Marika ja Tomi rännak

Häid jõule!

2015-12-23T20:41:00.002+02:00

Kui Marikaga „pikal reisil“ käisime, siis tähistasime jõule Indias muuhulgas sissekandega blogisse (vt: http://marikatom.blogspot.com.ar/2008/12/hid-jule.html). Päkapikumütsid peas ja teeistandus meie ümber laiumas. Kurtsime muuhulgas jõulutunde puudumise üle. Heheh:).

Sedakorda jõulude ajal Argentiinas olles on tunne sama: El Bolsoni väikelinnas valitseb praegu kevad, roosid õitsevad ja päike paistab. Viiteid talvepühadele teevad vaid lumised mäetipud, mis siit kohvikuaknast kenasti kätte paistavad.

Kuna kõikidele sõpradele eraldi ei jõua oma jõulusoove edastada, siis läkitan ka sedakorda omad tervitused blogi kaudu.

Arvan, et parim kingitus lähedastele on ühiselt veedetud aeg ja koos saadud emotsioon. Mõnus on mõelda tagasi kõigile neile aasta jooksul toimunud toredatele istumistele, maailmaparandusjuttudele, trillile-trallile, ühistele väljasõitudele, läbielatud kultuurisündmustele, mitmele vingele sutsakast reisile.

Suured tänud Teile kõigile selle eest! Kummardan sügavalt ja südamest, et olite olemas.

Panen Teile ühe käegakatsutamatu jõulupaki ka kaasa. Põimisin nimelt kokku youtube playlisti oma 2015. aasta muusikalistest lemmikleidudest:

Youtube playlist: 2015

On tuntud tõsiasi, et muusikamaitse ei kuulu vaidlemisele - selle nimel tuleb kakelda! Ja ma ei oska seda seletada, kuidas muusikal on sedavõrd suur vägi minu üle. Ma vaevu suudan viisi pidada, ma ei mängi mingit instrumenti, aga jah, muusika võib mu katuse ikka päris lendu viia. See, et minu puhul on tegemist lüürikuga, iseloomustab ilmselgelt ka lisatud valik muusikast. Lood ise pole kaugeltki kõik 2015. aastast, aga sellesse nimekirja said nad seetõttu, et avastasin nad just mööduva aasta jooksul. Nii mitmegi loo juurde juhatas mind „kättpidi“ mõni mu sõpradest (loodan, et tunnete end ära!), teised lood leidsin ise mööda muusikalisi otsirännakuid. Mõned lood olid aga aasta jooksul nii nähtavad-kuuldavad, et mingist otsimisest ei saa siin rääkida.

Minu viimased kolm kuud reisimist on küll väga muusikavaeselt möödunud, kuna mu tähelepanu on olnud hoopis muudel asjadel. Sellel ajal muusikamaailmas toimunu pakub mulle avastamist ilmselt alles siis, kui olen tagasi Eestis. Siiski nimekirja tehes vaatasin üle kehtiva UK Billboard edetabeli ja avastasin, et Adele’l on uus lugu. Oktoobrist juba:D. Kuulasin korra läbi ja tundus, et rsk, meeldib. Seega panin väikse avansina sellegi sisse. Nimekiri pole muuseas juhuslikus järjekorras, vaid tuleb selle järgi, kuidas lood on youtube jõudnud, varasemad ees.

Eesti mehe kohta on mul silmad suhteliselt märja koha peal. Mitte et ma nüüd ohjeldamatult nutta tihuksin (arvan, et enamik sõpru pole mind nutmas näinudki!?), aga hingeliigutavad kaunid hetked on üks peamistest põhjustest, kui ma nutta tahan (ja võimalusel nutangi:P). Ka muusika pakub mulle selleks rohkesti ainest. Lõpetuseks tahakski soovida kõigile uueks aastaks, et neid hetki ikka jaguks kamaluga, mil saame ilu pärast pisaraid valada. See vabastab ja puhastab, ei ole vaja end tagasi hoida.

(foto tehtud Torres del Paine rahvuspargis Tšiilis - ehk siis sügaval lõunas kontinendi lõpus - mõni nädal tagasi ja tõsi, tegu on karikakardega)

Emban,

Tom

Üheteistkümnes päev. 4. detsember 2015

2015-12-18T15:00:00.000+02:00

Ärkan 6.30 äratuse peale laevaraadiost. Mnjah, neli pool tundi pole just mingi magamise rekord, aga tean, et poole tunni pärast algab hommikusöök ja kaheksast peame juba laevast lahkuma. Ajan end püsti, naudin viimast korda tõeliselt kuuma dušši (mis pole just seljakotiränduri argipäev) ja lähen laevatekile Ushuaiasse randumist vaatama.

Vesi on peegelsile ja Ushuaia linn näeb nii värske ja rohelisena. Olen vaid kampsuni väel ja vaatamata varasele tunnile (kell just sai seitse) pole väljas külm. Hiljem vaatan termomeetri pealt, et oli vaid viis kraadi sooja, aga kuna pole tuulepoegagi, ja ilmselt on Antarktikas ka veidi külmatrenni tehtud:P, siis tõesti tundub mõnus. Tekil on palju inimesi ja vaikides jälgitakse maalilist randumist.

Kaheksa midagi algavad viimased kallistused reisikaaslastega, lubadused kontakti hoida, külla tulla ja nii edasi. Sadamakail ootavad meid teejuhid, keda saame veel viimast korda tänada ja kõnnimegi juba tuttavate väravateni, mis meid sadama-alalt Ushuaia linna lubavad.

Sama kambaga, kellega siia 11 päeva tagasi Antarctica hostelist laevale tulime, vantsime hostelisse tagasi. Mina ja Anil jääme siia veel kaheks ööks, Mark sõidab täna õhtul edasi Buenos Airesesse. Rännakud jätkuvad, igal ühel omal moel. Selline kergelt tühi tunne on, samas ootab mind mõne päeva pärast juba ees sõit Tšiili ja see näib nagu täiesti uue reisina, mis ootamatult on sülle kukkunud. Tore on Ushuaias järjest perele ja sõpradele teada anda, et ekspeditsioon on edukalt lõpule viidud ja jagada oma elevust nendega, kes vahepealsetel päevadel on endast märku andnud. E-mailidest ja whatsapp sõnumitest läbinärimine võtabki kogu mu järgmised kaks päeva, lisaks asun internetti üles laadima oma lühivideosid, mis sõpru lõbustab, ja valikut fotodest, mida tõesti on palju. Ja blogipostitused, mida olen osati juba ekspeditsiooni käigus päevikuvormis kirjutanud, ootavad ülelugemist ja lihvimist.

Kuigi kaalusin võimalust, et olles tagasi Ushuaias, oleks tore ka mõnes siinses rahvuspargis ringi vaadata, jõuan päeva jooksul selgusele, et Antarktika reisi kokkuvõtmine ja oma järgneva elu korraldamine võtab mul need paar päeva siin rahulikult nii ära, et rahvuspargid jäävad järgmiseks korraks. Ei ole vaja kuhugi kiirustada, ei ole vaja karta, et ma millestki ilma jään – see teadmine teeb reisimise mõnusaks.

Antarktiliste kallistustega,

Tom

Kümnes päev. 3. detsember 2015

2015-12-17T16:00:00.000+02:00

Hommikul ärkan ja saan aru, et oleme juba rahulikemas vetes. Tegu on küll veel Drake väinaga, aga Beagle kanal ei ole enam kaugel ja paistab, et meri on siin ka juba rahulikum.

Öö oli aga päris pöörane. Kuna olin öö varem vaid mingi viis tundi maganud ja päevased suigatused olid ka sellised üürikesed, siis lahkun eelmisel õhtul baarist juba kell 22.30 ajal. Baar oli praktiliselt inimtühi juba tund aega varem. Toanaaber Mark, Julia, austraallane John ja hispaanlane Antonio arutavad veel maailma asju. Laev kõigub normaalselt, aga ei midagi erakordset. Kogunenud väsimus ja ilmselt ka merehaiguse tableti mõju panevad mind praktiliselt kohe magama, kui voodit näen.

Järgnevad momendid on aga nagu unesegase ja merehaige mälestus toimunust. Kusagil kella 1 ajal laev kõigub ühelt küljelt teisele nii kõvasti, et hoian peatsi äärest kahe käega kinni ja varbad olen surunud samuti voodiserva vastu. Kord tundub, et pea on suhtes kehaga nagu vastu maad, samas kui jalad on taevas ja siis jälle vastupidi. Õnneks meie kajutis on voodid sedasi, et kõikumine toimub pea-jalgade suunal, seega otseselt sellist tunnet ei ole, et järgmise lainega voodist välja veereks. Samuti ei aja sellised seljalihaste harjutusi meenutavad asendid südant pahaks.

Ühe sügavama kalde peale käib meie kajutis selline mürtsatus, mis paneb mind arvama, et mu toanaaber kukkus voodist välja. Unesegasena vaatan toas ringi, näengi, et tema voodi on tühi, aga teda ennast ei paista kusagilt!? Mingid asjad on põrandal maas, ei saagi aru, kas toanaaber on nüüd nende all või kukkus ta lausa kajuti uksest välja, kuigi tehniliselt peaks see võimatu olema. Unesegadus ja pimedus teevad asja segaseks, jõuan juba kergelt muretsema hakata, kui korraga astub kajutiuksest sisse toanaaber. Selgus, et ta oli nende suurte lainete ajal veel baaris olnud. Tohutu mürtsatuse põhjustas aga ümberkukkunud metalltool. Uinun uuesti.

Hommikusöögi lauas võib jälle näha inimesi, kes mitu päeva oma kajutitesse varjunud olid. Paljud neist pole ka kogu eelmise päeva söönud. Tore tunne, kui toit jälle rõõmu pakub. Mul endal oli ka eelmisel õhtul just söögilauas praadi oodates tunne, et kas ma ikka pean üldse sööma. Aga ootasin oma kana riisiga ära, sest uskusin, et vähemasti riis peaks küll üks turvalisemaid asju olema kergelt läikiva südamega süüa.

Kokkuvõttes mööduski Drake väina ületamine minu jaoks lihtsalt veidi unisena olemise ja pideva istumise tähe all. Eks taoline ootamine oli oma olemuselt igav, aga suureks kannatuseks oleks seda nüüd ka liig nimetada.

Jason, reisiagent Austraaliast (30ndates sell, tagasiteel merehaige), provotseeris meid samal ennelõunal küsimusega, et teades, mida tähendab Drake väina ületamine, kas me oleksime valmis uuesti Antarktikasse minema. Mõne reisija jaoks oli Drake väin tõesti suur katsumus ja kui neil oleks võimalus olnud, siis juba tagasi oleksid nad lennanud, hoolimata soolasest piletihinnast. Küsimus polnudki mitte rahas, lihtsalt enda organiseerimine Tšiili baasi, kust regulaarlennud Antarktika ja Tšiili vahel toimuvad, oleks logistiliselt olnud keeruline ja keegi meie laevalt reaalselt seda ette ei võtnud. Ehk siis enamik meist arvas, et kohe tagasi tõesti ei tahaks sõita. Ma ise olin ka nõus mõttega, et selline 11-päevane kruiis on tegelikult päris paras: ühtpidi kulub ca 5 päeva nagunii Drake väina ületuseks ära, samas on need 6 kuus päeva, mil normaalsete ilmaolude korral maale saab, just paras aeg, et erinevates oludes erinevaid asju näha ja kogeda, kuid ühel hetkel tekib juba kerge korduse tunne. Kui esimestel päevadel tormasime kõik iga jäämäge nähes tekile, siis viimastel päevadel mängisime samal ajal kaarte... Inimene harjub kõigega, ka loodusimedega.

Jason torkis edasi ja uuris nüüd, et arvestades, mida me tegime ja mida nägime, kas me arvame, et see ekspeditsioon oli oma hinda väärt. Mina jäin seisukohale, et ratsionaalses plaanis on selline reis ilmselgelt liiga kallis. Mõeldes, mida maailmas põnevat ja kui pika aja vältel teha saaks – ka reisida! – siis on Antarktika ekspeditsioon oma 10-12 päevaga kindlasti pöörase hinna eest. Või võtame näiteks autogi, millega sõidan - see maksab vaid poole selle reisi hinnast. Aga ma arvan, et nii ongi normaalne. Minu puhul vähemalt. Me kõik oleme valmis maksma selle eest, mis meid õnnelikuks teeb. Keda teeb auto, keda tunne jäämägede vahel maailma lõpus olemisest. Ehk siis otsus reisida Antarktikasse saab olla ainult emotsionaalne. Ja see emotsioon, mida mina siin tundsin, ei pane mind taga nutma ühelegi makstud eurole. Arvan, et valdav enamus reisijatest olid ekspeditsiooni lõpus sama meelt.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Keskpäeval oleme juba Beagle kanali suudmes ja siia me end ka ankurdame. Antarktika kruiisid varuvad tagasitulekuks alati veidi lisaaega, sest Drake väina ei tea kunagi ette, samuti soovitakse, et inimesed saaksid pärast suuremat raputamist end viimasel õhtul jälle normaalselt tunda, uuesti sööma hakata ja suudavad nii ehk viimast õhtutki tähistada, enne kui järgmisel hommikul Ushuaias jalad jälle maad puudutavad. Lisaks tuleb me laevale siia keskööks vastu loots, et see siis mööda Beagle kanalit Ushuaiasse juhatada.

Õhtul oli meil viimane olulisem kogunemine: teejuhid tegid kokkuvõtte reisist, seda nii pildimaterjali kui faktide mõistes ja tore, et kogu see info pandi ka kõigi reisijate jaoks CD-na kaasa. Samuti saime veelkord näha meid teenindanud personali, kes kõik pälvisid meilt suure-suure aplausi. Tõesti, meeskond oli väga tore ja me tundsime end igas mõttes heas kätes olevat. Oma tööd tehti sõbralikult ja muhedalt. Naeratus ja nali käis iga asja juurde, oli siis tegu teejuhi, tubade teenindaja, restorani personali, arstiga.

Lisaks anti meile igaühele tunnistus selle kohta, et panime oma jala Antarktika kontinendile. Laevakapteni ja ekspeditsioonijuhi allkirjad ning pitserid all puha! Kõik 87 reisijat kutsuti nimelisele kätlustseremooniale ja see võttis omajagu aega. Aga samas oli südamlik ja tore. Muuhulgas polnud paha veelkord üle vaadata, kellega sellist erakordset kogemust jagatud sai.

Nagu juba varem kirjutasin, oli reisijate seltskond kindlasti midagi, mis ületas mu ootuseid. Ei arvanud, et nii lahe punt kokku tuleb. Viimasel päeval oli ka palju kontaktide vahetust ja olen päris kindel, et nii mõnigi neist kaasteelistest jõuab ühel päeval mulle Eestisse külla. Ja vastupidi – mitu uut reisiideed said seemne, et ühendada huvitavate paikade külastus taaskohtumisega toredate inimestega.

Tunnistuste üleandmisele ja vahuveinile järgnes kapteni õhtusöök. Kapten, vanem tüürimees ja teejuhid olid sedakorda meiega samas laevarestoranis (varem sõid nad eraldi meeskonnale määratud söögiruumides), pearoana sõime Argentiina steiki, võtsime kokku oma muljeid.

Õhtust sai märkamatult öö ja pole mingi ime, et nii palju rahvast polnud baari tantsu lööma või lihtsalt sumisema tulnud ühelgi varasemal õhtul. Lõpupidu ju! Tooni andis küll selgelt noorem seltskond. Aga ka teejuhid, laevaarstist rääkimata, keda mina nimetasin juba varem ümber DJ-ks, sest arstina ma tema teenuseid ei kasutanud, aga tema playlist oli üle laeva parim. Jagatud rõõm ühisest seiklusest.

Tom

Üheksas päev. 2. detsember 2015

2015-12-16T16:00:00.000+02:00

Ületame Drake väina. Kuigi meri on rahulikum kui Antarktikasse minnes, siis on laeva üldruumid taas inimestest suhteliselt tühjad. Kõik tegelevad eluspüsimisega.

Ka mina söön oma viimased merehaigust leevendavad tabletid ja õhtul küsin laevaarstilt ühe tableti juurde. Homme oleme ka veel avamerel ja ilma ei julge ma siin läbi ajada. Üldiselt tunnen end hästi, aga kui hakkan pikemalt lugema või arvutiga tegelema, siis läheb süda pahaks. Pean selle peale lihtsalt mõnda aega silmapiiri jälgima ja rahulikult hingama. Aga veits nõme on selline süda-halb-piiri-peal olemine.

Kuigi jah, julgust on veidi juurde tulnud. Eile õhtu lõppes sellega, et meie teejuhid pidasid väikest pidu ja kusagil kella üheteistkümne kandis ühinesin nendega. 1. detsember on muuseas Antarktika päev, aga südaööst asuti tähistama juba teejuht Alejandro sünnipäeva. Minu kaasavõetud rumm, koola ja sidrunid leiavad tänuliku publiku, sest teejuhtide enda joogid on otsakorral ja baaridaam pani ka poe kinni, kuna kedagi lihtsalt polnud enam. Ehk siis praegu pole oma jookidega pidutsemine patt, rääkimata veel meeskonna seltsis.

Saan veelkord kinnitust, et meie teejuhid on väga äge seltskond. Kõik jäävad pärast seda ekspeditsiooni maale, osad teevad hooaja peale kokku 3-6 sarnast reisi, teised lähevad edasi järgmiste projektidega. Bioloogidest teejuhtidel on mandril rida teaduslikke projekte pidevalt pooleli.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Neile, kes suudavad laeval ringi käia, tehakse päeva jooksul mitu presentatsiooni teejuhtide poolt: Lida võtab kokku pingviinide elu, Alejandro käest kuuleme ülevaadet vaalade ja hüljeste elust.

Fred räägib oma 2005. ja 2012. aastal toimunud kahest pikast projektist, mille käigus ta Antarktikas talvitus, et teha teaduslikku tööd ja samas filmida BBC-le dokumentaalfilmi pingviinide elust. Dokumentaali nimi oli „Spy in the Huddle“ ja youtube’st leiab sellest palju imelisi kaadreid. Tegelikult lausa kogu filmi, aga see pole BBC poolt sinna pandud. Viitan BBC poolt üles riputatud treilerile (ühele paljudest) - https://www.youtube.com/watch?v=-NO8eMXVqlk - et mitte muretseda selle pärast, et kellegi teise poolt lisatud link kogu filmile mõne kuu pärast youtube’st maha võetakse ja link lakkab töötamast. Aga kui viidatud link avada, siis jõuab läbi youtube soovituste paljudele teistele klippidele samast filmist, seega jagub lustimist pingviinidega kogu õhtuks!

Tom

Kaheksas päev. 1. detsember 2015

2015-12-15T16:00:00.000+02:00

Hommikul püütakse meid läbi laevaraadio juba 6.30 tekile meelitada. Alates eilsest õhtust oleme võtnud suuna uuesti põhja ja meie viimaseks peatuspaigaks sel ekspeditsioonil on Deceptioni saar. Tegu on endise vulkaaniga, mille kraatris on nüüd merelaht ja mis avaneb merele vaid ühest kitsast vahest. Pealtnäha oleks tegu justkui atolliga. Kuna ilm on pilves ja hall, siis jätan vulkaanilahte sissesõidule kaasaelamise ära ja magan edasi.

Kella 8-st alustame zodiaakidega randumist Deceptioni saare sisemisele kaldale. Vaalapüüdjate lahes Port Fosteris asub terve rida siia vaalapüüdjate poolt ehitatud maju, tsisterne ja muud kola, mis vaalapüügi või uurimisjaamaga seotud. Norra vaalapüüdjad kasutasid neid ruume alates 1911 järgmised 20 aastat. Baas suleti 1931, kuna vaalarasva maailmaturu hinnad olid oluliselt langenud. Alates 1940ndatest võtsid britid vana vaalepüüdjate baasi kasutusele teadusliku uurimisjaamana. Ka viimane jäeti maha, kui 1967 saare moodustav vulkaan paugutama hakkas.

Väljas ulub tohutu tuul, sajab veidi lund ja ringiliikumine meenutab nüüd küll päris talve juba. Praegu tundub, et isegi lumi ei hakka kokku, seega peaksid väiksed miinuskraadid väljas olema. Mõned üksikud pingviinid komberdavad mööda randa ringi ja mõnigi neist otsib tuulevarju randa jäetud erinevate rajatiste taga. Rand on lumest vaba, kuid kauni rannaliiva asemel leiab siit musta laavatolmu, mõned väiksemad kivid pealekauba.

Ranna kvaliteedist ei jahvata ma siin niisama. Nimelt on meil siin võimalus Antarktika vetesse suplema hüpata! Kuna ilm on niru, tuul külm ja eks neid mahajäetud jaamasid on juba siin nähtud ka, siis kaupleme teejuhtidelt ujumise tunni võrra varem välja. Meie kambast on neli talisuplemisjanulist, kellega me end siis külmakarjatuste saatel riidest lahti koorime, paksudesse talveriietesse mässitud ja saarele väljasõidule tulnud kaasreisijad pealtvaatajateks, filmijateks ja kaasaergutajateks.

Kui oleme ujumisriided oma tohutute riidekihtide alt välja kaevanud, tormame vette. Hüppan pea ees puusadekõrgusesse jääkülma vette ja sööstan möirates veest välja. Kaldal tabab mind aga nagu mingi kuumarabandus – õhk tundub nii soe ja kuigi meie laevaarst on meil otse kaldal saunalinadega vastas, siis käterätti ma esmalt üldse ei võtagi. Adrenaliin on ilmselt nii üleval, et külm ei tule meeldegi. Ehk siis tegevuste kategoorias oli tegu kindlasti ühe kõrghetkega siin. Parim Antarktiline lõbustus, kahtlemata!

Kui kõik reisijad elusalt tagasi laeval:P, jätkame sõitu põhja. Pärastlõunal möödume uuesti Lõuna-Shetlandi saartest ja kuna meil on aega, siis tehakse meile väike üllatus ja antakse teada, et meid ootab ees veel üks maaleminek, sedakorda Greenwichi saarele, Yankee sadamasse. Oleme harjunud mõttega, et Deceptioni saar jäi meie viimaseks maabumiseks, mistõttu täiendav peatus tekitab reisiseltskonnas vastakaid tundeid – osad reisijad ei viitsi enam uuesti maalemineku riideid selga panna, osad otsustavad mitte minna, kui kuulevad, et saaksime jälle näha eeselpingviine ja lonthülgeid, osad kardavad külma või halba ilma jne.

Ise võtan süllekukkunud lisapeatust hea võimalusena Antarktikaga hüvasti jätta. See ujumisjärgne ärasõit oli nagunii selline ülepeakaela ja emotsioonidest tulvil, et mul ei tulnud siis kordagi pähegi, et ilmselt jääb see mul viimaseks korraks siin. Niisiis veedan järgmised paar tundi mööda Yankee sadama rannikut ringi luusides teadlikult kõike püüdes veel tähele panna ja oma reisi mõtetes kokku võtta. Väljas on vahepeal soe päike paistma hakanud ja sellest väljasõidust saab tõesti tore hüvastijätmine selle väga erilise kontinendiga.

Õhtusöögi ajaks oleme jõudnud Drake väina ja laev asub taaskord hoogsamalt kõikuma. Osad sõbrad loobuvad söögi ajal toidust ja varjuvad oma kajutitesse. Mina tunnen end jätkuvalt hästi, kuid alustan siiski Dramamine tablettide kuuriga. Kõik loodame, et Drake väin on seekord rahulikum. Järgneb...

Tom

Seitsmes päev. 30. november 2015

2015-12-14T16:00:00.000+02:00

Ärkan laevaraadio teadaande peale kell 6.30, mis tuletab meile meelde, et täna on meie hommikusöök juba kell seitse ja esimene väljasõit kella kaheksa. Olen maganud 5 tundi ja tunne on vähesest unest veidi hõre. Eile õhtul tegime meie kajutis väikese „kodupeo“. Kuna pool ekspeditsioonist sai eilsega läbi, rääkimata sellest, et tähistada tuli maailmarekordi püstitamist, oli pidu igati omal kohal:). Lisaks oli meil kõigil kaasas teatud kogus alkoholi, mille tarbimine baaris oleks lõhnanud halvasti ja rumal oleks see kõik ka tagasi maale tassida. Oma alkoholi kaasavõtmine ei olnud meie instruktsioonides otseselt keelatud - sellest polnud lihtsalt juttu - samas saime mõistagi aru, et nagu koduski ei lähe baari oma joogiga, siis sama siin. Kodupidu kujunes hoogsaks maailma parandamiseks ja juttu jagus poole kaheni. Uljamad jätkasid veel pärast tantsupeol baaris.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tänane ilm on pilves, sajab lund. Nagu ikka on väljas kerged plusskraadid ja lumi hakkab kenasti kokku (mõne jaoks lumi lausa pakkis:P).

Meie esimene maaleminek on Argentiina baasi Brown. Asub see Antarktika mandril (meie kolmas kontinendi külastus!) Paradiisi lahe kallastel. Browni baas on kasutuses üksnes suvel ja meie külaskäigu ajal pole seal kedagi. Või noh, see pole päris õige, sest eeselpingviinid on baasi ümber ennast kenasti sisse seadnud. Pingviinid juba tunnevad asja ja taipavad, et Antarktika keskkonnakaitse reeglite kohaselt peavad nad siin kartma ainult merileopardi, sest inimene neile juba liiga teha ei tohi.

Kõik on paksu valge lume all, nii majad kui pingviinide koloonia, selline ideaalne jõululaupäeva meeleolu valitseb siin. Kui maalemineku alguses saame alati väga ranged reeglid, kus me tohime kõndida, kellele teed anda ja mida mitte teha, siis sedakorda lubavad teejuhid meil veidi ulakamad olla. Nimelt ronime teejuht Lida järel mäele, mille jalamile baas on rajatud ja Lida eeskujul lasevad esimesed reisilised oma selja peal nagu kelguga alla (olgu öeldud, et hiljem näeme juba väga erinevaid tehnikaid – ka pingviinide moodi kõhu peal mäest alla sööstmisi). Värske lume tõttu peavad esimesed laskujad omajagu jalgadega lisatööd tegema, aga ajapikku hakkab rada juba väiksemat sorti liumäe mõõtmeid võtma. Minu vihmakilekas on päris hea alusmaterjal kiiremaks sõiduks ja teen ühest oma lõbusõidust ka hoogsa video:

Baasist asume zodiaakide peale ja teeme ringsõidu mööda Paradiisi lahte. Ilm pole kaugeltki kuigi soodne pildistamiseks – sajab lörtsi ja taevas on täiesti hall. Püüan seega rohkem silmadega pildistada, aga nagu ikka Antarktikas, hakkavad ühel hetkel käed sügelema ja teen video läbi jääsupi liustiku juurde sõitmisest:

Lisaks jäämägedele näeme dramaatilisi liustikke ja möödume kaljuseina varju rajatud kormoranide kolooniast. Kõik on ilus, aga tuule ja märja olemise tõttu hakkab külm. Õnneks lumesadu saab peagi otsa ja taevas hakkab märgatava kiirusega selginema. Viimasel pooltunnil saame võimsast liustikust ja lahest juba paremad vaated.

Tagasi laeva jõudes ootab meid kuum kakao ja see on külmunud kätele tõeline palsam. Võtan järjekordse kuuma dušši ja mälestus külmast kaob nagu vits vette.

Lõunasöögi järgselt asume teele Wilhelmina lahe suunas. Istun baaris ja vaatan üle hommikuse maalemineku fotosid. See tähendab omajagu peamurdmist, millised fotod jätta, millised kustutada, kuna jooksvalt saab kaugelt liiga palju fotosid tehtud. Korraga teatab laevaraadio meile, et laevast vasakul on näha mõõkvaalu! Keerame seltskonnaga ka oma pead aknast välja ja mida me näeme – mõõkvaal teeb veepinnal toreda hüppe! Selgelt on eristatavad vaala mustad ja valged laigud. Ja siis näeme veel uimesid siin ja seal ja mõne hetke pärast tekib veepinnale küürvaala seljauim. Vaatan, et siin läheb veits suuremaks vaalasupiks, seega tõttan tuppa fotoka ja väliriiete järele, et tekile asja lähemalt uudistama minna. Tekile jõudes on vaalad koha sisse võtnud meie laevaninast paarisaja meetri kaugusel. Jääb mulje, et mõõkvaalade ja küürvaalade vahel käib mingi võitlus, kuna kord on veepinnal ühed, siis teised, uimed risti-rästi, omajagu veevahtu jne. Loomad on siiski aga veidi liiga kaugel, et sellest möllust (millest suurem osa vee alla jääb) korralikult pilti saada.

