatejuht Marek Strandberg. Saade on valminud koostöös Eesti Teadusagentuuriga.Eestis on sood olnud sajandeid nii toidujulgeoleku kui ka maaharimise teenistuses, ent nüüd selgub, et nende kuivendamise hind on olnud üüratu. Ligi kaks kolmandikku meie kunagistest märgaladest on hävinud, tuues kaasa tohutu süsinikuheidete kasvu ja viljakate turvasmuldade kadu. Ometi peitub just nendes näiliselt kasututes rabades ja soodes võti kliimamuutuste pidurdamiseks – neisse on talletatud rohkem süsinikku kui maailma metsadesse kokku. Eestimaa Looduse Fondi oslausel käib võidujooks ajaga, et taastada need haprad ökosüsteemid, mis võivad saada Eesti suurimaks panuseks kliimamuutusega toimetulekul. Paraku määrab ka selle, kuidas märgalade taastamisse suhtutakse see, milline on inimeste ökoloogiline kirjaoskus, millistest seostest aru saadakse ja kuidas faktide peale vaadtatakse. Saatekülaline Eestimaa Looduse fondi märgalade uurija Jüri Ott Salm. Saatejuht Marek Strandberg. Saade on valminud koostöös Eesti Teadusagentuuriga. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/218758 Wed, 15 Oct 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/218758.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f027027ed7ae3fd2f8a05fef656a2c5d6b5b6dc5620e477cc28978ead6351011ef07087e85b9671571bcb76e24ef667a41b0a835c7bd661ca062239e54cafb711e3c3d53e7259880396ec2fa575b9c17e6139aa4a5d1ccf2968eda93eefd063807f124303abb4903fd867b27e955e157bcdb7d5f8b9a886369072ba24f5e196144bec18 Maailm on ohustatud ja enamgi veel, kaduvaid keeli täis. Eesti keel on ses mõttes Suur Keel – meil on olemas kogu kultuur ja teadus ja kunst ja muusika ja kirjandus – kõik puha eestikeelne. Samas on aga rahvakildasid, kus asjad nii hästi ei ole. Täna uuritaksegi seda, et millisel moel ja milliste võtetega saab keelt elus hoida. See ei tähenda pelka museoloogilist hoidmist vaid ikka aktiivsena hoidmist. Kuigi me ju oma emakeeles ei mõtle – mõttekujundid on veidi teised nähtused – siis keel omati mõjutab mõtlemist ja vormib selle omapärasid. Saatekülaline Tartu Ülikooli etnoloogia professor Art Leete. Saatejuht Marek Strandberg. Saade on valminud koostöös Eesti Teadusagentuuriga.Maailm on ohustatud ja enamgi veel, kaduvaid keeli täis. Eesti keel on ses mõttes Suur Keel – meil on olemas kogu kultuur ja teadus ja kunst ja muusika ja kirjandus – kõik puha eestikeelne. Samas on aga rahvakildasid, kus asjad nii hästi ei ole. Täna uuritaksegi seda, et millisel moel ja milliste võtetega saab keelt elus hoida. See ei tähenda pelka museoloogilist hoidmist vaid ikka aktiivsena hoidmist. Kuigi me ju oma emakeeles ei mõtle – mõttekujundid on veidi teised nähtused – siis keel omati mõjutab mõtlemist ja vormib selle omapärasid. Saatekülaline Tartu Ülikooli etnoloogia professor Art Leete. Saatejuht Marek Strandberg. Saade on valminud koostöös Eesti Teadusagentuuriga. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/218754 Wed, 08 Oct 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/218754.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f027027d56b5310d67098f2284041cdcf4178cdb648578ca62b52933d31378e884bd98ce4e4816db6a89d4233f701d963d4ca58381aa4dcbba911796971d6a62004b03bbde05b5fd9a857a7486cb994c75d3c429a39f50b35efa3dd433290bd19e575be31462b49c9dcbaa7c240ca3adde12adb2d88f8b156350c611ac82919f017ec51 https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/218750 Wed, 01 Oct 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/218750.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f027027f0d5898931258ad9decb407647446da3b3fdc6ba3358144b69ee26488d3953e1c423d66b6d82d4f307c7cc31cbbd6075778c4182b1a24acd8a05a980f45aac230e8d5a918f3401a8504d9a328c0fcac6ca576daf7d5709405fcc38aff0d7a3baeaafe2dc5312763868fe1c617294ecef106f6a46c11eb7d886c6d2f031048ce9 Saatekülaline, Tartu Ülikooli professor Jaanus Harro tõdes, et erinevate vaimsete häirete päritolu ei saa lahutada geenidest ega keskkonnast – need toimivad koos sünergiliselt. Olulist rolli mängib epigeneetika: DNA keemilised muutused võivad püsivalt või ajutiselt muuta geeni avaldumist. Vähem tuntud, kuid aina olulisem on epitranskriptom, kus RNA molekulidele lisanduvad keemilised rühmad mõjutavad, milliseid valke sünteesitakse, kui kaua RNA püsib ja kuidas seda töödeldakse. Kuna RNA on ebapüsiv, on selle uurimine keerukam kui DNA puhul, ent just see selgitab, kuidas keskkond kiiresti geenide toimimist kujundab. Personaalse meditsiini eelduseks on mitmekihilised andmestikud, mida saab analüüsida tehisaru abil, kuid alati inimese kontrolli all. Hoolimata uute teadusvaldkondade keerukusest on «hea vaimse elu reeglid» lihtsad ja ammu teada: piisav uni, mõõdukas liikumine ja rahulik meel loovad tugevaima kaitse vaimsete häirete vastu. Saatejuht Marek Strandberg Saade on valminud koostöös Eesti Teadusagentuuriga.Saatekülaline, Tartu Ülikooli professor Jaanus Harro tõdes, et erinevate vaimsete häirete päritolu ei saa lahutada geenidest ega keskkonnast – need toimivad koos sünergiliselt. Olulist rolli mängib epigeneetika: DNA keemilised muutused võivad püsivalt või ajutiselt muuta geeni avaldumist. Vähem tuntud, kuid aina olulisem on epitranskriptom, kus RNA molekulidele lisanduvad keemilised rühmad mõjutavad, milliseid valke sünteesitakse, kui kaua RNA püsib ja kuidas seda töödeldakse. Kuna RNA on ebapüsiv, on selle uurimine keerukam kui DNA puhul, ent just see selgitab, kuidas keskkond kiiresti geenide toimimist kujundab. Personaalse meditsiini eelduseks on mitmekihilised andmestikud, mida saab analüüsida tehisaru abil, kuid alati inimese kontrolli all. Hoolimata uute teadusvaldkondade keerukusest on «hea vaimse elu reeglid» lihtsad ja ammu teada: piisav uni, mõõdukas liikumine ja rahulik meel loovad tugevaima kaitse vaimsete häirete vastu. Saatejuht Marek Strandberg Saade on valminud koostöös Eesti Teadusagentuuriga. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/218746 Wed, 24 Sep 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/218746.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f0270276b84127ae6cacd81aef0b25a83788e5f1419e168f51e5d934ea8fb89d7083183c6477d37f43a2ac3bee7507ef1d2140d026cc75bcb8664c806d0e13c1eea8826c54552fa6eebd0f20eb6152305282cbf03d3c0149de93fe48e0ce28adb5a635375b72b0a92f1e6f09b90bab890d9070fd5975ed6f1722fc0e3f41db7bd5368d4 2025. aastal jagati juba 35. korda omapäraste teadustööde eest antavaid IgNobeli preemiaid. Nii ka sedapuhku. Rein Pärn ja Marek Strandberg räägivadki neist kuni juhtub midagi imelikku. Ka saade murdub justkui pooleks ja juttu tulevad ajama veel Ann Jõeleht ja Heilika Leinus. Ja siis juhtub veel midagi kummalist: Ann, Rein ja Heilika võtvad saatejuhi pihtide vahele ja küsivad talt üht ning teist. Aga see pole veel kõik. Kui saadet kokkulõikamiseks kuulama asutakse tuleb välja, et tarkvara on mänginud paraja vingerppussi: heli on plekine ja ragiseb. Kus häda kõige suurem, seal on teadagi kellest-millest abi – tehisarust. Nii saategi kuulata saadet, mida on tehisaruslised filtrid lihvinud ja putitatnud aga selle sisu pole muudetud. Vaat sulle siis IgNobelitest saate tegemist. Saatejuht Marek Strandberg.2025. aastal jagati juba 35. korda omapäraste teadustööde eest antavaid IgNobeli preemiaid. Nii ka sedapuhku. Rein Pärn ja Marek Strandberg räägivadki neist kuni juhtub midagi imelikku. Ka saade murdub justkui pooleks ja juttu tulevad ajama veel Ann Jõeleht ja Heilika Leinus. Ja siis juhtub veel midagi kummalist: Ann, Rein ja Heilika võtvad saatejuhi pihtide vahele ja küsivad talt üht ning teist. Aga see pole veel kõik. Kui saadet kokkulõikamiseks kuulama asutakse tuleb välja, et tarkvara on mänginud paraja vingerppussi: heli on plekine ja ragiseb. Kus häda kõige suurem, seal on teadagi kellest-millest abi – tehisarust. Nii saategi kuulata saadet, mida on tehisaruslised filtrid lihvinud ja putitatnud aga selle sisu pole muudetud. Vaat sulle siis IgNobelitest saate tegemist. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/218742 Wed, 17 Sep 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/218742.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f0270279e56dd0e29bcddc6febe2e78f57aaa6c424591cacb3ec7e516138d8a5640b5d48903a88c8aa4464fdeb2dbfeda885c36cfacaf9385c86ccffb10912e2404ec6fcc48cf19a4408393d036d9da5e749519343377f3f178b3f2601f3296a293a84f7b26c25cf6f075cc6a8d053d2e0ce4eaee52ccf896771a78d7956d3007bb8bfe Toidujulgeolek on teemadering, mis järjest sagedamini kõneaineks kerkib. Kliimamuutus on üks valdkond, mis toidujulgeolekut enim mõjutab. Ühes viisiks muutuvate oludega toime tulla on luua uusi organisme ja teine võimalus on kolida taimekasvatus siseruumidesse – nn vertikaalsetesse kasvuhoonetesse. On ka veel üks tee: püüda leida uusi taimi, keda muutuvates kliimaoludes siinkandis kasvatama õppida. Toidujulgeolekust on rääkimas Eestu Maaülikooli professor Evelin Loit-Harro. Saatejuht Marek StrandbergToidujulgeolek on teemadering, mis järjest sagedamini kõneaineks kerkib. Kliimamuutus on üks valdkond, mis toidujulgeolekut enim mõjutab. Ühes viisiks muutuvate oludega toime tulla on luua uusi organisme ja teine võimalus on kolida taimekasvatus siseruumidesse – nn vertikaalsetesse kasvuhoonetesse. On ka veel üks tee: püüda leida uusi taimi, keda muutuvates kliimaoludes siinkandis kasvatama õppida. Toidujulgeolekust on rääkimas Eestu Maaülikooli professor Evelin Loit-Harro. Saatejuht Marek Strandberg https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/218738 Wed, 10 Sep 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/218738.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f02702769f7374b381a00003f2435a4076c9cd9c8a8aefbc6c041a5dca1a7b5a89683dc9356fc2c801497ccb1918344424354d17cab6f8ec4269ddcbba8048889d5438d4bdc26ec3aa493ce1bdc6192d682e9b1a5cb8499cf18dddb216db4ef21bcee207f4cc483a937fc8803e26cfe2444072bd52f94ee8e8df1baf70a6acc24d1b54f https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/218734 Wed, 03 Sep 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/218734.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f0270270a8159600841a782b9b98533e9c7d673929d3a88bf905eb616bda0fe11be4c1e91a788ee6539787a53dc731c67f721f2f4a4af4891e22cfb3f98bb62977ff82b7913393291cfcc93804e592182aa1cc6b078d3fa7b527c1160bcad03dcc217c24a55d069305cad3983f42f4c6a6e61f944da75cbc79bbbb9b645add43b6e6991 Eesti õpilasi edukalt rahvusvaheliste füüsikaolümpiaadide jaoks treeninud Tallinna Tehnikaülikooli füüsikaprofessor Jaan Kalda on seda meelt, et automaatselt ei suuda tehisaru loovust ergutada. Saates räägib ta iseenda kujunemise loo ja olümpiaadide loo kah ära. Ta kõneleb ka sellest, kus on Eetsi haridussüsteemi peamised komistuskivid ja kuidas neist üle saada. No ühe osas pole mingit saladust – see on õpetajate palk, mis lihtsalt ei ole sel tasemel, mis see olla võiks. Saatejuht Marek StradbergEesti õpilasi edukalt rahvusvaheliste füüsikaolümpiaadide jaoks treeninud Tallinna Tehnikaülikooli füüsikaprofessor Jaan Kalda on seda meelt, et automaatselt ei suuda tehisaru loovust ergutada. Saates räägib ta iseenda kujunemise loo ja olümpiaadide loo kah ära. Ta kõneleb ka sellest, kus on Eetsi haridussüsteemi peamised komistuskivid ja kuidas neist üle saada. No ühe osas pole mingit saladust – see on õpetajate palk, mis lihtsalt ei ole sel tasemel, mis see olla võiks. Saatejuht Marek Stradberg https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/212521 Tue, 26 Aug 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/212521.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f027027a4e81d9a3bea96f224337e9ef6da5a42f2058f27d138f1f759890dadab3d120286e4ab63232edd11e6379e2a15d9f6fe59b70309ce0ed93af5452d90614622bd0db00dee95317255e23ff22455a9b0c108d40720de5060d3ee319187a5ab5a2514414951f1f44a347dbbf4c986bed52502666550f26017f4255c5fd643f860b7 https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/212518 Tue, 19 Aug 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/212518.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f027027a35a13e7f6a5bf8b4812e8c957002c7de0ec3b0e2395f963104ec7e6d62b0d44fb7bc49e7ad09f798e80bda5072f58b4c2b29a7cb5014104cd2871a7ffac87406bf49e4fd342ebe260222ab960f6914466386857bbb8ea583234416a16100066f0948688417773a6ce1da51bd300f5bfe57bc0576fda70d646ff6db4fe74674f Hiljuti avaldati üks artikkel Uus-Meremaa kakkpapagoidest, milles näidati, et väljasuremisohus olevate lindude parasiitide liigirikkus ja arvukus on neis lennuvõimetutes lindudes samuti vähenenud. Võtamegi parasitoloog Aleksei Turovskiga arutluse alla selle, miks peaks kaitsma parasiite – looduslike liikide paratamatuid kaaslasi, – kellele on oma peremeeste elude kujundamise siiski väga eriline roll. Kas üldse on võimalik kaitsta mingit üksikut liiki? Pigem on liigikaitseline looduskaitse ajast maha jäänud ja kaitsmist vajavad palju keerukamad struktuurid looduses. Saatejuht on Marek Strandberg.Hiljuti avaldati üks artikkel Uus-Meremaa kakkpapagoidest, milles näidati, et väljasuremisohus olevate lindude parasiitide liigirikkus ja arvukus on neis lennuvõimetutes lindudes samuti vähenenud. Võtamegi parasitoloog Aleksei Turovskiga arutluse alla selle, miks peaks kaitsma parasiite – looduslike liikide paratamatuid kaaslasi, – kellele on oma peremeeste elude kujundamise siiski väga eriline roll. Kas üldse on võimalik kaitsta mingit üksikut liiki? Pigem on liigikaitseline looduskaitse ajast maha jäänud ja kaitsmist vajavad palju keerukamad struktuurid looduses. Saatejuht on Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/212515 Tue, 12 Aug 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/212515.