<?xml version='1.0' encoding='UTF-8'?><?xml-stylesheet href="http://www.blogger.com/styles/atom.css" type="text/css"?><feed xmlns='http://www.w3.org/2005/Atom' xmlns:openSearch='http://a9.com/-/spec/opensearchrss/1.0/' xmlns:blogger='http://schemas.google.com/blogger/2008' xmlns:georss='http://www.georss.org/georss' xmlns:gd="http://schemas.google.com/g/2005" xmlns:thr='http://purl.org/syndication/thread/1.0'><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529</id><updated>2021-12-13T13:10:40.389+09:00</updated><category term="Taur Matan Ruak"/><category term="Fretilin"/><category term="Xanana Gusmão"/><category term="Lere Anan Timor"/><category term="PNTL"/><category term="Pobreza em Timor"/><category term="F-FDTL"/><category term="V Governo Constitucional"/><category term="Governu Timor"/><category term="Orsamentu Rektifikativu"/><category term="La Sama"/><category term="ONU"/><category term="Veteranus"/><category term="Lu-Olo"/><category term="Estanislau da Silva"/><category term="Josefa Pereira"/><category term="Povu"/><category term="Timor Hau Nian Doben"/><category term="Timor-Leste"/><category term="UNMIT"/><category term="Conocophillips"/><category term="Corrupção"/><category term="Dionísio Babo"/><category term="Parlamento Nacional"/><category term="Porto de Hera"/><category term="CNRT"/><category term="Edukasaun iha Timor"/><category term="Emília Pires"/><category term="Hillary Clinton"/><category term="KKN"/><category term="Longuinhos Monteiro"/><category term="Luta Hamutuk"/><category term="Mari Alkatiri"/><category term="Mauhudu"/><category term="Ministério da Educação"/><category term="Património do povo"/><category term="Violência domestica em Timor"/><category term="A Vida Pela Independência"/><category term="Alfredo Pires"/><category term="Ana Pessoa"/><category term="Aniceto Guterres"/><category term="Australia"/><category term="DNA"/><category term="Educação"/><category term="FOME"/><category term="Francisco Miranda Branco"/><category term="Fundasaun Mahein"/><category term="Governo Timor"/><category term="Greater Sunrise"/><category term="HAK"/><category term="João Câncio Freitas"/><category term="Lisa Fernandes"/><category term="Ramos-Horta"/><category term="Sofrimento"/><category term="Woodside"/><category term="CPLP"/><category term="Claúdio Ximenes"/><category term="Daniel Murphy"/><category term="Distritos de Timor"/><category term="Domestic Violence"/><category term="FALINTIL"/><category term="FFTL"/><category term="GNR"/><category term="Greve"/><category term="HNGV"/><category term="Hospital Nacional Guido Valadares"/><category term="Indonésia"/><category term="Inácio Moreira"/><category term="KAK"/><category term="Kalbuadi"/><category term="Kareta Prado"/><category term="Klinica Bairru Pite"/><category term="Korrupsaun iha Timor"/><category term="Lurdes Bessa"/><category term="Massacre de Santa Cruz"/><category term="Mericio Akara"/><category term="Miséria"/><category term="Ninjas"/><category term="Orçamento retificativo"/><category term="Povo"/><category term="Programa do governo"/><category term="SAMES"/><category term="Taur Matan Ruak biografia"/><category term="Tempo Semanal"/><category term="UNTL"/><category term="massacre de Atabae"/><category term="ASDT"/><category term="Abuso de Poder"/><category term="Acidente de trabalho"/><category term="Aleixo"/><category term="Amizade"/><category term="Armindo Pereira"/><category term="Ataúro"/><category term="BAR MAY FLOWER"/><category term="Bar May  Flower"/><category term="Baucau"/><category term="Bispo Ricardo"/><category term="Bobonaro"/><category term="Bolsas de Estudo"/><category term="Brutalidade policial"/><category term="CAC"/><category term="CAVR"/><category term="CPD-RDTL"/><category term="Casino"/><category term="Coreia"/><category term="Crime in Timor Leste"/><category term="Crise de 2006"/><category term="Darwin"/><category term="Declaração de Bens"/><category term="Desenvolvimento Nacional"/><category term="Desumanidade"/><category term="Dioceze de Baukau"/><category term="Diskriminasaun"/><category term="Doenças respiratórias"/><category term="Dom Alberto Ricardo"/><category term="Dom Basílio do Nascimento"/><category term="Dom Boaventura"/><category term="Dom Ricardo"/><category term="Domingas Alves"/><category term="Díli"/><category term="Education in Timor-Leste"/><category term="Edukasaun"/><category term="Eladio Faculto"/><category term="Eletricidade"/><category term="Equipamento militar"/><category term="Escolas em Timor"/><category term="Estradas"/><category term="Estudantes"/><category term="Falta de água"/><category term="Ford Timor Leste"/><category term="Força de Estabilização Internacional"/><category term="Fos aat"/><category term="Francisco Borja da Costa"/><category term="Francisco Guterres"/><category term="Gilman Exposto Santos"/><category term="Hotel Rezende"/><category term="Human Rights"/><category term="Incompetência"/><category term="Injustiça"/><category term="Isabel Ferreira"/><category term="Ivo Valente"/><category term="Jornal Independente"/><category term="José Luís Guterres"/><category term="Kai Buti"/><category term="Konis Santana"/><category term="L-7"/><category term="Lucas da Costa"/><category term="Luisa Costa"/><category term="Luxos do governo"/><category term="Lúcia Lobato"/><category term="MAP"/><category term="MCIA"/><category term="Mafia de Melbourne"/><category term="Maliana"/><category term="Malnutrition"/><category term="Manufahi"/><category term="Mariano Asanami"/><category term="Maternidade"/><category term="Maubere"/><category term="Milisia"/><category term="Millenium Development Goals"/><category term="Ministeriu Publiku"/><category term="Ministeriu da Justisa"/><category term="Ministro da Saúde"/><category term="Ministério Público"/><category term="Ministério da Segurança Social"/><category term="Ministério das Finanças"/><category term="Nino Conis Santana"/><category term="Nélson Belo"/><category term="Osório Florindo"/><category term="PD"/><category term="PDHJ"/><category term="PGR"/><category term="Partidos politicos timorenses"/><category term="Pedro Belo"/><category term="Pindad"/><category term="Poema"/><category term="Poverty"/><category term="Povu Kiak"/><category term="Referendum"/><category term="Restos mortais"/><category term="Rogério Lobato"/><category term="Saúde"/><category term="Sebastião Gomes"/><category term="Sergio Lobo"/><category term="Servisu mILITAR"/><category term="Suai Suplay Base"/><category term="Suara Timor Lorosae"/><category term="Sérgio Lobo"/><category term="Taça do Sudeste Asiático de futebol"/><category term="Timor Sea"/><category term="Tribunal de Recurso"/><category term="Tubercolose em Timor"/><category term="UDT"/><category term="UNPAZ"/><category term="Vegonha"/><category term="Vergonha"/><category term="Vicente Guterres"/><category term="Vicente Maubocy"/><category term="Vietnam"/><category term="Vikki Riley"/><category term="Violensia"/><category term="Violência nas escolas"/><category term="Zumalai"/><category term="armas"/><title type='text'>TIMOR HAU NIAN DOBEN</title><subtitle type='html'>Povu Maubere Nian Terus</subtitle><link rel='http://schemas.google.com/g/2005#feed' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/posts/default'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/'/><link rel='hub' href='http://pubsubhubbub.appspot.com/'/><link rel='next' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default?start-index=26&amp;max-results=25'/><author><name>Lisa Fernandes</name><uri>http://www.blogger.com/profile/04217143982366343980</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='32' height='32' src='http://4.bp.blogspot.com/-C7LOVaRWxqo/UHdsivPIL_I/AAAAAAAAAD4/e-2nvrGAnnY/s220/smiley-face1.jpg'/></author><generator version='7.00' uri='http://www.blogger.com'>Blogger</generator><openSearch:totalResults>4401</openSearch:totalResults><openSearch:startIndex>1</openSearch:startIndex><openSearch:itemsPerPage>25</openSearch:itemsPerPage><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-7568894005609361981</id><published>2020-10-30T08:14:00.006+09:00</published><updated>2020-10-31T14:37:48.713+09:00</updated><title type='text'>Ramos-Horta: “Indonésia nunca aceitou o Plano de Paz do CNRM”  </title><content type='html'>&lt;p&gt;&lt;/p&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://1.bp.blogspot.com/-t4P40tt6eDc/X5tFeDH_0pI/AAAAAAAAHy4/zfDpAx85-hYH2HpgsDkROnsT-QdfjOgzACLcBGAsYHQ/s1440/59320861-FFE8-42F9-B9A3-FCC62E37A275.jpeg&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;1440&quot; data-original-width=&quot;1440&quot; height=&quot;320&quot; src=&quot;https://1.bp.blogspot.com/-t4P40tt6eDc/X5tFeDH_0pI/AAAAAAAAHy4/zfDpAx85-hYH2HpgsDkROnsT-QdfjOgzACLcBGAsYHQ/s320/59320861-FFE8-42F9-B9A3-FCC62E37A275.jpeg&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;br /&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;Zizi Pedruco&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;p&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;-webkit-text-size-adjust: auto;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fcff01; font-family: inherit;&quot;&gt;Épá, cá estou eu outra vez..., mas pronto, lá tem de ser.&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;-webkit-text-size-adjust: auto; line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;Isto é mesmo só entre nós,&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;senhores&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;leitores, eu&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;acho que assaltaram o Facebook do Dr. Mari Alkatiri, porque quem escreve o que escreveu no seu mural não pode estar lá muito bem da&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;cabeça. Digo&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;isto porque numa altura em que o mundo se depara com&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;uma pandemia&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;,&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;bem como com&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;uma grande crise económica e sanitária,&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;Mari&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;Alkatiri deveria estar preocupado com o povo e com os destinos da nação e não estar a fazer provocações e a tentar gerar a instabilidade no país, claramente utilizando a velha tática, dividir para reinar.&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;-webkit-text-size-adjust: auto; line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;-webkit-text-size-adjust: auto; line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;O tio Alexandre e Ramos-Horta andam a correr Timor de lés&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;-&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;a&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;-l&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;és, nestas viagens têm tido contacto diário com a população e isto parece estar a incomodar muito o Dr.&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;Alkatiri&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;e&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;à&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;sua “brigada de choque”. Mari Alkatiri acusa-os de andarem a “enganar” o povo e a fazerem&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;campanha eleitoral. Não sei se é isso ou não, mas o que é certo é que a Fretilin tem estado também em campanha eleitoral desde sempre&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;, mas eles usam outro nome, socialização.&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;-webkit-text-size-adjust: auto; line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;-webkit-text-size-adjust: auto; line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;Alkatiri&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;no fundo, sabe que nunca será ninguém sem a sombra &lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;de Xanana Gusmão, um facto. A Fretilin só elegeu o Presidente da República com ajuda do tio Alexandre. Gostemos ou não de Xanana Gusmão, o seu poder sobre o povo continua a ser enorme. O povo dança com ele, brinca com ele, chora com ele, quem sou eu para o criticar&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;? Critico políticos, não critico cidadãos, Xanana hoje em dia é apenas um cidadão timorense e como tal não será alvo de criticas por parte deste blogue.&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;Eu cá gosto&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;imenso&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;é dos&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;Tik&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;Tok do tio Alexandre.&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;-webkit-text-size-adjust: auto; line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;div id=&quot;divFSG_texto&quot; style=&quot;-webkit-text-size-adjust: auto; overflow-x: hidden; overflow-y: auto;&quot;&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;Estando o tio Alexandre e Ramos-Horta desempregados da política, eles podem fazer o que bem entenderem, ou o Alkatiri queria que eles fossem cavalos mandados dele? Deixem-rir, hahahaha.