Õhtuse briifingu ajal saame teada, et see, mida nägime, tähendas, et mõõkvaalad pidasid jahti pingviinidele, kes neile ohutute küürvaalade ümber ujusid. Mõõkvaalad püüdsid pingviine püüda, küürvaalad omakorda olid häiritud, et mõõkvaalad nende ümber sõeluvad, pingviinid ilmselt rabasid lihtsalt elu eest, et sellest supist eluga välja tulla.

Pärastlõunane tegevus on zodiaagisõit mööda Wilhelmina lahte Foyni sadama lähistel. Foyni sadam oli 20. sajandi alguses üks vaalapüüdjate baaslaagritest. Tänasel päeval on siin rannas paksu lume all mõned puust kalapaadid, samuti seisab siin madalikule jooksnud Norra vaalapüügilaev Governoren. Esimest korda näeme siinse väljasõidu jooksul ka seda, et Antarktika vetesse on tuldud purjepaadiga. Viimane on end ankurdanud vana laevavraki külge ja meie teejuhid on sellest väga häiritud. Selgub, et tegu on purjetajatega Prantsusmaalt ja neile loetakse sõnad peale, et nad ajaloolisi objektidega väärikalt ringi käiks (kuna neid nähti laevavrakil ringi turnimas).

Näeme ühtteist veel, aga üldiselt hakkab tunne tekkima, et asjad hakkavad vaikselt korduma. Tagasiteel laeva satume mööduva küürvaala peale. Isegi see ei suuda meid enam rabada. Fotoka järele haaraks, kui vaal üle paadi hüppaks:D. Tunnen, et oleme selles võluriigis juba veits rikutud.

Tom

Kuues päev. 29. november 2015

2015-12-13T17:00:00.000+02:00

Silmad lähevad varahommikul ise lahti, no minuga juba kord on lood nii. Kuna illuminaatori ees on kate, siis haaran kella järele ja saan teada, et see on täpselt 6. Kogu eilne päev oli pilves, sadas vihma ja lund läbisegi, seega ei julge väga ilusat ilma oodata. Kergitan aknakatet ja näen – paistab päike! Ma ei kõhkle hetkegi, kui juba riietun, kraban kaasa fotoaparaadi ja olen juba laeva baariruumis. Näen seal paari teistki varajast ärkajat, kellega saame jagada hasarti ilusa päeva alguse üle.

Oleme Dallmanni lahes Brabanti ja Melchiori saarte vahel (just-just, seesama Hargla raamatute kangelane!). Vees on palju merejääd - selliseid lamedaid jääkamakaid - mis saabuva suve jooksul vaikselt vees ära sulavad. Kuna külastame Antarktikat suvehooaja alguses, siis on merejääd veel päris palju näha. Selle taustal kõrguvad aga lumised mäed ja liustikud. Päikest on just täpselt niipalju kui vaja suurepärasteks fotodeks – taevasse jagub nii päikesekiiri kui pilvi, varjusid on just parajas koguses. Hommikune päike on alati värskust täis ja selline on ka mu meeleolu. Ülev.

Korraga näen suhteliselt meie laeva lähistel mingit kummalist kogu vees. Tean, et siinsetes vetes võib olla vaalasid, aga no nii väikse veepealse tüki järgi on raske aru saada, on „see“ vaal või mitte. Esimesed reisijad nägid vaalasid juba kolmandal ekspeditsioonipäeval, aga need olid suhteliselt kaugel laevast, jäämägede vahel. Ka mina käisin tookord tekil silmi pingutamas, aga vaalad jäid siis nägemata.

Peagi tormab tekile veel rahvast ja kõik on kindlad, et tegu on vaalaga. Tõsi, aeg-ajalt purskab veepinnal hulpivast „tükist“ väiksemat sorti veejuga üles, aga kõik näeb välja oluliselt suvalisem kui „filmis“:). Jõuan juba vahepeal uuesti pildistada jäämägesid ja lumiseid mägesid, kui märkan, et „tundmatu tükk veepinnal“ on edasi liikunud ja veepinnale kerkib imeline vaalasaba! Nagu fotodel! Just sel hetkel vajutan ka mina fotonuppu ja saan oma esimese tõelise vaalasaba foto (ja muuhulgas enda jaoks kinnituse, et tegemist on tõesti vaalaga). Tunnen, et misiganes ka täna juhtuks või ei juhtuks, päev on juba läinud korda!

Reisiseltskond on tänasel hommikupoolikul jagatud kahte gruppi. Mõlemad kannavad uhkeid vaalade nimesid: Orcas (mõõkvaalad) ja Humpbacks whales (küürvaalad). Mõlemaid vaalasid peaks hea õnne korral olema võimalik selles lahes kohata, kuigi praegu pole siin veel päris vaalahooaeg. Saan tekil teejuht Alejandro käest teada, et ka minu hommikune vaalakohtumine oli küürvaalaga.

Meil on siin eilsest tekkinud kindel grupp, kellega enamasti koos ühte paati end smuugeldame. Mõistagi oleme otsustanud kõik mõõkvaalad olla. Orcas paatkonnad (ehk siis esimesed 5 zodiaaki, igas ca 8 inimest) asuvad teele 8.30 hommikul ja kavas on zodiaagisõit mööda lahte. Meie paadi teejuhiks on Lida, minu lemmik, mõnusa arrogantse huumori ja vahetu olekuga.

Väljasõidu eesmärgiks on kohata vee-elukaid ja üllatus on suur, et vaalad ei lasegi end kaua oodata. Tegu on kahe küürvaalaga, mõlema suuruseks pakutakse 15-16 meetrit. Meile nad end küll täismõõdus näha ei paku, aga piisab juba uimest, mis veepinnale kerkib ja veejoast, mis õhku paiskub, kui nad pinnale hingama tulevad. Vaalad ujuvad kõrvuti, tulevad pinnale ja kaovad, nagu jumal juhatab. Suured elukad on meile nii lähedal, et kohati on tunne, et järgmise pinnaletõusuga võivad nad õhku paisata ükskõik millise meie zodiaakidest... Selline filmilik vaatemäng jääb aga nägemata, sest vaalad hoiavad meiega väärikat distantsi. Vaala kõige efektsemat osa, saba, saame näha ainult siis, kui suured elukad otsustavad sügavamale sukelduda ja siis sulpsab ka saba veest välja. Sedakorda saan uue ja efektsema foto vaalasabast jäämägede taustal. Olen oma fotograafiõnne üle veel uhkem kui hommikul.

Kogu väljasõit on pööraselt ilus. Vesi lahes on peegelsile, isegi veidi piimjas, lumiste mägede vahelt tõuseb lahele uduloor ja siis veel paitab kogu seda vaatepilti hommikune päike. Ümberringi valitseb lõpmatu tühjus. Antarktika on üks neist erilistest paikadest maailmas, kus tühjust on võimalik nii intensiivselt tunda ja see tunne on võimas. Elan läbi oma teise kõrghetke Antarktikas. Samal õhtul omi fotosid vaadates ei usu enam ise ka, et olime sellise maagilise hommiku tunnistajaks.

Võtame suuna jäämägede vahele ja näeme peagi, et ühel suuremal jääkamakal on kohad sisse võtnud hülged - krabihülged (ingl.k: Crabeaters Seals) saame Lidalt teada. Sellid on mõnusalt end lamedale jäätükile päiksevanni võtma seadnud. Meist nad välja ei tee, kuigi Lida kamandab meid madalat profiili hoidma, sest tegu olevat suhteliselt häbelike loomadega.

Meile antud 1,5 tundi saab märkamatult otsa. Laht on korraga täiesti udusse mattunud ja meie laev, mis asub lahe keskel, on nüüd täiesti nähtamatu. Me ei varja oma rõõmu, et saime olla varasemas vahetuses, kuna järgmiseks vahetuseks on nähtavus lahel praktiliselt kadunud. Teen Lidale nalja, et teine grupp kaebab reisikorraldaja ilmselgelt kohtusse sellise ebavõrdsuse eest (õnneks ei kaevanud, kuigi ilma vahe oli nii ilmne, et viisakaks peeti hiljem muljeid mitte väga vahetada:P).

Lõunaks teevad meie toredad laevakokad meile laevatekil asado ehk liha ja vorstide grillimise.

Söögist polegi veel rääkinud. No teeme seda siis nüüd siin. Pole vist mingi üllatus, et kui oled juba korra nii kalli kruiisi ostnud, siis reisikorraldaja tõesti hoolitseb selle eest, et toitu oleks alati rohkem kui tarvis ja ka selle kvaliteet oleks keskmist kõrgem. Eks ma muidugi mõõdan kõike oma seljakotiränduri mõõtskaala järgi, kes enamasti sööb tänavatoitu ja otsib üles kohalikud urkasööklad. Samas kiunusid siin mõnust ka need reisijad, kes laeva kõrgematel korrustel elasid, järelikult ei saanud söögid tõesti halvad olla. Hommikusöögiks oli meil reeglina rootsi laud, mis sisaldas nii inglise hommikusöögi koostisosi (munapuder, peekon, vorstid jne), erinevad müslisid ja helbeid pähklite, kuivatud ja värskete puuviljadega, võileiva materjali, sarvesaiu (medialunas Argentiinas), muid saiakesi. Lõuna- ja õhtusöök tähendas alati eelrooga (salat või supp), pearooga ja magustoitu. Kui soovisid söögi kõrvale midagi muud kui vett juua, siis see oli eraldi tasu eest. Kogu päeva oli baaris saadaval värsked puuviljad, kohv, tee, mate. Kella 17 ajal serveeriti lisaks veel baari õhtuoode, mis tähendas enamasti saiakesi ja küpsetisi. Seega tõesti, minu selle reisi söögiorgia toimus kahtlemata Antarktika ekspeditsiooni käigus.

Pärastlõunane väljasõit toimub Neko sadamasse. See on meie teine Antarktika kontinendi külastus. Neko sadam asub Advordi lahe kaldal.

Meie seltskonna jaoks on see maabumine veel üheks omapäraseks sündmuseks – nimelt kavatsevad meie ameeriklastest sõbrad, Ryan and Chelsea, siin püstitada maailmarekordi olles kõige noorem abielupaar (mõlemad 29-aastased), kes on pidanud avalikke kõnesid kõigil seitsmel kontinendil. Pole vist mingi üllatus, et Antarktika on viimane järjekorras. Kuna avalik loeng nõuab ka kuulajaid, siis meie kuus oleme selles tähtsas rollis. Guinessi rekordite püstitamisel on terve rida reegleid, nii nõuab seegi rekordi püstitamine, et maksame ka tasu koolituse eest. Käime igaüks välja sümboolsed summad (mul on näiteks Paraguai raha üle; infoks Mortenile ja teistele kollektsionääridele:P) ja see saab kenasti kõik fotodega dokumenteeritud.

Maabume ühise paadiga ja praktiliselt kaldal asuvad Ryan and Chelsea rääkima meile eesmärkidest ja nende saavutamisest. Hea suhtlemis- ja eneseväljandusoskusega sõbrad ei jää ka Antarktikas kõnepidamisega jänni. Jutt on sorav ja kergesti jälgitav, jutul on selge iva sees. Kõik on edasi antud ameerikaliku enesekindlusega:

Koolitus kestab vähem kui 10 minutit, kõik saab salvestatud ja jagame ühist rõõmu, et oleme sellise rekordi püstitamise juures olnud. Ryanil and Chelseal on kaasa võetud pingviinikostüümid (milline valmisolek!) ja teen lõbusa fotosessiooni nende pingviinideks moondumisest:

Seejärel läheme uudistame maabumispaika. Nagu juba tavaks on saanud, elavad ka selles rannas eeselpingviinid. Lisaks saame näha ka lonthüljeste poegi, kes on koloonia kõrvale end magama seadnud. Lonthüljes pole pingviinidele ohtlik, seega on tegu sõbraliku kooseluga.

Koloonia kõrvalt mäetipust avaneb suurepärane vaade Advordi lahele ja liustikule selle ääres. Tagasiteel paadile oleme tunnistajaks ka vaatepildile, kuidas tükk liustikust vette langeb. Mingit tsunamit ei järgne, aga efektne punkt väljasõidule.

Tom

Viies päev. 28. november 2015

2015-12-12T20:28:00.001+02:00

Hommikune äratus on kusagil 5.30 ajal. Peaksime läbima vaatemängulist Lemaire kanalit ja meeskond on eelmisel õhtul soovitanud kõigil seda tekile vaatama minna. Nagu ikka reisimisel Antarktikas, seda kõike juhul, kui ilmaolud lubavad. Sedakorda tähendabki teade meie laevaraadios, et „Tere hommikust, aga magage edasi! Lemaire kanal on jäämägesid ja jääd täis ja meil pole võimalik seda läbida.“ Seega muutub kogu päevaplaan.

Pärast hommikusööki toimub maabumine hoopis Cuverville saarele. Sellel asub suur eeselpingviinide koloonia. Hommikusöögilauas kuulen, et ilm on täna tavalisest külmem ja tuulisem ja valmistan end veidi karmimaks Antarktikaks riiete valikul ette. Vaatan üle oma seljakoti ja otsustan kihtidena lisada ühe T-särgi ja ühe pusa (no mõlemad on küll puhtalt suveriided, aga loodan, et äkki midagi nad ikka kinni peavad). Jalga panen seekord ka viienda paari sokke – sinise ja musta triibuga spordisokid, puhas klassika ja loodan, et need päästavad mind varvaste jäätumisest!

Paadisõit maale jätab mulje, et ilmahoiatusega on liiale mindud – tegelik olukord tundub oluliselt parem. Maabume suhteliselt märjalt, sumpame kaldale jõudmiseks ka veidi vees, aga no ikka nii, et põlvini ulatuvatest kummikutest jääb vesi madalamale.

Saar ise on tõeline eeselpingviinide paradiis. Koloonias olevat üle 4 tuhande linnu ja tõesti, kuhu ka ei vaata, näed tuterdavaid pingvintšikuid. Saame jälle karmid juhised jätta kaldariba vabaks pingviinidele, samas mitte läheneda kaljunukkidele, kus linnud pesitsevad. Esimest korda näen siin, et pingviinid tõesti ka ujuvad. Grupikaupa minnakse vette või tullakse sealt välja. Neil, kes veest väljuvad, on kõhud kenasti valged, pesitsuspaikades elutsevad loomad on oma valge kõhupealse korraliku sõnnikukihi alla ära kaotanud. Vees ei käi pingviinid lõbu pärast või end pesemas, vaid vette ajab neid tühi kõht. Meie teejuhtidelt kuulen, et pesitsusajal on pingviinide toidukord nii umbes nädal kuni 10 päeva, kusjuures oma paarilisega käiakse vaheldumisei siis kas pesal istumas või söömas.

Lisaks pingviinidele kohtab siin ka änne ehk peamisi röövleid, kes pingviinidele peavalu valmistavad. Ännid ise on kenad olendid ja erinevalt pingviinidest oskavad nad ka lennata:D.

Torm tõuseb ja peagi hakkab sadama midagi vihma ja lume vahepealset. Ehk siis algne hasart soodsamast ilmast saab peagi otsa ja fotokaga pole sellistes tingimustes enam midagi teha. Või noh, veidi annab kaalu juurde, et tuul ära ei viiks.

Jõudes meie randumispaika tagasi saan toreda video sellest, kuidas grupp toidujahil käinud pingviine tagasi kolooniasse saabuvad:

Paadis saan aru, et seekord oli tõesti külm. Ega miinus polegi nii suur, aga segu vihmast, lumest ja tuulest teeb asja hullemaks. Paadisõit teeb veel korralikult märjaks ka, sest lahes on tuul tõusnud ja hüppame kummipaadiga mööda laineid. Kuum tee rummiga (viimane oma salavarudest) ja kuum dušš sinna otsa pärast jäist jalutuskäiku on parim. Jätan oma „ekspeditsiooniriided“ tuppa kuivama ja riietun end jälle normaalse inimese moodi.

Pärastlõunane maaleminek tähendab esimese baasi külastust. Selleks on brittidele kuulunud baas nimega Port Lockroy. Algselt oli siin vaalaküttimise baaslaager (1910ndest 1930ndateni), mõnda aega toimis siin brittide uurimisjaam, siis jäeti aga ka see maha, kui 1990ndate keskpaigas otsustasid britid lagunenud baasi täielikult renoveerida, avasid seal muuseumi, postkontori ja poe ning tänaseks on see kõige külastatum baas terves Antarktikas. Pole vist ühtki kruiisi, mis siia ei tuleks, kuna pakub see ju täiesti unikaalse võimaluse saata oma kirjasõpradele postkaart Antarktikast!

Kuna tegu on briti baasiga, siis liiguvad postkaardid siit laevaga edasi Falklandi saartele, kust edasi lendavad nad Londonisse ja alles seal jagatakse saadetised kogu maailma vahel laiali. Meie teejuhtide sõnul võib kaardi saatmisest selle kättesaamiseni kuluda mitu kuud aega, aga ma arvan, et see oli meeleoluka briifingu käigus tehtud hoogne liialdus.

Enne aga kui saame Antarktikasse shoppama või kirju kirjutama minna, külastame vastaskaldal olevat eeselpingviinide ja kormoranide kolooniat (Jougla Point). Ei saa salata, et neid pingviine on juba mõnevõrra nähtud, aga selle külastuse teeb eriliseks see, et vahepeal on maha sadanud terve ports värsket lund ja kogu ümbruskond näeb välja nagu klassikalise jõulukaardi peal. Kuusk ja ehted on vaid puudu.

Õhtul on baaris tavapärane päeva kokkuvõte teejuhtide poolt ja uue päeva plaanide tutvustamine. Mu toanaaber pole mitte ainult oma jope paljudele kaasreisijatele, vaid on ka teejuhtidega semulikes suhetes. See väljendub muuhulgas naljana, et Mark on korduvalt rikkunud reegleid ja õnneks meil täna teda korrale kutsuda ei tulnud (või siis tuli). Kuna olen Margi toanaaber, siis vaikimisi loetakse ka mind nende hulka, keda eraldi jälgima peab. Teejuhtide huumorisoon meeldib mulle:).

Tom

Neljas päev. 27. november 2015

2015-12-10T16:10:00.000+02:00

Olengi järgmisel hommikul vara ärkvel. Mitte küll kella neljast nagu uinudes mõtlesin, aga siiski. Kella 5.30 paiku müttan mööda laevatekki, sedakorda küll täiesti üksi. Teised paistavad magavat. Päike on juba tõusnud, tingimused on suurepärased nii imelisteks vaadeteks kui nende jäädvustamiseks.

Väljas puhub vali tuul, möödume paljudest suurematest ja väiksematest jäämägedest ja -tükkidest, mõlemal pool laeva kõrguvad lumised mäed.

Vali tuul paneb mind varju otsima laevakorstna tagant, kust puhub ka mõnusamat sooja õhku. Laevalael on mõnus kondiitriäri lõhn, kuna kokad on juba tööle asunud, et meile maitsev hommikusöök valmistada. Hommikusöögid on siin üldse väga head, ütleks lausa, et parimad.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Täna on meil kavas kaks maaleminekut: hommikupoolikul üks saar ja pärastlõunal esimene kontinendi külastus. Siinkohal oleks viimane aeg ka meie teekonda kaardi abil visualiseerida. Laias laastus näevad enamikud Antarktika 10-12-päevased kruiisid välja järgmised:

Oma ekspeditsiooni lõpus saime kokkuvõtliku kaardi meie laeva teekonnast, kuna kõike algselt plaanitut ei olnud ilmaolude tõttu võimalik läbi teha. Antarktika poolsaare lähistel olid meie peatuskohad järgmised:

Pärast hommikusööki ootab meid väljasõit Hydrurga Rocks’i saarele. See asub otse Two Hummock saare ehk Kahe võrkkiige saare kõrval. Saare nimi on tuletatud kahest küüruga mäest saarel, mille vahele oleks tõesti mõnus üks lahmakas võrkkiik - või miks mitte lausa kaks! – sobitada.

Hydrurga Rocks ise on üks suurem kaljurahnude kogum, kus me kohtume eesel- ja valjaspingviinidega, samuti vedelevad siin-seal mõned laisad Weddelli hülged. Kaljupealsel künkal jagavad pingviinid paremaid positsioone läbisegi kormoranidega. Nende kahe liigi vahel mingit vaenu pole, erinevalt ännidest (ingl.k: Skuas), kes end sageli ka pingviinide lähedusse elama sokutavad, aga oma vaba aega sisustavad sellega, et pesale unarusse jäetud pingviinimunad ära varastavad ja sisud nahka panevad; või mis veel hullem, kui pingviinipojad veel piisavalt väikesed on, siis ka need armsad karvakerad võivad omapäi jäetuna jõuda ännide toidulauale. Praegu on pingviinidel veel munade haudumise aeg, mis tähendab, et pingviiniisa ja -ema veedavad päevi ja nädalaid pesal lamades ja käivad kordamööda vees endale toitu hankimas.

Samuti näeme seda, et pingviinid tegelevad pidevalt pesa hooldusremondiga, kandes noka vahel pessa kive. Sealjuures leiab aset ka pesakivide rööve nende laiskade pingviinide poolt, kes passivad peale, kui agar pingviin on pesalt lahkunud uute kivide järele ja selle asemel, et ise pikka ja tülikat teekonda ette võtta, pistetakse nokk lihtsalt naabrimehe pessa. Nagu päris elus.

Pojad sünnivad sõltuvalt koloonia asukohast ja pingviiniliigist kusagil detsembri teises pooles või jaanuaris. Seega õnnestub järgnevatel päevadel näha vaid üksikuid ännide poolt tühjaks imetud pingviinimunade koori.

Väljas on küll sula, aga mingil hetkel hakkab puhuma kõva tuul ja tegelikult läheb olemine veits külmaks. Mõistan, et kolme paari sokkide asemel võtan juba õhtul kasutusse neljanda paari.

Pärastlõunal ootab meid ees esimene Antarktika kontinendi külastus. Mõistagi oleme seda kõik väga oodanud ja rõõmustame juba ette selle võrra rohkem, et satub olema ka väga ilus ilm. Oma ajaloolise sammu Antarktika mandrile teeme Portal Point juures. Loomulikult pean vajalikuks ka selle väikse sammu maailma mõistes, kuid suure sammu minu enda jaoks filmilindile võtta:

Portal Point pole rand, kus meid loomad või linnud ees ootaks (kuigi üks Weddelli hüljes ja mõned eeselpingviinid eksivad ka siia ära), aga selle võrra enam avaldab muljet siinne imeline maastik. Või kas me saame triivivate ja sulavate jäämägede ning kaduva ja lisanduva lume puhul üldse maastikust rääkida. Pigem on see vaade, mis siin Portal Point’is avaneb, just nüüd ja praegu, äärmiselt kaunis.

Meie külaskäik mandrile tipneb zodiaagisõiduga lahesopis triivivate jäämägede vahel. Väljas valitseb õhtune rahu, päike on osati kusagil pilve taga, aga annab siiski värvi, tuul vaikne. Ka me ise istume paadis valdavalt vaikides. Suud ammuli. Kõik on nii ilus. Tean, et misiganes loodusime suudab rabada vaid loetud arv kordi ja tunnen, et just praegu on üks sellistest hetkedest.

Kuigi jäämäed pole mingi action-film – vastupidi, nad triivivad siin aastaid sügavas rahus - teen siiski ka video:

Tunnen, et olen tänulik nii paljude asjade eest. Ja luban endale edasi unistada.

Tom

Kolmas päev. 26. november 2015

2015-12-09T09:00:00.000+02:00

Hommikusöögiks on kusagilt koobastest välja tulnud rohkem inimesi. Ilmselt ollakse kas laeva kõikumisega juba harjunud või on puhas nälg inimesed välja ajanud. Tänane päev ei tähenda midagi muud kui laevas passimist ja nende kannatuste lõpu ootamist. See pole siin mingi lõbusõit. Õnneks saadab meid teadmine, et see kõik on väärt Antarktikaga kohtumist. Samas taban end ka mõtlemast, et sarnane kaks päeva tagasisõitu võib suhteliselt igavaks osutuda. Sellele mõeldes loodan, et tagasiteel on Drake väinast saanud Drake järv ja saan need kaks päeva mõnusasti fotode sorteerimise ja tuunimisega täita ning oma reisimuljed enne maalejõudmist kirja panna.

Kuigi mulle ei tundu, et ilm oleks palju erinevam eilsest, serveeritakse meile lõuna laevarestorani. Ja lõunaks saame pärissööki, mitte võileiba. Pärast lõunat toimuvad ka esimesed loengud. Need oleks pidanud juba eile toimuma, aga kuna eile laeval teist inimest kohates võis kergema ehmatuse saada, siis ei hakatud neid ka tegema.

Meile räägitakse Antarktika lepingust, mis sõlmiti 1959. aastal ja millega külmutati tähtajatult kõik riikidevahelised territoriaalsed nõudmised Antarktikale ning millega Antarktika kuulutati rahvusvahelise teadusliku koostöö objektiks. Muuhulgas on Antarktika lepingu järgi keelatud seal igasugune militaarse suunitlusega tegevus. 1991. aastal lisandus sellele lepingule Keskkonnakaitse protokoll, mis kehtestas Antarktikas üliranged keskkonnakaitse reeglid. Antarktika lepinguga on ühinenud kõik riigid, kel on Antarktika osas huvisid, on need siis territoriaalsed või teaduslikud. Tore oli slaidil näha, et Antarktika lepinguga on ühinenud ka Eesti (aastal 2001).

Lisaks ootab meid ees instruktaaž maaleminekute kohta, samuti reeglite kohta, millega Antarktikas reisijatena arvestama peame.

Antarktika vetesse jõudes lubatakse meile maaleminekuid kaks korda päevas. Seda küll alati eeldusel, et ilmaolud lubavad. Maale viiakse meid laevast mootoriga varustatud kummipaatides (siinses kõnepruugis zodiaagid). Mõnel korral tähendab maaleminek ka lihtsalt mõnetunnist sõitu zodiaagil laeva ümbruskonnas. Sellistel puhkudel on paadimeesteks meie teejuhid, kes meile ümbritseva kohta infot jagavad, teele jäävad loomad ja linnud kätte näitavad, jne. Tualetti üheski peatuspaigas ei ole, vajadusel tuleb paluda end paadimeestel laevale tagasi viia. Maaleminekud on enamasti 2-3 tunni pikkused.

Enne iga maaleminekut ja pärast laevale tulekut peame oma kummikutega käima läbi mingi desinfitseerimislahuse, et me ei viiks loodusesse mingeid võõrliike ega sealt ka midagi kaasa tooks. Samuti on rangelt keelatud igasugu suveniire kaasa noppida, nagu näiteks linnusulgi, kive, jne. Ainsa nö suveniirina on lubatud kaasavõetud pudelisse Antarktika lund korjata, et see siis hiljem veena kaasa viia. Mnjah, ei ole vist vaja lisada, et mina trofeena jääd koguma ei hakanud.

Maal ringi käies peame alati loomadele ja lindudele teed andma. Pingviinidest tuleb meil vähemalt 5 meetri kaugusele hoida, hüljeste puhul kehtib 20 meetrit. Päris elu tegi siin siiski korrektuure, kuna pingviinid olid sageli piisavalt uljad ja astusid ise meile lähemale. See oli neile lubatud.

Loomade süllevõtmisest või kõrvataguste sügamisest võime muidugi ainult und näha. Meie teejuhid olid nende reeglite puhul üpris ranged ja kutsusid meid ka pidevalt korrale, kui nägid, et keegi midagi valesti tegi. Arvan, et selline karm kord oli iseenesest õige. Lisaks toimus igal randumisel eraldi instrueerimine, kus me käia tohime või mida peame seekord silmas pidama. Raja peal olid omakorda meil vastas teejuhid, kes siis meie küsimustele vastasid ja muuhulgas jälgisid, et me ikka kokkulepitud trajektooril püsiksime.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Kella viiest hakkame nägema esimesi jäämägesid. Kuna parajasti käib koolitus sellest, kuidas me igal paadisõidul peame ka päästeveste kandma, kuidas paadis käituda ja millise haardega peame paadimehest kinni haarama, siis ei saa välja pildistama minna. Loodan, et neid jäämägesid näeb varsti veel kõvasti ja millestki olulisest ilma ei jää.

