IRL Põhja-Tallinna osakond

IRL Põhja-Tallinna osakond: Oleme vastu uute elamuplaneeringute algatamisele Merimetsa-Stroomi piirkonnas

noreply@blogger.com (IRL Põhja-Tallinna osakond) — Thu, 30 Jun 2011 10:08:00 +0000

Pressiteade

Isamaa ja Res Publica Liidu Põhja-Tallinna osakond on vastu uute elamuplaneeringute algatamisele, mis puudutavad Merimetsa-Stroomi piirkonda. Tegemist on unikaalse rohealaga, mis on oluline kohalikele ja kogu Tallinna linnale.

Põhja-Tallinna halduskogu liikme Andres Herkeli sõnul tuleb lõpuks panna piir unikaalse roheala täisehitamisele. "Praktiline küsimus on see, kes korrastab metsa ja seisab selle kaitsmise eest. Tänaseni käib palli veeretamine linna ja riigi vahel," ütles Herkel.

Põhja-Tallinna osakond on arvamusel, et planeeringutega on metsa koormus suurenenud maksimaalse piirini, samuti ei ole tagatud metsa piiri säilimine.

"Põhja-Tallinna halduskogus on Merimetsa-Stroomi piirkonna nukra olukorra teemapüstitus üleval. Pärast suve on halduskogul plaanis metsaala kaitset arutada ja anda omapoolsed seisukohad, " lisas Herkel.

IRL Põhja-Tallinna osakonna esimehe Olavi-Jüri Luige sõnul on murettekitav, et linnavõimud pole suutelised pidama dialoogi kohalike elanikega. "Paar aastat tagasi korjas Pelgulinna Selts metsa kaitseks üle 6500 allkirja. Paraku pole selts tänaseni saanud selgeid vastuseid metsa tuleviku kohta. Peame oluliseks kodanike arvamuse kuulamist ja sellega arvestamist".

Luige sõnul jääb mulje, et linna huvi on pigem esindada ärimehi ja mitte arvestada kohalike elanikega. "Sellise suhtumise tagajärjeks on pidevalt rahulolematud kodanikud, kel kaob motivatsioon ümbritsevat linnaruumi hoida," lisas Luik.

Stroomi mets vajab päästmist!

noreply@blogger.com (Külliki Kübarsepp) — Fri, 20 May 2011 19:06:00 +0000

Põhja-Tallinna pärl on Stroomi mets, ametlikult Merimets. See pole üldse kaugel Kesklinnast ja siinsamas on ka Haabersti ning Kristiine, kust käivad tuhanded elanikud metsas ja rannaalal sportimas, pere või sõpradega jalutamas ja loodust nautimas. Stroomi on kui aastaringne kuurort.

Esimene mure on prügi. Peale grillimist või tšillimist jääb olmeprügi inimestest tihti metsa alla maha ja mõned kummaliselt emad mängivad seal hiljem oma lastega. Tekivad ka ulatuslikud prügikolded, milleni 7.mai koristustalgutel ei jõutud.

Prügiprobleemi saab leevendada suurema hulga konteinerite sinna paigutamisega. Loomulikult peame koputama ka endi ja kaaskodanike südametunnistusele, et mõtlematu lagastamine lõpetataks.

Stroomi mets vajab abi, et olla elujõuline ja pakkuda turvalist keskkonda. Ilma abita võib metsa olukord 20-30 aasta pärast nii palju kannatada, et oleme hindamatust väärtusest ilma.

Esimene mure on prügi. Peale grillimist või tšillimist jääb olmeprügi inimestest tihti metsa alla maha ja mõned kummaliselt emad mängivad seal hiljem oma lastega. Tekivad ka ulatuslikud prügikolded, milleni 7.mai koristustalgutel ei jõutud.

Teine suur risk on tuleohtlikkus. Metsa ääres, rannapoolses küljes on mitu grillimiskohta, kus on märgid, et mujal tuld teha ei tohi. Tegelik vajadus lõkkekohtade järele on vähemalt viis korda suurem.

Seega tuleks turvalisi tuletegemise kohti juurde luua. Metsas on lagedaid alasid, kuhu võiks lõkkeplatse teha. Inimesed on harjunud metsalagendikel käima, kuid siis tehakse tuld omaalgatuslikult ja see on ohtlik.

Looduslikult ohustab metsa soostumine. Kraavid on umbes ja ajavad vett üle ka peale väiksemat vihmasadu. See on halb nii metsa tervisele tervikuna kui ka ebameeldiv külastajatele. Kiiremas korras tuleb ka üle vaadata kraavide olukord ning teha kraavivõrgustik korda.

Metsa ja eriti puude tervislik seisund on halb. Metsal puudub pidev hooldaja. 2009. aasta novembrikuu tormikahjustused on siiani näha. Väidan, et see on ohtlik inimestele, eriti lastele. Samuti soodustab see puuhaiguste teket ja levikut.

Stroomi mets vajab kindlasti metsa- või pargivahti, kes oleks oma ala spetsialist. Tema ülesanne peab olema metsa tervisel silma peal hoida ja seda tervendada. Samuti võiks ta korraldada metsaelu turvalisust üldisemalt.

Mureks on ka üldine turvalisus ehk inimeste poolt loodud ohud nagu röövlid, riiukuked, narkomaanid ja „liputajad". Nii tiheda külastatavusega ja laste mängumaaks kujunenud metsas ei tohiks see mingil juhul nii olla.

On noori, kes end metsas "pilve tõmbavad" või täis joovad ning möödujaid hirmutavad. Lihtsalt lusti pärast. On olemas kohti, kus võivad toimuda teismeliste omavahelised võimumängud, toimub füüsiline piinamine jne.

Vaja on politsei ja/või mupo jalgsipatrulli. Ei piisa sellest, et patrullautoga sõidetakse kõvakattega teedel. Metsas on vaja füüsilist kohalolekut. Samuti saaksid eelpoolmainitud organid silma
peal hoida iseeneslike lõkkekohtade tekitajatel.

Endiselt valitseb teadmatus metsa tuleviku suhtes. See on üks päris vana mure nii paljudele kohalikele kui ka naaberlinnaosade inimestele. Põhja-Tallinna üldplaneering näeb ette Põhjaväila läbiehitamist Merimetsast. Pelgulinna Seltsi poolt on kogutud üle 6500 allkirja, et metsa säilimise eest seista. Selget vastust pole keegi saanud.

Kavandatakse ka uut elurajooni praegusele Hipodroomi alale. Uusarendus tõstab metsa koormust veelgi ja nõuab linnale veel enam pingutusi meile olulise roheala säilitamiseks.

Tuleb tulla vastu elanike tahtele, sest nemad maksavad linnale makse ning loovad sellega linnas elamisväärse ja edumeelse keskkonna. Nad vajavad kohta, kus lõõgastuda ja loodust nautida.

Põhjaväila osas on lahendus olemas. See võiks suubuda Sõle tänavale, mis ehitati juba omal ajal nii lai ja varuga laiendada teed nii, et tulevikus saaks välja ehitatud suurtele koormustele vastav suue Haabersti-Paldiski suunas. Eeldus on juba seegi, et liikluskoormus Kopli poolsaare tööstuse juurde ja tagasi on tunduvalt vähenenud võrreldes möödunud aegadega.

Olen tähelepanekud edastanud Tallinna linnapeale ja Põhja-Tallinna linnaosa vanemale ja halduskogu liikmetele. Loodan saada vastused Stroomi metsa majandamise kava kohta ning asutakse peagi tegudele.

Merimets peab säilima ja ta vajab selleks abi. Põhja-Tallinn on tänu metsale unikaalne koht terves Tallinnas. See on väärtus, mida Põhja-Tallinn ja linn peaksid säilitama koostöös arendajate ja kohalike inimestega.

Lugu avaldatud: Delfi, 19.05.2011 (http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/pohja-tallinn/elu/stroomi-mets-vajab-paastmist.d?id=46246837)

Kalamaja tasuline parkimine kohtas ka halduskogu vastuseisu

noreply@blogger.com (Andres Herkel) — Tue, 22 Feb 2011 17:52:00 +0000

Täna olid Tallinna Transpordiameti ja inseneribüroo Stratum esindajad Kalamaja tasulise parkimisala ettepanekuga Põhja-Tallinna halduskogu ees.

Stratumi puhul pani mind sügavalt imestama see, kuidas on võimalik uuringuga kindlaks tehtud eeldustest (päevane parkimistäituvus 34 ja öine 43 protsenti) teha järeldusi tasulise parkimisala kehtestamise poolt. Tõsisemast parkimisprobleemist saab rääkida alles kahekolmandikulise parkimistäituvuse puhul.

Transpordiameti esindaja hr. Siimon andis paljudele küsimustele pisut ebalevaid vastuseid, kuid tõdes lõpuks, et ühtegi otsust pole tehtud. Tema sõnul tuleb otsustada kompleksselt ja tegelikult võib otsus tulla ka algselt pakutule täiesti vastupidine ehk siis tasulise parkimisala tsooni võidakse näiteks Kotzebue tänava ja Põhja puiestee osas õgvendada.

Selle jutu peale ei jäänud üle muud, kui sõnastada halduskogu otsuse ettepanek - tänada Stratumit tehtud töö eest, võtta aluseks Stratumi poolt pakutud arenguvariant nr 1, mille järgi tasulist parkimisala ei laiendata ning väljendada toetust Telliskivi Seltsi tänases avalduses väljendatud seisukohtadele.

Tuleb tõdeda, et Keskerakonna esindajatest viibisid tänasel halduskogu istungil vaid Andrei Birov ja Vladimir Velman. Viimane andis istungi juhtimise üsna kiirelt üle aseesimees Juskele. Vastuseisu tasulise parkimisala ideest loobumisele ei väljendanud keegi.

