Marika ja Tomi rännak

Siin Tallinn... ehk elu pärast elu või lõputu rännak

2011-01-14T14:04:00.005+02:00

Koduses Tallinnas

Sama ilm, mis Teil :)

(foto internetist)

Tõesti-tõesti – siin Tallinn, siin Eestimaa. Blogis on taaskord olnud pikemat sorti vaikus, kuid selle vaikuse varjus on juhtunud mitmeidki suursündmusi ühe ränduri ehk seekord siis minu elus. Nimelt, nimelt....

Et küsite, kuidas siis oli koju jõuda?

Ma olen Eestis. Ma ei ela üldsegi-mitte-enam hotellis, vaid täiesti kodustes tingimustes. Ma võin kallistada oma sõpru ja lähedasi päris selles reaalsuses, mitte kahe-mõõtmelises skypes. Minu asjad ripuvad kapis ning ma ei pea enam arvestama, et neid oleks täpselt selline kogus, mis mahub ühte seljakotti, kuid teisalt oma vanu asju silmitsedes olen hämmingus, miks mul neid niipalju vaja oli. Olen täiesti vaimustuses, et võin süüa musta leiba ning kilusid värskena ning põhimõtteliselt piiramatus koguses (kahe aasta jooksul sain korra kilusid, mis olid lennureisi ja tolli ametnikud üle elanud). Uskumatuna luksusena tundub, et igapäev on võimalik nautida sauna või vanni. Vahest veel vaid ehmun, et miks autod vales sõidureas sõidavad ning jään mühakalt jõllitama, kui müüja hakkab sulaselges eesti keeles rääkima. Rändur on kodus.

Oma viimase peatuspaiga Lima lennujaama sõites, oli mul tunne, et liigun oma reisi ühest järjekordsest sihtkohast ehk puudus suuremat sorti emotsioon – olin ju teel olnud kaua ning lennuk tähendas lihtsalt järjekordset keskkonna vahetust. Marsruudi Lima-Miami-New York- Reikjavik-London-Tallinn läbimine võttis aega 3 päeva. Kui Tallinna kohal lennuk ninaotsa allpoole keeras, siis muutusid küll peopesad higiseks ning peas keerlesid plaanid, et millise vimka ma lennujaamas ootavatele perele-sõpradele mängiks - variant a) laenata kelleltki laps ning ilmuda selle armsa „üllatusega“ ootesaali automaatuste vahelt välja või variant b) paluda mõnel eriti karvasel ning hipilikul mehel minuga käsikäes lagedale ilmuda... Aga minu suureks üllatuseks otsustas EasyJet minu eest minu nalja – nimelt tõstis lennuk äkitselt nina taevapoole ning valjuhäälditest teatati, et maandume Tallinna asemel Riiga. Just – nii oligi – selle asemel, et oma kallikeste embusesse langeda, saabusin ma lörtsisesse Tallinnasse varajastel hommikutundidel Riia-Tallinn bussiga, ilma jopeta ning loomulikult ei olnud mind lennujaamas enam kedagist ootamas.

Et küsite, kuidas siis on kodus olla pärast kõike ning kahte aastat ning 3 kuud?!

(foto internetist)

„Ole valmis suureks kultuurišokiks!“ hoiatasid pikalt reisilt Eestisse naasnud. „Ma ei kujuta ette, kuidas sa seal Eestis enam hakkama saad!?“ vangutas teine minu tegemiste kursis olev inimene. „Ma kardan koju minna“, tunnistasin ise aeg-ajalt. Olen tänaseks siin valge-hämar-imelisuses olnud kuu aega.

Üllatusena tuli vahest ehk see, et enamasti kõik on sama – Tallinn on sama vibratsiooniga, lume muinasjutulisus on sama, lähedaste lähedal olemine on sama ehk ülimalt armas, sõpradega sõbrustamine käib läbi sarnaste spektrivärvide, tänaval olevatel poliitreklaamidel on samad naeratused ja lubadused, kohvikute menüüd on samad. Seda ma ei saa enda jaoks aga defineerida kultuurišokiks, vaid pigem tõdemuseks, sest ei oodanud ju ma, et Tallinna oleks üle võtnud hiinlased või et siin ufod lendavad.

Minu tuttavad vaatavad mind pikema pilguga ning pealispindsel tutkimisel teatavad, et minagi olen sama. Pean tunnistama, et alguses oli see šokeeriv, sest kuidas keegi ometigi ei märka.. ei võta vaevaks märgata..., et.. olen ma ju enda meelest täitsa teine – ei ole enam see, kes siit läks. Pikemal süvenemisel aga tunnistan, et samade kriteeriumide järgi nagu Eesti elu tundub sama, tõepoolest olen minagi ju sama - ei ole ma ju muutunud pilusilmseks, ei ole ma üleni tätoveeritud, nüüdseks on päevituski kahvatunud ning hipi-lillelast ei ole minust ka saanud.

Aga minu sees on siiski miski imelik tunne, mis teeb siin kodus olemise teistsuguseks kui varem. Proovin mõnda aega aru saada, milles see erinevus seisneb... ja tundub, et nüüd ma tean – need on muutused minu enda ning Eesti sees, mis ei paistagi kohe silma. Eesti kontekstis on muutunud see, et siin on viimase kahe aastaga eriti intensiivselt hakatud tegelema teemadega, mis mulle olulised. Nimelt rohkesti on saadavad kursuseid ning treeninguid igasuguste spirituaalsete praktikatega tegelemiseks. Kapist on välja tulnud inimesed, kellel kogemusi ja/või huvi elu müstilisema poole peal ning need inimesed on siinsamas ja saadaval. Ehk kui mulle varem tundus, et selliste tegevuste jaoks peab kindlasti kusagil Aasias resideeruma, siis nüüd pean rõõmuga tõdema, et Eestis on nö hinge- ja vaimutoidu saamiseks väga suurepärased võimalused. Ilmselt on kõik see ühel- või teisel kujul pikalt ümberringi olnud, aga ma pigem ei osanud seda ise tähele panna, kuid nüüd annab see minu jaoks kodule justkui uut-tüüpi õhustiku. Suur ja oluline muutus minus endas on aga see, et minu sees ei taha ja õnneks ei peagi ära lõppema tunne, et olen endiselt rännakul. Kodu-Eesti tundub olevat üks järjekordsest sihtkohast, ei ole oluline, kas aastaks või kümneks. Ei, see ei tähenda seda, et pean kohe uuesti kuskile ära minema, vaid tõdemus, et ELU ONGI RÄNNAK. Rännak seisneb selles, et me oleme pidevas arengus ning kasvamises ning liigume oma teel vaimselt ühest punktist teise. Füüsilises plaanis ei ole mitte midagi kindlat, mitte midagi ei ole määratud – on lõputu vabadus jääda või liikuda geograafiliselt sinna kohta – oluline on, et see toetaks kasvamist. Kokkuvõttes ei saa ju õnne tuua ei Saaremaa ega Bali, vaid ikka pigem see, mis toimub seespidiselt. Aga oluline on see vabaduse ja julguse tunne, minna kui peaks vaja olema. Kahe-aastane äraolemine andis lihtsalt juurde julguse ja tunde tunda end kogu maailmas koduselt, ei ole piiranguid, ei ole kohustusi, on vabadus olla ja minna. Suus on maitse, mis tunne on olla mitte stagneerunud, vaid peadpööritavas arengus. Ja selle äratundmine, annabki kõigele ekstaatilise feelingu, isegi kui kohati tundub, et isegi peale kuud aega kodus olemist võtab argi-elu kohati võimust.

Et küsite, mis ma nüüd siis teen?!

Olen mitte-ametlikult töötu, sest keegi minu sotsiaalmaksu ei tasu. Ei, ma ei tunne end sugugi kuupealt kukkununa ning ei istu kaks kätt süles kodus. Tegelikkuses otsustasin ma juba eelmise aasta alguses oma elustiili totaalselt muuta ning olen sisuliselt aasta aega ette valmistanud seda, et ma ei peaks kuhugi otseselt tööle minema. Minu suureks unistuseks on olnud kombineerida minu kired tööga ning selle kombinatsiooniga üritangi hetkel oma elu käima saada. Kuna blogi on suurepärane tasuta reklaamikanal, siis ei jäta ma nö „töötuna“ juhust kasutamata ning panen siia veidi infot ka oma uute tegemiste kohta.

Reisimise kirg – võõrad maad, eksootilised kultuurid, veidrad kombed, šokeerivad nurgatagused, hingematvad vaated, teistsugused lõhnad, värvid ning inimesed. Koostöös Kon Tiki Reisidega otsustasin ma Eesti rahvale tutvustada riike, kus ma ise kauem elanud olen ehk Balit ja Peruud. Olen ise päris elevil nende reiside pärast, sest see on suurepärane võimalus teistele inimestele näidata Balit ning Peruud küljest, mida tavaturist ei näe. Nimelt viin ma grupid oma tuttavate juurde koju ning kohtadesse, mis jäävad tava-reisi-kavadest välja. Teen koostööd Kon Tiki reisidega – www.kontiki.ee. Vaata täpsemalt Bali reisist siit ja Peruu reisist siit.

Kirg ehete vastu – ehted on täiesti salakommunikatsiooni maailm. Paeluv on see, kui palju võib oskuslikult viimistletud väärismetall anda vihjeid selle kandja isiksuse kohta. Müstiline on see, kuidas üks ehe võib endas kanda sulle vajalikku energiat ning aidata sind. Imeline on see, kuidas ehe võib panna täpi i-le. Ma hakkasin disainima tähendusega hõbe-ehteid, mille muudavad kauniks käsitöö teostuseks Bali oskustega hõbeda-sepad. Esimene kogus loomingut on juba müüdud, kuid peagi saabub lisa.

Kirg tantristliku elufilosoofia vastu - eks enamus meist on kokku puutunud ühe või teise õpetuse, religiooni või filosoofiaga. Minu suurim avastus reisi jooksul oli tantristliku elufilosoofia avastamine enda jaoks – kuidas muuta elu iga hetk nauditavamaks ning elu kaunimaks. Kuna kogu see filosoofia ning praktika on minu jaoks toonud täiesti uue elu-kvaliteedi, siis tekkis mul vastupandamatu soov seda ka teistega jagada. Nii alustan lähiajal tantra koolituste tegemist. Uurige täpsemalt www.tantra.ee

Sellised on minu esimesed muljed ja emotsioonid ja tegemised peale koju jõudmist. Ma blogi veel kinni ei pane, sest mul on tunne, et aeg-ajalt võib tekkida muljeid, mõtisklusi, mida sooviks siin avaldada.

Marika, sama-sama aga erinev

Eestlastega müstilises Peruus

2010-12-02T01:17:00.003+02:00

Ookeanimühas

Pärastlõunases tuules

Blogis on väga pikalt vaikus olnud. Ilmselt usute, kui ütlen, et ei ole kirjutamise tuhinat olnud ning ilmselt hakkate naerma, kui ütlen, et mul on viimastel kuudel üpris loovalt toimekas ehk kiire olnud. Ehee – tegelikult tõde ongi kummalisel kombel see viimane variant. Nimelt toimus novembris minu eestvedamisel Eesti grupi reis Peruusse, mille ettevalmistamisega oli mõnusalt palju tegemist/toimetamist. See oli siis minu esimene päris töötegemine kogu selle reisi-elu jooksul ning sain ka oma esimesed ristsed selles ametis - peab ütlema, et tänu sellele vahvale grupile oli see üks ütlemata tore töö!!

Grupp oli aga tõesti vahva, vaatamata kimbutanud kõrgmäestikutõvele ning veel mingile kahtlasele viirusele, mis kärises meie bronhides ning mulistas soolikates ning ei jätnud reisigrupist pea mitte kedagi puutumata, olid kõik nii vaprad, et tegid vaatamata kehvale enesetundele kõik trikid ja nipid kaasa ning ei mingit vingumist! Siinkohal tervitused teile vahvatele!!

Aga mis me tegime:
- Algatuseks käisime Lima turul, kus said tuttavaks paljud eksootilised puuviljad ning Peruu erinevate piirkondade toit, potentsiga seotud imerohud ning igaüks sai ninna veidi kohalikku Peruu hõngu. Lisaks vaatasime üle Lima ajaloolise keskuse imelises õhtuvalguse kumas.
- Arequipa on 3 vulkaani läheduses asuv valge linn, kus saime elamuse osaliseks nunnakloostrit külastades ning 500 aastse jäätunud muumiaga silmitsi seistes.
- Colca kanjon on väidetavalt maailma sügavaim kanjon, koos inka põllumajandusterrasside, niisutuskanalite, hauakambrite, soojaveeallikate ning kondoritega.
- Puno, Titicaca järv, Urose ujuvad pilliroosaared ning autentne Amantani saare elu, millest viimases elasime peredes ning kus pidasime kohalike memmede-taatidega maha korraliku tantsupeo ning lauluvõistluse (eestlased võitsid!)
- Cusco ja selle ümbrus jälgedega inkade saavutustest ehk hiigel kiviblokkidest ehtisitega ning päris shamaanirituaaliga, kes meile kõigile emakeselt maalt ning isakeselt kosmoselt õnne ja tervist palus ning kuhu kokalehtedega oma soovid jätsime.
- Inkade Püha org koos imeliste vaadetega, värviliste kohalike turgudega ning eralduses asuva Willoqi külaga, kus endiselt elatakse elu nagu 100 aastat tagasi.
- Pilvemetsas (cloud forest) asuv salapärane ning tugeva energiaga Machu Picchu
- Amazonase vihmamets, kus nägime lõunauinakut tegevat anakondat, kilpkonni, hiigel-liblikaid, taranteleid, erinevaid ahve ning kaimaneid...

Hetkel pikemalt ei kirjutaks (võib-olla mõned lood tulevad hiljem), vaid hoopis paneks minu tehtud fotoseeria siia toimunut illustreerima. Kuna ma ise ka haigeks jäin, siis ei olnud jaksu kogu reisi jooksul kaamerat hoida, seega on olemas fotod vaid ainult mõnedest kohtadest, mida külastasime. Vaata Peruu fotosid siit.

Marika, kes järgmine nädal juba kodus

Bali lugu pildis

2010-10-26T14:15:00.002+03:00

Teel Balilt Peruusse (63 h, millest 30 õhus)

Aknast paistab väga kole ilm

Seekord ei jutusta blogis lugu ei sõnad ega laused, vaid hoopis üllatus-üllatus – fotod! Kuigi minu arvutil on pooled klahvid küljest ära kukkunud, siis tundub, et fototehnikaga on mul õnnestunud oma suhet parandada ning üle iidama-aadama aja illustreerivad minu tegemisi ka pildiemotsioonid.

Mul oli Balil 2 nädalat külas sõbranna Marikai ning joogaklasside, nõidarstide, ravitsejate ning Bali muu kohustusliku kava vahele suutsime ka Bali saare risti-rästi läbi sõita. Minu õnnestus taasavastada nähtud kohtade ilu ning üllatades tuvastada kohti, mis ka mul veel seninägemata olid. Vaatamata minu pikale siinviibimisele olen ma endiselt selle saare lummuses. Eks vaadake ise fotosid siit.

Marika, tänades Marikaid ülitoreda reisiseltskonna eest

Kolm Madet ehk millest unistavad Bali ärimehed

2010-10-16T03:48:00.007+03:00

Pärast riisipõllu mudas sumpamist

Mitte-vihmaperioodi lakkamatus vihmas

Balil ei ole suuri tehaseid, kus inimesed võiksid tööd saada. Bali ei tee ka allhanget oma naabermaadele, et inimesed saaksid palgalehele. Traditsiooniliselt ei olnud siinses ühiskonnas töökohti vajagi – olid riisipõllud ja loomad ning käsitöö – ning riigiametnikud. Nüüdseks on palju kohalikke avastanud, et riisikasvatamine on üks ränkraske töö ning lihtsam on riisipõllud maha müüa turistidele või siis turistidele midagi muud müüa või mingit teenust osutada. Niiviisi on Balil palju isehakanud väiksema kaliibri ning ilma erialase koolituseta äriinimesi, kes kõik üritavad kuidagi oma elu õnnelikumaks ning perekonna olukorda mugavamaks sättida. Ajasin juttu oma kolme sõbraga, kellel kõigil sama nimi - Made (vt varasemat nimede lugu, nimelt alamkastis viitab nimi Made teisena sündinule). Millest unistavad need tavalised Bali ärimehed...? Kas neile on ka külge hakanud lääne ühiskonna ärimudel, et kunagi ei ole küll?!

Transpordipoiss Made

Eelmisel aastal oli Made üks nendest tüütutest meestest peatänava ääres, kellel käes kahepoolne silt - ühel pool „TAKSO?“ ning teisel „VÕIB-OLLA HOMME?“. Selliseid mehi on Ubudis saja meetri peale kohe kümneid. Kõik üritavad, proovivad, loodavad. Made rääkis mulle eelmisel aastal, kuidas ta hetkel on rollerijuht ning kuidas ta unistab, et saaks auto osta, et viimasega rohkem raha teenida. Kui sel aastal Madega kokku põikan, tundub, et väike vibalik mees on kuidagi pikem ning enesekindlama kehahoiakuga. Kui talt lennujaama sõiduks rolleri-teenust küsin, siis Made teatab õnnest särades, et tal on nüüd auto ning osutab oma seljataga olevale päevinäinud väsinud autorondile, mille teenimiseks ta 5 aastat raha kõrvale pani.

„Made, millest sa unistad?“ uurin noormehelt.

„Mm.. Ma tahaks tegelikult uut džiipi osta, sest turistidele meeldivad uued ja suured autod,“ kratsib Made mõtlikult oma olematut habet.

Ma ei kõhkle hetkekski, et see usin noormees sellega hakkama saab ning pärin edasi: „Kaua selleks aega läheb?“

„Ma arvan, et kaks aastat,“ on noormees ülimalt enesekindel.

„Ja pärast seda?“ küsin, laskmata noormehe sisemisel leegil kustuda.

„No ma tahaks tegelikult suur autoparki! Et mina olen see, kes võtab endale töötajad ning kes annab käsklusi ning kes teistele väikestele transpordimeestele oma autosid välja rendib!“ vaatab Made mulle salakavalate silmadega otsa, kuid lisab vaikselt: „Oleks, et Jumal turiste tooks.“

Made ühmab pooleldi naljaga lõpetuseks: „Või kui seda ei saa, siis üks rikas välismaa naine oleks ka ju iseenesest tore!“ Sellele kommentaarile järgneb järgmise poole tunni jooksul monoloog-müügijutt, miks Bali mehed euroopa meestega võrreldes nii palju ägedamad on...

Investor Dewa Made

Made oli ka kunagi peatänava rollerijuht – täpselt nii nagu eespool kirjeldatud Made. Täna on 36-aastasel Dewa Madel terve autopark, suveniiri pood ja internetipunkt, cargo-teenus ja palju välismaa sõpru ning kohalike hinnangul palju raha. Dewa Made aga räägib, et viimasel ajal ei lähe tal hästi. Nimelt rentis ta välja ühele mehele 6 jeepi ning see mees rentis need edasi kellelegi ning samuti see keegi rentis need edasi kellelegi. Aga õnnetuseks oli viimane rentija Java maffia liige. „Javal on maffia?“ olen ma üllatunud. Dewa noogutab mõtlikult pead. 5 autot sai ta maffialt tagasi osta ühe uue auto hinna eest, aga kuues auto tuleb maha kanda, see on teadmata kadunud. Maffiale makstud raha oli tal mõeldud oma transpordi-suverniiri äri laiendamiseks.

„Dewa-Made, milline ärivaldkond sulle hetkel kõige rohkem raha sisse toob?“ küsin ärinaiseliku uudishimuga.

„Ehee“, naerab Dewa valju häälega. „Ma ei tea, ma ei tee kunagi mingeid arvutusi ega kalkulatsioone ega plaane. Ma lihtsalt vaatan oma pangakontot ning vahest on head uudised, et palju raha on kontol ning siis olen ise ka üllatunud, et kust see tuli. Teinekord on aga veidi liiga vähe raha kontol. Siis ma natuke muretsen, et mis nüüd teha.“

„Aga miks sa ei taha planeerida ega analüüsida oma äri?“ ei suuda ma oma lääne-ajuga mõista.

„.. sest ma ei taha stressi“, ütleb Dewa mulle omakorda arusaamatult otsa vaadates.

„Dewa-Made, millest sa unistad?“ pöördun ärimehe poole oma tavapärase küsimusega.

„Ma unistan varajasest pensionist. Kuna Balil ei ole pensionisüsteemi (välja arvatud riigiteenistujad), siis on tavaline, et inimesed töötavad niikaua kuni nad ära surevad. Aga ma ei taha kauem töötada kui 50 eluaastani. Ma arvan, et väljapääs on kinnisvara äri ning investeerimine. Ma hakkasin nüüd iga kuu umbes 4000 krooni kõrvale panema ning ma ostsin tervisekindlustuse. Aga tegelikult ma arvan, et Balil kinnisvara tõuseb ning ma proovin hoopis osta maad ning ehitada mõned villad. Et niiviisi saan ma raha teenida ilma igapäev tööl käimata ning muretsemata,“ räägib Dewa-Made justkui ühe hingetõmbega, kuid pikalt kaugusesse vaadates.

„Tegelikult on aga lühemas perspektiivis kõige olulisem minu tervis – ma alustasin jooga ning mediteerimisega hiljuti. Kui tervist ei ole, siis ole millelgi mõtet,“ räägib Dewa-Made väga tõsise ning elutarga näoga. „Ja veel, ma olen aru saanud, et haridus on kõige olulisem. Mitte ainult kooliharidus, vaid elutarkus. Tead, selle nimel olen ma valmis oma 3 lapse peale väga palju kulutama, et neil tekiks õige ellu-suhtumine ning soov katsetada ning julgus eksida!“ süttib väike udusulgedest vuntsiga mees lõkkele.

„Aga üldiselt ma usun karmasse – kõik mis sa teed, tuleb sulle tagasi. Ma püüan oma elus palju head teha ning siis ei olegi vaja seda äri niipalju planeerida!“ teeb Dewa-Made oma äriloogikkast väga filosoofilise kokkuvõtte.

Juveliir Made

Made juveeliäri ei ole peatänaval, mille ees peatub hordide viisi turistibusse. Made pood-töökoda on kohas, kuhu ükski turist ära ei eksi. Kui ta koduhoovis ringi vaatan, siis tundub tal aga üli-hästi minevat, sest nii uhket elamist ei ole ma veel mitte ühelgi Bali inimesel näinud. Äri läheb hästi aga Made kurdab, et Balil on töötajatega raske. Nimelt on alati mõni usu-tseremoonia juhtumas ning pooled inimesed on pidevalt nö vabadel päevadel. Made kasutab selle vastu trikki – nimelt pooled ta töötajatest on muslimid ning pooled Bali inimesed, nii on vähemalt pooled inimesed alati olemas.

Proovin Madega veidi äri teha ning minule suureks üllatuseks meie esimese tõsise kohtumise alguses satub väike sõnaaher mees hoogu ning ma saan tunni ajalise loengu tema äritegemise põhimõtetest... Nimelt ei ole äri tema jaoks lihtsalt rahategemise vahend, vaid tema jaoks on eelkõige oluline sõprus. Kui üks meist peaks hätta sattuma, siis on tema jaoks elementaarne, et aitame üksteist ning toetame. „Mulle ei ole oluline palju raha teenida, kui see viib selleni, et meie suhted lähevad pahaks!“ ütleb Made mulle sügavalt silma vaadates. „Raha tuleb ja läheb, kuid oluline on, et sõbrad on alati olemas. Ja me oleme nüüdsest sõbrad!“ hüüab Made mulle pühalikult.

„Made, millest sa unistad?“ küsin oma tavalise äri-Madede küsimuse.

„Mm.. mis sa mõtled selle unistamise all?“ on Made segaduses.

„Noh, kas sa tahad suurt juveeliäri, kas sa tahad reisima minna või kuule lennata või midagi sellist?“ proovin Madele tuua näiteid, millest keskmine juveliir võiks unistada.

„Ehee, põhimõtteliselt kuul võiks käia küll“, muheleb mees. Made jätkab: „Aga ma unistan lihtsast ja rahulikust elust. Ma ei taha suurt äri. Ma ei soovi stressi oma ellu. Ma soovin lihtsalt, et minu perel oleks piisavalt toitu ning mõnus äraelamine. Kui on liiga suur äri ning liiga palju töötajaid, siis on liiga suur vastutus ning liiga palju stressi!“ saan teada ühe tavalise Bali mehe ärifilosoofia.

Marika – ka selle poolt, et äri võib olla pigem väiksem aga ilma suure-suure stressita

Boonuslugu – millega motiveerida (Bali) töötajaid

Arutan ühe välismaalasest ärimehega äri tegemise eripärasid Balil, kui ta mulle ühel hetkel teatab: „Mõtlesin, et kuidas oma töötajaid kuidagi tänada nende pühendumuse eest. Mul on suisa piinlik neile iga kuu palka maksta – saavad nad ju umbes 1000 eesti krooni kuus 6 päevaste töönädalate eest. Ma siis mõtlesin, et maksan lisaks palgale ka boonust ja mul tuli vapustav idee - selle aasta boonusena tellin ma kõigi töötajate lehmadele seemnepulli! See on investeering – üks seemnepulli külaskäik võrdub väike vasikas, mis võrdub omakorda tuleviku suur lehm ning omakorda võrdub tulevikus palju raha.“

Tajen ehk kukeboks

2010-10-09T03:10:00.005+03:00

Geko laulu saatel

Vaatamata kuumusele jonnakusest teksapükse kandes

Kõnnin mööda oma igahommikust kõndimisrada Bangkiam Sidami külas ning tavapäratult on sel varajasel hommikutunnil küla mehed liikvel. Ning mitte lihtsalt liikvel, vaid suisa sätitud ning kammitud ning piduriides. Minust vuhiseb koledasti koliseval rolleril mööda minu endine peremees, ratas korvidega ülekoormatud. „Hommikust, Made, mis teoksil“ saan mehel veel rollerisabast kinni. Made naeratab kavalalt ning ütleb, et kohe algab kukevõitlus. Veel lisab ta, et viib küll oma kuked, kuid ta ei ole kindel, kas ta kuked võitlevad, sest tema peab võimaliku politsei reidi üle külatänava nurga peal valvet pidama.