Kell 17.44 näen esimest korda uuesti maad. Tegu on erinevate kaljurahnudega, mis on osa Lõuna-Shetlandi saarestikust.

Meile antakse koolituse lõpus õhkõrn lootus, et võib juhtuda, et saame oma esimese maalemineku juba täna õhtul. Meeskond tutvub jääoludega ühes võimalikus randumiskohas ja lubab meile poole tunni jooksul teada anda.

Uudis – saame maale! 18.30 oleme kõik end kubujussideks riietanud, sumanud läbi lahuse, kinnitanud zodiaakide kõrval valvet pidavale laevaarstile, et väljusime laevast (hiljem laeva tagasi jõudes veendub arst, et kõik, kes laevast väljusid sinna ka tagasi jõuaksid). Peagi leian end juba zodiaagist ja loetud minutite pärast paistab kaldal esimene pingviinide koloonia. Taevas on pilves, aga väljas on sula. Lumele jõudes võiks siin ühe korraliku lumememme teha või lumesõja maha pidada, aga kuna oleme värskelt läbinud koolituse, mida me kõike teha ei tohi, siis ei söanda ma isegi mitte mõnda oma kaaslast lumepalliga visata, pingviinist rääkimata. Saadetakse veel jäämäe teisele servale või jäetakse maha, mine sa tea.

Pingviine on tõesti palju. No ütleks, et tuhat võiks kohe kokku lugeda, kui peaks. Osad otse vee lähedal lumisel rannal, teised veidi kõrgemal mäe nõlval. Samas käib ka tihe liiklus erinevate kogumite vahel, selleks tuleb ületada meie teejuhtide poolt ettenäidatud rada, kus meil on lubatud käia.

Selles koloonias elab kaht liiki pingviine: eeselpingviinid (ingl.k: Gentoo Penguins) ja valjaspingviinid (ingl.k: Chinstrap Penguins). Kui loengus jäi juba mulje, et me võime pingviinide närvikavale väga halvasti, et mitte öelda fataalselt mõjuda, siis kohapeal saab ruttu selgeks, et pingviinid meie olemasolust end kuigivõrd segada ei lase:

Samuti saab selgeks, et mu riietuse kõige nõrgemad kohad on sõrmed ja varbad.

Riietusest võiks siinkohal veidi pikemalt kirjutada, kuna see on Antarktika külastamisel üks praktilistest asjadest, millega tegeleda tuleb.

Enamike Antarktika kruiiside puhul on suurem osa vajalikest riietest reisipaketi hinna sees, st et jalanõud ja veekindlad püksid saadakse laevast, parkad ehk soojad sulejoped samuti ja need jäetakse veel „suveniirina“ reisijatele. Kuna meie valisime nn “ töölisklassi ekspeditsiooni“, siis saame arvestada vaid kummikutega reisikorraldaja poolt. Ja need on mõistagi kasutatud varasemate kruiiside jooksul. Samas pole keelatud omadega tulla, lihtsalt peab olema valmis maabumisteks põlvekõrgusesse jääkülma vette, seega mingitest sandaalidest siin rääkida ei saa. Kuna olen enne ja pärast kruiisi seljakotireisil, siis minu puhul ei tule kõne allagi, et tassiksin sulejopet ja suusapükse kogu ülejäänud reisi oma seljakotis, seega on mu plaan puuduvad riided rentida. Mu reisiagent Chimu Adventures’ist kinnitab, et selleks on võimalused Ushuaias olemas, seega pikemalt ma oma pead riiete pärast ma ei murra.

Ushuaias reisiks ettevalmistusi tehes saab aga selgeks, et odav lõbu riiete rent ei ole. No pole siin ka midagi imestada – kui oled juba praktiliselt maailma lõppu tulnud, siis saab sinult küsida ükskõik mis hinda. Siiski, Ushuaia väikelinna peatänav koosneb peamiselt matka-, spordi- ja suveniiripoodidest ja ka viimastes on veerand kaubast seotud tegevustega vabas õhus. Seega ei maksa rentimisega kiirustada. Mina ja Mark lööme käed veekindlate suusapükste osas rendifirmaga, kellelt saame need 800 peeso eest (50 eurot) meie reisi ajaks. Parkat otsustan aga mitte rentida, kuna see oleks teine samasugune summa. Selle asemel kavatsen kombineerida talveriided oma kilejopest, fliisist ja täiendavast dressipluusist. Lisaks on mul kaasas pikk soe spordipesu. Mütsiks olen kaasa võtnud Lääne-Hiinas külma kätte jäädes ostetud Kappa suusamütsi, mis on tõesti soe. Kinnastena on mul kaasas tavalised sügisesed nahkkindad, seega siin on mul vaja soojemat lahendust. Küsin rendihindasid, aga need näivad absurdsed (10 päevaks 400 peesot ehk 25 eurot), mistõttu loobun. Selle asemel leian spordipoe, kust ostan korralikud suusakindad 330 peeso eest (20 eurot). Kaupluseid läbi kammides jäävad mulle silma buffid ehk sallid, millest saab kerge vaevaga tekitada ka näomaski. Salli mul pole ja buffi hankimine näib mulle ka muidu praktiline. Selle ostan suveniiripoest.

Kokkuvõttes võikski soovitada, et kui midagi on puudu, siis pigem osta, kui rentida. Ushuaia peatänava lõpust leiab muuhulgas ka mitme matkapoe outletid, kus hinnad on mõistlikud. Ja mis veel üllatas, oli see, et mitmed spordirõivad või matkatarbed olid kõige odavamad suveniiripoodides.

Esimeseks maaleminekuks riietasin end järgmiselt: mul oli seljas pikk spordipesu, jalas veel ühed tavalised matkapüksid, nende peal renditud vetthülgavad püksid (mis nagu selgus, olid kaugel vee hülgamisest), seljas fliis, dressipluus ja tuulekindel kilekas. Tagantjärele võin kinnitada, et neljast kihist seljas piisas täiesti ja eraldi sulejopet pole Antarktika reisiks vaja kaasa tassida. Tavariided täidavad oma eesmärgi kenasti ära, kui vähemalt kaks kihti koosnevad soojast pesust ja fliisist. No ja kilekas võiks ikka ka kõige peal olla.

Omaette küsimus on varvastega. Jalga panin kruiisikorraldaja poolt saadud kõrge säärega kummikud. Need paistavad täiesti uued, kuigi lubati kasutatuid. Taas üks ületatud ootus reisikorraldaja poolt. Jalga panin esimesel korral kaks paari sokke: ühed olid sellised suve-spordisokid, teised villased sokid Suva toodangust. On selge, et järgmistel päevadel pean panema vähemalt 3 või 4 paari sokke jalga, et poleks külm. Mõistlik oleks kasutada sooje sisetaldu kummikupõhja panemiseks, aga merel olles on see vaid tagantjärele tarkus.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tagasi laeva jõudes on reisijate elevus suur. Inimesed hõiskavad, huilgavad, üksteisele jagatakse õlapatsutusi, justkui oleksime millegi suurega hakkama saadud. Tundub, et see veidi raske laevareis, mille käigus tuli ka kannatada, andis palju kaasa praegusele tundetulvale. Kohati tekkis ülesõidul tunne, et Drake väin ei lõppegi kunagi ära ja nüüd, kui ollakse taas rahulikes vetes, suudetakse uuesti elevil olla.

Õhtusöögi ajal on kõik lauad inimesi täis. Inimesed on elule ärganud. Õhtusööki saadab selline melu, et raske on kuulda juttu, mida laua teises otsas räägitakse. Üldine meeleolu on laes.

Pärast õhtusööki oma muljeid kirja pannes hakkab taevas selginema. Sätin end arvutiga istuma baari akna äärde, sellele küljele, kuhu päike loojub. Kell on 22:53, aga väljas on ikka veel valge. Taevasse on pilvede vahele tekkinud valgus ja jäämäed hulbivad minust mööda.

Luban endale, et tulen kindlasti kella 4 ajal luurele, kas päikesetõus on ilus. Oleks pööraselt kena kogemus saada fotod jäämägedest päikesetõusu valguses. Peagi näen sellest juba und.

Tom

Teine päev. 25. november 2015

2015-12-08T16:45:00.000+02:00

Hommikul olen 4.30 juba tekil, sest tulemas on väga ilus päikesetõus ja täiskuu loojang ning mingi elevus mu sees ei luba mul seda maha magada. Laevatekil avastan, et ma pole ainus, kes sellise tundega varavalges on end voodist välja ajanud – enne mind on seal juba John Austraaliast ja Julia New Yorgist. Mõlemaga jõuan hilisema reisi käigus headeks sõpradeks saada.

Idülliline hommik saab aga sootuks marulisema järje. Oleme praktiliselt kogu öö olnud Beagle kanalis varjus ja oodanud, et suuremat sorti torm Drake väinas lõppeks. Meeskonna sõnul ongi see lõppenud, aga meile reisijatele tähendab see siiski jõudmist tormisele merele. Lained on 5-6 meetri kõrgused ja moodsad äppid nutitelefonides ütlevad, et laev kõigub erinevate intervallidega 10 kraadise kalde all, kohati on kalle aga lausa 25 kraadi. Selline kalle nõuab meilt, reisijatelt, meremehe kõndimise oskusi laevas. Väike stiilinäide, kuidas see välja nägi:

Pärastlõuna ja õhtu möödub poolenisti inimtühjas laevas. Nii lõuna kui õhtusöök „jäetakse ära“, mis tähendab, et laevarestorani kutsumise asemel pakutakse meile baaris puuvilju ja võileibu. Aga ka neid tuleb sööma ehk vaid veerand kogu reisiseltskonnast. On selge, et lainetel kepsutav laev on paljud inimesed nõrgaks muutnud, et mitte öelda merehaigeks teinud. Pean ka end merehaiguse suhtes üpriski tundlikuks ja olen vaimus valmis end kaheks päevaks vannituppa sulgema, et seal järjepanu oksendada. Seega on mu üllatus suur, et mu ümber toimuv mind sugugi rivist välja ei vii. Päris ilma dopinguta ma sellist seisundit aga ei saavuta – olen Ushuaiast ostnud merehaigusevastaseid tablette nimega Dramamine ja iga kuue tunni tagant söön ära ühe tableti.

Tagantjärele võin öelda, et mul õnnestus Drake väin mõlemal korral ületada nii, et süda pahaks ei läinudki, aga kogu sõidu saatis mind siiski tunne, et ÄKKI läheb meri hullemaks, ÄKKI hakkab paha, ÄKKI ei peaks sööma, ÄKKI ei ole mõistlik praegu lugeda, ÄKKI ei tasuks arvutit üldse avada, jne. Ehk siis olin teadlikult ettevaatlik ja valvel. Kui tekkis veidi kahtlasem tunne, siis püüdsin keskenduda, jälgisin silmapiiri ja ümbritsesin end värske õhuga. Näiteks eelistasin kajutis olemisele baari avaramat ruumi, kust avanesid vaated silmapiirile. Tõsi, kuna laev kõikus päris suure kaldega, siis olenevalt sellest, millisele küljele laev parajasti kaldu oli, siis silmapiir kas paistis või mitte...

Horisondi mõistes oli kõige parem olla kaptenisillal, mis oli meile päevasel ajal pidevalt avatud. See oli küll oluliselt kõrgem koht, kust laeva kaldumised paremale-vasakule veel enam tunda olid, aga silmapiir oli pidevalt paista ja püsis paigal.

Paljud teised reisijad, eriti need, kes tulid USAst või Austraaliast, kandsid kõrva taga plaastreid. Nägin esimest korda sellist merehaigusevastast lahendust. Hiljem ka meeskonnaga rääkides tuleb välja, et erinevad merehaiguse vastased meetmed võivad mõjuda suhteliselt individuaalselt. Kelle puhul töötab paremini plaaster, kelle puhul Dramamine, kelle puhul miski muu. Kõigil neil vahenditel on aga üks kõrvalmõju, mis väljendub selles, et need muudavad uniseks. Nii magas mõni reisija praktiliselt kogu Drake väina ületuse maha (mitte, et selle üle kurvastanud oleks:P). Ka ma ise olin selline suhteliselt uimane, sellises poolunelevas seisundis osa päevast.

Mitu korda päevas käin tekilt läbi, et veidi värskemat õhku hingata, aga suure tuule tõttu pole seal just kõige turvalisem tunne. Siiski, värske õhk mõjub hästi ja eks ka sõidu käigus enesekindlus kasvab. Nii veedan pärastlõunal umbes tunnikese laevatekil linde pildistades. Terve ports tiivulisi on laevale sappa haakinud ja ajan neid nüüd oma fotoaparaadiga mööda tekki taga. Üllatab, et väljas pole sugugi külm. Kaptenisilla lähistel paikev kraadiklaas näitab lausa 7 pügalat sooja ja olen juba üldse unustanud, et sõidame Antarktikasse.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Öösel näib mulle, et torm on ikka väga suureks läinud juba. Eks väike mõte tuleb ka ikka pähe, et mis siis küll saab, kui meie väike armas laevake tormile vastu ei pea... Samas on meeskond kaptenisillal päeval kinnitanud, et Drake väina mõistes pole tegemist mingi tormiga – nii lained kui tuul on väga keskmised, seega mingi erakordse sõiduga tegu ei ole. Hirmuga mõtlen, mida küll torm Drake väinal tähendama peaks. Siiski, öö on pime, laev kõigub ja uni on läinud. Kella 4 ajal otsustan end riidesse panna ja minna vaatama, milline see tohutu torm baarist vaadates välja näeb. Suur on aga minu pettumus, kui baariakendel kõõludes saan aru, et meri on tegelikult sama rahulik või siis tormine, kui ta oli seda päeval. Lihtsalt võrreldes päevaga sajab nüüd ka väljas vihma ja kõik on üldse väga pilves ja hall. Veidi nõutuna istun kümmekond minutit üksi baari tugitoolidel ja otsustan siis uuesti kajutisse magama minna. Uinun teadmisega, et tormine Drake väin jäi nägemata.

Tom

Esimene päev. 24. november 2015

2015-12-07T22:22:00.002+02:00

Kruiisi mõistes esimene päev tähendab seda, et selle päeva pärastlõunal toimub reisijate kogunemine Ushuaia kruiisilaevade sadamas ja asume sel päeval mööda Beagle kanalit Antarktika poole teele. Juba hommikul linna peal viimaseid ostusid tehes näen sadamas meie laeva – MV Ushuaiat ja lõbusa kontrastina seisab tema kõrval Quark Expeditioni kruiisilaev, mis samuti Antarktika vahet sõidab, kuid mis paistab vähemalt kolm korda suurema ja uhkemana.

Sama päeva hommikul olen hostelis tuttavaks saanud Aniliga Indiast, kes nagu selgub, on samuti teel samale Antarktika kruiisile. Seega ühendame kolmekesi väed ja vantsime pärastlõunal koos sadamasse, suured seljakotid seljas, väiksed kõhul. Ei mingeid shuttle’id hotellidest või taksosid lennujaamadest, ränduri versioon Antarktika kruiisist, äge!

Läbime Antarktika kruiiside terminaliprotseduurid (mis tähendab põhimõtteliselt vaid voucheri ja passi esitamist) ja viimased 400 meetrit praktiliselt lendleme laeva suunas. Äge koolilapselik elevus on sees! Teeme pilte endast, laevast, Beagle kanalist, linnast. Meie laev, MV Ushuaia ehitati 1970. aastal USAs teaduslikeks ekspeditsioonideks. Alates 2003 on laev kasutuses Antarktika kruiisideks ja reisijate hulgas on ta hinnatud just mitte lõbusõidulaeva, vaid ekspeditsioonilaevaga. Hilisematel päevadel ei kasutagi keegi meeskonnast sõna „kruiis“ meie reisi kohta, vaid ikka ja ainult „ekspeditsioon“. Ja tõsi, see mitte ainult ei kõla ägedamalt, vaid annab ka teistsuguse häälestuse kogu reisile.

Siinkohal panen kirja mõned üldisemad faktid oma reisi kohta.

Minu kruiisikorraldaja on Antarpply (http://www.antarpply.com/). Antarktikasse korraldab kruiise ca 50 erinevat operaatorit, ja suurem osa reisidest algavad ja lõppevad Ushuaia linnast, kuna see asub lihtsalt Antarktika mandrile kõige lähemal. Valdav enamus operaatoritest kuulub Rahvusvahelisse Antarktika Reisikorraldajate Assotsiatsiooni (ingl.k. IAATO) ja nende koduleht on üks parimatest, millest alustada oma Antarktika reisi planeerimist: http://iaato.org/frequently-asked-questions.

Oma operaatoriga, Antarpply’ga, ei olnud mul aga mingit kontakti reisi korraldamisel, kuna kogu suhtlus selle reisi osas käis läbi reisiagendi, Chimu Adventures, mis on hoopiski Austraalia ettevõte (http://www.chimuadventures.com/country/antarctica). Chimu Adventures’t soovitas mulle reisiblogimisega tuntust kogunud rännusell Johnny Ward, kes sellest oma blogis kirjutas (vt mu varasem sissekanne). Reisiagendi kiituseks (Susan Reynolds Kanadast) pean ütlema, et temast oli palju abi ja ta vastas mu küsimustele operatiivselt ja näitas üles suurt kannatlikkust minuga:).

Valiku tegemisel MV Ushuaia ekspeditsiooni kasuks oli peamiseks argumendiks (lisaks hinnale, mõistagi:P), et laev oleks võimalikult väike. Nimelt kehtib Antarktika kruiisidel reegel, et igal maabumisel saab korraga maale vaid 100 reisijat. See tähendab, et kuigi suuremad laevad on uhkemad ja tormisel Drake väinal kõigutavad vähem ning ületavad seda kiiremini kui väiksed laevad, siis tuleb nende puhul oluliselt rohkem niisama laevas passida. Aga Antarktika pole kindlasti koht, kuhu minna lihtsalt laevaga sõitma! Sellele reisile annab peamise võlu ikka võimalikult palju maabumisi.

Seda reeglit ei ole reisikorraldajad mitte ise välja mõelnud, vaid selle mõtteks on võimalikult väikse jalajälje jätmine Antarktika loodusele. Kuigi aastas külastab Antarktikat vaid ca 50,000 inimest, näitab reisijate huvi püsivat kasvu Antarktika vastu ja ilma omavaheliste kokkulepete ja koostööta võiksid reisid Antarktikasse hoopis teistsuguse vormi võtta. Ka meie 11-päevase ekspeditsiooni maabumised olid kooskõlastatud teiste samal ajal piirkonnas olevate laevadega nii, et me vaid ühel korral nägime teist kruiisilaeva ja seda ka mitte maabumisel vaid õhtul ühest peatuspaigast teise sõites. Antarktika reis kaotaks päris suure osa oma võlust, kui igas lahes seisaks ankrus veel üks või mitu laeva ja maabumisel oleks lumistel või jäistel väljadel veel mitu laevatäit reisijaid...

Sadamakail saame kokku oma teejuhtidega, vahetame esimesed suured naeratused ja tugevad käepigistused, saame teada oma toanumbrid. Selgub, et olen hostelist tuttava Markiga samas toas ja me mõlemad oleme saanud „upgrade“ ehk ostetust parema toa: kolmese toa asemel jagame ruumi vaid kahe peale. Ja meil on isiklik vannituba!

Kajutid näevad üldse palju paremad välja, kui reklaammaterjalis, mille järgi kruiisi ostsin. Arvan algselt, et talvel (st meie suve) on laev läbinud teatud sorti parenduskuuri ja nii pole üheski kajutis enam narisid, kuigi teadsin, et magan järgnevad 10 ööd just ühes sellises. Hiljem, kui mul tekivad sõbrad, kes samasuguse nari ja jagatud vannitoaga paketi ostsid, saan neid külastades teada, et sellised on laevas täiesti olemas. Alles siis mõistan, milline vedamine oli parema klassi kajut saada, sest meie kodu näeb nii voodite kui vannitoa osas ikka hoopis teine tase välja.

Kui ekspeditsiooni jooksul omavahel paketi ostmise aegu võrdleme, saame kinnitust, et paketi võimalikult varajane ost oli peamiseks eelduseks upgrade saada. Meie kõrvalkajutis elavad hollandlastest paar, Thijs ja Stephanie, kellega ekspeditsiooni jooksul headeks sõpradeks saame, ja nemad on samuti kõrgemasse kajutiklassi ümber tõstetud. Nemad ostsid oma paketi juba möödunud aasta oktoobris ära. Muuhulgas said nad nii varase ostu puhul ka hinna veidi alla 5,000 USD inimese kohta, mis oli parim hind, mida kuulsin.

Ok, tagasi laeva.

Kella 17-st on baari lounges kõigi reisijate kogunemine. Saame teada, et meid on laeval kokku 87, keda teenindab 38 meeskonnaliiget. Meie peamised kantseldajad on viis teejuhti, kellest neli on argentiinlased, üks prantslannast-austraallane. Kõik teejuhtidest on bioloogi, keskkonnakaitsja või turismikorralduse haridusega, kaks neist on talvitunud Antarktika teadusjaamades, kaks neist on doktorikraadiga. Kõik nad on vanused 35-42. Aga kõige olulisem on see, et kõik viis jätavad endast väga sümpaatse ja muheda mulje.

Kogu info jagatakse meile kahes keeles: inglise ja hispaania ja mul on hea meel, et Antarktika ekspeditsioon jätkub hispaaniakeelses ruumis ja emotsioonis.

Seltskond laevas on põnevalt kirju: arvan, et olen suhteliselt keskmine vanus, no või siis veits alla keskmise. Laeval pole ühtki last, arvatavalt kõige noorem reisija sai ekspeditsiooni käigus 24-aastaseks, samas on siin mõned üpris eakad vanapaarid. Silma hakkab päris palju selliseid 30ndates aastates paare. Keskmisest suurem on ameeriklaste, austraallaste ja hollandlaste osakaal. Samuti on terve ports inimesi Ida-Aasiast, kust täpselt, jääbki mul välja selgitamata.

Kruiisilt tulnuna võin kinnitada, et reisiseltskond oli midagi, mis kindlasti ületas mu ootuseid. Paljud inimesed ja nende lood olid väga põnevad ja inspireerivad. Ma muidugi ei saanud tuttavaks kõigi ülejäänud 86 kaasreisijaga, aga siiski mõned põnevad näited, et saada aimu, millises seltskonnas need päevad veetsin.

Endine Hollandi riikliku lennufirma piloot, kes pärast erruminekut asus tööle diplomaadina. Tegu oli 84-aastase vanahärraga, kes oli sel reisil oma aasta noorema prouaga. Proua huuled olid alati laitmatult punaseks värvitud:P. Usun, et nemad olid ka kruiisi kõige vanemad reisijad.

Arvutimüüja Anil Ugandast (33), sündinud Indias. Kolm aastat tagasi kolis Indiast Ugandasse, et osaleda venna poolt asutatud arvutiäris Kampalas, sealses pealinnas. Tahtis aasta tagasi tulla Argentiinasse, et vallutada Lõuna-Ameerika kõige kõrgem mägi, Aconcagua , aga India passiga reisides on bürokraatia suur ja tal jäid kõik vajalikud viisad õigeks ajaks saamata. Nii oli tal lennupilet Buenos Airesesse, mida ta sai kasutada järgneva aasta jooksul. Vahepeal kohtas Anil mägironijatest paari, kes rääkisid talle, et nad käisid Antarktikas. Varem polnud Anil teadlikki, et Antarktikasse üldse reisida saab. Hingelt rändurina otsustas Anil, et kasutab selle lennupileti selleks, et Antarktika avastada ja pardal ta oligi.

Tony, vannutatud audiitor Iirimaalt (59). Sattus reisile oma sõbraga (63), kui ühise peo käigus viskit juues (iirlased ikkagi!) neli aastat tagasi arutati, et kui ta teha veel ainult üks reis kuhuiganes maailmas, siis kuhu see viia võiks. Mees vastas, et tema läheks Antarktikasse ja sama sõber küsis - kas tõesti, lähme koos! - ning peagi asutigi ühiselt reisi planeerima. Neli aastat tagasi polnud tal sellist raha võtta, kuna tema neli last vajasid koolitamist. Kui aasta tagasi lõpetas ka kõige noorem lastest ülikooli, pani pereisa „allesjäänud“ vahendid reisifondi. Tony oli väga muhe mees pardal, kes muuhulgas küsitles kaasreisijaid (ja muuhulgas korralikult dokumenteeris selle oma märkmikusse!), mis on nende nimed, vanused, varasemad reisikogemused ja põhjused, miks tuldi Antarktikasse. Lisaks fotografeeris kõik oma „patsiendid“ ühekaupa ära ka. Tema oli ka reisija, kes selgitas ekspeditsiooni käigus välja, kas mõni reisijatest läheb juba mitmendat korda Antarktikasse. Selgus, et selline reisija oli laevas täiesti olemas – Poola grupi (neist veidi hiljem) grupijuht, kelle jaoks oli juba teine kord külmale kontinendile sõita.

Kolm austraallasest venda (vanuses 26 kuni 33) koos oma isaga (60), Melbourne’st. Isa sai sel aastal 60 aastaseks ja seda otsustati tähistada ühise väljasõiduga Antarktikasse. Vennad esindasid kõik sellist lohakat-boheem-hipster kultuuri ja olid ühed suuremad stiiliikoonid laevas, isa ei jäänud poegadest ses osas maha. Aga olemuselt olid kõik väga laadnad, peamised baari sponsorid ja elasid ühel ülemistest korrustest, mis ütleb nii mõndagi.

Pensionärist Havail elav hindu Jaggie (78). Sündis Tamil Nadu provintsis, aga pärast keskkooli läks edasi õppima USAsse ja sinna jäigi. Töötas insenerina, praegu pensionär ja reisib palju. Reisil koos oma samavõrra palju reisinud ja umbes sama vana sõbrannaga (kes juba oma 20ndatel aastatel risti-põiki Lõuna-Ameerika läbi reisis). Ühestki maabumisest Jaggie kõrvale ei jäänud, kuigi kleenukese mehena pidi tuul teda korduvalt jäämägede vahele kandma.

John Austraaliast (54), kes oli reisil oma naise Jeannega (umbes sama vana). John on pärit tegelikult Šotimaalt, aga 80ndate lõpus sattus rännates Melbourne, kus kohtas oma naist. Järgnevatel aastatel elasid nad vaheldumisi Inglismaal, Hollandis, Gibraltaril, Singapuris ja umbes 15 aastat tagasi seadsid end uuesti sisse Austraalias. John töötab Austraalias puuraidurina ja kannab hoolt Nimbini lähistele vihmametsa ehitatud suure majapidamise eest, kus palju toiduks vajalikku kasvatatakse ise. Tema naine töötab tarkvaraarendajana Austraalia riigi heaks, arendades ühte maailma suurimat ülikoolidele mõeldud tarkvara. Oma panuse eest õnnestus Jeannel välja kaubelda 3-kuuline tasuline puhkus pluss täiendavad kolm kuud palgata puhkust ja selle aja sisustavad John ja Jeanne pikema reisiga Lõuna-Ameerikas ja mõistagi jäi ka Antarktika teele ette (Jeanne peab selle reisi kohta toredat blogi: http://adventuroushermit.com). John on väga äge tegelane oma meremehe olekuga, piipu popsutav, heasüdamlik sell. Meie noorema seltskonna suur lemmik.

Üldse oli reisil päris palju rahvast, kes olid sel ekspeditsioonil „tegemas“ oma viimast, seitsmendat kontinenti. Pole ka mingi ime, sest paljud reisijatest olid ka muidu paljureisinud inimesed.