Elame, näeme – kas kõik lahenebki tänase otsuse järgi või oodatakse ära valimised, et siis rünnak Kalamaja peale uuesti ette võtta. Linn on planeerinud ebamõistlikus summas parkimistulusid ja parkimisala laiendamise ainus idee näibki olevat raha kogumine, mitte liiklusprobleemide lahendamine.

Toetati ka ettepanekut koostada Kalamaja liiklusskeemi planeering.

Autor: Andres Herkel, Põhja-Tallinna halduskogu liige. www.herkel.net

Kalamaja tasulise parkimise argumendid on hapud

noreply@blogger.com (IRL Põhja-Tallinna osakond) — Tue, 15 Feb 2011 12:15:00 +0000

Inseneribüroo Stratum analüüs Kalamaja parkimiskorralduse kohta meenutab mõneti nn. Tagliavini raportit Vene-Georgia sõja kohta. Seda selles mõttes, et ilmselt üritavad erinevad osapooled dokumendis sisalduvaid väiteid enda kasuks tõlgendada. Õieti räägivad väited tasulise parkimisala loomise vastu, aga on üsna läbinähtav, et linnavalitsus üritab kõige kiuste välja lugeda argumendid selle poolt.

Toon esile mõned kujukad tekstinäited uuringust.

„Kuna linna poolt kehtestatud tasuline parkimiskord ei kehti hoovides ja õuedes, siis suureneb otsekohe surve parkida seal. Kuna see aga omakorda mõjutab kohalike elanike elutingimusi ja harjumusi, siis on enamasti ainsaks reaalseks väljapääsuks varustada need suletavate väravate, tõkkepuude ja muude tõkenditega, mis võib olulisel määral kujundada ka asumi elukeskkonda ning väljanägemist. Selles osas võib Kalamaja olukord, tema spetsiifikast lähtuvalt kujuneda isegi keerulisemaks ja valulisemaks kui mõnedes teistes Tallinna asumites, näiteks südalinnas.”

„Samas peab mõistma, et tasulise parkimisala tulud ei kujune eriti suurteks ja olulisteks. See sõltub teataval määral küll parkimiskorralduse detailidest, eelkõige elanike parkimisele tehtavatest soodustustest, kuid samas on ka hädavajalik, et laiendatud parkimisalal toimiks tõhus kontroll, ilma milleta oleks see mõttetu, kuid mis samas nõuab ka kulutusi.”

„On arusaadav, et praegune parkimiskorraldus avaldab teatavat mõju nii tänavate läbilaskevõimele, eriti talvisel perioodil, mil tänavaruum on lume tõttu üsna napp. On mõnevõrra subjektiivne hinnata, kas selline olukord avaldab märgatavat mõju liikluskoormuste jagunemisele asumis. Pigem on töö autorid seisukohal, et see mõju on üsna tagasihoidlik, sest tänavate funktsionaalsusest tulenevalt, ei ole suures osas tegemist transiitliikluseks mõeldud tänavatega, vaid pigem pakuvad need ligipääsuvõimalust hoonetele.”

„Tervikuna ei ole praegu (s.o. 2010. aasta sügisel) terves Kalamaja asumis täheldatavad niivõrd olulised parkimisprobleemid, mis võiksid tuleneda tervikuna parkimiskohtade vähesusest. /---/ Uuring ei kinnitanud hüpoteesi, et päevasel ajal tekitavad Kalamaja tänavatel probleeme mitte-Kalamaja elanikest parkijad, kes näevad seal võimalust vältida Kesklinna tasulise parkimisala krõbedaid tariife.”

„Seega saab peamiseks tasulise parkimiskorra kehtestamise eesmärgiks olla ikkagi parkimise korraldamine ja kontroll ning tasu kogumine.”

„Uuring näitas, et olemasolevas olukorras on parkivatel sõidukitel kahesugune, mõneti erinev mõju. Ühest küljest kujutavad parkivad sõidukid teatud määral liiklust rahustavaid „vahendeid“. Neil tänavatel ja ajahetkedel, kus parkivaid sõidukeid on vähem, suurenevad ka sõidukiirused ja seega ka võimaliku liiklusõnnetuse tagajärjed.”

Novembris tehtud uuringu arvandmed ütlevad, et päevane parkimiskoormus on 34 protsenti ja õhtune koormus 43 protsenti. Sellise koormuse puhul ei saa tegelikult parkimisprobleemist kõneleda.

Seda kõike lugedes tekib küsimus, kuidas ometi saab siit lähtudes esitada soovituse, et tasuline parkimisala on vajalik. Kõik räägib justkui vastupidise järelduse kasuks.

Probleemi võti on see, et Tallinna eelarvesse on parkimistulusid planeeritud mitme miljoni võrra rohkem, kui on praegustes tingimustes võimalik kokku koguda. Transpordiameti korraldatud konkurss parkimise operaatorteenuse osutamiseks aastatel 2011-2014 on seni läbi kukkunud, sest nõue parkimisraha kogumiseks on ebamõistlikult kõrge.

Kui korrata algul toodud paralleeli Vene-Georgia sõjaga, siis käitub linnavalitsus kahtlemata kui agressor ehk teisisõnu – Venemaa. Kalamajalt nõutakse kestvat koormist ehk linnaeelarvesse kirjutatud puudujäägi kinnimaksmist. Või leidub mõnel linnaametlikul mehisust see jant lõpetada ja öelda, et eelarves puuduv raha on raisatud hoopis Tallinna telekanali ja muude tarbetute tegevuste peale?

Autor: Andres Herkel, Põhja-Tallinna halduskogu liige

Pakosta: Lumi ja linn ja Soo tänav 34

noreply@blogger.com (IRL Põhja-Tallinna osakond) — Wed, 05 Jan 2011 13:40:00 +0000

Planeeringutes nõutakse äranäitamist, kuhu panna autod ja kuhu voolab vihmavesi. Aga lumi? Ma pole näinud viimastel aegadel ühtegi linnaplaneeringut, mis lumist kliimat mainiks. Ehk on aeg käes nii mõtlemise kui planeerimise muutusteks?

Linnaplaneerimises, eriti detailplaneeringutes tuleb kasuks, kui läbi on mõeldud ruumi kasutamine iga ilmaga. Kuidas saavad inimesed teha oma elu mõnusamaks kuumal suvepäeval? Vanasti planeeriti majad ilmakaarte suhtes nii, et suvel saaks ruume kergesti tuulutada ja päike liiga ei teeks ka põhjaküljes asuvale sahvrile, ning et rõdud jääksid küütleva pealelõunapäikese meelevalda. Talvisele lumele planeeriti linnaruumis kohad, kuhu see tõsta. Aga tänapäeval? "Lumi ja linn" võiks olla urbanistide, linnaplaneerijate, linnamaastiklaste, haljastajate ning arhitektide magistritöö teema, sest lumi on akadeemilistes ringkondades enam unustusse vajunud kui marksistlik filosoofia. Ehitusnormid reguleerivad küll lumekoormust, aga planeeringus ja ehitusprojekti asendiplaanil ei pea näitama, kuhu lund panna. Sõna "põhjamaa" ei seostu eesti keeles enam lumega, vaid poliitikaga. Aga lumi on ennast meelde tuletanud, ja nagu kliimaprofessorid ütlevad, paarikümneks talveks.

Järgnevalt panen siia laiemaks tutvumiseks ühe konkreetse näite, mis mõjutab tegelikult kõiki inimesi, kes Kalamajas elavad või kes sealt Soo tänavat pidi läbi sõidavad. Selle on kirja pannud arhitekt Jaan Sotter ning lugu ilmus Postimehe lugejakirjade rubriigis veidi toimetatud kujul. Siinkohal seesama lugu autori loal veelkord, toimetamata kujul (loe siit). Head lugejad, mida teie arvate?

Autor: Liisa Pakosta, Kalamaja elanik

Herkel: Põhja-Tallinn 2010 ja edasi

noreply@blogger.com (IRL Põhja-Tallinna osakond) — Thu, 30 Dec 2010 13:32:00 +0000

Mõtisklus poliitikast ja kodanikuühiskonnast

Mind seob Põhja-Tallinnaga pea pool elu ja hulk kogemusi. Esimene suurem linnaosale suunatud algatus oli allkirjade kogumine Bekkeri naftasadama vastu ja siis tuli peagi koos Pelgulinna Seltsiga veetud aktsioon Stroomi parkmetsa kaitseks.

Bekkerisse naftasadamat ei tulnud ja Stroomi mets on alles, ehkki linna üldplaneering näeb endiselt ette autotee rajamise läbi metsa. Tõsi, lähiaastatel see kava ilmselt käiku ei lähe.

Aga miks heietada vanust asjust, lahkuv 2010. aasta vajab kokkuvõtmist. Põhja-Tallinnas on palju rõõmustavat. Eeskätt on Kalamaja ja Pelgulinna puitasumites keema löönud iselaadselt ergas elu, mis annab märku soovist hoida miljööväärtuslikku keskkonda ja üheskoos midagi ära teha.

Ärkav kodanikuühiskond võtab üha enam enda kanda need rollid ja ülesanded, millega linnavalitsus ja volikogu poliitikud ei ole siiani toime tulnud. Võtame planeeringute menetlemise. Varem saatis seda tihti „ebakompetentne üksmeel” ja kodanike sekkumatus. Nüüd saadab seda Telliskivi Selts ning miljööteadlike ehitusmääruste olemasolu. Seltsi esindaja on nüüd ka halduskogu maakomisjonis.