&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;Passemos ao famoso Plano de Paz de 1993 do Conselho Nacional de Resistência Maubere&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;(CNRM)&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;. Ena! Já lá vão&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;27 anos, a mesma idade do meu filho mais velho e o Alkatiri não larga este osso, livra!&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;Mari Alkatiri escreveu este texto no mural dele&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;no Facebook&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;, em Tétum&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;,&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;vou traduzir para os senhores leitores.&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;“Hahaha. Gabam-se um ao&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;outro. Xanana&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;Gusmão entrou em Cipinang, Ramos-Horta andava à procura de caminho para o Nobel da Paz. Os dois apresentaram o Plano da Paz onde se aceitava a autonomia durante dez anos&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;, seria renovado em 1993-1994. Com isto Ramos-Horta&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;ganhou o Nobel da Paz em 1996. Se Suharto aceitasse o Plano de Paz do CNRM, eu acredito que ele também receberia o Nobel da Paz. Se isso acontecesse, a estas horas Xanana&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;Gusmão seria&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;Governador de Tim-Tim e o Ramos-Horta estaria a trabalhar na ONU como Comissário de qualquer coisa. Nós todos temos de fazer um estudo comparativo com o processo da Palestina. Agora eles os dois apoiam um ao outro para continuarem a mentir ao povo. Se eles continuassem a governar Timor-Leste o povo de Timor-Leste continuaria a viver apenas de esmolas&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;. Não querem reconhecer os erros, penduram-se um no outro para mentir na mesma o povo”.&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;Compreendem porque disse que o Facebook do homem talvez tenha sido assaltado?&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;Não fazem sentido estas acusações em 2020, porque Timor é um Estado independente e queiramos ou não, Ramos-Horta foi uma das personagens chave para que Timor se tornasse independente, ele era a voz dos timorenses no exterior, a sua credibilidade na comunidade internacional era intocável. Quem era Alkatiri naqueles tempos? Comparando com Ramos-Horta era um Zé-Ninguém, perdoem-me&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;mas é a mais pura verdade.&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;Ramos-Horta em entrevista ao jornal Tempo Timor explicou o Plano de Paz e passo a traduzir as palavras de Horta ao jornal timorense&lt;/span&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;“&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;A realidade é que, quando nós combatemos contra militares, a luta não é só de armas, temos que lutar com o cérebro,&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;às&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;vezes o cérebro é mais importante do que as armas&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;, quando fazemos diplomacia temos de lutar com o cérebro. Por isso t&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;ivemos&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;de arranjar uma estratégia para avançar com o nosso problema e evitar mais vítimas de guerra&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;”&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;, disse.&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;“Foi este o Plano de Paz do CNRM, mas o regime de Suharto não aceitou, o próprio Ali&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;Alatas encontrou-se comigo nas Nações Unidas, Nova Iorque, em 1994&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;e&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;disse&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;:&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;“&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;o seu Plano de Paz é uma ponte para saltar para a independência”.&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;(...) Suharto não era um ignorante e rejeitou o plano porque ele viu este Plano de Paz como um salto de preparação para a independência&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;”&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;, explicou.&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;Ramos-Horta disse ainda nesta entrevista ao citado&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;jornal que&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;já está katuas&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;e não quer entrar em ataques pessoais sobre&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;este assunto&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;com outros líderes,&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;afirmou ainda&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;que continua apartidário e apenas aceitou o convite de Xanana Gusmão para visitar o povo durante a pandemia.&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit; font-size: medium;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;“Eu sou uma pessoa com quase 70 anos, não quero entrar em debates com&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;os&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;outros líderes, se vocês quiserem, se querem esclarecimentos, a realidade é que a Indonésia nunca aceitou este Plano de Paz, porque a Indonésia e o próprio Ali Alatas perceberam que era uma ponte para dar um salto para a Independência.&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;Eu não entro em ataques pessoais, eu posso&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;não concordar com este líder ou aquele líder, não concordar é uma questão de princípio, mas eu não at&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;aco.”&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;Afinal qual foi o erro de José Ramos-Horta e do CNRM ao apresentarem este Plano de Paz? Aliciar Ali Alatas para uma mesa de negociação? Não houve erro nenhum, foi sim o cérebro de Ramos-Horta a fazer o que fazia sempre naquela altura, ser brilhante.&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;O Dr. Alkatiri anda nervoso e aparenta medo ao ver Xanana e Ramos-Horta mais&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;uma vez&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;juntos, eu&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;até&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;sei porquê, mas fica para uma outra vez&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;, senhores leitores.&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;Está com medo de quê,&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;Dr. Alkatiri?&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;Nota: Roubei a foto no&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;Facebook do&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;Ramos-Horta&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;, vão lá espreitar tem fotos lindas&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;, mas não roubem como eu.&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;font-family: UICTFontTextStyleTallBody; line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;font-family: UICTFontTextStyleTallBody; line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;font-family: UICTFontTextStyleTallBody; font-size: 18px; line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px;&quot;&gt;&lt;span face=&quot;verdana, arial, sans-serif&quot; style=&quot;-webkit-text-size-adjust: none; background-color: white; caret-color: rgb(68, 68, 68); color: #444444; font-size: medium; white-space: pre-wrap;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/7568894005609361981/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2020/10/ramos-horta-indonesia-nunca-aceitou-o.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/7568894005609361981'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/7568894005609361981'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2020/10/ramos-horta-indonesia-nunca-aceitou-o.html' title='Ramos-Horta: “Indonésia nunca aceitou o Plano de Paz do CNRM”  '/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://1.bp.blogspot.com/-t4P40tt6eDc/X5tFeDH_0pI/AAAAAAAAHy4/zfDpAx85-hYH2HpgsDkROnsT-QdfjOgzACLcBGAsYHQ/s72-c/59320861-FFE8-42F9-B9A3-FCC62E37A275.jpeg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-502049832837491619</id><published>2020-10-27T11:20:00.013+09:00</published><updated>2020-10-27T13:57:43.529+09:00</updated><title type='text'>Diretor do MNEC chama “cavalos-marinhos” a timorenses </title><content type='html'>&lt;p&gt;&amp;nbsp;&lt;/p&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://1.bp.blogspot.com/-ljoeOi8GLWw/X5eC1sCLAdI/AAAAAAAAHyk/rTTjWMQKrCIle8f6PLnDvKq8Q7FcKKu2wCLcBGAsYHQ/s1280/AFB75965-1754-4BED-8306-B0F48EB623F5.jpeg&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;1280&quot; data-original-width=&quot;960&quot; height=&quot;320&quot; src=&quot;https://1.bp.blogspot.com/-ljoeOi8GLWw/X5eC1sCLAdI/AAAAAAAAHyk/rTTjWMQKrCIle8f6PLnDvKq8Q7FcKKu2wCLcBGAsYHQ/s320/AFB75965-1754-4BED-8306-B0F48EB623F5.jpeg&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;p&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;font-size: 18px; line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;Zizi Pedruco&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fcff01; font-family: inherit;&quot;&gt;Num documento oficial do Ministério dos Negócios Estrangeiros e Cooperação o diretor, Crisogno de Araújo, chama de “cavalos-marinhos” aos timorenses que estão à espera de voos para a Europa.&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;“A Direção de Privilégios e Imunidades, queria de solicita o serviço da Aviação Civil de facilitar a pedido o serviço da Aviação Civil de facilitar o pedido em epigafe (…), para trazer de volta muitos timorenses para a Europa, estes cavalos-marinhos trabalham e vivem na Inglaterra,&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;Iland&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;e Portugal”.&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px;&quot;&gt;&lt;/p&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; font-size: 18px; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://1.bp.blogspot.com/-1SORT2m3B4k/X5eDVi4UkSI/AAAAAAAAHys/-LDEzpKPhCMy-k2hDDz6_cRy-qSYD0xIwCLcBGAsYHQ/s1440/54FFBFC6-01CA-44F1-BC42-90187F646BD2.jpeg&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;1440&quot; data-original-width=&quot;1080&quot; height=&quot;320&quot; src=&quot;https://1.bp.blogspot.com/-1SORT2m3B4k/X5eDVi4UkSI/AAAAAAAAHys/-LDEzpKPhCMy-k2hDDz6_cRy-qSYD0xIwCLcBGAsYHQ/s320/54FFBFC6-01CA-44F1-BC42-90187F646BD2.jpeg&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;/span&gt;&lt;p&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;Oh, boy! Até tenho os pelos levantados, primeiro vou puxar as orelhas ao senhor Diretor pelo seu Português, uma lástima, Sr. Diretor. Sabe Sr. Diretor, os nossos guerrilheiros com tantas dificuldades que deparavam durante a invasão Indonésia, nunca deixaram de honrar a Língua Portuguesa, falo, por exemplo, do General Taur Matan Ruak, do Comandante Xanana Gusmão e tantos outros. Passados 18 anos e trabalhando o senhor no MNEC é inadmissível que dê estes erros, inadmissível.&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;Lembro-me em 1992, José Amorim, hoje creio que é um diplomata timorense, ter chegado a Portugal para as Jornadas no Porto, eu estava sentada na mesa com o Professor Barbedo de Magalhães e o Amorim fez uma intervenção e eu baixinho disse ao Professor Barbedo: mas que lindo Português, e o Professor Barbedo transmitiu para a audiência o que eu lhe disse baixinho, Amorim ficou envergonhado, mas foi verdade, foi mesmo uma intervenção em português corretíssimo. Como ele tantos outros, por exemplo, Constâncio Pinto e José Evaristo Madeira, foram os que mais me impressionaram com o Português deles, quando chegaram a Portugal em 1992. Depois de quase 20 anos da Restauração da Independência, como diretor do MNEC, o senhor não tem nenhuma desculpa para emitir um documento nos termos em que emitiu. Uma vergonha!&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;O senhor Diretor tem de ir estudar Português e não é um bocadinho é muito mesmo! Que vergonha! Como eu tenho fama aqui em casa de ser a “polícia da gramática”, eu mandei este documento para vários amigos portugueses a perguntar o que achavam. Resposta de uma amiga minha:” Não percebo o Português deste documento”. Pois, nem eu.