Reisijate hulgast eristus üks ligi kümneliikmeline turismigrupp Poolast. Tõepoolest, seltskond nägi otseses mõttes välja nagu turistid, seda nii oma välimuse kui oleku tõttu. Seda kuvandit toetas tõsiasi, et enamik neist ei rääkinud inglise keelt või vähemalt ei suhelnud väljaspool oma gruppi mitte kellegagi. Seda seltskonda ohjas nende grupijuht Marius, kes rääkis nii inglise kui hispaania keelt ja oli neile mitte ainult grupijuhiks, vaid ka tõlgiks. Marius paistis ilmselgelt kõige mõistlikum sell kogu seltskonnast ja hiljem ta ka avameelselt tunnistas, et tema arstidest ja advokaatidest kliendid ei olnud väga vaimustuses ekspeditsioonist: kellele ei meeldinud toit, kes pidas meeskonnaliikmeid liiga järskudeks ja keda häiris see, et laevaaknad ei olnud piisavalt puhtad, et maale minemata lihtsalt jäämägesid nautida... Ilmselgelt jätsid maksejõulised poolakad kodutöö tegemata, et aru saada, et nende jaoks oli sõiduks Antarktikasse mõeldud teistsugused laevad teistsuguste mugavustega. Selline mentaliteet oli aga selge erand.

Minu peamise sõpruskonna laeval moodustas grupp nooremasse vanusegruppi kuuluvaid reisilisi. Kuidagi vaikselt tekkis see ekspeditsiooni käigus, et hakkasime end samasse söögilauda sättima või siis samale kummipaadile, et maale minna.

Peamiseks „süüdlaseks“ selles, et ma end sellest toredast pundist leidsin, oli mu toanaaber Mark Hollandist (25). Mark oli minu jaoks peaaegu nagu lõuna-ameeriklane. Mitte üksnes välimuselt, vaid ta oli nimelt Lõuna-Ameerikas rännanud juba septembrist 2014, sealhulgas viimased kuus kuud Tšiilis San Pedro de Atacamas käima tõmmanud iseloomuga vagunelamute renti (Wicked Campers: http://www.wickedsouthamerica.com), sealjuures omandanud kenasti hispaania keele ja ka oma mentaliteedilt oli ta väga vahetu suhtleja, selline naabripoisi tüüp. Mark tundis mõne esimese päevaga juba enamikke põnevamaid inimesi laevas ja kohati tema tuules sain paljusid neist tundma minagi.

Aasta tagasi oma reisi alustades oli Marki plaan külastada kõiki seitset kontinenti, siin-seal aeg-ajalt töötada ja sedasi aastaid reisida. Mõistagi oli osa sellest plaanist ka Antarktikal ära käia. Aga nagu ikka elu plaanidesse korrektuure teeb, sattus Marki teele üks tüdruk Inglismaalt, kellega ta Kolumbias rännates tuttavaks sai ja kes teda nüüd juba jaanuaris Londonis ees ootab. Seega lõppeb see reis plaanitust veidi varem, et Austraalia ja Aasia mõni järgmine kord ette võtta. Muuhulgas tegi Marki tüdruksõber kaasa MV Ushuaia laevaga eelmise hooaja viimase reisi Antarktikasse (märts 2015) ja tüdruksõbralt saadud ülivõrdes tagasiside pani Marki just seda ekspeditsiooni Antarktika külastuseks valima.

Peagi lisandusid seltskonda Julia Venemaalt Moskvast (32), kes viimased 10 aastat on elanud New Yorgis. Töötab seal riskiportfelli haldavas investeerimisfirmas raamatupidajana (CPI litsentsiga muide). Venemaal pole pärast sealt lahkumist enam käinud, ei tunne vajadust minna ja ei toeta ka sealset režiimi. Käis aasta tagasi oma aastase pojaga Ushuaias, nägi kuidas kruiisid Antarktika poole suundusid ja lahkus sealt kindla teadmisega, et tuleb peagi siia tagasi Antarktikat avastama.

Ameeriklased Ryan ja Chelsea (mõlemad 29), elavad Portlandis, Oregoni osariigis ja omavad kahepeale ettevõtet. Ryan võitis 3 aastat tagasi ülemaailmse kõnepidamise võistluse (olles selle võistluse noorim võitja läbi aegade) ja seepeale alustas tööd professionaalse kõnepidajana ja coach’ina (www.ryanavery.com). Kõnepidamine on viinud neid paljudesse paikadesse maailmas ja Ryan eristub paljudest oma ala proffidest oma noore vanuse poolest. Ka Antarktikasse tuldi mõnes mõttes tööd tegema – nimelt plaanitakse salvestada veebikoolitus Antarktikas, olles sellega koolitusi pidanud kõigil kontinentidel. Chelsea on lisaks aktiivne blogija, kirjutab enamasti suhetest, emantsipeerunud naistest ja naiste rollist muutuvas ühiskonnas ning tema blogil on üle 12 tuhande jälgija (www.thenewwifestyle.com).

Hollandlased Stephanie ja Thijs (vanuses 28 ja 31), töötavad mõlemad suurkorporatsioonides, Stephanie Hollandi suuruselt teises jäätmekäitlusfirmas müügi osakonnas ja Thijs Hollandi versioonis Eesti Energiast olles vahemeheks energeetikute majandusinimeste vahel. Nemad said Antarktikas hakkama sellega, et ekspeditsiooni viiendal päeval palus Thijs Stephanie kätt. Selleks korraldas ta kokkuleppel teejuhtidega privaatse paadisõidu jäämägede vahele ja tagasi tuli Stephanie juba kihlasõrmusega. Laeva peal tekitas see suuri ovatsioone mõistagi! Antarktika oli nende reisinimekirjas juba päris ammu ja 2014. aasta lõpus tegid nad ammuse mõtte teoks ja ostsid piletid ära.

Sakslane Fabian (29), Berliinist. Töötab seal arstina ja hakkas umbes aasta tagasi uurima reisimise kohta Costa Ricasse, kui avastas, et on olemas ka kruiisid Antarktikasse. Nii et Costa Ricast ei tulnud enam midagi välja ja selle asemel kruiisis ta nüüd Antarktika vetes.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Tervitusjutule järgneb tervitusšampanja, meile tehakse kiire päästevestide kasutamise ja päästeparvadesse jagunemise koolitus, räägitakse järgneva 10 päeva plaanidest üldiselt, tutvustatakse kaptenit, laevaarsti, teenindavat personali laevarestoranis ja baaris. Kõike seda mõnusal muhedal moel.

Kusagil kella seitsme kandis õhtul asub meie laev mööda Beagle kanalit Drake väina poole teele. Suurem osa reisiseltskonnast on kogunenud tekile, et teha oma esimesed sada fotot eemalduvast Ushuaia linnast, kanalist, kanali äärde jäävatest mägedest, jne. On väga ilus päikeseline õhtu, millele järgneb imeilus värviline päikseloojang. Lisaks teeb õhtu veel eriliseks see, et taevasse on kerkinud täiskuu ja nagu täiskuude puhul ikka, näib kõik kuidagi maagiline. Suur seiklus ootab ees!

Tom

Ushuaia. 21-24. november 2015

2015-12-05T22:57:00.001+02:00

Ekspeditsioon Antarktikasse näis mulle piisavalt eriline, et otsustasin oma muljed kirja panna päeviku vormis, koos sellele eelnenud ettevalmistuste ja järgnenud kokkuvõtetega. Ilmselgelt tähendab see kohati liigseid detaile, liigseid heietusi, aga eks samavõrd, kui ma pean seda blogi teistega muljete jagamiseks, on see ka mu enda jaoks. Seega ärge pange pahaks. Samas võiks selline formaat anda veidi praktilisemat infot neile, kes mõlgutavad millalgi ise külmale mandrile sõitmist. Inspiratsiooni sõitmiseks ei anna kindlasti mitte niivõrd minu jutt, kui fotod nähtust. Fotosid olen üles riputanud ilmselgelt liiga palju, sest ei suutnud ega sageli tahtnudki mitme „pööraselt ägeda“ jäämäe või pingviini vahel parimat ära tunda.

_ _ _ _ _ _ _ _ _

Lendan Ushuaiasse Saltast. Põhja-Argentiinas on ligi 30 kraadi sooja ja paistab päike, sama hommiku ilmaennustus lubab Ushuaiasse 5 kraadi ja lume-vihmasadu... Teen vahepeatuse Buenos Aireses (kuna otselendu põhjast lõunasse ei ole olemas) ja saan lennujaamas kokku oma Buenos Airese sõbra Luisiga. Paganama tore on võõras lennujaamas tuttavaid nägusid näha! Meil on siin väike äri ka ajada: Luis tõi mulle pataka peesosid, mida ta mu Buanos Airesesse jäetud eurode vastu vahetas. Jälle on mõnda aega odavam Argentiinas reisida ja tegelikult olen oma rahaasjad seni nii suutnud ajada, et ametliku kursiga pole pidanud Argentiinas veel midagi maksma. Samuti olen käsipagasisse võtnud mõned asjad, mille osas olen jõudnud selgusele, et ma neid Antarktikas ega järelejäänud kuu aja jooksul enne Buenos Airessesse tagasi jõudmist ei vaja. Kui algselt olin veidi pettunud, et pean Saltast Ushuaiasse sõitmiseks Buenos Airest vahepeatusena kasutama (selle asemel, et otse lennata), siis tagantjärele öeldes oli see tore vedamine.

Buenos Airese lennujaam. Kõik reisijad on kenasti juba Ushuaia lennu peal, kui meile teatatakse, et lennukil on tehnilised probleemid ja lennu väljumine viibib. Minu kõrval istub noor argentiinlasest isa oma lapsega, kes on selges imikumõõdus. Minu ees istub kohalik pere umbes sama vana lapsega. No ei mäleta, et sedavõrd lennukis istumisega vedanud oleks... Kuna kõrvalistuv laps asub peagi haarama minu kätt ja käesolevat ajakirja, siis pärast paari naeratust (ilmselt veits teeseldud) asun kõrvalistuva isaga juttu ajama. Saan teada, et mees lapsega elab Ushuaias, laps on 8 kuud vana ja ta käis oma lapsega oma sünnilinnas Tucumanis, mis on provints Saltast lõunas. Ehk siis tema vanemad nägid uut lapselast esimest korda. Mees on 29-aastane ja tal on veel kaks last, need juba 10 ja 8-aastased. Seega palju juba jõudnud. Nüüd elab ta oma perega Ushuaias ja töötab sealses televisioonis tehnikuna. Kiidab Ushuaiat kui linna ja kui elukeskkonda – ütleb, et elu on seal väga hea ja turvaline lastele. Tucuman polevat sugugi nii hea lastega pere jaoks. Uurin, et kuidas üks Tucumanist pärit mees Ushuaia kliimat talub. Ka ilma ta ei kiru – ütleb, et sellega harjub ära ja talle kliima sobib. Minu hispaania keele vestlussõnavara hakkab vaikselt otsakorrale saama, kui meile teatakse, et meie lennuki tehnilisi probleeme ei suudeta lahendada ja meil palutakse lennukist väljuda ja lubatakse saata uus lennuk meie reisiks. Pakutakse, et see võib võtta täiendavalt 1,5 tundi.

Uude lennukisse jõudes otsustan, et vaatamata meeldivale vestlusele, on targem siiski väikelastest kõrval- ja eesistmel eemale hoida ja saan stjuardessilt loa võtta koht sisse vabas pingireas otse äriklassi taga. See lennuk tõuseb ka tõesti õhku ja maandub kenasti. Väikese pettumuse valmistab tõsiasi, et vaatamata 3,5-tunnisele sõiduajale ja sugugi mitte odavale piletile kostitab Aerolineas Argentinas meid reisi jooksul üksnes paari paki küpsiste ja coca-colaga... Täiendavast ooteajast rääkimata....Võin mürki võtta, et nii mõnigi mu sõber suudaks nad sellise kohtlemise peale kes-teab-mis valurahaga seljatada:D.

Maanduma asudes läbime pilvepiiri ja meie all laiub Andide mäestiku lõunatipp: loodus koosnebki vaid lumistest mägedest, ei mingeid puid, põõsaid siit ülevalt ei paista. Ushuaia lennujaam on poolenisti Beagle kanalisse ehitatud, seega maandume praktiliselt vette.

Järgmised kolm ööd enne Antarktika kruiisi veedangi Ushuaias ja olles Argentiinas mõnda aega reisinud on see hoopis teistsugune linn. Argentiinat meenutab mulle siin vaid hispaania keel, mida kõikjal räägitakse (kuigi ka inglise keelega on siin oluliselt rohkem võimalik ära teha, kui paljudes teistes paikades Argentiinas). Linn on ise mõnusalt väike, meenutab pigem mõnda Austria suusakuurortit. Ja mööda peamisi tänavaid jalutades ei teki kahtlustki, et selle linna arengu üks peamisi vedureid on turism.

Ushuaia reklaamib end kõikjal kui kõige lõunapoolsemat linna maailmas ja selle sõnumi levitamine on neil vägagi edukas olnud. Olgugi, et Tšiili mitmed linnakesed Beagle kanalist lõunas on mõistagi veel lõunapoolsemad, aga kuna ükski neist pole nii suur keskus, kuhu ka turistid jõuaksid, siis jääb see vaid nende teada. Siin aga on võimalus lausa passi tempel saada, et oled ära käinud maailma lõpus. Seda tehakse kohalikus turismi infopunktis ja ei jäta minagi seda võimalust kasutamata. Kuigi jõuan ka mõelda, kas ikka passi on lubatud igasugu suvalisi templeid panna. Aga no kes seda ikka kontrollib.

Ushuaia pole mitte ainult peamine sadam Antarktika kruiisideks, ta on ka peamine keskus Tulemaa külastuseks. Antarctica hostel Ushuaias, kus peatun, on enamasti täis rändureid, kes on tulnud just nimelt Tulemaad avastama. Mina seevastu ei saa selle kolme päevaga kordagi linnast välja - ei võta ühtki tuuri ega külasta iseseisvalt mõnda siinset rahvusparki - kuna olen siin ennekõike kõige põnevaima kruiisi pärast oma senises elus ja järgnevad päevad kulgevad mul selle tähe all, et selleks viimased ettevalmistusi teha.

Antarctica hostel ise osutub ka väga mõnusaks peatuskohaks. Hea asukoht, toredad töötajad, mõnus atmosfäär. Küll jah selle reisi kaugelt kõige kallim ööbimine, aga Ushuaias ongi kõik hinnad hoooopis teised, mis Põhja-Argentiinas. Ikkagi maailma lõpus ja kui siia oled juba jõudnud, siis tuleb ka maksta. Kuuldavasti pidid siinsetel kohalikel ka keskmisest palju kõrgemad palgad olema, seega on siin kogu üldine elustandard midagi muud. Ja see paistab ka linnapildis välja. See on palju läänelikum kui põhjapoolsed provintsid.

Hostelis otsustan hoida madalat profiili oma Antarktika jutuga. Ikkagi seljakotirändurite koht ja Antarktika pole just päris backpackeri tavapärases eelarves. Või siiski. Tegelikult kuulen juba teise päeva hommikul, et siin on üks sell Hollandist, kes lähipäeval Antarktika kruiisile sõidab. Kuna hostel on väike, siis peagi kohtan ka ise Marki ja selgub, et tema kruiis Antarktikasse väljub samal päeval ja sama laevaga, seega oleme samal reisil. Peagi kujuneb hostelis välja seltskond, kellega päevas mitu korda saab juttu aetud ja mõistagi teavad peagi kõik, et osad siit on teel lõunasse jäämägede vahele. Mitmedki kratsivad kukalt ja kiruvad end, et nad ise midagi sellist pole endale korraldanud. Mööda linna käies on küll korduvalt näha kuulutusi viimase hetke pakkumistest, mis on sinna 4,000-4,500 USD kanti. See on küll veidi odavam, kui minul juba jaanuaris reisi ostes see kõik maksma läks, samas ei saa kuulutuse pealt teada, kui suur on laev, millega minnakse, mis ma arvan, et on üks olulisemaid asju sellise kruiisi ostmisel. Aga sellest hiljem.

Siiski, saan Ushuaias kinnitust, et kui Antarktika hooaja alguses oma kruiis ära teha – see tähendab siis aega oktoobri lõpust kuni detsembri alguseni, on viimase hetke pakkumised paremad võrreldes sellega, kui need näiteks pool aastat ette ostes. Tõsi, teatud kompromiss tuleb teha operaatori ja laeva suuruse osas, kuna mitte kõigil kruiisidel ei pruugi olla vabu kohti viimaseks hetkeks. Hinnavõit, millega sedasi arvestada saab, on umbes 1,000-1,500 USD. Lisaks soovitaks huvilistel jälgida viimase hetke pakkumiste osas facebooki lehte: https://www.facebook.com/ANTARCTICA-USHUAIA-TURISMO-323405918330/

Muuseumide või rahvusparkide asemel jõuan mina selle kolme päeva jooksul kohaliku peamise „after-ski“ baari nimega Dublin üle vaadata. Ja vaatamata esmaspäeva õhtule valitseb seal tõeline „after-ski“ melu: palju rahvast, palju melu, tooni annavad lõuna-ameerikaliku välimusega külastajad, keda arvan algselt kohalikud olevat, aga hostelis hiljem kinnitatakse, et need pigem on külastajad mujalt Argentiinast või Tšiilist, kes on tulnud Tulemaad ja Ushuaiat avastama. Joon siin ära oma esimese Fernet con Coca – mis on Argentiina kaugelt kõige müüdavam kokteil ja millest olen kogu senise reisi ajal palju kuulnud, aga mitte kordagi veel proovinud. Fernet tegelikult on Itaalia päritolu digestiiv, aga ta on kõige populaarsem jook just Argentiinas. Maitsekogemus on aga pigem rubriigist „huvitav“ – ehk see maitseb nagu ravim koolaga ja luban endale, et tõeliseks Argentiina kogemuseks on ühest sellisest joogist küll.

Tom

Boliivia

2015-11-24T14:25:00.000+02:00

Kui Paraguai oli minu jaoks sel reisil riik, millest varem kõige vähem teadsin, siis Boliivast ootasin kõige eksootilisemat riiki, kuhu satun ja seda ta ka oli. Eksootika seisnes ennekõike just selles, et Boliivia on riik, kus põlisrahvad domineerivad ja see andis siin rändamisele ägedama jume. Tegelikult oli juba Põhja-Argentiina minu jaoks rohkem Boliivia kui Argentiina ja seda ütlesid ka argentiinlased, keda seal kohtasin, et nende jaoks on Salta ja Jujuy provintsides reisimine nagu mõne muu riigi avastamine.

Boliivia on põnev, aga kohtasin väga vastakaid muljeid teiste rändurite suust nii siin olles, või nii enne kui pärast siia jõudmist – seda riiki kas armastati või vihati. Osad rändurid olid valmis millekski ebatavaliselt ebasõbralikuks, teised kartsid suuremat kriminaalsust (tõsi, ka Lonely Planet hoiatab Boliivia osas oluliselt krõbedamate sõnade ja näidetega), mida nad aga siin ei kohanud - need enamasti olid positiivselt üllatunud. Teised olid ehk jälle liiga sinisilmsed või olid ära hellitatud Kolumbia ja Brasiilia sugustes riikides kohatud üldise sõbralikkuse ja külalislahkusega ja need said paraja šoki – mis mõttes müüja saadabki su pikalt, kui sa midagi ei osta!? Mis mõttes inimesed tänaval reeglina ei naerata ja hispaania keelt mitte osates võidakse sind hostelis kuu peale saata? Nagu ma juba Põhja-Argentiina osas kirjutasin, nimetaks ma ise neid kultuurilisteks erinevusteks ja Boliivia on kindlasti riik, mida tulebki veidi teiste kriteeriumide järgi hinnata.

Alustame sellest, et siin on ikka väga odav reisida. Ilmselt kõige odavam Lõuna-Ameerikas. Kui just mitte mingeid kalleid tuure kokku krabada või lasta endale privaat-eskort-turismiteenust pakkuda, siis Boliivias tõesti kulub vähe. Siin on äärmiselt äge käsitöö. Selline puhas Lõuna-Ameerika, mida teame oma tohutute värvidega. Lisaks näeb siin inimesi jätkuvalt kandmas veel rahvarõivaid, kui neid nii võib nimetada. Mõistagi on suur vahe linnastunud noortel ja maal elavate inimeste riietumisstiilis – esimesed on ses osas reeglina ikka täiesti läänestunud, aga viimased on valdavad riietes, mis teeb ränduri jaoks Boliiviast Boliivia. Aga tendents on muidugi rahvariiete kahjuks, nagu kõikjal maailmas.

No ja siis muidugi loodus. Boliivia on üks neist riikidest maailmas, mis asub nö taevas. Ehk siis kogu läänepoolne osa riigist paikneb Andide platool, mis „madalamates kohtades“ (nagu Sucre) on veidi üle 2,000 meetri kõrgune, aga kõrgemad paigad (nagu Potosí) asuvad seal kusagil 4,000 meetri kandis. Kõrgustega harjusin ma ära juba Põhja-Argentiinas, seega Boliivias näisid mulle mäed nii normaalsena, et sellist vaimustust nagu Iruyasse sõites enam uuesti läbi elada ei olnud võimalik. Kui ütlesin, et harjusin kõrgustega juba varem ära, siis arvan, et tegelikult on „ära harjumiseks“ tarvis ikka oluliselt pikemalt siin elada. Ehk siis juba üle 2,000-meetristes kohtades lõõtsutasin nagu hobune, kui oli tarvis mingit kergemat mäkketõusu teha. Tilcaras, Põhja-Argentiinas, käisin ühel hommikul jooksmas. No paganama raske oli! Jooksin vähem kui pool tundi ja hingeldasin peagi nii et oioioi. Tagasi kõndisin. Hapnik sai lihtsalt otsa ja mõtlesin, et minusugune madalikumees saab keset külatänavat äkki veel südari. Alalhoiuinstinktid ennekõike. Sama oli Boliivias. Mu Boliivia kõrgusrekord jäi sinna 5,000 meetri kanti Uyuni ringsõidul, kus ühel varahommikul pistsime nina vulkaani lähistel paiknevatesse geisritesse. Lisaks sellele, et tuul pidi peaaegu lendu viima ja varahommik mägedes oli põrgulikult külm, siis mööda podisevat kuumaastikku kõndides tuli korduvalt ka end koguda ja võtta aega lihtsalt hingamiseks, et mitte pidevalt hingeldada.

Siinjuures ka üks asjakohane vigade parandus minu kokalehtede söömise videosse. Uyuni tuuril olin samas ekipaažis juba „elukogenud kokalehtede tarbijatega“ ja selgus, et mu õppematerjal sisaldas olulisi vigu:). Ehk siis Humahuaca lähistel mägedesse sõites sõin kokalehed ära nagu kaseviha, aga tegelikult tuleb kokalehti lihtsalt suus veidi närida ja siis põske või huule alla hoiule panna, iga natukese aja tagant neid seal nö krõbistada või loputada või veits närida ja kui tundub, et nendest on kogu nö mahl välja imetud, siis tuleks lehemass suust välja sülitada. Vot nii.

Kokalehed on Boliivias mõistagi seaduslikud. Üldiselt sain juba Argentiinas aru, et kokalehed ja kokaiin on Boliivias üldse väga levinud. Näib et ses osas on Boliivia uus Kolumbia (internet teab siinkohal siiski rääkida, et maailma suurim kokaiini tootja on praegu Peruu, kellele järgneb Kolumbia ja Boliivia on auväärsel kolmandal kohal). Keegi narkootikumide vastu siin väga ei võitle ja poliitiline ladvik ja narkokartell olevat sama asutuse erinevad uksed. Sõbralik koostöö:). Pole ka siin väga imestada– praegune Boliivia president, Evo Morales, oli enne presidendiks saamist aastaid Boliivia Kokakasvatajate Ühingu esimees. Sain siin olles aru, et mees sai võimule nö uue tuulena ja oli esimene põlisrahvusest president Boliivias, tegi mitmeid olulisi muudatusi riigis, milles paljud kohalikud elanikud nägid positiivset, kuid tänasel päeval tegeleb mees peamiselt oma võimu põlistamisega ja kui siin just mingit revolutsiooni ei teha, siis võib arvata, et mees on võimul kuni elu lõpuni. Mõistagi ei ole tervel real inimestel midagi selle vastu. Samas need kohalikud, kellega ise jutule sain, olid igatahes tema osas kriitiliselt meelestatud, kuigi omal ajal võisid tema ideede toetajad olla.

Mis mulle siin olles aga üllatusena tuli, oli see, et Boliivia on palju mitmekesisem riik kui ainult mäed. Tõsi, ma ise piirdusin küll vaid mägede piirkonnaga, aga riigist väga suur ala asub subtroopilisel tasandikul, mille kliima ja loodus on väga sarnane sellele, mis on Paraguais või siis Amazonase džungel nagu Brasiilias. See piirkond piirnebki Paraguai ja Brasiiliaga ja on rikas loodusvarade poolest. Santa Cruz – linn, millest mina midagi varem kuulnud ei olnud - on selle piirkonna keskuseks ja on tänaseks kasvanud riigi peamiseks majandus- ja meelelahutuskeskuseks ja see on linn, kus „päriselt“ raha liikuvat. Santa Cruz pole üksnes kasvanud suurimaks linnaks Boliivias, vaid internet väidab, et ta on üks kiiremini kasvavaid linnu maailmas üldse. Jätkuvalt oluline linn Boliivias on ka La Paz, kus asub Boliivia valitsus (kuigi ametlik pealinn on Sucre) ja ajalooliselt riigi tähtsaim keskus, aga paljud uued ja huvitavad asjad on kolinud Santa Cruzi. Mõni järgmine reis tuleks see ise järele vaadata.

Minu Boliivia ringsõit piirnes aladega, mis jäid Argentiina piiride lähedusse: Potosí ja Sucre linnad pluss ringreis Uyuni soolatasandikul. Okei, Sucre, praegune Boliivia pealinn, asub küll suhteliselt juba riigi keskel, aga kuna kuulsin teistelt ränduritelt selle linna kohta üksnes head ja Potosíst oli sinna väga lihtne minna, siis võtsin selle väikse põike ette. Paljud muud põnevad paigad Boliivias lihtsalt ei mahtunud ajagraafikusse ära ja need tuleb ette võtta mõni järgmine kord. Pealegi on mul reisimisel välja kujunenud selline 3-öö reegel: kui tegu pole just mõne väga väikse külaga, mida võiks kogeda ka päevase väljasõiduna (aga katsun alati ise siiski ööseks või kaheks jääda!), siis üritan paigal olla vähemalt 3 ööd, vähemaga ei taha leppida ja pigem jätan siis üldse minemata ja olen kusagil kauem. Okei, spontaansus reisimisel meeldib tegelikult mulle ka – otsustada midagi ootamatult ringi ja teha asju hetkeemotsiooni pinnalt. Pikk reis pakub selleks pidevalt ka materjali.

Oks, tuleme nüüd Boliiviasse tagasi.

Seega: kaks linna - Potosí ja Sucre – nagu must ja valge koer. Must koer on Potosí ja valge koer Sucre. Täiesti erinevad linnad, täiesti erinevad maailmad, kuid samas teineteisega nii lähedalt seotud. Potosí oli 16. sajandi lõpus üks suuremaid linnu maailmas üldse. Põhjus selle taga on imelihtne – Hispaania kolonisaatorid leidsid sellest linnast tõelise rahamäe. Ja seda sõna otseses mõttes – linn tekkis ümber Cerra Rica ehk Rikka künka (mis küll üle 4,800 meetri kõrgune, kuid kohalikus kontekstis polnud see piisav, et saada väärikas mäe nimetus:P), mis põhimõtteliselt koosnes hõbedast. Niisiis tühjendati seda mäge läbi läbi mitme sajandi, selleks orjastati kohalikke põlisrahvaid ja toodi orje mujaltki siia tööle ja siinsamas vermiti kogutud hõbedast münte kogu suure Hispaania impeeriumi tarbeks. Selliseid mündikodasid oli Lõuna-Ameerikas veel teisigi (Mehhikos, Panamas, Kolumbias, Peruus), kuid Potosí oma oli üks olulisemaid. Kui 19. sajandil kõik Hispaania kolooniad hakkasid järjest iseseisvuma (Boliivia oli nende hulgas üks viimaseid), siis vähenes järk-järgult ka Potosí tähtsus. Tänaseks on Potosí jätkuvalt kaevurite linn, Rikka künka seest ei kaevandata niivõrd hõbedat, kui muid olulisi maavarasid. Linn on valdavalt põliselanike pärusmaa ja kolonisaatorite või muude euroopa immigrantide järeltulijad linnapildis kuigivõrd tooni ei anna. Potosí oli minu jaoks väga „päris“ Boliivia.

