Eesti suurim ettevõtluskonkurss Ajujaht  jõudis finaalini ning 02. mai otsesaates kuulutati välja selleaastased võitjad.

Advokaadibüroo Borenius on  Ajujahi pikaajaline toetaja olnud ning ka sel aastal osalesid meie spetsialistid meeskondade ettevalmistuses ning eripreemiana  annab advokaadibüroo Borenius kokkulepitud  mahus juriidilist konsultatsiooni kõigile kümnele Ajujahi poolfinaali pääsenud meeskonnale.

Sel aastal pälvis esimese koha meeskond Kids OS, kes töötas välja nutiseadmetel töötava operatsioonisüsteemi, millega vanem saab jälgida lapse liikumist ja tegemisi. Ajujahi patroon, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles auhinda üle andes, et edu saavutavad need, kes lahendavad mingit reaalset probleemi ja teevad seda hingega. “Kids OS jõudis Ajujahi võiduni seetõttu, et kolm noort isa nägid laste aktiivses nutitelefonide kasutuses ühest küljest ohte ja teisest küljest kasutamata võimalusi. Kuna olemasolevad süsteemid neid ei rahuldanud, otsustasid nad ise parema teha. Just sellist ettevõtlikku vaimu Ajujaht kannabki,” ütles Parts.

Teise koha sai vee joomist meelde tuletavat seadet arendav Jomi Interactive ning kolmanda koha laste dušiiste PESA. Telefonihääletajate lemmik oli mobiiliga kasutatav jalgrattaparkla Bikeep.

Rohkem infot konkurssi kohta leiab Ajuhjahi veebilehelt.

Meil on hea meel teada anda, et aastal 1998 nimetuse all „Luiga ja Partnerid“ asutatud advokaadibüroo on tänaseks nõustanud kliente Eestis juba 15 aastat ning arendanud koos Soome advokaadibürooga Borenius rahvusvahelise advokaadibüroode võrgustiku, kuhu  kuuluvad lisaks eelmainitutele bürood  Lätist, Leedust, Venemaalt ja New Yorgist.

Kui asutamisjärgsel sügisel töötas büroos 4 noort juristi, siis tänaseks on büroo töötajate arv pea kümnekordistunud ning on kasvanud Tallinna üheks suurimaks advokaadibürooks.

Advokaadibüroo Borenius partnerid on Sten Luiga, Jaanus Mody, Margus Mugu, Peeter Kutman, Priit Pahapill, Aivar Taro ning Karina Paatsi.

Büroo on aastaid toetanud Ajujahi ettevõtluskonkurssi ning  jaganud oma spetsialistide teadmisi start-up´idele.

Seoses juubeliaastaga on advokaadibüroo Borenius partnerid otsustanud lisaks tavapärastele projektidele panna koos Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumiga õla alla Eesti osalemisele  55.ndal Veneetsia Biennaalil, mis avatakse külastajatele 1. juunil ning jääb avatuks läbi suve. 2014.ndal aastal  jõuab näitus ka Eestisse ja kodupublikul tekib võimalus sellega tutvuda KUMUs.

On üsna tavaline, et aeg-ajalt tekib vajadus teha muudatusi töötajatele teatavaks tehtud  tööajakavades kas siis tulenevalt tootmisprotsessi hädavajadusest, teise töötaja asendamisest või muul põhjusel, mida ajakava koostades ei saanud ette näha. Praktilisest vajadusest lähtudes tehtud kiire tööajakava muudatus võib aga tähendada, et kolleegi asendama või hädaolukorda lahendama nõustunud töötajal ei jää tööpäevade vahele minimaalset seadusega nõutavat 11-tunnist puhkeaega või jääb ta iganädalane puhkeaeg täiendava töövahetuse tõttu vastaval 7‑päevasel perioodil seadusega nõutavast 36-tunnisest miinimumist lühemaks.