Põhja-Tallinna üldplaneering annab ainet mõtisklemiseks. Millist linna me tahame? Aastaid kestnud industriaalne arenguversioon on nüüd muutunud kinnisvaraomanike unistuseks tiheasustatud city’st. Jutud Paljassaare täitmisest kõrghoonetega, Sitsimäe tornist, aga ka Merimetsa ja Hipodroomi arendustest või Balti jaama turu täiehitamisest on selle mõtteviisi viljad.

Kuid kust tulevad Põhja-Tallinna mitmed kümned tuhanded uued elanikud? Sellist kasvu ei eelda Eesti demograafiline seis, samuti ei oota me suurt immigratsioonilainet. Minu arust on just praegu õige aeg saavutada murrang mõtteviisis.

Põhja-Tallinn on säästlik, miljööväärtuslik elukeskkond. Siin on hinnalised vanad puitasumid, mida piirab mitte üleliia tihe kortermajade vöönd. Kopli kaubajaama kasutus on vähenenud sedavõrd, et sellest võib tulevikus saada Pelgulinna ja Kalamaja ühendav roheala. Ka Paljassaar ja Stroomi mets tuleb korda teha ning uushoonestusele seada realistlikud piirid. Kõige loomulikum elanike juurdekasv on see, et siia asunud noortel peredel on lapsed.

Seni on kodanikuinitsiatiiv olnud kaitseasendis ja tõrjunud ülepaisutatud projekte. Nüüd tuleb anda visioon rohelisest linnaosast, et lõpeks õhulosside ehitamine.

Kuid siin tekib järgmine küsimus: milline on poliitiline võimekus nende eesmärkide saavutamiseks? Asumiseltsid määratlevad end mõistetavalt mittepoliitiliste organisatsioonidena. Samas on mitmed erakonnad ja poliitikud olnud huvitatud koostööst, kuid kindlasti ka Telliskivi Seltsi ümber tekkinud aupaistest. Kõrvale on jäänud ehk üksnes Keskerakond. Kummati on aga just nendel kõige enam mandaate linnavolikogus – tõsi, mitte tänu Kalamaja ja Pelgulinna, vaid pigem tänu Kopli ja Pelguranna häältele.

Järelikult ei ole asumiseltside hääle kuulda võtmine kuidagi tagatud. Toon näite. Linnavalitsus tuli 2010. aasta kevadel ootamatult välja kavaga muuta Kalamaja tasuliseks parkimisalaks. Kodanikuinitsiatiiv peatas selle, aga mitte tänu linnavalitsuse mõistvale suhtumisele, vaid sellepärast, et probleemile koondus üle-eestiline tähelepanu ja jant muutus piinlikuks. Uue meedia võimaluste kasutamine ning facebook’is kiirelt liitunud kahe ja poole tuhande liikmeline infokeskkond oli midagi, millega võimupoliitikud ei arvestanud. Lisaks hakkasid kohalikud elanikud ise majast majja küsitlust korraldama. Ja see tõi murrangu.

Kõige praktilisem küsimus on see, kuidas saavutada tark dialoog. Kui kodanikuinitsiatiiv poliitika rolle üle võtab, siis on see tervitatav ning vastab poliitika olemuslikule mõttele. Ta ei saa seda teha üksnes eitusega ja millegi vastu allkirju kogudes – seda on Põhja-Tallinnas korduvalt tehtud –, vaid eeskätt positiivse programmiga. Teiselt poolt peab poliitiline tasand vastu tulema, et olla sellise programmi jaoks mõistev ja avatud.

Lõpuks on just vabatahtlik tegevus see, mis ühiskonda kõige paremini edasi viib. See on kõige odavam ja samas tagab inimeste omavaheline suhtlus igas mõttes turvalisema elukeskkonna. Ja seda me tahame!

Autor: Andres Herkel, Põhja-Tallinna halduskogu liige

Kerbo: Linnamaffia

noreply@blogger.com (IRL Põhja-Tallinna osakond) — Wed, 22 Dec 2010 13:35:00 +0000

Käes on küll pühade ja rahu aeg, kuid seda perioodi varjutavad erinevad hämarad sündmused linna asjaajamise ja linnapea endaga.

Käesoleval hetkel on Tallinna linnapea endast maalimas pilti kui väikesest lapsest, keda on julmalt ära kasutatud. Teda õhutati kõnelusi rahaküsimiseks Venemaalt. Kes õhutas? Väita, et seda tegi KAPO, on täielik absurd. Sest Savisaar ei ole rumal mees. Küsimus on vaid selles, kes on praeguses loos peamised niiditõmbajad ja jääb mulje, et need tegelased pole pärit mitte tavapärasest vastasleerist.

Edgari enesega seotud skandaal pole aga ainus viimase aja mõrusid sündmusi. Talve ootamatu (taas kord!) tulekuga ei ole suudetud piisavalt hästi toime tulla hiiglase kasvu lumekuhjadega. Need kuhjad varjavad paiguti nähtavust ülekäigukohtadel, takistavad ühistranspordi normaalset liiklemist (Tööstuse tänav!) ja tekitavad peavalu ja ilmselt ka muid valusid inimestele, kes aina suuremate kuhjade otsa uut lund loopima peavad.

Sügisel toimus Põhja-Tallinnas hästi korraldatud lehekoristuskampaania. Minu hinnangul oleks praegu sobilik olnud sarnane lumekoristuskampaania. Ühistud-majaomanikud ajavad oma suured kuhjad kokku, teatavad neist, ja kindlaks määratud päeval viiks linna korraldatud transport need järgemööda ära. Selle asemel et sarnast koostööd korraldada, mille teavituses oleks võinud osaleda ka Telliskivi Selts, ähvardati inimesi, et hakatakse autosid teisaldama. Ehk siis täiesti oskamatu viis asju ajada.

Tööstuse tänaval aga toimub teisigi veidraid asju – kerkivad liiklusmärgid, mille kohta Transpordiametil pole pärast ei kippu ega kõppu kosta ning venitatakse vastamistähtaegadega korteriühistu järelepärimistele ja esitatud vaidele. Loodetakse, et ilmselt ei lähe ühistu kohtusse. Et Eesti inimene taas kord vaikib ja lepib sellega, et kott pähe tõmmatakse.

Samuti ei ole midagi kuulda Kalamaja parkimisuuringust.

Kas selline on linnajuhtimine, mida me oleme oma häältega valimistel tahtnud? Tallinna linnas on tekkinud olukord, kus kuhugi pole kaevata ühegi halva otsuse peale, sest igal pool on ees keskerakondlane, kel on suurepärane ringkaitse säilitamaks oma sooje kohti juhatustes. See ei ole normaalne asjaajamine, mis teeniks linnaelanike huve.

Loodan, et linnapea umbusaldamine linnavolikogus läheb läbi. Ja et omakorda õpiksid valijad, et tuleb minna valima, et mõjutada ühiskonda. Ja miks mitte ise valimistel kandideerida?

Rohkem tegutsemisjulgust uueks aastaks, muutused saavad alguse meist endist!

Autor: Brit Kerbo, Kalamaja elanik

Herkel: Savisaar horisontaalis ja vertikaalis

noreply@blogger.com (IRL Põhja-Tallinna osakond) — Wed, 22 Dec 2010 09:39:00 +0000

Savisaare tegu on äärmiselt vastik, kuid mitte ootamatu.

Kui E. Savisaare ja Keskerakonna valimiskäitumine vertikaalsele ajateljele jaotada, siis on seda alati iseloomustanud piiride kompimine, köietants lubatu ja lubamatu piiril ning näkkuirvitamine ühiskonnas eetikanorme tähtsaks pidavale seltskonnale.

Varasemates kampaaniates kaitses poksikinnastatud E. Savisaar oma valijate õigusi ning põrnitses tallinlasi hiigelsuurtelt välireklaamiplakatitelt, et nood end tema pilgu all putukatena tunneksid. Kust ja mis meetoditega raha tuli, ei tea, aga ikka paistis seda konservatiivsegi kokkuarvestamise korral enam kasutuses olevat kui avalikkusele öeldi.

Ajalukku läksid 2005. aasta kohalikud valimised, kui tuldi välja K-kohukesega, murdes nii selleks ajaks erakondadele kehtestatud välireklaami keeldu. Kõik said aru, et kohukese ja Keskerakonna logod on sarnased, aga sinnapaika see õiguslikus mõttes jäi. E. Savisaar üksnes nautis talle skandaaliga osaks saanud tähelepanu. Kõlama jäi signaal: ma võin kõike, ükski piirang Keskerakonna jaoks Eesti ühiskonnas ei kehti.

Sama kordus reljeefselt 2009. aasta kohalikel valimistel. Seekord pärssis Keskerakonda välireklaami keelu kõrval ka rahaliste vahendite nappus. Selles olukorras võeti häbenematult kasutusele administratiivressurss ehk rahva raha. Tallinna linn reklaamis E. Savisaare poolt jagatavaid küttepuid ja kartuleid. Rootsis poleks tõenäoliselt nii käituva erakonna poolt hääletatud, aga Lasnamäel hääletati ja pealegi suurearvuliselt.

Keskerakonna kampaaniates kasutatud raha tegelik hulk ja päritolu on varemgi paljusid kukalt kratsima pannud. E. Savisaare meetodid on õõnestanud ühiskonna arusaamist headest tavadest. Nüüd, Venemaalt rahakerjamisega vahele jäädes, on mindud oluliselt kaugemale. Tegemist on Eesti julgeolekut ja rahvuslikke alusväärtusi kõigutava sündmusega.