&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;Deixemos a Língua Portuguesa e passemos aos “cavalos-marinhos”. Cavalos-marinhos, o senhor refere-se aos timorenses chamando-os de cavalos-marinhos? Mas no que estava a pensar? Bebeu? Não deve ter sido pouco…&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;Depois de ler os erros que deu em Português e chegando aos “cavalos-marinhos” eu tiro a conclusão que não lhe resta outra alternativa senão demitir-se, imediatamente! A comunidade timorense está deveras ofendida com o documento, e os insultos que lhe dirigem no Facebook são merecidos, mas é também uma &amp;nbsp;vergonha para o Ministério que o senhor representa. O senhor ofendeu estes timorenses de forma&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;irreparável, demita-se!&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;O senhor pode pedir as desculpas que quiser, mas estas não devem ser aceites pelo Ministério dos Negócios dos Estrangeiros porque claramente o senhor não tem nem aptidões humanas nem académicas para continuar a exercer o cargo que ocupa.&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;line-height: 21.600000381469727px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.600000381469727px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 12px;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-family: inherit;&quot;&gt;Demita-se, Sr. Diretor!&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/502049832837491619/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2020/10/diretor-do-mnec-chama-cavalos-marinhos_27.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/502049832837491619'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/502049832837491619'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2020/10/diretor-do-mnec-chama-cavalos-marinhos_27.html' title='Diretor do MNEC chama “cavalos-marinhos” a timorenses '/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://1.bp.blogspot.com/-ljoeOi8GLWw/X5eC1sCLAdI/AAAAAAAAHyk/rTTjWMQKrCIle8f6PLnDvKq8Q7FcKKu2wCLcBGAsYHQ/s72-c/AFB75965-1754-4BED-8306-B0F48EB623F5.jpeg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-2530073884454111357</id><published>2020-10-15T11:35:00.013+09:00</published><updated>2020-10-16T13:11:50.000+09:00</updated><title type='text'>PORQUE NÃO SE CALA, DR. MARI ALKATIRI?</title><content type='html'>&lt;p&gt;&lt;/p&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://1.bp.blogspot.com/-zriV6QGzNUE/USLqiOWeXRI/AAAAAAAADPw/BaY7M1t8B40if0bKEuCVwLHPOTnUbEfAgCPcBGAYYCw/s960/Marialkatiriparlamento.jpg&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;871&quot; data-original-width=&quot;960&quot; src=&quot;https://1.bp.blogspot.com/-zriV6QGzNUE/USLqiOWeXRI/AAAAAAAADPw/BaY7M1t8B40if0bKEuCVwLHPOTnUbEfAgCPcBGAYYCw/s320/Marialkatiriparlamento.jpg&quot; width=&quot;320&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium;&quot;&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Zizi Pedruco&lt;/div&gt;&lt;/span&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium; line-height: 21.6px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;color: #fcff01; line-height: 19.2px;&quot;&gt;Olááá, aposto que tinham saudad&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;color: #fcff01; line-height: 19.2px;&quot;&gt;es&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span style=&quot;color: #fcff01;&quot;&gt;minhas...&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;font-size: medium; line-height: 19.2px;&quot;&gt;Daqui a uns dias faz três anos que eu entrei pela última vez &amp;nbsp;neste blogue, há dias vim dar uma espreitadela e fiquei bastante surpreendida com o número de pessoas que ainda nos visitam, milhares. Fiquei bastante sensibilizada com a lealdade dos nossos leitores. Tomem lá um mimo hoje.&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium; line-height: 21.6px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;font-size: medium; line-height: 19.2px;&quot;&gt;Muito obrigada!&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium; line-height: 21.6px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 19.2px;&quot;&gt;Muitas coisas se passaram na minha vida nestes três anos, perdi o meu pai, perdi o homem que mais dei cabo da cabeça, perdi o homem que eu ia sempre fazer queixinhas das pessoas que me faziam mal. Consegui virar este homem contra quem eu quisesse mas embora tenha tentado milhares de vezes nunca o consegui virar contra a mulher dele, para muita pena minha.&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 19.2px;&quot;&gt;Tenho saudades tuas, velho! Tenho tantas queixas para te fazer, de tanta gente, tu ias ficar bravo com umas quantas pessoas... Mas pronto, vou queixando contigo no meu coração.&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium; line-height: 21.6px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;font-size: medium; line-height: 19.2px;&quot;&gt;Meus filhos cresceram, o meu mais velho parece que vai casar, já saiu de casa. O meu marido, esse, continua benfiquista ferrenho, uma valente vergonha! Ah, eu continuo a mesma, um bocadinho mais calma, acho eu.&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium; line-height: 21.6px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;font-size: medium; line-height: 19.2px;&quot;&gt;Mas em três anos pouco mudou em Timor Leste, os políticos continuam às marradas uns com os outros e o povo timorense continua a sofrer atrozmente, sofre com falta de tudo. Ah, eu já ia para o insulto, mas como disse anteriormente, estou mais calma e não vou insultar ninguém, ora esta!&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium; line-height: 21.6px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;font-size: medium; line-height: 19.2px;&quot;&gt;Mas voltemos aos “donos” de Timor, aos metem-nojo, não resisti. Um grande “dono” de Timor, Dr. Mari Alkatiri, anda pelo Facebook a medir forças com Xanana Gusmão e José Ramos Horta. Alkatiri gosta pouco de ser criticado, tem alergia, e se alguém o critica, ele torna-se maquiavélico e vai para o Facebook desabafar os seus ódios. Depois se alguém o contraria, lá vem a “tropa de choque” dele e é uma bajulação ao querido líder o que é outra vergonha monumental, um horror!&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium; line-height: 21.6px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;font-size: medium; line-height: 19.2px;&quot;&gt;O prato do dia do Alkatiri é tentar mostrar-nos que foi ele quem lutou mais do que todos, foi ele quem fundou a nação timorense, sozinho? Aiiii, quem não vos conhece que vos compre... As eternas lutas pela liderança da Fretilin no exterior eram vergonhosas, eu assisti a muitas delas, vergonhoso!&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium; line-height: 21.6px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;font-size: medium; line-height: 19.2px;&quot;&gt;A Fretilin na diáspora era quase moribunda, não fosse José Ramos Horta e o CNRM, a luta no exterior não teria NUNCA a credibilidade que teve. Verdade que não gostei de Ramos Horta Presidente, mas como diplomata eu era fã dele, Horta era EXCELENTE! Foi incansável, nenhum líder timorense no exterior lhe chegava aos calcanhares.&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium; line-height: 21.6px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;font-size: medium; line-height: 19.2px;&quot;&gt;Sabe Dr. Alkatiri, nem o Ramos Horta nem o CNRM merecem as críticas que lhes fez sobre o Plano de Paz. Por ele ser um diplomata brilhante, ele e o CNRM propuseram um Plano de Paz à Comunidade Internacional no início dos anos 90. Porque digo que foi brilhante? Porque o governo indonésio se recusava a qualquer tipo de negociação, trazer Ali Alatas para uma mesa de negociação foi per se uma vitória da diplomacia timorense, na pessoa de José Ramos Horta. O seu a seu dono, Dr. Alkatiri.&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium; line-height: 21.6px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;font-size: medium; line-height: 19.2px;&quot;&gt;Estamos esquecidos do clima de terror que se vivia em Timor nos anos seguintes ao Massacre de Santa Cruz? Lembro-me de estar a estagiar na Agência Lusa e ter recebido um telefonema para eu ligar para um número de telefone na Indonésia porque sete rapazes estavam encurralados e a polícia indonésia estava atrás deles, o terror na voz deles era desesperante, quando desliguei o telefone fartei-me de chorar. A secção do nacional da Lusa ficou muda... Mas diligências foram feitas para os trazer para Portugal e quando eu estava na maternidade para ter o meu primeiro filho, o meu marido deu-me a notícia de que os sete tinham chegado ao aeroporto da Portela. Como eu fiquei contente.&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium; line-height: 21.6px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;font-size: medium; line-height: 19.2px;&quot;&gt;Como estes sete jovens, milhares de timorenses chegaram a Portugal naquele tempo, contavam histórias medonhas de terror e perseguição. Amnésia, Dr. Alkatiri?&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium; line-height: 21.6px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;font-size: medium; line-height: 19.2px;&quot;&gt;Isso tudo para demonstrar que se vivia um clima de perseguição e de terror em Timor Leste e tinha-se que se chegar &amp;nbsp;a um acordo para as partes envolvidas no conflito negociarem, não se podia sacrificar mais o povo timorense. O plano de Paz do CNRM foi uma isca, sim, uma isca e o governo de Jacarta mordeu e cá temos nós o nosso Timor independente.&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium; line-height: 21.6px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;font-size: medium; line-height: 19.2px;&quot;&gt;Se nós esperássemos pelos senhores da Fretilin no exterior ainda hoje estávamos a decidir quem ia ser o líder deste partido na diáspora.&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium; line-height: 21.6px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;font-size: medium; line-height: 19.2px;&quot;&gt;Dr. Alkatiri em vez de andar a instigar o ódio no Facebook, sendo a Fretilin parte deste governo, porque não tenta ajudar este povo que tem falta de tudo? Porque não coloca no seu Facebook o relatório para 2020 do Índice Global da Fome de Timor Leste? Já viu ou estava muito ocupado a brincar no Facebook?&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium; line-height: 21.6px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;font-size: medium; line-height: 19.2px;&quot;&gt;Sabe, são muito graves os níveis de fome em Timor Leste. Sim, fome, muita fome passa este povo que lhe paga o salário, se calhar até lhe paga a internet para o senhor andar a brincar no Facebook aos líderes. Vergonhoso, não?&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium; line-height: 21.6px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;font-size: medium; line-height: 19.2px;&quot;&gt;“Timor Leste regista níveis alarmantes de fome, uma situação que se agravou nos últimos anos, e é o segundo pior classificado entre os 107 países, a seguir ao Chade, segundo a última edição do Índice Global da Fome (IGF). O relatório que atribuiu a Timor Leste um IGF de 37,6% (num máximo de 100, a pior classificação) considera a situação no país “alarmante”, sendo a segunda pior no índice deste ano entre os países analisados”, Lusa.&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium; line-height: 21.6px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 19.2px;&quot;&gt;Com esta&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 19.2px;&quot;&gt;desgraça na&lt;/span&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;line-height: 19.2px;&quot;&gt;&amp;nbsp;nossa terra e o senhor está preocupado com o Plano de Paz do Ramos Horta e do CNRM em 1993? Descaramento!&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium; line-height: 21.6px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;font-size: medium; line-height: 19.2px;&quot;&gt;O senhor representa a bandeira da Fretilin pela qual centenas de milhares de timorenses morreram, honre-os!&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: medium; line-height: 21.6px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;p style=&quot;line-height: 21.6px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0px; text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span class=&quot;s2&quot; style=&quot;font-size: medium; line-height: 19.2px;&quot;&gt;Porque não se cala, Dr. Mari Alkatiri?&lt;/span&gt;&lt;/p&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;p&gt;&lt;/p&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/2530073884454111357/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2020/10/porque-nao-se-cala-dr-mari-alkatiri.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/2530073884454111357'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/2530073884454111357'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2020/10/porque-nao-se-cala-dr-mari-alkatiri.html' title='PORQUE NÃO SE CALA, DR. MARI ALKATIRI?'/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://1.bp.blogspot.com/-zriV6QGzNUE/USLqiOWeXRI/AAAAAAAADPw/BaY7M1t8B40if0bKEuCVwLHPOTnUbEfAgCPcBGAYYCw/s72-c/Marialkatiriparlamento.