Eelkirjeldatud läbimõtlematud tööajakava muudatused võivad kaasa tuua väärteomenetluse algatamise tööandja suhtes. Rahatrahv töö tegemise aja piirangu rikkumise eest on tööandja kui juriidilise isiku karistamisel kuni 1300 eurot ja rikkumise eest vastutava füüsilise isiku karistamisel kuni 400 eurot iga rikkumise eest. Kuivõrd Tööinspektsiooni nõuab oma kontrolli käigus tavaliselt tööandjatelt tööaja arvestuse dokumentide esitamist, on tööaja piirangutest mittekinnipidamisel väärteomenetluse algatamine vägagi reaalne.

Tööandja vastutust ei välista asjaolu, et töötaja oli graafiku muutmisega nõus, leppides seadusega ettenähtust lühemates puhkeaegades, või soovis ise suurema töötasu saamiseks täiendavaid ületunde teha, ületades seadusega lubatud ületunnitöö mahtu. Isegi olukorras, kus kaks töötajat lepivad omavahel kokku üksteise asendamises, ei ole välistatud tööandja vastutus, kui ta sellist asendust vaatamata töö- ja puhkeaja regulatsiooni rikkumisele lubab.

Eeltoodud artikkel ilmus ka Äripäeva rubriigis “Käsiraamatu autor annab nõu”, 25. märtsil 2013. a.

Heili Haabu on Äripäeva “Ettevõtja Käsiraamatu” kaasautor

“Isikut tuvastada võimaldavad kõnesalvestised on seaduse kohaselt isikuandmed. Seepärast peab ettevõtja telefonikõnede salvestamisel järgima kõiki seadusest tulenevaid isikuandmete töötlemise nõudeid.

Kõne võib salvestada vaid konkreetse, varem kindlaks määratud eesmärgi saavutamiseks. Mida täpsem ja selgem on eesmärk, seda väiksem on tõenäosus, et salvestamist peetakse ebaseaduslikuks. Vältida tuleb üldsõnalisi eesmärke. Mõistagi peavad eesmärgid olema õiguspärased.

Määratud eesmärgi saavutamiseks võib kõnesid siiski salvestada juhul, kui muude vahenditega pole võimalik seda teha. Näiteks kui eesmärk on fikseerida kliendi kaebus ja säilitada see kauba või teenuse puuduse kiireks kõrvaldamiseks, tuleks hinnata, kas sama eesmärki ei ole mõistlike jõupingutustega võimalik saavutada kõne kohta kirjalikke märkmeid tehes.

Telefonikõnesid võib salvestada vaid kõne teise poole, andmesubjekti nõusoleku alusel. Nõusolek võib sisalduda andmesubjektiga sõlmitud lepingus (näiteks kliendilepingus) või olla antud eraldi tahteavaldusena. Viimase puhul on soovitatav võtta isikult kõne alguses nõusolek alustatud kõne salvestamiseks. Keeldumise korral peaks isikul olema võimalik kasutada alternatiivset suhtluskanalit. Lepingus sisalduva nõusoleku puhul tuleb arvesse võtta, et üldiselt peaks isikul olema võimalik otsustada nõusoleku andmine eraldi lepingu sõlmimisest, s.t nõusolek ei peaks sisalduma üldtingimustes, mille puhul ei ole isikul läbirääkimise võimalust. Nõusoleku saamist peab tõendama kõne salvestaja. Salvestaja huvides on nõusoleku võtmisel määrata kindlaks ka kõik kõne säilitamise, kasutamise, salvestisele juurdepääsu võimaldamise jm seadusega nõutavad tingimused. Kõne salvestamine on lubatud tingimustel, millest on isikut teavitatud temalt nõusoleku võtmisel.”

Coca-Cola Plaza on 9930 ruutmeetrise äripinnaga suurim kinokompleks Eestis. Hoone rentnikuks jääb pikaajalise rendilepingu alusel 100 miljoni eurose aastakäibega Soome ja Baltikumi juhtiv kinode operaatorettevõte Finnkino OY läbi oma tütarfirma Forum Cinemas AS-i.