Kuid asetagem E. Savisaare tegevus korraks n.-ö. horisontaalteljele, vaadeldes Vene mõju avaldumist kogu endise Nõukogude Liidu ruumis. Enamikus riikides on see äärmiselt selge ning mõjutab või on enamasti mõjutanud maa juhtkonda. Erandid on Eesti, Läti, Leedu ja alates 2004. aastast Georgia.

Kas mäletame Leedu presidenti Rolandas Paksast? Ta tuli võimule 2003. aasta talvel ja lahkus järgmise aasta kevadel pärast äärmiselt kurnavat sisepoliitilist kriisi. Ei meenu ükski teine Euroopa riigipea, kes oleks lahkunud parlamendis avaldatud umbusaldusega. Ja milles Paksast süüdistati? Tema valimiskampaaniat oli rahastanud Borissovi-nimeline mees, kel nähti seoseid Vene maffiaga. Paksas andis Borissovile põhiseadusvastaselt kodakondsuse. Paksase kampaaniat juhtinud PR-firmal nähti seoseid Vene luurega. Ja nii edasi. Kummati selgub, et Savisaar küsis venelastelt mitu korda rohkem kui Paksas kunagi sai.

Rääkida võiks ka kunagisest Leedu ministrist Uspaskihhist, aga ka transiidiäri hävitavast mõjust Läti sisepoliitikale ning Ventspilsi endise linnapea Aivars Lembersi puhul üleval olnud süüdistustest.

Savisaar jäi vahele enne, kui Vene raha kohale jõudis. Võib-olla tahtnuks Vene eriteenistused endale osavamat ja paremat mõjuagenti Eestis, aga nüüd läks viltu. Pole aga kahtlust, et katsed Eesti sisepoliitikat mõjutada on algusest saati kestnud ja jätkuvad ka tulevikus. Isegi pärast seda, kui KAPO ülevaates kirjeldatud E. Savisaar poliitikast lahkub.

Autor: Andres Herkel, Põhja-Tallinna halduskogu liige

Sotter: LINNAPLANEERIJAD ON UNUSTANUD, ET TALLINNAS SAJAB TALVEL LUND

noreply@blogger.com (IRL Põhja-Tallinna osakond) — Sat, 18 Dec 2010 13:35:00 +0000

Tallinna Linnaplaneerimisamet on unustanud lume olemasolu ja saadab kooskõlastusringile detailplaneeringuid, kus isegi magistraaltänavatel ei ole lume koristamiseks ja ladustamiseks kohta ette nähtud.

Näiteks peamisel kesklinnast Koplisse suunduval magistraalil, Soo tänaval, kus juba vähemalt 80 aastat tagasi kehtestati põhjaküljele uus 5m võrra taanduv autodeajastu ehitusjoon, kavatseb Linnaplaneerimisamet tuua Soo 34 krundil ehitusjoone tagasi tänavaserva.

Nähes ette hobuste asendumist mootorsõidukitega kavatseti Soo tänav järk-järgult ehitada Telliskivi ja Heina tänavate sarnaseks ühepoolseks puiesteeks, kus lumekoristuseks on piisavalt lai haljasriba. Sarnaselt on kavandatud ka Soo 36 juurest hargnev Uus-Kalamaja tänav.

Eesti ajal jõuti uue ehitusjoone järgi hoonestada Soo tänava kaks krunti Soo 42 ja 28. Soo 40/Uus-Kalamaja suvemõisa tüüpi hoone (hävinud) ehitati juba 19.saj. tänavaist eemale. Ka nõukogude ajal Soo 30 ehitusel jälgiti uut ehitusjoont. Mitmesajameetrisel lõigul Soo t. 28 ja 42 vahel on vanal tänavaäärsel ehitusjoonel säilinud vaid kaks vana hoonet, ühel neist juba õhuvahetust takistavad plastaknad ees ja kindlasti on seened sellegi varsti nahka pistnud. Seega on selle tänavalõigu kunagisest 19.saj. miljööst alles vaid riismed.

Loomulikult soovivad krundi hoonestajad saavutada võimalikult suurt ehitusmahtu. Kinnisvaraarendusest loodetav tulu sõltub ju otseselt lubatud ehitusmahust, mis omakorda sõltub ehitusjoone asukohast. Seetõttu ongi arendaja haaranud kinni võimalusest just tänavakoridori ennemuistset ahtust erakordseks "miljööväärtuseks"nimetada.

Eks ta naljakas ole kui ehtsa algupärase arhitektuuri lammutamist ja asendamist uue suurema kaasaegse hoonega "miljöö säilitamiseks" nimetatakse. Asi on muidugi üsna lihtne: Soo 34 krundiomanike erahuvidele kavatsetakse ohvriks tuua terve puiestee arendamine. Kui kavakohaselt valmis ehitatud puiesteel piirduks lumekoristus sõiduteelt lume haljasribale või jalgrattateele sahkamisega, siis vanaaegsel kitsal tänaval tuleb lumi sõiduteelt ära vedada ja see läheb aasta-aastalt üha kallimaks.

Ilma haljasribadeta tänavatel tuleb maksumaksjal tasuda tegelikult ka kõnniteedelt pärit lume äraveo eest, sest kojamehed lükkavad selle salaja tänavale. Heakorra eeskirjade kohaselt lund läbi värava oma krundi taganurka kelgutada on ju erakordselt vaevarikas ja ise ausalt äravedu korraldada on väga kulukas. Täna kulub Tallinnas lume äraveole pool miljonit krooni päevas ja sahkamisele teine pool miljonit.

Nagu öeldud, jääks kavakohaselt moderniseeritud tänavatel kogu äraveo raha alles, sest haljasribale sahatud lumi võib seal kevade sula oodata. Kuid linnaplaneerijad kujutlevad, et Tallinna talvistel tänavatel kappavad hobused ja eeslid ning sahisevad saanid-reed ja pole mingeid parkivaid sõidukeid. Seetõttu pole ohus mitte ainult Soo tänava puiesteena väljaehitamise kava, vaid kümned teised sarnased tänavate kaasajastamise kavad.

Kas vaatame tuimalt pealt ja maksame kinni?

Autor: Jaan Sotter, arhitekt ja muinsuskaitsja Kalamajast
Artikkel avaldunud: Postimees, 17.12.2010

Üleskutse: osale küsitlusel Põhja-Tallinna kohta

noreply@blogger.com (IRL Põhja-Tallinna osakond) — Wed, 15 Dec 2010 09:50:00 +0000

Oleme ajaveebis avanud küsitluse välja selgitamaks - mis on linnaosas hästi ja mida oleks vaja esimesel võimalusel ära teha.

Avaldage oma arvamusi ja mõtteid kasvõi selle sama üleskutse all kommenteerides. Või saates kirja pohjatallinn.irl@gmail.com.

Küsitlus on üleval kuni 22.detsembrini!

KUTSE jõuluüritusele

noreply@blogger.com (IRL Põhja-Tallinna osakond) — Thu, 09 Dec 2010 09:01:00 +0000

Head Põhja-Tallinna ja Haabersti osakondade liikmed,

Aastaring on taaskord täis saamas. Aeg koguneda, et lõppeval aastal toimunut veidi pidulikumas õhkkonnas kokku võtta. Samas kiikame ka tulevikku, Uus aasta algab aktiivse valimiskampaaniaga, kus osakonna panus erakonnale on väga oluline.

Kohtume jõululaua taga 19.detsemberil kell 16.00 Al Mare Grillis (Vabaõhumuuseumi tee 3/ Mõisa tn. 4; kaubanduskeskuse kõrval oleva Audi märgiga musta tornmaja esimesel korrusel).

Jõulumeeleolu loob erakonna esimees Mart Laar. Loodame kohtuda ka kõikide meie valimisringkonna kandidaatidega.

Osavõtutasu on 50 krooni inimese kohta. Palun raha üle kanda 16.detsembriks:
Andres Luus
1104163169
Selgitusse märkide osale(te) nimi.

Lisainfo ja registreerimine: Andres Luus (55601703, andres.luus@irl.ee)

Peatse kohtumiseni,

Jaanus Ojangu
Haabersti osakonna esimees

Külliki Kübarsepp
Põhja-Tallinna osakonna aseesimees

Lisaks:

Tallinnas registreeritud üritused SIIN.

IRL üritused SIIN

Sündmused Põhja-Tallinnas

noreply@blogger.com (Külliki Kübarsepp) — Mon, 29 Nov 2010 09:36:00 +0000

Sündmus: Sina? Jalgratas? Auto? Miljöö?
Aeg: 30. november kell 18.00

Koht: Kalamaja Põhikool, Vabriku 18
Lisateave: Elad Sa Kalamajas, Pelgulinnas või muus pealinna miljööväärtuslikus asumis ning soovid, et Sinu kodukandis oleks mõnus ja turvaline liigelda? Kui nii, siis löö kaasa Telliskivi Seltsi liiklusfoorumitel „Sina? Jalgratas? Auto? Miljöö?“. Just neil kuulame Eestis ja mujal tuntud asjatundjaid ning püüame üheskoos leida teostatavaid lahendusi Sinu ja meie kõigi liiklusmuredele.

Esimesel foorumil ettekannetega esinevad:
* Tõnis Savi - ...AutoTalinn.
Tõnis lõpetas 2010 selle uurimusega arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala.
* Dago Antov - Linnaliikluse korraldamine. Kogemusi Eestist ja mujalt.
Dago on liiklusprobleemidega tegeleva inseneribüroo Stratum juhataja.
* Kadri Klementi - Tänav. Tallinna Linnaruumi olevikust ja tulevikust.
Kadri lõpetas 2010 selle uurimusega linnamaastike eriala.
* Mari Jüssi - Liikluse rahustamise viisid.
Mari töötab säästva transpordi spetsialistina Säästva Eesti Instituudis.