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-1597925745151495708</id><published>2017-10-24T11:49:00.000+09:00</published><updated>2017-10-24T16:02:47.671+09:00</updated><title type='text'>ELEISAUN ANTISIPADA VS VII GOVERNO MINORIA</title><content type='html'>&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://3.bp.blogspot.com/-0a28AHQqEaM/We6kWvzmncI/AAAAAAAAHoU/LzuJaftSyeAeVyqqOfqUzkejxvcrRM55wCLcBGAs/s1600/mari%2Balkatiri.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;670&quot; data-original-width=&quot;1000&quot; height=&quot;214&quot; src=&quot;https://3.bp.blogspot.com/-0a28AHQqEaM/We6kWvzmncI/AAAAAAAAHoU/LzuJaftSyeAeVyqqOfqUzkejxvcrRM55wCLcBGAs/s320/mari%2Balkatiri.jpg&quot; width=&quot;320&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;br /&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Hosi: Asuwain Maubere&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;Loron hirak ne&#39;e ema barak perocupa ba situasaun rezultadu debate programa VII Governo &quot;minoria&quot; ne&#39;ebé hato&#39;o tiha ona sira nia programa iha Parlamento semana liu ba no ho resultado hetan kedas &quot;voto rejeição&quot; hosi Partidu oposição hanesan CNRT PLP ho KHUNTO ne&#39;ebé mai ho Bloku Oposição Maioria Parlamentar (BOMP).&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Tuir Constituição RDTL katak bainhira apresentação ba Governo nia programa hetan rejeita ba dahuluk sei iha oportunidade atu apresenta tan dala ida. Se karik mak hetan voto rejeição nafatin nune&#39;e PM bele hetan demição no automaticamente Governo nia mandato mos caduca kedas no PR RDTL mak sei demite Governo nia PM, ho consequências&amp;nbsp; PR RDTL mak sei toma decisão tuir coridor CRDTL nian.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;MAIBE iha tempo Governo deklara katak sei lori fali Programa ba Parlamento (maske PM rasik declara ba público katak nia lakohi fila fali ba Parlamento), ao mesmo tempo PM Alkatiri mos halo hela reunião ho simpatizantes Fretilin iha Oekusi hodi koalia konaba programa Governo nebe hetan tiha ona Voto Rejeição.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Interessante tebes, iha parte ida PM Alkatiri koalia namanas Eleisaun Antisipada iha ninia wall Facebook, hamosu mos ideia Referendum nebe CRDTL seidauk bele permite tamba seidauk iha lei konaba Referendum (art. 66 CRDTL).&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Povo ho sira nia ignorância continua tama iha laços informação sira iha leten, e la iha autoridade ka ema ruma mak bele informa LOLOS ba povo konaba processo sira nee tuir CRDTL haruka (Tan Timor-Leste nu&#39;udar Estado de Direito).&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Público só rona claro mak konaba asunto Defesa e Segurança nebe avisa husi Maijor General Lere ho Comandante PNTL katak sira asegura 100% ba situasaun atuál no la iha ema ida mak bele halo arbiru, husu atu hakmatek no continua hala&#39;o vida hanesan lorloron.&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;ELEIÇÃO ANTICIPADA nebe ema hotu koalia sei la facil tamba Parlamento Nacional foin maka hala&#39;o nia função seidauk to&#39;o fulan 6. CRDTL ho leis sira hateten katak PR RDTL labele dissolve Parlamento durante iha fulan 6 liu tiha eleição jeral nian.&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Nune&#39;e, claro katak PR RDTL atu decide eleição geral ka atu dissolve Parlamento mos sei hanoin dala rua.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;PARTIDO OPOSIÇÃO (CNRT PLP E KHUNTO) sai alvu ba ema balu nia políticas de manobras situação real. CRDTL garante no permite katak oposição sira iha direito halo ações sira hanesan voto rejeição, voto confiança e moção censura.&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Tan sa tem que fo sala ba Oposição, e ainda pior hateten tan katak posição oposição nebe lakohi vota a favor ba VII Governo nia programa sai fali vítima de informações katak la iha sentido estado, la apoio povo nia situação no la interesse povo nia situação.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;OPOSIÇÃO sira mos iha programa nebe a favor ba povo no nee questão de tempo deit. Sira mos iha política atu oin nusa desemvolve rai Timor ho sira nia programa nebe claro sei a favor ba povo, não me digas oposição atu halo fali programa la a favor ba povo no rai RDTL.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Se los mak lohi malu? Se los mak lohi beibeik povo Timor nia ignorância? Konsekuênsia Governo minoria mak nunee duni, e oposição bele halo qualquer ações nebe CRDTL permite atu salva guarda Democracia no Estado de Direito. Tamba Oposição mak maioria e F-PD nebe forma Governo ho minoria. Minoria mak submete an ba maioria laos ao contrário.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Sa tan programa hirak nebe apresenta hosi Governo Minoria maioria mai husi oposição sira nia programa mos, nunee oposição hanoin diak liu sira mak executa no halao sira nia programa ho ukun maioria para depois Governo ida nebe estavel do que la estavel tamba bele afeta ba situação política no economia internalmente.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;POVO HO SIRA NIA IGNORÂNCIA no informação sira nebe fo sai la responde ba público nia preocupação.&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;INFORMAÇÃO BA PÚBLICO nebe la claro só hamosu deit distorcio iha comunidade nia leet no sei la iha ida mak balanço e no fim sei contribui ba situação ida nebe ladun diak.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;ELEIÇÃO ANTICIPADA presija orcamento no presija programa nebe lidera hosi Governo. Se orcamento la iha no Governo ida monu no hamosu deit Governo Gestão sei labele halo buat ida no só PR RDTL maka bele foti medidas concreta ba situação política.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;No caso oposição forma fali Governo Sexa PR RDTL mak sei decide ho neon ho laran atu hatúr interesse nacional as liu interesse seluk.&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Referendum ba programa nebe público moa rona hotu ona só para hamosu desintendimento fração iha comunidade sira nia leet, tamba SEIDAUK IHA LEI KONABA REFERENDUM (art. 66 CRDTL), referendum sei halo nusa no lao oin nusa? Se mak sei asegura no se mak bele garante ? Até imposivel ona atu halo referendum.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Iha situação hanesan nee PRESIJA TEBTEBES HONESTIDADE BA PÚBLICO ATU LABELE PÂNICO e labele hanoin oin-oin tamba povo ho sira nia ignorância sai fali alvo ba agitação informação falços sira nebe la a favor ba povo.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;PROCESSO CONTITUCIONAL hateten katak Maioria mak kaer ukun laos minoria, laos tan deit maioria la aceita minoria nia programa ne&#39;ebé maioria la iha ona pensento e sentido de Estado, pelo contrário Maioria mak hakrak salva guarda tiha CONSTITUIÇÃO e sei asegura.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Bainhira oposição nebe maioria no forma fali Governo mos sei hatoo programa hirak nebe A FAVOR BA POVO no sei labele halai ses husi situasaun real povo nian. É uma questão de tempo.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/1597925745151495708/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/10/eleisaun-antisipada-vs-vii-governo.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/1597925745151495708'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/1597925745151495708'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/10/eleisaun-antisipada-vs-vii-governo.html' title='ELEISAUN ANTISIPADA VS VII GOVERNO MINORIA'/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://3.bp.blogspot.com/-0a28AHQqEaM/We6kWvzmncI/AAAAAAAAHoU/LzuJaftSyeAeVyqqOfqUzkejxvcrRM55wCLcBGAs/s72-c/mari%2Balkatiri.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-2297541093687308734</id><published>2017-10-22T13:18:00.000+09:00</published><updated>2017-10-22T13:18:28.782+09:00</updated><title type='text'>KONSEKUENSIA HUSI GOVERNO MINORIA</title><content type='html'>&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://3.bp.blogspot.com/-1QmKRM20zyQ/WewbBvGh2sI/AAAAAAAAHoE/4ipo7GKvNtcMHMLwv9vyghL9VS7D--MfACLcBGAs/s1600/governominiritario.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;196&quot; data-original-width=&quot;300&quot; src=&quot;https://3.bp.blogspot.com/-1QmKRM20zyQ/WewbBvGh2sI/AAAAAAAAHoE/4ipo7GKvNtcMHMLwv9vyghL9VS7D--MfACLcBGAs/s1600/governominiritario.jpg&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;br /&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Husi: Kay Loy Maubere&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;Requesitos ne&#39;ebé hatur iha artigo 106 Constituição RDTL hateten momós konaba oin nusa atu hamosu ou forma Governo ida Constitucional.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Bainhira la considera ba requesitos hirak iha artigo 106 CRDTL sei hamosu consequências oin-oin. Oras ne&#39;e mundo hatene no ema hotu hatene katak VII GOVERNO hari ho coligação entre Partido Fretilin ho PD nebe maka ho cadeira 30 deit, hamosu kedas termos GOVERNO MINORIA.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Nune&#39;e GOVERNO MINORIA iha riscos barak no bele dehan la estavel. Em quanto OPOSIÇÃO ho cadeiras 35 ne&#39;e iha vantagem político barak no oportunidade Constitucional atu halo VOTAÇÃO MAIORIA iha Parlamento no bele afeta ba existência Órgaun Soberano sira hanesan PRIMEIRO MINISTRO, PRESIDENTE PARLAMENTO nebe bele husik kedas sira nia cargo bainhira mosu ACÃO CONSTITUCIONAL OIN-OIN nebe CRDTL PERMITE E GARANTR ATU HALO NUNEE. Ema barak seidauk hatene e barak mak hatene maibe halo finji manobra fali processo Constitucional nebe fo dalan ba OPOSIÇÃO ATU HALO AÇÃO CONSTITUCIONAL OIN OIN TAMBA ORAS NEE SIRA MAIORIA IHA PARLAMENTO.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;1. Ho Cadeiras 35 nebe monu iha Oposição hanesan CNRT PLP ho KHUNTO bele halo Mosaun oin oin tuir CRDTL haruka hanesan : VOTO CONFIANÇA BA PM, VOTO REJEIÇÃO BA PROGRAMA GOVERNO E MOÇÃO CENSURA BA PM Quando Oposição SENTI katak sira iha oportunidade legal atu halo ações sira nee.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;IHA TIMOR LESTE como ema barak mak seidauk hatene processo sira hanesan nee, nunee halo sira hakfodak e hanoin kala OPOSIÇÃO halo GOLPE ka halo asaun hatun Governu, lae! Nee asaun hotu nebe CRDTL Timor-Leste GARANTE basta Maioria deit iha Parlamento nee hanesan kaer cartão&quot;JOKER&quot; no bele halo asaun Constitucional oin oin.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;2. OPOSIÇÃO nebe ho cadeiras 35 iha oportunidade legal bele halo MOÇÃO CENSURA BA PRESIDENTE PARLAMENTO tamba sira maioria no Fretilin ho PD forma coligação ho votos Minoria nebe ladun a favor ba existência minoria.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;4. OPOSIÇÃO CNRT PLP KHUNTO nebe maioria iha Parlamento (35 cadeiras) bele halo Moção CENSURA BA PM, VOTO CONFIANÇA BA PM, VOTO REJEIÇÃO BA PROGRAMA NO OGE, VOTA CONTRA POLÍTICA HOTU HOTU husi Governo Minoria TAMBA OPOSIÇÃO MAK MAIORIA nunee iha oportunidade e sa tan CRDTL GARANTE NO LOKE DALAN ATU HALO NUNEE.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;5. GOVERNO MINORIA IHA RISCO barak tamba sira la maioria iha Parlamento nebe bele halo vota maioria, pelo contrário oposição mak bele vota maioria ba buat hotu E IDA NEE CRDTL GARANTE.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;6. TAMBA SA ema tem que hakfodak no tem que bosok beibeik povo Timor nia ignorância ho boatus sira hanesan Oposição halo halo Golpe...la gosta Programa etc.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;7. FRETILIN HO PD laos partido foun no laos ema foun ba CRDTL, koalia honesto ba povo katak processo democracia nebe ita hari mak nunee no nee laos buat ka hahalok crimes, nee processo legal e la viola leis ruma.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;8. TAMBA SA TEM QUE&amp;nbsp; BOSOK HO SISTEMATICO ba povo nia ignorancia, katak obriga an hari Governo minoria sei hasoru CONSEQUENCIAS SIRA NEE HOTU tamba REGULA HOTU IHA CONSTITUIÇÃO RDTL LARAN no nee laos buat foun ida, só que pela primeira vez acontece iha história DIREITO DEMOCRÁTICO TIMOR-LESTE nian tamba leis fo dalan atu halo hanesan nee.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;9. GOLPE ESTADO baibain mosu bainhira ema Militar sira mak halo ou grupo civil armadas ho Militar mak baibain halo iha país sira nebe nakonu ho krime político oin-oin. AÇÃO NEBE OPOSIÇÃO CNRT PLP E KHUNTO halo nee laos GOLPE ESTADO, E NEE MOS LAOS KAN PODER, maibe ida nee processo Democrático e nee laos buat crime ida.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;10. LABELE BOSOK BEIBEIK POVO NIA IGNORÂNCIA tamba Partido sira mak tem que honesto ba povo katak UKUN NEE MAI HUSI POVO no atu kaer UKUN GOVERNO E PARLAMENTO TEM QUE MAI HOSI PARTIDO SIRA NEBE MAIORIA laos MINORIA.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/2297541093687308734/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/10/konsekuensia-husi-governo-minoria.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/2297541093687308734'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/2297541093687308734'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/10/konsekuensia-husi-governo-minoria.html' title='KONSEKUENSIA HUSI GOVERNO MINORIA'/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://3.bp.blogspot.com/-1QmKRM20zyQ/WewbBvGh2sI/AAAAAAAAHoE/4ipo7GKvNtcMHMLwv9vyghL9VS7D--MfACLcBGAs/s72-c/governominiritario.