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f027027a4f0114bdab5aad903c940d80729cd4141c7f129d348a95121d2146ed093eae0b4f32ca0605a0fadeb956b0cb8f49894b5970203e28ab513cf71e6a5e230f3b5f3dd6f80572750b9f4fefa15e3ee241c15587bb2bee87f8da5f02e8fb90ea9f65f4197797cc96871baba85ee3a6e9fa5ba5bd34a677dcd02435a743b46c6ba92 Füüsik Andi Hektor kirjeldab, millisel moel sai alguse ta uus süvatehnoloogia iduettevõte MuRayTech. Tegemist on müüonite tekitamiseks vajalikke seadmeid loova ettevõttega. Ah et, milleks müüonid? Tegemist on tänasel hetkel vägagi kuuma kaubaga, mis tekitab miljon korda suurema energiaga osakesi kui röntgenaparaat. Ka müüonitega saab asju läbi valgustada, aga need asjad võivad olla väga-väga mahukad. Nagu sillad, majad või ka tuumareaktorid. Hektor oli ka Eestis asutatud müüontomograafia ettevõtte GScan asutajate hulgas, aga täna jookseb võidu selleks, et ka GScanil oleks tulevikus parem võimalus müüonitega asju läbi valgustada. Saatejuht on Marek Strandberg.Füüsik Andi Hektor kirjeldab, millisel moel sai alguse ta uus süvatehnoloogia iduettevõte MuRayTech. Tegemist on müüonite tekitamiseks vajalikke seadmeid loova ettevõttega. Ah et, milleks müüonid? Tegemist on tänasel hetkel vägagi kuuma kaubaga, mis tekitab miljon korda suurema energiaga osakesi kui röntgenaparaat. Ka müüonitega saab asju läbi valgustada, aga need asjad võivad olla väga-väga mahukad. Nagu sillad, majad või ka tuumareaktorid. Hektor oli ka Eestis asutatud müüontomograafia ettevõtte GScan asutajate hulgas, aga täna jookseb võidu selleks, et ka GScanil oleks tulevikus parem võimalus müüonitega asju läbi valgustada. Saatejuht on Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/212512 Tue, 05 Aug 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/212512.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f02702769a3ebd080ed37ebd4dd721055fea94beafe76fe468eb7c3367e39451d0593d9fe2c9cb87d4475e51acdfa3ae607c5048174788861fdae636055a803d307dc9116cfd8e7a39369ffda610f9073c100c245e5dbe3e8f251d857934f1b07b89c4af1ba0a15492b31f11384f8b9b277cbd56ed83c3d3597333b3986b3fc42db657a Maaülikooli professor selgitab, et see sigade Aafrika on Madakaskaril, kust seakatk Gruusia kaudu meieni jõudis. Aafrikas on olukord veidi teine: sealsed metsikud sead on üsna sageli selle viiruse suhtes immuunsed. Selgub ka, et just katku suhtes immuunsete Aafrika sigade veri võib olla üheks teeks, kuidas jõuda vajalike vaktsiinideni. Juttu tuleb ka teistest loomade haigustest nagu ka sellest, kui suur on tõenäosus, et need haigused võivad ka inimesele üle kanduda. Saatejuht Marek StrandbergMaaülikooli professor selgitab, et see sigade Aafrika on Madakaskaril, kust seakatk Gruusia kaudu meieni jõudis. Aafrikas on olukord veidi teine: sealsed metsikud sead on üsna sageli selle viiruse suhtes immuunsed. Selgub ka, et just katku suhtes immuunsete Aafrika sigade veri võib olla üheks teeks, kuidas jõuda vajalike vaktsiinideni. Juttu tuleb ka teistest loomade haigustest nagu ka sellest, kui suur on tõenäosus, et need haigused võivad ka inimesele üle kanduda. Saatejuht Marek Strandberg https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/215200 Tue, 29 Jul 2025 09:31:12 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/215200.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f027027a39b49d55b08d42ed5920d272ae9a4331bf037e4fcfa170a08f430d2f350acc8965f6db6d172a76e56783f75b21e0831c79001a3945a9dad3cd4904008eaf82d8ed16993df7db3418202ec4f9207d20f7fb0b48c7e11e4e0c05f37aafbda9a66947ad16c47daf1c11a86a78a4a97947cb6dc3ea543f58df054423550c76ee73a Kukkuv õun: kukkuv-oun_2025-07-29Kukkuv õun: kukkuv-oun_2025-07-29 https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/212509 Tue, 29 Jul 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/212509.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f02702761b0c5bc3dc0a0571ccd2032aa6ba50de888677dee8651053ef76dd85391722eb78b4bd2885cd71b184b2dbf9acf265868b158c103cc5a58af52bc8cf61c3f6d6d6490be5a543c4365aed8dc576ae77f7a208c46cc4754d47c59fafa386a7886cacd451ade2f9cc3df422cf11d3af37bbc2d9010255012f0f43c220cbdd9a53a https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/212506 Tue, 22 Jul 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/212506.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f027027e02427d30a331c5914cabd783681877e993abd0d0de17aabb17858b67e5a6b2598430e009a96ce9db9edf8dc771ca9f5f1224b4dd36326340614e0403613d3694215da47903f58a946f26f3fab3f5b219df7814a6e5d1f97da9394fd518bab681fa17941aaf22d2bd6d0c602a1e2f64c1e2054bf0113b80332dbb3bc93a09a83 Kliimamuutuste päritolu üle võib vaielda aga nende olemasolu üle pole võimalik vaielda. See on fakt. See aga tähendab, et meil on vaja juba täna mõtlema hakata uute taimede peale mida toiduks kasutada. Millestki peab loobuma, midagi tuleb asemele valid ja ilmselt peab midagi ka eraldi aretama. Sellega on kiire. Võimalik, et üheks uueks Eesti nö oma toiduks saab hirss. Ehk on põhjust proovima hakata söödamaisi kõrval ka suhkrumaisi? Maaülikoolis käivad juba aastaid uusi põllukultuure Eesti olude jaoks otsivad katsed. Kas neis oludes tuleme me toime ilma taimi geneetiliselt muundamata? Saates on külas Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli professor Eve Runno-Paurson ja sama õppetooli teadur Peeter Lääniste. Saatejuht Marek Stradberg.Kliimamuutuste päritolu üle võib vaielda aga nende olemasolu üle pole võimalik vaielda. See on fakt. See aga tähendab, et meil on vaja juba täna mõtlema hakata uute taimede peale mida toiduks kasutada. Millestki peab loobuma, midagi tuleb asemele valid ja ilmselt peab midagi ka eraldi aretama. Sellega on kiire. Võimalik, et üheks uueks Eesti nö oma toiduks saab hirss. Ehk on põhjust proovima hakata söödamaisi kõrval ka suhkrumaisi? Maaülikoolis käivad juba aastaid uusi põllukultuure Eesti olude jaoks otsivad katsed. Kas neis oludes tuleme me toime ilma taimi geneetiliselt muundamata? Saates on külas Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli professor Eve Runno-Paurson ja sama õppetooli teadur Peeter Lääniste. Saatejuht Marek Stradberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/212503 Tue, 15 Jul 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/212503.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f027027fb81277feb588a271f0df3f4d9fbaa73b62f99720bcc581a8b627815ef0d6a7b05fc0e3d51dbf1ba28a9f4f0b146af4b17cf399a303139d0b91649ea6cf63b7ca840659f0d43f1f136c858d9e9b4125d1c4a7a4ee9908bf640416d2a6af831fa0b9df589cceb8a50f94874f845faa8d79a27f1fba3560ea6112c8aa25188c5aa https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/212500 Tue, 08 Jul 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/212500.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f02702766ea37d6004072589e68bfee35e2ced4f69a811f4d797cffa45e8deeafb06340f5ab18b7416e90a91e3f1125e0af43cfb01d5e4f6233aa6506adaa054d6ea9a62591e83ffc23598977b82436f3f16247b4fb1f9b8559d69e678b7f59515d5c36206e3862d02325a45ba6f162a1a07b18f0198a6f6cf4a7c64568d8e66868dc2f Selle kuu alguses (juulis 2025) tuli teade, et kaks Eesti õpetlast on arvatud Euroopa molekulaarbioloogia organisatsiooni (EMBO) liikmeteks: Mart Loog ja Tõnis Timmusk. Mart Loog lahkus selle aasta alul Tartu ülikoolist, mille põhjuseks olid vastuolud, mis olid seotud ühe teadusprojekti rahastusega. Vastuolu aluseks sai asjaolu, et professor Loog leidis, et projektiraha tuleks tagastada. Tema, kui rahastustaotluse koostaja, jõuds nimelt järeldusele, et taotluses kirjeldatut polevat võimalik saavutada. Põhjused paljuski objektiivsed – see valdkond on nimelt erinevatel põhjustel ka maailmas tervikuna hääbumas. Ülikool ei nõustunud sellega, et taotluse koostanu arusaama kohaselt olnuks vajalik summad tagastada. Mart Loog räägibki saates selle sammu tagamaadest ja asjaolust, mis tema meelest Eesti majandust enim pärsib: kraadiõpe, mis ei lähtu Eesti vajadustest. Saatejuht Marek Strandberg.Selle kuu alguses (juulis 2025) tuli teade, et kaks Eesti õpetlast on arvatud Euroopa molekulaarbioloogia organisatsiooni (EMBO) liikmeteks: Mart Loog ja Tõnis Timmusk. Mart Loog lahkus selle aasta alul Tartu ülikoolist, mille põhjuseks olid vastuolud, mis olid seotud ühe teadusprojekti rahastusega. Vastuolu aluseks sai asjaolu, et professor Loog leidis, et projektiraha tuleks tagastada. Tema, kui rahastustaotluse koostaja, jõuds nimelt järeldusele, et taotluses kirjeldatut polevat võimalik saavutada. Põhjused paljuski objektiivsed – see valdkond on nimelt erinevatel põhjustel ka maailmas tervikuna hääbumas. Ülikool ei nõustunud sellega, et taotluse koostanu arusaama kohaselt olnuks vajalik summad tagastada. Mart Loog räägibki saates selle sammu tagamaadest ja asjaolust, mis tema meelest Eesti majandust enim pärsib: kraadiõpe, mis ei lähtu Eesti vajadustest. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/212497 Tue, 01 Jul 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/212497.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f027027fb70c60d4a9db79ff2dfa3a3d6066bc1dbf8914cc2fba16b6e7e422c1ae2a6e6cc8e53ef27f5cd7b6eab8c5e6c33f1cf9dd00f2413ac521339683301257da5faa93656d461f689a3615e0db1950079433bade5f7bc6b9a0066de9fb46b4c263369d1c5d867e54cd55e97a267e256bdc5b8915b75d03bb95bd169aa01d4fca59f Äsja Tallinna Tehnikakõrgkooli rektoriks valitud ehitusala professor Martti Kiisa kõneleb sellest, mis hakkab selles kõrgkoolis tema juhtimise ajal sündima. Räägime lisanduvatest magistriprogrammidest, õpiampsudest ehk mikrokraadidest ja sellestki, kuidas ilma koostööta, ja just sisulise koostööta, pole vähimatki võimalust tehnikavallas head õpet pakkuda. Saame ka teada, kas Tehnikakõrgkooli tuleb sügisest tehisaruõpe. Saatejuht Marek Strandberg.Äsja Tallinna Tehnikakõrgkooli rektoriks valitud ehitusala professor Martti Kiisa kõneleb sellest, mis hakkab selles kõrgkoolis tema juhtimise ajal sündima. Räägime lisanduvatest magistriprogrammidest, õpiampsudest ehk mikrokraadidest ja sellestki, kuidas ilma koostööta, ja just sisulise koostööta, pole vähimatki võimalust tehnikavallas head õpet pakkuda. Saame ka teada, kas Tehnikakõrgkooli tuleb sügisest tehisaruõpe. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/212491 Tue, 17 Jun 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/212491.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f02702793754f21342aa0302c7d00822b4dec4c302eaae5780eae6da7402632322d9506891e4d735e88024876666f38c8a1802762681996e3653dd5c189c4fa5d8490aa479bddc2c256eb86e8283abe765bd975ab77d626f74816f807a335fa470d7258c9c3868b3457f558b828e95525511adabe82318bbf22240b506304e00b548636 Sedapuhku on salvestus tehtud vabas õhus Kurtna järvede keskel. Maa veerežiimid on muutumas – muu hulgas imeb ka aina kuumemaks muutuv atmosfäär aina enam vett ka pinnasest välja. Ja juttu tuleb ka laiemalt sellest, et kui kõik märgid näitavad, et inimeste tegevus on toonud endaga kaasa sedavõrd suuri muutusi, siis miks siis inimesed midagi ette ei võta. Saate külaline Tallinna Ülikooli professor Jaanus Terasmaa. Saatejuht Marek Strandberg.Sedapuhku on salvestus tehtud vabas õhus Kurtna järvede keskel. Maa veerežiimid on muutumas – muu hulgas imeb ka aina kuumemaks muutuv atmosfäär aina enam vett ka pinnasest välja. Ja juttu tuleb ka laiemalt sellest, et kui kõik märgid näitavad, et inimeste tegevus on toonud endaga kaasa sedavõrd suuri muutusi, siis miks siis inimesed midagi ette ei võta. Saate külaline Tallinna Ülikooli professor Jaanus Terasmaa. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/212490 Tue, 10 Jun 2025 15:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/212490.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f02702755cd7f104ec9879a8d8b8db3fddb838b6e97ab6e5f1902e4092b05d953cb0735ad2315df08422572073edba15f1ff8afe1dad0e4a8f871950f54ec419e84e6e014249fafe47fc5c7af1793e1c0a857127b09d00c9d84745d26a4eb1f090bf7d57d908a199ac96d064c261ba817715dd21eafa8ddec5f515638bb91e4c9f1fb31 Meremuuseumi arheoloog Priit Lätti räägib loo Eesti üsna uuest teadusvaldkonnast, milleks on mere- ja allveearheoloogia. Alati ei peagi minema vee alla, kui soovida merearheoloogiat harrastada – Tallinnast on viimasel ajal toodud välja ka kogesid kuivalt maalt. Kunagi oli see merepõhi. Priit Lätti hinnangul on Nõukogude okupatsioon siiski Eesti merekultuuri löönud nii suure augu, et siiani pole Eesti veel päris mereriigiks saanud – oleme mereäärne riik, nagu ta ütleb. Juttu tuleb nii 16. sajandist pärit Maasilinna laevast, mis täielikult kohapealsest puust ehitet, aga ka Russalkast ja isegi Estoniast. Saatejuht Marek Strandberg.Meremuuseumi arheoloog Priit Lätti räägib loo Eesti üsna uuest teadusvaldkonnast, milleks on mere- ja allveearheoloogia. Alati ei peagi minema vee alla, kui soovida merearheoloogiat harrastada – Tallinnast on viimasel ajal toodud välja ka kogesid kuivalt maalt. Kunagi oli see merepõhi. Priit Lätti hinnangul on Nõukogude okupatsioon siiski Eesti merekultuuri löönud nii suure augu, et siiani pole Eesti veel päris mereriigiks saanud – oleme mereäärne riik, nagu ta ütleb. Juttu tuleb nii 16. sajandist pärit Maasilinna laevast, mis täielikult kohapealsest puust ehitet, aga ka Russalkast ja isegi Estoniast. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/212489 Tue, 03 Jun 2025 15:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/212489.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52db40a6cc79ed54061199307a3f027027afa83c866fdf347066bd1fcc2db4e0f136831bf7909cdd5f0974032c65cfc3d142335bc0892b55e89039982f13ee7af4d60bd69d87949df3c9b8326b567fa63b033a27ef7c05d1d702fec04d2723f09b39cc8b7a0c40cd924f1a9ffc327a80917e973711eab2c160f1c414601cc70997caa70078e7c64d7f18fe0bc9b55e587c Tallinnas toimus 2025. aasta maikuu lõpul Euroopa rinnaga toitmise meditsiini assotsiatsiooni konverents, kus rinnaga toitmise möödapääsmatusest räägiti. See on võti nii ema kui lapse parema tervise juurde. Saatekülaline dr Reet Raukas läheb väga turri ja teeb mulle igati kohase märkuse, kui suvatsen väikelaste piimasegusid rinnapiima asendajaks nimetada. Rinnapiim pole nimelt asendatav. Imikut saab toita, aga reeglina käib kunsttoiduga kaasas kuhjaga tüsistusi. Ja olgu öeldud, et Eestis on täna parim aeg sünnitamiseks ning dr Raukas ütleb, et rinnaga toites hoiab ema kokku üüratu hulga raha, mida ta muidu kunsttoidule kulutaks. Ka ema tervis paraneb selle kõige tulemusena. Saatejuht Marek Strandberg.Tallinnas toimus 2025. aasta maikuu lõpul Euroopa rinnaga toitmise meditsiini assotsiatsiooni konverents, kus rinnaga toitmise möödapääsmatusest räägiti. See on võti nii ema kui lapse parema tervise juurde. Saatekülaline dr Reet Raukas läheb väga turri ja teeb mulle igati kohase märkuse, kui suvatsen väikelaste piimasegusid rinnapiima asendajaks nimetada. Rinnapiim pole nimelt asendatav. Imikut saab toita, aga reeglina käib kunsttoiduga kaasas kuhjaga tüsistusi. Ja olgu öeldud, et Eestis on täna parim aeg sünnitamiseks ning dr Raukas ütleb, et rinnaga toites hoiab ema kokku üüratu hulga raha, mida ta muidu kunsttoidule kulutaks. Ka ema tervis paraneb selle kõige tulemusena. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/195879 Wed, 28 May 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/195879.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5264fa8ec84a93ae3fba7bc2243f8d78b2d7335c0a680a9366bf1a0b6aeaf1669c762222fcea19dc96423ba14d85d99f7ea1b545e609ade2e65831edf8eecb4cf4ff9499243545d3e0ecd7e525c912043d9692982e25ed500aa179ce59984d35797f549c0c90605d6b3db9e57f459e0c92ee0afff533d4984e499a3f4f71a1911ce1f4ec027728c3edefc870ab39e5635c Kihnu tuletorn ehk puak, nagu nad ise seal ütlevad, sai sel aastal 160 aastaseks. 24. mail oligi seal selle aastapäeva pidulik tähistamine ja Kuku oli kohal ja tegi "Kukkuva Õuna" avaliku salvestuse Kihnu majaka juures olevas hobusetallis. Saates olid külas Kihnu laevameistrite suguvõsast pärit ja Kihnu kivilaeva taastamist eest vedav Reet Laos ja ajaloolane ja Pärnu muuseumi pikka aega juhtinud Aldur Vunk. Kihnu Kivilaev on osa sealsest identiteedist ja kohaliku majanduse ajaloost. Samuti on ka puulaevaehitus omaette nähtus Eesti aladel. Ja arusaadavalt muutus laevatamine veelgi ägedamaks, kui hakati püsti panema majakaid. Kihnu puak on Inglismaal valatud malmkonstruktsioon, mis Kihnus kokku keerati. Selliseid majakaid on Eestis veelgi. Saate helirežissöör on Avo Elme, saatejuht Marek Strandberg.Kihnu tuletorn ehk puak, nagu nad ise seal ütlevad, sai sel aastal 160 aastaseks. 24. mail oligi seal selle aastapäeva pidulik tähistamine ja Kuku oli kohal ja tegi "Kukkuva Õuna" avaliku salvestuse Kihnu majaka juures olevas hobusetallis. Saates olid külas Kihnu laevameistrite suguvõsast pärit ja Kihnu kivilaeva taastamist eest vedav Reet Laos ja ajaloolane ja Pärnu muuseumi pikka aega juhtinud Aldur Vunk. Kihnu Kivilaev on osa sealsest identiteedist ja kohaliku majanduse ajaloost. Samuti on ka puulaevaehitus omaette nähtus Eesti aladel. Ja arusaadavalt muutus laevatamine veelgi ägedamaks, kui hakati püsti panema majakaid. Kihnu puak on Inglismaal valatud malmkonstruktsioon, mis Kihnus kokku keerati. Selliseid majakaid on Eestis veelgi. Saate helirežissöör on Avo Elme, saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/195875 Wed, 21 May 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/195875.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5264fa8ec84a93ae3fba7bc2243f8d78b2acf85b11c9d3df90c27a4f9620bb3549fb6bfbf68b5d391020e831dcbcc67936b957418cd4a9e3a3dc09f33f6dbb3ac6797c0aad57e9f68a110cb41b76ded14f2c731f31e14fab40af011d5131282b9dec81601e1dbf50c8ed9937a07e27531da5e559924de4d41102caa1e7eb59d15144741c232d78bcf9bdd0f4930e28eb9c Kosmosepsühholoog Andres Käosaar kirjeldab, et sellisel juhul on kaalutud ka seda, et pöörane tegelane lihtsalt õhulüüsi kaudu avakosmosesse saata. Käosaar räägib sellest, kuidas Maa peal ja ekstreemsetes oludes, nagu näiteks Antarktika uurimisjaamades või allveelaevadeski aru saada sellest, mis juhtub inimestega suletud ja sunnitud oludes. Käosaar ise oleks almis kasvõi Marsile lendama – üheotsapileti puhul ehk kõhkleks veidi. Igatahes on Andres Käosaar koos oma kolme kolleegiga minemas juba selle aasta lõpul neljamehepaadiga võistusõudmisele üle Atlandi. Temal ikka sama huvi: mis inimestega sel reisil juhtub. Juttu jätkub ka muudel teemadel. Saatejuht Marek Strandberg.Kosmosepsühholoog Andres Käosaar kirjeldab, et sellisel juhul on kaalutud ka seda, et pöörane tegelane lihtsalt õhulüüsi kaudu avakosmosesse saata. Käosaar räägib sellest, kuidas Maa peal ja ekstreemsetes oludes, nagu näiteks Antarktika uurimisjaamades või allveelaevadeski aru saada sellest, mis juhtub inimestega suletud ja sunnitud oludes. Käosaar ise oleks almis kasvõi Marsile lendama – üheotsapileti puhul ehk kõhkleks veidi. Igatahes on Andres Käosaar koos oma kolme kolleegiga minemas juba selle aasta lõpul neljamehepaadiga võistusõudmisele üle Atlandi. Temal ikka sama huvi: mis inimestega sel reisil juhtub. Juttu jätkub ka muudel teemadel. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/195871 Wed, 14 May 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/195871.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5264fa8ec84a93ae3fba7bc2243f8d78b263fc786f68e7336da5af28786b3128aec1fabc1f6c05a05e39c02313a29c0d4b3985885025667f789ddb1361e4939b55b5d5b988d4e2277790533e9a5911f87575ae092751dcf229b12cd0d64b6abfa8c9dbfb8fe1e9be87c499c54f062d2ae90f6d0ae8f415db98452e7347339fc1391c9c038f39d608ddd102970577b41c37 Vabariigi presidendilt 2025. aastal noore teadlase preemia saanud kardioloogiadoktor Silver Heinsar on oma teadustöös, mida ta tegi Austraalias, uurinud seda, kuidas kehavälise vereringemasina (ECMO) pideva verevoolu asendmaine pulssi tekitava pulseerimisega paranevad organid paremini. Muide, selle ECMO masinatega – need päästsid pandeemia ajal ka Eestis kümneid inimesi surmasuust – on ka üks Eestlane seotud. Tegemist on Kärdlas sündinud Theodor Kolobow'iga (1931-2018), kes leiutas ECMO masinale juurde kopsud. Heinsar on nüüd aga Austraaliast tagasi ja viimast aastat PERHis arst-residendiks ja uurib sel, kuidas südamerütmi uute masinatega paika saada. Muide huvitav küsimus on selles, kas sportlastele südamerütmuri paigaldamist saab käsitleda, kui dopingut? Saatejuht Marek Strandberg.Vabariigi presidendilt 2025. aastal noore teadlase preemia saanud kardioloogiadoktor Silver Heinsar on oma teadustöös, mida ta tegi Austraalias, uurinud seda, kuidas kehavälise vereringemasina (ECMO) pideva verevoolu asendmaine pulssi tekitava pulseerimisega paranevad organid paremini. Muide, selle ECMO masinatega – need päästsid pandeemia ajal ka Eestis kümneid inimesi surmasuust – on ka üks Eestlane seotud. Tegemist on Kärdlas sündinud Theodor Kolobow'iga (1931-2018), kes leiutas ECMO masinale juurde kopsud. Heinsar on nüüd aga Austraaliast tagasi ja viimast aastat PERHis arst-residendiks ja uurib sel, kuidas südamerütmi uute masinatega paika saada. Muide huvitav küsimus on selles, kas sportlastele südamerütmuri paigaldamist saab käsitleda, kui dopingut? Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/195867 Wed, 07 May 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/195867.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5264fa8ec84a93ae3fba7bc2243f8d78b28da186496284ea1d4e5091542aebe8c23f272884d7af136f6fd7af80c3f1d5326b9d6feed6d48a7f68f09ba2b720b8d7f433acfcd24cb21deab0c4b9460ba96ebd744a35b124ecdf5dac5e6c53ef8ec8d0545920c36a74b307ece540c209376f15f560636f5d2568facacefd5c684384e0885b04c8ac31fd1677df323ab811c8 https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/195863 Wed, 30 Apr 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/195863.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5264fa8ec84a93ae3fba7bc2243f8d78b207c032467f7a0406180090423f7c2beda1085e1990350a04515b3ab4635fe7e9e5e7d0848f131054dd1fbdbc89adba8badcef1351856544162916b7fdf6e3e0ea670da07b60edcd5c41418994204596d51ee368b1099c3de986f9805f75c1c1f3e93149b4f5483c39366ca0ce68bf8d27477bfa626c387a275b143c736094177 Tartu ülikooli afektipsühholoogia professor Andero Uusberg kõneleb katsetest, mida ta on koos oma kolleegidega teinud tehisaruga. Just-just – psühholoogilistest katsetest. Ja üllatav on see, kui sarnaselt inimesega tehisaru reageerib. Aga kas see on mõtlemine? Saatejuht Marek Strandberg.Tartu ülikooli afektipsühholoogia professor Andero Uusberg kõneleb katsetest, mida ta on koos oma kolleegidega teinud tehisaruga. Just-just – psühholoogilistest katsetest. Ja üllatav on see, kui sarnaselt inimesega tehisaru reageerib. Aga kas see on mõtlemine? Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/195859 Wed, 23 Apr 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/195859.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5264fa8ec84a93ae3fba7bc2243f8d78b2a9e4d3bac5b33f431ae349c102b74cb544f5903f1a33a0caaa352c6ee3445622d975fa6132839c1afe292bae5cb66ad53a982ded8494233037418bcffbba8f01068cf5497b7912e1243465d813a2e2149790d565a0943f383a4dfc37a051ba51e6073ceb02d766cd4e63ae0d333f11e94a15b3b6393f3ccaca39abe2f829d5a0 https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/195855 Wed, 16 Apr 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/195855.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5264fa8ec84a93ae3fba7bc2243f8d78b245f3c2f0e58307edda5ecb977f821d58aacfeb714455c59991d06dde82a2dbb1835a5f851f259654be538864409f238af44c79d881549263f21a0317e0c26c405df89ad9ced4aa7d43c845fdfa1cd1b385825d5a9fe13d8280eb625cfeae5393d2aad019f26626d7f15d7375b5d6915f4cfb422ae8fdfbf848384f9fc79f75c7 Kui lapsed kasvavad üles lugudega, milles hundid on kurjad ja söövad lapsi ja vanaemasid, siis tulemuseks ongi see, et täiskasvanutena on neil raske mõista maailma tegelikku ülesehitust. Inimeste jaoks ju polegi ei kliimat ega ökosüsteemi olemas, kui me sellest midagi ei tea. Tegelikkuses on olemas hulgaliselt läbipõimunud suhteid. See kuidas lood mõjutavad meie arusaama maailmast ja kui olulisel kohal on selles ka lasteraamatud, räägime Tartu Ülikooli loomaökoloogiaprofessori Tuul Sepaga. Saatejuht Marek Strandberg.Kui lapsed kasvavad üles lugudega, milles hundid on kurjad ja söövad lapsi ja vanaemasid, siis tulemuseks ongi see, et täiskasvanutena on neil raske mõista maailma tegelikku ülesehitust. Inimeste jaoks ju polegi ei kliimat ega ökosüsteemi olemas, kui me sellest midagi ei tea. Tegelikkuses on olemas hulgaliselt läbipõimunud suhteid. See kuidas lood mõjutavad meie arusaama maailmast ja kui olulisel kohal on selles ka lasteraamatud, räägime Tartu Ülikooli loomaökoloogiaprofessori Tuul Sepaga. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/195851 Wed, 09 Apr 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/195851.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5264fa8ec84a93ae3fba7bc2243f8d78b247da39be2aea88482011e710b15467f9d5fad6f7869270d78639a64294c684cc1a59bf5568dffdf6fbbff57a0a8b63325212d53f8fddfc172fadf417abb5ca4b6481dbadec151d71a4f3fec6b10537587104bbd0050de2fe2ec10ef9020664af47d48255a6859d0bf4ea582aab26ecdb292b6877f11ad6d0329196f11a66803f 8\.aprillil 2025 toimus Teaudste Akadeemia saalis Tallinnas kliimamuutustele pühendatud pealelõunakonverents. Küsimus kliimamuutusest on eluliselt oluline. Kliimamuutused on nurjatud: nii pagana palju seoseid on, mida peame arvestama, arvutama ja erineval moel silmas pidama, et neist päriselt aru saada. Ikka arvatakse, et tegemist on justkui usuküsimusega: kas inimene on siis või ei ole kliimamuutuste oluliseks põhjustajaks. Tõepoolest – nurjatus avaldub kasvõi selles, et kui põletada naftat või sütt paiskub õhku ka peenosakesi. Kui süsihappegaas kütab kliimat, siis peenosakesed, kui need kõrgel, peegeldavad jällegi päikesevalgust eemale. See näib ju väga ahvatlev. Tegelikult see nii muidugi pole – tervis läheb tuksi nende osakeste tõttu. Ja assaraks: kui osakesed ära korjata asub kliima kuumenema veel erilise kiirusega. Näib, et kliimakokkulepped on viimane asi, mida arvestada tahetakse. Või kas ikka on? Sellest räägime koos Piia Posti ja Velle Tolliga Tartu ülikooli kliimauuringute keskusest. Saatejuht Marek Strandberg.8\.aprillil 2025 toimus Teaudste Akadeemia saalis Tallinnas kliimamuutustele pühendatud pealelõunakonverents. Küsimus kliimamuutusest on eluliselt oluline. Kliimamuutused on nurjatud: nii pagana palju seoseid on, mida peame arvestama, arvutama ja erineval moel silmas pidama, et neist päriselt aru saada. Ikka arvatakse, et tegemist on justkui usuküsimusega: kas inimene on siis või ei ole kliimamuutuste oluliseks põhjustajaks. Tõepoolest – nurjatus avaldub kasvõi selles, et kui põletada naftat või sütt paiskub õhku ka peenosakesi. Kui süsihappegaas kütab kliimat, siis peenosakesed, kui need kõrgel, peegeldavad jällegi päikesevalgust eemale. See näib ju väga ahvatlev. Tegelikult see nii muidugi pole – tervis läheb tuksi nende osakeste tõttu. Ja assaraks: kui osakesed ära korjata asub kliima kuumenema veel erilise kiirusega. Näib, et kliimakokkulepped on viimane asi, mida arvestada tahetakse. Või kas ikka on? Sellest räägime koos Piia Posti ja Velle Tolliga Tartu ülikooli kliimauuringute keskusest. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/195847 Wed, 02 Apr 2025 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/195847.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5264fa8ec84a93ae3fba7bc2243f8d78b27fd2c9d4f0c61707e057a6cfb6607544e8363be1e73d35079a88a62941a579117bb12100616734ed02d0988f5252c4264f7a2b9608ce83ae364465df31a5f7e04d7cf8328a083f355d50ea8acf8940faa7386c9f27f911f65ba1872e3147f90798cc76fc7a52c0c52fb649fd0f6b5eca1910b95054e727e3d32813cd7d5f049c Selle aasta Vabariigi presidendi noore teadlase preemia saanu Tallinna Tehnikaülikooli teadur, Tuule Mall Parts kõneleb sellest, millisel moel on võimalik tehisaru kasutada muidu ülikeerukate hoone kütte- ja ventilatsiooniseadmete haldamiseks. Nii ongi ta üks nendest, kes on valmis ehitanud tehisarulise majahoidja – tegelase, mis kondab andurite rägastikus ning leiab sealt üles vigased või kummaliselt toimivad kohad. Saatejuht Marek StrandbergSelle aasta Vabariigi presidendi noore teadlase preemia saanu Tallinna Tehnikaülikooli teadur, Tuule Mall Parts kõneleb sellest, millisel moel on võimalik tehisaru kasutada muidu ülikeerukate hoone kütte- ja ventilatsiooniseadmete haldamiseks. Nii ongi ta üks nendest, kes on valmis ehitanud tehisarulise majahoidja – tegelase, mis kondab andurite rägastikus ning leiab sealt üles vigased või kummaliselt toimivad kohad. Saatejuht Marek Strandberg https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/195843 Wed, 26 Mar 2025 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/195843.