Peale ettekandeid arutelu, millest loodetavasti koorub välja mõtteid ka Põhja-Tallinna arengukava ja üldplaneeringu jaoks.

Tule ise ja kutsu naaber kaasa!

Sündmus: IRL Haabersti ja Põhja-Tallinna osakonna jõuluüritus
Aeg: 19.detsember kell 16.00
Koht: Täpsustamisel

Lisaks:
Tallinnas registreeritud üritused SIIN.
IRL üritused SIIN

Sündmused Põhja-Tallinnas

noreply@blogger.com (IRL Põhja-Tallinna osakond) — Tue, 12 Oct 2010 08:42:00 +0000

Sündmus: Põhja-Tallinna Üldplaneeringu avalik arutelu
Aeg: 14. oktoobril kell 17.00
Koht: Kalamaja põhikooli aulas
Materjalid: http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Pohja-Tallinna-linnaosa-uldplaneering või http://www.telliskiviselts.info/pohja-tallinna-ueldplaneeringLisainfo: Üldplaneeringu eesmärgiks on paika panna Põhja-Tallinna territooriumi edasine ruumiline areng ning selle kasutamise põhimõtted ja kohalike inimeste aktiivne osalemine on hea arengu kava eelduseks.

Sündmus: IRL Haabersti osakonna koosolek
Aeg: 20.oktooberil kell 18:00
Koht: toitlustuskoht Kaktus (Ehitajate tee 109)
Külaline: IRL volikogu esimees ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Teema: toiduainete hinnatõusud ja Euroopa Liidu põllumajandustoetused Eestis.
Lisainfo: Jaanus Ojangu (5028390, jaanus.ojangu@gmail.com)

Sündmus: Hipodroomi detailplaneeringu uus avalikustamine
Aeg: 30. september - 28. oktoober
Koht: Põhja-Tallinna Linnaosavalitsuses (Niine 2)
Materjalid: Telliskivi vastava kodulehe all leiad kõik vajalikud materjalid - http://www.telliskiviselts.info/vaeidame-vastu-hipodroomi-detailplaneeringule
Lisainfo: Hipodroomi detailplaneeringu uus toimub avalikustamine, kuna eelmise ajal ei saadetud nõuetekohaseid kutseid kõigile osapooltele.

Sündmus: IRL Põhja-Tallinna osakonna jõulupidu
Aeg: 2. detsembril kell 18:00
Koht: täpsustamisel.

Lisaks:
Tallinnas registreeritud üritused SIIN.
IRL üritused SIIN.

Kalamaja prügila on lõputu

noreply@blogger.com (Külliki Kübarsepp) — Thu, 07 Oct 2010 13:44:00 +0000

Käes on sügis. Varsti möödub aasta, kui Kalaranna tänavalt koristati suur prügikolle (pilte näed siit). Olin lausa rabatud, et Vanalinna külje all on selline hoolimatus võimalik. Eeskätt on see hoolimatus maaomaniku ja linnavõimu poolt.

Pärast läinudsügist koristusaktsiooni olen Pro Kapitali alal endiselt silma peal hoidnud. Tänavu mais tuli appi ka Tallinn 2011 oma noorte meeskonnaga, et korrastada tulevast Kultuurikilomeetrit (pilte näed siit). Osales ka väike seltskond Pro Kapitalist, mille esindaja oma kõnes väljendas tugevat pahameelt probleemi tõstatajate üle. Nende jaokstundus olukord normaalne.

Ja midagi pole muutunud (vaata videot siit). Enam kui pool aastat hiljem, pärast viimast suuremat koristusaktsiooni, on prügimägi endiselt olemas. Asukoht on küll paarkümmend meetrit nihkunud Patarei vangla suunas, kuid siiski on prahilasu taas olemas ja kasvamas.

Tekkinud on järgmised küsimused:

Kas Tallinna Keskkonnaamet on vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale teostanud kontrolli eeskirja täitmise kohta? Jäätmehoolduseeskiri esitab mitmeid eesmärke, millest rõhutaksin: "säilitada puhas ja tervislik elukeskkond";

Kuidas on prahi mahapanekuga seotud väärtegusid menetletud? See peaks olema MUPO ülesanne;

Kas linnaosavalitsus on kõneallolevat Kalaranna tänavat kontrollinud ning kas on täheldatud rikkumisi?

Väidan, et Kalaranna prügila seab ohtu nii tervise kui keskkonna. Tegemist on aktiivselt külastavtaa alaga. Käiakse jalutamas, nautlemas merd ning vaba aega veetmas. Laiuva prügi sortiment, nagu fotodelt näha võib, on väga mitmekesine.

Eile saatsin analoogse sisuga kirja Tallinna linnavolikogule ja MUPOle. Tarmo Kruusimäe esitaks ka arupärimise Tallinna linnavolikogus.

Jään põnevusega vastuseid ootama.

IRL: Kultuurikilomeeter hakkab läbima prügimäge

noreply@blogger.com (IRL Põhja-Tallinna osakond) — Thu, 07 Oct 2010 12:48:00 +0000

Pressiteade

Tallinna linnavolikogu liikme Tarmo Kruusimäe (IRL) sõnul hakkab kultuuripealinna raames plaanitud kultuurikilomeeter läbima prügimäge.

„Linnaisadel oleks aeg minna väikesele jalutuskäigule enda tulevasel kultuurikilomeetril, et näha, mis olukord valitseb Kalaranna kinnistu ligi 60 000 ruutmeetri suurusel Pro Kapital Eesti ASle kuuluval maaalal. Võib-olla kultuuripealinna läbiviijad ei teagi, et plaanitava kultuurikilomeetri ümbrus on hiiglaslik omavoliline prügimägi,“ sõnas Kruusimäe, „või ehk plaanibki linn kultuuriprojektile läheneda uudselt, näidates Tallinna tavapärasest natuke teise külje alt.“

Kruusimäe sõnul on Kalaranna kinnistu olnud murekohaks juba aastaid ning linnaelanikud on probleemile ka korduvalt tähelepanu juhtinud. „Viimase aasta jooksul on Kalaranna kinnistul korraldatud kaks suuremat koristusaktsiooni. Tulemus on olnud aga pea nullilähedane, sest prügi tuuakse tänaseni juurde ja keegi selle takistamiseks midagi ette võetud ei ole,“ ütles Kruusimäe.

Tallinna jäätmehoolduseeskirja alusel tuleb linnal tagada puhas ja tervislik elukeskkond ning vähendada jäätmete kogust. Eeskirja järgimist peaks teostama Munitsipaalpolitsei.

Selguse saamiseks annab Tarmo Kruusimäe tänasel linnavolikogu istungil volikogu menetlusse vastava arupärimise Kalaranna kinnistu olmeprobleemide kohta.

Video kalaranna ala olukorrast: http://www.youtube.com/watch?v=E16YfGzIycU (video autor IRLi liige Külliki Kübarsepp)

Sündmused Põhja-Tallinnas

noreply@blogger.com (IRL Põhja-Tallinna osakond) — Mon, 04 Oct 2010 06:22:00 +0000

· Sündmus: Pannkoogihommik koos üldplaneeringu eelaruteluga
Aeg: 9. oktoobril kell 10-13
Koht: Tetermanni majas (Kalju ja Soo tn nurgal Kalju koguduse maja)
Materjalid: Seltsi esialgsed seisukohad ja materjalid saadaval: http://www.telliskiviselts.info/pohja-tallinna-ueldplaneering
Lisainfo: Telliskivi Selts korraldab Pannkoogihommikul Põhja-Tallinna üldplaneeringu eelarutelu. Osaleda võib igaüks.

· Sündmus: Põhja-Tallinna Üldplaneeringu avalik arutelu
Aeg: 14. oktoobril kell 17.00
Koht: Kalamaja põhikooli aulas
Materjalid: http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Pohja-Tallinna-linnaosa-uldplaneering või http://www.telliskiviselts.info/pohja-tallinna-ueldplaneering
Lisainfo: Üldplaneeringu eesmärgiks on paika panna Põhja-Tallinna territooriumi edasine ruumiline areng ning selle kasutamise põhimõtted ja kohalike inimeste aktiivne osalemine on hea arengu kava eelduseks.

· Sündmus: IRL Haabersti osakonna koosolek
Aeg: 20.oktoober kell 18:00
Koht: toitlustuskoht Kaktus (Ehitajate tee 109)
Külaline: IRL volikogu esimees ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Lisainfo: Andres Luus (andres.luus@irl.ee)

· Sündmus: Hipodroomi detailplaneeringu uus avalikustamine
Aeg: 30.sept-28.okt
Koht: Põhja-Tallinna Linnaosavalitsuses (Niine 2)
Materjalid: Telliskivi vastava kodulehe all leiad kõik vajalikud materjalid - http://www.telliskiviselts.info/vaeidame-vastu-hipodroomi-detailplaneeringule
Lisainfo: Hipodroomi detailplaneeringu uus toimub avalikustamine, kuna eelmise ajal ei saadetud nõuetekohaseid kutseid kõigile osapooltele.

· Sündmus: IRL Põhja-Tallinna osakonna jõulupidu
Aeg: 2.detsember kell 18:00
Koht: täpsustamisel.

Linnaosavanem ei oska emakeelt

noreply@blogger.com (IRL Põhja-Tallinna osakond) — Wed, 08 Sep 2010 10:58:00 +0000

Korrektse emakeelega on viimasel ajal paljudel inimestel nähtavalt probleeme, olgu siis jutt televisioonist või ka avaliku elu tegelaste kõnedest. Ajakirjandus toodab uudiseid ülikiiresti, ja nii juhtuvad ka seal igasugused apsakad - õnneks on meil Helju Vals, kes aeg-ajalt siis nendele vigadele humoorikas võtmes tähelepanu juhib.