Oma kõrgest asukohast tulenevalt kõigub temperatuur siin päeva jooksul oluliselt: päeval võib valitseda 30ndates kraadides kuumus, aga nii kui päike ära läheb, kukub temperatuur nagu paugust kusagile sinna alla 10 kraadi kanti. Seega tuli siin ringi liikudes pidevalt mitme aastaaja riideid käepärast hoida.

Endist kaevanduslikku kuulsust pakendatakse siin nüüd turistide jaoks kenasti vastavatesse tuuridesse – ehk siis on siin võimalus minna nö kaevurielu mäe sisse ise järele kaema. Mulle on taolised karnevalid või inimloomaaiad alati vastumeelt olnud ja jätsin ka seekord vaatamata, kuidas väga rasketes tingimustes töötamine (või siis turistide jaoks selle imiteerimine) mäe sees käib. Uudistamiseks olgu ikka tavaelu, no kindlasti mitte ekskursioon.

Potosíle nagu vastandiks on Sucre. Ehk siis umbes 1,200 meetrit madalamal asuv linn, kus kliima on oluliselt leebem – kunagi pole liiga palav või liiga külm, loodus oluliselt lopsakam, maa viljakam. Sucre linn tekkiski kui nö puhkuseresidents Potosí linnast mitte väga kaugele (tänasel päeval 3-tunnine bussisõit), kus elasid kolonisaatorite ja kaevanduskubjaste pered. Sucre on minu jaoks kõige euroopalikum linn, mida seni Lõuna-Ameerikas külastanud olen ja selliseks kujunes ta juba ajaloos. Tänaseks on linn hästi renoveeritud, suurem osa südalinnast on valgeid koloniaalaja maju täis, siin on Ameerika üks vanimatest ülikoolidest (asutatud, muide, mõni aasta enne Tartu ülikooli, 1624), linn ei ole kunagi liiga suureks paisunud ja ka elanike poolest domineerivad siin tänasel päevalgi kolonisaatorite ja Euroopa immigrantide järeltulijad. Sucre südalinn on muuhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirjas kui terviklikult säilinud koloniaallinn (muuseas, samas nimekirjas on ka Potosí oma industriaalajaloolise tähtsuse poolest).

Kui asusin internetis Sucre hostelite kohta infot hankima, sain teada, et Sucre on tuntud ka selle poolest, et siia tullakse hispaania keelt õppima. Paljud hostelid pakuvad välja, et kui võtad nende hosteli juures keelekursuse (enamasti eraõpetajaga või on väga väiksed grupid), siis on ööbimine selles hostelis tasuta. Ja selliseid rändureid kohtas siin omajagu. Sucrest ongi kujunenud justkui baaslaager seljakotirändurite hulgas, kuhu jäädakse pikemaks, kas keelt õppima või võetakse oma pikema rännaku jooksul siin nädal või kaks „puhkust“ rändamisest (jah, ka see on võimalik ja vajalik pika rännu jooksul:P). Ühtpidi on siin odav peatuda ja keelt õppida, teiseks on siin mõnus end veidi euroopalikuma keskkonnaga „hellitada“.

Boliivia üllatustega jätkates, tuli mulle täiesti ootamatult, et Boliivias tehakse ka veini. Ja muuseas, päris head. Siinne peamine veinipiirkond, Tarija, jäi küll minu poolt lähemalt läbi uurimata, aga asub see suhteliselt Argentiina piiri ääres. Küll aga uurisin nende toodangut ja nende punased ei jäänud oma maitseomadustelt alla sarnase hinnaklassiga Argentiina omadele (ma nüüd tõesti loodan,et mu Argentiina sõbrad seda teksti ei loe või google translator tõlgib selle mulle soodsas suunas:P).

No ja mõistagi ei saanud ma minemata jätta Uyuni soolatasandikule, mis on Põhja-Argentiinale nii lähedal. Salar de Uyuni (nagu seda hispaania keeles kutsutakse) laiub veidi üle 10 tuh km2 alal - ehk siis ¼ Eestist - ja see on suurim soolatasandik maailmas. Soolatasandikke on nii Põhja-Argentiinas kui Tšiilis, aga jätsin sinna targu minemata, kuna teadsin, et Boliivias paiknev Uyuni varjutab need kaugelt. Ja olgu kohe öeldud, et Iguazu jugade kõrval oli Salar de Uyuni järgmine loodusime, mille puhul kummardan ja tänan emakest Maad. Ebamaiselt ilus.

Tõsi, selle külastamine on küll üks järjekordne tohutu turistilõks, kuid annan aru, et sellesse lõksu kukkumine polegi nii valus, sest loodusime ise leevendab kaasnevaid marrastusi. Arvan, et vähemalt 90% inimestest, kes külastavad Salar de Uyuni, teevad seda korraldatud tuuri käigus. Ehk siis iseseivalt on selle külastamine küll võimalik, aga üpriski keeruline. Osati seetõttu, et puudub kohalik transport sinna minekuks (ilmselge tuurikorraldajate maffia!), osati seetõttu, et tavalise rendiautoga pole võimalik paljudesse paikadesse ligi pääseda (tuuridel kõik autod nelikveoga, enamasti Toyotad). Lisaks puuduvad sildid, teed, jne ja osati meenutas mööda soolatasandikku või mägiplatood sõit mulle reisimist Mongoolias, kus valdavas osas riigis puudus samuti teedevõrk ja autojuhid navigeerisid ilmakaarte, tähtede, mägede ja jumal teab, mille järgi.

Klassikaline Uyuni tuur on kolmepäevane. See ei sisalda endas üksnes Salar de Uyuni külastust, vaid selle käigus sõidetakse ka mööda Boliivia kõrgplatood (üle 4 tuh meetri kõrgusel), möödutakse erinevatest laguunidest, mis on seal asuvate taimede või mineraalide tõttu ja tuule kaasmõjul väga erinevat värvi, külastatakse geisreid ja kuumaveeallikaid, nähakse erinevaid kivistunud laava formatsioone, eriilmelistest mägedest ja vulkaanidest rääkimata, antakse võimalus teha miljon fotot flamingodest, kes peatuvad laguunides (see sõltub küll aastaajast), samuti kohatakse kindlasti laamasid (ka mina nõudsin korduvalt meie reisi jooksul peatust laama-selfieks!), vikunjasid, andi rebast, nandusid. Laama on siin koduloom, seega nagu igal meie karjamaal rohtu krõmpsutaval lehmal on kusagil peremees, käib see ka laama kohta. Küll aga on vikunjad kodustama loomad ja nemad rändavad seal, kus hing ihkab. Mägedes elavat ka puumad, aga puuma-selfie jäi mul saamata, kuna need suured kassid on nii kartlikud (ja neid pole ka väga palju alles), et selleks tuleb olla kas pöörase õnnega koos või väga pikka aega mägedes redutada.

(kaart internetist)

Uyuni tuuri saab alustada ja lõpetada kolmes erinevas kohas: Tupizas (suhteliselt Argentiina-Boliivia piiri lähedal), Uyunis (Potosíst 4 tundi sõitu läände) või San Pedro de Atacamas, mis on juba Tšiilis. Siiski näis, et enamik hittvaatamisväärsustest jäid sirgele, mis asusid Uyuni ja Boliivia-Tšiili piiripunkti vahel, kust juba edasi Tšiili kõrbekülla San Pedro de Atacamasse saab. Seega asju õigete nimedega nimetades on tegu pigem 2-öö tuuriga, mitte 3-päeva tuuriga, sest vähemalt Uyunist oma tuuri alustades ja lõpetades tähendab viimane päev vähem avastamist ja ennekõike Boliivia-Tšiili piiripunkti juurest teist teed mööda Uyunisse tagasisõitu.

Erinevatest punktidest alustades ollakse küll erinevas järjekorras ja erineval ajal hittkohtade juures, seega mõnevõrra tähendab igast punktist alustades täiesti erinevat reisi, sest on suur vahe, kas olla Salar de Uyunis päiketõusul ja geisrite juures päikeseloojangul või vastupidi. Mina alustasin tuuri Uyunist ja lõpetasin Boliivia-Tšiili piiripunktil, kust jätkasin oma reisi Tšiilisse San Pedro de Atacama külla.

Minu Uyuni trip algab tegelikult juba bussis teel Potosíst Uyunisse. Saan seal tuttavaks seltskonnaga, kelle osas ma ei saa algselt üldse aru, kuidas nad üksteist tunnevad. Üks sell Argentiinast ja kaks tüdrukut, neist üks Saksamaalt, teine Hongkongist. Jutu käigus selgub, et Hongkongi tüdruk couchsurfas Argentiina selli juures, neil on tekkinud veits lähedasemad suhted ja nüüd reisivad nad koos mööda Argentiinat ja tulid ka Boliiviasse. Saksa tüdruk juhtus nendega Põhja-Argentiinas kokku ja kolmekesi ollakse juba mitu nädalat rännatud. Kõik nad on vähemalt 10 aastat minust nooremad, loomulikult.

Mul on Potosist kaasas 1 liiter pudel rummi (Bacardi, maksis alla 10 euro!) ja kotitäis laime, ja kui oleme ühiselt välja valinud endale 100 erineva tuurikorraldaja hulgast selle, kellega 3-päevasele reisile läheme, siis räägin selle välja. Asi tipneb sellega, et meie väikese Uyuni tuuri eelsoojenduse tagajärg on tühi rummipudel ja kaotatud hotellitoa võti...

Järgmisel hommikul peame selle pisiasja end hotellist välja registreerimisel üles tunnistama ja õnneks meid „karistatakse“ vaid võtmest koopia tegemise tasuga. Küll aga on Argentiina sell eelmisel õhtul ilmselgelt liiga uljalt rummi ja koolaga ringi käinud ja tema veedab esimese sõidupäeva valdavalt autos magades... Tunnen end veits süüdi.

Meie neljase seltskonnaga liitub tuurikorraldaja ukse ees väljasõitu oodates veel kaks hongkonglast, sest nagu selgub, et on meie tuurikorraldaja ennekõike tuntud just Ida-Aasia klientide hulgas. Suured seljakotid pakitakse autokatusele presendi alla ja sõit võib alata. Kuidagi loogiliselt kukub välja, et saan end sisse seada autojuhi kõrval esiistmel ja järgmisel kaks päeva olen oma primitiivse hispaania keele sõnavaraga peamine meie teejuhi, Enrique, lõbustaja ja küsimuste esitaja.

Uyuni soolatasandik on üks sürrealistlik kogemus. Soolavalge on nii valge, et seda ilma päikeseprillideta vaadata on veits valus. Kuna tasandik on nii suur, siis nii kaugele, kuhu silm ulatub nägema, näed vaid valget välja. Põhja-eurooplasele meenutab see kõige rohkem üht suurt lumist jäävälja, samas aga on väljas üle 30 kraadi sooja. Väike video siia juurde autosõidust soolatasandikul:

Soolatasandik pakub lõputult ägedaid fotolahendusi. Sel täiesti valgel pinnal perspektiiv muutub ja Enrique juhtimisel teeme erinevaid fotovõtteid, küll sauruse, küll hüpete, kokapudeli, mütsi pistetud kaaslastega jne. Hiljem teiste rändurite võtted vaadates on üks loovam kui teine ja tulemus on selline, nagu fotosid oleks hiljem töödeldud, kuigi teame, et selle erilise perspektiivi pakub loodus ise.

Keset Salar de Uyunit asub aga üks suur saar: ketšua keeles Inka Wasi, mis eesti keeles tähendab Kala saart. Saar on maast laeni täis kaktuseid. Kuuleme Enrique käest, et need kaktused kasvavad 1 cm aastas, mis tähendab, et kohates ca 5 meetrist taime, tähendab, et see taim on siin kasvanud ligi 500 aastat! Pöörane jällegi.

Ööseks sõidame soolatasandikult välja, külla, kus meid ootab ees väike hostel, mis on ehitatud soolast. Jah, sellest soolast saab teha samasuguseid telliseid, nagu meie teame; samuti on soolast lauad, toolid, voodid, millele on küll peale pandud kes-teab-mis materjalist madratsid. Suhteliselt spartalik olemine, aga samas eriline. Meiega samas hostelis peatub veel seitse ekipaaži. Õhtul ühe sakslase ja rootslasega elust ja reisimisest rääkima jäädes läbime mingi hetk selle kohustusliku osa „aga kust sina pärit oled, aktsendist ei saa aru...“ küsimused-vastused, ja mõni hetk hiljem astub mulle ligi üks sell lausega: „Näe, siin veel eestlaseid!“. Jah, pole just kuigi tavaline nii kaugel kodust teisi eestlastest rändureid kohata, aga eks see omakorda näitab, et Uyuni ringsõit on paljude rändurite menüüs.

Väljasõidu teine päev möödub peamiselt laguunide ja flamingode seltsis. Täiesti ausalt, flamingodest pole võimalik liiga palju fotosid teha. Arvan, et tegin neid üle 300. No ja hiljem siis kustutasin suurema osa neist ära, kuna mis sa ikka nii paljudega teed. Aga need graatsilised linnud sobisid siia maastikku nagu valatult. Roosa värv koos pruunikaspunaste ja hallide mägedega, roheliste tuustakute (peamine taim siin platool, jätan nime targu järele uurimata) ja erivärviliste laguunipeegelduste taustal. Puhas ilu.

Viimase päeva hommikut alustasime äratusega juba kell 4. See pakkus võimaluse ka varahommikust tähistaevast vaatama minna. Väljas oli siis veel kottpime ja taevas lausa kubises tähtedest. Meile tuttavaid kujundeid lõunapoolkera taevas näha ei ole võimalik, aga kõrvalise abiga juhatati mindki Lõunaristini (mida on siis jällegi ainult siinpool võimalik näha).

Varahommik jätkus päikesetõusuga geisrite juures. Geisrid asuvad siinsel kõrgplatool ligi 5,000 meetri kõrgusel ja sellega sai löödud mu senine kõrgusrekord Põhja-Argentiinas.

Kahjuks saatis ka seda väljasõitu tehniline vingerpuss, mis tähendas, et meie auto keeldus geisrite juurest lahkumast. Meie tore teejuht Enrique proovis küll koos teiste ekipaaži juhtidega igat vigurit autot uuesti käivitada, aga tehnika osutus inimesest põikpäisemaks ja asi tipnes sellega, et meie grupp jagati kolmeks: kuna kella 9-ks pidid neli meist olema Boliivia-Tšiili piiril Tšiilisse suunduvas bussis, siis meie saime endale uued grupid, kes lähenesid Tšiilile ja kaks meist, kes tahtsid oma reisi lõpetada Uyunis, jäid meist geisrite juurde maha. Kaasnenud äpardus ja sellest tekkinud ajahäda nullis ära ka meie võimaluse hüpata mägede vahel asunud looduslikesse kuumaveeallikatesse ja meie viimaseks loodusimeks sel väljasõidul jäi Roheline laguun otse Boliivia-Tšiili piiril.

Edasi sõitsin ma Tšiilisse San Pedro de Atacama külasse, kuna selline marsruut oli lihtsalt mu edasisi reisiplaane arvestades kõige loogilisem. Tähendas see järgmise 20 km jooksul laskumist ligi 5,000 meetri kõrguselt 2,400 meetri peale ja see oli järjekordne äge kogemus. Ei saa öelda, et me buss oleks otseselt püstloodis mäest alla hüpanud, aga tee tõesti kulges väga selges joones allamäge. All ootas mind ees aga juba täiesti teine maailm, hippie-turistiliku külakese, oluliselt arenenuma Tšiili ja Atacama kõrbega. Aga sellest ehk juba mõne hilisema Tšiili loo raames.

Olge muhedad,

Tom

Põhja-Argentiina

2015-11-12T04:12:00.000+02:00

Pärast meeleolukaid päevi Paraguais, võtsin suuna Põhja-Argentiinasse, Saltasse. Tähendas see ei midagi muud kui järjekordset 24-tunnist bussisõitu. Asuncionist Saltasse otseühendust ei ole, niisiis tuli teel ka bussi vahetada. Kui olime Argentiina piiri ületanud, kontrollisid järgneva sõidu käigus bussi erinevad patrullid. Raske öelda, oli see politsei, armee või mõni kohalik mupo, vormiriideid ja relvi nad kandsid, käisid uuriva pilguga bussi läbi ja aeg-ajalt lasksid mõnel reisijal ka pagasi ette näidata. Välismaalasi ei torgitud. Kuuldavasti kasvatatakse Paraguais mühinal marihuaanat (kliima selleks väga sobiv), mida siis ka ohtralt Argentiinasse toimetatakse (Boliivia suunalt liikuvat sarnaselt riiki sisse kokaiin). Meie bussist igatahes kedagi maha ei tõstetud või käeraudadega ära ei viidud, aga tüütud olid need rohked seisakud ikkagi.

Kui Buenos Airesest Iguazu jugadeni viinud buss oli suhteliselt uus, korraliku sooja õhtusöögi ja ergutavate jookidega, 1,5 inimese laiused istmed käisid korralikult alla jne (kusjuures ka piletihind oli soolane), siis ööbuss Saltasse oli midagi hoopis spartalikumat. Kuigi meile lubati, et sõit sisaldab ka õhtu- ja hommikusööki - mis arvestades suhteliselt odavat piletihinda oli juba siis veits kahtlane - siis viimase lootuse õhtusöögile kaotasin kella kümne ajal, kui ostsin ühes vahepeatuses bussi sisenenud toidukorviga memmelt mingi kuivanud piruka. Umbes tund aega hiljem (ma juba tukkusin) pistis stjuuard mu nina ette toidupaki võileiva, küpsise ja spraidiga. Aaa, küpsis sellest portsust oli ilmselt mõeldud hommikusöögiks.

Ühesõnaga, mingit suuremat magamist sel ööl ei olnud. Parim otsus oli salongi kaasa võtta oma magamiskott, kuna selles bussis mingeid tekke ega patju ei jagatud ja öösel läks bussis korralikult külmaks. Siinkohal tahan lisada, et sellised väikesed kannatused on ühe seljakotireisi normaalne osa. Samavõrd ebamugav oli ju teistelgi reisijatel, kes peamiselt olid kõik kohalikud elanikud, kuigi jah, oskasid nad ilmselt veits enam aimata, mida oodata. Ja kuigi ma tean, et võimalik on reisida ka oluliselt mugavamalt, mis sageli tähendab ka kallimalt, siis just sedasorti oma mugavustsooni piiride nihutamine teeb ühest reisist seljakotireisi, toob sind kohalikele inimestele lähemale ja kokkuvõttes aitab sul ka veidi paremini aimata, mis elu selles riigis elatakse. Ajapikku tekivad ka huvitavad võrdlusmomendid. Rääkimata sellest, et pikkadel bussisõitudel on mõnus jälgida muutuvat loodust, teelejäävate külade ja linnade elu, samuti nagu ma ei väsi imetlemast neid mägedevahelisi või tasandikeüleseid päikesetõuse ja –loojanguid (osati unesegasena:P) või uudishimuga jälgimast teisi kaasreisijaid, et aru saada, millal on vahepeatused pikemad, et minna välja ringutama, millal tuleb teeäärsest juhuslikust söögikohast toidukraami kaasa osta (kui kõik seda teevad, on mõistlik kopeerida:P), jne.

Konkreetse bussisõidu boonuseks oli aga veel see, et sarnaselt minuga oli Asuncsionist teel Saltasse poolatar Ana, kes oli oma 1,5 aastase ümber maailma reisi alguses ning kes oli väga tore tüdruk ja järgnevad päevad hulkusime koos ringi.

Salta võttis meid vastu päikesepaiste ja mõnusa sooja õhuga (mis ei olnud enam niiske nagu Paraguais). Salta, mis on üks esimesi kolonistide poolt rajatud asulaid tänastel Argentiina aladel, võitis kiiresti minu sümpaatia. Mõnusalt hoomatav, kena ja käidava südalinnaga, sellise kulgeva atmosfääriga linn.

Kuid Salta oli minu jaoks kõigest vahepeatuseks teel veel põhjapoolsemasse Argentiina provintsi nimega Jujuy (hääldus: huhui). Põhjuseks Jujuy provintsi külastada oli soov põgeneda linnamelust maale ja Jujuy provintsis on terve rida toredaid külasid, kus on seljakotiränduril lihtne peatuda ja siis ümbruskonnas ringi vaadata.

Jujuy provints on juba oluliselt mägisem piirkond ja kõik Jujuy külad, mida külastasin (Purmamarca, Tilcara, Humahuaca, Iruya) torkavad silma selle poolest, et seal elavad põlisrahvad (erinevad indiaani hõimud). Osati võib neid külasid süüdistada turistilikkuses, samas aga võib ükskõik millisest neist asuda lihtsalt mägede vahele uitama ja sealt ei leia te enam ühtki suveniirimüüjat või organiseeritud marsruudiga grupituristi.

Ja need mäed on tõesti võimsad. Kahtlustan, et tegin siin ka oma senise kõrguse rekordi, külastades Humahuaca küla lähistel 14-värvilist mäge (jah, küünikud, nõus, põhivärve on vaid seitse, seega on nime puhul veits liialdatud), kus mu nutikas käekell näitas kõrguseks 4,300 meetrit merepinnast. Taoliste kõrguste puhul on oht, et sind võib tabada kõrgushaigus. Enamasti küll olukorras, kus inimene liiga kiiresti madalalt kõrgele liigub ehk siis organismile ei anta piisavalt aega hõredama õhuga harjuda. Kohalike elanike organismid on küll kõrgustega harjunud, aga ka nemad kasutavad kõrgustes elamiseks väikest dopingut – närides kokalehti nimelt, kuna see hõlbustab hingamist. Kui mujal Argentiinas on kokalehed illegaalsed, siis kahes põhjapoolses provintsis – Saltas ja Jujuys – on need lubatud just nimelt mägedes elavate inimeste ajalooliselt väljakujunenud tava tõttu kokalehti süüa. Proovisin minagi neid teel 14-värvilist mäge juurde - meie renditud autojuhil olid need külalistele kaasa võetud. Vaata videot sellest siit:

Selle nädala pärliks kujunes väljasõit Iruya külla. Tegu on eelloetletutest kõige väiksema külaga, mis asub Humahuaca külast ca 50 km kaugusel ja sinna saab vaid üht teed mööda, mis soolikana mägede vahel lookleb ja kuhu kohalejõudmine võtab bussiga 3 tundi aega. Kogu teekond sinna oli äärmiselt maaliline. Kuna vanakooli bussiaknad oli võimalik lahti kangutada, siis klõpsutasin teel lugematu arv fotosid, mille vahel oli pärast väga raske otsustada, mida jätta, mida kustutada. Kohalejõudmise krooniks on vaatepilt väikesele kirikule kõrgete mägede vahel. Peatusin Iruya külas kaks ööd ja igal päeval uitasin mägede vahel ringi.

Samavõrd huvitav, kui leida end nö maailma lõpust mägede vahelt, oli jälgida kohalikke elanikke. Mind oli juba eelnevalt just teiste rändurite poolt hoiatatud, et kohtades, kus põlisrahvad domineerivad, ei ole tunda liigset külalislahkust. Rändurid, kes olid pikemalt Lõuna-Ameerikas juba ringi seigelnud, tõid külalislahkuse etalonina sageli välja Brasiilia, kus sõbralikkust võõraste vastu kõige rohkem kiirgas ja see oli selline väga loomulik, automaatne reaktsioon. Selle võrdluse teises otsas oli sageli Boliivia, kus Ameerika põlisrahvad domineerivad ja kelle puhul pole kuigi kerge tänavatel või külateedel sulle vastunaeratavaid nägusid näha. Olles praeguseks ise mõned nädalad viibinud nii Põhja-Argentiinas kui Boliivias, siis usun, et see ongi teatud kultuuriline erinevus. Ka minu enda kogemus ütleb seda, et olles käinud mitmetes sarnastes väikestes külades Aasias, siis sealsed inimesed reeglina ei varja rõõmu või elevust nähes sind mõnes külakolkas ringi liikumas, kuid Põhja-Argentiina mägikülades ei teinud keegi su olemasolust praktiliselt välja. Silmsidet tuli ikka ise kõvasti otsida, see ei olnud tavaline. Osati jäi mulje, et kohalikud elanikud tõepoolest ei mõistnud, miks oli sul vaja nii kaugele üldse ronida. Ka need, kes suveniire müüsid, ei hiilanud liigse hasardiga. Sellise pika pilguga vaadati, et osta juba midagi ära või kui sa ei osta, siis ära niisama raiska mu aega. Rääkimata sellest, et keegi sind siin millegagi tüütaks - stiilis „tule minu boksi“ - aga see oli põhjamaalase jaoks muidugi hoopis meeldiv erinevus. Ma annan endale aru, et selline üldistus on omajagu meelevaldne, aga võrdlusmoment Aasiaga on minu jaoks väga suur. Ja ärge nüüd saage valesti aru – Ameerika põlisrahva hulgas kohtas ka vägagi sõbraliku olemise ja naeratusega inimesi, nii juhuslike külaelanike kui teenindavate inimeste hulgas –taoline käitumine lihtsalt ei olnud valdav.

Üldiselt jahedam suhtumine kaasteelistesse torkas silma ka olukorras, kus külastades 14-värvilisi mägesid läks tagasiteel meie auto katki. Vastutulev auto tegi veidi ootamatu manöövri ja meie autojuht sõitis mäeserva külgnevasse kruusavalli. Ei midagi ekstreemset, kiirused olid väiksed ja me ei asunud parajasti ka kusagil kuristiku kohal. Kruusavallist välja sõites selgus, et auto esirattad on erinevates suundades ja rool suudab muuta vaid ühe ratta suunda, teine elab oma elu (eks see auto oli kõvasti elu näinud ka juba). Autojuht oli kohalik põliselanik - igati sümpaatne sell. Auto paranduseks kulus oma 20 minutit ja selle ajaga ei peatunud ükski teine auto, et meie juhi käest uurida, mis meil juhtus või kas nad saaksid kuidagi kaasa aidata. Tegu oli samas suhteliselt väikse külateega, neid autosid möödus selle ajaga kümmekond ja möödujad nägid kõik välja kohalike elanikena. See üllatas.

Minu Põhja-Argentiina muljete parim kokkuvõte on aga ilmselt fotoseeria (vt paremal). Ehk siis seda mägede väge on ilmselgelt parem vaadata kui lugeda.

Ja lõpetuseks selfie koeraga, kes minu käest Purmamarca külas maisitaignast tehtud köögiviljadega täidetud pirukat nuias. Lubasin talle anda, kui ta on nõus minuga selfie tegema. Nagu näha, läks tehinguks:).

Paz,

Tom

Paraguai

2015-11-06T02:12:00.000+02:00

Mõte sellel reisil külastada Paraguaid oli paigas juba siis, kui sai otsus tehtud oma esimene Lõuna-Ameerika ringreis Argentiina ümber teha. Piisab pilgust kaardile (vt eelmine postitus) ja on selge, et kui Iguazu jugade juurest edasi liikuda Põhja-Argentiinasse, jääb Paraguai sõna otseses mõttes tee peale ette. Rääkimata sellest, et kui ühel riigil on juba nii äge nimi nagu – PARAGUAI! – siis tuleks kindlasti lähemalt järele uurida, mis elu seal elatakse.

Ega me Eestis Paraguaist midagi eriti kuule. Mõistagi ei tea nemad midagi ka meist, aga sama kehtib ka Argentiina ja ilmselgelt kogu Lõuna-Ameerika kohta. Seega tuleb peaaegu iga jutuajamist siin ikka alustada selgitusest, et „Estonia“ pole linn, loom või toit, vaid on riik, mis asub Põhja-Euroopas, ette lugeda mõned nimekamad naaberriigid ja siis hakkab kuulajal ühtteist koitma. Üldiselt Soomet ja Rootsit teatakse, Venemaa mainimine ei ole kuigi abistav, kuna tema riigipiiride järgi võiksime ka Jaapani või Kasahstani kõrvale asetuda.