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-3099035161915811281</id><published>2017-10-22T09:45:00.000+09:00</published><updated>2017-10-22T13:04:26.384+09:00</updated><title type='text'>Dalan ba Eleisaun Antesipada Naruk Tebes</title><content type='html'>&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://4.bp.blogspot.com/-F9Ak2nJ76wA/Wevol1OHRCI/AAAAAAAAHn0/PXn-Cpjv8WEWRLYoOjoTNW9JFVahQMJVwCLcBGAs/s1600/alkatiriluolo.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;382&quot; data-original-width=&quot;663&quot; height=&quot;184&quot; src=&quot;https://4.bp.blogspot.com/-F9Ak2nJ76wA/Wevol1OHRCI/AAAAAAAAHn0/PXn-Cpjv8WEWRLYoOjoTNW9JFVahQMJVwCLcBGAs/s320/alkatiriluolo.jpg&quot; width=&quot;320&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;br /&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;CNRT MEDIA - Facebook&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;Hafoin Bloku Partidos Maioria Parlamentár submete no vota afavór ba mosaun rejeisaun ba VII Governu nia programa, espekulasaun no ejijénsia militante sira husi Partidu FRETILIN maka hakarak halo eleisaun antesipada. Husi sorin seluk Sekretariu Jeral Partidu FRETILIN, Dr. Mari Alkatiri, hakarak halo referendum ba programa Governu nian no nia rasik jura no deklara katak sei la fila ba Parlamentu Nasionál atu aprezenta programa ba daruak nian.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Mai ita hare pasu ida-ida kona-ba prosesu sira tuir ejijénsia no mehi husi Partidu FRETILIN nian.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;1. La’os kompeténsia partidu FRETILIN nian atu deklara referendu, maibé referendu ne’e kompeténsia Prezidente Repúblika nian no so bele halo kuandu iha aprovasaun 2/3 husi deputadu ativu iha Parlamentu Nasionál. Tanba ne’e Referendu sei la akontese!&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;2. Eleisaun antesipada mós la’ós Partidu FRETILIN nia kompeténsia atu deklara, so Prezidente Repúblika maka bele deklara Eleisaun Antesipada mezmu Dr. Francisco Lu Olo embora Prezidente Repúblika, nia mós prezidente partidu FRETILIN ne’ebé viola KRDTL artigu 78 kona-ba inkompatibilidade.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;3. Bazeia ba juramentu husi Dr. Mari Alkatiri katak nia sei la fila fali ba PN atu aprezenta programa VII Governu nian maka automatikamente programa Governu nia chumba ona tanba bazeia ba KRDTL artigu 108 no 109 katak programa Governu nian tenke aprezenta husi Primeiru Ministru, ida ne’e reforsa husi Rejimentu Parlamentu Nasionál artigu 134-137.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;4. Bainhira programa governu la pasa ona iha PN maka bazeia ba KRDTL Artigu 112 (2) Prezidente Repúblika sei hatán ba Parlamentu Nasionál hodi halo demisaun ba Governu hafoin konsulta ho Konsellu Estadu tuir KRDTL Artigu 91. Konsellu estadu ne’e kompostu husi eis prezidente sira, Prezidente atuál, Primeiru Ministru atuál, no Prezidente Parlamentu atuál, inklui sidadaun na’in 10 ne’ebé PN no PR nomeia.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;5. Hafoin konsulta ho Konsellu Estadu, Prezidente Repúblika sei demite Governu no fila hikas ba KRDTL Artigu 106 hodi hare se iha partidu ka aliansa partidu sira ne’ebé prienxe kritéria atu forma Governu. Iha situasaun atuál iha ona Bloku Partidos Maioria Parlamentár ne’ebé kompostu husi Partidu CNRT, Partidu PLP, no Partidu KHUNTO. Ho ida ne’e maka Prezidente Repúblika sei nomeia Primeiru Ministru foun hodi forma Governu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;6. Bainhira forma ona Governu, maka Bloku Partidos Maioria Parlamentár sei aprezenta programa ne’ebé 100% sei pasa tanba iha apoiu maioria parlamentár iha Parlamentu Nasionál. Husi ne’e Governu sei aprezenta Orsamentu Jerál Estadu ne’ebé mós sei pasa tanba iha apoiu Maioria Parlamentár.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;7. Parlamentu Nasionál sei haruka OJE ne’ebé aprova ona ba iha Gabinete Prezidente Repúblika atu promulga ka veta tuir KRDTL Artigu 88. Se karik PR deside atu veta, maka OJE sei haruka fila fali ba Parlamentu Nasionál atu konfirma fali OJE.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;8. Bazeia ba KRDTL Artigu 88 sei presiza 2/3 husi deputadu prezente no iha konfirmasaun maioria absoluta atu bele haruka fali OJE ba PR. Iha ne’e maka sei loke posibilidade ba Eleisaun antesipada se karik deputadu sira husi F-PD la prienxe quorum.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Hare ba situasaun polítika ida ne’e, no tetu ba estabilidade RDTL nian, konsidera mós ba impaktu, vantajen no dezvantajen Eleisaun Antesipada, maka Prezidente sei tetu ho didi’ak atu promulga ka veta OJE ne’ebé VIII Governu husi Bloku Partidos Maioria Parlamentár forma.&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Ita hotu tuur hakmatek no akompaña prosesu demokrátiku ida ne’e, no husu atu prosesu tomak tenke la’o tuir korredór ita nia Lei Inan ka KRDTL nian.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/3099035161915811281/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/10/dalan-ba-eleisaun-antesipada-naruk-tebes.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/3099035161915811281'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/3099035161915811281'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/10/dalan-ba-eleisaun-antesipada-naruk-tebes.html' title='Dalan ba Eleisaun Antesipada Naruk Tebes'/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://4.bp.blogspot.com/-F9Ak2nJ76wA/Wevol1OHRCI/AAAAAAAAHn0/PXn-Cpjv8WEWRLYoOjoTNW9JFVahQMJVwCLcBGAs/s72-c/alkatiriluolo.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-2230453912314402205</id><published>2017-10-21T13:12:00.003+09:00</published><updated>2017-10-22T11:10:14.163+09:00</updated><title type='text'>Alkatiri nia arogansia no egoismu maka kria instabilidade politika iha rai doben</title><content type='html'>&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://2.bp.blogspot.com/-YPsX52gSA8s/WerIf8vt2mI/AAAAAAAAHnk/HYRCm3OAmKYJTimH8xMZyr1O9dFl6wTnQCLcBGAs/s1600/ALKATIRI.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;720&quot; data-original-width=&quot;1280&quot; height=&quot;180&quot; src=&quot;https://2.bp.blogspot.com/-YPsX52gSA8s/WerIf8vt2mI/AAAAAAAAHnk/HYRCm3OAmKYJTimH8xMZyr1O9dFl6wTnQCLcBGAs/s320/ALKATIRI.jpg&quot; width=&quot;320&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;br /&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Oan Kiak&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;Fulan barak maka ami la hakerek ami nia opiniaun iha blog THND tanba ami hakarak eleisaun lao ho dame no lakohi ema dehan ami kria instabilidade ho ami nia opiniaun iha fatin ida ne’e.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Eleisaun hotu ona, tuir ami nia hanoin laiha vensedor ka vensidos iha eleisaun Jullu nian, apenas ita hetan surpresa balun ho partido rua liu-liu Partido Libertasaun Popular (PLP) tanba foin konkista terseiru lugar iha senariu politiku iha Timor-Leste. Hanesan partidu numeru 3 sira mos hetan lejitimidade hosi povu hodi ukun ita nia rai.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Partidu Maun Taur nian nakonu ho jerasaun foun no&amp;nbsp; ita espera katak bele deposita ita nia mehi tuan iha sira nia liman.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Partidu Fretilin manan duni eleisaun legislativa 2017, ida ne’e laiha duvidas tanba rezultadu oficial sai ona.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Maibe… Maibe…&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Partidu Fretilin manan ho maioria simples, povu doben matenek ona no lakohi fo’o maioria ba partidu nein ida, povu hakarak líder hamutuk ukun ita hodi lori nasaun ida ne’e ba prosperidade maibe saída maka Dr. Alkatiri hakarak?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Mari Alkatiri la respeita povu nia vontade no hakarak ukun ho minoria maibe hakarak mos partidu seluk, oposição (maioria) ba hakruuk deit ba ninia vontade. Ho nia arogansia no egoismu Alkatiri assegura katak Fretilin mesak mak tur iha kadeira chave iha orgaun soberania hotu-hotu, Presidente da República Fretilin nia ema, Primeiru-ministru ema Fretilin no Presidente Parlamentu Nasional dala ida tan ema Fretilin 2000 ida. Entaun ita bele foti konkluzaun katak sira mesak bele ukun ita nia rai, los ka lae?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Oh, lae! Tanba sira nia hahalok hatudu katak sira nia arogansia bot liu sira nia forsa, tanba foin maka sira descobre katak sira mesak-mesak la consegue aprova sira nia programa, sira presiza PLP, CNRT no Khuntu nia votus hodi passa governo nia programa. Fretilin nia arogansia no egoismu maka kria instabilidade politika iha rai doben, karik sira fahe kadeira ho justisa no proporcionalidade ohin loron sira nia programa passa tiha ona iha PN, karik ho unanimidade.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Agora Fretilin tenki aguenta sira nia egoismu no arogansia rasik, lalika mai fo’o culpa ba partidu opozisaun sira, tanba partidu opozisaun laos ba servisu ba governu ka assegura katak imi nia programa ka imi OJE hetan aprovasaun, ida ne’e governu nia servisu laos opozisaun nia knaar, opozisaun nia knaar maka fiscaliza imi nia servisu no servisu hodi representa povu. Ita hotu tenki fo’o desculpa ba Fretilin tanba sira halo oituan konfuzaun ho governu no opozisaun, tanba bainhira sira servisu hanesan opozisaun sira defende deit sira nia patraun nia intrese no haluha povu nia intrese, foin maka kabeen boot koalia kona ba povu nia moris, bainhira sira opozisaun sira nonok, tan deit maun Xanana fo’o chupeta ida ba sira, projeto ZEESM.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Fretilin lalika mai hakilar intrese nasional ka ema kria instabilidade tanba ema nein ida kontra intrese nasional ka hakarak kria instabilidade, tanba hau la fiar iha hau nia fuan katak Maun Taur ka Maun Xanana hakarak halo krizi ida, pelu menus hau serteza absoluta katak Maun Taur hadomi nia povu no rai hodi la permiti krizi ida tan. Imi tenki hakmatek&amp;nbsp; iha imi nia fatin, husu imi nia kamaradas no liu-liu&amp;nbsp; imi nia juventude fanatiku Fretilin hodi hakmatek iha sira nia fatin no lalika propaganda baratu hodi hakfodak povu ho imi nia lian, intrese nasional no instabilidade, tanba lia bosok.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Demokrasia hanesan ne’e duni, opozisaun karik la konkorda ho governu iha direitu hodi dehan LAE ba imi, Alkatiri bele sae fundador (ita tenki respeita!) maibe lalika sura kolen ba povu, hau aman no maun mos Indonezia oho hodi ohin loron itaboot bele tur ida kadeira PM hodi ukun ita. Maun Mari mos lalika hatun jerasaun foun ke ohin loron tur iha PN tanba sira mos hanesan politikus jerasaun foun laiha obrigasaun hodi konkorda ho saida deit ke Maun Mari hakarak, ida ne’e akontese deit iha Maun Mari nia CCF, to’o ona, los ka lae? Ita lakohi harii jerasaun foun ida ke hatene deit doko ulun no dehan, “Yes, Sir”, ita hakarak ita nia jerasaun foun brani hodi dehan LAE uainhira sira la konkorda.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Maun Mari, uainhira ema la konkorda ho itaboot laos tanba vingança, vicio ka veneno, hanoin hanesan itaboot nian hanesan hanoin labarik sira iha eskola primaria, ema la konkorda hatene tanba sa Dr. Alkatiri? Tanba ema nia direito, tanba iha demokrasia ema iha direito ba dehan LAE no hau hanoin katak itaboot ema matenek hodi kompriende katak ema hotu la hanoin hanesan, iha CCF deit maka imi hotu hanoin hanesan tanba ditadura maka imi implementa iha imi nia partido laran, ema hotu fo’o viva ba xefi mesmu kuandu xefi la loos, hanesan oituan ho situasaun iha Koreia do Norte, militante Fretilin rona deit sira nia xefi no la hatene hanoin ho sira nia ulun rasik.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Povu doben, lalika tauk situasaun politika atual, ida ne’e normal iha demokrasia, lalika rona ema ke dehan katak situasaun ida ne’e kria instabilidade, lae. Ida ne’e demokrasia furak, ita nia Konstituisaun iha mekanismus hodi assegura estabilidade uainhira ka karik governu Alkatiri monu, rai sei la naben. Tanba ita nasaun foun, situasaun ida ne’e bele haforsa ita nia demokrasia hodi ita hotu aprende ho situasaun ida ne’e iha futuru.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Governu monu, governu seluk sei mai. Alkatiri no ninia equipa sei la salva mesak Timor, ita sei iha ema barak ke bele substitui sira no karik diak liu tan!&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Governu presiza halakon arogansia no egoismu se lae…MONU!&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Viva Timor-Leste!&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/2230453912314402205/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/10/alkatiri-nia-arogansia-no-egoismu-maka.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/2230453912314402205'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/2230453912314402205'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/10/alkatiri-nia-arogansia-no-egoismu-maka.html' title='Alkatiri nia arogansia no egoismu maka kria instabilidade politika iha rai doben'/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://2.bp.blogspot.com/-YPsX52gSA8s/WerIf8vt2mI/AAAAAAAAHnk/HYRCm3OAmKYJTimH8xMZyr1O9dFl6wTnQCLcBGAs/s72-c/ALKATIRI.