Hoopis nukker on lugeda Põhja-Tallinna Sõnumeid, see väljaanne ei ilmu nii sageli, et ei oleks aega seal ilmuvaid tekste lihvida. Tooksin esile just linnaosavanema veeru, mis kubiseb vigadest - need on välja toodud ja sulgudes on parandus.

Siit ta tuleb.

<

Seljataha on jäänud kaunis ja viimaste aastate päikserohkem (päikserohkeim) suvi. Enamusel (Enamikul) meist on puhkused lõppenud ning päevi täidavad töised tegemised. Ma loodan, et kogusite endasse rohkel (rohkelt) energiat, mis aitab püsita (püsida) terve ja heatujuline ka kõige tuulisemal sügispäeval.

Möödunud suve mälestused on valdavalt ilusad. Suvi algas väga meeleoluka ja rahvarohke Jaanitulega (jaanitulega) Stroomi rannas 23. juunil. Pidutsejate suur hulk pani korraldajad proovile ja andis uusi ideid järgmisteks üritusteks. Toimus tegus lasteprogramm, kus mängiti ja tantsiti, esinesid erinevate rahvuste tantsurühmad ning ansamblid. Loomulikult ei puudunud jaaniürituselt suur jaanituli ning hea eesti muusika ning jaanimängud.

Kuum suvi tõi meie linnaosa randadesse - Stroomi ja Pikakari - arvukalt puhkajaid nii mujalt Tallinnast kui ka kaugematest kohtadest. Stroomi rannas oli võimalik suveperioodil lisaks muudele rannale omastele teenustele kasutada ka traadita interneti (Internetti) ja seda tehti väga aktiivselt. Meie rannad on pälvinud arvukalt kiidusõnu, aga tuleb edasi pingutada, et veelgi paremaks saada. Kurvaks teeb vaid see, et esines palju korrarikkumisi, enamasti olid need seotud lemmikloomadega või klaastaara toomisega randa. Kahjuks ei arvest (arvesta) kõik puhkajad kehtestatud reeglitega ja teiste inimestega, aga loodetavasti kannab rannavalve töö vilja ja järgmisel suvel hakkab ka rikkumiste arv vähenema. Tumedaid toon (toone) andis suvele kõikjal Eestis suur uppunute arv, mis paneb mõtlema sellele, kuidas parandada meie inimeste, eriti laste, ujumisoskust. Kindlasti saame selleks midagi ka meie linnaosas ette võtta. Järgmisel suvel tahaksime me rajada Stroomi ja Pikakari randadesse veega tualetid, Stroomi rannapargi alale ka duššinurga (dušinurga) ning ehitada ka juurde mõned võrkpalliväljakud. (Alles räägitakse uppunutest ja siis "sujuvalt" veega tualettidest.)

Aga jätame nüüd möödunud suve meenutused ja järgmise suve plaanid kõrval (kõrvale), sest tegelikult on alanud uus aasta! Head uut kooliaastat kõigile õpilastele, õpetajatele ja vanematele! Kõik kes kooliga seotud elavad (Kõik, kes kooliga seotud, elavad...) pisut teise kalendri järgi, kus aasta algab 1. septembriga ja lõppeb kauni kevadega. Põhja-Tallinnas alustas kooliteed 365 esimese klassi last, kes kõik said linnaosa poolt lisaks headele soovidele helkurid ja helkurvestid - nii on koolitee turvalisem. Kutsun kõiki, nii autojuhte kui jalakäijaid üles neid mudilasi märkama ja hoolima, see on meie võimalus ning kohustus hoida neid õnnetuste eest.

Koolitee on jalge all ka paljudel Põhja-Tallinna abiturientidel, kelledele soovin jõudu ja vastupidamist selleks viimaseks aastaks. Tubli töö kannab vilja ning kindlasti saan kevadel paljudele abiturientidele öelda: "Sa oled linnaosa parim!" (Õppeaineid on piiratud arv, ja igas neist saab olla vaid üks parim, seega ei saa olla tundmatu arv parimaid.)

Loodetavasti täiendavad lisaks lastele ja noortele oma teadmisi ka täiskasvanud - uued teadmised ja oskused tõstavad rahulolu iseendaga ning laiendavad võimalusi tööturul. Meil kõigil on vaja õppida. (Mul on hea meel, et linnaosavanem Tammemägi saab aru, et on vaja õppida ka täiskasvanutel, tuleb olla lootusrikas, et ta kasutab võimalust ja õpib ära eesti kirjakeele.)

Soovin kõigi Põhja-Tallinna koolide ja lasteaedade töötajatele kaunist alanud õppeaastat!

Ilusat sügist kõigile!

Karin Tammemägi

Põhja-Tallinna vanem>>

Juhin tähelepanu, et eelkopeeritud teksti autor on töötanud kolm ja pool aastat Harju Maavalitsuse haridusosakonna juhatajana. Seega võib eeldada, et mõningad lüngad teadmistes ei kitsenda teatud inimeste jaoks võimalusi tööturul.

Hoiame oma emakeelt!

Autor: Brit Kerbo, Kalamaja elanik

Järgmiseks pargime juba a(A)asale!

noreply@blogger.com (IRL Põhja-Tallinna osakond) — Mon, 21 Jun 2010 13:11:00 +0000

Olen juba mitu korda avastanud end mõtlemast, et kui hr Aas päriselt ka arvab, et ta praegu suuri heategusid Kalamajas korda saadab, siis on olukord ikka tõeliselt spooky. See tähendab, et mulle pigem meeldiks mõelda, et ta täidab kellegi käsku ja on ise siiski pisut adekvaatsem. Aga tont seda teab.

Mind paneb hämmastama, et suure hurraaga taheti tasulist parkimisala laiendada argumendiga, et kohalikud elanikud meeletult seda soovivad. Selle väite järjekindlus on aga täiesti kadunud. Nüüd on hoopis teised tuuled - Kalamajas elavad inimesed, kes armastavad autode vohamist ja tahavad anda panuse miljööala majade rikkumisse saastega. Tõeliselt ohtlik kamp. Ja pargitakse lausa nii, et "lapsed ja eakad peavad nende vahel laveerima". Mul on pigem küsimus, miks lapsed ja eakad sõiduteel käia armastavad? Ei ole kuulnud, et Kalamaja suurte liiklusõnnetuste arvu poolest silma paistaks ja pidevalt siin mõni memm rullnoka või "tasuta teenuse nõudja" poolt lömastatud saaks.

Kas ei saaks olla järjekindlam oma argumentides?

19. juuni DELFI artiklis kõlavad ikka uskumatud väited: "tossavad ja parkivad autod jalus nii päeval kui ööl", "võideldakse autostumise vohamise poolt". Te olete linnavalitsuses valesti aru saanud, see ei ole pelgalt autoomanike võitlus. See on võitlus selle vastu, et sisutühjade argumentidega ei aetaks oma kätt meie rahataskutesse. See on põhimõtte küsimus, ja seda kuulsin ka inimeste käest, keda parkimiskorralduse osas küsitlemas käisin.

Siiski-siiski jääb mulle segaseks veel paar asja. Kui ma annan linnale 50 krooni kuus, siis kuidas ma saan endale "parema parkimiskorralduse ja liiklusohutuse"? Praegu pargib meie pere auto maja otsa peal Volta tänava pool, ise koristame seda platsi talvel lumest, et parkida saaks. Kui ma maksan 50 krooni kuus linnale, siis pargib auto ikka maja otsa peal Volta tänava pool, ja ikka koristame seda platsi ise lumest, et parkida saaks. Ruumi ei teki juurde, midagi ei muutu meie pere jaoks, v. a. see, et me maksame linnale 50 krooni kuus.

Alternatiivseks lahenduseks teile, kulla linnavõim: kogu linn tasuliseks parkimisalaks (siis ei tunne end keegi eraldi puudutatuna, karistatuna), parkimistasu mõistuse piiresse (ka kesklinnas).

Olge head, ärge vastandage enam erinevaid gruppe, nagu seni selles "võitluses kohalikega": kohalik parkija-võõras parkija; eestlane-venelane (Toobali etteaste 15. juunil); autoomanik-rattur/jalakäija.

Ja lõpetuseks viktoriiniküsimus: mitu jalgrattateed on Kalamajas? Vastusevariandid: a) 2 b) 1 c) 0

(Üldse ei imesta, kui pärast Telliskivi Seltsi uuringu tulemusi kirjutab Taavi Aas artikli, mille pealkiri on "Kalamaja elanikud pargiks isegi aasa täis, kui saaks!")

Autor: Brit Kerbo, Kalamaja elanik

Põhja puiesteel tuleks parkimistasu kaotada

noreply@blogger.com (IRL Põhja-Tallinna osakond) — Fri, 18 Jun 2010 07:34:00 +0000

Isamaa ja Res Publica Liidu saadik Tallinna linnavolikogus, Tarmo Kruusimäe esitas 17.juuni istungil ettepaneku kaotada parkimistasu Põhja puiesteel ning lahendada sellega parkimisprobleem Niine tänaval.

„Niine tänav on tasuta parkimisala vahetus naabruses ja seal kipuvadautod tänavat liigselt koormama. Samas kõrval Põhja puiesteel onhulgaliselt parkimiskohti, mis on alatasa tühjad ega piirneeluhoonetega, neid saaks Niine tänava probleemi lahendamisekskasutada,“ ütles Kruusimäe.