Juba eemalt kostub elevil hüüdeid ning kiremist. Saabun surnuaia kõrvalisele platsile, kuhu hommikuse lausvihma tõttu tekkinud mudas seisab oma sadakond mootorratast. Tegu on korraliku üritusega, sest parkimist korraldavad sauadega mehed ning uksel küsitakse 10,000 ruupiat, mis teeb umbes 14 krooni. Ühte katusealusesse on kogutud lõpmatu arv punutud korvikesi, mis liiguvad ning kikeriitavad. Igale korvikesele on ilusti kinnitatud nimesilt, mis määrab, millisele inimkukele vaene loomake kuulub.

Platsile on üles seatud laat koos teksapüksi sektsiooni ning röstitud sea sektsiooniga, kus toimetavad usinad perenaised. Kui jõuan edasi võitluse alale, siis on ühe pilgu pärast selge, et olen ainuke naine selles „isaste-kukkede“ maailmas. Ronin kõige ülemisele bambusest valmistatud tribüüni äärele ning vaatan, mis toimub. Platsil on sebimine, sest üks kukk on just teise ära tapnud ning uued kuked teevad ringi ääres „sooja“. Suurte rahapakkidega mehed käivad mööda võitlusplatsi ringi ning jaotavad eelmiste panuste eest tulu. Õhus on raha ja ärevuse ja surma lõhn. Hingan oma naiseliku kaastunde ning inimliku tülgastuse selle ürituse vastu maha ning proovin manada näole kultuurihuvilise entusiasmi.

Võtan sõbralike nägudega meeste kõrval istet ning küsin: „Kuidas tänane päev läheb ka? Kas on hea mänguõnn?“ Mehed noogutavad muheledes ja sügavad taskuid.

„Eee.. aga milline on hea võidupotentsiaaliga kukk!?“ proovin meeste rahaõnne saladustele jälile saada.

Shlehviga mees vaatab mind nagu lolli naist ning ütleb käega lüües: „Ähh, kui me teaksime, siis oleks ju lihtne igakord võita!“

„ Köhm, köhm“ vaatan maha ning valmistun järgmiseks rumalaks küsimuseks: „Kui suuri panuseid te tavaliselt panete?“

Hästi inglise keel vuristav mees vastab: „Sõltub, palju sul raha on. Võib panna 50 000 ruupiat või 100 000 ruupiat või võib ka mitu miljonit panna“.

„Kas ma võin ka panuse panna?!“ pärin võiduärevalt.

„Siiiinaaaa!? Sina tahad panust panna?!“ ei suuda mees oma kõrvu uskuda.

„Nojah, mängiks ka. Panen algatuseks 50 000 ruupiat!“ ütlen häälega, mis ei lase mehel enam minu otsusekindluses kõhelda.

Mees muutub osavõtlikuks: „Niisiis, parem on panustada siin meie juures ehk ringist väljaspool „mustalt“. Kui sinna ringi sisse raha annad, siis pead 10% maksudeks maksma!“

„Mis maksu“, ei suuda ma selle ebaseadusliku ürituse ametlikkuses piisavalt üllatunud olla.

„Noh, see mees, kes seda siin korraldab, võtab maksu!“ selgitab mu uus kukevõitluse –sõber.

„Ja siin väljaspool maksu ei ole?!“ tahan täpselt teada, mis süsteemiga tegu.

„Ei, siin maksuta! Kumma kukepeale panuse paned, musta või valge?“ küsib mees.

Ilma sekundikski kõhklemata tean, et must võidab! „Mustale“ vastan kiiremini kui mees oodata jõuab.

Mees koputab teisele mehele õlale ning räägib mingi pika jutu, mis näoilme järgi võiks tähendada, et mingi-lääne-naine-läks-segaseks-ning-paneb-mustale-kukele-50000.

vaata videot siit.

videol olevad kuked ei ole need, kelle peale mängisin

Niipea kui kaks kukke ringist üksteise poole lahti lastakse, siis on selge, et mustal kukel on närvid läbi. Ta tormab valge poole, hüppab sellele selga nagu kanale ning uhmerdab teda nii kuis jaksab. Ilmselt võitleksid need kuked kuni järgmise hommiku varaste tundideni, aga külameestel tahab riis kasvatamist, mistõttu on nad igale kukele ettenägelikult noa ühe jala külge sidunud ning seetõttu on nõrgema poole lõpp päris kiire. 2 minutit, valge kukk saab punased püksid ning mina olen läbi selle vägivaldse teo võitnud 68,50 krooni ning minu sõber kukevõitlus-ekspert pistab 50 000 ruupiat mulle pihku.

Minust teisel pool istuv noormees ehk kukevõitluse-sõber-number-kaks alustab minuga juttu ning küsib sissejuhatuseks väga baliliku küsimuse: „Miks sa siin üksi oled?“

„Mm... sest mul pole sõpru“, ei oska ma millegi vaimukamaga algatuseks kohe välja tulla, sest tean, et nagunii on tal minu vastu kaastunne juba tekkinud, et mul meest ja kolme last ei ole. Noormees vaatab mind nagu kosmose elukat ning ütleb: „Ehee, ma ei usu!“ Võtan aga vestluse ohjad oma kätte ning valan nooremehe küsimusterahega üle veel enne kui ta kohalike gigolode kombel mind seebitama jõuab hakata.

(fotol minu peremees oma lemmikut vannitamas, mis väidetavalt kukekesele meeldib)

Selgub, et kukevõitlus on Bali meestele samaväärne nagu lääne meestele tööl käimine. Enamasti igal mehel on kodus mitu võitluskukke. Ühe kuke võitluseks ettevalmistamine võtab ligikaudu 9 kuud kuni 1 aasta. Selleks on vaja iga päev palju tööd teha – kukke tuleb treenida - teda masseerida, vannitada, paitada ning vannitada. Kukki söödetakse erilise toiteseguga – riis, mais, maapähkel ning muud toitvad teraained. Minu uus sõber ütleb mulle, et kukkede toit on turul kallim kui inimeste toit. Nimelt maksab 600 g toitesegu 11 000 ruupiat, aga 1 kg riisi vaid 6000 ruupiat. Poiss kihistab naerda ning ütleb, et mehed hoolitsevad kukkede eest vahest isegi rohkem kui oma pere eest. Tõepoolest kui Balil ringi sõita, siis on tihtipeale pärastlõunane külapilt see, et kamp mehi istub teeääres ning patsutab ja silitab oma kukki. Ja olen ma ju isegi aidanud oma peremehel tema kukke vannitadaJ Või on see asendusaine sellele, et Balil ei ole kombeks avalikus kohas intiimsust üles näidata ehk isegi oma naist ei suudelda ega kallistata avalikult.

„Kui palju sa kõige rohkem võitnud ning kaotanud oled?“ ei jäta mind Bali meeste teenistuse pool külmaks.

Noormees räägib, et kõige rohkem on ta võitnud ligikaudu 20 000 eesti krooni ning kaotanud 11 000 eesti krooni. Minu silmad pööritavad mitu ringi, sest ma ei suuda Bali kontekstis summade kosmilisuse üle piisavalt imestunud olla, sest näiteks Bali keskmine kuupalk on ligikaudu 1000 krooni. Selgub, et mehed kaotavad vahest terve mootorratta, vahest auto. Üldiselt majade ning naisteni ei mängita aga suures mänguhoos võib ka seda juhtuda. Noormees näpib oma käes olevat raha ning selgub, et ta võitis täna 500 krooni.

„Mis sa sellega teed?!“ uurin ta käest.

„Ma arvan, et kasutan järgmisel kukevõitlusel panustamiseks“, vastab noormees häbelikult.

„Ee.. aga mis te surnud kukkedega teete?“ küsin kadunukeste saatuse üle.

„Õhtul tehakse suppi!“ seletab noormees maailma kõige loomulikumal ilmel.

Otsustan oma algaja õnne mitte rohkem proovile panna, jätan rahapakkidega mehed ning noad jalgade küljes olevad kuked sinnamaale. Kui aga ülejärgmine hommik taaskord mööda sama külateed jalutan, siis on rolleri seljas vuravad mehed sama pidulikult riides, kui eelmine kord, vahest ehk veidi väsinuma ilmega, kuid katusealuses olevate korvide ning kiremiste arv tunduvalt väiksem.

Marika

Tagasi paradiisis...

2010-10-04T06:26:00.003+03:00

Eksootiliste häälte taustal

Lõputu veevulin

(häid fotosid ei ole, sest fotokas ikka katki. Varsti peaks uue saama, siis uued fotod)

Kaks kuud tagasi, kui lennukist maha astusin tõmbusid keha ning plätud hetkega higiseks. Troopika või ärevus?! Olen tagasi Balil Pea aasta on möödas sellest kui siit peale 5 kuud elamist lahkusin ning Kambodžasse jõudes tundsin, et mind on muinasjutust välja visatud. Nüüd tagasi olles olen elevil, et kas on võimalik, et kõik see, millesse siin eelmisel aastal armusin, see muinasjutt ja lendlemine, mida kogesin, on olemas siin ka sel aastal? Mu tuttavad ju küsisid ükshaaval, kas ei karda ma mitte tagasi minna, sest nende kohadega on juba kord nii, et tagasi minnes on lihtne pettuda... Tõepoolest? Kuidas ma sel aastal end siin tunnen?!

Esimesed kaks tundi saarel panevad mind äratundmisrõõmust ning ümbritsevast ilust naeratama. Lahtisest autoaknast tuleb koos sooja troopilise õhuga sisse pahvak kookosõli praadimise lõhna – mu süda naeratab. Vaatan sinisesse taevasse, kus hõljub parasjagu oma kümmekond tuulelohet – mu süda naeratab. Vaatan auto kõrval kihutava ühe rolleri selga mahutatud nelja üksteise vastu pressitud noormeest, teeääres olevates külakestes ohverdusi tegevaid sarongides naisi ning kraavipervel kükitavaid hambutuid mehi, kes oma võitluskukki silitavad... Mu süda tahab uuesti naeratada, kuid see ei ole võimalik, sest eelmine naeratus lihtsalt ei ole veel mitte kuhugi kadunud..

Ubudile lähemale jõudes pimestab minu silmi erkroheline lõpmatus - rohetavad riisiterrassid. Mmm, kuidas olin ma neid igatsenud. Minu külatänaval kostub igavikuline veevulin, veekanalites paterdavad pardid ning teeääres ootavad kliente väikesed kärukesed, millest võimalik osta Bali kuulsat, kuid kahtlase sisuga kalapalli suppi Baksot. Ema jala külge klammerdunud väike patsidega tüdruk lehvitab ja hüüab kõigest hingest „Helllllõõuuu“, arvukad külakoerad teenivad oma igapäevast toiduportsu end pea hääletuks haukudes.

Kohalikku rütmi on end lihtne sisse elada, sest kell kuus hommikul hakkab päike silmalauge paitama ning kuked lasevad kuuldavale oma võimsaima kaanoni, nii et äratuskellal hakkab piinlik.... Kõnnin igal hommikul imekaunil kahe oru vahelisel mäel lookleval Champuani trekil ning ma ei suuda ära imestada selle troopilise looduse imelisust! Varahommikul on Ubudis mõnusalt jahe, pilvetupsud on kahe mäekünka vahele orgu kinni jäänud, riisipõllul värskelt istutatud riisivõrsetel on kastepiisad, taamal kõrguvad kogu ilus kolm vulkaani ning üks imelik lind laulab häält puhtaks: „ähähäähäh, ähähäääääääh, ähähääääääääääääh!!!“ Kogu päevane ja õhtune elu toimub õues, sest koguaeg on soe ning ümberringi on igapäevaselt sada väikest kunstiteost – taimed ja vanad templid, majade rohkete detailidega puitnikerdised, tantsijate maskid, riisipõllud, voogavas rütmis tuksuv liiklus ning iga kodu ukse ees olevad ohverdused Jumalatele. Mul löövad silmad äratundmisrõõmust särama - Bali on ikka endine! Ma jõudsin koju!?!

Kõndides läbi oma vana küla (kus eelmisel aastal elasin), jäävad külatädid kordamööda seisma, vaatavad mulle segaduses olevana pikalt otsa ning küsivad ehmunult: „Oih, millal sa tulid?! Aga kus sa siis nüüd elad?! Miks sa (jälle) üksi oled?!“ Minu endine perenaine surub mulle hommikuti pihku papaya ning banaani kuhila ning teepeale jääva hotelli töötaja teeb kommentaari minu aastaga muutunud välimuse aadressil. Ubudis tarvitseb vaid kahte teatud kohvikusse minna, kui ongi mängleva kergusega üles leitud kadumaläinud kontaktid ning lisaks vanadele sõpradele trobikond uusigi hangitud. Viimane tegevus tagab selle, et päevad saavad kiiresti täis igasugu üritusi ning minu kohalik elu läheb samasuguse hooga käima, kus ta eelmisel aastal pooleli jäi.

Nukker on vaid see, et registreerin linnatänava majademüüris varem aukude kohale ehitatud uued restoranid, osade riisipõldude asemele kerkinud majad ning linna on minu suureks šokiks ilmunud esimene lääne keti-toitlustuskoht – Starbucks! Aga ma proovin Ubudi järjest läänelikumaks muutumisest mitte välja teha ning sean end sisse tavalise Bali pere koduhoovis ja kohandun kohaliku elurütmiga, tantsin end tantsutunnis ogaraks, väänlen oma kinnikiilunud kondid joogatunnis lahti ja lasen massaažis väsinud lihased sirgeks triikida.

Seekord on Bali tõesti teistsugune, sest mina olen teistsugune ja ma teen teistsuguseid asju. Aga ma tean, et mul on ükskõik, mis minuga siin jumalatesaarel sel korral või igal järgmisel korral juhtub või ei juhtu või keda ma kohtan ning keda mitte, sest tänu sellele imekaunile saarele ja siinsele õhustikule ei ole ühtegi varianti, et ma võiksin pettuda, sest siin on lihtne õnnelik olla.

(fotol minu koduhoovi meditatsiooni-hütt)

Marika, potentsiaalne kahepaikne

Inimkatsed vol 15 ehk kui unistuste vannitoas sajab

2010-09-21T08:48:00.008+03:00

Aitasin just peremehel tema võitluskukke vannitada

Mitte vihmaperioodil neljas paduvihma päev järjest

Vahest on väga selge pilt, kuidas asjad ja olukorrad (rääkimata teistest inimestest) peaks olema. Kui reaalsus mõne teistsuguse pildi ette mängib, siis tundub, et reaalsus on unenägu ning unistatud pilt on hetkeks kaduma läinud reaalsus. Nii minugagi! Ma ju teadsin kaks aastat tagasi, mis minust reisi-aastaga saab. Teadsin ju väga selgelt, et löön kaks kärbest ühe hoobiga ehk lisaks „silmaringi-laiendamise-maailma-avastamise-projektile“ tegelen ka projektiga „mina“ ning sätin end mõningastest elu räsimistest kähku „korda“. Just nimelt kähku, sest olin ma ju niigi juba õnnelik ja rõõmus inimene. Selleks, et viimane projekt õnnestuks, olin eriti agar tunde mediteerima, päevi vaikima ning nädalaid erinevaid puhastuskuure läbima ja valimatult ahmima endasse kõike, mis lubas midagi keha-vaimu-hinge tasandil paremaks teha. Meenutades täna seda sisemise- ja välimise rännaku karuselli, naeran valju häälega enda naiivsuse üle. Mis üldse tähendab „korda“?! Millest ma siin blogis kirjutanud ei ole on see, et kui eelmise aasta augustis "täiesti korras" oleksin pidanud olema ehk kui oli täitumas pea aasta reisil olemisest, juhtus minuga midagi, mis pani plahvatama kogu minu väärtushinnangute süsteemi, paiskas mind mürtsuga vastu maad, ajas kolmeks nädalaks totaalsesse segadusse, tegi mõneks päevaks haigeks, kuid siiski aitas lõpuks mind uuesti hellalt jalule ning istutas minu sisse uue tarkuse ning maailmanägemise viisi. Uskusin tookord, et see ilmselt oligi enda „korda“ tegemise kulminatsioon ning järelejäänud reisiaasta saan järelikult täies hiilguses särada ning lihtsalt elukulgu nautida. Tundub, et saatus itsitas siis juba vaikselt pihku ning valmistus aga uusi pomme minu teele heitma. Kui sel aastal juuli lõpus Balile jõuan, siis olen rohkem räsitud ning segaduses kui varem. Olen vait, sest kellele sellest rääkida?! Oleme ju harjunud läänemaailmas sellistest asjadest vaikima, sest mõelda vaid, kui keegi arvab, et ma olen mõistuse kaotanud?! Mõelda vaid, kui keegi arvab, et ma olen nõrk või et minu pealtnäha ideaalses elus on ka madalseise!! Nii istub see lugu mitmeid nädalaid arvutisahtlis, kuni ma otsustan loo siia blogisse panna, sest äkki minu läbielamised ja avastused aitavad kedagi teist, sest isegi kuigi me neist asjadest ei räägi, siis kogeme neid ometigi kõik, olgu pealtnäha kuidas tahes – oma nõrkuse näitamine on siiski teatud mõttes hoopiski sisemine tugevus.

Nisiis juuli lõpus Balile jõudes on mul kadunud usk kõigesse – imedesse, energiatesse, hingedesse, inimestesse ning osaliselt iseendassegi... Kõhklen kõiges ja kõigis ning eriti kogu selles spirituaalses jamas, mis mind järjepidevalt jahib või siis mida mina jahin. Peatun ning küsin ehmunult järjest tihedamini: „Kas ei ole minu ees lillade liibukatega „ommmi“ mõmisev palja ülakehaga guru lihtsalt üks järjekordne mõistuse kaotanud hipi?! Kas ei ole kõrgemast väest jahuv valgustunud mees lihtsalt üks järjekordne omale riisi-küpsise raha teeniv suvaline „jope“? Kust ma tean, et šamaanid mind oma lauludega ära ei nõiu?! Kas ei ole mulle kohvikus oma uskumatult imelist „söö-palveta-armasta“ stiilis lugu pajatav kottpükse kandev naine lihtsalt järjekordne põgenenud meeleheitel koduperenaine? Kas kõik väikesed imed, mis minuga igapäev juhtuvad, ei ole lihtsalt minu oma elava kujutlusvõime vili?“ Istun järjekordses joogatunnis ülitopakas joogapoosis - silmad taevasse suunatud, keel suust välja rippumas ning „nõelu“ täis jalad ning käed nii risti, et tekib tunne, et need kuuluvad kellelegi teisele. Joogaõpetaja selgitab, et see on püha lõvi assana ning see toob kehasse ja tšakratesse ideaalse tasakaalu. Apiiiii, no mis!? Kes see üldse oli, kes tuli sellele ideele, et tšakrad olemas on!? Ma ei ole neid ju näinud! Kus ma tean, et keegi, kes mõtles maailma tobedaima joogapoosi välja ei olnud mingi hallutsinogeense aine mõju all olev narkar?! Kust kõik võtavad selle tarkuse ja julguse, et väita, et meile mitte nähtavas maailmas on asjad nii ja mitte naa.... Mis sellest, et sõltumatud inimesed räägivad neist asjadest samal viisil, mis sest ma ise kogen aeg-ajalt imelikult „ebamaiseid“ olukordi ning puudutan imesid. Siiski, näidake mulle seda kohta, kus on kirjalikult tõestatud (originaalallikat palun, mitte neid raamatupoodide riiuleid koormavaid tonne spirituaalset jura), et maailmas asjad nii käivad!?! See spirituaalne maailm tundub üks totaalselt veider koht olevat, kuid kuhu minna, sest tavaline läänemaailm ju on veelgi veidram!! Ja justkui tellitult virutab elu mulle kogu selle kõhkluse tordi otsa ühe kirsikese teise järel – nimelt justkui tõestuseks saan Balil ühe ebamaiselt veidra kogemuse teise otsa ning upun üha sügavamale iseendas tundmatutesse sfääridesse ning enda müstilistesse saladustesse!

Kas ma hakkan hulluks minema?! Mis see on?! Plaani kohaselt ma pidin ju aastaga õnnest tulvil olema, kuid nüüd on pea hoopis mingeid segaseid mõtteid täis ning korraga ei ole minu õnnest pakatavast olekust enam haisugi. Mis mõte siis üldse kogu sellel rännakul oli, kui maandun veel hullemas ja segasemas kohas, kui alustasin?! Lisaks sellele on olnud piisavalt aega, et enda sisemaailma välimistest kihtidest läbi närida ning korralik puhastustöö läbi teha. Üllatusena aga ei tule aga saastase väliskihi alt välja kaunilt läikiv sisekosmos, vaid järjest kerkivad esile ammu unustustehõlma vajunud vanad probleemid ja teemad või siis üllatusena iseloomu omadused, mida olin pidanud enese omadeks, kuid nüüd selgub, et need on hoopis kunagi lapsepõlves läbitud kogemuste tulemusena muundunud isiksuse osad... Kas tõesti on see kõik minus olemas, millest mul 34 aastal jooksul aimugi ei olnud?! Ei tea, kas peaks kõik sinnapaika jätma ning lihtsalt koju „normaalsesse“ ellu minema?! Ei tea, kas peaks uue ringi meditatsiooni, vaikimist ning ravitsemist tegema? Kellele ma sellest rääkida saan?!

Õnneks ei ole Bali tulvil vaid igasugu imelikest ravitsejainimestest, vaid ka inimestest, keda minu kõhutunne lubab usaldada. Minu lihtsa ja targa Bali sõbra meresinised silmad vaatavad minust läbi nagu röntgen-aparaadiga nii, et mul ei ole vajagi seletada või selgitada. Ta patsutab mulle õlale ning ütleb, et minuga toimub imeilus kasvamise protsess... „Imeilus?!“ ei jõua ma sõbra kasutatud omadussõna ning pandud „diagnoosi“ ära imestada... Ta selgitab, et kui meie eludes toimuvad intensiivsed spirituaalsed läbielamised (mida ma vabatahtlikult viimase kahe aasta jooksul külluslikult ise hankinud olen), siis juhtub tihtipeale uue sündmuse/avastusega see, et meie vanad elust arusaamised ja struktuurid purunevad ning mõistus läheb lihtsalt üle paanikarežiimile, sest enam ei ole ju, millest kinni hoida. Tühjus on. Ainus, mis sel puhul teha, on mitte midagi teha. Tuleb rahulikult lihtsalt oodata kuni uued struktuurid kasvavad, paika saavad ning meie aju uue arusaamaga seosed loob. Tore uudis, aga võtan veel igaks juhuks ühe sõltumatu hinnangu. Nimelt räägin oma viimase poole aasta sündmustest ühele targemaile naisele, keda kohanud olen. Ta vaikib mõnda aega, nokitseb kohvikulaua nurka muiates ning ütleb lõpuks ootamatult: „Palju õnne!“ Olen taaskord segaduses, sest oodatud kaastunde asemel saan ootamatu reaktsiooni!? See tark naine, nagu minu siniste silmadega sõbergi, selgitab, et see ongi enda sisse järjest sügavamale mineku protsess, see ongi enese avastamine, see ongi areng, see ongi evolutsioon. Elu testib meie usku, ajades meid kõhklusesse, segadusse, musta auku.. Kui sellest läbi saame, siis jõuame uuele tasemele (nagu arvutimängus), aga ikka selleks, et uued väljakutsed vastu võtta, need lahendada ning ikka aina edasi järgmistele tasemetele hüpata... Meie kohtumise lõppedes vaatab ta mulle oma suurte selgete silmadega otsa ning ütleb: „Pole hullu, nüüdsest läheb see segadus ning tühjus iga korraga hullemaks.. aga see toob vaid uut kasvamist ja küpsemist.“ Kui samamoodi reageerib ka veel kolmas „igavesti teel olnud“ sõber, siis unustan oma segaduse ning tühjuse ning kogu minu „kriisi“ perspektiiv muutub.

Kui on tunne, et olen taaskord vastu maad surutud, siis hoopis naeratan ja tänan ning minu ehmunud ning löödud olek asendub ühtäkki elevusega, sest ma ju ometigi kasvan. Tõepoolest, kui me ühel hetkel „valmis saaksime“, siis ei oleks ju enam elamisel mõtet!! Elu mõte on ometigi ju kasvamine, pidev arenemine, paranemine. Kui see ära ununeb ehk kui me oma ellu ise väljakutseid ei kutsu, siis on elu nii helde, et tuleb ja otsib meid üles ning paiskab olukorda, mis mitu korda hullem, mille me iseendale kasvamise ülesandeks valinud oleksime. Olen oma piinavas „kriisis“ ülirahulolev, sest vaatamata sellele, et raske on, ei loobuks ma ei millegi nimel rohkem iseendaks ning küpsemaks ning targemaks saamisest... Elu seaduspärasused panevad mind muigama – kas ei ole mitte imeline, et ei ole vahet kas elada pealtnäha muretut rändurielu või stressirohket tööinimese elu, elu käib ikka oma kindla rütmi järgi! Ei ole mitte kuhugi põgeneda – rütm järgib meid kõikjal - ikka üles ning seejärel alla ning kui oleme all, siis ei saa me mujale suunda võtta kui üles – ikka selleks, et me mugavaks ei muutuks, et kõik paremaks muutuks.