Meie töö kätkes kliendi nõustamist terve protsessi vältel. Sealhulgas tehingu objekti juriidilist auditit, müügi – ja rendilepingu koostamist  ning lepingutingimuste  läbirääkimisi.

Poolte kokkuleppel on tehingu hind konfidentsiaalne.

Advokaadibüroo Borenius poolt nõustasid tehingut partner Aivar Taro ja vandeadvokaat Triin Ploomipuu.

Eelmise aasta alguses tegi Euroopa Komisjon reformi läbiviimiseks konkreetse ettepaneku avalikustades kehtivaid norme asendama mõeldud määruse ja direktiivi eelnõud. Üle Euroopa kostsid koheselt protestihääled ja lendasid teravad kriitikanooled sõnumiga, et välja pakutud aktid mitte ainult ei jäta lahendamata probleeme, mille ületamiseks reform ellu kutsuti, vaid tekitab hulgaliselt uusi. Teravam osa sellisest kriitikast tuli muuhulgas end tehnoloogiataiplikuks pidavast Eestist.

Kriitika põhisõnum on, et Eesti ettevõtjatel on kavandatavast reformist palju kaotada. Seda eeskätt uute nõuete täitmise kulude suurenemise tõttu. Arvatakse, et mida väiksem ettevõte, seda suurem on proportsionaalselt halduskoormus ja sellega kaasnev kulu ettevõtjale. Meie valdavalt väikese ja keskmise suurusega ettevõtted saavad seega justkui suurima hoobi. Samuti rõhutatakse õigusabikulude eeldatavat kasvu kuna uues normiderägastikus orienteerumisel on tõenäoliselt vaja enam abi kui senise küllalt lihtsa ja lakoonilise seaduse alusel tegutsemisel.

Huvitav on siiski, et senine kriitika on tulnud peamiselt Andmekaitse Inspektsioonist ning mujalt avalikust sektorist. Erasektor ehk ettevõtjad, kelle igapäevast majandustegevust uus määrus eeskätt mõjutama hakkab, on seni jäänud suhteliselt tagasihoidlikuks. Sageli on vestlustes kuulda arvamusi, et ega päris täpselt ikkagi aru ei saa, miks ja kuidas see andmekaitseteema meid puudutab, eriti juhul, kui tegemist ei ole tegevusvaldkonnaga, mida rohkem või vähem otse tehnoloogiaga seotuks võib pidada.

On tõsi, et põhitegevust internetiavarustes läbi viivate ettevõtjate puutepunkt isikuandmete töötlemisega on sageli suurem ja nüansid keerulisemad. Samas on andmekaitse kasvanud tänaseks nii põhjalikult reguleeritud valdkonnaks, et ka näiteks masinatöösturitel, ehitusettevõtjatel või finantssektoril ei ole võimalust sellest mööda vaadata. See on nii juba ka täna, kuid reeglite karmistamise ja täiendamise tulemusena hakkavad ka traditsioonilisemates majandusvaldkondades tegutsevad ettevõtjad seda tugevamini tunda saama. Seetõttu oleks kasulik end ees ootavaga lähemalt kurssi viia.

Teemat selgitame lähemalt 26. märtsil Kaubanduskojas toimuval seminaril, kus on teemadeks:

• Andmekaitse – mis see on ja kuidas see iga ettevõtjat puudutab?
• Kuidas muudab andmekaitsereform õigusraamistikku Euroopas?
• Mida reformiga kaasnevad muudatused tähendavad ettevõtjatele Eestis?
• Praktilised näited regulatsioonide mõjust ja praegustest kitsaskohtadest.

Otsetee registreerumislehele

Meil on hea meel teatada, et Eesti Advokatuuri korralisel üldkogul 1.03. 2013 valiti advokatuuri uueks esimeheks vandeadvokaat Sten Luiga, kes on ka  Advokaadibüroo Borenius vanempartner.