Kui rääkisin Argentiinas, et kavatsen edasi Paraguaisse põigata, siis toonitati nii mõnigi kord et ma seal oma asjadel silma peal hoiaksin ja osutati sealsele vaesemale elujärjele. Olin ka ise kursis, et Paraguai on statistika järgi üks vaesematest riikidest Lõuna-Ameerikas ja koos Boliiviaga üks kahest riigist sel mandril, mil puudub ligipääs merele. Kusjuures Boliivia on statistika järgi veel vaesem riik. Näib et need asjad on omavahel seotud? Juba reisil olles lugesin, et Paraguai kaotas 19. sajandi teisel poolel sõjas Brasiilia, Argentiina ja Uruguaiga üle poole oma elanikkonnast ja suure tüki oma toonasest territooriumist ja vajus riigina stagnatsiooni, millest pole tänaseni õieti suudetud välja tulla.

Minu esimene mulje Paraguaist kui pealtnäha vaesest riigist sai aga ümber lükatud kohe, kui riigipiiri ületasin. Encarnación (Paraguai piirilinn) ei erinenud pealtnäha mingil moel teisel pool Paraná jõge asunud Argentiina piirilinnast Posadas’est ja järgnev 6-tunnine bussisõit pealinna Asuncióni pakkus mulle vaatepilti lõpmatuna näivatest haritud põldudest, heina krõmpsutavatest lehmakarjadest, majadest, mis ei erinenud mitte millegi poolest sellest, mida olin näinud juba mööda Argentiinat ringi sõites.

Väike videoblogi ka bussisõidust. Klipp on tehtud ühest külast läbi sõites ja siinsed ühe riigi olulisema maantee äärde jäävad asulad torkasid silma selle poolest, et paljud neist olid leidnud mingi oma nišši, mille poolest silma paista. See küla näiteks oli meister võrkkiikede meisterdamisel! Aga tee äärde jäid ka keraamikakülad, meekülad, jalgpalle müüvad külad jne.

Sellele videole annab mõnusa vungi taustaheli, mis on bussi telerist kostuv Hollywoodi märul pealeloetud kohaliku Toomas Lasmanni poolt. Mnjah, igaüks kes on Lõuna-Ameerikas pikemaid bussisõite nautinud, teavad, et osa lõbust on kaasa elada üle bussi kõlavatele filmidele. Nii olen minagi (osati minu tahtevastaselt:P) ära näinud Jurassic Park’i (vist esimese osa?!), Kiired ja vihased (jumal seda teab, mitmendat osa) ja muid erinevaid Hollywoodi draama- ja märulifilme. Ladina-Ameerika filmitoodang pole millegipärast ekraaniaega pälvinud või pole mul lihtsalt õnne olnud.

Ilmselt parim otsus, mida Paraguaiga seoses tegin, oli endale „oma“ Paraguai pere leidmine ehk siis siin diivanisurfamine. Riputasin umbes nädal enne riiki sisenemist CS süsteemi üles avaliku teate, et minusugune sell on Asuncióni tulemas ja sain kümmekond küllakutset. Valisin nende hulgast välja Gabrieli oma, kes pakkus välja, et võiksime koos tema sõpradega linnast välja sõita ühe joa juurde, lisaks elaksin tema vanematekodus Asuncióni eeslinnas. Samuti oli minu jaoks sümpaatne fakt, et Gabriel oli CS süsteemis uus ja tema kirjast kajas vastu sellist ägedat õhinat ja tegutsemislusti, mis paljude aastatepikkuse kogemusega CS liikmete hulgas võib olla kadunud. Ei saa salata, et viimaste hulgas tuleb sageli ette tegelasi, kelle puhul tundub, et CS pole mitte lõbus vahepala huvitavaid inimesi erinevatest maailma nurkadest kohata, vaid võõrustamine on nende jaoks justkui töö kindla eeskava/reeglitega ja sageli täidetakse sellega hoopis mingit muud tühimikku oma elus.

Ühesõnaga (hehee!) muutis kohalik Paraguai sõber, tema sõbrad ja pere minu jaoks need viis päeva selles riigis vägagi meeldejäävateks ja seega jagub minul Paraguai ja paraguailaste kohta ainult häid sõnu öelda.

Paraguai on riik, mis praktiliselt tervikuna asub troopilises või subtroopilises kliimavööndis, mis tähendab, et seal võib kuude kaupa väga palav olla. Minu sealoleku ajale sattusid aga mitmedki vihmased päevad, mille üle kohalikud vaid rõõmustasid, kuna see muutis õhu värskemaks ja temperatuurgi kukkus mingi +35 pealt +25-le. Vihmasadu muutis meeleolukaks ka meie väljasõidu Crystal joa äärde, ca 100 km Asunciónist. Ehk siis kui tavaliselt minnakse selle joa alla end kuuma eest kastma, siis seekord olime vihmast märjad juba enne joa alla jõudmist. Teekond sinna oli suhteliselt nirusti tähistatud ja kuna ka paljud minu kohalikud sõbrad polnud seal varem käinud, siis tähendas see omajagu ekslemist ja tee küsimist, mis kõik andis alust arvata, et tegu on ühe hästi hoitud saladusega. Kui aga lõpuks kohale jõudsime, ilmus kusagilt mudateede ja suhkruroo istanduste vahelt välja kolm suurt bussi ja mitmed autod, mis olid kohale toonud pühapäevasele väljasõidule tulnud linnarahva.

Omaette seikluseks kujunes juba parkimiskohast alla joa äärde jõudmine. Kirjanduslike liialdusteta võib öelda, et sinna viis umbes 100-meetri pikkune pigem redelit kui treppi meenutav rajatis, mida mööda tuli alla ronida. Tohutute ohutusnõuete rüpes elava läänlase pani see küll hetkeks kulme kergitama, aga arvestades, et vihmast libedaks muutunud astmetel libistasid end alla nii pereemad kui väikelapsi süles hoidvad isad, siis ei saanud ju laskumata jätta. Samavõrra põnevast ülesronimisest tegin ka väikese videoülesvõtte:

Väljasõit oli igati meeleolukas. Tagasiteel Asuncióni tegi meie ekipaaž peatuse ühel vaateplatvormil, et imetleda ümbritsevat maastikku ja veidi ringutada. Pühapäevane päev oli kodust välja meelitanud rahvast rohkem ja mitmeid autoga väljasõidule tulnuid noori saatis vali muusika lahtistest autoakendest. Ladina-Ameerika muusikamaitse peavooluks on reggaeton ja cumbia ning eranditult kõik „lahtiste-akende-mehed“ mängisid just neid stiile. Usun, et iga eestlane, kes on kordki üht sellist viisijuppi kuulnud, siis tunneb ka kõik teised lood nende rütmide järgi ära. Minu sõber Gabriel oli aga heavy metali ja Briti 80ndate rokkmuusika austaja. Isegi oma toa seinale oli ta millalgi nooruses Pink Floydi „The Dark Side of the Moon“ plaadikujunduse lasknud maalida. Seega ei arvanud ta ei reggaetonist ega cumbiast kõige vähematki. Aga sõprade ergutusel ja minu täieliku kohaliku elamuse saamiseks pandi ka meie autos reggaeton huugama, millest tegin lõbusa videojäädvustuse:

Järgnevad päevad Asunciónis hulkusin päevasel ajal ise linna peal ringi ja õhtuti luusisime koos Gabrieliga nii siin kui seal (et mitte öelda juba pärastlõunati, kuna Gabriel lasi lihtsalt enne tööpäeva lõppu töölt jalga – ministeeriumis töötamise värk:P). Ma ei saaks öelda, et Asunción oleks just linn, mida enne surma kindlasti külastama peaks, samas ei ole minu jaoks olemas kohta, kus poleks põnev ringi vaadata. Rääkimata sellest, et kõik kohad, kus on vähe turiste, on alati põnevamad, sest võid olla suhteliselt kindel, et ülejäänud inimesed on kohalikud oma igapäevase elu rüpes (mitte nagu suvel Tallinna vanalinnas:P). Asunción ka kindlasti turistidekoorma all ei ägise. Lisaks rõõmustas Asunción oma hindadega: vägagi mõnusa atmosfääri ja olemisega kohad olid meie samaväärsete kohtadega võrreldes selgelt madalama hinnatasemega.

Asunciónis oldud ajaga tekkis mul oma kodukohvik (kuhu Gabriel mind esimesel õhtul joogile viis), omad kindlad jalutuskäigu rajad, oskus iseseisvalt linnaliinibussiga koju sõita:D. Üks kohtadest, kuhu pea igal päeval sattusin, oli Costanera ehk pikk promenaad Paraguai jõe lahesopi ääres, mis õhtuti oli paksult täis hängivaid noori, lastega peresid ning sportivaid inimesi. Sporditegemine näis Asunciónis üldse väga popp: õhtuti trehvasin tervisejooksu tegevaid inimesi minu jaoks täiesti ootamatutes kohtades ja igasugu (väli)jõusaale ja crossfit-boxe nägin ka mitmel pool.

Üks põnevamaid jalutuskäike, mida aga koos Gabrieliga tegin, oli õhtupimeduses mööda erinevaid linnaosasid. Täiesti ausalt, omapäi poleks ma sinna oma nina toppinud, samas koos kohaliku sõbraga ei tekkinud mul kordagi tunnet, et seal võiks ohtlik olla (sest nägin, et mu sõber tunneb end igati ok-lt). Osati peegeldas see päris hästi Paraguai tänast olukorda, kus elujärg on erinevatel elanikekihtidel väga erinev. Selle telje kõige äärmises otsas on elanikud, kes elavad ajutiselt papist ja vineerist tehtud majades, olles kolinud sinna pärast sügisel (st Paraguai maikuud) toimunud üleujutust, mil paljud piirkonnas elanud vaesem elanikkond oma kodudest ilma jäid. Selliseid juhu-materjalist tehtud laagreid kohtas linnas päris mitmes kohas, näiteks ka peaväljaku äärses pargis, aga ka eeslinnas, kus jalutasime. Sealsamas kõrval olid kvartalid korralike kivimajade ja kenade aedadega, seega kontrastid suured. Õhtusele jalutuskäigule andis värvi asjaolu, et samal päeval oli kõvasti vihma sadanud ja läbisime rajoone, mis varem olid olnud sellised soised alad. Nimelt loivasid mööda tänavaid sellised telliskivi suurused kärnkonnad! Ma olen ka väikesena konni purki korjanud ja ei mäleta enam, mida nendega edasi teinud, aga täiskasvanust peast võin karjatada nagu teismeline tütarlaps, kui konnale peale astun. Ja need konnad siin olid nagu monstrumid! Kuna Gabriel arvas, et parem on, kui ma mingeid väärisesemeid sellele jalutuskäigule kaasa ei võta, siis pilti mul sellest lisada ei õnnestu, aga igal juhul veendusin, et igasugu muinasjutukonnad, kes raamatutes on ebanormaalselt suureks joonistatud, on päriselt olemas.

Lisaks põnevatele retkedele mööda Asuncióni ja selle lähiümbrust, oli üheks parimaks osaks lihtsalt juttu ajada, mis on Paraguai tänane päev, milline oli eilne ja missugune võiks välja näha tulevik. Nendest jutuajamistest jäi kõlama mõte, et Paraguai on väga kihistunud ühiskond (nagu tegelikult kogu Ladina-Ameerika). Gabriel oli meie mõistes pärit keskklassi perest, kuigi ka tema vanemad pidid pingutama kõvasti, et sellisele elujärjele jõuda (isa oli enne pensionile jäämist riigitööl, ema advokaat, kusjuures peres oli 7 last). Samas olid enamikud sõbrad, kellega me ühise väljasõidu tegime, jõukamatest peredest. See omakorda tähendas, et kui Gabriel oli õppinud nii riigi- kui erakoolides, siis paljud sõpradest olid lõpetanud kõrge renomeega erakoolid ja tuleviku mõistes tähendas see väga palju. Meie jutuajamistest jäi kõlama mõte, et Paraguai ühiskonnas üldiselt määrab sinu tuleviku ära su vanemate positsioon. Päris põnev oli paralleel, millest meil juttu tuli, et kui mina ise olen Eestis põlvkonnast, kus kuigi oluline polnud see, mida su vanemad tegid - elus läbilöömiseks oli peamine see, mida sa ise korda saatsid - siis Gabrieli jutust sõpru iseloomustades jooksis korduvalt läbi mõte, millega kellegi vanemad tegelevad ja sõprade enda töökohad olid täiesti ebaolulised. Need töökohad olid rohkem nagu selleks, et oma aega sisustada ja sageli isegi sõprade hulgas päris täpselt ei teatud, mis tööd keegi teeb.

Siit teeks aga väikese vahelepõike tagasi Argentiinasse. Viibides Puerto Iguazu hostelis veetsin aega erinevate läänlastest seljakotiränduritega. Mõistagi enamik neist olid oluliselt nooremad kui mina (keskmise vanus jäi sinna 25-30 eluaasta kanti). Nendega tõsisemalt elust ja inimestest rääkides läbis meie jutte teema, et vana Euroopa noorte jaoks on tänasel päeval aktuaalne mitte olla halvem kui nende vanemad. Ehk siis seal on pikki põlvkondi järjest olnud normaalne, et lapsed on majanduslikus plaanis edukamad kui nende vanemad, aga tänastel noortel on see püstitus muutunud järjest raskemaks. Ehk siis mitmed neist tõid välja, et nad oleks endaga rahul juba siis, kui nad majanduslikus mõttes ei jääks oluliselt alla sellele, mida on saavutanud nende vanemad. Sarnane ootus on ühiskonnal tervikuna. Minu jaoks oli seda põnev kuulata tulles ise veidi teistsugusest ühiskonnast ja olles ise veidi teise aja laps. Aga ilmselgelt muutub see teema järjest aktuaalsemaks ka Eestis.

Elades Gabrieli juures (tema vanematekodus) oli minu jaoks äärmiselt põnev suhelda ka tema perekonnaga: isa, ema ja ühega vendadest. Nemad ei rääkinud inglise keelt, seega tuli minul mängu panna kogu oma hispaania keele oskus, mille olin enne reisi suutnud omandada. Sarnane olukord oli mul ka Buenos Airese lähistel Mariano pool elades, kelle vanematega ma samuti õhtuid pikkade jutuajamistega sisustasin ja täiesti ausalt, ma tagantjärele ei saa ka ise aru, kuidas see võimalik oli, et saime mõnel õhtul tunde hispaania keeles arutatud elu üle Argentiinas ja Eestis, räägitud nii religioonist kui keskmistest palkadest ja kes teab millest veel. Mõistagi tähendas see nii siin Gabrieli juures, kui eelnevalt Mariano pool, et vanemad pidid sageli kasutama tohutut fantaasiat, et minu poolt väljaöeldud (või väljamõeldud:P) sõnadest selliseid lauseid moodustada, millel ka mingi mõte sees oleks. Aga nagu alati võõraste keelte ja inimeste puhul - palju olulisem kui ühendav keel on soov üksteisega suhelda. See lahkus ja kannatlikkus, mida kiirgasid mu sõprade perekonnad, tegid südame väga soojaks.

Lisaks kujunes Paraguaist minu jaoks riik, kus mangopuud on sama tavalised nagu Eestis õunapuud. Tõesti, ma ei mäleta oma varasematest reisidest, et oleksin sattunud riiki, kus oleksin märganud viljade all lookas olevaid mangopuid. Olgu ka ära öeldud, et mangod valmivad siin alles detsembris, seega mingist mangodest lõhkisöömisest ma rääkida ei saa. Oma suurest mangovaimustusest tegin ka ühe „õppevideo“, mida saab vaadata siit:

Lõppsõna jääb Õhtulehele. Viimasel õhtul Gabrieli juures asadot nautides (lihaküpsetamise pidu) ja Gabrieli ja tema sõbra Silviaga elust ja inimestest rääkides tuli jutuks, kes on hetkel Paraguai kõige kuulsam inimene väljaspool Paraguaid. Silvia, kes on korduvalt Euroopas käinud (sh ka Eestis!), tõi kelmika naeru saatel välja, et üks persoon, keda tõesti erinavates Euroopa riikides teati kui paraguailast, on Paraguai pesumodell Larissa Riquelme. Maailmakuulsaks sai Larissa 2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel Lõuna-Aafrikas, kus ta Paraguai jalgpalli meeskonnas toetamas oli ning kus bravuuritar korduvalt poseeris rindade vahele hoiule pandud Nokia telefoniga, pärast mida sai temast üks otsitumaid inimesi internetis samal aastal. Nii et guugeldage järele, kui te seda varem juba teinud pole:D:

Besos,

Tom

Iguazu rahvuspargis

2015-10-31T01:52:00.003+02:00

Mu selle reisi esimene loodusime on läbi elatud ja ei hakka siin pikalt keerutama ja ütlen otse välja, et olen vaimustuses. Nagu loodusimedega ikka, siis ei suuda ükski sõna edasi anda seda tunnet ja muljet, mis selle juures tekib, seega oleks kõige mõistlikum Teil hoopis vaadata minu fotoreportaaži (vt linki paremas tulbas). Püüdes tasakaalustada oma liiga ontlikku sissejuhatust Argentiinasse, siis tegin Iguazu rahvuspargis terve seeria lühivideosid ja olen need nüüd ka kenasti vaatamiseks üles riputanud.

Kuna ei arva, et koduses Eestis igaüks gloobusel Iguazu joad peaks oskama üles leida, siis teen Teie elu lihtsamaks ja lisan omapoolsete täiendustega kaardi Argentiina kohta:

Sõitsin sinna Buenos Airesest ööbussiga, aega pidi võtma 18 tundi, no tegelikult läks küll 20 tundi. Aga buss oli mugav, istmed laiad, pakuti süüa ja juua, näidati ära mitu filmi, ilma helita küll, aga hispaaniakeelsed subtiitrid pakkusid võimaluse hispaania keelt tuunida.

Rahvuspargid on Iguazu jugade ümber nii Argentiina kui Brasiilia poolel (Iguazu jõgi on piiriks kahe riigi vahel). Mina käisin ära vaid Argentiinapoolses osas ja soovitaks seda ka kõigile teistele, kuna teha on seal oluliselt rohkem kui vaid kena panoraamvaade saada.

Alustasin päeva rahvuspargis paadituuriga Iguazu jugade alla. Tõsi, tegu polnud just kõige odavama lõbustusega, aga noh, kui nii võtta, siis sarnase summa paigutan pea igal nädalavahetusel Musta Puudlisse (https://www.facebook.com/KOHVIK-MUST-PUUDEL-111264345624930) ja see raha oli mul pea mitmenädalast reisilolekut põhimõtteliselt ju alles:P, siis võis endale lubada väikest priiskamist. Pealegi, ei tea ju, millal siia uuesti satun, seega tuli võtta sellest käigust maksimum! Tagantjärele öeldes soovitaks kõigil, kes siia satuvad, see paadiretk jugade alla ära teha ja just päeva alustuseks, kuna saadud energialaksust jagub õhtuni ja armastus nende jugade vastu saab selle sõiduga garanteeritud.

Paadisõidu sissejuhatuseks oli aga väike autosafari läbi džungli Iguazu jõeni, kus meile veidi seletati pargi tekkelugu, anti ülevaade peamistest seal kasvavatest taimedest ja elavatest loomadest-lindudest, jne. No põhimõtteliselt lubati meile isegi seda, et jaaguarid käivad territooriumilt läbi, mööndusega küll, et vaid öösel. Jõe äärde jõudes pakiti meid päästevestidesse ja igaüks sai ka ühe veekindla koti kaasa, kuna meile lubati juba hostelis tuuri tutvustades, et ühtki kuiva kohta meil pärast Iguazu dušši ei jää.

Või no vaadake ise, kuidas asjad tegelikult olid:

Joad ise on vaatepilt, mis on tuttavad kõigile neile, kes on näinud paradiisi, no näiteks Vahitorni kaanelt:). Tõsi, ilu ei anna patta panna ja kuigi sel päeval oli seda ilu lisaks mulle imetlemas veel tuhatkond inimest (aastas külastab Iguazu jugasid üle 1 miljoni inimese), siis on joad ise nii võimsad, et tegelikult ei pane kõiki neid gruppe koolilaste, pensionäride, resortidest kohale eskorditud kaunisinimestega jne õieti tähelegi.

Olles veetnud Iquazu pargis mitu päeva aega võib öelda, et osati tekib seal veits selline Jurassic Park tunne. Nagu täiskasvanute lõbustuspark või midagi sellist. Lapsemeelseks muudab enamiku täiskasvanutest nii paadiga joa all läbimärjaks saamine kui hiljem joaaluse vaateplatvormi viimasel serval fotode tegemine, mille käigus saad uuesti korralikult märjaks. Õnneks paikneb Iguazu rahvuspark subtroopilises kliimas, mis tähendab, et seal on peaaegu aastaringselt 30 kraadi sooja, lisaks veel aasta keskmine õhuniiskus ca 80%, seega taoline kastmine mõjub mõnusa värskendusena.

Nagu varem öeldud, elab pargis erinevaid loomi ja kuna park ei ole kuidagi kunstlikult piiratud, siis pääsevad nad kenasti liikuma pargiala ja seda ümbritseva tohutusuure džungli vahel. Siiski, puumasid kusagil kohvikus coca-colat rüüpamas ei ole võimalik kohata ja tuukanid ei veeda aega käsipuudel laulu laksutamas. Siiski on üks loom, kellega kohtumist võib ilmselt iga rahvuspargi töötaja garanteerida ja need on koaatid ehk ninakarud. Miksike.ee teab rääkida, et koaatid on sugulased pesukarudega. Tegu on väga julgete loomadega ja nii ei tulnud ka minul mitte midagi erilist teha, et neid oma filmilindile saada: tuli vaid kohvikus nende saabumist mõni minut oodata.

Täpsuse huvides olgu öeldud, et koaatid ei toitu mitte puuviljadest, vaid putukatest, ämblikest ja pisiimetajatest, aga no selles vallas harisin end väikse viibega.

Igauzu joad (hispaania keeles Cataratas del Iguazú) on maailma kõige laiema joakardinaga, mis tähendab 1,6 km pikkusel alal tohutu massina langevat vett. Joad panevad end tõeliselt väikse sipelgana tundma.

See, kuidas oma päev Iguazul kõige mõnusamalt mööda saata, on erinevate soovitajate sõnul tõeline teadus. Millega päeva alustada, millal ette võtta alumine matkarada, millal ülemine ja mis oleks kõige õigem moment minna vaatama Kuradi kõri, üht omaette loodusimet rahvuspargi territooriumil. Meie hosteli liigagi detailidesse laskuv ja dramaatilise jutustamisstiiliga administraator soovitab meil tungivalt jätta Kuradi kõri külastus pärastlõunale, kuna grupid olevat selleks ajaks juba väsinud ja võimalik, et on oma kuumarabanduse saanud kaaslastele vaimseks toeks. Tunnistan, et suures plaanis tema soovitusi järgimegi ja arvan, et need tõesti olid asjakohased (kuigi ega ma teisel päeval teistpidi marsruuti ette võtnud, et oskaks ise väga võrrelda:P). Niisiis kui kaasavõetud lõunavõileib ja puuviljad söödud (ja tunnistan ausalt, et koaatidega ei jaganud me midagi!), alumised ja ülemised matkarajad läbitud, vantsime kohalikku raudteejaama ja sõitsime mängurongiga vaatama rahvuspargi kroonimata iludust, Kuradi kurku.

Kuradi kurk on U-kujuline joastik, 82 meetrit kõrge, 150 meetrit lai ja 700 meetrit pikk. Palju numbreid jällegi, seega parem vaadake tükikest sellest vetemöllust ise:

Korraliku skandinaavia pereisana pole ma loodusesse matkama tulnud mitte tühjade kätega. Eelmisel õhtul mööda Puerto Iguazú linnakest luusides haaran hiinlaste supermarketist (muuseas, paljud nö keskmise suurusega kodupoed on Argentiinas ja ka Paraguais kohalike hiinlaste või korealaste poolt peetud) ühe pudeli Argentiina veini ja ühe hea tüki juustu, sest noh, mine sa tea. Kogu päeva olen pargis ringi luusinud korea tüdruku Kimi ja prantslasest ränduri Benitoga. Oleme väga samas tempos, sellises mõnusas aeglases, et jõuame ikka liblikate lendu minuteid jälgida, sisalikke lohutada jne. Tagasiteel Kuradi kõri juurest käin välja mõtte, et Iguazu jugadega kohtumine väärib tähistamist ja mõistagi ei pea ma oma rännukaaslaseid pikalt selles veenma:

Minu esialgne plaan oli järgmisel päeval Brasiilia poolel ära käia. Olles aga veetnud eelmise päeva Argentiina poolel, sh käinud paadiga jugade all mitmes erinevas „sektsioonis“, paneb mind aga uskuma, et lubatud panoraamvaade Brasiilia poolelt ei suuda mind enam vapustada ja selle asemel, et elust paar tundi ka Brasiilias veeta, parem kaevan hommikupoolikuga end läbi miljonist fotost, mida eelmine päev tegin nii, et alles jääks neist ca mõnisada parimat. Lisaks otsustan ära kasutada Argentiina rahvuspargi soodustuse saada teisel päeval rahvusparki sisse poole hinnaga ja selle sisustamiseks näib ideaalne ette võtta Macuco matkarada. Viimane viib läbi džungli Arrechea joani, mis on ainuke juga Iguazu rahvuspargis, mille alla on lubatud ka ujuma minna. Keskpäevane kuumusest kõrvetav ca tunniajane retk on jäädvustatud siia:

Arrechea juga oli nagu rahulik oaas võrreldes kõige muuga, mis rahvuspargis toimub. Veetsin seal kogu lõuna ja õhtupooliku ja kordagi ei näinud seal rohkem kui paarkümmend inimest. Lahkusime sealt poole kuue ajal ja viimase pooltunni olime koos kaaslastega hostelist täiesti omapäi. Midagi muud seal ei juhtunud, kui sai korduvalt hüpatud jahutava joa alla ja selga veevooga masseeritud. Tõeline chillax päev looduses, me gusta.

Selline lugu siis. Ma ei saa mainimata jätta, et nö vabas ja vahetus meeleolus olles võtan mingi erilise Kass Prostokvašinost hääletämbri, mida on endal ikka väga koomiline kuulata. Õnneks (või kahjuks) on minus peidus ka asjalikum olek ja toon, aga seda teavad vist ainult minu lähisugulased, (endised) töökaaslased ja kliendid:D. Igatahes on selgelt näha, et kaamera käivitamine tekitab minus äratuntava elevuse/ärevuse, seega pean otse-eetri närvi endas veel kõvasti arendama:P.

Olge muhedad,

Tom

PS: sellele, kes kirjutab esimesena kommentaaridesse õige vastuse, mitu korda ma nende videode käigus kasutan sõnu „ühesõnaga“ ja „põhimõtteliselt“, luban Boliiviast postkaardi saata:P

Buenos Aires, esimesed muljed

2015-10-21T14:12:00.000+03:00

No ma nüüd siis pajatan veidi. Buenos Airesega on reis käima tõmmatud ja tuleks nagu midagi öelda, kui siin sai juba suure hurraaga kogu ilmale lubatud uuesti blogima hakata. Tegelikult tean küll, et tagantjärele olen endale väga tänulik, et ajal, mil oleks võinud vabalt ka mõnda obeliski imetleda või veini rüübata, istusin mina hoopis ninapidi arvutis, vorpisin kaunislauseid, kontrollisin üle mingite väljakute nimesid või guugeldasin eesti keele õigekirjareegleid, sest see, mis saab kirja, see jääb alles. Muud muljed sulavad peatselt üheks ebamääraseks mälestuseks ja ilma, et herr altzhaimer mind tabama peaks, suudan vaid meenutada, et käisin Lõuna-Ameerikas. Heal juhul aasta välja mõelda ja no midagi veel.

Nii et püüan siin blogi pidamise teemal rohkem mitte vinguda:).