Maailmas ei ole vist ühtegi asja, mis oleks alati ja stabiilselt 100% positiivne, kõigel on alati ka oma varjukülg. Nimelt istun oma Bali kodu vannitoas, mis on justkui minu unistusest, ideaalne - avatud õue, ilma katuseta, elus taimedega, sisse ulatuvad palmid ning igal hetkel on näha taevas, sõltuvalt kellaajast päike või kuu – selline nagu ma alati unistanud olen. Aga neil päevil sajab Balil lõputult, nii ka minu unistuste vannitoas, muutes selle vettinud mudaseks reaalsuseks :)

Marika, uuesti jonksus, kuid loodetavast igavesti „rännakule“ ning „kasvama“ jäädes

Inimkatsed vol 14 ehk 2 aastat reisil

2010-09-15T12:53:00.008+03:00

Balil

mõnusas soojas vihmas

Avan harjumusest kodulehekülje http://www.marikatom.blogspot.com/ ning jään minutiks paariks ehmunult viimast sissekande kuupäeva jõllitama – oiiii, kas tõesti kuu aega tagasi?! Ei ühtegi sissekannet!?! Kuskil kukla taga ju tuksus koguaeg mõte, et oih, blogi pole ammu kirjutanud, aga et juba kuu!!! Kas see on laiskus?! Kas see on väsimine!? Kas see on see, et midagi ei ole öelda või see et kõik on niigi ju öeldud?!

Täna on täpselt kaks aastat sellest hetkest, kui minu jalad Eestimaa kohalt taevasse tõusid ning ma üheks aastaks oma rohkem kui kahe aastasele reisile tulin. Selle ajaga on paju muutunud ning ometi mitte midagi muutunud... Kõik on endiselt äge ning nauditav, aga ägeduse ning nauditavuse definitsioonid on vast muutunud... Mina olen pealtmööda ikka samasugune, aga ometi on minu sees midagi väga suurt muutunud... Ja asjad minu ümber on samad, aga muutunud - nii on minuga endiselt minu arvuti, kuid tema on ka väliselt muutunud, joostes päevas 3 korda kokku ning olles kaotanud pooled oma klahvid.. Minu fotokas on minuga, kuid ta ole nõus enam tihtipeale pildistama, mnuga on endiselt minu reisikott, kuid tal on augud sees ning värv kulunud.. Sama seis on ka blogiga - ta on olemas, kuid temagi tundub olevat väsinud... Või olgu, tunnistan, et pigem on lugu selles, et rändur on veidi väsinud. Väsinud, sest ränduriga on viimastel kuudel päris palju huvitavad ja raskeid inimkatseid toimunud. Seetõttu vahest ehk mõistate, et ränduri elus võib ju kahe aasta jooksul esineda periood, kus isegi vaatamata Bali imelisusele ning maagiale ei teki inspiratsiooni kirjutamiseks, sest nii palju muud on toimumas (ikka ja jälle seespidiselt)... Aga nendest lugudest mõne aja pärast.

Kallid blogi fännid, tänan teid, kes te kaks aastat vastu pidanud olete! Tänan teid, kes te lugude ootuses truult siia leheküljele ikka ja jälle piilute. Ma tänan teid juba ette kannatuse ja usalduse eest, et oodata, et siia leheküljele kohe varsti jälle midagi ilmuma hakkab. Luban, et ilmub!

Marika

igavikuline rändur

American Dream ehk USA lühilood vol 2

2010-08-10T09:46:00.008+03:00

Tagasi kodus ehk oma väikeses Bali hütis

Troopilises vihmas

Elustiil – edevus...?!?

Minu jalad käivad parasjagu mööda New Yorki tänavat, pea uitab kusagil pilvedes, kui koperdan inim-ussi otsa. Inimesed järjekorras. Kõnnin edasi, kuid uss-järjekord ei lõpe. Oii – mis see küll olla võib?! Eks-sovieti aju loob automaatse seose – defitsiitkaup – kohvi, import aluspesu? Järjekord jätkub oma pool kilomeetrit. Eiii, mõtlen edasi, olen ju Ameerikas – siin on ju kõike. Immigratsiooni ameti saba? Ei, inimesed tunduvad selleks liiga korralikud ja ameeriklased olevat. Uudishimu kasvab. Jõuan suure kauni klaasist hoone ette, millel ilutseb tuttav staatusesümbol – näritud õun. See on suur ja ilus ja moodsalt klaasine Apple’i pood. Minuga kaasas olev Noam ei suuda uudishimule vastu panna ning teeb ettepaneku poodi sisse minna, et uurida, mis seal antakse. Kohe selgub, et ei anta midagi, vaid täna tuli müügile uus iPhone 4. Aaa! Oih? Ahaa! Aga...?! Miks..?! Kas siis..?! Ei suuda ma isegi õiget küsimust formuleerida, et mõista.....

Kolmkümmend seitse sorti rohelist salatit...

Ökolinna Austini orgaanilise toidu poeketi üks moodsatest ning konditsioneeritud poodidest. Olen vaevu jõudnud esimesse sektsiooni ehk puuvilja-juurvilja osakonda, kui mul vajub lõug põrandani ning pea hakkab tiiviku kombel ringi käima... Ma ei suuda uskuda seda küllust - kahtekümmet erinevat sorti õunad - punased, rohelised, triibulised, mis piinliku täpsusega püramiidi lapitud nii, et on tunne, kui ühe võtan, kukub kõik kokku. Liiga ilusti eksponeeritud eksootiliste puuviljade valik, mis isegi Aasia turgudele silmad ette teeb... Värskete veepiiskadega rohelise salati lett - ma isegi ei teadnud, et nii palju erinevaid sorti rohelist salatit olemas on...eriti pärast Lõuna-Ameerikat, kus salatiks nimetati ühte viilu tomatit ning kahte viilu kurki.... Juustu lett. Oiii – ma olin unustanud, et lisaks „naeratava-lehma-sulajuustule“ on maailmas olemas sadu imelisi gurmee juuste.... Palun juustu – aga millist küll?! Kaheksakümmend seitset sorti imelist krõbedat leiba... ja veinid... ooohoooo – milline valik – 200 meetrit!!! Kõike ja kõikjalt!!! Kosmeetika- kuidas ma ometi ilma kõigi nende ilutoodeteta olen vahepeal hakkama saanud...?! Tiivik minu peas keeratakse number kolme peale, nii et on tunne, et minestan - ahmin õhku ning olen sõnatu.. Kas tõesti on kõik see valik läänemaailmas iga päev olemas?! Kes selle kõik ära tarbib? Kas meil on kõike seda vaja?! Kas me suudame igapäevaselt seda hinnata, mis meil on ning mis 2/3ndikul maailmainimestest puudub?!

Punane nupp ja kolm kirssi ehk Las Vegas

Kõigepealt olid indiaanlased ja siis raudtee ning siis üks tänav ning siis terve linn. Ja keegi alustas sellega, et ehitas ühe maja sisse terve teise riigi, linna... Nüüd võib keset kõrbe olevast Las Vegasest leida Veneetsia, Pariisi, Egiptuse. Hullumeelne?! Veelgi hullumeelsem on vast see, et nüüd ei ole kogu kesklinnas vist ühtegi maja, millest ei oleks sadu mänguautomaate.

„24 tundi avatud“ mänguautomaatide tagant võib leida sigarit popsutava rahaka härrasmehe, printsessi tiaaraga ning laiali valgunud silmavärviga 70 aastase vanadaami, meeleheitel koduperenaised, arglikult ringi vaatavad pilusilmsed korealannad, magamatusest punaste silmaalustega hipi, ööklubi riietes kaunitarid jne. Õhus on ootus, lootus, pettumus..... Mõned masinad on helded ning lubavad sul mõelda – oma õnnele kaasa rääkida, kuid enamus inimesi istub nende masinate taga, mis mõtlevad nende eest ja otsustavad, kas neil täna veab või mitte. Ma olen hämmingus - kas ei ole mitte hullumeelne toppida oma raha musta kasti, mille küljes ÜKS punane nupp ning siis loota, et kui seda vajutad, et siis kukub õnn õuele?! Kas on midagi, mida ma selle kõige juures ei taipa?! Inimesed istuvad tunde, oodates, et must kast oleks helde ning viskaks ekraanile kõrvuti kolm kirsikest. Milleks üldse nuppu vajutada?! Kas masin võiks ju ka selle meie eest ära teha, sest ei ole isegi valikuvariante, et KUIDAS nuppu vajutada. Otsustan järgi proovida, et kas hasart suudab mind haarata. Panen 5 dollarit masinasse, vajutan... ja masin otsustab. Esimest korda ilmub ekraanile 1 kirsikene koos banaanikesega, siis õunake koos kahe kirsikesega. Ei miskit. 2 minutiga on masin 5 dollarit oma õhtuooteks matsutanud. Kui õunad-kirsid-banaanid ära tüütavad, siis võib masinat vahetada ning loota, et kõrvuti satuks kolm stripparit või kolm merineitsit või kolm millimallikat jne. Oluline on ainult, et kolm ühesugust reas oleks, et masinast hakkaks kostuma metalset tshk-tshk-tshk-thsk võidukat häält!!! Kratsin taaskord kukalt – kas seda nimetataksegi meelelahutuseks?!

Teistsugune american dream ehk kõhedus, kodutus ning loovus

Istun maailma ühe innovatiivsema keskuse Silicon Valley linnas San Joses ning ootan Greyhoundi bussi. Buss jääb 2 tundi hiljaks. Ei mina teadnud varem, et „tavalised-endast-lugupidavad-ameerika-inimesed“ greyhoundiga ei sõida. Peale minu on ootesaalis veel 3 inimest - must räppar, kes sai 3 kuud tagasi vanglast välja, kus istus vägivalla eest ning küsib meie sõbraliku, kuid lühikese tutvuse jätkuks või pigem algatuseks, et kas ma oleks nõus temaga ühe kiire seksi tegema?! Närviliselt mööda väikest ruumi ringi tormav häguse pilguga naine, kes sai TÄNA vanglast välja ning kellel ei ole ei raha ega sõpru ning nüüd taob närviliselt ootesaali seina ning pinke. Aasia päritoluga naine, kes seisab keset ootesaali ning deklareerib arusaamatu aktsendiga inglise keeles valjusti üle ruumi, mida kõike halba ta Obamast arvab ning kuidas Ameerikas on halb elada, sest siin on liiga palju lõuna-ameeriklasi. Tõmban oma koti lähemale ning tõmbun toolil kössi, et veidi vähem silma paista, sest kõhe on.

Kõnnin San Fransisco tänavatel – kallite poodide eest istuvad suurte riidekuhjade otsas veidi haisvad noored-vanad naised-mehed plasttopsidega, kuhu raha kerjata... Nii palju kodutuid?! Kas see on heaoluühiskond Ameerika?!

Noortehostelid on Ameerikas kallid. Ma ei saa endale lubada tavapärast privaat-tuba, vaid elan ühikatoas ning veedan palju aega ühiskondlikes ruumides. Kuna jäin oma reserveeringuga hilja peale, siis on head hostelid kinni ning lõpetan ühes väga imelikus kohas. Seda kohta peavad 3 meest, kes ise elavad hosteli ühikatubades ja voodites, mis parasjagu vabad ning öösel sõidavad taksot ning näevad välja nagu oleks elurataste vahele jäänud ning neil kõigil on pidevalt halb tuju. Selleks, et ma omale voodi saaksin, peab üks hosteli omanik teise omaniku minu voodist välja ajama. Ilmselt kerges pohmellis omanik tõuseb sajatuste saatel voodist, et mulle ehk kliendile plats vabaks teha?! Kõhe on...

Tõesti, kõhe on, kohe mitu päeva järjest. Ma ei mäleta, et end pea, et kogu reisi jooksul end nii ebaturvaliselt tundnud oleksin, võib-olla Paapua Uus-Guineaas, kuid kindlasti mitte näiteks meedias kuritegevuse keskuseks nimetatud Kolumbias... Kuidas siis nüüd siin keset unistustemaad?! Nii palju kodutuid?! Nii palju vaesust?! Nii palju imelikke inimesi, et tundub, et lihtsam on imelik olla kui normaalne?! Ma tahan siit ära... tahan koju!!! Mind valdab suurim koduigatsus terve reisi jooksul...

Ühel hetkel aga kõik muutub... Kõnnin parasjagu oma kaitstud olekus tänaval, kui ükshetk hakkab tänava ääres olev põõsas hüppama ning sealt kostab hirmuäratav „Uhhhh“. Esimese hooga ehmun, kuid siis hakkan laginal naerma. Nimelt oli hirmutajaks üks kodutu, kes võtnud kaks suurt puuoksa (eemalt on mulje nagu tegu oleks päris põõsaga), istub nende taga ning ehmatab lihtsalt möödakäijad. Nagu varjatud kaamera. Naljakas on! Mees ei ürita raha teenida, vaid ta lahutab oma meelt. See on meelelahutus - olen selle mehe loovusest rabatud! Sel hetkel muutub minu oma perspektiiv - kaitsekilp langeb ning silmad avanevad. Vaesus on välja toonud nende inimeste loovuse. Nii märkan, et ühel tänavanurgal seisavad neli musta meest ning laulavad. See ei ole aga niisama laul. See on nelja imeilusa kumiseva ning madala meeshääle kooskõla, mida ilmestab meeste kokkuharjutatud lihtne koreograafia. Seisan ja kuulan neid oma pool tundi ning tegu on südant liigutava akapella kontserdiga. Eemal seisab liikumatult mees. Tavaliselt on need liikumatud mehed end riietanud kas vabadussambaks, Michael Jacksonis või paavstiks. See mees on aga eriti loov – ta on lihtsalt ta ise... liikumatult. Möödakäijad naeratavad ning viskavad tema topsi raha.... Ühe põõsa all on orkester – potid, pannid, pesunöörid, summuti. Tänavatel on deklamaatorid, maalikunstnikud, moekunstnikud ning elukunstnikud... American dream, kuid sootuks erinev...

Marika, endiselt hämmingus erinevatest perspektiividest elu elada ning näha

American Dream ehk USA lühilood vol 1

2010-07-30T04:24:00.017+03:00

San Fransisco "kodutute" noortehotellis
Oii kui jahe on!!

Kultuurišokk, kohaandumine, kultuurišokk ning lõpuks omaksvõtt, et see ongi normaalne – see on minu emotsionaalne rännak olnud viimased 1, 5 aastat. Tulles korralikust põhjamaa keskkonnast oli esialgu vaja harjuda Aasia/Lõuna-Ameerika suminaga, kerge lohakuse ning ükskõiksusega, ajast mitte kinnipidamisega, sellega, et homme on asjade ajamiseks sama hea päev kui täna..., sellega, et poes ei ole müügil muud kui ketšup, kiirkeedumakaronid ning küpsised, et inimesed ei käi tööl, vaid müüvad auto varuosasid ja telefoni SIM kaarte oma elutoast või kuurist... Kes oleks osanud aga arvata, et vaatamata sellele, et olen nö „normaalses“ lääne ühiskonnas elanud üle 30 aasta, et siis 1,5 aastaga nii ümber harjun, et „tavalisse“ lääne-keskkonda tagasi minnes saan algatuseks kultuurishoki, seejärel hirmsa peavalu mitmeks päevaks ning lõpetuseks kergemat sorti stressi... Nimelt olen tänaseks USAs olnud veidi rohkem kui kuu aega ning kui aus olla, siis ma ei ole selle „normaalse lääneühiskonnaga“ (nõus, et käisin ka väga ekstreemsetes kohtades) ikka veel harjuda suutnud ning hing ihkab tagasi „turvalisse-kaootilisse“ keskkonda. Otsustasin kirja panna mõned emotsioonid, mis mind šokeerisid ja mitte kirja panna lugusid, mis mind ei-šokeerinud, sellest tulenevalt kõlab allolev lugu võib-olla veidi ülepaisutatult negatiivselt, mis aga kindlasti ei olnud minu ameerika kogemuse peamine toon. Aga positiivsed asjad oleksid liiga igavad, et neist siin heietada.

Millest on tehtud Manhattan?!

New Yorki 25. korruse katuseterrassilt paistab Ameerika sümbol - vabadussammas ning filmidest tuttav vaade – klaasist pilvelõhkujate tuledes aknad lillakas „maagilse tunni“ valguses pärast päikeseloojangut. Mõlgutan mõtet, et kas ei ole see meist inimestest kummaline, et me koguneme väikesele maalapile ning ronime üksteise kukile elama...?!

Tunne, et ruumi ei ole, läheb aga hullemaks järgmisel hommikul, kui 70ndalt korruselt avaneb vaade kogu Manhattanile... Maja, teine, kolmas, sajaseitsmekümnes, tuhandekolmas... Ei, need ei ole majad, need on akna-ruutude-süsteemid – ikka üks hoolikalt teise kõrvale paigutatuna. Jaa, just, Manhattan ongi tehtud akendest?! Mitu akent Manhattanil on?! Vaatan neid aknaid, millest enamus tunduvad olevat kontoriaknad... Ning äkki tunnen kuidas ma vaatamata 70 korruse pilvepiiril olemisest hakkan kahanema... kahanen väikeseks nagu sipelgas...ning Manhattan muutub sipelgapesaks. Jõllitan justkui nõiutult neid aknaid ning piilun osadest neist sisse... Iga selle väikese ruudu taga on kellegi lugu.. kellegi elu.. kellegi karjäär.. Iga selle akna taga on keegi oma unistustega, rõõmude ning probleemidega – püüdes ikka rohkem ja paremini, võib-olla isegi enam mäletamata, et kuhu või miks. Igas üksikus loos on keegi kas kellegi boss või kellegi alluv. Kõik on sarnased inimesed, aga üldjuhul boss on otsustanud, et ta teab-kõigeparemini-kuidas-asjad-käivad ning alluva enesehinnang sõltub bossu väärtushinnagu-süsteemist. Ja nii mõnigi kord mõni alluv muudab oma süsteemi vastavalt sellele, kuidas boss maailma näeb... Selleks, et raha teenida!? Selleks, et karjääri teha!? Kes oskab öelda, mitu lugu siin Manhattanil on?! Kes teab, mitu unistust siin Manhattanil on... Mul jooksevad sipelgad mööda selga... , sest kuna kõik „lood“ on kokku kuhjatud, siis tundub iga üksik lugu kuidagi õõnestavalt vähem tähtis.... Suur sipelgapesa... või siis akna-tsemendi-džungel koos džungliseadustega – nõrgem või aeglasem lihtsalt süüakse ära...

...ja hommikul liftiga sõites ei ütle mitte keegi teisele „tere hommikust“?! Kas sipelgad „terehommikutavad“ teisi?!

Rallikäigul... Aga kuhu?!

New York. Laupäeva õhtu. Manhattani lõunaosa finantsdistrikti tänavad on imelikul kombel tühjenenud hordidest tormavatest lehvivate kalliste lipsudega meestest ning piinlikult stiilsetest kostüümitatud naistest. Wall street on võtnud hingetõmbe pausi – hetkeks on peatunud lõputu võidujooks raha ja edu järgi. Aga kas sellesse maailma kuuluvad inimesed ise taipavad hingetõmbepausi võtta?!

(fotol minu kostitaja Noam oma maja katuseterrassil)

Noam on sõber. Noam töötab rahamaailmas ja elab imekauni vaatega korteris Manhattanil. Seisame ülekülluses vaevleva supermarketi järjekorras, et maksta kiirelt korvi kuhjatud kauba eest. Noam peatab meie vaikse ning mõnusa jutuvadina korraldusega: „Mine sina sinna teise järjekorda seisma, äkki see läheb kiiremini!“ See kõlab minu jaoks nagu: „Seisa veidi aega pea peal!“ Jään teda täiesti arusaamatult silmitsema, ilma et ükski sõna esialgu suust välja pääseb.. Kui olen end kogunud ütlen küsivate ja segaduses silmadega: „Aga... mul on ju siin sinuga juttu ajades väga hea olla?!“ Noam vaatab omakorda mind mõistmatult, kuid peagi hakkab ta naerma... Ei, tõepoolest, kuhu meil kiire on?!

Vaikne mõnus õhtupoolik. Noam ja mina liikuvas metroos, suunaga kodupoole. Noami konstuktiivne meel laseb suu kaudu kuuldavale ettepaneku: „Nii. Läheme järgmises peatuses maha, sealt saame ekspressmetroo peale hüpata!!“ Olen endiselt lõuna-ameerika hajameelses tempos ning küsin naiivselt: „Kas see metroo siis ei lähe sinna, kuhu me minna tahame?“ Vastuseks saan, et läheb küll, aga... ja Noam vaatab mulle pikalt otsa ning hakkab laginal naerma, mõistes ka ise oma kiirkäigul-kihutava-aju-autopiloodi-trikke....

Tõepoolest – meil ju ei ole kiire.. aga elades kiires elutempos muutub kiire vajalikuks osaks elust... ja siis imestame, kuidas elu nii kiiresti möödub...

Petmine, aga ametlikult....

Aasias ja lõuna-Ameerikas rändajad kaeblevad, et kohalikud petavad hindadega!! Et kuskil ei ole kirjas, kui palju midagi maksab...

Ameerikas on igal pool sh kohvikutes ilusti kirjas, palju kõik maksab. Imetlusväärsel kombel töötavad kõigil taksodel taksomeetrid ning hinnad on selged. Kui aga maksmiseks läheb, siis olen mina veel rohkem segaduses kui lõunamaade elukunstnikega kaubeldes, sest mitte kunagi ei ole lõplik hind see, mis kirjas!? Justtäpselt! Vabatahtlik jootraha ei ole vabatahtlik, vaid suisa kohustuslik. Hindadele lisanduvad kõiksugu kummalised maksud. Olukorraga mitte harjunud inimesele on see täpselt sama segane hinnapoliitika kui Aasias või Lõuna-Ameerikas. Siin ei ole justkui aga õigust ärrituda müüjate peale, sest kõik on ju ametlikus kastmes..

(jätkub...)

Marika, tõlkes kaduma läinud...

Mis on kolumbianode naha all?!

2010-06-21T06:08:00.006+03:00

Kolumbiale valiti täna president ning seoses sellega valitses kogu riigis alkoholi ja ööklubi keeld, aga erinevalt Boliiviast siin valimiste puhul siiski bussid liikusid

Külma šokk Bogotas peale Kariibimere kuumalainet

Nüüd, peale 6 kuud Lõuna-Ameerikas olemist, tunnen ma lõpuks ometi, et olengi päris Lõuna-Ameerikas. Just nimelt, kas tele-seriaalidest või minu varasematest Tšiili ja Kuuba ja Mehhiko reisidest oli minu peas tekkinud mingi Lõuna-Ameerika prototüüp. Lõuna-Ameerika, see oli minu ajus väikesed värvilised majad, mille ees istuvad omanikud lihtsalt päevi õhtusse saadavad, pidevalt kostuv temperamentne muusika, tänavale avanevad elutoad, puusi hõõrutavad suurte rindadega naised, mehed kui mesilased ning muretu ja rõõmsameelse olemisega laulu ümisevad inimesed. Kuna Peruus, Ekuadoris ja Kolumbias olid eelkõige valitsevaks traditsiooniliselt välja nägevad indiaanirahvad, kliima õues hängimiseks liialt külm ning maakohtades mullavärvilised põhu-mudamajad, siis seda tele-seepidest tuntud latiino hõngu ma väga tähele ei pannud. Siin Kolumbias aga küll. Siin loos ei hakka ma aga kiitma romantiliste kolonialistlike linnade hurmavat hõngu ega Kariibimere võlusid, vaid tahaks kokku võtta, mis ma selle kuu aja jooksul kolumblaste kohta teada sain.

Kolumbia on justkui rahvaste paabel...mitte rahvuste mõttes, aga selles mõttes, kuidas siinsed kohalikud välja näevad. Tänaval liikudes on pilt kirju - küll musti-musti (ehk kunagiste Aafrika orjade järeltulijad), loomulikke blonde, kes on läänlaste-kolumblaste segu, mulatte ja tavalisi latiinode väljanägemisega inimesi. Asiaate just ei ole, aga tundub, et kõik muu on esindatud. Kolumbias on linnu, kus ongi vaid aafriklaste kogukond ning ka kultuur ning muusika vastavad. Üldiselt on kolumbialased endast väga heal arvamusel – nad teevad täiesti avalikke avaldusi teemal, et nii Ekuadori, Peruu kui ka Boliivia inimesed neist kohe palju koledamad ja laisemad ning rumalamad...