Seed Forum Eesti tegutseb 2005. aastast. Igal aastal saadakse ainuüksi Eesti idufirmadelt ligi 40 avaldust pääsemaks Seed Forumi programmi. Soovijate hulgast valitakse investorite jaoks sobivamad, kes läbivad “Seed Forum-i raha kaasamise koolituse.” Pärast koolitust jääb sõelale umbes 1/3 ettevõtteid, kes pääsevad osalema investorkonverentsidel.

Seed Forum Eesti esindaja Rando Pärna: “Seed Forumi protsessi läbivate ettevõtjate kvaliteet tõuseb aastast aastasse. Tänu sellele leiab meie ürituse juurde tee ka aina suurem arv investeerimisvõimelisi eraisikuid ehk “äriingleid.” Samuti mitmeid rahvusvahelisi institutsionaalseid investoreid. Töötame tugevalt selle nimel, et need samad Eesti idufirmad saaksid võimaluse osaleda suurtel rahvusvahelistel Seed Forum investorkonverentsidel Moskvas, Londonis, Singapuris, Silicon Valley-s või veel 21-s sihtkohas üle maailma.”

Eestis aitavad Seed Forum-i programmi suure potentsiaaliga idufirmasid nomineerida Tehnopol, Arengufond, EAS, Tartu Teaduspark ja mitmed Eesti innovatsioonisüsteemi eestvedajad. Advokaadibüroo Borenius on Seed Forumi korraldust Tallinnas toetanud juba mõnda aega tervitades korraldajaid ja osalejaid büroos ürituse last minute briif´idel ja Follow-up koosolekuteks.

Reformi mõju ettevõtlusele selgitame teisipäeval, 26. märtsil kell 09.00-12.00 Eesti Kaubandus- Tööstuskojas, Toom-Kooli 17, toimuval seminaril.

Seminari läbiviijateks on Advokaadibüroo Borenius advokaadid Eestist ja New Yorgist. Seminaril räägitu praktilist poolt selgitab tehnokratt Peeter Marvet.

Jarno Vanto on Attorneys at law Borenius partner, kes on tegutsenud New Yorgis alates 2008. aastast, keskendudes peamiselt Soome arenevate ettevõtete nõustamisele äritegevuse käivitamisel ja laiendamisel USA turul. Ta on spetsialiseerunud  IT ja andmekaitse küsimustele, mis on järjepidevalt tähtsustuv toodete ja kaupade piiriüleses vahetuses.Ta on raamatu  “Data Protection Act in Practice/Henkilötietolaki käytännössä” kirjutatud Sanoma Pro jaoks Soomes, autor ja raamatu “International Privacy Guide” kirjutatud Thomson-Reuters´ile Ameerika Ühendriikides, kaas-autor.

	Ave Piik nõustab kliente infotehnoloogia, andmekaitse ja intellektuaalse omandi küsimustes. Avel on ka pikaaegne kogemus äriühingute ühinemiste ja omandamiste ning riskikapitaliinvesteeringute nõustamises, seda eeskätt tehnoloogia-, kommunikatsiooni- ja meediasektoris.

Peeter Marvet on Eestis hästi tuntud arvamusliider teemadel, mis omavad puutumust infotehnoloogiaga, sh turvalisus, andmekaitse, privaatsus ja veel paljud muud.

Seminari teemade käsitlus:

• Andmekaitse – mis see on ja kuidas see iga ettevõtjat puudutab?
• Kuidas muudab andmekaitsereform õigusraamistikku Euroopas?
• Mida reformiga kaasnevad muudatused tähendavad ettevõtjatele Eestis?
• Praktilised näited regulatsioonide mõjust ja praegustest kitsaskohtadest.

Seminari maksumus on Kaubanduskoja liikmele 20 eurot ja mitteliikmele 40 eurot, millele lisandub käibemaks.
Hinnas sisalduvad kohvipausid.

Registreerumise tähtaeg on 25. märts 2013.

Seminar toimub koostöös Eesti Kaubandus- Tööstuskojaga ja registreeruda saab kasutades  veebivormi lingitud lehe lõpus.