Mu saabumine Buonos Airesesse möödus nagu pehmetele patjadele maandudes. Seda mitte tänu Lufthansa lennule, millest võiks ka hiljem paar sõna muljetada, vaid kohalikele sõpradele, kelle juures ma siin elasin. Argentiina sõbrad leidsin läbi couchsurfingu, olles neid esmalt ise Tallinnas võõrustanud, kui nemad olid oma Euroopa ringreisidel. Seega jäi ära see teatud kogus ebamäärasust, et vaatab, mis nalja saama hakkab, kuna teadsin juba Eestist, et tegu on väga toredate inimestega. Nii et nemad siis kandsid hoolt, et ma ikka kenasti kohale jõuaksin, viisid mind kurssi kohaliku elu iseärasustega, vastasid mu paljudele küsimustele, mis mul tekkisid igapäevaste „vaatlusretkede“ käigus linna peal, olid mu hispaania keele õpetajateks (mida ma teatud mööndustega nimetaksin küll argentiina keeleks, kuna algaja keeleoskaja jaoks pole erinevustega just kokku hoitud), toitsid mind kohaliku köögi hittroogadega ja panid mind oma kodus end koduselt tundma.

Esimesed muljed Buenos Airesest on kui väga suurest linnast. Rääkida temast kui ühest linnast tundubki veits kohatu, sest erinevad linnaosad oma selgete keskustega erinevad üksteisest oluliselt. Mõned südalinna tänavad meenutavad Madriidi või Pariisi avenüüsid, Puerto Madero oma kõrghoonete ja klantsitud olekuga viib mind mõtetes Dubaisse, San Telmo boheemne linnaosa võiks vabalt olla Lissabonis, ja nii edasi. Linna põhiolemuses on aga minu jaoks siiski midagi väga ladina-ameerikalikku. Ma annan endale aru, et tegelikult pole ma kusagil mujal Ladina-Ameerikas veel käinudki, seega jaanuaris siin tagasi olles luban oma esmamuljed vabalt ümber hinnata, aga mingi paras annus kaost ja tahumatust on selles linnas. Need tohutud avenüüd, mis nagu joonlauaga tõmmatult linna läbivad ja mis praktiliselt kogu päev on täis loendamatus koguses autosid ja busse, need erinevas kõrguses ja seisundis majaderivid ning inimesed, kes neil konarlikel kõnniteedel vuravad, oma euroopalike või indiaanipäraste näojoontega pigem ütlevad mulle, et ma pole varem sarnases kohas olnud. Kokkuvõttes tahan ma öelda, et kuigi ma ei tunne, et Buenos Aires võiks mu lemmiklinnade nimekirja jõuda, on siin piisav annus eksootikat, mis paneb mind tundma, et olen reisil. Ja see on äge.

Oktoobri algus Buenos Aireses tähendab, et siia on jõudnud kevad. Kevad on toonud kaasa õitsevad puud – ei hakka sukelduma botaanika sügavustesse, milles ma nagunii väga ei orienteeru – ja ütlen lihtsalt ära, et puudel võivad olla nii kollaseid, oranže, punaseid kui lillakaid-roosasid õisi. Puud on kenad, aga rohelust võiks selles linnas olla muidugi rohkem. Eks loodus peab siin paratamatult ruumi andma liiklusele, mis püüab teenindada ära neid 15 miljonit elanikku, kes elavad linnas ja seda ümbritsevates rajoonides. Kes ei taha sõita autoga, see saab valida kas metroo või bussi vahel, või siis kõnnib lihtsalt jalgsi. Ja seda viimast torkab silma ka väga palju. Ühistransport on küll äärmiselt odav, aga pärast tööpäeva lõppu on valida kahe halva vahel: kas kolistada tagasi metroos, mida küll ei sega maapealsed liiklusummikud, kuid mille täistuubitud vagunites moodustavad inimesed täiesti enneolematuid tetrise kombinatsioone, sest viisakas olles tuleks paar tundi oodata, mil suurem inimmass on juba koju jõudnud. Variant B on hüpata bussi, kus tavaliselt on küll ruumi ringi keerata, kuid mis tipptundidel jäävad kinni liiklusummikutesse, millele oma suure osa annavad bussid ise, kuna neid lihtsalt on siinsetel tänavatel nii palju. Seega võib vabalt jalutada. Kui vahemaa on vähegi mõistlik, siis paljud ka seda teevad. Orienteerumise mõttes on Buenos Aires tõeline pärl ka neile, kes kannatavad kroonilise suunatajumatuse all. Praktiliselt kõik kesklinna tänavad kulgevad kas põhjast lõunasse või idast läände. Lisaks on majad nummerdatud sajade kaupa ja iga sajase bloki järel saab enamasti kvartal läbi. Lihtsustatult seletuna tähendab see seda, et kui elad näiteks majas numbriga 6200, siis tead, et tänava alguseni on nii enam-vähem 6,2 km. Kohalikus kõnepruugis räägitakse alati, mitu kvartaliblokki kuhugi maad on, millest siis võib kilomeetritega harjunud eestlane kiiresti ümber arvutada, mis see vahemaa meie mõistes tähendab.

Kevad pole linna jõudnud üksnes looduse mõistes (ilma mõistes tähendas see mõnel päeval 20 kraadi sooja, teisel päeval aga külma tuult ja 10 kraadi, mõnel kolmandal päeval vihma - seega kevad Buenos Aireses pole mingi kindla peale minek), vaid uus algus on siin ka poliitilisel maastikul. Nimelt käivad siin praegu presidendivalimised. Üks voor on juba ära olnud, teine tuleb nädala pärast (sõelale on jäänud kuus kandidaati) ja kui seal keegi just märkimisväärset tulemust ei tee, siis ootab viimane voor ees novembri keskel (kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel). President omab Argentiinas sarnast võimu nagu USA-s, seega mäng väärib küünlaid. Räägin kohalike sõpradega palju poliitikast ja püüan aru saada, kes on siin kes. Üldiselt jääb kõlama arvamus, et valida on vaid halbade variantide hulgast see kõige vähem halb... Argentiinat võib küll demokraatlikuks riigiks pidada, kuid korruptsioon on siin suur ja võimule pääsenud poliitikud lahkuvad ametist ikka oluliselt rikkamana. Rääkimata sellest, et ega nad väga lahkuda tahagi, sest siin on ajalooliselt tegu mitme nn poliitilise perekonnaga, mis tähendab, et alguses juhib riiki mees, siis naine, mõni poegadest kindlasti jahib karjääri poliitikas jne. Praegune lahkuv „La Presidenta“ Cristina Kirchner on just näide sellest, kuidas vaheldumisi mehega on neil 12 aastat õnnestunud võimu enda käes hoida. Ilmselt oleks õnnestunud pikemaltki, aga mees suri veidi ootamatult 2010 ära. Hetkel igatahes pr Kirchner taandub. Lisaks käib siin väga aktiivselt ka „keskerakonna tegemine“ nagu Tallinna linnas, kus valitsev partei riigi raha eest inimesi massiliselt „teavitab“, kui edukaid samme nad on ette võtnud ja kuidas teised parteid inimeste elu kihva keeraks. Praegused küsitlused näitavad, et kirchneristide (kes poliitiliselt on välja kasvanud peronistidest ehk teisest kuulsast perekonnast siinses poliitikas) kandidaat mr Scioli omab ligi 40%-list toetust ja väga ilmselt asub detsembri keskpaigast võimule. Omakorda lisab vürtsi fakt, et kuulu järgi ei pidavat tema suhted pr Kirchneriga üldse head olema, seega keegi pole siin päris hästi aru saanud, kes kelle selja taga seisab ja kes uuest aastast päriselt seda riiki juhtima hakkab, kuna Sciolit vaadatakse paljude poolt kui käpiknukku.

Mis valimised Argentiinas veel eriliseks teeb, on see, et valimistest osavõtt on kohustuslik! Ja kodanikud saavad trahvi, kui nad valima ei lähe, kusjuures iga järgmise vooruga trahvisumma tõuseb (olles viimases voorus ca 50 eurot). Päris karm värk, ma ütlen:).

Hoolimata sellest, kes siin ära valitakse, oodatakse suuremaid muudatusi just majanduses. Argentiina on viimastel aastatel kunstlikult kõrge hoidnud oma peeso kursi, samas keelates oma kodanikel hoida oma sääste välisvaluutas ja limiteerinud kodanikel peeso vahetamist välisvaluutaks. See on tekitanud olukorra, kus paralleelselt ametliku peesoga eksisteerib väga aktiivne must turg, kus kaubeldakse dollarite ja eurodega oluliselt kõrgemal kursil. Mitteametlikku rahavahetust nimetatakse „blue dollar“ süsteemiks ja internetis on isegi olemas lehekülg, kus igapäevaselt tuuakse ära kõige värskemad mitteametlikud kursid (http://www.dolarblue.net). Kuigi tegu on illegaalse paralleelsüsteemiga, siis pole riik selle ohjeldamiseks midagi eriti ette võtnud. Kogu see süsteem teeb oluliselt „põnevamaks“ ka siin reisivate inimeste elu. Näiteks oktoobri alguses, kui mina Argentiinasse jõudsin, oli ametliku kursi järgi võimalik 1 euro eest ca 11 peesot saada, samas kui musta turu kursi järgi sai 1 euro eest ca 18 peesot! „Must turg“ pole aga mingi läikiv pangakontor, vaid rahavahetus toimub enamasti kusagil veidi hämaras majasügavuses südalinna tänavatel, kus turiste käib rohkem ja kus siis huvitatud osapoolte vahel asi kiiresti ära aetakse. Minu õnneks aitavad mu siinsed sõbrad ka rahavahetuse mul ära korraldada – nemad on huvitatud eurodest, mina peesodest ja „kodune pangakontor“ teeb valuutavahetustehingu. Jama on muidugi selles, et seljakotitäie sularahaga ei ole mõistlik reisida mitte kusagil maailmas, seega ühel hetkel tuleb ikka hakata ATM-ist raha välja võtma või siis kaardiga maksma ning see tähendab juba seda, et rakendub ametlik kurss. Seega ootan uut presidenti minagi ja seda, et ta ühena esimestest sammudest peeso devalveeriks. Buenos Aireses igatahes arvatakse, et uuel presidendil oleks mõistlik see „korrektsioon“ võimule tulles kiiresti ära teha.

Uhhh, kuidagi hirmus asjalik sai see reisijutt ikkagi. Ei lähe üldse kokku sellega, mida ma siin varasemalt kraaksusin, et rohkem loba ja vähem fakte. Jälle peab paika see, et üle oma varju ikka ei hüppa: kirjutad ikka asjadest, mida ise oluliseks pead.

Väheoluline pole ka ülestunnistus, et esimese nädalaga Buenos Aireses olen ära joonud rohkem matet kui kogu senises elus:). Tegelikult sain matet maitsta juba mais, kui mu Buenos Airese sõbrad mind Tallinnas külastasid – tõeliste argentiinlastena oli neil kogu varustus ka reisil kaasas. Mate populaarsus torkab silma ka siinses igapäevaelus: matet juuakse parkides, autoroolis (ummikutes siis), mate varustuse jaoks on eraldi kotid, rääkimata tohutust valikust mate tassidest, kust seda juuakse ja mis on vist peamine suveniir, mida turist Argentiinast kaasa ostab (vaevalt muidugi, et ta sealt hiljem kunagi küll matet juuakse:P). Mate joomine on mõnus rituaal, kus võetakse aeg maha enda jaoks või siis sõpradega juttu ajamiseks. Saan ka kinnitust, et mate veits ergutab ja täidab kõhtu.

Poliitika kõrval on aga vist vaid ainult üks teema, mis siin lehtedes praegu olulist ruumi saab ja see on mõistagi jalgpall. Pole kahtlustki, et jalgpall on Argentiinas teise religiooni eest (kui mitte esimene) ja jalgpallis tunnistatakse siin ainult võite. Möödunud nädalal toimusid aga esimesed kvalifikatsioonimängud 2018 maailmameistrivõistlusteks, kus Argentiina alustas äärmiselt magedalt, saades esimese kahe mängu peale ühe kaotuse ja ühe viigi. Mõistagi on see suur šokk. Messi oli küll neist mängudest vigastuse tõttu puudu, aga ka teised siinsed põhitegijad on staatuses, mis peaks lubama neil Ecuadori ja Paraguai vastu oluliselt rohkem, kui tegelikult suudeti. Mõne nädala jooksul peetakse veel ka mäng Brasiiliaga, mida oleks mõistagi tore ise staadionile vaatama minna, aga mina tiirlen sel ajal juba kusagil maalähedasemates provintsides.

Lõpetuseks paar sõna lennusõidust ka. Ega muidu räägikski, kui see nii värvikalt poleks alanud. Nimelt polnud Frankfurdist Buenos Airesesse suunduv lennuk veel õhkugi tõusnud, kui minu reas (istusin keskmises neljases reas ühel äärel) kaks naist omavahel kähmlema hakkasid! Vanem üksi reisiv naisterahvas (kellel oli koht teisel äärel) nimelt ärritus alustuseks sellest, et nooremat sorti neiu pani oma koti hoiusahtlis tema koti peale ja seejärel tõmbas sae käima, kui neiu pani istudes oma jala tsooni, mida tädike pidas oma alaks. Mõne hetke pärast käis juba kätega ägedam vehklemine (tädikese poolt) ja kohale kutsuti stjuardess olukorda lahendama. Kuna neiu ja tema poisssõber rääkisid vaid hispaania keelt, samas kui tädike suutis sakslannast stjuardessile inglise keeles oma loo täiesti kallutatult ümber rääkida, pidasin vajalikuks ka omalt poolt sekkuda ja vandusin stjuardessile, et tädi ikka ise tõmbas täiesti tühja koha pealt tüli üles ja vähim mis ta teha saaks, oleks vabandada. Kuna lennuk oli viimse kohani rahvast täis, siis ei õnnestunud vaenujalal reisijaid teineteisest ohutusse kaugusesse istuma panna ja kompromissiks vahetasid noored omavahel kohad ära, nii et kaks naist enam kõrvuti ei istunud... Mina aga sain endale järgmiseks 13 tunniks juurde kaks naeratavat sõpra ja ühe tigeda pilguga muti:). Muidu oli sõit ok. Lufthansa meediaprogramm ja tehnilised lahendused jäid küll kaugelt maha Sebe täistunniekspressidele, aga toit oli söödav, vein oli ok ja enne magamaminekut pakuti Baileyst ja viskit:).

Un abrazo fuerte, Tom

Tom viitsib jälle blogida: Argentiina ja Antarktika

2015-09-06T23:54:00.001+03:00

(foto: Tarmo Tamming)

Sellest on nüüd tõesti tükk aega tagasi, kui sai viimati blogitud. Logiraamat ütleb, et see juhtus novembris 2009, mil võtsin kokku oma Eestis tagasi olemise võlud ja vaevad. Ausaltöeldes ma ei julge seda sissekannet praegu lugeda, hakkan äkki liiga tõsiselt seda kirjutamist veel võtma.

Prooviks sedakorda veidi muhedamalt sellesse blogimisse suhtuda. Vähem suuri kokkuvõtteid ja rohkem napakaid pisiasju. Omal kallutatud moel. Sest eks blogi ole ikka kirjutaja nägu ja mingit absoluutset tõde ei maksa sealt kunagi taga ajada.

Ma pole ise teab mis suur blogide lugeja või noh, kes neid üldse tänapäeval loeb. Uus normaalsus on säutsud twitteris, fotojooned instagramis, facebookist rääkimata. Mina ajan sauruse moel oma asja. Tegelikult on mul sellest viimase pika reisi blogimisest üksnes head mälestused ja eks ma sellelt lainelt nüüd jätkangi.

Siiski paar blogi on mul viimastel aastatel lugemismaterjaliks olnud ja neil on päris otsene süü selles, mida ise nüüd ette võtan. Mõtlen reisi Lõuna-Ameerikasse ja just neisse piirkondadesse, kuhu olen minemas. Tegelt oli see päris selge mulle juba Aasia reisilt tulles, et järgmine pikk reis on Lõuna-Ameerikasse. Aga "ehe" Lõuna-Ameerika on minu jaoks alati olnud Peruu, Boliivia, Ecuador, osati ka Kolumbia. Nüüd siis lähen aga Argentiinasse. Misasja!? Mõtted Argentiinani viisid mind kaks blogi: Tarmo Tammingu pööraselt hea ja põhjalik reisiblogi rändamisest Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (ta alustas oma rännakut juba 2010 ja väikeste vaheaegadega on ta teel olnud minu andmetel tänaseni) ja ühe iirlasest staar-reisiselli Johnny Wardi (kes minu juures couchsurfas) avalik üleskutse oma blogis sõita Antarktikasse, mil ma esimest korda andsin aru, et selline asi oleks rahaliselt tehtav (http://onestep4ward.com/traveling-antarctica-crazy-join-me/). Jah, kuradi kallis küll, aga tehtav. Siis läksin uuesti tagasi Tarmo Tammingu blogisse ja lugesin veelkord läbi tema Antarktika reisi muljed, vaatasin üle ta fotoseeria ja idee jäi hinge kriipima (http://tarmotamming.blogspot.com.ee/search/label/Antarktika). No ja mõte, et sellist reisi oleks äge teha siis, kui selg veel ei valuta (mis pole küll päris tõsi enam) ja põlved korras (mis on ka kind of vale); ühesõnaga, ei tahaks Antarktikasse tudiseda, vaid seal pingviinide vahel lõbusalt kepsutada:).

Kui sain üle ka kinnisideest, et Lõuna-Ameerika reis peaks kestma vähemalt kuus kuud - tegelikult on ka kolm kuud täiesti okei! - siis oligi otsus tehtud: 2015 sügisel lendan Buenos Airesesse ja tulen tööhooaja alguseks ehk jaanuari keskpaigaks tagasi Eestisse. 2014 detsembris võtsin ühendust Antarktika kruiisikorraldajaga, kellega Johnny asju ajas ja aasta viimastel päevadel valisin välja ekspeditsioonilaeva ja -aja ja maksin ära varase tellija soodustusega kruiisi. Aprillis valisin välja lennutee ja aja Buenos Airesesse ja tagasi ja reisi raamistik oligi paigas. Ahjaa, millalgi aasta alguses tellisin Lonely Planetist Argentiina reisiraamatu ka. No ja muidugi siis veel hispaania keele õpingud: regasin end Tallinna Ülikooli keelekursusele: 4 varahommikut nädalas septembrist maini, kaasõpilasteks noored TLÜ filoloogiatudengid. Hispaanlasest õpetaja Carlos oli väga lahe ja tegi meiega head tööd ja mul oli kevadeks isegi korra tunne, et saan selle keele peagi käppa, aga.... suur suvi tegi minu 39-aastases ajus korraliku sügavpesu ja augusti lõpus tundsin, et ma suudan vaevalt hispaania keeles oma nime öelda. Mnjah, oleks ma siis vähegi ka ise suve jooksul trenni teinud... Aga eks lootus sureb viimasena; igatahes olen end septembris taas kokku võtnud ja õpinguid jätkanud, aga eks tõetunniks saab olema esimene olukord kohapeal, kus ma inglise keeles suheldes konkreetselt hätta jään.

Kõik muu sünnib aga juba reisi jooksul. Olen päris kindel, et lisaks Argentiinale ja Antarktikale vaatan ringi ka mõnes lähiriigis: Uruguais ja Tšiilis kohe päris kindlasti, aga huvitav oleks kogeda ka Paraguaid, seda nii vähekülastatavat riiki piirkonnas. No ja kui ma juba Argentiinas nii põhja nagu Saltasse jõuan, siis võib mul tekkida vastupandamatu soov ka Boliiviat külastada.... Pika reisi võlu selles ongi, et paljud otsused sünnivad jooksvalt. Olen elevil ja ootan.

Siin Tallinn... ehk elu pärast elu või lõputu rännak

2011-01-14T14:04:00.005+02:00

Koduses Tallinnas

Sama ilm, mis Teil :)

(foto internetist)

Tõesti-tõesti – siin Tallinn, siin Eestimaa. Blogis on taaskord olnud pikemat sorti vaikus, kuid selle vaikuse varjus on juhtunud mitmeidki suursündmusi ühe ränduri ehk seekord siis minu elus. Nimelt, nimelt....

Et küsite, kuidas siis oli koju jõuda?

Ma olen Eestis. Ma ei ela üldsegi-mitte-enam hotellis, vaid täiesti kodustes tingimustes. Ma võin kallistada oma sõpru ja lähedasi päris selles reaalsuses, mitte kahe-mõõtmelises skypes. Minu asjad ripuvad kapis ning ma ei pea enam arvestama, et neid oleks täpselt selline kogus, mis mahub ühte seljakotti, kuid teisalt oma vanu asju silmitsedes olen hämmingus, miks mul neid niipalju vaja oli. Olen täiesti vaimustuses, et võin süüa musta leiba ning kilusid värskena ning põhimõtteliselt piiramatus koguses (kahe aasta jooksul sain korra kilusid, mis olid lennureisi ja tolli ametnikud üle elanud). Uskumatuna luksusena tundub, et igapäev on võimalik nautida sauna või vanni. Vahest veel vaid ehmun, et miks autod vales sõidureas sõidavad ning jään mühakalt jõllitama, kui müüja hakkab sulaselges eesti keeles rääkima. Rändur on kodus.

Oma viimase peatuspaiga Lima lennujaama sõites, oli mul tunne, et liigun oma reisi ühest järjekordsest sihtkohast ehk puudus suuremat sorti emotsioon – olin ju teel olnud kaua ning lennuk tähendas lihtsalt järjekordset keskkonna vahetust. Marsruudi Lima-Miami-New York- Reikjavik-London-Tallinn läbimine võttis aega 3 päeva. Kui Tallinna kohal lennuk ninaotsa allpoole keeras, siis muutusid küll peopesad higiseks ning peas keerlesid plaanid, et millise vimka ma lennujaamas ootavatele perele-sõpradele mängiks - variant a) laenata kelleltki laps ning ilmuda selle armsa „üllatusega“ ootesaali automaatuste vahelt välja või variant b) paluda mõnel eriti karvasel ning hipilikul mehel minuga käsikäes lagedale ilmuda... Aga minu suureks üllatuseks otsustas EasyJet minu eest minu nalja – nimelt tõstis lennuk äkitselt nina taevapoole ning valjuhäälditest teatati, et maandume Tallinna asemel Riiga. Just – nii oligi – selle asemel, et oma kallikeste embusesse langeda, saabusin ma lörtsisesse Tallinnasse varajastel hommikutundidel Riia-Tallinn bussiga, ilma jopeta ning loomulikult ei olnud mind lennujaamas enam kedagist ootamas.

Et küsite, kuidas siis on kodus olla pärast kõike ning kahte aastat ning 3 kuud?!

(foto internetist)

„Ole valmis suureks kultuurišokiks!“ hoiatasid pikalt reisilt Eestisse naasnud. „Ma ei kujuta ette, kuidas sa seal Eestis enam hakkama saad!?“ vangutas teine minu tegemiste kursis olev inimene. „Ma kardan koju minna“, tunnistasin ise aeg-ajalt. Olen tänaseks siin valge-hämar-imelisuses olnud kuu aega.

Üllatusena tuli vahest ehk see, et enamasti kõik on sama – Tallinn on sama vibratsiooniga, lume muinasjutulisus on sama, lähedaste lähedal olemine on sama ehk ülimalt armas, sõpradega sõbrustamine käib läbi sarnaste spektrivärvide, tänaval olevatel poliitreklaamidel on samad naeratused ja lubadused, kohvikute menüüd on samad. Seda ma ei saa enda jaoks aga defineerida kultuurišokiks, vaid pigem tõdemuseks, sest ei oodanud ju ma, et Tallinna oleks üle võtnud hiinlased või et siin ufod lendavad.

Minu tuttavad vaatavad mind pikema pilguga ning pealispindsel tutkimisel teatavad, et minagi olen sama. Pean tunnistama, et alguses oli see šokeeriv, sest kuidas keegi ometigi ei märka.. ei võta vaevaks märgata..., et.. olen ma ju enda meelest täitsa teine – ei ole enam see, kes siit läks. Pikemal süvenemisel aga tunnistan, et samade kriteeriumide järgi nagu Eesti elu tundub sama, tõepoolest olen minagi ju sama - ei ole ma ju muutunud pilusilmseks, ei ole ma üleni tätoveeritud, nüüdseks on päevituski kahvatunud ning hipi-lillelast ei ole minust ka saanud.

Aga minu sees on siiski miski imelik tunne, mis teeb siin kodus olemise teistsuguseks kui varem. Proovin mõnda aega aru saada, milles see erinevus seisneb... ja tundub, et nüüd ma tean – need on muutused minu enda ning Eesti sees, mis ei paistagi kohe silma. Eesti kontekstis on muutunud see, et siin on viimase kahe aastaga eriti intensiivselt hakatud tegelema teemadega, mis mulle olulised. Nimelt rohkesti on saadavad kursuseid ning treeninguid igasuguste spirituaalsete praktikatega tegelemiseks. Kapist on välja tulnud inimesed, kellel kogemusi ja/või huvi elu müstilisema poole peal ning need inimesed on siinsamas ja saadaval. Ehk kui mulle varem tundus, et selliste tegevuste jaoks peab kindlasti kusagil Aasias resideeruma, siis nüüd pean rõõmuga tõdema, et Eestis on nö hinge- ja vaimutoidu saamiseks väga suurepärased võimalused. Ilmselt on kõik see ühel- või teisel kujul pikalt ümberringi olnud, aga ma pigem ei osanud seda ise tähele panna, kuid nüüd annab see minu jaoks kodule justkui uut-tüüpi õhustiku. Suur ja oluline muutus minus endas on aga see, et minu sees ei taha ja õnneks ei peagi ära lõppema tunne, et olen endiselt rännakul. Kodu-Eesti tundub olevat üks järjekordsest sihtkohast, ei ole oluline, kas aastaks või kümneks. Ei, see ei tähenda seda, et pean kohe uuesti kuskile ära minema, vaid tõdemus, et ELU ONGI RÄNNAK. Rännak seisneb selles, et me oleme pidevas arengus ning kasvamises ning liigume oma teel vaimselt ühest punktist teise. Füüsilises plaanis ei ole mitte midagi kindlat, mitte midagi ei ole määratud – on lõputu vabadus jääda või liikuda geograafiliselt sinna kohta – oluline on, et see toetaks kasvamist. Kokkuvõttes ei saa ju õnne tuua ei Saaremaa ega Bali, vaid ikka pigem see, mis toimub seespidiselt. Aga oluline on see vabaduse ja julguse tunne, minna kui peaks vaja olema. Kahe-aastane äraolemine andis lihtsalt juurde julguse ja tunde tunda end kogu maailmas koduselt, ei ole piiranguid, ei ole kohustusi, on vabadus olla ja minna. Suus on maitse, mis tunne on olla mitte stagneerunud, vaid peadpööritavas arengus. Ja selle äratundmine, annabki kõigele ekstaatilise feelingu, isegi kui kohati tundub, et isegi peale kuud aega kodus olemist võtab argi-elu kohati võimust....

Marika, sama-sama aga erinev

Eestlastega müstilises Peruus

2010-12-02T01:17:00.003+02:00

Ookeanimühas

Pärastlõunases tuules

Blogis on väga pikalt vaikus olnud. Ilmselt usute, kui ütlen, et ei ole kirjutamise tuhinat olnud ning ilmselt hakkate naerma, kui ütlen, et mul on viimastel kuudel üpris loovalt toimekas ehk kiire olnud. Ehee – tegelikult tõde ongi kummalisel kombel see viimane variant. Nimelt toimus novembris minu eestvedamisel Eesti grupi reis Peruusse, mille ettevalmistamisega oli mõnusalt palju tegemist/toimetamist. See oli siis minu esimene päris töötegemine kogu selle reisi-elu jooksul ning sain ka oma esimesed ristsed selles ametis - peab ütlema, et tänu sellele vahvale grupile oli see üks ütlemata tore töö!!

Grupp oli aga tõesti vahva, vaatamata kimbutanud kõrgmäestikutõvele ning veel mingile kahtlasele viirusele, mis kärises meie bronhides ning mulistas soolikates ning ei jätnud reisigrupist pea mitte kedagi puutumata, olid kõik nii vaprad, et tegid vaatamata kehvale enesetundele kõik trikid ja nipid kaasa ning ei mingit vingumist! Siinkohal tervitused teile vahvatele!!