Nojah, eks see jääb juba igaühe end otsustada... aga Kolumbia suurlinnades naisi jälgides, tunnevad ilmselt paljud lääne ühiskonna naised end veidikene inetute pardipoegadena või Tuhkatriinudena Paljud Kolumbia naised on kuni viimase juuksekarvani sätitud ning kõik vähegi naiselikud elemendid on hoolikalt presenteeritud. Miks? Konkurents. Nimelt kostub siit-sealt, et Kolumbias on naiste-meeste suhe 55:45 ehk meeste pärast käib äge rebimine, siis näebki iga suurlinna naine hulka vaeva, et konkurentsis püsida. Kohaliku neiu sõnul on omale partneri valimise kriteeriumid suhteliselt lihtsad. Naised ootavad mehelt suur rahakotti ning mehed ootavad naistelt ilusaid rindu, tagumikku, nöbinina ja kortsuvaba otsmikku. Viimane asjaolu on lihtsalt korraldatav, sest plastiline kirurgia on üliodav – rinna ja näooperatsiooni pidavat saama nii 20 000 – 30 000 krooni eest. Calis ja Medellinis ei pidavat veidi ülepaisutatud kõlakate põhjal olevat ühtegi naist, kes ei oleks midagi kohendanud. Aga kolumblannad teavad ka muidu, kuidas välimuselt ehtsad naised olla... nii on isegi väiksemates linnades domineerivaks kleidid ning kontsad ning äsja juuksurist tulnud soengud... Ilus vaatepilt... Kui Peruu neiud foto tegemisel näppe viskasid, siis siin võtavad juba 3 aastased foto tegemiselt sisse tõelise modelli poosi. Enamus lääne mehi saab siinmail pahviks löödud ning kohaliku neiu sõnul saab ühtlasi paljude Kolumbia naiste unistus täidetud – viisa ning uus elu läänes.. Vastastikune koostöö näib toimivat.

Aga Kolumbia mehed?! Kuulen mitmeid Kolumbia mehi kiitlemas, et Kolumbia naised on parimad armastajad. Tänavapildis ei hakka aga mulle vähemalt silma paare, kus oleks koos Kolumbia mees ning lääne naine. Andku Kolumbia mehed mulle andeks, aga usun, et lääne naised ei ole midagi olulist sellega kaotanud ka. Kuigi tänavapildis tunduvad need komplimente pilduvad kuumaverelised ilusad latiinomehed iga naise südame sulatavat, siis ilmselt peale pikemat tutvust võib ees oodata üllatus. Nimelt tuttav Kolumbia naine räägib mulle, kuidas enamus Kolumbia mehi on täielikud machistad (ehk ülimalt macho mehed), kelle ajukurdude vahel valitseb endiselt iganenud perekonnamudel – naise roll on ilus olla, kodus istuda ning vastuvaidlemata keeta ja koristada ja küpsetada ning lapsi kasvatada. Mehe rolliks on palju raha kokku kraapida, kallis auto osta ning siis avaliku saladusena armukest pidada. Hmm... Kes aga põhjamaanaistest soovib lühiajalist egobuusti saada, siis on Kolumbia ideaalne koht, sest iga teine mees tänaval ei jäta oma teada, mida ta näeb ning mis talle mööduvate naiste juures meeldib. Ja siin on meeste tähelepanu olnud minu jaoks kõigist lõuna-ameerika riikidest kõige intensiivsem... Ainuke viis tänaval liikuda on pilk naelutada kuhugi kaugesse punkti ning siis otse, ilma kõrvale vaatamata ning enesekindlat selle punkti poole liikuda.

Tähelepanu ja kommentaare ei saa aga neile meestele pahaks panna, sest see on lihtsalt nende kultuur ning keelekasutus. „Mi amor (mu arm), olen sinu teenistuses“, pöördub minu poole politseinik, kui abiotsivalt keset tänavat seisan. „Head reisi, kullakallis“, ütleb mulle hüvastijätuks minu kõrval 10 minutit istunud vanem papi. „Minu südameke, tere hommikust“, kõlab hotell perenaiselt. „Kaunitar, kuidas läheb?“ kostab tavaliselt poemüüjannalt. Ei, need ei ole mulle ligi tikkuvad lesbilised naisterahvad või siis flirtiv vanahärra. Väga ülevoolaavad on lisaks machost meestele ka tavalised kolumblased - nii võõrastega kui oma lastega kui vanematega. Põhjamaa inimese võib selline familiaarsus esialgu nõutuks teha, kuid pikema Kolumbias viibimise järel leian, et see on imeilus, kas pole?! Me eestlastena ei suuda vahel terve oma eluaja oma kalli inimese poolegi niiviisi pöörduda....

Üleüldse tundub siinsetel inimestel rohkem temperamenti olevat. Istun suures rahvast täis bussis ning nii mina gringona kui ka kõik kuumaverelised latiinod sõidame emotsioonitult lihtsalt mingis suunas. Niipea aga kui bussijuht paneb peale kohaliku salsa-muusika, niipea saab välimust vaatamata selgeks, kes on latiino ning kes gringo. Nimelt justkui vaikiva kokkuleppena hakkavad nii noored kui vanad colombianod muusikarütmis kas pingil tantsima, kaasa laulma või siis lihtsalt õõtsuma. Elu on muusika – elu on tants – elu on rõõm!!

Kui aga töötegemisest rääkida, siis jääb kummalisel moel kolumbialaste temperament kohe poole väiksemaks. Nimelt on hotelli sisse astudes tavaliseks vaatepildiks parasjagu lobby sohval lõunauinakut tegev vastuvõtutöötaja, kes ei viitsi kliendi lähenedes end isegi mitte liigutada, vaid pärib oma mugavalt lõdvestunud olekus, mis sooviga tegu. Poodi sisse astudes, pugib müüja rahulikult püksikeste vahele tehtud väikese vaba pinna peale asetatud taldrikult oma riisi kanaga ning pöördub kliendi poole alles siis kui kana otsas. Kui väikekülakese Taganga hostelis palun pikendusjuhet, siis peale nelja korda küsimist saan selle ülejärgmisel päeval. Loomulik on, et teenindaja lõpetab enne kliendiga rääkimist telefonikõne oma peigmehega. Kõigil näib olevat aega ning kedagi ei aja „teeninduskultuur“ närvi. Asjad on nagu on... Mida teenindajatelt oodata, kui isegi kaaskülastajaatesse suhtumine on lääne mallidest väga erinev. Nimelt tavaks on, et näiteks poes leti taga ei kehti vaikiv kokkulepe, et kes hiljem jõuab, see ootab kuni teised ennem ära teenindatakse. Ei, isegi kui müüja ühe kliendiga juba midagi toimetab, siis hiljem saabuja maandub oma valjuhäälse sooviga eelmise ette ning silmapilkselt jätab müüja esimese külastaja sinnapaika ning hakkab viimati saabunuga tegelema. Ja keegi ei vihasta, keegi ei karju – kõik voolab... Sest aega ju on... ega töö ei ole raisata... Nimelt kolumblaste töönorm on 48 tundi nädalas, kuid tavalised on ületunnid – siin on kombeks teha tundide mõttes palju tööd, kui see pidavat olema pöördvõrdelises suhtes efektiivsusega. Aga see-eest ei näi siinsed inimesed stressis olevat...

Enne Kolumbiasse tulekut kohtasin ma mitmeid rändureid, kes kõik üksteisest sõltumatult rääkisid, et kolumbialased on Ladina-Ameerika kõige sõbralikum rahvus. Ma ei tea, kas ma ei satu õigete inimeste peale või milles asi, aga nö tänavapildis ma ei märka suurt erinevust näiteks Ekuadori, Peruu ja Kolumbia inimeste vahel (boliivialased olid küll veidi tõredamad turistide suhtes). Sel nädalal sattusin rääkima ühe Belgia ränduriga, kes Kolumbias elanud nüüdseks kaks aastat ning tema avas kolumbialaste sõpruse teemal täiesti uue vaatenurga. Olivier pajatab, et esimese kuu aja jooksul tundus talle ka, et kõik on nii hirmus sõbralikud ja abivalmid ning oli kohalikest täiesti vaimustuses. Sõbraliku ning jutuka olemisega Oliver aga mainib, et kahjuks aga ei ole tal senini ehk nüüd kaks aastat hiljem endiselt ühtegi kolumbialasest sõpra?! Miks?! Nimelt siinse pikema viibimise ajal selgus, et kõik esmapilgul sõbralikena tundunud „sõbrad“ kadusid mingil hetkel, kui mõistsid, et neil ei ole Olivierilt midagi „saada“. Olivier väidab, et tema suureks pettumuseks on kolumbialaste ülima sõbralikkuse taga peituv omakasupüüdlikkus - ehk kalkulatsioon - mida ma sellelt gringolt saan. Kolumbia ühiskond tugineb peamiselt teenetel ning tutvustel. Oliver räägib loo, kuidas ta siin 7 kuud tööd otsis ning lõpuks siis tänu ühele tuttavale, kellele ta midagi vastu lubas töökoha sai... Nojah, see on lihtsalt ühe Belgia noormehe kogemus, kindlasti on kuskil ka päris sõbralikud kolumbialased olemas..

See kõik ei ole kindlasti lõplik tõde, sest alati on reeglid ning erandid ning erinevad vaatenurgad ning arusaamised, mis kujunevad isikliku kultuuritausta põhjal, kuid tõe väljaselgitamiseks tuleks siin ise pikemalt kohal olla, kuid mina lahkun jaanipäeval. Aga eks oma tõde on ilmselt kuskil ka selles loos, sest minu kuu aja kogemused ja tähelepanekud ei saa ka väga juhuslikud olla.

Marika, the uurija

Äritegemine a’la Kolumbia

2010-06-16T04:52:00.003+03:00

Merel tunde meritähena loksudes

+38 kraadi(fotod internetist)

Minu vastas istub suurt kasvu tumedat verd ning paksu kuldketiga, kuid maitsekalt riides mees. Ta juuksed on sätitud trendiajakirja kaanepildilt šnitti võttes ning ohtra õliga läikima löödud. Tema pikk ning juurdlev pilk, jässakas keha, veidi kummis kõht ning istumise poos aiatoolis ei jäta hetkekski kahtlust, et tegu on mingit suuremat sorti „kunniga“. Tema käeviipe peale ilmub justkui maa-alt välja baarman ning üks teine kiitsakas kolumbialane jookseb niipea, kuid mehelt soov huulte vahelt välja lipsab. Mehel on suus perfektne inglise keel, tal on liiga ilus pruut ning maja ees suur kaater. Pealtnäha on seda justkui liiga palju ühe tavalise backpackeri hosteli omaniku kohta?!

On laupäeva õhtu ning mees otsustas oma hostelis peatuvatele suvalistele backpackeritele peo korraldada. Mina olen veel suvalisem külaline sellel peol, sest ma isegi mitte ei ela selles hostelis. Eeldan, et tegu saab olema hea muusika ning tantsukeerutamisega... Muusika on küll hea, aga keegi ei tantsi – ja ei tantsi terve õhtu. Kõik istuvad hoopis terve õhtu rahulikult ümber laua. Ümber laua, millele on kuhjatud hunnik kokaiini, marihuaanat, sigarette ning rumm voolab ojadena. Kõrs käib vaheldumisi ühe backpackeri ninast teise ning valge puru laualt ning kilekotikesest kaob kui tolm õhku. Hotelliperemees kiidab taevani laual oleva marihuaana puhtust ning maailma parimat kokaiinitootmise protsessi Kolumbias. Ümber laua istuvate inimeste pilgud muutuvad udusemaks, koordinatsioon kohmakamaks ning kehad lõtvunumaks. Esialgu on peale minu veel vanamoeliste alkoholi klubis veel kaks neiut, kes väidavad, et nad ei soovi kokat, sest eelmine nädal sai liiga palju võetud. Kuna aga tasuta saab, siis peale paari tundi annavad ka need neiud ükshaaval alla ning lasevad valgel purul oma sisekosmosesse lennelda. Jään ainukesena Cuba-Librele truuks.

Ja minus tärkab huvi Kolumbia narkomaailma vastu, millest hotelliomanikul tundub põhjalik arusaam olevat. Mina küsin ning end oma toolis veelgi kunnilikumalt sisseseadnud hosteli-ärimees selgitab.

Kokaiin on Kolumbia peamine ärivaldkond. Tarbimise mõttes ei ole tavaline, et perekonnas õhtusöögikõrvale laual kokaiinitriip on, aga kui tänaval ringi kõndida, siis paljudel inimestel leidub taskus gramm või paar. Ühe grammi kokaiini omamine Kolumbias on seaduslik, kui sa aga seda avalikus kohas tarbid, siis on jama majas. Suurim jama väikese koguse omamise eest on 48 tundi kartsas või siis umbes 1000 eesti krooni suurune altkäemaks. Kokaiin on Kolumbias odav ning enamus inimesi saab seda endale lubada. Kui aga saada osaks vahendusärist, siis tavaline väike diiler võib vabalt teenida 100 000 eesti krooni suuruse vahendustasu kuus, mis on Kolumbias väga hea teenistus. Kes aga rahvusvahelist äri alustab – ohoo – see elab väga hästi. Heal järjel olev mees minu vastas seletab, et Kolumbia on ülihea koht sukeldumise õppimiseks, sest tänu pikale töökogemus narkolastide laevapõhjadesse paigaldamisega, on siinsetel sukeldujatel maailma parim praktika seljataga.

Terve Amazonase džungel on täis kokaiinikasvatajaid ning väikeseid kokaiinivabrikuid. Kuna džungel on tihe ning roheline, siis politsei teeb küll helikopteri reide, kuid neil on pea et võimatu eristada rohelist rohelisest – ehk tõenäosus, et sind džunglipõllult või -vabrikust tabatakse on pea olematu. Linnades on aga kokaiiniäri oluline sissetuleku allikas ka politseile. Nimelt teenivad politseinikud ametlikult nii 2500 krooni kuus, millega ei saa kuidagi mõnusalt ära elada. Nii on avalik saladus, et politsei teenib oma põhipalga võetavatest altkäemaksudest. Kuna politsei „motivatsioon“ on suur, siis öises linnakeses ringi kõndides, peatab politsei meie kamba oma paar korda ning keerab meesterahvaste taskud pahupidi. Naised jäävad puutumata.

Kohalik äritegemine ei ole aga meie-lahke-kostitaja sõnul sugugi lihtne, seda just siinse ärikultuuri tõttu. Eriti märkas ta seda peale 10 aastat Kanadas elamist – isegi tema kui igipõline latiino ärritub siin selle peale, et äripartnerid ei tee, mis lubavad. Kõige suurem erinevus on aga selles, kuidas probleeme lahendatakse - ilma pikema jututa on probleemide korral hoovi peal mehed relvadega. Kui vead kedagi alt, siis ei pidavat olema suur „tabu“ kedagi lihtsalt maha koksata. Kui keegi on sulle raha võlgu, siis on täiesti normaalne, et sulle lihtsalt ei maksta tagasi. Kõige tüüpilisemaks lahenduseks sel juhul on võlgu-olijat ähvardada tema „juhtumi“ üleandmisega „nendele“ meestele. „Need“ aga nalja ei mõista.

Küsin lõpetuseks, et kas hosteliäri Kolumbias on ka tulus. Kallist linasest säriga mees kiidab hosteli äri taevani ning mõni hetk hiljem selgitab minu kõrval olevatele austraallastele kui palju maksab tema käest ostes kilekotike kokaiini ning marihuaanat.

Marika, pühendusega neile blogi fännidele, kes soovisid teada erinevatest ärivõimalustest laias maailmas.

Andide spirituaalsus ehk 4 elementi

2010-06-10T16:22:00.009+03:00

Mul õnnestus kinni püüda ehtne Kolumbia gripp ning tutvuda lõbusate Kolumbia doktori-härradega

Isegi mõnus on kui on pilves ja vahepeal hingata saab

(fotod internetist)

Legendid räägivad, et inkadel kui päikese lastel oli sügav mõistmine nii materiaalsest, immateriaalsest maailmast ning kõrgemast teadvusest. Inkadel oli täielik arusaamine Universumi toimimisest ehk Kosmoloogiline Visioon, mis võttis arvesse kõik eksisteerimise tasandid ning uskus, et universumi vägi on kõiges olemasolevas. Nii nad hoidsid kõike tasakaalus maa, vee, tuule ning tule energiate abil, suheldes nende loodusjõududega austusväärselt. Lisaks sellele uskusid nad, et teatud sümbolid ning rituaalid kannavad endas väge ning ühendavad meid kõrgemate jõududega.

Inkade kosmoloogiline visioon ning spirituaalusus aitas neil saavutada ühiskonna, kultuuri ja majanduse, millele ei olnud maailmas vastet. Tõepoolest, inkade impeeriumi ajal ei olnud nälga, valitsejad olid kõik austatud ning armastatud. Kui see ühiskonnakord ning eetilised väärtused olid hispaanlaste tulles ohus, siis inkad hakkasid infot pühadest sümbolitest kaitsma ning hoidsid salajases. Seda teadmiste küll jagati peredes ning anti edasi vanematelt lastele ja generatsioonilt generatsioonile. Isegi kui sümbolid olid kõigile nähtavad – näiteks kiriku seintel, siis ajapikku jäi nende sümbolite tähendus vaid väga väikese valitud grupi kätte.. Keele- ning geograafilised barjäärid on hoidnud seda infot saladuses ligi 500 aastat ning meile on nähtav vaid väga väike osas sellest suurest tarkusest. Nüüdseks on aga nendesamade inkade järeltulijad enamuses sellest tarkusest eraldunud ning omaks võtnud materialistliku ning individualistliku kultuuri.

Olen ükspäev ühes Cusco raamatupoes ning äkki üks raamat hakkab mind enda poole tirima. Võtan selle Cusco nimelise raamatu ning ostan ära. See on ühe ameeriklanna lugu – kuidas ta sattus elama Lõuna-Aafrikasse ning siis Peruusse ning kuidas ta läbi selle teekonna ise kasvas... Ma ei tea miks, aga kui raamat läbi, võtan kätte ning kirjutan sellele naisele. Küllakutsest saab külaskäik, ühise huvi põhjal hinge puudutavad vestlused ning klappimisest tore tutvus. Räägime maast ning ilmast ja kosmosest kuni ühel hetkel selgub, et ta viib läbi ning õpetab kaua aega kõigi eest peidus olnud andide rituaale – munay-ki riitusi. Munay-ki on sümbolite ja rituaalide jada, mis on pärit andide põlisrahvastelt ning tänaseks praktiseeritakse neid veel mõningates väikestes külakestes Quero hõimudes. See teadmine on alles hiljaaegu avalikuks tulnud ning läänemaailma inimeste poolt üle võetud. Indiaani kultuuris anti vanasti need sümbolid või riitused edasi vaid nendele, kes olid spirituaalsel teel... see aitas neid ühendust saada kõrgemate olevustega. Ning see kõik on järjekordne programmeerimine meie energia-kehas ning rakutasandil.

Istume väikese naistegrupiga ringis... Kõik on siia sattunud mingi loo või mingi sügavama kutse läbi... nagu ma isegi. Kõik on siia sattunud, et osa saada iidsest inkade tarkusest ning saada aimu sellest, kuidas iseendaga toimetada spirituaalsel tasandil, kuidas meid ümbritsevate nelja elemendi abil end tasakaalu viia. Neid üheksat riitust ei ole paslik siinkohal üksikasjalikult kirjeldama hakata – selleks on need liiga pühad, liiga veidrad ning nõuavad veidi pikemat süüvimist inkade uskumustesse. Kes soovib rohkem teada, siis internetis on materjal http://www.thefourwinds.com/tp-munay-ki.php

Teine osa aga iidsest inkade õpetusest oli suhtlemine meid ümbritseva nelja elemendiga ehk loodusega. Maa, Vesi, Õhk ja Tuli ehk on neli mateeria vormi nagu tahke aine, vedelik, gaas ning plasma) elementi, mis on läbivaks maailmakäsitluse aluseks pea et kõigis iidsetes kultuurides ning usundites üle maailma – nii Hiinas, Tiibetis, Kreekas, Indias jne. Need neli elementi on kättesaadavas igas maailmanurgas ning ma leian, et kiires ning stressirohkes linnaelus või nende elementidega suhtlema õppimine olla väga kasulik vahend, kuidas end kiiresti kogunevast saastast vabastada ning kuidas paremini tasakaalus hoida selleks, et elu väljakutsetega ludinal hakkama saada. Suvine Eestimaa on ideaalne koht, kus loodusega suhtlemine ning enda puhastamine, tasakaalustamine ette võtta.

Maa - seda seostatakse ema omadustega – see on tingimusteta armastus, muutus ja puhastus. Emake maa on iidsete õpetuste kohaselt valmis kõik meie raske energia enda sisse võtma – see on talle justkui väetiseks, mille ta oma toiduks kasutab ning selle annab meile uue elu. Kuna emake maa on oma energialt armastav, hellitav, mõistev, hooliv, andestav siis on ta ühtlasi ka parim koht, kellele oma mured, valu, häbi, viha ära anda või ära rääkida ning sealt uut ning puhastavat energiat vastu saada.
Kui kellelgi on tunne, et hing on raske või halbu mõtteid täis, siis on soovitav teha järgmist lihtsat meditatsiooni.

Tuleb lihtsalt kõhuli mõne mõnusa murulapikese peale visata, käed toruna ümber huulte panna ning emakesele maale kõik mured ära rääkida ning halvad mõtted ära anda. Lihtsalt rääkida poolvalju häälega nagu maailma kõige mõistvama ja hoolivaima sõbraga. Kui see faas on läbitud, siis tuleb käed torusse ümber kõrva panna ning kuulata, mis nõu emake maa vastu annab. Ja uskuge mind, kui hoolikalt kuulata – ta alati räägib vastu. Need võivad olla mõtted, mis pähe tulevad või mõni kujutluspilt või idee.. Vaja on vaid tähele panna.

Vesi – puhastab, uhub maha ning õpetab. Veega kontaktis olles selginevad emotsioonid ning suureneb intuitsioon ja loovus. Vett seostatakse naiselikkusega.

Vee meditatsiooni on kõige lihtsam teha igapäev dushi all käies – on vaja lihtsalt ette kujutada, kuidas vesi peseb maha kõik eelmisel päeval kogunenud hingelise ning energeetilise mustuse... Kui satute aga jõe äärde, siis on soovitav kas minna üleni vette või panna jalad vette ning silmad lahti jõe voolu suunas vaadata. Seda tehes tuleb omale ette kujutada, kuidas kõik mustus ning mured lihtsalt koos jõeveega sinust eemale voolavad. Samal ajal toob aga selja tagant tulev vesi uut ja puhast energiat. Veega võib ka kaasa minna.. kui on vaja mõnda vastust või lahendust mõnele probleemile, siis tasub mediteerida ning vesi viib sind endaga kaasa lahenduseni. Soolane merevesi on ideaalne keskkond puhastamiseks, sest soolane vesi lahustab kõik halva energia ära. Vesi on ka väga hea õpetaja – taaskord tasub kuulata ning ta annab hea meelega juhtnööre ning elutarkust.

Õhk (tuul) – on visioon ja teadmine. Tuul on valgustatus ehk suureneb meie teadlikkus ning teadvus ning tuul on kommunikatsioon ning ühendus.

Õhuga ehk tuulega kontakti saamiseks on hea minna mõne künka otsa või kohta, kust avaneb vaade. Meditatsiooniks tuleb püsti seista, käed laiali sirutada ning ette kujutada, et sa lendad. Kui oled maastike kohal, siis vaata, kui erinev kõik kõrgemalt paistab. Kuidas sinu oma elu eemalt paistab?! Lendle õhuvooludel nagu kotkas ning lase end viia oma tulevikku, lahendusteni, olukordadesse – mine, vaata ja saa teada.

Tuli – on kõigist elementidest kõige võimsaim. Ta muudab asjad olematuks, vee auruks jne. Ilma tuleta/päikeseta ei ole elu. Tuli põletab, puhastab ning muundab kõik halva heaks.

Ideaalis on tore meditatsioon läbi viia lõkketule ääres. Võtad oma kätte väikese puutüki ning lõkkesse vaadates kujutad ette, kuidas paned selle puutüki sisse kõik selle, mida sa enam ei vaja ning kujutad ette, et milleks sa soovid, et see energia muunduks. Kui kõik on selge, siis on aeg oma puutükike lõkketulle visata ning elus toimuvaid muutusi ootama jääda. Kui aga lõkketuld ei ole käepärast võtta, siis võib vaadata küünlaleeki, seda eresinist osa, mis jääb tahi ning ereda leegi vahele. Mediteerida tuleb selle üle, mida ebavajalikku sa oma ellu enam ei soovi ning milliseks positiivseks energiaks sa selle muuta soovid.

Head muru sees rullimist, vees sulistamist, õhus lendlemist ning ägedate lõkete meisterdamist!!

Marika, igasuguste meditatsiooniharjutuste andunud fänn

Kes on shipibod?

2010-06-07T22:43:00.005+03:00

Kõik minu tehnika (telefon, arvuti, kaks fotokat) ütlesid ükshaaval üles

Päikesefaktor 30, aga nahk ikka koorub

Peruu pealinn Lima ei jää oma korterelamutega kuidagi maailma moodsatele metropolidele alla. Cusco peened restoranid ning kallid juveelipoed rahuldavad ka kõige nõudlikuma turisti maitset. Ometi on aga selle riigi linnade peatänavatest eemal ning väikestes külakestes pulbitsemas täiesti teistsugune elu – elu, mida läänekultuuris elati nii 100 aastat tagasi. Peruu põhjaosas, Amazonase vihmametsa piirkonnas ehk Pullcapa ümbruses (ning veidi ka Iquitose ümber), on tänaseks veel alles umbes 30 000 inimest umbes 120 külakeses (igas külas 100-500 inimest), kes väga usinalt hoiavad kinni esiisade traditsioonidest ning oskavad imeliselt hakkama saada ilma elektrita ning tänapäevaste mugavusteta. Kuigi Cusco ja Titicaca järve lähistel elatakse samasugust lihtsat elu, siis ometigi on Peruu Amazonasesse jõudes tegu justkui teise riigiga – neil peruukatel ei ole inkadest suurt sooja ega külma, suurte puhvis seelikute asemel on neil seljas keeruka ayahuasca mustriga kangad, andide kaabude asemel ehib neid sirge tukk, mudast ehitatud majakeste asemel elavad nad postidele sätitud „platvormil“, mida ümbritsevad mõned palmilehed ning mägede ehk apude vaimude asemel on nende kaitsjaks ning õpetajaks ayahuasca vaim. See on Shipibo hõim.