Lisainformatsioon ja registreerimine:

Jane Juhanson
Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Teenuste osakonna projektijuht
Tel: 604 0081
E-post: jane@koda.ee

Keegi meist pole eksimatu, olgu tegu siis bussijuhi, arsti või mõne teise töötajaga. Seega ei saa ettevõtte äriline tegevuskava tugineda eksimuste vältimisel. Küll aga saab ettevõtte kodukord reguleerida, millised sammud ette võtta, kui võimalik eksimus tuvastatud on. Laias laastus on võimalusi kaks – kas alati oma eksimusi eitada või analüüsida, kas ehk viga siiski tehti, ning kui jah, siis kuidas edasi toimida.

Kuni viimase ajani on tundunud, et ettevõtjatel on olnud võimalik võtta seisukoht, et süü puudub, kuivõrd tõenäosus, et kannatanu – inimene tänavalt – suudab ära tõendada, et just konkreetse ettevõtte töötaja on süüdi, oli pigem väike. Muuhulgas on sellisele arusaamale kaasa aidanud kõrged kohtukulud, nõuded ekspertiisidele, nõuded moraalse kahju ühikulisele tõendamisele, „arstide ringkaitse“ jms. Hiljutiste kohtulahendite pinnalt ei oleks ma selles järelduses enam nii kindel.

Ka meedia on kajastanud kaht hiljutist kohtuotsust, mis mind kirjutama ajendasid. Esimene kohtuasi algas sellest, et kuigi reisija bussis vigastada sai ning bussijuht sellele adekvaatselt ei reageerinud, eitas Tallinna Linnatranspordi AS igasugust süüd ning ei vastanud kannatanu hilisematele kaebustele. Kohus mõistis bussireisija kasuks ettevõttelt 15,000 EURi moraalse kahjuna. Teine kohtuasi oli SA Pärnu Haigla ämmaemanda vastu, kes raskes seisundis sünnitajale keisrilõike tegemata jättis, põhjustades sellega raskeid tervisekahjustusi nii emale kui lapsele. Kohus mõistis ämmaemanda kriminaalkorras süüdi ning mõistis haiglalt välja üle 20,000 EURi nii moraalse kui materiaalse kahjuna. Arvestades varasemat kohtupraktikat moraalse kahju väljamõistmisel, on tegu märkimisväärsete summadega. Kohtuotsused pole veel jõustunud. Mitmed kohtuasjad haiglate vastu on veel menetluses.

Kas Eesti liigub seega Ameerika õigussüsteemi poole? Nii ja naa. Ma ei näe, et meil niipea kiirabiautode jälitamisest, et sealt kliente leida, juristidele uus tööpõld tekiks. Samas näen ma selles, et me kõik oma tegude (sh eksimuste) eest vastutama peame, ainult positiivset.

Mida ettevõtjatel eeltoodust õppida oleks? Kuivõrd kriisid tulevad alati ootamatult, peaks eelnevalt olema koostatud juhis, millist tegevuskava täpselt järgida, kui potentsiaalne rikkumine päevakorrale tuleb. Muuhulgas tuleks paika panna, mida teha, kui sisemine uurimine koos õigusliku analüüsiga näitab, et viga tõenäoliselt siiski tehti. Primaarsena tuleks analüüsida, kas vea tunnistamine koos mõistliku valuraha maksmisega ei oleks kokkuvõttes kõigi aega ja raha säästvam võrreldes hilisema potentsiaalse kohtuvaidlusega koos sellega kaasneva negatiivse meediakajastusega.

Olukorras, kus kaotamise risk on suurem võitmise omast, ei tohiks reeglina olla mõtet lõpmatuseni vaidlemisel. Ärilisel tasandil taandub riskide hindamine adekvaatse kindlustuskaitse hankimisele. On raske leida põhjendatud argumente, miks ettevõtted, kes keskmisest kõrgema riskiga valdkonnas tegutsevad, oma riske maandama ei peaks.