Tema arvates on ettepanek Põhja puiestee tasuta parkimise alaks muutaväga hea, sest lisaks Niine tänaval parkimiskoormuse vähendamiselekahandab see ka pingeid Kalamaja parkimisküsimuse ümber.Kruusimäe esitas samas ka ettepaneku muuta Tallinna parkimisearengukava nii, et see võimaldaks elanikel aktiivselt osaledaelukeskkonna kujundamises, säilitada linnamaastikke jakultuuriväärtusi.

„Pean oluliseks, et linnajuhid otsiksid linnatransporti japarkimiskorraladust planeerides võimalusi vähendada parkimissurvetelamute hoovialadele ja siseõuedele,“ lausus Kruusimäe.

Praegu on tema hinnangul ainult kodanike endi meelepaha suutnud ärahoida Kalamaja väikeettevõtluse konkurentsivõime kahjustamise jaautode surumise hoovidesse.

„Arvan, et linnajuhid võiksid tänaval parkivaid autosid käsitleda kaliiklust rahustavate vahenditena, samuti kaaluda väiksema koormusegatänavatel ka parkimiskohtade märgistamist tänavaalal."

Foto: RAUNO VOLMAR, EPL

Tule ja osale Kalamaja küsitlusel

noreply@blogger.com (Külliki Kübarsepp) — Thu, 17 Jun 2010 12:04:00 +0000

Kutsun kõiki osalema Telliskivi Seltsi eestvõttel kodanikualgatuse korras toimuval küsitlusel (vaid 2 päeva veel!). Küsitluse eesmärk on välja selgitada, kui palju ja kus on Kalamajas tasulise parkimisala pooldajaid ja vastaseid. See annab ühese vastuse küsimusele, kas tasulise parkimisala laiendamine oleks elanike huvides või hoopis nende huvidega vastuolus.

Kui elad Kalamajas või on Sul seal sugulasi ja tuttavaid, palun osale ja teavita küsitlusest.

Internetis on võimalik jälgida, millised majad on küsitletud ja millised on töös - https://docs.google.com/Doc?docid=0Aa52yGdldTPdZGQyeDUyY3RfNjZyc2c1OXpnNA&hl=en

Kõik oluline info (k.a. küsitluslehed) on Telliskivi Seltsi kodulehel - http://www.telliskiviselts.info/toimumas/131

PS! Laupäeval (19.06) on küsitlustalgu! Tule ja võta osa - kogeneme kell 15.00 Salme Kultuurikeskuse ette. Moodustuvad kahesed paarid ja käiakse koos läbi need majad, mida pole küsitletud. Hiljem on kokkusaamine Boheemis.

Olulised kontaktid:
Aivo Lill 55617627, Kaarel Kalvik 5018913, Juho Kalberg 5131049

Ärme anna linnavõimule voli tegutseda üle kohalike peade!

Facebook paljastas linnavalitsuse klaköörid

noreply@blogger.com (Andres Herkel) — Wed, 16 Jun 2010 08:06:00 +0000

Mai lõpus loodud facebook’i suhtluskeskkond „Kalamaja peab jääma tasuta parkimisalaks” on üks huvitavamaid näiteid uue meedia mobiliseerivast jõust. Lühikese ajaga liitus suur hulk inimesi ja selgus, et olemasolevate võrgustike kõrval (Telliskivi Selts) leiavad Kalamaja algatusvõimelised elanikud just siit tee üksteiseni. Linnavalitsuse katse öelda inimestele, et neil on probleemid, mida tasuline parkimisala lahendama hakkab, kukkus läbi. Arvestus, et inimesed on passiivsed ja kõige suhtes leplikud, ei pidanud paika.

Loomulikult pole kõik 2500 facebookis liitunud tasulise parkimise vastast Kalamajast. Neid on Virust, Võrust ja kaugemalt. Ometi oli just see keskkond otsustav, et tuua 8. juunil üle kahesaja inimese Põhja-Tallinna valitsusse linnavalitsuse parkimiskavale „ei” ütlema. Lõpuks sai isegi linnapea aru, et parkimisjama on üle pea kasvanud ja inimeste arvamuse ignoreerimisega tehakse end narriks. Aeg võeti maha ja lubati uuringuid. Seepeale leidis facebook’i kogukond, et on õige aeg linnavalitsusele abikäsi ulatada ja kutsus inimesi ise maja-maja haaval küsitlust läbi viima. Praegu käib see täie hooga.

See on elurõõmus ja hoogne kogukond, mõned postitused on suisa pärlid. Näiteks saatis Brit Kerbo läinud laupäeval järgmise postituse (tema ajaveeb siin):

"Kapil on mul raamat "Kalamaja ajalugu" (Nerman 1996), ja leheküljelt 271 leian lõigu, mis kirjeldab praegust olukorda päris hästi, lihtsalt mõned sõnad tuleb ära vahetada.
"Organiseerides Eesti ühinemist Nõukogude Liiduga, püüdsid võõra võimu esindajad näidata, nagu sooviks eesti rahvas ise vabatahtlikult loobuda iseseisvusest ning astuda Nõukogude Liidu koosseisu. Selleks korraldati mitu lavastust ka Kalamaja ettevõtetes."

Päevakajaline lõik kõlaks siis nii:
"Organiseerides Kalamaja ühinemist tasulise parkimisalaga, püüdsid linnavõimu esindajad näidata, nagu sooviks Kalamaja rahvas ise vabatahtlikult loobuda tasuta parkimisvõimalustest ning liituda tasulise parkimistsooniga. Selleks korraldati mitu lavastust ka Kalamajas."

Facebook’i organiseeriv jõud lubas ka eilsele Põhja-Tallinna halduskogu istungile hulga pealtvaatajaid tuua. Kui mina pooleteist-minutilise hilinemisega kohale jõudsin, oli uksesuu umbes ja saal jälle inimesi täis. Mul polnud alul kavaski toimunust blogikannet teha, aga ühe järgmise koosoleku ajal kriblasin Kalamaja facebook’i. Esitan selle ettekujutuse saamiseks eilsest koosolekust:

Saatsin kahe paiku Sultsile sms-i, et kas otsus tehakse, tema vastas enne nelja: "ei". No meie asi oli nõuda, et kus on minu ja ettevõtluskomisjoni ettepanekud otsuste sõnastamiseks. See, et nad teemat isegi infopunktina arutlusele ei võta ja linnaosavanem välja ei ilmu, oli tõeline fopaa. Samuti tõrjuti tagasi Helge Hallika pakutud ühistranspordi arutelu. Jälle jahuti uuringust ja üpris segaselt, aga ühene vastus oli, et see pole see uuring, mida Telliskivi Selts teeb. Vahepeal mahendas Rein Saliste üldist ebamäärasust, esitades Sultsi-Velmani asemel paari planeeringut. Anne Vahtra (linnaosa arhitekt) teatas ametist lahkumisest. Finaaliks oli üldine nurin hk juhatuse suhtes, mida Sults ja Juske kahekesi talusid, sest Velman (hk esimees) oli ammu lahkunud. Ja Katja (Ljubobratets) tegi ettepaneku, et uuritagu transpordiprobleeme põhjalikumalt.

Aga peagi selgus, et mu tähelepanekud koosolekust, kus ise osalesin, ei adunud pinnaaluseid hoovusi, mille osas postitaja „Jube Juss” mu silmad avas. Pealkirja all „Parkimiskoht on poliitika alustala” kirjeldas Juss, kuidas Keskerakonna peasekretär Priit Toobal kohe pärast seda, kui parkimisküsimuse arutelu otsustati päevakorrast välja võtta, ukse taga telefonisõnumi tippis ja saalis istunud mees selle vastu võttis. See mees tonksas ümberistujaid ja siis valgus „15-20 liikmeline grupp seltsimehi” saalist välja. Juss:

Nagu Brit allpool kirjeldas, siis Keskerakonna häältega võeti parkimine päevakorrapunktidest välja. No ja siis läks natuke lõbusaks.Kui selgus, et parkimist ei arutata, võttis Priit Toobal taskust mobiiltelefoni ja toksis seda usinalt. Mõne hetke pärast võttis tegelane "rahva" seast, taskust telefoni ja vaatas, toksas siis ümbritsevaid, ning 15-20 liikmeline grupp seltsimehi tõusis, ning lahkus. Läksin isegi huvipärast õue vaatama. Õues uuriti grupi esindajatelt, et mis päevakorrapunkti teie uurima tulite, millele vastati "A mõ ne znajem, nam pozvonili i mõ prishli". Paar äratuntavat keskerakonna noortekogu liiget oli, aga paar vanemat inimest ikka kah. Siiski oli grupis ka üks Pelgulinnas elav näitsik, ehk et kogu kamba kohta päris "suvaline seltskond" öelda ei saa.Novat, näis siis kui järgmine kord rahvaarutelu korraldatakse, palju Toobal kohalikke kaasa veab ;)Oijah, aga kesse ikka nalja teeb linnavalitsus ei tee ;)

Seega hirmust facebook’i kogukonna ees oli Toobal kohale toonud oma löökrühma – klaköörid, keda lõpuks ei läinudki vaja. Õieti on tuline kahju, et vaidlus seekord pidamata jäi, nalja olnuks nabani.

Mis Kalamaja parkimisega edasi saab? Elanikud endiselt ei taha tasulist parkimist, aga linn püüab selle neile kaela määrida. Postitaja Tanel Raja võttis eile hilisõhtul toimuva kokku sõnadega:

Kuna Blitzkrieg jäi toppama, siis käivitub plaan B – kurnamissõda…
Teema kalevi alla panemisega üritatakse inimeste aktiivsust jahutada. Seni pole see õnnestunud. Kui juba halduskogu istungile on rahva nimel kõnelemiseks kontvõõraid toodud, siis siit edasi on ainult üks veel vingem idee - äkki ei sobi linnaisadele Kalamaja elanikud ja edaspidi soovitakse nad lojaalsemate vastu välja vahetada?!