Eelmistest blogilugudest tuttavad džungli-vanaemad-šamaanitarid olid kõik shipibod. Oma džungliretkel sain tuttavaks ameerika noormehe Brianiga, kes shipibodega koos elanud 8 aastat ning tänaseks läbi abielu shipibo neiuga ka ise hõimu liige on. Allolevad sissepõiked shipibo kulutuuri ongi pärit Briani jutustustest.

(foto internetist)

Shipibod arvatakse Amazonase piirkonnas elanud nii 1000 aastat. Amazonase jõe kallastele olevat nad sattunud nii, et hõimud, kes seal enne neid elasid, surid hispaanlastelt saadud haiguste kätte ning füüsiliselt vastupidavad shipibod vallutasid need alad ning seadsid end sisse. Kuna Amazonase kaldaäärsed olid ihaldatud elamispaigaks, siis jäid nad mitu korda oma maadest ilma, kuid teiste hõimude vastuvõtlikkus hispaanlaste toodud läänepäraste haiguste osas aitas neil taaskord maad endale saada. Saatus aga ilmselt kord annab ning kord võtab, sest tänaseks on see väike hõim olukorras, kus pered ja külad jäävad ükshaaval oma kodudest ilma, sest shipibod ei ole kunagi üheski ürikus ametlikult see maa omanikud olnud.. Kuna kinnisvara on hea äri igas maailmaotsas, siis nii tõstavadki „kullaotsijatest oportunistid“ Shipibo peresid välja maalt ja küladest, kus nad on elanud sadu aastaid - kõlab nagu ameerika indiaanlaste kurb saatus.

Vaatamata moodsale kinnisvarasõjale, 300 aastasele kokkupuutele lääne kultuuriga ning väga laiaulatuslikule kristlaste „usu-teavitustööle“, on shipibodel alles tugevalt oma hõimu identiteet ning tugevad šamaanitraditsioonid. Vanema generatsiooni shipibod ei räägi muud keelt peale shipibo, kuid väikestes külakestes asuvate kakskeelsete koolide noored kasvandikud on vaikselt traditsioonidest välja kasvamas ehk neil on suus hispaania keel ning jalas teksad.

Veel mõnikümmend aastat tagasi oli shipibodel oma väga kindel arusaam ilust. Nimelt nende ilumeelega ei sobinud kuidagi ümar otsmik – nii seoti iga beebi otsaette mõneks ajaks puulauake, mis siis otsmiku ilusti lapikuks ning siledaks vormis. Briani sõnul peale iluotstarbe justkui muud eesmärki sellel tegevusel ei olnud, kuid pool naljaga on minumeelest väga loogiline seletus see, sirge otsmikuga sobitub tukk ilusamini laubale. Tundub, et ükskõik, kas oled suurlinna elanik või elad tsivilisatsioonist väljas keset džunglit, ilu nõuab igal pool ohvreid.

Hullem aga kui otsmiku sirgendamine, kõlab mulle kui lääne naisele shipibode naiseks initsieerimise rituaal, mis kaotati ära alles paarkümmend aastat tagasi, ilmselt seoses misjonäride saabumisega. Varem oli aga naiseks initsieerimine naise elu kõige olulisem sündmus. Nimelt korraldati initsieerimise pidustus ani shrëati (tõlkes: suur jooming) igale noorele tütarlapsele, kes füsioloogiliselt suguküpseks sai. Külalistel oli lõbu laialt – joodi, tantsiti, lauldi, kuid pidu lõppes kõige traagilisemalt sellele tütarlapsele endale, sest nimelt selle pidustuse käigus eemaldasid tütarlapse naissugulased neiult tema kliitori. Pärast seda tseremooniat, vanuses 14-16 oli siis neiu ette valmistatud abiellumiseks. Siinkohal on vist paslik märkida, et samal ajal valitses shipibo kultuuris justkui vastukaaluks mõnust ilmajäetud naistele polügaamia - ehk meestele oli lubatud topeltmõnu.

Nüüdseks ei ole enam naiseks initsieerimine väga levinud (kuigi kuulduste järgi mõned sügaval džunglis elavad hõimud järgivad endiselt hoolega traditsioone) ning ka polügaamia hakkab vaikselt välja surema. Shipibod abielluvad umbes 15-20 aasta vanuselt. Abiellumine käib ilma suurema kära ja mürata – kui sobiv naine väljavalitud, siis mees võtab lihtsalt oma moskiitovõrgu ning paneb selle üles naise vanemate majas ning abielu ongi sõlmitud. Tundub, et shipibod oskavad asju lihtsana hoida – kui kooselu ei toimi, siis on ka lahutus sama lihtne kui abiellumine – mees aga võtab jälle oma moskiitovõrgu ning läheb ja paneb selle taaskord oma vanematekodus üles. See on üks vähestest kultuuridest maakeral, kus mees kolib naise perre ning ohjad tunduvad shipibode majapidamises üleüldse naiste käes olevat.

Enamus shipibosid on hästi õblukese kehaehitusega, mis tuleneb nende suhteliselt kasinast ning toitainetevaesest toidulauast. Nimelt söövad nad põhiliselt banaane ja kala ning veidi puuvilju. Rasedate naiste seas on suurimaks hirmuks suur laps ehk raske sünnitus. Nii peab enamus rasedaid naisi dieeti – nad usuvad, et vitamiinid teevad lapse suureks – seetõttu hoiduvad nad enamusest puuviljadest ning ka juurviljadest ning söövad väga valitult toitainete vaeseid roogasid. Läänearstid ilmselt saaks šoki sellest spetsiaalsest „vitamiinide ja toitainetevaesest raseduse dieedist“ kuuldes.

Shipibode muusika on peamiselt vilepillimuusika, sekka veidi trumme. Selle muusika saatel põlvi vedrutades toimuvad enamus tantsupeod, kuigi tänaseks on enamus kohtades vilepill asendumas nurgas olevast kõlarist kostuva salsamuusikaga. Pidutsemisest on shipibodel oma arusaam. Lisaks joomisele, laulmisele ning tantsimisele on peo kohustuslikuks komponendiks kaklus ja tülitsemine – seda nii meeste kui naiste seas. Naised karjuvad ning sõimavad ning kisuvad üksteist juustest ning mehed tülitsevad ning lasevad oma rusikad käiku. Hmm, võib-olla on see parim meetod stressileevendamiseks ning igapäevaelus vägivalla elimineerimiseks?!

Shipibode usk on segu kristlusest ning animismist. Nad usuvad, et vaimud elavad taimedes, loomades ning jumalad on taevas. On olemas trepp, mis ühendab maa ja taeva ning et šamaanid oskavad ayahuasca abil mööda seda treppi minna ja jumalate ning vaimudega ühendust saada. Traditsioonilised shipibod usuvad, et on olemas kahte tüüpi haiguseid – „liha“ haigused ning haigused, kui mõni paha vaim on sinu sisse pugenud ning teeb su kehas halba. Esimeste puhul kasutavad shipibod kaasaegset meditsiini. Aga „ravitsejamehi“ ehk šamaane kasutatakse endiselt muude hädade ravimiseks, kuigi kohalike noorte seas on viimane traditsioon ka vaikselt välja suremas. Teen juttu 20 -25 aastaste kohalike neiudega, kes hispaania keelt räägivad ning nemad tunnistavad, et nad ei ole kunagi ayahuascat proovinud ega kasuta šamaane, sest nemad kardavad selliseid asju. Nii ongi šamaanid oma vaikselt väljasurevat kohalikku pärandit veel elus hoidmas turistide abiga.

Marika

Ööd teistes dimensioonides

2010-06-02T15:29:00.009+03:00

Mind kutsuti just kohaliku õlle reklaaminäoks! Tänan ei, ma ei joo õlut!

Öösel oli äge äikeseilm

(illustratsioon internetist)

Ayahuasca... see taim kummitab mind või õigem oleks öelda, et kutsub mind Ekuadori džunglist saadik, tõsi, seal küll Yage nime all... Aga justkui ei ole sobivat hetke, sobivat šamaani, sobivat tuju.. Ayahuasca kutsub mind edasi ka Cuscos, kus temaga tutvuse tegemine on muutunud läbisõitjate seas pea sama tavaliseks turismiaktiviteediks kui Machu Picchul käimine. Mul ei ole aga ikka veel tunnet – loen ja uurin ning mõistan, et selleks, et selle taimega tutvust teha, on austusest tema vastu mul vaja sõita selle taime koju ehk džunglisse, kus temaga koos veidi pikem ning tõsisem teekond ette võtta, selle asemel, et Cusco külmas ning mägises ümbruskonnas seda lihtsalt „järgi proovida“.

Saja ja üheksa väikese juhuse tulemusena istun ühel ajahetkel keset Amazonase vihmametsa, kus konnade krooksumine kostab kui valjuhäälditest ning tundub, et linnud on enese väljendamiseks appi võtnud ruuporid. Öine taevas on nii tähine, et mul on tunne, et näen peaaegu universumi lõppu – selles ruumilises pimeduses on sadu kihte tähti... Pimedas malocas (ringikujuline rohukatusega onn) on õlilambi kirbe lõhn, saladused, ootused, hirm, head ja halvad vaimud ning põnevus. Olen füüsiliselt varustatud mati, oksekausi, tuhatoosi ning taskulambiga. Vaimseks varustuseks on andumine sellele müstilisele taimele, usaldus armastust õhkuvate šamaanide vastu ning valmisolek „ameerika mägedel“ rännakuks reaalsuse nendesse tasanditesse, mida päise päeva ajal tavaliselt ebareaalsuseks peame.

Kõik seitse ööd algavad sarnaselt. Kell 9 õhtul sisenevad itsitades onni üheksa šamaani, pritsivad kõikjale üle ruumi energia puhastamiseks imeliku lõhnaga alkohoolset lillevett. Veidi hiljem siseneb „pea-ayahuasca-keetja“ ehk mees suure ayahuascat täis šampusepudeliga. Kolm šamaanitari käivad ühe „reisija“ (nii kutsusid šamaanid meid) juurest järgmise juurde ning puhuvad tohutud pahvakad tubakasuitsu pähe, südamekohale ning keha ümber. Nimelt Ayahuasca vaimule meeldib tubakasuits ning väidetavalt toob see ligi häid vaime. Istume šamaanide ette, et vastu võtta enda poolt määratud kogus ayahuascat ehk „ravimit“ nagu šamaanitarid seda keedust kutsuvad. Õhtu üks raskemaid osasid on see paks, mõrkjas-hapukas jäle taimeleotis oma kõrist alla saada. Mõnel õhtul kisub minu kurk automaatselt krampi ning keeldub seda ollust suust edasi laskmast. Pean oma kehaga läbirääkimisi ning saavutan alati võidu oma kõri üle, kuid ise ebameeldivusest värisedes ja köhides. Istun matile, mediteerin, ootan – nii igal õhtul – umbes 45 minutit kuni tund, enne kui midagi juhtub, enne kui midagi kostub, enne kui midagi näha on. Ruum on kottpime. Ruum lehkab tubaka-lillevee-ayahuasca jäleda haisu järgi. Ruum on väljakannatamatult ja ebameeldivalt pime. Ootan... ootan... Igal ööl, kui lõpuks peale igavikuna näivat ootamisaega kostub esimese šamaani laul, hingan kergendustundega, sest hea on teada, et ma ei ole selles pimeduses ja teadmatuses üksi. Peale seda, kui esimese lauljaga ühinevad ka teised 8 šamaani ning ruum täitub nende kummaliste vibratsioonidega, mida nad ise kutsuvad ikarosteks, olen valmis ükskõik milliseks kogemuseks.

Ikarosed on laulud (kuula näiteid siit) – chantid, mis on šamaanide töövahend spetsiaalselt ayahuasca mõju all olevate inimestega hingetasandil suhtlemiseks, ümberprogrammeerimiseks, tervendamiseks, abistamiseks, selginemiseks, andestamiseks, armastuseks, puhastamiseks jne. Kui päevases reaalsuses šamaanidelt küsin, et kas nad õppisid laulud oma esiisadelt, siis saan üllatuslikult vastuseks „ei“. Nimelt igal šamaanil on oma ikarosed, mille nad saavad umbes peale mitut aastat kestvat spetsiaalset taime dieeti (väga piiratud toiduvalik ning igapäevane selle spetsiaalse taime leotise joomine). Taim annab neile meloodia ning viisi kuidas laulda, sõnad õpivad nad esiisadelt hiljem.

Seitse ööd – seitse sarnast rituaali, kuid seitse totaalselt erinevat kogemust ehk minu sees ja ümber avaneb kogu võimalik emotsioonidepakett – ekstaasist hulluksminemiseni. Ühel hetkel ajan asju oma siit ilmast lahkunud esivanematega, seejärel nutan – aga mitte oma pisaraid, mitte oma valust või kurbusest, vaid pisaraid maailma ning justkui mind ümbritsevate inimeste kurbuse ning valu pärast. Ayahuasca viib mind oma maailma, kus ringlevad lõputud mustrid ning geomeetrilised kujundid koos neoonvärviliste teetähistega. Duncanid ehk suurte nokkadega ja värviliste peadega linnud laulavad mulle sajahäälsena, kuid ebakõlana kostuvat laulu - või on need hoopis kõikide paralleeluniversumite kõlad kokku?! Kus ma olen!? Millises reaalsuses ma neist olen?! Mis on reaalsus?! Äkki mõistan, et ma ei saa mitte kuidagi enam oma „normaalsesse reaalsusesse“ tagasi. Mõistus on selge, kuid füüsiliselt olen ma tunde duncanite väljakannatamatute häälte küüsis lõksus – ja mul on tunne, et nüüd lähen hulluks. Teisel ööl olen totaalses ekstaasis – ma naeran ja naeran ja naeran ja lendlen, minu ja „kellegi“ vahel toimub dialoog, mille käigus ma saan imelihtsa vastuse minu peas keerelnud küsimusele. Ühel teisel ööl mind opereeritakse. Kes? Ma ei tea! Aga ma tunnen, kuidas kõik minu siseorganid ükshaaval välja võetakse, läikima lüüakse ning tagasi pannakse – saan uue ja puhta keha. Ainuke vaidluskoht „opereerijaga“ tekib minu aju üle, sest mul on korraga tunne, et see võetakse jäädavalt. Minu täiesti selge mõistus arutleb omaette, et siin reisil olles vist saan ilma ajuta hakkama, kui ma aga koju tagasi lähen, siis on ikka vist väga keeruline, kui aju ei ole. Ma küll keeldun oma aju andmast, aga sel ööl ma seda igatahes tagasi ei saa. Osadel öödel olen täis kahtlust ning vastikustunnet kogu selle pimeda ning veidra protsessi vastu – tahan ära... Enamus öödel pean „kellegagi“ dialoogi. See vestlus ei toimu sõnade abil, ma ei näe oma dialoogipartnerit, kuid vestlus toimub. Küsin küsimusi, kuid mulle ei anta otseseid vastuseid. Saan vastuseks: „Sa ei saa ju igakord ayahuascat tegema joosta, kui sul mõni elutähtis küsimus üles kerkib... Selleks pead ise selgeks õppima, kuidas vastuseid saada..“ Selle asemel väänleb minu keha füüsiliselt, mulle näidatakse asju, ma kuulen asju, ma mõistan asju ning mulle näidatakse kuidas – kõik see annab selle, et iga kogemuse lõpus ma ei tea vastust, kuid tean, kuidas selleni jõuda. Hmm... öösel olen veidi pettunud, et minu silme eest minu „elu film“ jooksma ei hakka... Hommikuti aga oma öiste „käikude“ üle aru pidades aga kasvab minus imetlus selle ülimalt intelligentse taime vastu, kes on mind läbi ööde järjekindlalt õpetanud ja julgustanud uurima ja avastama ning sügavamale minema.

Igal ööl, 4-6 tunniste dimensiooni-vahetuse tseremooniate ajal, ilmuvad minu ette kordamööda 3-4 šamaani ning laulavad ikarosi. Nende rolliks on tunnetada iga „ränduri“ energiavälja, mõista, mida ta parasjagu läbi elab ning mida tal vaja on ning siis vibratsioonidega ehk oma ikarostega aidata kehal rakutasandil muutusi läbi viia. Iga laul on umbes pool tundi ning mulle mõjuvad need laulud alati nii, et ma lähen algatuseks segasele „rännakule“ (selline voolamise ning minemise tunne tekib) ning minu sees toimuvad protsessid muutuvad väga intensiivseks, kuid pea alati saabub laulu lõpuks selgus. Šamaanide suhtlus ning töö meiega toimub müstilisel viisil... Nimelt ühel ööl palusin mõttes, et üks meešamaanidest, Oracio, tuleks ja mulle laulaks – mul oli väga vaja lihtsalt tugevat ning kaitsvat meesenergiat sellel hetkel. Vaevu oma soovi enda sees sõnastanud, istus minu ees Oracio. Teisel ööl tundsin, et mul on vaja, et keegi minu kätesse energiat paneks – veidi aja pärast istub minu ees väike Rosa ning võtab sõnagi lausumata minu käed ning hoiab neid terve oma laulu aja (ei varem ega hiljem ei juhtunud seda, et šamaan terve laulu ajal kellegi käest oleks kinni hoidnud) – ma sain täpselt, mis mul vaja oli. Teistel öödel, peale väga intensiivseid juhtumisi füüsilisel ja vaimsel tasandil, teadsid šamaanid täpselt, mis seisus ma laulu lõppedes olin. Nimelt kui olin ekstaasis või rõõmus või oli toimunud mingi oluline selginemine, siis šamaan hakkas kas naerma, või patsutas mulle õlale või siis kallistas ja musitas tugevasti – täielik telepaatiline suhtlemine. Ning minus kasvab üha enam veendumus, et nad suudavad meie energiavälja lugeda ning oma kummaliste lauludega ka meie kehades rakutasandil muutusi ellu kutsuda. Kontorilaua taga seda lugu lugedes võib see kõik üsna mõttetu ning liigse udujutuna tunduda, aga kui ma hiljuti veidi kvantfüüsika teemadega tutvusin, siis minule suureks üllatuseks ning heameeleks selgus, et sellised protsessid on tänaseks juba kõik teaduslikult tõestatud. Uskumatu aga tõsi!?!

Päevasel ajal jagame teiste „ränduritega“ öiseid kogemusi. Tavalisteks söögilauda juttudeks saavad teemad, et kui mitu korda keegi oksendas või kellega öösel võitles või kes veetis oma elu hullema öö ning kes särab rõõmust ning selgusest. Aga nagu selgub, on kogemusi seinast seina – kes võitles draakonitega enamus öödel, kes elas iseenda surma või uuestisünni läbi, kes sünnitas, kes pidas läbirääkimisi deemonitega, kes kiskus endast mineviku valu välja, kes oli mitmetunnises orgasmis, kes nägi nägemusi iidsest Egiptusest, kes kuulis sõnumeid, mida oma eluga peale hakata ning kes nägi tulevikku, kes sai jalavalust lahti, kes nägi paradiisi ning kes lendas.... Mõne „väga ära läinud“ või suurtes valudes või piinades inimese kõrval istusid šamaanid öö läbi ning laulsid teda tagasi või siis aitasid keerulisest protsessist läbi „reisida“. Inimesed on vaheldumisi õnnelikud, segaduses, muserdatud, selginenud... Aga pärast 12 päeva, ei ole mitte kedagi, kes saaks väita, et tema elus kõik endine on.. Kõik on mingit tüüpi transformatsiooni läbi elanud. Kõik on ka ühel nõul, et ayahuasca annab igale ühele täpselt seda, mis tal vaja on – ikka selleks, et me kasvaksime, areneksime, paremaks saaksime. Ja isegi kui „rännakul“ nähtu ei ole meeltmööda, siis tihtipeale tuleb päevavalguses siiski tasapisi tunnistada, et nähtu on tihtipeale siiski valus tõde iseenda kohta, millega tegeledes on võimalus paremaks muutuda..

(fotol ayahuasca keemas)

Kuulen enne ja peale džunglisse minekut arvamusi, et ayahuasca ei ole midagi muud kui järjekordne narkootikum ning mingi kahtlane aine. Tõepoolest, internetis ei ole vaja kaua surfata selleks, et teada saada, et ayahuasca toimeained on samad, mis keemilisel narkootikumil LSD-l, kuid keemia asemel on tegu täiesti puhta taimeproduktiga, mille koostisosadeks on ayahuasca väät (nagu liaan) ning chakuna puu lehed. Pärast ööpäev läbi kestvat keetmist ning reduktsiooni järelejääv ollus on tõepoolest hallutsinogeenne Aga narkootikum?! Hmm.... Võib-olla kui ayahuascat ise kuskil üksi juua ning oodata, „mis filmi täna näidatakse“, siis võib seda vist narkootikumiks pidada. Aga pärast minu enda kogemust, ei tuleks mul isegi pähe seda taime mõnueesmärgil juua. See koht, kuhu mina ning paljud teised „kaasreisijad“ igal ööl sattusime, oli tihtipeale pime ning kole ning ebameeldiv – mitte mõnulemise koht. Ilma šamaanideta ma ei võtaks seda protsessi ealeski ette, sest see võib kõik väga hirmuäratavalt lõppeda. 7 ayahuasca tseremooniat oli emotsionaalselt väga raske ning vaimselt väga sügav protsess – karm töö iseendaga. Minu hinnangul on see taim auga oma „ravimi“ nime ära teeninud. Kuigi hinge ravimine on meile läänemaailmas nii võõras ravimise meetod – siis järjest rohkem inimesi jõuab mõistmisele, et enamus füüsilisi probleeme saavad just alguse ju hinge tasandilt...

Marika, selles reaalsuses tagasi (fotol koos Papa ehk Oracioga)

Seitse džungli vanaema ehk shipibo šhamaanitarid

2010-05-31T04:00:00.005+03:00

Päikeseloojangul

Isegi öösel on kuum

Koperdan suurte kummikutega mudas, ma ei näe midagi, sest vihm on nii tugev, et silmi pilgutades ei jõua pilt isegi mitte selgeks minna ning vaatamata üll tõmmatud keebile olen ligemärg, sest tegu ei ole ainult vihmaga, vaid ka niiske kuumusega, kus keep annab arvestava panuse selleks, et kõik keha-vedelikud naha kaudu väljuksid. Olen Peruu Amazonase vihmametsas ning võin kinnitada, et see on auga oma nime ära teeninud. Peale tunniajast matka, veel enne kui minu vihmast udused silmad fokuseerida jõuavad, olen kähiseva naeru saatel kellegi kosutavas embuses ning saan sõbraliku patsutuse seljale. See keegi tundub olevat mulle vaevu rinnuni, kuid ooo, milline tugev haare...?! Vaevu ühest embusest pääsenuna maandun teise sülisse ning kolmandasse...

Need on Manuela, Lucmilla, Rosa, Maria, Celestine, Olivia ning Miriam – kes saavad minu järgmise kahe nädala „džungli-nõid-vanaemadeks“. Need senjoriitad on ea poolest vahemikus 60-80 aastat ning kuulduste põhjala kõik ülivõimsad šamaanid, kes oma ameti pärinud oma esiisadelt. Kuskilt ilmuvad välja ka kaks meest – Joracio ning Jorge, kes tasakaalustavad oma vaikse ja meheliku olekuga šhamaanitaride kädistamist. Ja seda viimast nõid-vanaemad oskavad – nii päeval kui ööl kostab nende onnist kriiskavat naeru, itsitamist, kilkamist ja uhhuutamist. Nimelt, kui kedagi neist hõigata, siis kostab vastuseks alati huikav: „Uhuuu“.

Kõik vanaemad on justkui ühe stilisti juurest läbi käinud. Kõigil peas süsimust juuksepahmak – nimelt sõltumata sellest kui vanad shipibo rahvusest naised on, püsivad nende juuksed süsimustad ning need on lõigatud ühe šablooni järgi – tukk ning alt sirged pikad juuksed. Vanaemad kannavad rahvusrõivaid – atlasest neoonvärvilisi lüheldase võitu pluuse (mõnel senjoriital on suurem kõht, mistõttu pluusist on saanud välja piiluva nabaga nabapluus) ning käsitööna tikitud ning ümber keha keritud kangas-seelik, millel ilutseb ayuhaska visioonide standardmuster ehk „ayuhaska tee“ (alloleval fotol). Viimase on iga viimane kui üks vanaema ise oma seeliku peale tikkinud. Ja tikkimist nad armastavad! Näiteks Manuela, kellel üks silm ei näe hästi ning teine puhta pime on, nokitseb pooled päevad oma udupeente tikandite kallal ning vaatamata kehvale nägemisele valmivad tema näppude vahel imetlusväärsed kunstiteosed. Vanaemade näpud käivad igal vabal hetkel usinalt niidi ja nõelaga.