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5264fa8ec84a93ae3fba7bc2243f8d78b22101e105f0dd7143074e4e3c0e6eee06bc7c900a9a3c4a7dff2cfe2fd81c9f4e547da94dd77482d2cbd4f6915d3496ac9ec469798ab3372dfb6dfd11558b60c7ad1a4843dbc5efd5ea662bf698b5639f20c5b39ef0d87f0377204db1f5f5e9eccd7c6d650f3ab752142e7b51cfc56dee645948a1811d6e6b4f00deaca6f1d27e Eesti huvikoolides saab muusikaharidust 18 000 last ja loodus ja täppisteadusi (LTT) haukab huvikoolidest vaid 1500 õpilast. Omavalitsuste jaoks on LTT huvikoolid ehk viimase järjekorra teema. On omavalitsusi, kus omavalitsuse toest ei jätku isegi poole töökoha palga maksmiseks – see on vaid 0,1% konkreetse omavalituse eelarvest. Inseneride ja oskustööliste taimelava on kastmata. Ometi annavad tööstused üle poole Eesti rahvatulust. Kuidas seda probleemi lahendada? Sellest räägib ettvõtte Radius Maschining asutaja ja suuromanik ja masinatööstuse lidu nõukogu esimees Veljo Konnimois. Saatejuht on Marek Strandberg. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30).Eesti huvikoolides saab muusikaharidust 18 000 last ja loodus ja täppisteadusi (LTT) haukab huvikoolidest vaid 1500 õpilast. Omavalitsuste jaoks on LTT huvikoolid ehk viimase järjekorra teema. On omavalitsusi, kus omavalitsuse toest ei jätku isegi poole töökoha palga maksmiseks – see on vaid 0,1% konkreetse omavalituse eelarvest. Inseneride ja oskustööliste taimelava on kastmata. Ometi annavad tööstused üle poole Eesti rahvatulust. Kuidas seda probleemi lahendada? Sellest räägib ettvõtte Radius Maschining asutaja ja suuromanik ja masinatööstuse lidu nõukogu esimees Veljo Konnimois. Saatejuht on Marek Strandberg. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30). https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/195839 Wed, 19 Mar 2025 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/195839.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5264fa8ec84a93ae3fba7bc2243f8d78b2f57c948f6a7a7ff1635d4adc7a51627d17c4bfcf8b45a72547cebac6d3692fcfcfc4a7fa6ef8b0016e683ab2de654bb0923bacc43463471f900e51554b473e9044d23fedfe8f8e08f06c6083d852a4107b3e72949c5af583ce07745a3e58cdbe6e08eb1e9a6599c379df165fbe52637673bdb5c6d8d6a379b5bb0b1623b5f9a1 Loodus ja täppisteaduste (LTT) huviharidus on Eesti jaoks võtmetähtsusega tegevus. Saates kõneleb Ahhaa keskuse juht Andres Juur sellest, milline on Ahhaa roll selles huvihariduses. Kas Ahhaa võiks asutada ise kooli või huvikooli? Milline on üldse LTT huvihariduse olukord ja tulevik Eestis ja ka maailmas. Jõuame ka rääkida sellest, miks tehisaru kasutussevõtt on kaugel sellest, mida oli omaaegne tiigrihüpe. Ja need ongi erinevad asjad. Saatejuht Marek Strandberg. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30)Loodus ja täppisteaduste (LTT) huviharidus on Eesti jaoks võtmetähtsusega tegevus. Saates kõneleb Ahhaa keskuse juht Andres Juur sellest, milline on Ahhaa roll selles huvihariduses. Kas Ahhaa võiks asutada ise kooli või huvikooli? Milline on üldse LTT huvihariduse olukord ja tulevik Eestis ja ka maailmas. Jõuame ka rääkida sellest, miks tehisaru kasutussevõtt on kaugel sellest, mida oli omaaegne tiigrihüpe. Ja need ongi erinevad asjad. Saatejuht Marek Strandberg. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30) https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/195835 Wed, 12 Mar 2025 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/195835.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5264fa8ec84a93ae3fba7bc2243f8d78b290ec71fb8c8e44a8aae9cf4a9dc5ac5ec33787253eb8c035ca25b80549198ff35409915510341c2ad0b374eb4820b0fcec735c6b4dd7c3b8a27a804e2fa00a2dff76bcfa2026773651cf8fbffbcbaae881cd12ca694669111ab9edc14b4cbf2f32f7e488a1edf2d96c0db6a671dc47dbecd8182f745790e403968ff7f8596429 Ei, see nüüd polnud nii mõeldud, lugege edasi. Miks peaks õpetama, kui näiteks oleks olemas huvikoolid või -ringid, kus õpilased peaksid näiteks roboteid ehitades ja neile tehisaru liites hoopis teisel moel endale füüsikaseadusi või matemaatilisi seoseid selgeks tegema. Ja kui nad on seda korra juba teinud, siis võiks ju «päris koolis» selle eest ka hinnatud saada: sobilik tase on saavutatud. Juhendajaid piisavalt tasustavast huviharidusest on meil puudu 30 miljonit eurot aastas. See on see osa, mida lapsevanemad, pered ja omavalitsused kinni ei jaksa maksta. Huviharidus leevendaks nii julgeolekuriske, kui teeks kooligi meeldivamaks. "Kukkuvas õunas" on külas Eesti Teadushuvihariduse Liidu juht Heilo Altin. Saatejuht Marek Strandberg. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga.](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30)Ei, see nüüd polnud nii mõeldud, lugege edasi. Miks peaks õpetama, kui näiteks oleks olemas huvikoolid või -ringid, kus õpilased peaksid näiteks roboteid ehitades ja neile tehisaru liites hoopis teisel moel endale füüsikaseadusi või matemaatilisi seoseid selgeks tegema. Ja kui nad on seda korra juba teinud, siis võiks ju «päris koolis» selle eest ka hinnatud saada: sobilik tase on saavutatud. Juhendajaid piisavalt tasustavast huviharidusest on meil puudu 30 miljonit eurot aastas. See on see osa, mida lapsevanemad, pered ja omavalitsused kinni ei jaksa maksta. Huviharidus leevendaks nii julgeolekuriske, kui teeks kooligi meeldivamaks. "Kukkuvas õunas" on külas Eesti Teadushuvihariduse Liidu juht Heilo Altin. Saatejuht Marek Strandberg. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga.](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30) https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/195831 Wed, 05 Mar 2025 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/195831.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5264fa8ec84a93ae3fba7bc2243f8d78b2b25e9fdb18af117f602583af03bf609adf48974da4cf64c575efc38167e64fb826b7461295ef0bb8f8b3b3fd64bb1720e7c2b35208a58fa529ddd5f4d40a97801da7e63a5fd4799a098ea5985a131182210ead56d5269090cc644dc45753a570dc73ff0dd2c7bf4f1d338713f98f68a9ba5397d18d252ae2a5c578d65c9691a4 Eestis on loodud telesaade, milles võtavad mõõtu 4-6 klassi õpilased – see saade on Rakett Juunior. Mõõduvõtmise asemel näeme me tegelikult seal hoopis väga õpetlikku koostööd. Nii õpetlikku, et ilmselt oleks otstarbeks koguni kooliõpetajad vaatama kustuda, kuidas väga erinevad õpilased koostöös ülesandeid lahendavad. See on õpetlik ja seda võikski nimetada omalaadseks anatoomikumiks: näitaksid õpetajatele kätte kuidas koostöö päriselt toimub ja toimib. Sellest, kuidas see saade sünnib, räägivad Kukkuvas Õunas režissöör Indrek Simm ja saate toimetaja Moona-Liisa Mänd. Saatejuht Marek Strandberg Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30)Eestis on loodud telesaade, milles võtavad mõõtu 4-6 klassi õpilased – see saade on Rakett Juunior. Mõõduvõtmise asemel näeme me tegelikult seal hoopis väga õpetlikku koostööd. Nii õpetlikku, et ilmselt oleks otstarbeks koguni kooliõpetajad vaatama kustuda, kuidas väga erinevad õpilased koostöös ülesandeid lahendavad. See on õpetlik ja seda võikski nimetada omalaadseks anatoomikumiks: näitaksid õpetajatele kätte kuidas koostöö päriselt toimub ja toimib. Sellest, kuidas see saade sünnib, räägivad Kukkuvas Õunas režissöör Indrek Simm ja saate toimetaja Moona-Liisa Mänd. Saatejuht Marek Strandberg Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30) https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/195827 Wed, 26 Feb 2025 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/195827.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5264fa8ec84a93ae3fba7bc2243f8d78b24d1991d12636975d66667f9d0ec9c837c8dae78ec1d2cb6f78549de3649c062b7a698d6ac58b010848e0c5a12c03f3b630284b739675af9e8316d3d539dbd1e37b63ee4ae6c6aa8e0dcd4bf0e3552859c87261ae698bb3491e12bb1016f15ac9c1225eb10554f54d988b2164a43da6348fc9ae32cdb6e3701895fb40e53f2413 Inimesed töötavad ammuse ajaga võrreldes kummalistes kohtades, täidavad mitmekesi üht ametikohta ja võimalik, et hakkavad tulevikus ka robotid pidama ja neid siis koos enda õpetatud oskustega välja rentima. Juba on käes see aeg, kus tehisarulised lobarobotid müüvad oma inimestest peremeeste teenuseid. Platvormitööst ja muudestki uutest töövormidest on saanud reaalsus. Kas see mõjutab juba kinnisvaraturgu ja kas inimesed kolivadki maale, et siis kaugtöö tulu ja puhta looduse hüvesid samal ajal nautida. Sellest räägivad Tallinna Tehnikaülikooli professor Mari-Klara Stein ja Tallinna Ülikooli professor Tauri Tuvikene. Saatejuht Marek Strandberg. [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-programm-rita)Inimesed töötavad ammuse ajaga võrreldes kummalistes kohtades, täidavad mitmekesi üht ametikohta ja võimalik, et hakkavad tulevikus ka robotid pidama ja neid siis koos enda õpetatud oskustega välja rentima. Juba on käes see aeg, kus tehisarulised lobarobotid müüvad oma inimestest peremeeste teenuseid. Platvormitööst ja muudestki uutest töövormidest on saanud reaalsus. Kas see mõjutab juba kinnisvaraturgu ja kas inimesed kolivadki maale, et siis kaugtöö tulu ja puhta looduse hüvesid samal ajal nautida. Sellest räägivad Tallinna Tehnikaülikooli professor Mari-Klara Stein ja Tallinna Ülikooli professor Tauri Tuvikene. Saatejuht Marek Strandberg. [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-programm-rita) https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/195823 Wed, 19 Feb 2025 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/195823.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5264fa8ec84a93ae3fba7bc2243f8d78b2d074b085fa53bb56e20c09929d0e2881d993dc30ba99cff2795975e48a52092601a938e9cc9a570434079a9ddd91088921330e4e9c3dc538ab675aa2619b6040613692e241703ba982cc1e50dd2c919fd300b09934e7f257b810589cce76d1da23efedf9f3ed32b463102746d32e380976417be1092c6c7b55a1fb5cb0c48e0f Eesti teadusagentuur avaldas just oma ülevaate Eesti Teadus 2025. Selles on muu hulgas kirjas palju mõtlemapanevat. Kasvõi seegi, et me õpetame Eestis doktoreid, kellest enamus rändab oma kodumaale tagasi. Nad ei õpi ära ka eesti keelt ja sestap jääb me eelarvesse sügav auk. Ülevaate lugejale kargab ninna ka asjaolu, et Eestis on üllaavalt tagasihoidlik see, kui palju ettevõtted panustavad teadus- ja arendustegevusse. Lausa köömes võrreldes näiteks USAga võrreldes. Hulgaliselt küsimusi tekitanud kogumikku puudutavas saates on külas Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. Saatejuht Marek Strandberg. Saade valmib koostöös Eesti TeadusagentuurigaEesti teadusagentuur avaldas just oma ülevaate Eesti Teadus 2025. Selles on muu hulgas kirjas palju mõtlemapanevat. Kasvõi seegi, et me õpetame Eestis doktoreid, kellest enamus rändab oma kodumaale tagasi. Nad ei õpi ära ka eesti keelt ja sestap jääb me eelarvesse sügav auk. Ülevaate lugejale kargab ninna ka asjaolu, et Eestis on üllaavalt tagasihoidlik see, kui palju ettevõtted panustavad teadus- ja arendustegevusse. Lausa köömes võrreldes näiteks USAga võrreldes. Hulgaliselt küsimusi tekitanud kogumikku puudutavas saates on külas Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. Saatejuht Marek Strandberg. Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/195819 Wed, 12 Feb 2025 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/195819.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5264fa8ec84a93ae3fba7bc2243f8d78b2b963dcc5d60e960021fc1b6d595df020f8d116f57d429ebb89e61807b4611657baf3906b0b9ac724b8ce6944eeb410ef86f305a05cf0e582e0b6cbc0ee32935955ac3394d95ebe256b51031d1e72038678925c14534f43875cbf87fb2b4842e67ed8507d4511fb3fc666b424107f072003d71ba1b7228b7d079612e81b176ca7 Eestis on alates selle aasta 1. jaanuarist käivitunud just nende teemadega tegelev taristu. Selle koondnimi ongi «TOIT». Taristu tähendab siinses seoses seda, et erinevaid uurimisvahendeid jagatakse ning selle pealt tehakse koostööd eks ikka eesmärgiga, et toit oleks tervislikum ja samas «jäägid», mida on korrektsem nimetada kõrvalsaadusteks, oleksid ka arukal moel kasutusse võetud. Sellest kõneleb selle taristu juht biokeemik Toonika Rinken ja saame ühtlasi teada ka seda, kas on ikka võimalik söömisependel täiesti teise äärmusse lükata ja vaid taimset sööma hakata. Saatejuht Marek Strandberg Saade valmib koostöös Eesti TeadusagentuurigaEestis on alates selle aasta 1. jaanuarist käivitunud just nende teemadega tegelev taristu. Selle koondnimi ongi «TOIT». Taristu tähendab siinses seoses seda, et erinevaid uurimisvahendeid jagatakse ning selle pealt tehakse koostööd eks ikka eesmärgiga, et toit oleks tervislikum ja samas «jäägid», mida on korrektsem nimetada kõrvalsaadusteks, oleksid ka arukal moel kasutusse võetud. Sellest kõneleb selle taristu juht biokeemik Toonika Rinken ja saame ühtlasi teada ka seda, kas on ikka võimalik söömisependel täiesti teise äärmusse lükata ja vaid taimset sööma hakata. Saatejuht Marek Strandberg Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/195815 Wed, 05 Feb 2025 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/195815.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5264fa8ec84a93ae3fba7bc2243f8d78b23887ca38685412421d4c6e3839fbb6cb5f5ae13f4103c4cf8293a6f8a51f9488dd24111bcdf6ea70943531fc9e978e4d5114cadc110b40dc34121d4735ddd46809c5100453aa11e63976b278c1d5a8720fb53a5b4198a74d16ebb11f0fb49eea1981ffd18d32a05d66a77da4078484893cd11ba8948d039663e8d17e9bb061af Oma käigust Singapuri teaduse ja haridusemaailma vaatama kõneleb Eesti teadusagentuuri vanemkonsultant Indrek Heinla. Tema sõnul on sealt palju mida õppida aga tuleb aru saada, et nende võime pikkadest arenguplaanidest kinni pidada on sootuks teine, kui siin Eestis. Ometi oleme me riikidena üsna sarnased. Kas on üldse olemas Eesti oma teaduse ja majanduse tee või me peame kopeerima ja kohanema maailmaga igal juhul. Saatejuht Marek Strandberg Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-programm-rita)Oma käigust Singapuri teaduse ja haridusemaailma vaatama kõneleb Eesti teadusagentuuri vanemkonsultant Indrek Heinla. Tema sõnul on sealt palju mida õppida aga tuleb aru saada, et nende võime pikkadest arenguplaanidest kinni pidada on sootuks teine, kui siin Eestis. Ometi oleme me riikidena üsna sarnased. Kas on üldse olemas Eesti oma teaduse ja majanduse tee või me peame kopeerima ja kohanema maailmaga igal juhul. Saatejuht Marek Strandberg Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-programm-rita) https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/195811 Wed, 29 Jan 2025 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/195811.