Ikka Kalamaja

noreply@blogger.com (IRL Põhja-Tallinna osakond) — Sat, 12 Jun 2010 12:00:00 +0000

Paar päeva on asjad jõudnud settida. Edgar tuli oma valgel hobusel ja ütles, et teeme ikkagi uuringud, kas ikka on paslik kalamajalastele maksud kaela väänata. Millegi pärast on jõuetu tunne juba ette ära, sest võib ju sada korda arvata, kas tulemused on manipuleeritud. Üsna tõenäoliselt on, ja keegi keskerakonna hea toetaja paneb mõttetu (no mille tulemus on teada) uuringu tellimise pealt veel raha ka oma taskusse (suur juht ise saab ka oma tasu ilmselt, et sõbrakesele tööd andis). Et siis Edgaril on tõeline win-win.

Seda enam, kalamajalased, meil tuleb tööd edasi teha. Ja mõtetes palvetan ma, et seda käkikeeramist mäletate te kõik ka järgmistel valimistel. Ja et ei juhtuks, et kui tasuline ala kehtestamata jääb, siis tänulikud inimesed ikka oma hääle praegusele linnavõimuparteile annavad. Meie pisikeses riigis tuleks endale juba ammu aru anda, et iga hääletama mitte läinud inimene annab võimaluse kõrgelt motiveeritud, kuid mitte kuigi intelligentsele grupile võimule tõusta. Ja siis needsamad mittevalijad vangutavad päid, et tuleb üks halb otsus teise järel.

Kapil on mul raamat "Kalamaja ajalugu" (Nerman 1996), ja leheküljelt 271 leian lõigu, mis kirjeldab praegust olukorda päris hästi, lihtsalt mõned sõnad tuleb ära vahetada.

"Organiseerides Eesti ühinemist Nõukogude Liiduga, püüdsid võõra võimu esindajad näidata, nagu sooviks eesti rahvas ise vabatahtlikult loobuda iseseisvusest ning astuda Nõukogude Liidu koosseisu. Selleks korraldati mitu lavastust ka Kalamaja ettevõtetes."

Päevakajaline lõik kõlaks siis nii:

"Organiseerides Kalamaja ühinemist tasulise parkimisalaga, püüdsid linnavõimu esindajad näidata, nagu sooviks kalamaja rahvas ise vabatahtlikult loobuda tasuta parkimisvõimalustest ning liituda tasulise parkimistsooniga. Selleks korraldati mitu lavastust ka Kalamajas."

Tahaks siinkohal tänada oma kandi tublisid inimesi, tänu kellele on Kalamajas elada ikka puhas rõõm ja kes võimupartei lavastustes väga tähtsat rolli esindavad:) Go, Fishhouse!

Autor: Brit Kerbo, IRL liige, Kalamaja elanik

Herkel: Kalamaja parkimise lahendaks tasuta ala suurendamine

noreply@blogger.com (Andres Herkel) — Wed, 09 Jun 2010 12:59:00 +0000

Pressiteade

Põhja-Tallinna halduskogu liige Andres Herkeli sõnul lahendaks Kalamajaparkimisküsimuse tasuta parkimisala laiendamine Kopli, Kotzebue, Põhja pstja Kalasadama tänavatele.

„Nendel tasulistel aladel parkimine on minimaalne. Tasulise ala alt väljavõtmine tooks väidetavad probleemsed parkijad Kalamaja elurajoonist välja,"lausus Herkel.

Eile toimus Põhja-Tallinnas avalik arutelu Kalamaja tasulise parkimisalalaiendamise teemal. Kohal oli sadakond inimest, kes üksmeelselt avaldasarvamust, et Kalamajas parkimisprobleeme ei ole ning tasulist ala eisoovita.

"Tallinna linna esindajad püüdsid inimestele selgeks teha, et probleem on,kuid ise probleemi olemust tõendada ei osanud," ütles Herkel.

"Tegin koosolekul ettepaneku, et Põhja-Tallinna halduskogu peab kõnesolevaettepaneku tagasi lükkama ja andsin sellesisulise eelnõu üle halduskoguesimehele Vladimir Velmanile ja aseesimehele Jaak Juskele. Lahendus ontegelikult olemas, aga täiesti vastupidine linnavalitsuse pakutule.“

Põhja-Tallinna halduskogu toimub 15. juunil. 17. juunil toimub Tallinnalinnavolikogu korraline koosolek, kuhu parkimisala lainedamise teematpäevakorda ei plaanita. Selleks kutsutakse kokku erakorraline linnavolikoguistung 22.juunil.

Hoopis tasulise parkimisala vähendamine on lahendus

noreply@blogger.com (Andres Herkel) — Wed, 09 Jun 2010 09:55:00 +0000

See on pisut nagu naer läbi kibeduse, aga omal moel oli eilne linnaisade kohtumine Kalamaja inimestega väga naljakas. „Meie ütleme, et meil ei ole probleemi, aga teie tulete ja ütlete, et meil on probleem,“ oli vaid üks tabavlõbusatest kokkuvõtetest koosolekule, kus esitati palju küsimusi ja anti väga segaseid vastuseid.

Uue ettepanekuga poolitada Kalamaja tasuliseks ja mittetasuliseks alaks kaasnes veel üks pillatud kõrvallause, mille ajakirjanikudki üles võtsid. Nimelt käis tasulise tsooni kontekstis läbi koguni Telliskivi tänav?! Ehk teiste sõnadega: kui Kalamajast jagu ei saa, siis minnakse tasulise parkimisega nüüd juba Pelgulinna peale.

Paraku ilmneb veel midagi, millel tuleb peatuda. Nimelt on linn parkimisala järk-järgulise laiendamisega ise tekitanud probleemi, mis nüüd justkui ulatub Kalamaja servmiste tänavateni – Niine, Jahu jt. Ehkki saalis polnud kedagi, kes öelnuks, et seal on ületamatu probleem, taob linnavalitsus nagu rauda: Niine tänav on umbe pargitud. Vabandust, aga kui Niine tänav on umbe pargitud, siis on parim lahendus teha Põhja puiestee tasulised parkimiskohad mittetasulisteks ja Niine tänav tühjeneb. Praegu on Põhja-Puiestee alatasa tühi.

Arutelud viivad loogilise järelduseni, mis on täpselt vastupidine linnavalitsuse omale. Nimelt tuleb tasulist parkimist koomale tõmmata: Põhja puiesteel, Kopli tänava alguses, Kotzebue tänaval, ka Linnahalli ja Ilmarise pool on selleks ruumi.

Halduskogu või udukogu?

noreply@blogger.com (Andres Herkel) — Tue, 01 Jun 2010 08:59:00 +0000

Nõuame Põhja-Tallinna halduskogu eriistungit, et Kalamaja tasulise parkimise plaan tagasi lükata.

Kui Põhja-Tallinna halduskogu tunnetab oma rolli linnaosa inimeste nimel kõnelda, siis tuleb ta esimesel võimalusel kokku ja ütleb, et Kalamaja tasuline parkimisala ei lähe kohe mitte. See pole kahjulik üksnes linnaosa inimeste rahakotile, vaid ka Kalamaja arengule. Kellel on vaja täis autostatud hoove?

Halduskogu aseesimees Jaak Juske üritas eelmisel nädalal maha müüa õige kummalise käsitluse, et parkimisküsimuse avaliku arutelu korraldab halduskogu tarbijakaitsekomisjon. Jõudu selleks, aga see ei asenda halduskogu selgelt väljendatud seisukohta.

Põhja-Tallinna halduskogus on 22 liiget, neist 13 kuulub koalitsiooni (11 Keskerakonnast ja 2 Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast). IRL-il on 5 ja Reformierakonnal 4 esindajat. Kui arvestada, et ka sotsiaaldemokraadid on olnud tasulise parkimisala laiendamise suhtes mõõdukalt kriitilised, siis pole seis sugugi lootusetu.

Jah, halduskogu ei tee sellises küsimuses lõplikku otsust. Kuid linnaosa selgelt väljendatud seisukoht ei ole teisejärguline, vaid ta võib linnavõimu mõtlema panna. Enam kui 10 aastat tagasi oli päevakorral naftaveo laiendamine läbi Bekkeri sadama ja siis süvenes asjasse Põhja-Tallinna halduskogu. Ka siis arvati, et küllap on halduskogu linnavalitsuse käpa all. Kuid kohalikke probleeme vaagides selgus, et ega ikka ei ole küll. Halduskogu tõi ohtlike veoste probleemi esile ja leiti, et naftavagunid ei pea tingimata läbi südalinna käima.

Andsin eile halduskogu esimehele Vladimir Velmanile üle IRL-i taotluse teha veel sel nädalal erakorraline halduskogu istung Kalamaja parkimisküsimuses. Elektrooniliselt jõudis sellesisuline kiri halduskogu juhatusele, kuhu kuuluvad ka Juske ja Märt Sults, juba eelmisel reedel.

Kui halduskogu tahab kaasa rääkida, siis tuleb seda teha kiirelt. Kui halduskogu käitub udukoguna ja venitab järgmise korralise istungini paari nädala pärast, siis esitame ikkagi otsuse-eelnõu, mis väljendab argumenteeritud vastuseisu tasulise parkimisala laiendamisele. Sest halduskogu ei pea udukoguna käituma.