Käsitöö ei ole aga šhamaanitaride ainuke anne. Kui vanaemadega metsa lähen, siis peatuvad nad pea et iga taime ning põõsa juures ning teavad rääkida, mis võlutrikke ühe või teise looduse anniga teha annab. Nad ei tea ravimeid ainult kõhu-, kurgu- ning sapihädade vastu, vaid nad saavad džungliga nii hästi läbi, et see on neile avaldanud saladused ka sellisteks puhkudeks, kui sa tahad, et su naine ei valetaks enam või et äritehing hästi läheks, või et mees armukese juurest koju tagasi tuleks ning armastus su ellu saabuks... Hommikuti, harilikult juba kell kuus hakkab nõia-vanaemade onni poolt kostuma kõva konkimine – nimelt nad taovad ning uhmerdavad selle päeva ravimiteks vaja minevaid taimi.

Meie väike grupp, kes kaks nädalat vanaemade hoole all on, koguneb iga päev kaks korda päevas šhamaanitaride onni, et neilt hoole ja armastusega kokkukeeratud, kuid kehvasti maitsevaid taime-ravimeid saada. Esimesel hommikul reastavad vanaemad meie väikese grupi oma onni ette üles ning joodavad meile kõigile sisse imelikku hapukat taimeleotist, mis on selleks, et me kõik korraga oksendaksime?! Just nimelt – niiviisi reas ja korraga, sest targad šamaaninaised näevad meie energiavälja ning väidetavalt on kõigi lääne inimeste kehad ja hinged väääääga räpased. Kooris-oksendamine aitab vähemalt kehad kiiremini puhtaks teha - hinge puhastamise jätavad vanaemad öösse ning ayuhaska mureks... Ei tea, kas seepärast, või mõnel muul romantilisel põhjusel, aga vanaemad nõuavad, et me ka igal keskpäeval laseksime end neil pesta. Nii nad ootavad meid iga päev naeru kihistades kahe suure vanniga, mis on täis erinevaid taimi, lilli, lõhnaaineid ning õlisid. Lillevann nagu nad seda kutsuvad lõhnab lausa jumalikult. Vanaemad äigavad kordamööda igale ühele meist nii oma 10 kopsikutäit hästi lõhnavat vett pähe ning ülekeha ning kui vaja, siis püksi või rinnahoidjate vahele ning hõõruvad meid „räpakaid“ oma kätega puhtamaks. Lisaks igapäevasele pesemistseremooniale on vanaemade päevinäinud kateldes podisemas ravimid ka seespidiseks puhastuseks – nimelt leidub nende potsikutes leotisi nii energeetiliste blokkide eemaldamiseks, selleks, et peast pahna ja halbu mõtteid vähemaks saada, selleks, et seedimine tööle hakkaks, selleks, et vaimude maailmaga ühendust saada ja nii edasi. Osad inimesed saavad füüsiliste blokkide vastu massaaže, mis on kaugel nö naudingut pakkuvast protseduurist. Vanaemad teavad täpselt, kuhu kehaõnarusse oma näpud toppida ja kuhu suruda, nii et mul valust minestus peale tahab tulla... Lisaks on Manuela ning Olivia – kaks vanemat šhamaanitari – imelised imejad. Just – imejad! Nimelt kui su kehas on kusagil valu, siis ei ole nende käes mitte mingi kunst oma huuled valu tegevasse kohta suruda ning vampiiri kombel luristades imeda kõik halb energia sisse. Tihtipeale peale sellist imemisprotseduuri on šamaaninaised ise täitsa läbi – läkastavad ning sülitavad nagu oleks midagi väga halba alla neelanud. Uskuge või mitte – kahe nädalase mudimise ning imemise ning leotiste joomise tulemusena kaob mind ammust aega vaevanud kaelavalu sootuks!

Kust šamaanivanaemad teavad, mida kellelegi vaja on?! Kui uskuda inimesi, kes senjoriitasid kauem tunnevad, siis nende naiste eest ei jää miski saladuseks. Nad võivad sulle otsa vaadates öelda, mis sind vaevab, või mis su elus valesti on. Kui just tegu ei ole mõne väga ekstreemse juhtumiga, siis nad üldiselt oma tarkust ise peale suruma ei tule, vaid hoiavad oma teada. Selle asemel on meil igaühel aga võimalus minna nendega oma elu dilemmade üle nõu pidama. Ühel pärastlõunal sisenengi lihtsasse onni, kus suure suitsupilve sees istuvad kogu oma müstilisuses 7 väikest tarka naist ning 2 tarka meest. Osad neist tukuvad, osad tegelevad justkui omaenda mõtetega või nokivad sigarette, kuid nad on seal, et igaühele isiklikku nõu anda. Kahest šamaanist vaid 2 räägib hispaania keelt, teised shipibo keelt. Seetõttu käib vestlus nendega järgmist rada – mina räägin inglise keeles jutu tõlgile – tõlk räägib jutu hispaania keeles edasi ühele šamaanile ning see šamaani tõlgib kogu jutu edasi shipibo keelde teistele šamaanidele. Kui kogu lugu edasi antud, ärkavad kõik vanaemad justkui unest ning algab äge vaidlus, mida ühe või teise küsimuse puhul ette võtta. Mustad tukad vaidlevad, tõstavad ajutiselt häält, vaatavad üksteisel pikalt silma, vehivad kätega ning tõmbavad veegi intensiivsemalt sigarette!! Joracio ning Jorge popsivad piipu ning lisavad harva mõne sõna vahele (sest väidetavalt on shipibo kultuuris matriarhaat). Peale nii 5 minutit ägedaid sõnavõtte saabub justkui vaikus pärast tormi – vanemad šhamaanitarid jäävad taaskord justkui letargiasse, keegi hakkab oma küüsi nokkima ning keegi vahib aknast välja – ehk justkui ei oleks midagi toimunudki. Seejärel võtab üks šamaanitaridest sõna ning tõlgib kogu jutu hispaania keelde ning tõlk tõlgib mulle šamaanide „kohtuotsuse“ inglise keelde. Jälgin huviga seda lääneinimese mõistes väga lihtsat, kuid aukartustäratava maailmaga kodus olevate tegelaste kampa ning tunnen kuidas vägisi tuleb muie suunurka. Kas ei ole see mitte eriline, et need 9 väikest sigareti suitsu seest vaevu väljapaistvat šamaani arutavad nii tõsisel ja kirglikul ilmel minu isiklikke küsimusi, küsimusi, mis aitaksid minu elu paremaks muuta?! Kui saan ettekirjutuseks tantirao-kaneeli seespidise taimeleotise, kaelamassaaži, igapäevased armuvannid ning öised spetsiaalsed ikarosed (ayuhaska laulud), siis muutub muie laiaks ning tänulikuks naerupahvakuks!! Kas ei ole elu mitte imeliselt lihtne – joo aga leotisi ning saa vanne ning kõik muutub selgeks kui vesi!!!

Olles kaks nädalat jälginud nende väledate naiste elu – hommikul ei tea mis kell üles, päev läbi toimetused taimedega, meiega, möödaminnes tugevad kallistused ja itsitamine ja huilgamine, igal vabal hetkel käsitöö ning igal ööl ayuhaska tseremooniad koos 5-6 tunniste laulmistega... Millal nad magavad?! Kust nad oma energia saavad?! Proovin Lucmillalt nendele küsimustele vastuseid saada ning selgub veelgi jahmatavam tõde. „Me magame 1,5-2 tundi ööpäevas. Rohkem ei ole vaja, sest me kõik oleme eluaeg teinud erinevate taimede dieete, mis muudavad keha ning hinge vastupidavaks ning vastuvõtlikuks ning samamoodi oleme eluaeg töötanud ayuhaskaga. Kõik see tagab selle, et meile tuleb niipalju energiat teistest dimensioonidest, et und ei olegi suurt vaja...“ ütleb väike vanaema ning samal ajal kui ma suu lahti end koguda püüan, sibab ta oma veidi kõveratel jalgadel suur taimenutsak kaenlas oma onni poole..

Kui vanaemadest viimasel päeval ning ka varem pilte klõpsisime, siis palusid nad oodata, vudisid ruttu juukseid kammima ning itsitasid ning sädistasid ning nõudsid hiljem fotosid näha. See neile meeldis – naised on ikka naised!!!

Ja see ei ole veel kõik. Peale seda, kui nad meid kaks nädalat on proovinud puhastada, turgutada ning kõik ööd meile mitu tundi järjest laulnud ning ravinud, siis viimasel päeval suudavad nad mind veel korralikult üllatada. Nimelt viimase päeva hommikul on vanaemad välja kuulutanud Shipibo-turu, kus nad oma näputööd meile müüa soovivad. Šamaanitarid on oma träniga varakult platsis ning müügioskused ning trikid, mida need džungli-senjoriitad ilmutavad on lausa uskumatu! Ehk nende nõidusliku müügitehnika tulemusena, ei suuda enamus meist lahkuda ilma, et oleks igalt vanaemalt vähemalt ühe nänni kaasa ostnud ning kogu oma kaasavõetud raha ära kulutanud!!

Ja ka see ei ole veel kõik! Viimasel õhtul ilmub meie džungli vaikusesse kohalik bänd, kes teeb tantsumuusikat. Ayuhaska tseremooniate maloca (lehekatusega onn) muutub tantsupõrandaks. Ja oh imet – saali ilmuvad šamaanivanaemad-vanaisad, kes on end imetlusväärselt üles löönud. Manuelal on läbi torgatud lõua suur sõlg, Lucmillal on suur ninarõngas ning kõristitega seelik, kõik on omale kaela kuhjanud ligikaudu 50 kaelakeed ning enamusel on peas meeleolukad pärlitikanditega mütsikesed!! Esialgu kepsutame kogu kambaga üheskoos, kuid šamaanitarid kõige hoogsamalt. Kui meie gringode kamp hakkab ükshaaval vaikselt väsimusest ning higist leemendavatena mattidele vajuma ning tantsupõrandal on vaid riismed, siis ei näita vanaemad veel mitte ühtegi väsimusemärki. Nad on justkui 16 aastased diskol – kui lugu algab, siis kõnnivad nad pika ning enesekindla sammuga gringo-poiste suunas ning rabavad nad tantsima! Iga loo lõpus lähevad nad nagu koolitüdrukud oma matile tagasi, kuid kohe kui lugu taaskord algab, tulevad nad jälle gringo-poisse rabama. Poisid on läbi kui Läti rahad ning aeg-ajalt jõuavad vaid šamaanitaride lähenedes ägada: „Oh my god!!!“ Aga 60-80 aastased vanaemad on oma kosmiliste energiaallikate toel järjekindlad, väsimatud ning imetlusväärselt vitaalsed!

Marika

Multikulutuurne-kulinaarne-häppening ehk veelkord couchsurfingust

2010-05-27T04:41:00.006+03:00

„Oii, ma arvasin, et sa oled kolumbialane!“ hüüdis mulle täna üks naine. Päike kütab siin Kariibi ääres meeldivalt

Olen end sisse seadunud ühte suvalisse Lima kesklinna korterisse ning ühel reede õhtul kell kaheksa ja üheksa vahel hakkavad äkitsi selle korteri uksest sisse voorima inimesed, kellest ma mitte kedagi ei tunne ning kes ka üksteist ei tunne ning kellest vaid osad selle korteri peremeest tunnevad. Võhivõõrad inimesed või täpsemini couchsurfarid tulevad ning panevad püsti peo – „Ühinenud rahvad“.

Siin blogis on palju juttu olnud couchsurfingu imelisusest – kuidas ta aitab sõpru leida, ühendab, integreerib, süvendab, julgustab, lõbustab, tutvustab jne. Minu viimane couchsurfingu kogemus Limas oli aga niivõrd äge, et tahaks kohe seda imelist ideed ning süsteemi veelkord ülistada. Kes blogi varasemaid sissekandeid ei ole lugenud ning kes kuuleb sõna couchsufing ehk sohvasurfamine esimest korda, siis neile selgituseks, et see on website (www.couchsurfing.com) või pigem ülemaailme trehvamiskoht internetis, kus tutvuvad rändurid ning kohalikud inimesed, kes on huvitatud ränduritega tuttavaks saama, neid oma juures majutama või lihtsalt oma kodukohta tutvustama. Just täpselt, nii lihtne see ongi, valid leheküljelt kellegi võhivõõra inimese välja, kirjutad talle ning küsid, et kas võin sinu juures mõned ööd veeta ning kui vastus on positiivne, siis lihtsalt sajad selle võhivõõra inimese juurde koju sisse, tutvud, sõbruned, ööbid (tasuta) ning lustid koos ringi ja tõenäoliselt saad selles maailmajaos omale uue toreda sõbra. Miks see tore on?! Kui lähed mõnda riiki või linna esimest korda, kus sa mitte kedagi ei tunne, kuid on tohutu kihk mitte ainult mööda vaatamisväärsusi käia, vaid hoopis väga kiiresti ning sügavale selle võõrapärase kultuuri sügavustesse vajuda, siis on uus sõber hindamatu väärtus või pigem kiirtee selle saavutamiseks.

Tutvusin Jorgega, kes on vabakutseline ajakirjanik Limast ning teeb kaastööd reisijuht-raamatutele, Cuscos iganädalasel Couchsurfarite kokkusaamisel. Avastasime koos Jorgega Cusco kulinaarseid saladusi nagu vanad kamraadid kunagi ning Limasse minnes oli Jorge lahkesti mulle oma elutoa sohvat nõus pakkuma ning palus mind kaaskorraldajaks reede õhtusele peole nimega „Ühinenud rahvad“. Nimelt kutsus Jorge läbi interneti oma poole peole 25 couchsurfarit, kellest ta ¾ ei olnud kunagi näinud. Peole olid kutsutud rändurid, kes olid lihtsalt Limas läbisõidul või siis seal mõnda aega peatumas. Kogu see kamp esindas kokku 15 rahvust – sakslanna, soomlanna, austraallanna, ameeriklane, iisraellane, prantslane, brasiillane, kolumbialane, inglased, itaallane, liibanonlane, india neiu, mehhiklane, mina ning veel terve posu peruu inimesi. Võib tekkida küsimus, et kas see Jorge on hull, et ta niiviisi võhivõõrad inimesed oma koju peole kutsub?! Kummaline ongi see, et inimesed, kes on couchsurfingu süsteemis, need ei ole võõrad, isegi siis kui nad varem üksteist näinud ei ole – see süsteem muudab need inimesed vaikimisi usaldusväärseteks sõpradeks. Ja nii oligi, sest pidu võttis kohe esimestest minutitest hoo sisse...

Jorge eesmärk ei olnud lihtsalt suurt massi inimesi oma koju pidutsema kutsuda, vaid korraldada üks multikulturaalne-kulinaarne-häppening. Nimelt oli kõigi kutsutute koduülesandeks valmistada mõnda oma rahvusrooga ning seda siis kõigi teiste rahvuste esindajatele tutvustada. Ma küll hoiatasin Jorget, et see saab palju süüa olema, aga kuna ta on absoluutne toidu ja kokkamise fänn, siis arvas ta, et ei ole mõtet muretseda. No eks ikka oli küll... Kui reede õhtul Jorge korteri uksest hakkasid sisenema tabuled, lasanjad, šoti meremehe pirukas, täidetud munad, curry, täidetud viinamarjalehed, nachod, tortillad, kanahautis jne, siis tekkis ka Jorgel kerge nõutus. Nimelt oli ta sunnitud osasid inimesi paluma, et need jätaks oma plaanitud toidud valmistamata. Ja see ei olnud veel kõik, sest lisaks tohutule hunnikule soolasele toidule ilmus lauale ka veel 4 imeliselt hõrku kooki.

Kuna ma olen kokanduses sisuliselt võhik, siis tekitasin ma paar päeva enne pidu suure facebooki paanika-küsitluse, et millise eestimaise roaga siis teisi rahvuseid üllatada. Sain kõiksugu imeliste hõrgutiste retsepte, kuid otsustasin siiski teada-tuntud kartulisalati kasuks. Põhjus oli lihtne – nimelt olin ma varem oma elus näinud kuidas seda tehakse ning isegi emal mõned korrad selle lõikumisel abiks olnud :) Leidsin vajalikud proviandid, hirmkalli ja mingi imeliku hapukoore ning kõik tundus paigas olevat. Ja oligi – oli nii paigas, et oma värskelt valminud kartulisalatit nähes ning maitstes, suutsin ma vaevu oma näppe selle kausi küljest eemal hoida, sest mul tekkis täiesti enneolematu igatsus eesti toidu järele. See va kartulisalat muudkui rääkis minuga vaiksel meelitaval häälel ning pean tunnistama, et eestlased, küll me oleme ühe hea toidu välja mõelnud...

Kartulisalat kartulisalatiks, aga tegelikkuses oli tegu tõelise kultuurisündmusega. Peruupärase ajii de Gallina suutäite ajal kuulasin kuidas ajutiselt Taanis elav mehhiklanna käib ja aitab Peruu prügikorjamise peredel oma elu järjepeale seada, Šoti merepiruka ampsamise vahel saan teada, kuidas Liibanoni naised tänapäeval elavad, minu suus maitseb hõrgult lasanje ning kuulen kuidas üks inglise mees Indias lapsi õpetas/kasvatas, india toiduga koos kuulen india neiu ning lõuna-ameeriklase armastuseloost ning koos täidetud viinamarjalehtedega saan teada vabatahtliku tööst Peruus ning magustoitu hea maitstes tutvun Lima kuulsa kunstnikuga. Kas saab olla midagi ägedamat, kui et kokku tulevad pealtnäha justkui võõrad inimesed, kes suudavad ühte ruumi kokku tuua (reisi)lugusid kogu maailmast ning mõne tunni vältel tutvustada nii oma maa kööki kui kultuuri ning tagatipuks sõlmida hulgaliselt uusi tutvusi ning leida sõpru. See on ju imeline!! See on couchsurfing...

Järgmine kord lubas Jorge korralda rahvusjookide ürituse... see kõlab ohtlikult!! Teile aga soovitan hakata couchsurfariks - kui te parasjagu ei reisi, siis kutsuge reisijate näol maailm endale koju!! Maailmas on palju toredaid inimesi/rahvusi, kellega „ühenduda“!

Marika

Sügisesest Eestist teistmoodi Balile?!

2010-05-24T02:08:00.008+03:00

Hetkel Kariibi mere ääres

Sama mõnus ilm, mis Balil

Nonii, vaevu on aasta sellest möödas, kui ma end Bali nõiaringist lahti suutsin murda, kui taaskord siin blogis Balist juttu tuleb. Mis seal salata, need, kes seda blogi mõnda aega külastanud on, teavad ilmselt väga hästi, et Bali on see koht, kuhu ma oma südame kaotasin (just, saarele, mitte mõnele mehele) ning mida ma lausa oma teiseks koduks hakkasin pidama. Ilmselt on olnud võimalik siit ka välja lugeda, et ma plaanin Augustis Balil tagasi olla, sest sellest sõltuvusest on ilmselt võimatu kunagi lahti saada.

Mis mind ära võlus?! See jumalate saar on segu väga omapärasest kultuurist, värvikirevast ning ühiskonna alustalaks olevast hinduismi-budismi usust, imelisest lopsakast troopilisest loodusest, ilumeeli köitvatest riisiterrassidest, lõputust veevulinast, randadest, lillepuu lilledest naiste juustes, vägevatest vulkaanidest, eksootilisest kohalikest, kes on tulemas või minemas arvukatele templitseremooniatele, omapärastest tantsudest ning kosmilisest muusikast, Bali nõidarstide trikkidest, kohalike lõputust uudishimust, hea ja halva energia tasakaalustamisest, naeratustest, joogast-meditatsioonist, maitsemeeli erutavatest toitudest ning uskumatust filigraansest käsitööst, kukevõitlusest, teeäärsetes kraavides pesu pesevates paljaste rindadega naistest, sadadest tuulelohedest, valgesse riietunud preestritest, kunstist, mootorrollerite virr-varrist, päikesetõusudest ning –loojangutest ning mõnusast soojast ilmast! Minu Balil elatud 5 kuu jooksul, ei saanud ma kunagi piisavalt ära imetletud kohalike elustiili ning oma elukeskkonda, kus tundus, et kõik on kunst või siis parasjagu muundumas kunstiks... sealhulgas minu oma elu.

Enamus turiste teab Balit kui „paketireisi“ sihtkohta koos ülerahvastatud ning peomeeleolukate randade järgi, kuid see ei ole Bali. Või siis see on pigem üks tuhandik selle saare võludest. Ma sooviksin väikesele grupile inimestele just näidata seda imelist ja omaanäolist Balit – seda jumalate saart koos selle imelise kultuuri ning inimestega. 9.-22. oktoobrini toimuva reisi ajal on soovin paotada ukse ühe hariliku Bali pere igapäevaellu, kus saab tutvust teha nende elufilosoofiaga ning nende alati õnnelik-olemise saladusega. Soovin reisile tulijatele näidata ehedat templitseremooniat (ilma turistide massideta) ning tutvustada Bali nõidarsti. Osaks Bali usutraditsioonidest on tuua igapäevaseid ohverdusi jumalatele ning suhelda ka mustade jõududega – me õpime läbi ohverduste meisterdamise suhtlema jumalate keeli ning saame aimu heade ja halbade jõudude tasakaalustamise vajadusest. Piilume Bali külakeste igapäevaelu, saame aimu ööpimeduses läbi viidavatest Bali tantsudest. Upume troopika ilusse, ujume värvikirevate kalade maailmas, ronime vulkaani otsa ning kondame tuulelohedest tapilise taeva all avarate riisipõldude vahel. Lisaks sellele on pali enda hellitamise koht – lisaks meie puhkekohtadeks valitud loodusega ühtesulanduvatele hotellidele, on Balil lõputult võimalusi end lasta mudida, kreemitada, puhastada ja uuendada.... See on see Bali, mis mind ära nõidus. Ning usutavasti nõiub teidki, kui sinna satute...

Ehk, loodan väga, et üks mõnus väike grupike oktoobriks kokku saab, kellega koos selle paradiisisaare võlusid avastama minna... Teen seda reisi koos Kristinega Kontiki reisidest. Kellel huvi või küsimusi, siis vaata täpsemalt siit. võtke ühendust otse minuga marika.tamm2@gmail.com või skype teel: tammmarika või siis Kristinega kristine@kontiki.ee või 55668899.

Marika, kelle maailmaränduri staatus hakkab vaikselt ametiks muutuma :)

Jälle vanglasse ehk San Pedro La Pazis

2010-05-21T06:12:00.002+03:00

Viimaseid tunde Peruu pinnal

Just sadas vihmametsa vihma

Boliivias, La Pazi linnas olles kuulen siit ja sealt linnalegende, et siinse linna hästihoitud saladus on San Pedro vangla. See on üks hullumeelne koht, sest seal ei ole vangivalvureid, vangikongide võtmed on vangide enda käes ning sisuliselt on see linn linnas ehk omaette kogukond koos kõige eluks vajalikuga - pagariäride, kingseppade, kooli ning lihunikuga. Kuigi mõistan, et selline vanglasüsteem ei ole Lõuna-Ameerikas mitte midagi uut ning erilist, tundub see siiski piisavalt hullumeelsena, et otsustan selle oma silmaga üle vaadata.

Tundub, et seekord ei piisa sissepääsemiseks lihtsalt asjaolu, et äkki seal on mõni eestlane, kuid ma tean, et küll ma midagi välja mõtlen. Alustan juba päev varem turuuuringu tegemist ning küsin ühelt kohvikupidajalt, et kuidas ma vanglasse pääseksin. Elukogenud näoga mees raputab aga minu küsimuse peale kategooriliselt pead ning ütleb, et kunagi lasti sisse, kuid nüüd on võimatu. Küsin ühelt taksojuhilt, ajalehemüüjalt ning turismiinfo omanikult et kas nad teavad mõnda nime, kes vanglas on ning kellele ma võiksin külla minna. Kõik annavad mulle sama signaali: „Võimatu!“

Olen juba mõtet matmas ning plaanin vangla asemel mingeid järjekordseid varemeid vaatama minna, kui ühel päeval ühes väikeses kohvikus oma lõunamahla luristades prantsatab minu lauda justkui ilmutus – poiss Hollandist – kes hakkab rääkima, et ta tahab täna pärastlõunal seda vanglat külastama minna! Vaatan teda esmapilgul kui marslast ning pakun end kaaslaseks. Ta keeldub viisakalt, sest ta oli end juba ise kellegi kaaslakseks pressinud ning ilmselt ta kaaslasele ei meeldiks, kui terve turismigrupp kaasa läheks. Selge. Kuid olen lootust täis, sest järelikult on see kõik võimalik.

Räägin oma Kolumbia-Hollandi sõbranna Natasha endaga kaasa ning leiamegi end suure valge maja eest! Ukse taga on pikk rodu puhvis seelikute ning kübaratega Boliivia mammisid, kes kõik oma poegi/mehi/armukesi vaatama lähevad. Enne kui Natasha jõuab takso arve makstud ning taksost end välja upitada, on mul juba sissepääsemise skeem valmis ning isegi pea et teoks tehtud. Nimelt haarasin meie lähedalseisvalt kahelt neiult kaenla alt ning uurisin: „Senjoriitad, ega te ometi vanglasse ei lähe?!“ Ehee – no loomulikult, kuhu siis veel?! Ühe neiu 19 aastane vend istub seal väidetavalt „mitte millegi eest“ ning ootab oma kohtuotsust. Uurin senjoriitade nimesid ning venna nime ning küsin, et kas ta vennal oleks hea meel, kui kaks grinot ka teda vaatama läheksid ning natuke külakosti viiksid. Tüdrukud lähevad silmnähtavalt elevile, itsitavad häbelikult ning on rõõmsad, et keegi veel vennakesele „lisakosti“ viia tahab ning tõenäoliselt oleks see hea põhjus hiljem teiste vangide eest gringodest külalistega uhkeldamiseks. Kuhjame kilekoti täis värvilisi mullijooke, šokolaadi ning chipse ning sätime end kõrvetava päikese kätte pikka-pikka naiste järjekorda, kust me vaevu kohalike mammide kilekottide vahelt välja paistame.