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5264fa8ec84a93ae3fba7bc2243f8d78b208d03babfa55f15f07093044760372ec63161cf605f551b9d2cc4a62b1c104ed008c7a85c46a694b2e4b309ef1af6976e25c4d0ab412581897fb896364ba8c2ed6ce70424d9652009306ac96a577a97cbf1e6ad5247ebc05158859a1666222f9ed81c75e41c5f238f85ab219fb5b510354ea3950f3015d96206862d782d93c48 Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses sünnib midagi enneolematut terve maailma mõttes: esmakordselt on inimese eluajal loomisel tema loomingu ja mõjude digitaalne arhiiv, et looja ise – Arvo Pärt siis – saab seda kõike kommenteerida ja täiendada. See on nagu omaette ajalooline eksperiment, kus arhivaaridel ja muusikateadlastel on võimalikult täpne pilt nendest seisundeist, milles maestro on olnud, mille eest arveid maksnud, mida mõelnud, kus käinud, mida tema teostest on kirjutatud ja kes tema puudutustest ja helidest mõjutatud. Peegel peegelpildis tulevikku liikumas – *Spiegel im Spiegel In Spe*. Sellest räägivad keskuse muusikateadlane Kristina Kõrver ja arhivaar Anneli Kivisiv. Saatejuht on Marek Strandberg. [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm-temta)Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses sünnib midagi enneolematut terve maailma mõttes: esmakordselt on inimese eluajal loomisel tema loomingu ja mõjude digitaalne arhiiv, et looja ise – Arvo Pärt siis – saab seda kõike kommenteerida ja täiendada. See on nagu omaette ajalooline eksperiment, kus arhivaaridel ja muusikateadlastel on võimalikult täpne pilt nendest seisundeist, milles maestro on olnud, mille eest arveid maksnud, mida mõelnud, kus käinud, mida tema teostest on kirjutatud ja kes tema puudutustest ja helidest mõjutatud. Peegel peegelpildis tulevikku liikumas – *Spiegel im Spiegel In Spe*. Sellest räägivad keskuse muusikateadlane Kristina Kõrver ja arhivaar Anneli Kivisiv. Saatejuht on Marek Strandberg. [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm-temta) https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/195807 Wed, 22 Jan 2025 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/195807.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5264fa8ec84a93ae3fba7bc2243f8d78b2a765ef396ed6f1396d66f2a8cfb969398a1d6709d8d98227a9405d56c92e2507294ad2bb703b98fc674fb7fde1eae30db951857300fe62c55c8eda8abf82acdbc3749a04fc6339452428e55ef0a6a7b6ed4eef27bc454d72d2c504b39462e6bdf663ecfdcf6cc906543c4987700bb5ebbb13631a544e156255e43d5f15925077 Jaanuaris 2025 möllama hakanud tule põhjuseks on pikk sademete periood ja sellele järgnenud kuiv aeg. Muutused Vaikes ookeanis ja selle kohal olevas õhustikus on siiski inimeste põhjustatud. Nii tuleohtlikku ja kuiva taimestikku ja sellises hulgas pole Los Angelese kandis ega terves USAs varem ette tulnud. Ja nii see põlema läkski. Mis ohud aga meid muutuvas kliimas veel ees ootavad ja kuidas sellega toime tulla räägib Tartu Ülikooli füüsik Andres Luhamaa. Saatejuht Marek Strandberg.Jaanuaris 2025 möllama hakanud tule põhjuseks on pikk sademete periood ja sellele järgnenud kuiv aeg. Muutused Vaikes ookeanis ja selle kohal olevas õhustikus on siiski inimeste põhjustatud. Nii tuleohtlikku ja kuiva taimestikku ja sellises hulgas pole Los Angelese kandis ega terves USAs varem ette tulnud. Ja nii see põlema läkski. Mis ohud aga meid muutuvas kliimas veel ees ootavad ja kuidas sellega toime tulla räägib Tartu Ülikooli füüsik Andres Luhamaa. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/195803 Wed, 15 Jan 2025 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/195803.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5264fa8ec84a93ae3fba7bc2243f8d78b2d540adb67eeccaa3cb9997555a75424c23c67bac35b8b1dbd24f421b74359611332acefc812d5880ff3cb25dfab9a5e02064812888e3c71488c1e7e6b6c62d15b10762f8121726f69bac080f6c3d8a5500d24f6e9e42f8942958be53c912aaac9fe4390354cf4b57a29144af335cad073cd7a34e944c5cb457ad4400e664e642 Eesti Lennuakadeemia on võtnud drooniarenduse põhjalikumalt ette. Kuigi peetakse võimalikuks ka droone ise ehitama hakata ning droonipilootegi koolitada on peamiseks eesmärgiks droonijuhtimistarkvara ja põhimõtteid. Droonid tootmine on muutunud aina lihtsamaks aga see, kuidas neid lennutada, parves toimima panna ja õpetada drooniparvi keerukate olukordadega toime tulema. Sellest kõneleb Lennuakadeemia lennundustehnika osakoona juhataja Karl-Erik Unt. Saatejuht Marek Strandberg. [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm-temta)Eesti Lennuakadeemia on võtnud drooniarenduse põhjalikumalt ette. Kuigi peetakse võimalikuks ka droone ise ehitama hakata ning droonipilootegi koolitada on peamiseks eesmärgiks droonijuhtimistarkvara ja põhimõtteid. Droonid tootmine on muutunud aina lihtsamaks aga see, kuidas neid lennutada, parves toimima panna ja õpetada drooniparvi keerukate olukordadega toime tulema. Sellest kõneleb Lennuakadeemia lennundustehnika osakoona juhataja Karl-Erik Unt. Saatejuht Marek Strandberg. [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm-temta) https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/195799 Wed, 08 Jan 2025 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/195799.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf5264fa8ec84a93ae3fba7bc2243f8d78b2b4fb15c4515180b03335aeef763da97e55edf503b639806d94dde25c6a5dd34ddfd173a2dcbc44dd42c72b12af436a8a4610552605c8162bacb606f0bec572bf39f1b9780cdff4df7413c1762ae600726772bbf4cffa1ad43d75fb52e4e6a7141245345c1bc92e34381d35851f159fc8592ff6394852997a1153c3ccbba5d423 Inimeste harjumused süüa liha on väga sügavalt. Võimalik, et sügavamal kui lapsepõlves. Silri Rosenvald räägib saates lahti need põhjused, miks peab mitteloomset toitu vormima lihalaadseks. Need põhjused on päris teaduslikud. Loomade kasvatamine toiduks on keskkonnale koormav, vähemalt mahus, kui suurelt on see täna ette võetud ja juttu tuleb ka komistuskividest, miks seda muutust – minna üle mitteloomsele toidule – on nii raske läbi viia. Sirli Rosenvald on Toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse teadusjuht ja ühtlasi ka seenevalku toota plaaniva iduettevõtte Funki asutaja ja juht. Saatejuht Marek Strandberg. [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm-temta)Inimeste harjumused süüa liha on väga sügavalt. Võimalik, et sügavamal kui lapsepõlves. Silri Rosenvald räägib saates lahti need põhjused, miks peab mitteloomset toitu vormima lihalaadseks. Need põhjused on päris teaduslikud. Loomade kasvatamine toiduks on keskkonnale koormav, vähemalt mahus, kui suurelt on see täna ette võetud ja juttu tuleb ka komistuskividest, miks seda muutust – minna üle mitteloomsele toidule – on nii raske läbi viia. Sirli Rosenvald on Toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse teadusjuht ja ühtlasi ka seenevalku toota plaaniva iduettevõtte Funki asutaja ja juht. Saatejuht Marek Strandberg. [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm-temta) https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/184851 Wed, 01 Jan 2025 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/184851.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b6d2b483d8bc73e1548ec1c7931f7c715139854f9a304476581148760955eb44121e1764acd6645a886c6b17b688e16e201cb7fc7b8937e7ac2294b390ea25b80f5fc81d14440aebf6557355d752f9063b62c13bf671f80d803a94af317165d8b08cbaab87f7db680a23180674b599c18aff8bc427bc06e536093044e22f94b9f0 Brüsselis toimus 18-22 novembrini Euroopa vesinikunädal. Seal arutati selle üle, millised on majanduslikud ja poliitilised eeldused peavad olema täidetud, et vesinikust võiks saada oluline energiakandja nii Euroopas kui maailmaski. Tuleb välja, et asjad pole kaugeltki roosilised. Lähemalt räägib sellest Metroserdi vesinikusuuna juht Priit Ilomets. Saate teises osas kõnelevad H2Electro tegevjuht Henrik Hal ja sama ettevõtte tehnoloogiajuht Silver Sepp sellest, millised plaanid on neil enda arendatavate kõrgemperatuursete elektrolüüseritega. Tegemist on tehnoloogiaga, mis on võimeline kõrgtemperatuursest veeaurust (800 C kraadisest) elektrivoolu abil muundama vett vesinikuks ja hapnikuks. Kolme aastaga on H2Electro loonud udupeene tehnika vesiniku toomiseks. Kas nad kavatsevad seda ka patenteerida ja milline võiks olla sel moel toodetud vesiniku osakaal tulevikus? Saatejuht Marek Strandberg [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm-temta)Brüsselis toimus 18-22 novembrini Euroopa vesinikunädal. Seal arutati selle üle, millised on majanduslikud ja poliitilised eeldused peavad olema täidetud, et vesinikust võiks saada oluline energiakandja nii Euroopas kui maailmaski. Tuleb välja, et asjad pole kaugeltki roosilised. Lähemalt räägib sellest Metroserdi vesinikusuuna juht Priit Ilomets. Saate teises osas kõnelevad H2Electro tegevjuht Henrik Hal ja sama ettevõtte tehnoloogiajuht Silver Sepp sellest, millised plaanid on neil enda arendatavate kõrgemperatuursete elektrolüüseritega. Tegemist on tehnoloogiaga, mis on võimeline kõrgtemperatuursest veeaurust (800 C kraadisest) elektrivoolu abil muundama vett vesinikuks ja hapnikuks. Kolme aastaga on H2Electro loonud udupeene tehnika vesiniku toomiseks. Kas nad kavatsevad seda ka patenteerida ja milline võiks olla sel moel toodetud vesiniku osakaal tulevikus? Saatejuht Marek Strandberg [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm-temta) https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/184845 Wed, 18 Dec 2024 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/184845.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b676bffcbf863362567980dd1c87eea4d27b50bcd7c844b53d998dea6c40a359f623567e19a21c7f086dc5b9d76726d1e0a8d47588005c5cda30c958b7180a4a244fdb899a52d5c22dfa3fc90e0a0682f2456157d75f5a6ede55587600b7dae61f96dadf7c13ecef4ad525ae1c0295c902df0ec82e79f4d26b783f525ed62f60db Mikroskoopidest on nüüdisajal saanud väga keerulised seadmed, mille hinnadki sadades tuhandetes või miljonites. Selliseid tulebki teadlaste vahel jagada ja üheskoos neid ülal pidada. Teadust saab teha nende asjadega, mida saab mõõta, vaadata ja võrrelda. Bioloogiliste objektide kuvamisest räägib Tartu Ülikooli professor ja Eesti Biokuvamistaristu juht Allen Kaasik. Maailm vajab uusi organisme – rakuvabrikud on üks põhjus, miks neid vaja on. Rakuvabrikutest saaksime küll kemikaale, küll toitu aga ka mitmesuguseid ravimeid. Selleks, et seda teha saaks on vaja rakuprotsesse eksperimentaalselt ka uurida ja modelleerida. Kas on plaanis ka rakuprotsesse tehisaru abil kirjeldada? Sellest räägibki täpsemalt Tartu Ülikooli geneetikaprofessor Angela Ivask. Saatejuht Marek Strandberg Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.Mikroskoopidest on nüüdisajal saanud väga keerulised seadmed, mille hinnadki sadades tuhandetes või miljonites. Selliseid tulebki teadlaste vahel jagada ja üheskoos neid ülal pidada. Teadust saab teha nende asjadega, mida saab mõõta, vaadata ja võrrelda. Bioloogiliste objektide kuvamisest räägib Tartu Ülikooli professor ja Eesti Biokuvamistaristu juht Allen Kaasik. Maailm vajab uusi organisme – rakuvabrikud on üks põhjus, miks neid vaja on. Rakuvabrikutest saaksime küll kemikaale, küll toitu aga ka mitmesuguseid ravimeid. Selleks, et seda teha saaks on vaja rakuprotsesse eksperimentaalselt ka uurida ja modelleerida. Kas on plaanis ka rakuprotsesse tehisaru abil kirjeldada? Sellest räägibki täpsemalt Tartu Ülikooli geneetikaprofessor Angela Ivask. Saatejuht Marek Strandberg Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/184842 Wed, 11 Dec 2024 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/184842.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b60d8cf8f0451d282b762fe521e4189cd5e11bc889568a30b6a0d5ca258fee3c0496bbdad270cd844db85cc28d9f8ac7314165bfd82da71f005266c03eb8256a9a5788f687db3e9e68da17fcd2433280c341382f825a1bcebed5c43519a549de48ac0edce155ef93108fdb8b726668d516bf164a269ad531d50ff1ce8d95a5a469 Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi teadusarvutuste keskuse juhataja IT arendusjuht Ivar Koppeli kureerida on ka ühisöös valminud superarvuti, Soomes Kajaanis paikneva hiiglasliku LUMI-nimelise masina, Eestipoolne asjaajamine. Superarvutit ise ehitama hakata on jõukohane vaid väga rikastele ja neist rikkamatele. Meie peame omi töid tegema arukalt ja koostöös. Ivar Koppel kõnelebki sellest, mida me LUMI-ga teha saame ja ka sellest, mis LUMI järel tuleb. Inimgeograaf Tiit Tammaru räägib aga uuest observatooriumist, mis mõeldud inimeste liikumise ja käitumise vaatlemiseks. Omal ajal koos Rein Ahasega (1966-2018) panid nad aluse mobiilseadmeta asukohamääramisel põhinevatele inimgeograafilistele uuringutele. Mida me täna sellest observatooriumist näha saame, sellest saates juttu tulebki. Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi teadusarvutuste keskuse juhataja IT arendusjuht Ivar Koppeli kureerida on ka ühisöös valminud superarvuti, Soomes Kajaanis paikneva hiiglasliku LUMI-nimelise masina, Eestipoolne asjaajamine. Superarvutit ise ehitama hakata on jõukohane vaid väga rikastele ja neist rikkamatele. Meie peame omi töid tegema arukalt ja koostöös. Ivar Koppel kõnelebki sellest, mida me LUMI-ga teha saame ja ka sellest, mis LUMI järel tuleb. Inimgeograaf Tiit Tammaru räägib aga uuest observatooriumist, mis mõeldud inimeste liikumise ja käitumise vaatlemiseks. Omal ajal koos Rein Ahasega (1966-2018) panid nad aluse mobiilseadmeta asukohamääramisel põhinevatele inimgeograafilistele uuringutele. Mida me täna sellest observatooriumist näha saame, sellest saates juttu tulebki. Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/184839 Wed, 04 Dec 2024 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/184839.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b65847ace8c74f713192cbadf04b8ca0081231318ef56d2e6e631007bd3c72975f6aeb3abb39946800bf28d075789c712029390a1cc3f741b5039e63293d91523234032e6fdbf0c9d285dab618063e7de687f8d95c236f0538a8079f20c55c1ddec4e7f28b8fe8bd6c0b0785e8a5a07199376854f5285bec755a607e714ae65005 [](url)Materjaliteadlane Katriin Kristmann murrab oma pead sellega, kuidas kassikullast – rauddisulfiidist – päikesepaneel ehitada. See on tema doktoritöö teema. Ametis on ta aga Eesti Tudengisatelliidi sihtasutuse juhtimisega. Uued üliõpilaste tehiskaaslasedki plaanis aga käimas on omapärane võidujooks: kas enne tekkib meile lisanõudmisi nõudev kosmosseadus või jõuavad ehitatavad masinad enne veel orbiidile. Saatest saame teada ka seda, et miks on Eestis kosmoseteema ristatud sõjandusega? Ja lõpuks leiame vastuse ka sellele, et kas Eestis siis ikka on lõpuks kosmoseriigiks saanud või mitte. Aga vahepeal, leiab Kristmann, on enese arendamiseks vaja ikka kuhugi suuremasse kosmoseasutusse tööl minema. Et kogemusest pungil siis tagasi tulla. Saatejuht on Marek Strandberg. Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.[](url)Materjaliteadlane Katriin Kristmann murrab oma pead sellega, kuidas kassikullast – rauddisulfiidist – päikesepaneel ehitada. See on tema doktoritöö teema. Ametis on ta aga Eesti Tudengisatelliidi sihtasutuse juhtimisega. Uued üliõpilaste tehiskaaslasedki plaanis aga käimas on omapärane võidujooks: kas enne tekkib meile lisanõudmisi nõudev kosmosseadus või jõuavad ehitatavad masinad enne veel orbiidile. Saatest saame teada ka seda, et miks on Eestis kosmoseteema ristatud sõjandusega? Ja lõpuks leiame vastuse ka sellele, et kas Eestis siis ikka on lõpuks kosmoseriigiks saanud või mitte. Aga vahepeal, leiab Kristmann, on enese arendamiseks vaja ikka kuhugi suuremasse kosmoseasutusse tööl minema. Et kogemusest pungil siis tagasi tulla. Saatejuht on Marek Strandberg. Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/184836 Wed, 27 Nov 2024 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/184836.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b604f005ff7b310e352d53c144140bb19e0dc3bf064c420e3171d7d9ac825f3281667b9beaad842747bae0ab63e6c7917d1e49b91dde6e888994e051e8612271fcc0a530af4d99f88f7a1e4a8f23f1481f329688d7ce133d86b61049b88bd349df6175a48e516fd1a62a5b38da699ebb4f3e3fffc132f130570bb0ba4adffccfb7 Lennunduses nime teinud insener Margus Sammelsaar on tänaseks sügavamalt sukeldunud just kaitsetehnoloogiate loomisse. Ettevõtjana on aga paljudel puhkudel Eesti relvaseadus nagu müür ees. Nimelt tapvate masinate loomiseks peaks olema lube ei tea kui palju ja rahakott puuga seljas. Samas on meie enda vajadused just sellised, et selliseid masinavärke, mis vaenlastele tuule ja tule alla teevad, peaks suutma koha peal toota. Enamgi: Ukrainagi vajaks selliseid masinavärke rohkem, kui neile pakkuda jaksatakse. Aga kui seadused leebemad oleksid, kas meil siis insenere ikka jaguks? Saatejuht on Marek Strandberg. [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30).Lennunduses nime teinud insener Margus Sammelsaar on tänaseks sügavamalt sukeldunud just kaitsetehnoloogiate loomisse. Ettevõtjana on aga paljudel puhkudel Eesti relvaseadus nagu müür ees. Nimelt tapvate masinate loomiseks peaks olema lube ei tea kui palju ja rahakott puuga seljas. Samas on meie enda vajadused just sellised, et selliseid masinavärke, mis vaenlastele tuule ja tule alla teevad, peaks suutma koha peal toota. Enamgi: Ukrainagi vajaks selliseid masinavärke rohkem, kui neile pakkuda jaksatakse. Aga kui seadused leebemad oleksid, kas meil siis insenere ikka jaguks? Saatejuht on Marek Strandberg. [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30). https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/184833 Wed, 20 Nov 2024 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/184833.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b6a24d7442a6748127015f152d9d4cdd034df3ad6e8fd2b5bd1ebf172431f14798cdf304a6094b4bcc42b97d7951fd1dd6d511d12d7723c37e3f3d7745b5b0d92d65564c1bebd930dcab9cf7553929e662b8ecb6590f386786ac14f6a57efc890cda1053c391d084026c5c084ea39716ae33c04a52d0be4bfab6a44b9f502b860c **"Me ei peaks majanduskriisist väljumisel liiga lödilt käituma"**, just nii ütlebki ettevõtja Veljo Konnimois, Radius Maching asutaja ja juht ning insenerihariduse eest heaseisja. See «lödi» ei tähenda siinkohal muud kui seda, et me rahavajaduses liiga odavate allhangetega nõusse ei jääks vaid võtaksime ette keerukamaid ja ambitsioonikamaid asju, mida toota. Nende järgi on vajadust! Saates tuleb juttu selleks, miks me majanduse päris kasvatamisega alati poole peale jääme ja ei oska teha olulist käiku: üle kullata insenere ja lasta neil asjade loomisel võtmerolli mängida. Saatejuht Marek Strandberg [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30)**"Me ei peaks majanduskriisist väljumisel liiga lödilt käituma"**, just nii ütlebki ettevõtja Veljo Konnimois, Radius Maching asutaja ja juht ning insenerihariduse eest heaseisja. See «lödi» ei tähenda siinkohal muud kui seda, et me rahavajaduses liiga odavate allhangetega nõusse ei jääks vaid võtaksime ette keerukamaid ja ambitsioonikamaid asju, mida toota. Nende järgi on vajadust! Saates tuleb juttu selleks, miks me majanduse päris kasvatamisega alati poole peale jääme ja ei oska teha olulist käiku: üle kullata insenere ja lasta neil asjade loomisel võtmerolli mängida. Saatejuht Marek Strandberg [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30) https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/184830 Wed, 13 Nov 2024 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/184830.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b645cd6e4f2c382cee7c1ce5b457ff55414b1d1a485cd6af3882b152a8fec0358d6028a7ead4623fb2a60794816f5f97fd9b86ad08a06f9624032ba70b62a6d57ed1b8471d02369efd688dda8af31819a333b820b76c3cd62b87a1276afd01ff694fb82bf5e48bfceb4f939553a269dc7232ef9699e04e30b01ca28a4347a0e8a4 Seapuhku on "Kukkuvas õunas" koos lood sellest, kuidas looduses ei osata arukalt käituda. Tartu Ülikooli zooloog Egle Tammeleht räägib sellest, kuidas loodus suudab paljut ka ise reguleerida ning loodusgiidid Liina Steinberg ja Bert Rähni kõnelevad sellest, kui palju on Eesti looduses vaadata ja ka raha eest vaadata. Meil tuleks müüa ikka elusat loodust ja see ka pärast müüki ellu jätta, mitte kaubelda tapetud loodusega, mida tulevad ostma jahituristid. Saate lõpusosas räägib aga Ahhaa keskuse juhatuse liige füüsik Andres Juur sellest, kas tema paari aasta tagune ennustus, et Eestit võib tabada täilik pimedus – vaimupimedust pidas ta silmas – on täide minemas või on meil ikka lootust ka, et kooliharidus jätkuvalt õitseda saaks. Saatejuht on Marek Strandberg. [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30).Seapuhku on "Kukkuvas õunas" koos lood sellest, kuidas looduses ei osata arukalt käituda. Tartu Ülikooli zooloog Egle Tammeleht räägib sellest, kuidas loodus suudab paljut ka ise reguleerida ning loodusgiidid Liina Steinberg ja Bert Rähni kõnelevad sellest, kui palju on Eesti looduses vaadata ja ka raha eest vaadata. Meil tuleks müüa ikka elusat loodust ja see ka pärast müüki ellu jätta, mitte kaubelda tapetud loodusega, mida tulevad ostma jahituristid. Saate lõpusosas räägib aga Ahhaa keskuse juhatuse liige füüsik Andres Juur sellest, kas tema paari aasta tagune ennustus, et Eestit võib tabada täilik pimedus – vaimupimedust pidas ta silmas – on täide minemas või on meil ikka lootust ka, et kooliharidus jätkuvalt õitseda saaks. Saatejuht on Marek Strandberg. [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30). https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/184827 Wed, 06 Nov 2024 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/184827.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b6309db044703eb81ee927a9f7d18029243be03431c9368a534eaab94eca532d6690d6a5ca35ade4b88b85398914b5565d33918b4b5d72600049ce4588edd5d591d601e415fa5e13df38fb0cd56ad2722cc35ea3eced0f7d2f1eb36eb4070b156f3529adba3c4b8c0a1aeaaaaac5d5c23a34ab4f814557c7a5b8bc319d3c91b2ab Tartus gümnaasiumites ja Tartu Ülikoolis õpetav Joana Jõgela on õpetaja, kelle õpilased näevad paberõpikuid ja töövihikuid harva. Kõik puha digitaalne. Kuidas see võimalik on ja mida tuleb teha , et õpilaste teadushuvi tekkiks ja püsiks – sell kohta on Joana Jõegela nii mõndagi öelda. Saame saatest teada ka sellest, mida kujutab endast õpetajate karjäärimudel ja kui kaugele sellega jõutud on. Saatejuht Marek Strandberg [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30)Tartus gümnaasiumites ja Tartu Ülikoolis õpetav Joana Jõgela on õpetaja, kelle õpilased näevad paberõpikuid ja töövihikuid harva. Kõik puha digitaalne. Kuidas see võimalik on ja mida tuleb teha , et õpilaste teadushuvi tekkiks ja püsiks – sell kohta on Joana Jõegela nii mõndagi öelda. Saame saatest teada ka sellest, mida kujutab endast õpetajate karjäärimudel ja kui kaugele sellega jõutud on. Saatejuht Marek Strandberg [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30) https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/184824 Wed, 30 Oct 2024 09:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/184824.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b61e746b95e6fbc7978e790a47ab772f2119dff08efc9b2caa061e5b54d9facd7a1d82dc0eaedf137649e33fd7a99639cdef93f63cdf83359e19a39ccb206f49da3000eb55e4f932e974bc3a2a1ed5b9017066c60307023773f01d9cf304d0d9a1c2481b1902bd430e863922137051405e28db84cca4a97d9c239cf69f2c568b6a Oktoobri keskpaigas toimus Viljandis Eesti Inimgeneetika ühingu korraldatud kahepäevane eestikeelne geneetikakonverents. Nagu tavaks anti selgi korral välja ühingu elutööpreemia, mille said geneetik Tõnis Timmusk, kes on ka saates külas. Tema sihikindel töö on viinud meid lähemale raskete ajuhaiguste põhjuste ja võimalike ravivõtete leidmisele ning kümned doktorid ja magistrid on tänaseks ta laboris oma kraadid kaitsnud. Saate teises osas kõneleb Tallinna Tehnikaülikooli e-tervise professor ja Ida Tallinna Keskhaigla teadusjuht ning radioloog Peeter Ross sellest, mis ootab meid ees e-tervise vallas. Ka saame teada, et võib olla, et seni kogutud terviseandmetega on võimalik-et üsna vähe peal hakata. Nende kogumisel on tehtud mitmeid apse, mida kõrvaldada ei pruugi õnnestuda. Samas on e-tervise tulevik paljulubav, kui õigesti edasi minna. Saatejuht Marek Strandberg [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm)Oktoobri keskpaigas toimus Viljandis Eesti Inimgeneetika ühingu korraldatud kahepäevane eestikeelne geneetikakonverents. Nagu tavaks anti selgi korral välja ühingu elutööpreemia, mille said geneetik Tõnis Timmusk, kes on ka saates külas. Tema sihikindel töö on viinud meid lähemale raskete ajuhaiguste põhjuste ja võimalike ravivõtete leidmisele ning kümned doktorid ja magistrid on tänaseks ta laboris oma kraadid kaitsnud. Saate teises osas kõneleb Tallinna Tehnikaülikooli e-tervise professor ja Ida Tallinna Keskhaigla teadusjuht ning radioloog Peeter Ross sellest, mis ootab meid ees e-tervise vallas. Ka saame teada, et võib olla, et seni kogutud terviseandmetega on võimalik-et üsna vähe peal hakata. Nende kogumisel on tehtud mitmeid apse, mida kõrvaldada ei pruugi õnnestuda. Samas on e-tervise tulevik paljulubav, kui õigesti edasi minna. Saatejuht Marek Strandberg [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm) https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/184821 Wed, 23 Oct 2024 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/184821.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b6664d83ac6d4d3db6b70030139621999f862e075abc1eb4eb005b30993def4b5750afeb76330b6eecf7d5aca13d0f2aad1db009d83df9467226f3eb18a848396427741d8dfaa1a780ac090629986a7301e9af4bdba63b8bb6eda35e37436e4d0d72feff376fe9d9e523825b365b17b925821b4677a88251252c39e04dbccd13ba Saate esimeses osas räägib Icosageni siirdemeditsiini suuna direktor Tanel Mahlakõiv sellest, millisel moel on võimalik organismi oma rakke välja õpetada selleks, et tappa organismi elama asunud vähkkasvajat. Rakuravi, mille hinnaks on USAs oma pool miljonit dollarit, võiks Eestis taskukohasemalt kättesaadavaks muutuda. Saate teises osas räägivad füüsikaprofessor Raivo Jaaniso ja meditsiiniprofessor Pille Taba, kuidas väljahingatavast õhust onn võimalik leida molekule, mis reedavad tekkivaid raskeid ajuhaigusi – Parkinsoni ja Alzhemieri tõbesid. Saatejuht Marek Strandberg. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga]( https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm).Saate esimeses osas räägib Icosageni siirdemeditsiini suuna direktor Tanel Mahlakõiv sellest, millisel moel on võimalik organismi oma rakke välja õpetada selleks, et tappa organismi elama asunud vähkkasvajat. Rakuravi, mille hinnaks on USAs oma pool miljonit dollarit, võiks Eestis taskukohasemalt kättesaadavaks muutuda. Saate teises osas räägivad füüsikaprofessor Raivo Jaaniso ja meditsiiniprofessor Pille Taba, kuidas väljahingatavast õhust onn võimalik leida molekule, mis reedavad tekkivaid raskeid ajuhaigusi – Parkinsoni ja Alzhemieri tõbesid. Saatejuht Marek Strandberg. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga]( https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm). https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/184818 Wed, 16 Oct 2024 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/184818.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b6aaac783eb29d43931acf1ca7eb44d377929c4b75a0f72cb3682b0ed6fae48e11d0e6d28c708891c3890e5778152018000b8c7993df890d1a2d4864f332eacdb3b1066ad0ba584835bbf211acbaf1d71b4d50978ed16dcf6c926caec68607f97661d62a421515bd5fe83fdb8ca57b0f92b715f0128979dd861b49a83752d52dc6 Saates on külas Joosep Pata, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist (KBFI), kes räägib oma töödest CERNis ja sellest, kuidas ta tehisaru kasutades osakesi otsib ning mida uut on plaanis teha Šveitsi ja Prantsuse piiril olevas tuumauurimiskeskuses. Tuleb välja, et vana asi tehakse veelgi paremaks ja osakestefüüsika võtmeküsimuseks on jätkuvalt Higgsi Boson. Joosepi KBFI kolleeg, Raivo Stern, võtab aga jutuks selle, kuidas nüüdisajal magnetid valmistataks ning ka selle, kui lihtne ja samas keeruline on neid taaskasutada. Saatejuht Marek Stradberg. Saade valmib [koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm).Saates on külas Joosep Pata, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist (KBFI), kes räägib oma töödest CERNis ja sellest, kuidas ta tehisaru kasutades osakesi otsib ning mida uut on plaanis teha Šveitsi ja Prantsuse piiril olevas tuumauurimiskeskuses. Tuleb välja, et vana asi tehakse veelgi paremaks ja osakestefüüsika võtmeküsimuseks on jätkuvalt Higgsi Boson. Joosepi KBFI kolleeg, Raivo Stern, võtab aga jutuks selle, kuidas nüüdisajal magnetid valmistataks ning ka selle, kui lihtne ja samas keeruline on neid taaskasutada. Saatejuht Marek Stradberg. Saade valmib [koostöös Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm). https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/184815 Wed, 09 Oct 2024 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/184815.