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-882106954100318920</id><published>2017-06-25T18:59:00.000+09:00</published><updated>2017-06-25T19:08:28.734+09:00</updated><title type='text'>TMR, “SIRA NE’EBE TABELE XANANA HAKARAK APROVEITA DE’IT”</title><content type='html'>&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;/div&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://4.bp.blogspot.com/-XVVJajGF6d8/WU-IQS4s1-I/AAAAAAAAHm0/73nh1b9to7Epkqab4yXFOChHH3wwIBGSwCLcBGAs/s1600/TMRPLP.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: large;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;379&quot; data-original-width=&quot;379&quot; height=&quot;320&quot; src=&quot;https://4.bp.blogspot.com/-XVVJajGF6d8/WU-IQS4s1-I/AAAAAAAAHm0/73nh1b9to7Epkqab4yXFOChHH3wwIBGSwCLcBGAs/s320/TMRPLP.jpg&quot; width=&quot;320&quot; /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;br /&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;/div&gt;&lt;br /&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;PARTIDO LIBERTAÇÃO POPULAR (PLP) - Rua Metiaut, Dili, Timor-Leste&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;Komunikadu Imprensa&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;TMR, “SIRA NE’EBE TABELE XANANA HAKARAK APROVEITA DE’IT”.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;SAME, 24 Juñu 2017 – Prezidente Partidu Libertasaun Populár (PLP), Belun Boot Taur Matan Ruak hateten, nia koiñese di’ak Prezidente Partidu Congreco Nacionál Reconstrucão Timorense (CNRT), Kay Rala Xanana Gusmão,tanba tinan 17 hanesan nia vise komandante iha ai-laran, tanba ne’e TMR hatene momoos &amp;nbsp;ema ne’ebé tuir Xanana &amp;nbsp;hakarak aproveita de’it atu hetan oportunidade maibé sei la ajuda Xanana.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;“Imi nia maun boot Xanana horseik iha ne’e, ha’u tinan 17 ninia wakil iha ai-laran. Ha’u koiñese Maun Xanana liu ita boot sira iha ne’e, no liu ministru sira ne’ebé la’o ho nia. Sira ne’ebé agora tuir nia ne’e aproveita para hetan oportunidade de’it. Sira la’os ajuda nia, sira nia oin ha’u koiñese hotu, sira la brani ko’alia ho ha’u, ha’u ko’alia ba sira dala ida de’it”, Prezidente PLP, Belun Boot Taur Matan Ruak hato’o iha Nia kampañe eleitoral ba dala-lima iha Postu Administrativu Same, Munisípiu Manufahi, iha Sabado fin do semana.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Eis-Xefe Estadu no Eis-Guerileiru ne’e mós hatutan katak, &amp;nbsp;“Tanba ne’e, &amp;nbsp;ha’u mai hamutuk ho imi iha PLP para ita halo mudansa agora. Mudansa refere mak atu fahe riku hanesan, oportunidade hanesan. Imi sei lembra, wainhhira ha’u ba Parlamentu, ha’u hateten ba sir,a imi kria orang numeru satu, numeru dua. Ha’u la funu, la terus tinan 24 para halo ida ne’e”.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Eis Xefe Estadu hateten durante tinan lima hanesan Xefe Estadu promulga $8.5 billoins ba governu atu ezekuta. Maibe, nia rezultadu la hanesan ho osan boot ne’ebé sira gasta, tanba ne’e ‘Time is over, Game is over’. Fó tempu ba PLP atu ukun ho governasaun ida “ONESTU, MOOS, IHA INTEGRIDADE NO EFISIENTE”.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Militantes no apoiantes sira husi Postu Administrativu Same Villa partisipa iha kampañe refere entuziasmu maka’as tebes.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Informa mós katak kampañe iha Postu Same Villa la mobiliza apoiantes hosi Postu Administrativu sira Munisipiu Manufahi nian, &amp;nbsp;tamba postu seluk mós hala’o kampañe ho komisiu hosi ekipa kampañe husi partidu PLP nian.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Hafoin remata iha Same Villa, Prezidente PLP ho nia komitiva kontinua kedas ba Munisipiu Ainaro hodi hala’o kampana iha ne’eba.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;div style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;~~~~~~ H O T U ~~~~~~&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Favor kontatu |Please contact:&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;For general Inquiries | Ba informasaun geral: info@plp.org.tl ​ ​&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;For media related | &lt;u&gt;Ba asuntu media Media@plp.org.tl Sebastião Guterres: + 670 7856 2277 | Dilecto Tilman +670 78141663 | Eurico Pereira: + 670 7724 3674​&lt;/u&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;The Spokesperson | Portavos :&lt;u&gt; Fidelis.Magalhaes@plp.or&lt;/u&gt;g.tl&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Website: plp.org.tl | Facebook: https://web.facebook.com/Partidulibertasaunpopular/ | Twitter: https://twitter.com/Partidu_PLP&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Property of PLP | Propiedade PLP. All rights reserved.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;For general inquire Please contact | Ba informasaun geral favor Kontatu : info@plp.org.tl&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;For media related, please contact | Ba asuntu media, favor kontatu Media@plp.org.tl&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;For contacting the Spokesperson please contact : Atu kontatu portavos, favor kontatu: Fidelis.Magalhaes@plp.org.tl&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Website: plp.org.tl | Facebook:&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Twitter: https://twitter.com/Partidu_PLP&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Property of PLP|Propiedade PLP. All rights reserved.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/882106954100318920/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/tmr-sira-neebe-tabele-xanana-hakarak.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/882106954100318920'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/882106954100318920'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/tmr-sira-neebe-tabele-xanana-hakarak.html' title='TMR, “SIRA NE’EBE TABELE XANANA HAKARAK APROVEITA DE’IT”'/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://4.bp.blogspot.com/-XVVJajGF6d8/WU-IQS4s1-I/AAAAAAAAHm0/73nh1b9to7Epkqab4yXFOChHH3wwIBGSwCLcBGAs/s72-c/TMRPLP.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-3204630812400702048</id><published>2017-06-22T19:39:00.003+09:00</published><updated>2017-06-22T19:44:53.122+09:00</updated><title type='text'>Durante Mandatu, Taur Aprova OJE 8,5 Miliaun</title><content type='html'>&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://1.bp.blogspot.com/-5QfdI6xYDJM/WUudfrZeRgI/AAAAAAAAHmY/aJynfQt8sGc2sdRF-pIH-ENcd0xPRKNyQCLcBGAs/s1600/TMR2017.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;540&quot; data-original-width=&quot;960&quot; height=&quot;180&quot; src=&quot;https://1.bp.blogspot.com/-5QfdI6xYDJM/WUudfrZeRgI/AAAAAAAAHmY/aJynfQt8sGc2sdRF-pIH-ENcd0xPRKNyQCLcBGAs/s320/TMR2017.jpg&quot; width=&quot;320&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;FSuara Timor Lorosae- 22 de junho de 2017&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;UATUCARABOU- Presidente PLP Taur Matan Ruak afirma durante nian mandatu nudar Presidente Republika husi period 2012-2017 nian parte aprova Osamentu Jeral Estadu 8, 5 Miliaun.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Durante hau nian mandatu nudar Presidente Republika husi period 2012-2017 hau aprova Osamentu Jeral Estadu 8, 5 Miliaun maibe ba orsamentu neee governu halo gastus latuir nesesidade povu nian no ba prosesu Dezemvolvimentu oras nee dadaun liu liu ba infrastrutura seitores balun kontinua ladauk resolve,” dehan Taur Matan Ruak bainhira halo kampania iha postu administrative Uatocarabou Munisipiu Viqueque, Kuarta ( 21/6/2017).&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Nia dehan governu iha nian planu diak maibe ba jestaun hanesan saida maka sira atu presiza halo nee maka ladauk iha tamba nee maka ba OJE neebe maka 8,5 miliaun &amp;nbsp;tinan tinan &amp;nbsp;husi aprovasaun maibe too ras nee dadaun buat balun ladauk resolve ho diak no too oras nee dadaun sei sai preukupasaun.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Ita nian nian governu iha plnua neebe adekuadu maibe sira rasikla iha vizisaun nebe maka diak tamba nee nee maka ba oJE nee rasik ladauk resolve neseidade povu nian oras nee ba seitores hanesan infraesrutraladauk resolceediak no sei sai preukupasaun “dehan Taur.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Eis Presidente Republika nee afirma kuadu PLP maka povu fo fiar hosi kaer governu maka sei halo mudansa ba kestaun sira hanesan nee tamba PLP iha ona planu no programa neebe rasik hodi reolve ba kestaun nee.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;“Tamba ba OJE neee be maka ho montante 8,5 miliaun neee laos osan neebe maka uituan &amp;nbsp;bele halo ona buat barak liu liu ba prosesu desemvolimentu no too oras nee povu kontinua halerik” dehan nia. Natalino T.da&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/3204630812400702048/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/durante-mandatu-taur-aprova-oje-85.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/3204630812400702048'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/3204630812400702048'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/durante-mandatu-taur-aprova-oje-85.html' title='Durante Mandatu, Taur Aprova OJE 8,5 Miliaun'/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://1.bp.blogspot.com/-5QfdI6xYDJM/WUudfrZeRgI/AAAAAAAAHmY/aJynfQt8sGc2sdRF-pIH-ENcd0xPRKNyQCLcBGAs/s72-c/TMR2017.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-3291320466416795974</id><published>2017-06-22T18:53:00.001+09:00</published><updated>2017-06-22T19:04:24.762+09:00</updated><title type='text'>FRETILIN halo kampanha iha Likisa ba loron dahuluk kaer ukun, FRETILIN Lakohi Kopia Dezenvolvimentu RAEOA</title><content type='html'>&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;&lt;table align=&quot;center&quot; cellpadding=&quot;0&quot; cellspacing=&quot;0&quot; class=&quot;tr-caption-container&quot; style=&quot;margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;&quot;&gt;&lt;tbody&gt;&lt;tr&gt;&lt;td style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://1.bp.blogspot.com/-QdSxvEMHCKI/WUuRrL-qLVI/AAAAAAAAHmI/7DOKNYiHM20yIc3x6tXXTcismiSqISuigCLcBGAs/s1600/marialkatiri2017.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: auto; margin-right: auto;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;1067&quot; data-original-width=&quot;1600&quot; height=&quot;213&quot; src=&quot;https://1.bp.blogspot.com/-QdSxvEMHCKI/WUuRrL-qLVI/AAAAAAAAHmI/7DOKNYiHM20yIc3x6tXXTcismiSqISuigCLcBGAs/s320/marialkatiri2017.jpg&quot; width=&quot;320&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td class=&quot;tr-caption&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: xx-small;&quot;&gt;Foto, Facebook.&lt;/span&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;&lt;/tbody&gt;&lt;/table&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Independente-&amp;nbsp;&amp;nbsp;Mateus dos Santos - 22 de junho de 2017&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;DILI:Partidu Frente Revolusionáriu Timor Leste Independente(FRETILIN) garante sei la kopia dezenvolvimentu iha Rejiaun Autónomu Espesiál Oekosi Ambenu (RAEOA) &amp;nbsp;hodi implementa iha munisípiu 12 iha territóriu Timor-Leste.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Ba loron daruak kampaña FRETILIN ho Tipu Diálogu hamutuk ho juventude no estudante Universitáriu UNPAZ, UNDIL,UNTL, DIT, IOB, ICS, ICR, Institutu Canossa no Juventude FRETILIN sira.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Sekretariu Jerál Partidu FRETILIN, Mari Alkatiri hatete, bainhira hetan fiar husi povu manan iha eleisaun Parlamentár FRETILIN sei hala&#39;o dezenvolvimentu iha munisípiu seluk hanesan hotu ho Rejiaun Autónomu Espesiál Oekosi Ambeno (RAEOA).&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Tanba nia dehan, Se dezenvolvimentu iha Munisípiu tomak halo hanesan iha RAEOA entaun ema ba Oekusi ona lakohi ba tan vizita munisípiu Seluk. &amp;nbsp; &lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;FRETILIN iha programa dezenvolvimentu atu implementa iha munisípiu sira seluk atu ema ba Oekosi, ema mos hakarak no laran kmaan ba haree fali dezenvolvimentu iha munisípiu sira seluk.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;“ Ita tenke halo ho iha Kriatividade halo sasan di&#39;ak maibé hot-hotu labele hanesan se ha&#39;u halo ponte ida iha Laklo maka nia modelu hanesan ponte iha Oekusi ema dehan kopia tuir de&#39;it”, dehan nia hafoin dialógu hamutuk ho juventude no estudante universitáriu TL iha UNITAL-Bekora –Dili,horisehik.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Alkatiri dehan, Oekusi &amp;nbsp;ne’e sai ona hanesan laboratóriu Estadu nian ne’ebé se &amp;nbsp;bainhira FRETILIN manan sei transforma fali modelu Oekusi ne’e sai fali polítiku nasionál &amp;nbsp;hodi habelar ba territóriu tomak tanba iha direitu atu hetan ninia dezenvolvimentu Zona espesiál ekonómika Merkadu Sosiál (ZEEMS). &amp;nbsp; &lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Marí dehan, &amp;nbsp;FRETILIN iha ema barak tanba ne’e maka vota ne’e ba FRETILIN la&#39;ós ba ema, ema ne’e ohin moris- aban sei mate, mas &amp;nbsp;FRETILIN sei moris ba nafatin to’o jerasaun ba jerasaun.