Ei lähe kaua aega, kui põllede ning viltkübaratega naised meie vastu sügavat huvi üles näitama hakkavad ning hirmsasti teada tahavad, et kas meil ka „mehed või peikad“ sees kinni istumas või et kuhu ja kellele me külla läheme. Üks pidulike kuldhammaste ning sääristega tädi jääb üksisilmi Natashale otsa vaatama ning kui ta kuuleb, et me läheme lihtsalt ühe kohaliku neiu vennale külla, siis küsib ta tõsimeelel vaiksel häälel, et ega Natasha ta vangis olevale pojale mehele ei taha minna?! Natasha punastab ning ütleb, et tal kahjuks on juba peigmees. Sellepeale naine ohkab südamest ning lisab: „Oehhh, aga ma vähemalt soovin, et sa oleksid minu tütar!“ Tekitame omale järjekorras tõelised sõbrannad – hoiame ühe neiu last, veame kotte edasi, kuulame, lohutame ja uurime.

Järjekorras saab selgeks, et tegelikult on vangide perekonna liikmetel ehk naistel ja lastel lubatud koos oma vangist meestega vanglas elada ning soovi korral isegi oma koduloomad kaasa tuua. Aga ukse taga olevad naised kirtsutavad nägu selle peale ning ütlevad, et elu väljaspool on ikka parem, kuigi kui nad vanglas elaksid, siis oleks neil võimalik vabalt sisse ja välja käia. Aga vanglalinnak pidavat tõepoolest olema nagu väike omaette linnake, kus kõik eluks vajalik olemas ning vangidel prii voli teha mida parasjagu soovivad – ainult välja ei tohi minna. Vangla-linnas on olemas nii kirikud, restoranid, turud, kästiöö müügikohad, piljard, gümnaasium, jalgpalliväljak jne Vangidel on õigus teha, mida iganes nad soovivad, näiteks tegeleda mõne äriga – hakata kingsepaks või hasartmänguriks või kasvõi ülikoolis käia. Üldiselt kõik mehed töötavad ning kõige suurem ja tulusam äri vanglas on loomulikult narkootikumid ning irooniana enamus mehi istubki kinni narkootikumide pärast. San Pedro vanglat kutsutakse isegi narkovabrikuks.

Kõik mehed, kes vanglas elavad, peavad ise oma toidu ning elamise eest maksma. Elamistingimused on vangidel vastavalt sellele, kui palju raha neil on tubade eest maksta. Pidavat olema rikaste kongid, kus on vaibadki maas, kuid ka nö „vaesemehe“ kongid, kus väikesel räpasel pinnal elavad koos 5 meest. Kehvem tuba maksab 400 krooni kuus ning toidule kulub nii 25 krooni päevas. Juhid valitakse vangide seast põhimõtteliselt demokraatlikul alusel, kuid hierarhia tekib selle alusel, kellel on kõige rohkem raha. Naised järjekorras väidavad, et vanglas on turvaline ning igasugune kuritegevus puudub.

Pärast tund aega higistamist ning vangide naistelt huvitavate lugude kuulmist on järjekord niipalju liikunud, et oleme värava ning kontrollpunkti juures (nimelt sisseminemisel on valvurid täitsa olemas). Meie „sõbranna“ vend on juba end ilusti peasissekäigu trellide taha ootele seadnud ning meie „sõbranna“ seletab talle eemalt viipekeeles: „Need kaks gringot tulevad ka sulle külla“. Noormees läheb ärevile ning lehvitame üksteisele nagu ammused tuttavad. Natasha on vahepeal selgeks õppinud juba kogu noormehe suguvõsa liikmete nimed ning ajaloo – kõik selleks, et vangivalvureid ära veenda, et me ei ole turistid, vaid meie sõber on seal sees!!! Näib, et oleme võitnud vangivalvurite poolehoiu ning ulatame neile juba oma passid kontrollimiseks ja kohe-kohe värava läbimiseks.

Korraga ilmuvad aga ei ea kust välja kaks gringo noormeest, kes mind varrukast sikutavad ning küsivad, et kuidas me sisse saame?! Ma olen juba enda nägemuses nii kindlalt vangis sees, et seletan neile lahkelt kogu oma skeemi. Aga – see on saatuslik viga!!!! Üks vangivalvuritest märkab ilmselt minu žeste ning ühtäkki meile ulatatakse järsku meie passid tagasi teatega: „Teile on sissepääs ilma välisministeeriumi loata keelatud!“ Mida?! Palume, lunime! Lehvitame veelkord oma uuele sõbrale, kes meist vaevalt 10 meetri kaugusel on. Ma ei tea, kas nutta või naerda või vanduda – me olime ju niiiiiiii lähedal ning kõik toimis ideaalselt! Lohutan end sellega, et eks see oli millekski hea, et me sisse ei saanud, sest need gringo noormehed ilmusid justkui liiga õigel hetkel selleks, et lihtsalt kogu asi kihva keerata. Just – ilmselt oli mingi väääga oluline põhjus, miks meil ei olnud vaja sinna sisse saada.

Löntsime Natashaga kurvalt lähedalolevasse parki ning me ei suuda ikka veel leppida ning piisavalt imestada selle üle, et nii napilt meil kogu see värk ebaõnnestus!!! Meiega tuleb juttu rääkima üks kohalik naine, kes selgitab, et kuu aega tagasi oli San Pedro vangla oluliselt oma turvameetmeid tõstnud ning totaalselt keelati ära gringodel sisenemine. Põhjus on lihtne – nimelt liiga paljud ajakirjanikud hakkasid välispressis ilmutama artikleid San Pedro vanglast kui narkovabrikust. Ilmselgelt Boliivia valitsusele selline „reklaam“ oma riigi kohta ei meeldinud.

Marika

Üks harilik kartulivõtu päev

2010-05-19T19:11:00.006+03:00

Pärast elu maailma magusaima ananassi söömist
Kuuuuum on

Mööda Peruud ringi sõites on üsna tavaline vaatepilt, et teeäärsetel põldudel mingid inimesed kambakesi niisama koos istuvad või siis mingit saaki koristavad ning ringi toimetavad. Ühel päeval õnnestub mul olla üks nendest – üks kohalikest talumeestest ühel tavalisel põllul. Nimelt ühel minu viimasel Cusco päeval ütleb Cusco-õde Nancy mulle: „Tule meie perega piknikule! Me teeme ühte rahvusrooga!“ Sellist kutset ei lase ma endale loomulikult kahte korda korrata ning olen kokkulepitud ajal kokkulepitud kohas linnast väljas. Esialgu ei oska ma midagi paha aimata, aga kui Nancyga suurelt maanteelt kartulipõldude vahele keerame ning hobuste ja eeslite vahelt leiame Nancy isa suure tolmukaare all kartuleid kookumas, siis hakkab mulle koitma, et olen end lasknud vabatahtlikult otse kartulivõtu päevale meelitada. Noh... eks ma pean üles tunnistama, et vanasti, kui vanaema juures kartuleid sai võtmas käidud, siis olin ma alati vabatahtlik lapsi hoidma või köögis toimetama, peaasi, et ei peaks minema sinna vagude vahele mulla sisse tuhnima. No see lihtsalt ei tundunud minu tüüpi tegevus üldse olevat. Nüüd siis, olles Eesti kartulipõldude eest põgenenud tuhandete kilomeetrite kaugusele teisepoole maakera, jälitavad need kartulid mind ka siinolles!!! Apppii...
Nancy isa küsib, et ega teil ju seal Eestis kartuleid ei kasvatata. Räägin talle pika loo kuidas ikka pea, et kõigil Eesti vanaemadel oma kartulipõld kunagi vähemalt oli ja et ma olen isegi oma elus kartuleid võtnud. No jaa, peale sellist sõnavõttu pean muidugi tõestama, et ma ei näe kartulivagusid ning kooku elus esimest korda.. Nii haaran Nancy väikevenna Justini käest koogu (peab vist täpsustama, et siinmail võetakse kartuleid pigem kirkat meenutava tööriistaga, mis on kordi raskem ning suurem kui eesti koogud) ning asun mulda taguma. Nimelt maa on nii kõva, et sõna otses mõttes tuleb mulda raiuda. Nancy kommenteerib, et kuna sel aastal olid nii suured üleujutused, siis on kartuli saak kohe ääääärmiselt kehva! No tõepoolest, kui aus olla, siis ega sellel tohutul kaevamisel suurt mõtet ei ole, sest iga kartulitaime all on vaevalt kaks tibatillukest mugulat, mida minu vanaema oleks liigitanud „seakartulite“ kategooriasse ehk mitte söödav ning mitte-kõlbulik järgmise aasta seemneks. Nancy väikevend vaatab mind kõrvalt ning ega ta minu tööstiiliga vist 100% rahul ei ole, sest ta kipub mind ikka õpetaja ja juhendama kuidas õigem oleks mulda „läbi töötada“. 
Kuna kartul on siinmail üks põhiline toiduaine, mida kohalikud söövad sisuliselt iga päev (aga tuleks mainida, et koos riisiga – igal söögikorral serveeritakse mõlemat alati korraga), siis olen omaette vaikselt hämmingus, et mida Nancy pere küll nüüd terve talv läbi sööb?! Aga Nancy alati rõõmsameelne isa ei näi väga murelik olevat. Tundub aga, et nii väikevend kui ka isa on oma kartulipõllu üle väga uhked. Nimelt veavad nad minu ette erinevaid kartulisorte, mis kasvavad sellel põllul kõik läbisegi ning tutvustavad mulle nende nimesid ning maitseomadusi. Väike lilla, mida kutsutakse sea-sitaks, suur roosa-kollasekirju „peruukas“ ning kollane jne. Justnagu meie „Jõgeva kollane“ või siis „Andu“...
Kuna Nancy näeb, et mul on 20 meetri mullas tuhnimise peale juba villid peos ja higi otsaees, ning esialgne entusiasm hakkab raugema, siis teeb ta ettepaneku minna ja kokkamisega alustada. Ilmselt ei tule minu näolt mitu korda rõõmu märke otsida. Nimelt on meie eriliseks toidukorraks tuhas küpsetatud kartulid koos juustuga. Siinmail ei küpsetata aga tuhakartuleid nii nagu näiteks Saaremaal – et korjatakse aga kõik kartulipealsed kokku ning tehakse lõke ning visatakse hiljem kartulid tuha sisse. Siinsed talupojad tunduvad olevat veidi suurema insenertehnilise taibuga. Nimelt ehitatakse mullakängardest väike ümmargune ahi – seal tehakse tuld niikaua, kuni muld seestpoolt oranžiks muutub. Alles siis visatakse kartulid ahju ning lastakse „ahi“ neile peale variseda. Igatahes on kartulid umbes 30 minuti pärast valmis ning istume nagu iidsed Peruu talupojad kunagi põlluveerele maha ning laseme tuha-ahju kartulitel ning kodujuustul hea maitsta. Mm....Kui toit valmis, ilmuvad ei tea kust veel Nancy onunaine ja onupoeg ning ümberkaudsed talupojad. Siin on komme, et kui tuttav mööda läheb, siis tuleb ta kindlasti sööma kutsuda. Ja kutsutud külalisel tekib automaatselt kohustus oma küpsekartulitest teinekord osa siis vastutasuks tuua.
Vestluse käigus julgen poetada, et kartulid on ju Tsiilist pärit. Nancy peaaegu, et minestab ning kiljatab, sest kartulid on JU OTSE LOOMULIKULT PERUUST!! Jeever, seda saatuslikku viga ei tohiks keegi Peruus teha, et ta solvab kohalikke inimesi sellega, et arvab, et kartul mujalt pärit on. Millegipärat meenub mulle, et kunagi Tsiilis reisides väitsid sealsed elanikud täpselt sama asja! Uurin kartulite hingeelu ning ajalugu veidi wikipediast ning selgub, et tõepoolest, kartuli päritolumaaks peetakse lõuna-Peruud, kus seda hakati kasvatama nii 3000-2000 aastat enne Kristust. Aga kartuli liik, mida maailmas kõige laialdasemalt kasvatatakse (Solanum tuberosum ssp. Tuberosum), arvatakse pärit olevat Tsiili põlisrahvastelt, mida nad kasvatasid juba 10 000 aastat tagasi. Aga sellest loomulikult Peruus vaikitakse.
Vaata videot siit.

Marika

Blogi suvepuhkus

2010-05-03T17:35:00.003+03:00

Niiskes dzunglilnnas
bikiiniilm

(ayuhaska teemaline joonistus internetist)

Minu hotellitoas kostab tuttav vaikne põrisev hääl. See on küll kõigest ventilaator, kuid see hääl ajab mind nostalgiast elevile. Ei ole ma ju viis kuud tunda saanud seda, et palav on. Olen elevil ka seetõttu, et minu pulksirged juuksed läksid iseenesest kergel lokki, et sain igapäevase tarbeeseme mütsi välja vahetada bikiinide vastu ning Ecuadorist lahkumisest saadik minu truuks kaaslaseks olnud saapad välja vahetada plätude vastu. Ooo.. ma lausa jumaldan seda kuumust.

Just – armsalt rahulik Cusco elu sai otsa. Kallistasin oma suure uue „suguvõsa“ liikmed kõik ükshaaval läbi, jätsin hüvasti oma lemmikkohtadega ning lahkusin lubadustega ükspäev tagasi tulla. Käisin tervitasin korraks Limas ookeani ning suundusin Peruu põhjaossa - linna, kuhu ei too ükski tee (kasutada tuleb õhku või jõge). Iquitoses linnast läbi voolava Amazonase päikeseloojangulise jõe sumedus ning džunglihääled olid parim tervituskontsert, mida minu hing peale pikka aga külmas redutamist kuulda soovis...

Kuuldavasti on ka Eestimaal hetkel sama seis.. ehk suure talve asemel on imeline kevad Eesti õuedele saabunud. Aga mis toimub, kui külmad on läbi ning õues suur kevad?! Loomulikult tuleb siis puhkus! Nii ka minuga – kuna siinne kliimaavööde jättis kevade vahele, siis saabus minu õuele talve asemele otsekohe suvi. Seoses sellega läheb Blogi väljateenitud suvepuhkusele ning mina 2 nädalaks tsivilisatsioonist välja – ilma elektri ning internetita džunglisse. Veedan järgmised nädalat koos Shipibo hõimu naisšamaanidega, kes tutvustavad mulle Ayuhaska maailma saladusi ning kes aitavad teha rännakuid ise enda sisse... Saab ilmselt väga huvitav olema, aga eks sellest pikemalt kui tagasi olen.

Head kevadet kõigile!!!

Marika

Mudapidu Indiaanlase Silmas

2010-04-21T03:29:00.002+03:00

Pärast kunstiannust La Pazis

Nõiaturul on õhk kirbe

„Ei, sinna ärge küll minge!“ hoiatab kohalik hotelli perenaine mind ning minu ajutist reisikaaslast Kolumbia-Hollandi verd Natashat. „Indiaanlase Silma on inimesed müstiliselt ära kadunud ning ka uppunud“, loeb naine meile emalikult sõnu peale. Mida rohkem meid hoiatatakse, seda enam meil salapärase koha vastu huvi tekib. „No olgu, kui lähete, ärge siis vähemalt ujuma minge!“ annab ta lõpuks järele.

Kuna ohtlik võrdub huvitav, siis leiame end Natashaga peagi Potosi bussijaamast bussijuhile instruktsioone andmas, et ta meile kindlasti märku annaks, kui on Ojo del Inca ehk Indiaanlase Silma teeotsa jõuame. Ojo del Inca on perfektse ringi kujuline vana vulkaani kraater, mille sisu on tänaseks täitunud veega. See väidetavalt põhjatu väike järv ei ole aga mingi suvaline mudaauk, vaid 30 kraadise veega ning ohtralt mineraalidega rikastatud tervendamise allikas. Vanasti olevad inkad ka end selles pühas vees end ravimas käinud.

Koha valvur väidab kindlameelselt: „Ei-ei, see küll ei ole mingi ohtlik koht! Loomulikult inimesed, kes ei ole Potosi 4000 meetrise kõrgusega harjunud ning ei oska ujuda, ikka võivad ära uppuda!“ Mm.... Otsustame Natashaga esialgu võtta vaatleja rolli. Järve keskel keeb ja mulksub. Järvekeses elavad haned millegipärast hoiavad kraatri äärde ning ei uju otse üle. Mõne aja pärast lükkab üks hullumeelne kübaraga naisterahvas end kaldast lahti ning ujub kindlameelselt mullikeste poole?! Hoiame hinge kinni – kuid ei midagi – tädi pöörab otsa ringi ning ujub elusa ja tervena kalda poole tagasi. Järgmiseks üritavad Taani uljad noormehed kraatri keskosa ületada. Natasha haarab potentsiaalse ajaloolise hetke jäädvustamiseks kaamera... Kuid ei midagi – noormehed läbivad keeva katlasuu elusa ja tervena.

Otsustatud – läheme ka! Kui olen end kraatri vette heitnud, siis ei välju ma sealt enam järgmise 2 tunni jooksul kordagi. Nimelt on pärast 3 kuud Andide külmas veedetud aega 30 kraadine ning mineraalidega rikastatud vesi nagu parim päev spas. Ujun ja ujun ja ujun ning unustan kõik hotellitädi räägitud hirmulood. Kohe löövad meiega kampa ka kohaliku ülikooli tudengitest noortekamp. Mulistame vees ning räägime maast ning ilmast. Noormehed ei ole siinsetest imevetes aga esimest korda ning järve saladused on neil ammu avastatud. Nii toovad nad mõne aja pärast järve põhjast kamaluga musta muda ning hakkavad end sellega sisse määrima. Geoloogist noormees kiidab mineraalirikka muda ravi omadusi ning pakuvad meilegi lahkesti seda tasuta ime iluprotseduuri.

Kogu meie kamp kilkab peagi nagu mudilaste parv ning itsitab üksteise veidrate välimuste üle. Meie läheduses peesitavad uljad taani noormehed saavad ka meist inspiratsiooni ning peagi on kogu meie poolne kaldapealne mustad ning mudased nagu mudakoll Shreki lähisugulased. Kohalikud punupatsides ning värvilistes seelikutes memmed itsitavad meie fotosessiooni vaadates häbelikult pihku, veidi moodsamad kohalikud noorukid proovivad meie mudakambast oma mobiiltelefoniga pilte teha ning veidi julgemad paluvad otse ka nende kaamerasse poseerida.

Ainuke häda on selles, et muda ei kipu eriti kehalt ning üldse mitte riietelt enam maha tulema. Päeva lõpus, küll beebipehme nahaga, kuid veidi mudastena ning haisvatena istume Natashaga põlledega memmede vahele bussi ning naeratame mõlemad totakat naeratust.

Marika - mudakoll

Rikka mäe sees Kuradil külas

2010-04-19T07:24:00.002+03:00

Pärast petturist taksojuhi üle võidu saamist

Poliitilised tuuled

Vasilio on 19 aastane Boliivia poiss. Poiss nagu poiss ikka – teksadega ning nokamütsiga ning läbi huule on torgatud popp rõngas. Vasilio räägib loomulikult hispaania keelt, Boliivia lõunaosa teist rahvuskeelt ketšuat ning juba kaks kuud ka mõned laused inglise keelt. Vasilio viskab turistidega nalja, proovib hoolikalt kõigi poole hoolikalt pähe õpitud nimepidi pöörduda ning laseb oma telefonist uusimaid hitte. Alles kolm kuud tagasi möödus selle noormehe elu aga suures osas sõna otseses mõttes pimeduses – mäe sees mürgiseid aure hingates ning kuradiga kokkuleppeid sõlmides.

Olen väikeses Boliivia linnas Potosis, üle mille kõrgub 4200 meetri kõrgune Cierro Rico ehk tõlkes Rikas Mägi. See mägi on Potosi linna õnn ja õnnetus üheaegselt. Nimelt peetakse vaesusest õhkuvast Potosid üheks maailma kõige rikkamaks linnaks, sest see suur mäemürakas peidab endas tohutuid mineraalide varusid. Nii on selle mäe seest kulda, hõbedat, tsinki ja teisi väärismetalle kaevandatud juba alates 1550ndatest aastatest. Vanasti olevat Potosi koguni nii rikas olnud, et tänavad olevat olnud hõbedaga kaetud. Täna linnas ringikõndides annavad endistest hiilgeaegadest võib-olla õrna aimu vaid koloniaalstiilis majad, kuid mitte kohalikud inimesed ning nende elustiil. Rikast mäge võib aga õnnetuseks pidada seetõttu, et töö mäe sees olevates kaevandustes on ränkraske ning eluohtlik. Enamusel linna tööealisest elanikkonnast, kes kaevandustes tööl käib, on kaevanduste õhk kinkinud silikoosi (kopsuhaigus mürgistest õhust) ning garanteerib ka üldjuhul varase surma. Õnnetus seisneb ka veel selles, et üldise vaesuse tõttu, on ka teismelised poisid sunnitud kooli hülgama ning oma kopsud mürgitama ning noore elu pimedusse matma. See on aga asja kergem külg, sest tegelikkus on see, et lisaks haigustele sureb kaevanduses igal aastal tuhandeid mehi ka õnnetuste tagajärjel.

(fotol mehed ühiselt koka lehti järamas enne kaevandusse sisenemist)

Veel kolm kuud tagasi võis öelda, et Vasilo lugu on sarnane teiste siinkandi noorukite lugudele. Nimelt Vasilio alustas kaevanduses töötamist, kui ta oli 10 aastane ehk tänaseks on ta maasügavuses on tervist rikkunud 9 aastat. Vasilio isa suri kaevanduses. Vasilio emale kui lesele makstakse küll 14,50 USDi pensioni kuus, kuid sellest ei piisa äraelamiseks. Nii töötab ka Vasilio ema täna kaevanduse prügi sorteerides ning väikest lisa teenides. Vasilio 12 aastane õde müüb kaevanduse sissekäikude ees turistidele väärismetallide näol suveniire. Vasilio pere elu möödubki kaevanduses, sest nende väike mudablokkidest ning ilm akendeta hütt asub otse kaevanduse sissekäikude ääres. Vasilio käsitleb dünamiiti nagu mänguautot. Küsin, et kui vana ta oli, kui ta oma esimese dünamiidiplahvatuse tegi. „Kümme“, vastab Vasilio. 3 kuud tagasi, kui üks südikas Boliivia naine tegi oma uue turismifirma, aga muutus Vasilio elu tundmatuseni. Nimelt päästis too naine Vasilio kaevanduse pimedusest, võttes ta vaatamata turismi hariduse puudumisele tööle kaevanduse giidina. Vasilio väidab, et on nii õnnelik, et kaevandusest pääses. See oli raske töö. Ta enda sõnul on ta tervis täna enam-vähem korras. Ka ta käekiri on täiesti loetav, mis enamuse kaevanduse töötajate puhul on võimatu, sest raske töö purustab käe närvid ning liikuvuse. Vasilio räägib, et nüüd, giidina pääseb ta linna. Varem ta ema teda linna ei lubanud ning kogu tema elu oligi muserdav kaevandus.... Nüüd teeb Vasilio hommikuti turistidele tuure, pärastlõunal proovib koolis järele jõuda ning õhtuti käib inglise keelt õppimas. Täna julgeb Vasilio unistada juba ka helgemast tulevikust ning karjäärist turisminduses..

Sel päeval, kui kaevandust külastan, väidab Vasilio, et suure mäe kõhus on umbes 8000 meest. Koopa suudmete poole liigub või nende eest kükitab koka lehti närides nii vanamehi kui ka teismelisi poisikesi. Kaevuri elu on raske – nimelt on vahetused üldjuhul 24 tunnised. Kuna õhk on kaevanduses mürgine, siis selle aja jooksul kaevurid üldjuhul ei söö. Näritakse vaid koka-lehti. Nagu siin blogis ka varem juttu on olnud, siis koka-lehed annavad super-vastupidavuse. Lehtede närimisel kaob nälja-, janu-, väsimustunne. Nii topib üks kaevur korraga suhu kuni 500 lehte ning pea iga kivi toksiva mehe põsk on kokalehtedest punnis. Kaevanduse ees põlvitavad tolmu sees vanad pealtnäha põdurad naised, kuid kes minu suureks üllatuseks suudavad suure haamriga kive toksida – need on, on kaevurite lesed. Naised üldjuhul kaevanduse sees töötada ei tohi, kuid kaevurite leskedele tehakse erand ning nad võivad nö kaevanduse prügi sorteerida ning sellest õnne korral väärismetalle leida.