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b67a2b1ebf311dd4179f6c167b64485e5c564e5f8da53a9dbe74fa973bcf545d1750d1d2528b1f70bbda977e9de3c142d45181f15adc93c4d215300aacfda4297176e1e03ee37ea4f9641fad32151f85a7c9c43dcce468494c774b7820146dc10840e51e0dd4e241a8e51f2ccf9237ef9cd0c31ac6aa274f9fdca65b4a4eafd65f Uus tööstus põhineb uuel termodünaamikal – elektronide liikumise termodünaamikal. Elektrolüüsil saab õhust haarata süsinikku (see on seal süsihappegaasina) ja muuta seda vähemalt kolme sorti süsinikuks. Sellega tegeleb Eesti üks lubavamaid tehnoloogiaidusid UpCatalyst ja seda toetab KeeMilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi õpetlaste tegevus. Igas elektriauto akus on sada kilo grafiiti ja pikas perspektiivis seda Hiinast loota (kust see täna pärineb) pole põhjust. Arutamegi saates selle üle, kas Eestist võib saada uue musta kulla läte maailma energeetikatööstusele. Saatekülaline Gary Urb, UpCatalysti asutaja ja juht. Saatejuht Marek Strandberg Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm)Uus tööstus põhineb uuel termodünaamikal – elektronide liikumise termodünaamikal. Elektrolüüsil saab õhust haarata süsinikku (see on seal süsihappegaasina) ja muuta seda vähemalt kolme sorti süsinikuks. Sellega tegeleb Eesti üks lubavamaid tehnoloogiaidusid UpCatalyst ja seda toetab KeeMilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi õpetlaste tegevus. Igas elektriauto akus on sada kilo grafiiti ja pikas perspektiivis seda Hiinast loota (kust see täna pärineb) pole põhjust. Arutamegi saates selle üle, kas Eestist võib saada uue musta kulla läte maailma energeetikatööstusele. Saatekülaline Gary Urb, UpCatalysti asutaja ja juht. Saatejuht Marek Strandberg Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-teadus-ja-arendusprogramm) https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/184812 Wed, 02 Oct 2024 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/184812.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b6edca2daeaf390d87c7c97f135bf06d082418e2531254a190b4384938df17b8e1b579c87c2883ec79a0ff38c0ba09facdc509966e3420661a42398c7355a1f973aa99270f69a1a0bcdaf2f55152ec6c6dde8aa87325b2d593371891378121d07793e38f823fc58fac1db00b9d5d4b2203d897161a340b8849863a23e944596d34 Arstikutse on ihaldatud, kuid nii mõnigi õpingutega lõpusirgele jõudnu loobub valikust. Saates uurimegi, kui palju ja millised infosüsteemid saaksid arstide tööd paremaks muuta. Saame ka teada, kas uue suurema haigla ehitamine – nagu täna see plaanides on – saaks üldse parandada meditsiini kvaliteeti või on lahendused mujal. Neist mujal olevatest lahendustest – andmetest ja nende analüüsimisest, tehisaru kasutamisest ja muust – me räägimegi. Saatekülaliseks on Põhja Eesti regionaalhaigla kestliku arengu teenistuse juhataja Priit Tohver.Arstikutse on ihaldatud, kuid nii mõnigi õpingutega lõpusirgele jõudnu loobub valikust. Saates uurimegi, kui palju ja millised infosüsteemid saaksid arstide tööd paremaks muuta. Saame ka teada, kas uue suurema haigla ehitamine – nagu täna see plaanides on – saaks üldse parandada meditsiini kvaliteeti või on lahendused mujal. Neist mujal olevatest lahendustest – andmetest ja nende analüüsimisest, tehisaru kasutamisest ja muust – me räägimegi. Saatekülaliseks on Põhja Eesti regionaalhaigla kestliku arengu teenistuse juhataja Priit Tohver. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/184809 Wed, 25 Sep 2024 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/184809.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b6b3ebdcf63d2d86fac3a9d92d958553c67ae3829986d553d9ae7b7358a8bc6f37ec7a5e9abc0277c4f75b8db1068ff8dfb5c9707ef3f27abd2639f9007a5d2daf754b0b3b9b5662e8c1518299bf2fae639fcc57af8b39d1a5c79cdb112e732b132657920999f9f8ca1be3a12c7741894b6e9d36f142d1baa3399859bf165712c7 https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/184806 Wed, 18 Sep 2024 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/184806.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b6bcef11e1d603b8bf786384f8d1aed4878700ff6209e44680ddea3cc2c59619e907960ffebd245837f37d9e1be98701d3072ac1a326c2ebc52cc5ea2c92930f090f09e497ecfa90b8be5c080fcb91d23a5228fe7165cbae1ec7e2d3c06879ae9400a967b83925be3c676d4794540fbb9ff7e3059297d56dc411c5849e3563ef71 Palju vaidlusi ja hämmastust tekitanud kliimaseadus eeelnõu näib üle sõitvat nii mitmestki riikidevahelise õiguse põhimõtetest. Kas me ikka saame elda sel moel, et maailma päästvad tehnoloogiad tuleksid kunagi määramatus tulevikus? Ja kuidas me küll selle uue seadusega oleme vamis prügi teitse riikide vaiba alla pühkima? Saatekülalised Eestiaa Looduse Fondi keskkonnaekspert Maia-Liisa Antpon ja Keskkoonaõiguse Keskuse õigusekspert Triin Jäädmaa. Saatejuht Marek Strandberg.Palju vaidlusi ja hämmastust tekitanud kliimaseadus eeelnõu näib üle sõitvat nii mitmestki riikidevahelise õiguse põhimõtetest. Kas me ikka saame elda sel moel, et maailma päästvad tehnoloogiad tuleksid kunagi määramatus tulevikus? Ja kuidas me küll selle uue seadusega oleme vamis prügi teitse riikide vaiba alla pühkima? Saatekülalised Eestiaa Looduse Fondi keskkonnaekspert Maia-Liisa Antpon ja Keskkoonaõiguse Keskuse õigusekspert Triin Jäädmaa. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/184803 Wed, 11 Sep 2024 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/184803.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b67d45732e42a4e709fc8db19f49197050d8769bc9b817c10c91f3a935602096d7bd58e6fc843b1eb31f0f403380b16d30e40cf52e9bed058320126561db5a970d935a5799241ce8940dbc26ca1850ef6e8193fa9f826f4b19a2bc78ef9349fa4072f3a90a85477a1a9093adf739ae3c6442bc3ca30fa6f59902b660804b4ad8da Täna ei lagunda vesinik enam terasmahuteid – neid lihtsalt ei kasutata – ja lisaks ei rända kütuseelementides olevad haruldased metallid ka kõige kaduva teed vaid on taaskasutatavad väga suures ulatuses. Vesinikuenergeetika liiderriigiks on Euroopas muutumas Holland – räägime sellest, et miks. Saatekülaliseks on KBFI vanemteadus ja vesinikenergeetikaettevõtte PowerUP asutaja ja juht Ivar Kruusenberg. Saatejuht Marek Strandberg.Täna ei lagunda vesinik enam terasmahuteid – neid lihtsalt ei kasutata – ja lisaks ei rända kütuseelementides olevad haruldased metallid ka kõige kaduva teed vaid on taaskasutatavad väga suures ulatuses. Vesinikuenergeetika liiderriigiks on Euroopas muutumas Holland – räägime sellest, et miks. Saatekülaliseks on KBFI vanemteadus ja vesinikenergeetikaettevõtte PowerUP asutaja ja juht Ivar Kruusenberg. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/184800 Wed, 04 Sep 2024 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/184800.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b62a9ac27d4eae8cb1b5ff53b9486843ee314dd678b079b1ff8d9546a55fc33c9f4dd3bee3c03f609ca7b06117eebd9e9d8d316608f51288ea7c3ae9fe2420c674bd591cbde71ac2c638145ba3d1e9ee23f372b5beda6932235a483afed133379566941754f820594d3a2fb1fa3cab890a1d907bfd8887faa78fbb863072e91e5f Tallinna kiirbi peaarst Raul Adlas räägib sellest, mida kujutab endast kiirabitehnoloogia. Saame teada kiirabi ajaloost ja ka tulevikust. Millisel puhul üldse on põhjust kiirabi kutsuda ja kas üldse on olemas kiirabi valeväljakutseid? Kas üksinduses ja ärevuses on põhjust kiirabi poole pöörduda? Saatejuht Marek StrandbergTallinna kiirbi peaarst Raul Adlas räägib sellest, mida kujutab endast kiirabitehnoloogia. Saame teada kiirabi ajaloost ja ka tulevikust. Millisel puhul üldse on põhjust kiirabi kutsuda ja kas üldse on olemas kiirabi valeväljakutseid? Kas üksinduses ja ärevuses on põhjust kiirabi poole pöörduda? Saatejuht Marek Strandberg https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/184797 Wed, 28 Aug 2024 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/184797.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b6684f2e20e2b2262d97488e958b8ce9faa2eee71d9d4ba186da3b9e4387b82672868800be08b1b198159540c236a1f636ef444a2174aade5e3be1a1f41d47e45563ec52ab4efa2e66b23b94c37531fa1d61a704c89ea15cf3b49a59d9cd73a662dda4a50348f4d2854f01c30b49ddfa06cc709aa42501ed4645ea418a393a6648 https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/184794 Wed, 21 Aug 2024 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/184794.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b647057eab6bfd8a69dc5c107ddb5f93cb40603ebb4d71cb4aba9fa073db981c8664bea4424b541d41ba6ac763d9ce85f8a45c31663125da38c690694c207794567c56bb209faa76aeaa475ee26a36a1dd4aa2f9dc555deb9d1458d5d30411fde930e8df6d4772a6c424cf85a0fe406c3af384f58a4f60f276b760cbfe58a2ec22 René Mõttus, Edinburgh'i ja Tartu ülikooli psühholoogiaprofessor selgitab, millest tuleneb inimese rahulolu ja räägib sellest, et on möödapääsmatu luua teaduspõhised hindamisvahendid, et inimesed saaksid teada, milline on nende isiksus ja kuidas saaks seda vajadusel peenhäälestada. Enamgi: täna on olemas arusaam sellest, kuidas tõepoolest end hinnates leida parimad tegevused, mis inimesele sobivad nagu vältida neid, mida tehes justkui liiv hammasrataste vahel krigiseb. Saatejuht Marek Strandberg.René Mõttus, Edinburgh'i ja Tartu ülikooli psühholoogiaprofessor selgitab, millest tuleneb inimese rahulolu ja räägib sellest, et on möödapääsmatu luua teaduspõhised hindamisvahendid, et inimesed saaksid teada, milline on nende isiksus ja kuidas saaks seda vajadusel peenhäälestada. Enamgi: täna on olemas arusaam sellest, kuidas tõepoolest end hinnates leida parimad tegevused, mis inimesele sobivad nagu vältida neid, mida tehes justkui liiv hammasrataste vahel krigiseb. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/184791 Wed, 14 Aug 2024 08:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/184791.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b68244a627166c27fbd62d6546a2f61f2c95011baf2f15133aa88564669d641d5aed3652edd7feed6fa6f3541e6834d59256666543ef252fc3166411fa14cfc22e16ae056f5ae783a1dd7d5ae32aa67a2c475a4ada62971bda213e807a84fd0867f20ff20e31f2fac6bd6e3fa9b9f75b53801c49360be54205680b7a9c96ffdfaa Vetrinaar Ain Starast räägib sellest, millisel moel on lemmikloomadega seonduv Eestis muutunud ja sellest, millised ohud ja riskid on lisandunud ka seotud selelga, et metsloomadki on hakanud rohkem linnades liikumas. Saatejuht Marek Strandberg.Vetrinaar Ain Starast räägib sellest, millisel moel on lemmikloomadega seonduv Eestis muutunud ja sellest, millised ohud ja riskid on lisandunud ka seotud selelga, et metsloomadki on hakanud rohkem linnades liikumas. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/183451 Wed, 24 Jul 2024 11:19:40 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/183451.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b6a4450b951d11c572a78545a16bfd55ea2754c473a8bed6d29cac68c3c9b9fa4234e45350ac54b509f571e47afa302b28aeb3e19f87feca059dc4549af927a39354d50539cb695e204445679f0097fdbf56edc2e24ae4631a2ff0ea73cd62459805c1b4941ea26fd2e77483bdf673fabb36c451263909fbe84fbd75f84ec07f39 Kukkuv õun: kukkuv-oun_2024-07-23Kukkuv õun: kukkuv-oun_2024-07-23 https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/180776 Tue, 16 Jul 2024 18:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/180776.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b66b10915f91d527bb6e9d32525fbd886de04a9cf65279c02b858db6f2cbc3b6829075303c741e207f6ccc8d1c47f159a6eb1783c3cc94d1082a7ec7ed65af23784e4b1033bf84255bed36676434912d44b6b0a6d4282c3002f16504700068c4237b0d842d2d7db801d6b6a61d2cf140489c9bc9276b9a1bd8841f281d6a9bca55 https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/180773 Tue, 09 Jul 2024 18:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/180773.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b6a049bb7c2cb8464e8429c72aac2660da4b5e1adbd803dc9fd13ba87896b8e6d4d016665f6fde32d03ba4709de2b42b7f337718fd81d8b60884537df83f44bb5985d3075292b1fc8c04386de73df3df8003371faed8938909ec4aa06cc5687224db52e6a00246ea7497c3d20742a1dd81956e38eba4f385b2bba190395b76fcaf https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/180770 Tue, 02 Jul 2024 18:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/180770.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52fe61c10ff3cf66985fd31f945a8ac7b618dd442a457ecf46e1d600f2e2febd6156a235ca8a66a27e666f199babd357dfb9aacd6b9d82049613574a6703d4da285b80f80d4d2b313c7991a7ae64f5179d758b3d39d80b1ef59fb4906e5a2d9cd031f55b59fc1203ce97fa3a0331443f7d6054a1d67c1be203220acb3508d636a0e62deff0c507d7fb1e9b64a176d52efe 2024. aasta koolieksamite puhul võttis Haridus- ja Noorteamet kasutusse suure hulga meelevaldseid tehisintellektseid «otsustajaid» ja nendelt saadud väidete alusel tühistati nii mõndki eksamitulemused. See asjaolu on enam kui häiriv. Saatekülalise Priit Hõbemägiga arutleme selle üle, kus on tehisaru rakendamise piirid ja milline on see võimalik ohutu ulatus. Saatejuht Marek Strandberg.2024. aasta koolieksamite puhul võttis Haridus- ja Noorteamet kasutusse suure hulga meelevaldseid tehisintellektseid «otsustajaid» ja nendelt saadud väidete alusel tühistati nii mõndki eksamitulemused. See asjaolu on enam kui häiriv. Saatekülalise Priit Hõbemägiga arutleme selle üle, kus on tehisaru rakendamise piirid ja milline on see võimalik ohutu ulatus. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/166490 Tue, 25 Jun 2024 18:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/166490.