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Programa Partidu FRETILIN nian hakarak hasai povu &amp;nbsp;husi kiak no mukit nia laran liu husi juventude sira hodi liberta rai no povu ida ne’e.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Iha fatin hanesan,Estudante UNITAL Enias Expostu hateten atu liberta povu husi kiak no mukit ne’e presiza hadi&#39;a infraestrutura &amp;nbsp; báziku tanba realidade orsamentu gasta barak ba estrada ne’ebé laiha kualidade. &amp;nbsp; &amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Estudante UNDIL, Maria Udis de Canossa husu atu partidu polítiku ne’ebé maka ukun rai ida ne’e tenke loke kampu traballu ba juventude sira.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Entretantu, Reitór UNITAL Roberto &amp;nbsp;Jerónimo &amp;nbsp;dehan, Diálogu ne’e importante tebes ba universitáriu sira atu hatene programa partidu nian ne’ebé sei halo ba juventude sira iha futuru.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Hatan ba preokupasaun ne’e, Alkatiri dehan, atu hadi&#39;a infraestrutura &amp;nbsp;ho kualidade tenke iha responsabilidade ho onestidade labele sai fali korruptu, iha &amp;nbsp;dezeñu di’ak ho kalkula saun osan no tenke iha fiskaliza independente. &lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Ho nune’e, FRETILIN sei fó atensaun ba infra-estrutura hanesan estrada, ponte, uma boboot ho kualidade atu labele loke kuak taka kuak hodi gasta orsamentu de&#39;it.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Tuir observasaun jornalista iha terrenu nota katak,Diálogu ne’e hetan mós partisipasaun masimu husi estudante rihun rua resin no Komisáriu Polítika Nasionál FRETILIN hanesan aktual Primeiru Ministru Rui Maria de Araujo &amp;nbsp;Deputadu, &amp;nbsp;David Dias Mandati, Aniceto Guterres, Antonino Bianco inklui Reitór UNITAL Roberto &amp;nbsp;Jerónimo no hetan seguransa másimu husi Polisia Nasionál Timor-Leste.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/3291320466416795974/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/fretilin-halo-kampanha-iha-likisa-ba.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/3291320466416795974'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/3291320466416795974'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/fretilin-halo-kampanha-iha-likisa-ba.html' title='FRETILIN halo kampanha iha Likisa ba loron dahuluk kaer ukun, FRETILIN Lakohi Kopia Dezenvolvimentu RAEOA'/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://1.bp.blogspot.com/-QdSxvEMHCKI/WUuRrL-qLVI/AAAAAAAAHmI/7DOKNYiHM20yIc3x6tXXTcismiSqISuigCLcBGAs/s72-c/marialkatiri2017.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-3527403974566953406</id><published>2017-06-22T11:57:00.000+09:00</published><updated>2017-06-22T11:57:03.079+09:00</updated><title type='text'>Saida mak signifika eleisaun jerál 2017 ba ita povu ki’ik sira?</title><content type='html'>&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;&lt;table align=&quot;center&quot; cellpadding=&quot;0&quot; cellspacing=&quot;0&quot; class=&quot;tr-caption-container&quot; style=&quot;margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;&quot;&gt;&lt;tbody&gt;&lt;tr&gt;&lt;td style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://2.bp.blogspot.com/-u1CY6LuVTAw/WUsxAmZgkhI/AAAAAAAAHl4/-TrHac2oQmAEft-0Mrott4Vool_dg-QNACLcBGAs/s1600/Juvinal%2BDias.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: auto; margin-right: auto;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;195&quot; data-original-width=&quot;259&quot; src=&quot;https://2.bp.blogspot.com/-u1CY6LuVTAw/WUsxAmZgkhI/AAAAAAAAHl4/-TrHac2oQmAEft-0Mrott4Vool_dg-QNACLcBGAs/s1600/Juvinal%2BDias.jpg&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td class=&quot;tr-caption&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: xx-small;&quot;&gt;Juvinal Dias&lt;/span&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;&lt;/tbody&gt;&lt;/table&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Hosi: Juvinal Dias&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;Sinu boot ba polítika eleisaun jerál 2017 nian iha Timor-Leste hahú dere ona dezde tinan kotuk liu ba. Hahú kedas hosi Konsolidasaun, restruturasaun, harii partidu, kongresu, afiliasaun, Rekrutamentu polítika, inaugurasaun, festa, konfrontasaun entre massa ho massa, debates, lista naran kandidatu deputadu/a, hadau malu kadeira, baku malu, ameasa malu, tolok malu tan hadau númeru ki’ik, fó hatais kamiza polítiku no kolu kamiza partidu seluk, kria movimentu apoiu, movimentu amigu, politizasaun movimentu massa to iha kampaña ofisiál molok lori povu ba sentru votasaun iha 22 Jullu.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Fenómenu sira ne’e besik sai tiha buat komún no bai-bain tiha hodi halo eleisaun sai buat rebo-rebo ne’ebé balu razoavel mais balu mós kria konfuzaun tiha. Pergunta primeiru mak, saida mak signifika hosi buat sira ne’e? Simplesmente ema barak ne’ebé la envolve iha vida polítika partidáriu sei hatán katak, “tanba elites polítiku sira hakarak atu hetan podér ba ukun ka goza moris ida di’ak liu nian ho sira nia família no krooni sira ba bei-beik.”&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Maske nune’e, seluk balu, liu-liu sira ne’ebé envolve iha partidu polítiku sira, sei dehan katak eleisaun ne’e prosesu “demokrasia” ne’ebé hatuur ona iha konstituisaun hodi fó oportunidade ba povu sira hodi hili sira nia lider sira ne’ebé di’ak atu ukun sira durante tinan lima nia laran. Besik ema sira ne’e konkorda katak eleisaun ne’e buat devér konstitusional ida ne’ebé tenke ejerse hosi povu tomak, katak se mak la ba vota, nia laiha espíritu nasionalismu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;So, ida ne’ebé mak loos? Mai ita halo revista ba signifika hosi eleisaun. Globalmente ema mensiona eleisaun katak prosesu foti desizaun ida ne’ebé formal ne’ebé povu sira hili ema ruma atu kaer ukun. No tuir ensiklopédia britániku, katak prosesu formal ida ne’ebé atu hili ema ida hodi ba kaer ukun ka simu ka rejeita propozisaun polítika ida liu hosi dalan votasaun.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Ha’u hakarak dada fenómenu polítika Timor-Leste ho revista rua iha leten ne’e. Besik ita bele dehan katak prosesu eleisaun iha Timor-Leste ne’e besik ladún kona revista rua iha leten ne’e. Tanba sá? Katak maske povu sei ba tuir votasaun, maibé sira la hili “ema ruma” ka “propozisaun polítika ida” ne’ebé tuir aspirasaun no vontade povu nian tanba laiha opsaun ba dalan hili “alternativa”. Bainhira eleitor tu’u Partidu ida, hanesan mós nia hili ema ne’ebé nia hakarak ka la gosta hotu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Mekanizmu lista “feichado” halo povu ki’ik sira ka eleitor kiak sira sai tiha “karimbu” formal ba preferénsia no interese Prezidente ka Sekretáriu Jerál partidu sira nia “emar” no nia “propozisaun polítika”. Politikamente, “lista feichado” ne’e fó vantajen boot ba “estabilidade polítika” iha partidu laran de’it, maibé ladún promove forsa povu nudár determinasaun ultimo ba futuru nasaun nian.&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Ne’ebé halo Prezidente Partidu no Sekretáriu Jerál sira sai tiha “liurai ba demokrasia” no kria loyalista polítika sira ne’ebé loron kalan serve de’it interese “liurai” sira ne’e duke povu nia nesesidade.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Dala ruma persepsaun ida ne’e hetan atake, no grupu kontra sira sempre bolu hanoin ne’e hanesan hanoin hosi ema ne’ebé iha “moras mental”. Interese, ambisaun boot ba priviléjiu ukun nian halo elites polítiku sira lakon tiha fuan atu hare realidade, hodi halo sira sempre hakilar hatudu took saida mak evidénsia hosi persepsaun ne’ebé foin temi iha leten ne’e.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Iha evidénsia lubuk mak iha hela ita nia matan maske elites polítiku sira koko halakon ka finje lakohi hatene. La’ós ona segredu katak eleisaun iha Timor-Leste prodús lider polítiku sira ne’ebé la konsege hanoin naruk kona-ba sustentabilidade povu ne’e nia moris. Eleisaun prodús de’it reprezentante povu ida ne’ebé hatene hit kartaun azúl ba projetu sira ne’ebé fakar osan povu nian, no hit kartaun mean ba povu nia bee mós, uma ba povu, ai han ba povu, ekonomia ba ema kbiit laek sira, saúde ba povu no mós edukasaun ba ita nia oan sira.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;At liu tan mak eleisaun ida ne’e “obriga” povu atu sosa Prado luxu ba ema na’in 65 tinan-tinan, no mós fó sira vensimentu as ba iha sira nia moris tomak. No balu nia fatin atu para karreta laiha ona maibé buka nafatin atu hetan karreta foun. Linguajen ida ne’ebé foin ha’u rona hosi kolega ida mak ema sira ne’e hakarak halo sira nia an nudár “memória instituisional” iha Parlamentu Timor-Leste.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Imajina took, durante tinan 15 nia laran, bee mós ba povu laiha, kria projetu estraga estrada ida di’ak ne’e hodi ba sobu tiha halo tiha sai hanesan fali natar (kazu iha Lautem nudár evidénsia forte ida), vida karun, fakar osan povu nian ho arbiru hodi fó de’it prezente ba sira nia maluk sira. Lista kandidatu sira hosi Partidu sira hatudu hela mai ita katak ema sira ne’ebé kaer podér durante tinan 15 liu ba kontinua lidera ita ba tinan lima oin mai.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Saida mak ita ekspeta hosi sira? Klaru katak ita kontinua moris iha pobreza nia laran. Se tinan 15 de’it sira la konsege fó be mós ba ita, ha’u fiar katak iha tinan lima oin mai tan, laiha bee mós ba povu, maske durante fulan ida nia laran ne’e sira hakilar “dada bee mós ba povu”. Simplesmente eleisaun ne’e nia signifika ba ita ema kiak mak kontinua aprova karreta foun ba sira ne’ebé simu ona karreta Pajero iha 2007 no Prado iha 2012, dala ruma la&#39;os ona Prado, maibé ida be mais luxu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Oinsá atu muda? Vontade atu muda ne’e tenke mai hosi Prezidente no Sekretária Jerál Partidu sira nian, inklui tenke promove “fó oportunidade ba eleitor sira atu vota ema ida entre ema balu mezmu hosi partidu ida ne’ebé hanesan”. Se buat ida ne’e mak Timor-Leste promove, iha eleisaun sira tuir mai, povu sei prodús deputadu/a sira ne’ebé iha kapasidade, mós hosi korrupsaun, onestu no reprezentativu hodi fó valor boot ba povu atu partisipa iha eleisaun ho esperansa ida ne’ebé boot ba mudansa moris iha futuru.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Buat seluk ida mak, karik di’ak liu Timor-Leste iha de’it Partidu ka bloku koligasaun rua, nune’e kompetisaun entre bloku ka partidu rua ne’e iha forma balansu katak povu bele livre no iha podér atu hili Partidu ida, karik ida seluk la fó vantajen ba povu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/3527403974566953406/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/saida-mak-signifika-eleisaun-jeral-2017.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/3527403974566953406'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/3527403974566953406'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/saida-mak-signifika-eleisaun-jeral-2017.html' title='Saida mak signifika eleisaun jerál 2017 ba ita povu ki’ik sira?'/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://2.bp.blogspot.com/-u1CY6LuVTAw/WUsxAmZgkhI/AAAAAAAAHl4/-TrHac2oQmAEft-0Mrott4Vool_dg-QNACLcBGAs/s72-c/Juvinal%2BDias.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-3214181518708576759</id><published>2017-06-22T11:17:00.004+09:00</published><updated>2017-06-22T11:17:54.531+09:00</updated><title type='text'>PLP Hakarak Hikis Kosar ho Povu ba Moris Di’ak</title><content type='html'>&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;&lt;table align=&quot;center&quot; cellpadding=&quot;0&quot; cellspacing=&quot;0&quot; class=&quot;tr-caption-container&quot; style=&quot;margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;&quot;&gt;&lt;tbody&gt;&lt;tr&gt;&lt;td style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://4.bp.blogspot.com/-4w_nG7Oadhc/WUsoLIpptJI/AAAAAAAAHlo/mYPhXdlT1Zsw0g25ESNEq4NZB8mTWtN9QCLcBGAs/s1600/TMRPLP2.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: auto; margin-right: auto;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;640&quot; data-original-width=&quot;960&quot; height=&quot;213&quot; src=&quot;https://4.bp.blogspot.com/-4w_nG7Oadhc/WUsoLIpptJI/AAAAAAAAHlo/mYPhXdlT1Zsw0g25ESNEq4NZB8mTWtN9QCLcBGAs/s320/TMRPLP2.jpg&quot; width=&quot;320&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td class=&quot;tr-caption&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;Foto de Partido Libertasaun Popular, Facebook.&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;&lt;/tbody&gt;&lt;/table&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Independente -&amp;nbsp;Ligia Noronha- 22 de junho de 2017&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;LAUTEM: Partidu Libertasaun Populár (PLP) ne’ebé lidera husi Taur Matan Ruak hakarak hamutuk ho povu hodi hikis kosar ba hetan moris di’ak.