Kaevanduste omanikeks on väikesed kooperatiivid. Igas kooperatiivis on kolme tüüpi töötajad - partnerid või omanikud, esimese klassi kaevurid ning assistendid. Partneri või osaniku sissetulek sõltub suuresti õnnest – kas satud kaevanduses väärismetalli soone peale või mitte. Vahest on paremad ajad ning siis jälle kehvemad ajad. Kõik töötajad peavad kogu varustuse ise ostma – alates riietest kuni lõhkamiseks vajaliku dünamiidini välja. Keskmiselt on partneri teenistus järgmine. Leitud metalli müügi pealt teenitakse 1200 Bol nädalas (EEki saamiseks korruta 1, 7-ga), kulutatakse 700 Bol ning puhastulu on 500 Bol. Esimese astme kaevur teenib umbes 50% sellest, mis partner. Ehk ta peab oma leitud metalli tulust 50% partnerile andma. Assistent teenib umbes 50-70 Boli nädalas. Assistent saab oma palga igaljuhul, isegi kui metalli ei leita, nimelt siis on partneri kohustuseks assistendile omast taskust maksta. Teenimine sõltub loomulikult metalli hinnast turul. 90ndatel oli aeg, mil metalli hind väga kõrge ning paljud poisid ostsid omale peale kuu aega kaevanduses töötamist autod... (Võrdluseks boliivia miinimumpalk on 1400 boli kuus).

Naisi ei lubata aga kaevandustesse mitte aga soolise võrdõiguslikkuse või võrdsusetuse tõttu, vaid palju müstilisemal põhjusel. Nimelt usub iga Potosi elanik, et mäe valitsejaks on Kurat ehk Tio (hisp. keeles Onu). Tiol on Pacha Mamaga ehk Emakese maaga väidetavalt armusuhe ning nende armuviljadeks ongi kaevandatavad mineraalid. Kui aga kaevandusse tuleb teine naine, siis Pacha Mama võib kergesti armukadedaks muutuda ning enam mitte mäge mineraalidega varustada. (alates 70ndatest lubatakse kaevandusse nais-turiste, sest kaevurid otsustasid, et 1-2 tunniga ei jõua Tio armumänge veel naisturistidega mängima hakata).

Tiost rääkides muutuvad aga kaevanduses töötavate meeste näod tõsiseks. Kaks nooremat poissi kinnitavad, et Tio eksisteerib tõepoolest ning et kõik kaevurid kardavad ja austavad teda. Erinevaid lugusid tõestamaks, et Tio tõepoolest mäe sees elab, tuleb poistelt nagu varrukast. Esimene lugu on mehest, kes töötas kaevanduses ülemusena ehk partnerina. Kuulduste järgi sõlminud see mees 90ndatel Tioga oma hinge müümise pakti. Kokkulepe seisnes selles, et mees ohverdab iga nädal kuradile ühe inimhinge ning vastutasuks saadab teda kaevanduses alati õnn ehk ta leiab palju väärismetalle. Teistele kaevurite jaoks tuli asi päevavalgele siis, kui äkki hakkas igal nädalal mõni noor uus poiss kaevanduses surma saama (iga nädal tuli kaevandusse palju uusi õnneotsijaid tööd proovima) - küll õnnetusjuhtum või mõni haigus. Iga kord korraldanud see mees ehk ülemus üllatuslikult noorele lahkunule suured matused ning nutnud peietel nagu oma poja pärast, kuigi ta surma saanud poisse isegi mitte ei tundnud. Kahtlasena tundus teistele kaevuritele ka see, et sellel mehel hakkas äkki tohutult metalliga vedama. Tänaseks on see mees Boliivia üks rikkamaid inimesi. Väidetavalt olevat tal lisaks mitmetele majadele ning tohutule rahale ka hoovi peal üheksa Hummerit!!!

Olen suure mäe sees, kaevurite versiooni kohaselt Kuradi maailmas ning istun kitsukeses koopas, punase, karvase ning sarvedega mehe ees. Selline Tio on igas kaevanduses ning iga sissepääsu juures. Vasilio paneb Tio suhu põlema kolm suitsu ning kallab ta sülle kanget alkoholi. Tio on küll kivist, kuid talle sügavalt silma vaadates, tekib minus kõhedus. Silmad on klaasjad ning punased ning külmad! Prr... See kõle pilk elustab minu jaoks Vasilio poolt räägitavad lood, kes väidab, et on Tio hinge kohalolekut ise tajunud. Nimelt kord läinud ta üksi Tiole ohverdusi viima ning nägi, kuidas kuju seest tõusis üks inimese kujuline vari ning lahkus kaevanduses suunda, kus tavaline inimene läbi ei pääse. Vasilio lisab tasasel häälel, et Tio soovib paljude kaevuritega pakte teha. Need mehed (peamiselt partnerid), kes ei soovi oma hinge Tiole müüa, pidavat aeg-ajalt oma keha Tio kujule pakkuma, kuid sellest valjusti omavahel ei räägita. Vaatan suurt punast ja karvast kivist raiutud Tio kuju, mille üle-elu suurune meheau on millegipärast purunenud.... Kas tõesti?! Kõhedusest pimeda kaevanduse ees ning austusest Tio vastu võtan tema auks ka lonksu 96%list alkoholi. Uhh..

On nende kaevurite sala-lugudega kuidas on, aga igal aastal juuni viimastel nädalatel ning augusti esimesel nädalal toimuvad Rikka Mäe ümber suured ohverdus-pidustused. Kõik kaevurid kogunevad kaevanduste sissepääsude juurde, et Pacha Mamale hea õnne nimel ohver tuua. Selleks puhuks ostavad kaevurid maameestelt parimad laamad ning jalutavad nad kaevandusse. Laamale joodetakse 96%list alkoholi, antakse sigarette suitsetada ning söödetakse koka-lehti. Aga see ei ole veel kõige hullem, sest kohe peale seda lõigatakse vaestel loomadel lihtsalt kõri läbi. Laamade verega pritsitakse üle kaevanduste sissepääsud ning loomad maetakse sinnasamasse kaevanduse sissepääsude juurde. Samal ajal kaevurid pidutsevad ning söövad selle pidupäeva erirooga (valmistatud ka laamast) ning joovad kanget alkoholi. Vahest ei ole aga mäe sees elav Tio ohverdatud laamadega rahul. Ehk aeg-ajalt pidavat juhtuma, et üks pidutsevatest kaevuritest langeb transsi ning tal tekib vastupandamatu kihk kaevandusse siseneda. Kuigi tavaliselt tema sõbrad pidavat teda takistama, siis tihtipeale siiski mõni mees pääseb kaevandusse sisse ning enam kunagi sealt elusalt ei naase. Küsin, et, mis diagnoosi arstid kadunukesele panevad. Vasilio väidab, et ühel tema tuttaval, kellega selline asi juhtus, temal tuvastasid arstid lahkamisel lihtsalt loomuliku surma. Aeg-ajalt juhtuvat ka „õnnetusi“.

Neile, kellel eelolevatelegendide müstilisusest pea huugama hakkas, võib huvi pakkuda alternatiivne selgitus Tio loole. Nimelt 16 sajandil võtsid hispaanlased kogu väärismetalli kaevandamise kohalikelt üle. Lisaks sellele, et nad tõid Aafrika orjad kaevandustesse tööle, kes kõrgusehaiguse ning külma tõttu kuidagi vastu ei pidanud, värbasid nad ka kohalikud tööd tegema. Esialgu meelitasid nad rahaga, et mees, mine tööta 6 kuud kaevanduses, maksame sulle 38 raha ning hoolitseme su perekonna eest. Kui mees 6 kuu pärast tagasi tuli, siis selgus, et hoopis tema võlgneb hispaanlasele 38 raha, sest hispaanlane hoidis tema pere ju terve see 6 kuud üleval! Ega mehel muud üle ei jäänud, kui võla tasumiseks järgmiseks 6 kuuks kaevandusse tagasi minna. Ühel hetkel aga tabasid kohalikud ära, et neid kasutatakse orjadena. Niisiis elasid ning magasid ning sõid nad 6 kuud kaevanduses, kuid tööd ei teinud. Üks mees, kes oli aga pugeja, läks hispaanlastele kituma, et kohalikud sugugi mäe sees tööd ei tee. Hispaanlased kratsisid kukalt ning tulid lagedale ideega... Nimelt, on kohalikud põlisrahvad alati uskunud maa sees olevasse jumalasse. Kuna kohalaikud aga maa sees olevat jumalat kunagi näinud ei olnud, siis ei olnud neil ka õrna aimu, milline see jumal välja võiks näha. Hispaanlaste geniaalne idee seisneski selles, et nad personaliseerisid selle maasisese jumala. Nii nad meisterdanudki kuradi kuju, viinud selle koopasse ning öelnud põlisrahvastele, et kui te tööd ei tee, siis see jumal – kurat, karistab teid. Kohalikud uskunudki, te see ongi see maasisene jumal ning hakkasid teda kartma.

Vasilio aga sellesse loosse ei usu. Ta väidab, et Tio on tegelikult kaevurite sõber ning aitab paljusid. Seepärast teevad kaevurid ka igal teisipäeval ja reedel suure ohverdus-tseremoonia Tio juures, mil nad panevad Tio suhu sigarid tossama, piserdavad ta kange alkoholiga ning puistavad koka-lehtedega üle. On oluline olla Tioga heades suhetes, sest see tagab õnne ja edu metalli leidmisel ning hoiab õnnetuste eest.

Marika

p.s Vasiliost on tehtud ka päris muserdav film „Devils Mine“. Kes Potosisse satub, soovitan võtta Vasilio tehtav tuur kavandusse. Agentuur, kes poisse kaevandusest päästab ning kus ka Vasilio oma uuele ja lihtsamale elule alust paneb on: „Amigos de Boliva“, aadress: Ayachucho 20 või e-mail: amigos-boliviapt@hotmail.com

Veidi seiklusi ehk maameeste streigi keskel

2010-04-16T17:23:00.007+03:00

Nüüdsks peale 22 tundi seiklusi turvaliselt La Pazis

Küünlavalguses

(pilte ei ole v@imalik rohkem panna, sest Boliivia internet on yliaeglane)

Ärkan Boliivia kahe pealinna vahelises ehk Sucre ning La Pazi ööbussis poolunest, sest hambad plõgisevad külmast. Naljakas, buss seisab juba vist mõne tunni ühe koha peal ning vaatamata sellele, et öösel on väljas miinuskraadid, on seisma pandud ka bussi mootor?! Kell on 3 hommikul. Mmm, mõtlen, et äkki on kahe linna vaheline tee lühem kui öötunnid ning nüüd teeme seistes aega parajaks, et päikesetõusuga koos La Pazi siseneda. Tunnen kuidas minu kõrvalpingil kägarasse tõmbunud Natasha lõdiseb, keegi norskab ning väike laps hakkab karjuma. Aknast välja vaadates paistavad mõned eemalt justkui vastutulevad autotuled ning keegi teeb teeääres suurt lõket. Tõmban end uuesti oma suure salli alla veelgi rohkem kägarasse, panen pähe norskamise elimineerimiseks ipodi ning proovin magada.

Kell on 5. Näen kuidas Natasha äkki otsejoones bussijuhi juurde marsib ning nõuab aru, et miks on külm, miks me seisame ning miks WC suletud on? Saabub selgus, et me seisame siin alates kella 1st, sest kohalikud uljad talumehed on tee ära blokeerinud?! Buss jäätub üha enam ning bussijuht ei hellita meid kohe mitte kuidagi soojaga, hoides bensiini paremateks päevadeks. Äkki kostab plahvatus ja teine ja kolmas. Mis toimub?

Hangime tohutu pika busside- ja autoderivi kõrval külmast kössitavate inimeste käest kildhaaval kokku infot, et mis toimub. Ühe variandi kohaselt blokeeriti siin tee, sest talumehed soovivad ka oma külani asfaltteed ning elektrit. Nii nad siis nüüd loobivad dünamiiti ning rakette ning teevad lõkkeid. Hiljem ringikõndides on näha, et dünamiidi plahvatused toimusid mitte kaugel kütuseveokitest. Mmm.. meil vist vedas?! Kohe kuuleme uudiseid, et mõned inimesed olevat pantvangi võetud. Need ei olnud küll turistid, vaid kohaliku omavalitsuse esindajad.

Aga kus on politsei?! Miks keegi midagi ei tee? Kas keegi üldse teabki, et mitusada autot siin lõksus on, sest oleme mägede vahel, kus puudub igasugune mobiililevi ning asustus. Kaua see kesta võib? Tund? Päeva? Nädalaid?

Hakkame sõbrunema ka meie bussis olevate ränduritega ning koos päikesetõusuga sagenevad ühised unistused soojast bussist, kohvist ning hommikusöögist... Kuna plaanipäraselt pidime La Pazi jõudma kell 6 hommikul, siis ei ole kellelgi mingeid söögi- ja joogivarusid ka kaasas. Natasha hangib kotist koka-lehed. On ju ammu teada tõde, et koka lehtedega kaob ära nälja-, janu- ning väsimustunne. Kohalikud topelt plisseerseelikutegaa memmed tulevad ka meilt kokalehti nuruma. Tõepoolest koka aitab, sest nälg leeveneb.

Kui plahvatusi ei ole ammu enam kostnud, otsustame ise oma bussikambaga asja uurima ning toitu hankima minna. Jõuame kohani, kus tee suletud on – kivid on väiksemad kui üks austusväärne teeblokeering omale lubada võiks. Tee ning lähedaloleva mäeveere on vallutanud kohalikud mehed. Paljud on endale „pidupäeva“ puhul selga pannud tikanditega rahvusrõivad ning vallatud värvilised mütsid. Mehed jõllitavad meid, gringosid ning üks teeb käega püssist tulistamise liigutust. „Gringod, te peate maksma“, hõikab üks meile. „Mille eest ning kui palju?“ küsime vastu. „Noh, et siit läbi minna ja pildistamise eest“, lisab teine. „Aga meil ei ole raha!“ ütleb Natasha, kellel taskus tõepoolest viimased 6 BOLi, sest ta kaotas pangakaardi ära. „Noh, aga andke siis dollareid või eurosid“, hiilgavad mehed geniaalsusega. „Meil ei ole dollareid ja eurosid“, ütleb Natasha. „No müü siis oma kaamera maha!“ ei taha üks meestest järgi anda. Nii üks mees tulebki meie poole, käsi ettesirutatud ning Natasha annab talle oma viimased 6 BOLi. Ülejäänud mehed lähevad hasarti ning nõuavad oma osa veelgi valjuhäälsemalt. Surun oma kaamera ruttu taskupõhja ning kaon ohutusse kaugusesse.

Järgmine eesmärk on kusagilt süüa või vähemalt mingit sooja jooki leida. Lagendikul oleva ainsa mudahüti ümber tungleb tohutu rahvamass. Kõik vibutavad taldrikute ning lusikatega ning soovivad end kisa saatel väikesest uksest sisse pressida. Otsustame, et seda supi ning prae üritust me isegi mitte ei proovi kaasa teha. Üks mees väljub samast august õnnelikult kahe küpsisepakiga. Proovin end ühest pilust sisse suruda ning küsin, et kas küpsist saaks osta, et supist pole asjagi. Suure seelikuga tädi hüüab, et küpsised on otsas. Surun end nõutult prao vahelt taaskord õue. Kuid mõne hetke pärast väljub samast praost kohalik neiu küpsistega?! Niisiis – mulle vaatab vastu minuni seni vaid kuulujuttude vormis teada olnud tõde – kohalikud on alati kohalike poolt ning gringosid eriti sallita. Niisiis – küpsised ning joogid on vaid kohalikele. Kuna blond kihar ja kaamera tõmbab tõsiste ning altkulmu põrnitsevate külameeste tähelepanu justkui magnetiga ning teepervel on veel tossamas plahvatuste hunnikud, siis otsustame igaks juhuks meie veidi eemal seisvasse varjupaika ehk bussi tagasi minna.

Täiesti arusaamatu on aga, et külamehed lihtsalt seisavad, omavalitsuse mehed on ikka veel pantvangis ning politseid ei ole ning ei tulegi ning justkui mitte ühtegi märki ei ole, et asi võiks kunagi mingi lahenduse poole liikuda?! Kas see on Lõuna-Ameerika viis läbirääkimisi pidada? Müstika. Tukastan, et aeg kiiremini läheks. Kui tõusen on laekunud uus info, et peame niikaua ootama, kuni kõrgemad ametnikud 1,5 tunni kaugusel asuvast suuremast linnast kohale jõuavad. Päike on taevasse tõusnud ning buss hakkab sulama. Vähemalt soe hakkab. Surume aga rohkem kokalehti niigi punnis põskedesse ning ootame.

Kell 11.13, ehk peale 10 tundi ühe koha peal seismist juhtub ime – bussid hakkavad liikuma!! Kui telefoni levialasse jõuame, siis kuuleme kohalikelt uudiseid, et blokeeringud on igal pool Boliivias, sealhulgas ka La Pazi sisenemisel, sest viimased valimised läinud tõeliselt aia taha ning kohalikud maamehed ei taha tulemustega leppida. Õnneks meie teele siiski rohkem talumehi ei tule ning nii maandume 11 tundi planeeritust hiljem, kuid tervetena ning selleks korraks seiklustest tüdinenutena La Pazis.

Marika

Pildid Uyuni kõrbest ehk Alice’i imedemaa

2010-04-13T16:19:00.017+03:00

Kaevurite linnas

Jälle on villaseid sokke vaja

Kas me sattusime Marsile? Või on see Kuu maastik?! Äkki hoopiski on see osa mõnest suurest kosmose-muinasjutust? On see miraaž või siiski reaalsus?! Ei, see on Uyuni kõrb, mis laiub Boliivia lõunaosas Eestimaa suurusel alal. See on imedemaa...

Valgus soolatoosis

Kõik on valge. Lausa silmipimestavalt valge. Seda valgust tundub olevat kilomeetreid, sellel valgusel ei ole lõppu. On tunne, et kui nüüd ükskõik mis suunas minema hakata, siis jõuaks lõpmatusse või pigem muutuks ise lõpmatuseks.

Meenub Matrixi film, kus Morfius üleni valges ruumitus ruumis/olekus selgitab Neole, et tegelik reaalsus on tühjus ning meie mõistes reaalsus on tegelikult illusioon. Matrixi filmi stsenaariumist rebib mind välja ebareaalselt kriiskavalt sinine taevas, mis on selles lõputuses ainuke side reaalsusega või siis pigem illusiooniga. Jalge all olev valgus krõmpsub nagu Saaremaa jäätee. Surun keele vastu tühjust, kuid see ei naksata külmast, vaid tekib tunne nagu limpsiks soolatoosi.

Soolast maailm

Ühel kaugel-kaugel maal, ühes kauges-kauges külas on kõik tehtud soolast – majad on soolast ning põrandad on soolast ja seinad on soolast. Söögilauad on soolast ning toolid on soolast. Isegi laes rippuvad lambid on soolast. Õhtul tuleb magama heita soolast voodisse ning näha soolaseid unenägusid. Soolaga ümbritsetud akendest välja vaadates avaneb vaade soolaväljadele ning toa nurgas on soolakuhi. Ka hinnad on selles hotellis soolased – eraldi tuleb maksta mitte-soolase duši eest kui ka soolapeldiku paberi eest. Hotelli õhtusöögilt on aga soola pealt kõvasti kokku hoitud – ei kildugi. Toit on mage ja soolatoose soolalaual ei ole?! Aga milleks, kui soola võib kraapida seinaküljest või siis kamaluga kahmata põrandalt.

Kaktuseinimesed

Seitsme maa ja mere taga asub keset kuivanud soolamerd üks saar. Selle saare elanikud on nagu ühe saare elanikud ikka, vahest ehk veidi karvasemad ning torkivama iseloomuga kui näiteks saarlased või hiidlased. Teretan 900 aastast kepiga kaktuse-vanaisa, proovin mitte välja teha armunud miilustavast kaktuse-paarist, kiidan krunniga kaktuse-tädi maja vaadet, ehmatan kaljuveerel kõõluva kaktuse-poisi trikkide peale, teen silma 12 meetrisele sihvakale kaktuse-noormehele ning lehvitan suurte rindadega kaktuse-ema seelikusabas tolknevale kaktuse-beebile. Saarel elavad veel patsidega pontsakas kaktuse-koolitüdruk ning alatasa tülitsev kaktuse-abielupaar. Ühe koopa varjus on oma viimasel puhkehetkel isegi 1200 aastane kaktusemuumia. Ülejäänud kaktusest saareelanikud on tegemas tavalisi igapäevaseid tegemisi – kes on tantsimas, kes kummardamas, kes istumas, kes tikksirgena teisi tervitamas ning kes päikese käes mõnulemas ... Ja nii nad siin elavad – päevast-päeva, ikka ja jälle unistavalt soolakõrbesse vaadates...

1759 realine sõidutee

Kuidas oleks, kui ei oleks tänavaid ning sõiduteid, vaid kõik autod lihtsalt sõidaksid seal kus meeldib ning kasvõi tuhande-seitsmesaja-viiekümne-üheksakesi kõrvuti ja nii kiiresti kui meeldib...? Kes üldse otsustab, et üks tee peab sealt minema, kui võiks ka hoopis teisest kohast minna..? Siinses tühjuses ei ole ette määratud sõiduteid, ise võib valida, kas lähed otse või ringiga või üle mäe või läbi oru. Ei ole „tee“ või „ära tee“ liiklusreegleid ja kiirusepiiranguid. Silmapiirini tühjas kõrbes jookseb kõrvuti sadu ja sadu sõiduteid. Ainult, et... autod on kuhugi kadunud?!

Nii nagu maa peal, nii ka maa all

Kas te olete kunagi maa alla näinud? Mis oleks kui maakoor oleks läbipaistev ning kõik maa sees toimuv ka siit maa pealt jälgitav?! Siin imedemaal, Uyunis, parempoolse mäe taga oleva kolmanda ning seitsmenda mäe vahel, endiselt tühjuses, on läbi klaasist maakoore aimatav maailma sümmeetrilisus. Mäed, mis kõrguvad maapeal, ulatuvad täpselt sama palju maa sisse. Isegi kõik pilved, mis on taevas, on ka maa sees. Kõigil flamingodel on teisikud – igal kahe jalaga flamingol on maa all kahe jalaga paariline ning ilma peadeta flamingodel on maa all ilma peadeta teisikud. Selles lõputus vaikuses ning tühjuses kostab aeg-ajalt flamingode „kriik-kriik“, millele järgneb alumisest peegel-maailmast vastukajana samuti „kriik-kriik“.

Nõiutud elu

Sool muutub kivideks, kivid muutuvad liivaks ja liiv muutub tühjuseks – nii sadu kilomeetreid, ilma ühegi hingeliseta, saatjaks vaid üksikud kuivanud rohutuustid. Kolm päeva järjest on ümberringi jätkuv lõputus - hingetus. Ei, hoopiski on tegu hingestatud hingetusega, sest lähemal vaatlemisel selgub, et see tühjus ei olegi tegelikult tühi, vaid on täis – täis veidi teistsugust elu – kivielu. Nii on puud muutunud kivideks, nii on ümberringi sadasid kivinägusid ja nii on tordid kivistunud ning kellegi mänguklotsidest samuti saanud kivid. Osad kivid on üksi rändama läinud, kuid teised see-eest kollektiivi koondunud. Kui mõnda aega jälgida, siis saab vaatlejale selgeks, et kivide vahel toimub märgikeeles suhtlus – kes näitab teisele südame kuju, kes jällegi oma kivikätega ideaalse ringi moodustanud või linnukuju võtnud. Kes need tegelased kiviks muutis? Kivinõid!?! Sest kedagi teist siin ju ei ela, kui välja arvata ühe kivi all kükitav pika sabaga jänes ning tema läheduses toimetav väike hiir. Või ehk on nemadki nõiutud?!

Seitsme-peaga draakon

„Puhhhh!“, „Pahhhh“, „Siihhhh“ kostab päikesetõusupunasel maastikul. Koduhämaruses on näha, kuidas siit-sealt väikeste küngaste vahelt tõuseb tossupilvi. Kohati on tunne, et maa-all on suur katel, mis täisvõimsusel keeb, sest kõik mulksub ja aurab ja keeb. Või on see hoopiski maa-alla lõksu jäänud suur seitsme peaga draakon, kes nüüd erinevatest avaustest proovib oma viha välja valada ning tuld ja auru purskab?! Julgemad printsid käivad draakonit narritamas ning hüppavad hommikujaheduses läbi kuuma ning susiseva aurupilve.

Millega värvitakse maasikaid ning tomateid?

Kust võtab loodus värvid, et sellega imelisust meie ümber maalida? Kuidas on apelsinid kollased ning tomatid punased? Loomulikult on loodusel omad värvipotid, kuhu sisse aeg ajalt oma pintsel kasta, et meid ümbritsevat ilu kirgaste värvidega turgutada. Rohelise ning punase värvi tünnid on peidetud Uyuni sügavustesse. Kui looduse meister nõude esitab, siis tõuseb tuul ning segab järvevett nii, et selles olev punane planktoni kiiresti punase värvi teeb. Rohelise värviga on hetkel veidi keerulisem, sest Uyunis ei ole oma 2 aastat sadanud ning värvimaterjali napib. Loodan, et Eestimaa kevade jaoks ikkagi piisavalt jätkub.

Kas ma käisin Marsil?!

Kolm päeva Uyuni soola-, kivi- ja liivakõrbe avarustes oli nagu reis Marsile – kummalised maastikud, kummalised olendid, kummalised nägemused ning kummaline tühjus. Kas ma äkki käisingi Marsil?! Ei, Marsil ei saa olla nii imeliselt ilus.. See Alice’i imedemaa on just siin ja praegu igapäev meie oma planeedil. Või siis täpsemalt Uyunis.

Vaata kõiki fotosid siit.

Marika alias Alice Imedemaalt