Aga mis me tegime:
- Algatuseks käisime Lima turul, kus said tuttavaks paljud eksootilised puuviljad ning Peruu erinevate piirkondade toit, potentsiga seotud imerohud ning igaüks sai ninna veidi kohalikku Peruu hõngu. Lisaks vaatasime üle Lima ajaloolise keskuse imelises õhtuvalguse kumas.
- Arequipa on 3 vulkaani läheduses asuv valge linn, kus saime elamuse osaliseks nunnakloostrit külastades ning 500 aastse jäätunud muumiaga silmitsi seistes.
- Colca kanjon on väidetavalt maailma sügavaim kanjon, koos inka põllumajandusterrasside, niisutuskanalite, hauakambrite, soojaveeallikate ning kondoritega.
- Puno, Titicaca järv, Urose ujuvad pilliroosaared ning autentne Amantani saare elu, millest viimases elasime peredes ning kus pidasime kohalike memmede-taatidega maha korraliku tantsupeo ning lauluvõistluse (eestlased võitsid!)
- Cusco ja selle ümbrus jälgedega inkade saavutustest ehk hiigel kiviblokkidest ehtisitega ning päris shamaanirituaaliga, kes meile kõigile emakeselt maalt ning isakeselt kosmoselt õnne ja tervist palus ning kuhu kokalehtedega oma soovid jätsime.
- Inkade Püha org koos imeliste vaadetega, värviliste kohalike turgudega ning eralduses asuva Willoqi külaga, kus endiselt elatakse elu nagu 100 aastat tagasi.
- Pilvemetsas (cloud forest) asuv salapärane ning tugeva energiaga Machu Picchu
- Amazonase vihmamets, kus nägime lõunauinakut tegevat anakondat, kilpkonni, hiigel-liblikaid, taranteleid, erinevaid ahve ning kaimaneid...

Hetkel pikemalt ei kirjutaks (võib-olla mõned lood tulevad hiljem), vaid hoopis paneks minu tehtud fotoseeria siia toimunut illustreerima. Kuna ma ise ka haigeks jäin, siis ei olnud jaksu kogu reisi jooksul kaamerat hoida, seega on olemas fotod vaid ainult mõnedest kohtadest, mida külastasime. Vaata Peruu fotosid siit.

Marika, kes järgmine nädal juba kodus

Bali lugu pildis

2010-10-26T14:15:00.002+03:00

Teel Balilt Peruusse (63 h, millest 30 õhus)

Aknast paistab väga kole ilm

Seekord ei jutusta blogis lugu ei sõnad ega laused, vaid hoopis üllatus-üllatus – fotod! Kuigi minu arvutil on pooled klahvid küljest ära kukkunud, siis tundub, et fototehnikaga on mul õnnestunud oma suhet parandada ning üle iidama-aadama aja illustreerivad minu tegemisi ka pildiemotsioonid.

Mul oli Balil 2 nädalat külas sõbranna Marikai ning joogaklasside, nõidarstide, ravitsejate ning Bali muu kohustusliku kava vahele suutsime ka Bali saare risti-rästi läbi sõita. Minu õnnestus taasavastada nähtud kohtade ilu ning üllatades tuvastada kohti, mis ka mul veel seninägemata olid. Vaatamata minu pikale siinviibimisele olen ma endiselt selle saare lummuses. Eks vaadake ise fotosid siit.

Marika, tänades Marikaid ülitoreda reisiseltskonna eest

Kolm Madet ehk millest unistavad Bali ärimehed

2010-10-16T03:48:00.007+03:00

Pärast riisipõllu mudas sumpamist

Mitte-vihmaperioodi lakkamatus vihmas

Balil ei ole suuri tehaseid, kus inimesed võiksid tööd saada. Bali ei tee ka allhanget oma naabermaadele, et inimesed saaksid palgalehele. Traditsiooniliselt ei olnud siinses ühiskonnas töökohti vajagi – olid riisipõllud ja loomad ning käsitöö – ning riigiametnikud. Nüüdseks on palju kohalikke avastanud, et riisikasvatamine on üks ränkraske töö ning lihtsam on riisipõllud maha müüa turistidele või siis turistidele midagi muud müüa või mingit teenust osutada. Niiviisi on Balil palju isehakanud väiksema kaliibri ning ilma erialase koolituseta äriinimesi, kes kõik üritavad kuidagi oma elu õnnelikumaks ning perekonna olukorda mugavamaks sättida. Ajasin juttu oma kolme sõbraga, kellel kõigil sama nimi - Made (vt varasemat nimede lugu, nimelt alamkastis viitab nimi Made teisena sündinule). Millest unistavad need tavalised Bali ärimehed...? Kas neile on ka külge hakanud lääne ühiskonna ärimudel, et kunagi ei ole küll?!

Transpordipoiss Made

Eelmisel aastal oli Made üks nendest tüütutest meestest peatänava ääres, kellel käes kahepoolne silt - ühel pool „TAKSO?“ ning teisel „VÕIB-OLLA HOMME?“. Selliseid mehi on Ubudis saja meetri peale kohe kümneid. Kõik üritavad, proovivad, loodavad. Made rääkis mulle eelmisel aastal, kuidas ta hetkel on rollerijuht ning kuidas ta unistab, et saaks auto osta, et viimasega rohkem raha teenida. Kui sel aastal Madega kokku põikan, tundub, et väike vibalik mees on kuidagi pikem ning enesekindlama kehahoiakuga. Kui talt lennujaama sõiduks rolleri-teenust küsin, siis Made teatab õnnest särades, et tal on nüüd auto ning osutab oma seljataga olevale päevinäinud väsinud autorondile, mille teenimiseks ta 5 aastat raha kõrvale pani.

„Made, millest sa unistad?“ uurin noormehelt.

„Mm.. Ma tahaks tegelikult uut džiipi osta, sest turistidele meeldivad uued ja suured autod,“ kratsib Made mõtlikult oma olematut habet.

Ma ei kõhkle hetkekski, et see usin noormees sellega hakkama saab ning pärin edasi: „Kaua selleks aega läheb?“

„Ma arvan, et kaks aastat,“ on noormees ülimalt enesekindel.

„Ja pärast seda?“ küsin, laskmata noormehe sisemisel leegil kustuda.

„No ma tahaks tegelikult suur autoparki! Et mina olen see, kes võtab endale töötajad ning kes annab käsklusi ning kes teistele väikestele transpordimeestele oma autosid välja rendib!“ vaatab Made mulle salakavalate silmadega otsa, kuid lisab vaikselt: „Oleks, et Jumal turiste tooks.“

Made ühmab pooleldi naljaga lõpetuseks: „Või kui seda ei saa, siis üks rikas välismaa naine oleks ka ju iseenesest tore!“ Sellele kommentaarile järgneb järgmise poole tunni jooksul monoloog-müügijutt, miks Bali mehed euroopa meestega võrreldes nii palju ägedamad on...

Investor Dewa Made

Made oli ka kunagi peatänava rollerijuht – täpselt nii nagu eespool kirjeldatud Made. Täna on 36-aastasel Dewa Madel terve autopark, suveniiri pood ja internetipunkt, cargo-teenus ja palju välismaa sõpru ning kohalike hinnangul palju raha. Dewa Made aga räägib, et viimasel ajal ei lähe tal hästi. Nimelt rentis ta välja ühele mehele 6 jeepi ning see mees rentis need edasi kellelegi ning samuti see keegi rentis need edasi kellelegi. Aga õnnetuseks oli viimane rentija Java maffia liige. „Javal on maffia?“ olen ma üllatunud. Dewa noogutab mõtlikult pead. 5 autot sai ta maffialt tagasi osta ühe uue auto hinna eest, aga kuues auto tuleb maha kanda, see on teadmata kadunud. Maffiale makstud raha oli tal mõeldud oma transpordi-suverniiri äri laiendamiseks.

„Dewa-Made, milline ärivaldkond sulle hetkel kõige rohkem raha sisse toob?“ küsin ärinaiseliku uudishimuga.

„Ehee“, naerab Dewa valju häälega. „Ma ei tea, ma ei tee kunagi mingeid arvutusi ega kalkulatsioone ega plaane. Ma lihtsalt vaatan oma pangakontot ning vahest on head uudised, et palju raha on kontol ning siis olen ise ka üllatunud, et kust see tuli. Teinekord on aga veidi liiga vähe raha kontol. Siis ma natuke muretsen, et mis nüüd teha.“

„Aga miks sa ei taha planeerida ega analüüsida oma äri?“ ei suuda ma oma lääne-ajuga mõista.

„.. sest ma ei taha stressi“, ütleb Dewa mulle omakorda arusaamatult otsa vaadates.

„Dewa-Made, millest sa unistad?“ pöördun ärimehe poole oma tavapärase küsimusega.

„Ma unistan varajasest pensionist. Kuna Balil ei ole pensionisüsteemi (välja arvatud riigiteenistujad), siis on tavaline, et inimesed töötavad niikaua kuni nad ära surevad. Aga ma ei taha kauem töötada kui 50 eluaastani. Ma arvan, et väljapääs on kinnisvara äri ning investeerimine. Ma hakkasin nüüd iga kuu umbes 4000 krooni kõrvale panema ning ma ostsin tervisekindlustuse. Aga tegelikult ma arvan, et Balil kinnisvara tõuseb ning ma proovin hoopis osta maad ning ehitada mõned villad. Et niiviisi saan ma raha teenida ilma igapäev tööl käimata ning muretsemata,“ räägib Dewa-Made justkui ühe hingetõmbega, kuid pikalt kaugusesse vaadates.

„Tegelikult on aga lühemas perspektiivis kõige olulisem minu tervis – ma alustasin jooga ning mediteerimisega hiljuti. Kui tervist ei ole, siis ole millelgi mõtet,“ räägib Dewa-Made väga tõsise ning elutarga näoga. „Ja veel, ma olen aru saanud, et haridus on kõige olulisem. Mitte ainult kooliharidus, vaid elutarkus. Tead, selle nimel olen ma valmis oma 3 lapse peale väga palju kulutama, et neil tekiks õige ellu-suhtumine ning soov katsetada ning julgus eksida!“ süttib väike udusulgedest vuntsiga mees lõkkele.

„Aga üldiselt ma usun karmasse – kõik mis sa teed, tuleb sulle tagasi. Ma püüan oma elus palju head teha ning siis ei olegi vaja seda äri niipalju planeerida!“ teeb Dewa-Made oma äriloogikkast väga filosoofilise kokkuvõtte.

Juveliir Made

Made juveeliäri ei ole peatänaval, mille ees peatub hordide viisi turistibusse. Made pood-töökoda on kohas, kuhu ükski turist ära ei eksi. Kui ta koduhoovis ringi vaatan, siis tundub tal aga üli-hästi minevat, sest nii uhket elamist ei ole ma veel mitte ühelgi Bali inimesel näinud. Äri läheb hästi aga Made kurdab, et Balil on töötajatega raske. Nimelt on alati mõni usu-tseremoonia juhtumas ning pooled inimesed on pidevalt nö vabadel päevadel. Made kasutab selle vastu trikki – nimelt pooled ta töötajatest on muslimid ning pooled Bali inimesed, nii on vähemalt pooled inimesed alati olemas.

Proovin Madega veidi äri teha ning minule suureks üllatuseks meie esimese tõsise kohtumise alguses satub väike sõnaaher mees hoogu ning ma saan tunni ajalise loengu tema äritegemise põhimõtetest... Nimelt ei ole äri tema jaoks lihtsalt rahategemise vahend, vaid tema jaoks on eelkõige oluline sõprus. Kui üks meist peaks hätta sattuma, siis on tema jaoks elementaarne, et aitame üksteist ning toetame. „Mulle ei ole oluline palju raha teenida, kui see viib selleni, et meie suhted lähevad pahaks!“ ütleb Made mulle sügavalt silma vaadates. „Raha tuleb ja läheb, kuid oluline on, et sõbrad on alati olemas. Ja me oleme nüüdsest sõbrad!“ hüüab Made mulle pühalikult.

„Made, millest sa unistad?“ küsin oma tavalise äri-Madede küsimuse.

„Mm.. mis sa mõtled selle unistamise all?“ on Made segaduses.

„Noh, kas sa tahad suurt juveeliäri, kas sa tahad reisima minna või kuule lennata või midagi sellist?“ proovin Madele tuua näiteid, millest keskmine juveliir võiks unistada.

„Ehee, põhimõtteliselt kuul võiks käia küll“, muheleb mees. Made jätkab: „Aga ma unistan lihtsast ja rahulikust elust. Ma ei taha suurt äri. Ma ei soovi stressi oma ellu. Ma soovin lihtsalt, et minu perel oleks piisavalt toitu ning mõnus äraelamine. Kui on liiga suur äri ning liiga palju töötajaid, siis on liiga suur vastutus ning liiga palju stressi!“ saan teada ühe tavalise Bali mehe ärifilosoofia.

Marika – ka selle poolt, et äri võib olla pigem väiksem aga ilma suure-suure stressita

Boonuslugu – millega motiveerida (Bali) töötajaid

Arutan ühe välismaalasest ärimehega äri tegemise eripärasid Balil, kui ta mulle ühel hetkel teatab: „Mõtlesin, et kuidas oma töötajaid kuidagi tänada nende pühendumuse eest. Mul on suisa piinlik neile iga kuu palka maksta – saavad nad ju umbes 1000 eesti krooni kuus 6 päevaste töönädalate eest. Ma siis mõtlesin, et maksan lisaks palgale ka boonust ja mul tuli vapustav idee - selle aasta boonusena tellin ma kõigi töötajate lehmadele seemnepulli! See on investeering – üks seemnepulli külaskäik võrdub väike vasikas, mis võrdub omakorda tuleviku suur lehm ning omakorda võrdub tulevikus palju raha.“

Tajen ehk kukeboks

2010-10-09T03:10:00.005+03:00

Geko laulu saatel

Vaatamata kuumusele jonnakusest teksapükse kandes

Kõnnin mööda oma igahommikust kõndimisrada Bangkiam Sidami külas ning tavapäratult on sel varajasel hommikutunnil küla mehed liikvel. Ning mitte lihtsalt liikvel, vaid suisa sätitud ning kammitud ning piduriides. Minust vuhiseb koledasti koliseval rolleril mööda minu endine peremees, ratas korvidega ülekoormatud. „Hommikust, Made, mis teoksil“ saan mehel veel rollerisabast kinni. Made naeratab kavalalt ning ütleb, et kohe algab kukevõitlus. Veel lisab ta, et viib küll oma kuked, kuid ta ei ole kindel, kas ta kuked võitlevad, sest tema peab võimaliku politsei reidi üle külatänava nurga peal valvet pidama.

Juba eemalt kostub elevil hüüdeid ning kiremist. Saabun surnuaia kõrvalisele platsile, kuhu hommikuse lausvihma tõttu tekkinud mudas seisab oma sadakond mootorratast. Tegu on korraliku üritusega, sest parkimist korraldavad sauadega mehed ning uksel küsitakse 10,000 ruupiat, mis teeb umbes 14 krooni. Ühte katusealusesse on kogutud lõpmatu arv punutud korvikesi, mis liiguvad ning kikeriitavad. Igale korvikesele on ilusti kinnitatud nimesilt, mis määrab, millisele inimkukele vaene loomake kuulub.

Platsile on üles seatud laat koos teksapüksi sektsiooni ning röstitud sea sektsiooniga, kus toimetavad usinad perenaised. Kui jõuan edasi võitluse alale, siis on ühe pilgu pärast selge, et olen ainuke naine selles „isaste-kukkede“ maailmas. Ronin kõige ülemisele bambusest valmistatud tribüüni äärele ning vaatan, mis toimub. Platsil on sebimine, sest üks kukk on just teise ära tapnud ning uued kuked teevad ringi ääres „sooja“. Suurte rahapakkidega mehed käivad mööda võitlusplatsi ringi ning jaotavad eelmiste panuste eest tulu. Õhus on raha ja ärevuse ja surma lõhn. Hingan oma naiseliku kaastunde ning inimliku tülgastuse selle ürituse vastu maha ning proovin manada näole kultuurihuvilise entusiasmi.

Võtan sõbralike nägudega meeste kõrval istet ning küsin: „Kuidas tänane päev läheb ka? Kas on hea mänguõnn?“ Mehed noogutavad muheledes ja sügavad taskuid.

„Eee.. aga milline on hea võidupotentsiaaliga kukk!?“ proovin meeste rahaõnne saladustele jälile saada.

Shlehviga mees vaatab mind nagu lolli naist ning ütleb käega lüües: „Ähh, kui me teaksime, siis oleks ju lihtne igakord võita!“

„ Köhm, köhm“ vaatan maha ning valmistun järgmiseks rumalaks küsimuseks: „Kui suuri panuseid te tavaliselt panete?“

Hästi inglise keel vuristav mees vastab: „Sõltub, palju sul raha on. Võib panna 50 000 ruupiat või 100 000 ruupiat või võib ka mitu miljonit panna“.

„Kas ma võin ka panuse panna?!“ pärin võiduärevalt.

„Siiiinaaaa!? Sina tahad panust panna?!“ ei suuda mees oma kõrvu uskuda.

„Nojah, mängiks ka. Panen algatuseks 50 000 ruupiat!“ ütlen häälega, mis ei lase mehel enam minu otsusekindluses kõhelda.

Mees muutub osavõtlikuks: „Niisiis, parem on panustada siin meie juures ehk ringist väljaspool „mustalt“. Kui sinna ringi sisse raha annad, siis pead 10% maksudeks maksma!“

„Mis maksu“, ei suuda ma selle ebaseadusliku ürituse ametlikkuses piisavalt üllatunud olla.

„Noh, see mees, kes seda siin korraldab, võtab maksu!“ selgitab mu uus kukevõitluse –sõber.

„Ja siin väljaspool maksu ei ole?!“ tahan täpselt teada, mis süsteemiga tegu.

„Ei, siin maksuta! Kumma kukepeale panuse paned, musta või valge?“ küsib mees.

Ilma sekundikski kõhklemata tean, et must võidab! „Mustale“ vastan kiiremini kui mees oodata jõuab.

Mees koputab teisele mehele õlale ning räägib mingi pika jutu, mis näoilme järgi võiks tähendada, et mingi-lääne-naine-läks-segaseks-ning-paneb-mustale-kukele-50000.

vaata videot siit.

videol olevad kuked ei ole need, kelle peale mängisin

Niipea kui kaks kukke ringist üksteise poole lahti lastakse, siis on selge, et mustal kukel on närvid läbi. Ta tormab valge poole, hüppab sellele selga nagu kanale ning uhmerdab teda nii kuis jaksab. Ilmselt võitleksid need kuked kuni järgmise hommiku varaste tundideni, aga külameestel tahab riis kasvatamist, mistõttu on nad igale kukele ettenägelikult noa ühe jala külge sidunud ning seetõttu on nõrgema poole lõpp päris kiire. 2 minutit, valge kukk saab punased püksid ning mina olen läbi selle vägivaldse teo võitnud 68,50 krooni ning minu sõber kukevõitlus-ekspert pistab 50 000 ruupiat mulle pihku.

Minust teisel pool istuv noormees ehk kukevõitluse-sõber-number-kaks alustab minuga juttu ning küsib sissejuhatuseks väga baliliku küsimuse: „Miks sa siin üksi oled?“

„Mm... sest mul pole sõpru“, ei oska ma millegi vaimukamaga algatuseks kohe välja tulla, sest tean, et nagunii on tal minu vastu kaastunne juba tekkinud, et mul meest ja kolme last ei ole. Noormees vaatab mind nagu kosmose elukat ning ütleb: „Ehee, ma ei usu!“ Võtan aga vestluse ohjad oma kätte ning valan nooremehe küsimusterahega üle veel enne kui ta kohalike gigolode kombel mind seebitama jõuab hakata.

(fotol minu peremees oma lemmikut vannitamas, mis väidetavalt kukekesele meeldib)

Selgub, et kukevõitlus on Bali meestele samaväärne nagu lääne meestele tööl käimine. Enamasti igal mehel on kodus mitu võitluskukke. Ühe kuke võitluseks ettevalmistamine võtab ligikaudu 9 kuud kuni 1 aasta. Selleks on vaja iga päev palju tööd teha – kukke tuleb treenida - teda masseerida, vannitada, paitada ning vannitada. Kukki söödetakse erilise toiteseguga – riis, mais, maapähkel ning muud toitvad teraained. Minu uus sõber ütleb mulle, et kukkede toit on turul kallim kui inimeste toit. Nimelt maksab 600 g toitesegu 11 000 ruupiat, aga 1 kg riisi vaid 6000 ruupiat. Poiss kihistab naerda ning ütleb, et mehed hoolitsevad kukkede eest vahest isegi rohkem kui oma pere eest. Tõepoolest kui Balil ringi sõita, siis on tihtipeale pärastlõunane külapilt see, et kamp mehi istub teeääres ning patsutab ja silitab oma kukki. Ja olen ma ju isegi aidanud oma peremehel tema kukke vannitadaJ Või on see asendusaine sellele, et Balil ei ole kombeks avalikus kohas intiimsust üles näidata ehk isegi oma naist ei suudelda ega kallistata avalikult.

„Kui palju sa kõige rohkem võitnud ning kaotanud oled?“ ei jäta mind Bali meeste teenistuse pool külmaks.

Noormees räägib, et kõige rohkem on ta võitnud ligikaudu 20 000 eesti krooni ning kaotanud 11 000 eesti krooni. Minu silmad pööritavad mitu ringi, sest ma ei suuda Bali kontekstis summade kosmilisuse üle piisavalt imestunud olla, sest näiteks Bali keskmine kuupalk on ligikaudu 1000 krooni. Selgub, et mehed kaotavad vahest terve mootorratta, vahest auto. Üldiselt majade ning naisteni ei mängita aga suures mänguhoos võib ka seda juhtuda. Noormees näpib oma käes olevat raha ning selgub, et ta võitis täna 500 krooni.

„Mis sa sellega teed?!“ uurin ta käest.

„Ma arvan, et kasutan järgmisel kukevõitlusel panustamiseks“, vastab noormees häbelikult.

„Ee.. aga mis te surnud kukkedega teete?“ küsin kadunukeste saatuse üle.

„Õhtul tehakse suppi!“ seletab noormees maailma kõige loomulikumal ilmel.

Otsustan oma algaja õnne mitte rohkem proovile panna, jätan rahapakkidega mehed ning noad jalgade küljes olevad kuked sinnamaale. Kui aga ülejärgmine hommik taaskord mööda sama külateed jalutan, siis on rolleri seljas vuravad mehed sama pidulikult riides, kui eelmine kord, vahest ehk veidi väsinuma ilmega, kuid katusealuses olevate korvide ning kiremiste arv tunduvalt väiksem.

Marika

Tagasi paradiisis...

2010-10-04T06:26:00.003+03:00

Eksootiliste häälte taustal

Lõputu veevulin

(häid fotosid ei ole, sest fotokas ikka katki. Varsti peaks uue saama, siis uued fotod)

Kaks kuud tagasi, kui lennukist maha astusin tõmbusid keha ning plätud hetkega higiseks. Troopika või ärevus?! Olen tagasi Balil Pea aasta on möödas sellest kui siit peale 5 kuud elamist lahkusin ning Kambodžasse jõudes tundsin, et mind on muinasjutust välja visatud. Nüüd tagasi olles olen elevil, et kas on võimalik, et kõik see, millesse siin eelmisel aastal armusin, see muinasjutt ja lendlemine, mida kogesin, on olemas siin ka sel aastal? Mu tuttavad ju küsisid ükshaaval, kas ei karda ma mitte tagasi minna, sest nende kohadega on juba kord nii, et tagasi minnes on lihtne pettuda... Tõepoolest? Kuidas ma sel aastal end siin tunnen?!

Esimesed kaks tundi saarel panevad mind äratundmisrõõmust ning ümbritsevast ilust naeratama. Lahtisest autoaknast tuleb koos sooja troopilise õhuga sisse pahvak kookosõli praadimise lõhna – mu süda naeratab. Vaatan sinisesse taevasse, kus hõljub parasjagu oma kümmekond tuulelohet – mu süda naeratab. Vaatan auto kõrval kihutava ühe rolleri selga mahutatud nelja üksteise vastu pressitud noormeest, teeääres olevates külakestes ohverdusi tegevaid sarongides naisi ning kraavipervel kükitavaid hambutuid mehi, kes oma võitluskukki silitavad... Mu süda tahab uuesti naeratada, kuid see ei ole võimalik, sest eelmine naeratus lihtsalt ei ole veel mitte kuhugi kadunud..

Ubudile lähemale jõudes pimestab minu silmi erkroheline lõpmatus - rohetavad riisiterrassid. Mmm, kuidas olin ma neid igatsenud. Minu külatänaval kostub igavikuline veevulin, veekanalites paterdavad pardid ning teeääres ootavad kliente väikesed kärukesed, millest võimalik osta Bali kuulsat, kuid kahtlase sisuga kalapalli suppi Baksot. Ema jala külge klammerdunud väike patsidega tüdruk lehvitab ja hüüab kõigest hingest „Helllllõõuuu“, arvukad külakoerad teenivad oma igapäevast toiduportsu end pea hääletuks haukudes.

Kohalikku rütmi on end lihtne sisse elada, sest kell kuus hommikul hakkab päike silmalauge paitama ning kuked lasevad kuuldavale oma võimsaima kaanoni, nii et äratuskellal hakkab piinlik.... Kõnnin igal hommikul imekaunil kahe oru vahelisel mäel lookleval Champuani trekil ning ma ei suuda ära imestada selle troopilise looduse imelisust! Varahommikul on Ubudis mõnusalt jahe, pilvetupsud on kahe mäekünka vahele orgu kinni jäänud, riisipõllul värskelt istutatud riisivõrsetel on kastepiisad, taamal kõrguvad kogu ilus kolm vulkaani ning üks imelik lind laulab häält puhtaks: „ähähäähäh, ähähäääääääh, ähähääääääääääääh!!!“ Kogu päevane ja õhtune elu toimub õues, sest koguaeg on soe ning ümberringi on igapäevaselt sada väikest kunstiteost – taimed ja vanad templid, majade rohkete detailidega puitnikerdised, tantsijate maskid, riisipõllud, voogavas rütmis tuksuv liiklus ning iga kodu ukse ees olevad ohverdused Jumalatele. Mul löövad silmad äratundmisrõõmust särama - Bali on ikka endine! Ma jõudsin koju!?!

Kõndides läbi oma vana küla (kus eelmisel aastal elasin), jäävad külatädid kordamööda seisma, vaatavad mulle segaduses olevana pikalt otsa ning küsivad ehmunult: „Oih, millal sa tulid?! Aga kus sa siis nüüd elad?! Miks sa (jälle) üksi oled?!“ Minu endine perenaine surub mulle hommikuti pihku papaya ning banaani kuhila ning teepeale jääva hotelli töötaja teeb kommentaari minu aastaga muutunud välimuse aadressil. Ubudis tarvitseb vaid kahte teatud kohvikusse minna, kui ongi mängleva kergusega üles leitud kadumaläinud kontaktid ning lisaks vanadele sõpradele trobikond uusigi hangitud. Viimane tegevus tagab selle, et päevad saavad kiiresti täis igasugu üritusi ning minu kohalik elu läheb samasuguse hooga käima, kus ta eelmisel aastal pooleli jäi.

Nukker on vaid see, et registreerin linnatänava majademüüris varem aukude kohale ehitatud uued restoranid, osade riisipõldude asemele kerkinud majad ning linna on minu suureks šokiks ilmunud esimene lääne keti-toitlustuskoht – Starbucks! Aga ma proovin Ubudi järjest läänelikumaks muutumisest mitte välja teha ning sean end sisse tavalise Bali pere koduhoovis ja kohandun kohaliku elurütmiga, tantsin end tantsutunnis ogaraks, väänlen oma kinnikiilunud kondid joogatunnis lahti ja lasen massaažis väsinud lihased sirgeks triikida.

Seekord on Bali tõesti teistsugune, sest mina olen teistsugune ja ma teen teistsuguseid asju. Aga ma tean, et mul on ükskõik, mis minuga siin jumalatesaarel sel korral või igal järgmisel korral juhtub või ei juhtu või keda ma kohtan ning keda mitte, sest tänu sellele imekaunile saarele ja siinsele õhustikule ei ole ühtegi varianti, et ma võiksin pettuda, sest siin on lihtne õnnelik olla.

(fotol minu koduhoovi meditatsiooni-hütt)

Marika, potentsiaalne kahepaikne