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52914becb5c4b4ab38b675cca50f2aa366a0ea92919153f0167ca1c0cfa1bb2dc12e1837a4f0a3ccc07f753a1af83773fb49b5734918351727fe668423f1e8af75efdcc79080986e4efdb908f76cea8490ca85c4382f07327ade124ae749a8f45d93a9c90e3ebf9961647014385b264a196e0d2c2080ef1ac209abbb4687c059380357454843a56f66b31b7675aad3475d Teadusagentuuri juht Anu Noorma, füüsik ja ettevõtja Kaupo Voormansik ja õpetaja ka kasvatusteaduste doktoriõppur Helene Uppin arutavad selle üle, millised on võimalused Eestis teha karjääri teaduses ja kui kerge või raske see on. Kas me peame end kogu aeg kellegi teisega võrdlema või on aeg hakata nö oma teed minema? Teaduses ei ole kõike juhtivat kätt vaid teaduses peab igaüks ise oma uksed avama ja teod tegema. Arutleme ka selle üle, kas kasvatusteadused vajavad erilisemat tähelepanu, kuna neist näib sõltuvat väga palju, milliseks inimesed kujunevad. Saatejuht Marek Strandberg.Teadusagentuuri juht Anu Noorma, füüsik ja ettevõtja Kaupo Voormansik ja õpetaja ka kasvatusteaduste doktoriõppur Helene Uppin arutavad selle üle, millised on võimalused Eestis teha karjääri teaduses ja kui kerge või raske see on. Kas me peame end kogu aeg kellegi teisega võrdlema või on aeg hakata nö oma teed minema? Teaduses ei ole kõike juhtivat kätt vaid teaduses peab igaüks ise oma uksed avama ja teod tegema. Arutleme ka selle üle, kas kasvatusteadused vajavad erilisemat tähelepanu, kuna neist näib sõltuvat väga palju, milliseks inimesed kujunevad. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/166488 Tue, 18 Jun 2024 18:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/166488.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52914becb5c4b4ab38b675cca50f2aa36640b700bc7dfc8fd069d4d5d3ed3691b4004992c8dcd5089e06aacb4390d5f93a02cdbca4c3d976ba37e6f7ca4441d0229814fe63ceeb8a1dbce31c21932ee67c0e8196d919083b9d89aa3e8bc4429638cb5db377d20630cb969caf3bb6b9fdadfd34754e2ce4d2564cb6d31d02179d30e157511eadb88091bfe4c507695f6395 Kiviajal ei ehitatud siinkandis linnu, nii nagu tegid kütid-korilased tänase Lõuna Türgi aladel. Küll aga olid siingi oma kogunemiskohad ja need võisid olla muistsete matmispaikade juures. Need ehk olidki iidsed kogunemiskohad ja ärikeskused. Tartu Ülikooli arheoloogia kaasprofessor Mari Tõrv räägib sellest, milline oli kiviaegne ja hilisem eluolu ning kui tavaline oli toona ka surm. Saame teada, mida inimesed toona teha võisid ja oskasid. Tuleb välja, et teame toonaste inimeste kohta üsna paljutki. Saatejuht Marek Strandberg.Kiviajal ei ehitatud siinkandis linnu, nii nagu tegid kütid-korilased tänase Lõuna Türgi aladel. Küll aga olid siingi oma kogunemiskohad ja need võisid olla muistsete matmispaikade juures. Need ehk olidki iidsed kogunemiskohad ja ärikeskused. Tartu Ülikooli arheoloogia kaasprofessor Mari Tõrv räägib sellest, milline oli kiviaegne ja hilisem eluolu ning kui tavaline oli toona ka surm. Saame teada, mida inimesed toona teha võisid ja oskasid. Tuleb välja, et teame toonaste inimeste kohta üsna paljutki. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/166486 Tue, 11 Jun 2024 18:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/166486.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52914becb5c4b4ab38b675cca50f2aa366462dd986d02c9b42c880a3e9a7df45fdce3a525c30f05cdba014a48d4cc2f4ccd4c2deec21c2909b5f041e17c31bcd62b8e7286e5455f19e38614d8d0ac637e3197451aa8dfc9d383d9407f09ab8d17b046bde5736df8610037a25af792414e8b83c36bee71d5b84883a847fb6002c40125785dac61fe36e069489df0bca7731 Tartu Ülikooli teadus Ivar Zekker uurib, kuidas toime tulla aina kasvavate ravimjääkidaga, mis inimestest looduskeskkonda jõuavad. Aastaks 2030 peavad reoveepuhastid neid juba eemaldama hakkama. Millised on tehnoloogiad, mis seda teha aitaksid ja kui palju neist ainetest õnnestuks kinni püüda? Kas haiglad ja hoolekandeasutused vajaksid eraldi reoveepuhastid – sealt tuleb ju enamus ravimijääkidest? Saatejuht Marek Strandberg.Tartu Ülikooli teadus Ivar Zekker uurib, kuidas toime tulla aina kasvavate ravimjääkidaga, mis inimestest looduskeskkonda jõuavad. Aastaks 2030 peavad reoveepuhastid neid juba eemaldama hakkama. Millised on tehnoloogiad, mis seda teha aitaksid ja kui palju neist ainetest õnnestuks kinni püüda? Kas haiglad ja hoolekandeasutused vajaksid eraldi reoveepuhastid – sealt tuleb ju enamus ravimijääkidest? Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/166484 Tue, 04 Jun 2024 18:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/166484.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52914becb5c4b4ab38b675cca50f2aa3666681f93a1e3d13f8e365742af9da5516b5951d353e627d8900fc6ca17e5782712d6ad8b219a58833fedfddd6414c6a809562d020da260620e8c8cf5342189eee875bfbd2d6b15c1a4f8e800cfa4cdbccba243f6857fb0f40177c89fda82d5b567f873e7bc51c2c04f75baa99276f5fe31c098529d41db6fe1d8a17d7d3abbaf3 Eesti Geoloogiateenistuse fosforiidivarude ja -kaevandamisega tegeleva projekti juht Lauri Joosu räägib, mida saadakse teada järgmise aasta lõpuks 6 miljoni krooni eest, mille Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on eraldanud fosforiidiuuringuteks. Uurime ka, kas midagi peale fosforiidi on ka me maapõues ja ka seda, milline on olukord maasoojuse kasutussevõtuga. Saatejuht Marek Strandberg.Eesti Geoloogiateenistuse fosforiidivarude ja -kaevandamisega tegeleva projekti juht Lauri Joosu räägib, mida saadakse teada järgmise aasta lõpuks 6 miljoni krooni eest, mille Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on eraldanud fosforiidiuuringuteks. Uurime ka, kas midagi peale fosforiidi on ka me maapõues ja ka seda, milline on olukord maasoojuse kasutussevõtuga. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/166482 Tue, 28 May 2024 18:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/166482.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52914becb5c4b4ab38b675cca50f2aa36658314764b05306dbc6f599722b0cd8135562cc3b071262522658064dcaf792e8ec4fd9e47b0b91c26375cdfec4a740b79d3b17e69e9fc5549164a4dc43b31b0dc668590fa46f38ccaebee05cd21d7fa507628ee8a5ab199b3a5c460d5848fbdd4f6beef1fac2c9cb239f1a46b95d93cb3d2598cb7bd69cf563a05222ffda61ff Tartu ülikooli professorid Maris Laan ja Margus Punab räägivad oma avastusest, mille nad tegid, kui ledsid geeni, mis põhjustab meste viljatust. Räägime ka viljatusest laiemalt ja selle võimalikest põhjusest. Arutame ka selle üle, miks väikse sündimusega maailmas on rahvaarv kasvav ja kuidas võiksid arvult hääbuvad kultuurid ja rahvad oma sündimust kasvatada. See lahendus polegi teab-mis keeruline. Saatejuht Marek Strandberg.Tartu ülikooli professorid Maris Laan ja Margus Punab räägivad oma avastusest, mille nad tegid, kui ledsid geeni, mis põhjustab meste viljatust. Räägime ka viljatusest laiemalt ja selle võimalikest põhjusest. Arutame ka selle üle, miks väikse sündimusega maailmas on rahvaarv kasvav ja kuidas võiksid arvult hääbuvad kultuurid ja rahvad oma sündimust kasvatada. See lahendus polegi teab-mis keeruline. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/166480 Tue, 21 May 2024 18:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/166480.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52914becb5c4b4ab38b675cca50f2aa366461b44d7c83229990b76ddaa1deda8d51ad52b356a1049872bb8b9ced9cdcd4c98bd35ea42f2d60205a24fbbba09057fe6225117838eda9c8366ef943142204403ef013777e531b29993856161ea8baca05646fdcc2246376d1f064019f8080e77aa54598444208f9c7d00d692c6a2d61dcc542d319d371090c6dc963e5bd400 Eesti Metsloomaühingu juhatuse liige Katrin Idla avab põhjused, miks on vaja metsloomi aidata, kui and inimese tõttu kahju saavad ja selgitab ka millistel põhjustel metsloomad linnades viga saavad. Eesti Metsloomaühingus on ühtekokku paarsada vabatahtlikku, kes aitavad iga-aastaelt umbes seitset tuhandet hätta sattunud metslooma. Saatejuht on Marek Strandberg.Eesti Metsloomaühingu juhatuse liige Katrin Idla avab põhjused, miks on vaja metsloomi aidata, kui and inimese tõttu kahju saavad ja selgitab ka millistel põhjustel metsloomad linnades viga saavad. Eesti Metsloomaühingus on ühtekokku paarsada vabatahtlikku, kes aitavad iga-aastaelt umbes seitset tuhandet hätta sattunud metslooma. Saatejuht on Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/166478 Tue, 14 May 2024 18:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/166478.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52914becb5c4b4ab38b675cca50f2aa3660b38969d5d396c7c0d625561c2e146dbfc7b76ee46a2e1e518dd9d30ef5d6117c0767446ed42ccb7d7bfc1ae409066c4842f599782c980290a3c3b535ec4f9571ce93ef2ec476c1129a4b7849a01e391b9e6c84fb9ea508876c763f626d640a359639980143a16413f261d3d31c007e12c984dbe7212a600b51541ed926c3e59 Vabariigi president andis äsja noore IT teadlase preemia Tartu Ülikooli rakendusliku keeleteaduse suunajuhile Liisa Rätsepale. Saates teemegi juttu sellest, kaugele on Eesti keele tehnoloogia arenenud ja mida uut seal tehakse. Saatejuht Marek Strandberg.Vabariigi president andis äsja noore IT teadlase preemia Tartu Ülikooli rakendusliku keeleteaduse suunajuhile Liisa Rätsepale. Saates teemegi juttu sellest, kaugele on Eesti keele tehnoloogia arenenud ja mida uut seal tehakse. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/166476 Tue, 07 May 2024 18:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/166476.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52914becb5c4b4ab38b675cca50f2aa36628f9ef3893b33ba7b07384846112fa2354e071eb9b38a30623f7dc3c85a186733ab2978759cf8f696c366b08dc5235b9638f3aaaa78a71060b7d0eef8b3d0b38be4fd10acbd9f26b18944875b4cf3d2f5e72bf2d124795841f3905f95e8dff42902a05b225ecc40c1a2ba23f7e6cb72c287f7ef02fd6d8507e606d31d96b4684 Saates osalevad Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse tegevjuht Erle Rikmann (endine Sotsiaal- ja Välisministeeriumi teadusnõunik), Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora ja ETAGi poolt teadusmobiilsuse valdkonnajuht Allan Padar. Saates tuleb juttu sellest, millised on üldse teadlaste ja lihtalt kõrgelt haritud inimeste Eestisse tuleku võimalused ja kes siis siia tulnud on. Saatejuht Marek Strandberg.Saates osalevad Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse tegevjuht Erle Rikmann (endine Sotsiaal- ja Välisministeeriumi teadusnõunik), Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora ja ETAGi poolt teadusmobiilsuse valdkonnajuht Allan Padar. Saates tuleb juttu sellest, millised on üldse teadlaste ja lihtalt kõrgelt haritud inimeste Eestisse tuleku võimalused ja kes siis siia tulnud on. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/166474 Tue, 30 Apr 2024 18:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/166474.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52914becb5c4b4ab38b675cca50f2aa366d31d9fdf74ca5850a530bf2972233be8b92fa242c9a27f431508021cb52487afcf7490db7d0d6c71fb216c76530ea7c069dfd6bf0d2f86d340765667f7def6a27a8d388f9b478e90a68796f9e437bbdd3348748ced66e5199d1d806175cefdc01fd3388aba4b5d4342bbdc73fd2aa2268ca6432d12b6f055991e3035077a3e21 https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/166472 Tue, 23 Apr 2024 18:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/166472.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52914becb5c4b4ab38b675cca50f2aa3666f74b077eb0030af596ee70b173de6732c183695f6dd79a27d9501d597766917497d2f5d72997a90cd31dd216e57ba8e478d1f3fe183cb669aa38a81cd0e0de2dfeda5765b90a0358af64985838794f09f14eeee2487e59823313eb38804b7f12ad9f54c612b6aa39765925bf790bbf1d7226cf33cddee039cdc56ae45f1d610 Euroopa Inimõiguste Kohus rahuldas Švetsi naiste kaebuse oma riigi vastu, mis ei olevat piisavalt teinud, et sammu pidada kliimamuutuste vähendamise vallas. Uurimegi saates seda, kas heast kliimast on saanud nüüd siis uus inimõigus nagu ka seda, kas kliimapoliitka ja julgeolekupoliitika on ikka eri asjad või mitte. Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kertu Birgit Anton kõneleb ka sellest, miks Euroopa Inimeõiguste Kohus ei rahuldanud lähedasel alusel Portugali noorte ja Prantsusmaa ühe endise linnapea kaebusi. Saatejuht Marek Strandberg.Euroopa Inimõiguste Kohus rahuldas Švetsi naiste kaebuse oma riigi vastu, mis ei olevat piisavalt teinud, et sammu pidada kliimamuutuste vähendamise vallas. Uurimegi saates seda, kas heast kliimast on saanud nüüd siis uus inimõigus nagu ka seda, kas kliimapoliitka ja julgeolekupoliitika on ikka eri asjad või mitte. Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kertu Birgit Anton kõneleb ka sellest, miks Euroopa Inimeõiguste Kohus ei rahuldanud lähedasel alusel Portugali noorte ja Prantsusmaa ühe endise linnapea kaebusi. Saatejuht Marek Strandberg. https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/166470 Tue, 16 Apr 2024 18:00:00 +0000 false https://router.euddn.net/ee48a606287cd62e4bebc554be984f3a/full/full/show-episodes/166470.mp3?c=8000&ddnt=947d5d1e6cc34bcea8794ffab29acf52914becb5c4b4ab38b675cca50f2aa366a2d5fde344ba4a23b0e853218953cbc284c0882240f55a8be1294dbfa024becd5cbce8de70c8a24597a58a6e0cd6e3018c76d577fc3540877f5bc6fc7dba219af73164461687ba578855ddd0be3958cf8b57dbf7a1e3dc635a967cc739342a67eb1d57c25ae2b69fb47b0b457a790a70f0aa10e3e27a957ddfd9bafff6271341 Tartu ülikooli bioinformaatika professor ja akadeemik Jaak Vilo räägib sellest, mis toimub me kõrgharidusmaastikul ja ennekõike doktoriõppega. Hullemad ajad olid kümnendi eest ja praegu ronitakse august välja, mainib Vilo. Ametnike arvates peaksid doktorantuuri lõpetama kõik, kes sinna astuvad – see on aga utoopia. Kui Eestis tehti valmis Skype oli vist üks inimene ehk selles vallas oma doktoriväitekirja kaitsnud. Tänane olukord on märkimisväärselt parem, aga kaugelt mitte ideaalne. Mida öelda neile, kes küsivad, et miks me koolitame doktorikraadiga inimesi, kes siin iial õpetama või töötama ei hakka? Ahjaa: siis saate ka teada, mis on nende inimeste ametinimi, kes tehisaru õpetavad. Saatejuht Marek Strandberg.Tartu ülikooli bioinformaatika professor ja akadeemik Jaak Vilo räägib sellest, mis toimub me kõrgharidusmaastikul ja ennekõike doktoriõppega. Hullemad ajad olid kümnendi eest ja praegu ronitakse august välja, mainib Vilo. Ametnike arvates peaksid doktorantuuri lõpetama kõik, kes sinna astuvad – see on aga utoopia. Kui Eestis tehti valmis Skype oli vist üks inimene ehk selles vallas oma doktoriväitekirja kaitsnud. Tänane olukord on märkimisväärselt parem, aga kaugelt mitte ideaalne. Mida öelda neile, kes küsivad, et miks me koolitame doktorikraadiga inimesi, kes siin iial õpetama või töötama ei hakka? Ahjaa: siis saate ka teada, mis on nende inimeste ametinimi, kes tehisaru õpetavad. Saatejuht Marek Strandberg.