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Iha kampaña daruak PLP iha Postu Administrativu Iliomar, Munisípiu Lautem, Prezidente PLP Taur Matan Ruak promete se hetan konfiansa husi povu sei hamutuk ho povu hodi hikis kosar ba hetan moris di’ak.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Atu hetan moris di’ak, nia dehan, PLP sei fó prioridade ba setór Agrikultura, Saúde, Edukasaun hodi bele dignidade povu husi kiak no mukit.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;“Ita terus barak ona bainhira buka ukun rasik aan ne’ebé tempu agora tenke hamutuk hodi dezenvolve Timor-Leste. Maski la&#39;ós ita aproveita iha ha&#39;u nia tempu,maibé ba oan sira tuir mai ne’e”, dehan nia bainhira hato’o deklarasaun polítika iha kampaña daruak Iliomar-Lautem,horisehik.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Iha fatin hanesan, Koordenadór Partidu (PLP) Munisípiu Lautem Carsilião Pinto husu ba Iliomar oan sira atu labele duvida vota ba partidu PLP tanba hakarak hamutuk ho povu hodi ba hetan moris di’ak.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;“Ha’u konfia ba inan-aman no juventude sira vota ba PLP”, dehan nia.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Tuir observasaun diáriu ne’e nota katak, &amp;nbsp;komísiu lider PLP iha Postu Administrativu Ilomar hahú oras tuku 10:00 dadeer no remata iha tuku 11:30 ladún hetan partisipasaun másimu husi komunidade tanba udan no kampaña polítika la’o di’ak tanba hetan seguransa másimu husi PNTL inklui hetan observasaun direita husi STAE no PDHJ.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Tuir Orariu Ohin (22/06), PLP kampaña lejizlativu iha Postu Administrasaun Watukarabau Munisípiu Vikeke.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/3214181518708576759/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/plp-hakarak-hikis-kosar-ho-povu-ba.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/3214181518708576759'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/3214181518708576759'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/plp-hakarak-hikis-kosar-ho-povu-ba.html' title='PLP Hakarak Hikis Kosar ho Povu ba Moris Di’ak'/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://4.bp.blogspot.com/-4w_nG7Oadhc/WUsoLIpptJI/AAAAAAAAHlo/mYPhXdlT1Zsw0g25ESNEq4NZB8mTWtN9QCLcBGAs/s72-c/TMRPLP2.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-3438041568092603574</id><published>2017-06-21T19:47:00.000+09:00</published><updated>2017-06-21T19:57:26.744+09:00</updated><title type='text'>TL Independensia Tinan 15, Povu kontinua Moris Kiak-Mukit</title><content type='html'>&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://2.bp.blogspot.com/-KLMaU4t2K98/WUpNN-amDGI/AAAAAAAAHlY/nUk8VYHxk-o-WnY3rbFR-p5qmEzClBZkACLcBGAs/s1600/liuraialkatiribanana.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;368&quot; data-original-width=&quot;280&quot; height=&quot;320&quot; src=&quot;https://2.bp.blogspot.com/-KLMaU4t2K98/WUpNN-amDGI/AAAAAAAAHlY/nUk8VYHxk-o-WnY3rbFR-p5qmEzClBZkACLcBGAs/s320/liuraialkatiribanana.jpg&quot; width=&quot;243&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;br /&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;STL - 21 de junho de 2017&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;DILI-Timor-Leste independensia tinan 15 ona, maibe povu kontinua moris iha kiak no mukit nia laran, tanba agora sei nafatin mosu, korupsaun, familiarismu, no seluk tan hodi latau importansia ba povu nia moris iha nasaun ida nee.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Kestaun nee hatoo husi Veteranus Pedro Menezes katak, Timor-Leste ukun aan agora atu atinji ona 15 anus, ema hot-hotu buka meius atu dezenvolve nasaun nee. Maibe lider sira balu ladun iha inetese ba povu sira tanba nee kontinua moris iha kiak no mukit nafatin.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Ita nia independensia nee povu mak deside maibe lider sira laiha interese dezenvolve nasaun no laiha interese komum ba povu sira, tanba haree ba povu sira iha foho barak mak sei hakilar ba sira nia nesesidade baziku hanesan Estrada, Bee-Mos, Eletrisidade, Saude, Edukasaun no seluk tan. Karik governante sira iha hanoin ida deit mezmu partidu diferensa maibe tuur ona iha kadeira tenke iha hanoin ida hodi dezenvolve povu ho nasaun ida nee,” katak Veteranus Pedro ba STL Kuarta (21/06/2017) iha Kintal Boot.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Nia hatete, pior liu tan mak agora mosu familiarizmu ou nepotizmu, nee nia haree akontese barak los, tanba nee hanesan veteranus ida nia kritika hahalok ida nee tanba iha servisu mos buka familia deit, tanba nee kritika para atu hadia malu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Iha parte Seluk, Deputadu Adriano do Nascimento husi Bankada PD hatete, haree ba dezenvolvimentu iha nasaun nee balu lao ona, maibe balu mos seidauk lao, tanba nee karik PD manan maoria iha Elpar sei fo komitmentu tomak hodi kaer planu stratejiku dezenvolvimentu neebe aprova iha ukun ANP nian, iha neeba iha lina jerais hotu ona, klaru ke PD mak povu fo fiar sei halo revizaun hodi implementa tuir komitmentu politiku neebe tau iha planu stratejiku dezenvolvimentu. Guilhermina Franco / Jacinta Sequeira&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/3438041568092603574/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/tl-independensia-tinan-15-povu-kontinua.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/3438041568092603574'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/3438041568092603574'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/tl-independensia-tinan-15-povu-kontinua.html' title='TL Independensia Tinan 15, Povu kontinua Moris Kiak-Mukit'/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://2.bp.blogspot.com/-KLMaU4t2K98/WUpNN-amDGI/AAAAAAAAHlY/nUk8VYHxk-o-WnY3rbFR-p5qmEzClBZkACLcBGAs/s72-c/liuraialkatiribanana.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-1548513768196008246</id><published>2017-06-16T12:02:00.002+09:00</published><updated>2017-06-17T11:27:00.471+09:00</updated><title type='text'>“Ha’u iha artigo ida kontra TMR, Dona Isabel no PLP, ha’u hakarak publika iha Timor Hau Nian Doben” </title><content type='html'>&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;/div&gt;&lt;br /&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://2.bp.blogspot.com/-pukQ2HTZKfM/WUNI7U3NCDI/AAAAAAAAHlI/r1F5EzKVPVggIUdE6d55USDCy0iU9uFpwCLcBGAs/s1600/ronaldo%2Bfb.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;410&quot; data-original-width=&quot;410&quot; height=&quot;320&quot; src=&quot;https://2.bp.blogspot.com/-pukQ2HTZKfM/WUNI7U3NCDI/AAAAAAAAHlI/r1F5EzKVPVggIUdE6d55USDCy0iU9uFpwCLcBGAs/s320/ronaldo%2Bfb.jpg&quot; width=&quot;320&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;br /&gt;Timor Hau Nian Doben - 16 de Junho de 2017&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;Segunda-feira liu ba ami simu iha Timor Hau Nian Doben nia Facebook mensajen ida hosi ema ida naran Ronaldo, nia haruka primeira mensajen ho lia edukadu tebes no iha mensajen ne’e nia husu se bele publika &quot;artigo&quot; ida iha ami nia blogue.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000; font-size: large;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://1.bp.blogspot.com/-gH9VHUYxpxg/WUNI3yYay4I/AAAAAAAAHlE/eb9hR53ctE82xtJUYw2JVGbDnOHFbFWAgCLcBGAs/s1600/ronaldo.jpeg1.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;616&quot; data-original-width=&quot;428&quot; height=&quot;320&quot; src=&quot;https://1.bp.blogspot.com/-gH9VHUYxpxg/WUNI3yYay4I/AAAAAAAAHlE/eb9hR53ctE82xtJUYw2JVGbDnOHFbFWAgCLcBGAs/s320/ronaldo.jpeg1.jpg&quot; width=&quot;221&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Señor ke hakerek mensajen uza naran Ronaldo, tanba ami deskonfia naran la loos no ultimamente ami simu mensajen balun &amp;nbsp;tolok ami nomos amiasa ami, Zizi Linda husu ba Senõr Ronaldo artigo kona ba saida?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Señor Ronaldo hatan: “Kontra TMR, Dona Isabel no PLP”, Zizi Linda la fo’o permisaun, imi hotu hatene katak Zizi Pedruco nia herói boot mak ita nia Maun boot Taur Matan Ruak, ne’ebe husu ba nia ba publika buat ruma kontra nia herói, imi buka duni problema, imi keta bulak, porra pá!&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Señor Ronaldo la hetan publikasaun iha Timor Hau Nian Doben hodi publika nia lixu no nia ba buka blog malae nian, Timor Agora, hodi publika nia porkaria sira, fasil hetan publikasaun iha malae nia blog tanba nia la hatene koalia Tetun nomos nia ema besik membru Fretilin balun. Hanesan imi bele haree, ema nia foto &amp;nbsp;iha blogue malae nian hanesan ho foto iha mensajen ke Timor Hau Nian Doben simu segunda-feira liu ba. Iha publikasaun husi &amp;nbsp;señor Ronaldo ke Timor Agora publika hatudu momos ba ita hotu se maka iha Fretilin 2000 nia laran, sira asu maupagador duni...&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Señor Ronaldo hakerek aat loos kona ba Timor Hau Nian Doben, maibe primeiru nia buka ami nia blogue hodi publika ninia hakerek, ami la publika, nia hirus ami no tolok fali ami iha ninia hakerek. Ida ne’e lolos Fretilin ninia hahalok ba ami iha tinan 2015, imi aat liu labarik sira iha jardim escola, moe laiha!!! Fretilin 2000 laran moras tanba la hetan ona publikasaun iha Timor Hau Nian Doben, agora sira &amp;nbsp;tenke buka blogue malae sira ba publika, kuitadu!!!&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Publikasaun hosi señor Ronaldo hanesan lolos propaganda ke Fretilin 2000 &amp;nbsp;halo iha 2012 hasoru TMR no Isabel Ferreira, estratejia nafatin. Iha 2012 Timor Hau Nian Doben suporta FRETILIN iha eleisaun lejislativa no sira beibeik haruka informasaun mai ami ba insulta ka defama TMR no dona Isabel, maibe ami la dun publika maibe rai hela...&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Imajina took katak partidu seluk hahu hakerek kona ba alegasaun involvimentu ho droga hosi parte Alkatiri nia mane foun no eskandalo resente ida ke jornal Timor Post hakerek kona ba Alkatiri nia mane foun engana Estadu ho website ZEESM hodi alegadamente naok Estadu nia osan ho folin $ 20,000 USD. Hau mak partidu seluk hau kaer ida ne’e no halo kampana ho sira nia frako, furak los!&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Fretilin 2000 sira la gosta Maun Taur Matan Ruak no hau hatene, tinan 2012 deputadu balun loron kalan la para haruka difamasaun ba ami publika, los ka lae? Balun iha Fretilin nia lideransa hatene hau koalia loos, hau la bosok. Primeiro-ministro Rui Araújo mos halo kontaktu ho blogue hodi hetan tulun iha kazu Mauk Moruk, los ka lae?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Halo ba konferensia de imprensa ida ka halo Press Release kontra Timor Hau Nian Doben no ami depois hatudu ba leitor sira se maka bosokteen? Ahhh, deputadu Fretilin balun odiu tebes TMR no dona Isabel, los ka lae? Email no mensajen sira, ami rai hotu...Ooopsss!&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Hau bele dehan ba leitor sira iha blogue ida ne’e ami membru nain lima, ema nain lima hotu mai hosi Fretilin, maibe 3 haksoit ona ba PLP, ida ba CNRT no ida seluk sei hanoin hela. Hau hakerek kona ba mane ke hanoin hela no hau hamanasa tanba ho triste bot nia dehan hodikalan mai hau, “Hau la gosta lideransa Fretilin ohin loron, maibe hau nia aman mate ho bandeira Fretilin iha nia fuan no liman”, hau lakohi hatene se hau nia Maun Doben sei hela iha Fretilin ka troka ba partidu seluk, ita rua nia amizade boot tebes hodi porkaria partidu ida estraga ida ne’e.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Ami nia blogue loke ba ema hotu, maibe realidade duni katak ami la dun gosta Alkatiri no ninia mainato sira, la iha membru nein ida hosi blogue ida ne’e ke la konkorda katak Fretilin Alkatiri nian laos hanesan Fretilin 1975. Alkatiri nia partidu nakonu ho lekirauk oportunista, maulambe, mautabele ke uza naran boot Fretilin hodi hariku sira nia aan rasik no foo vantajen deit ba Alkatri nia famillia nomos ninia belun. Ezemplu diak ida mak lista FRETILIN 2000 nian, Alkatiri nia oan feto mos tama ho numeru kiik hodi sai de puta da, se ida ne’e laos nepotismu, saida mak nepotismu?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;MOE LA IHA LIU!!!&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/1548513768196008246/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/hau-iha-artigo-ida-kontra-tmr-dona.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/1548513768196008246'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/1548513768196008246'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/hau-iha-artigo-ida-kontra-tmr-dona.html' title='“Ha’u iha artigo ida kontra TMR, Dona Isabel no PLP, ha’u hakarak publika iha Timor Hau Nian Doben” '/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://2.bp.blogspot.com/-pukQ2HTZKfM/WUNI7U3NCDI/AAAAAAAAHlI/r1F5EzKVPVggIUdE6d55USDCy0iU9uFpwCLcBGAs/s72-c/ronaldo%2Bfb.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-56172752102560977</id><published>2017-06-16T08:36:00.002+09:00</published><updated>2017-06-16T09:04:03.932+09:00</updated><title type='text'>FRETILIN/MARI ALKATIRI APROVEITA FALTA ARMONIA ENTRE XANANA VS TAUR</title><content type='html'>&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://3.bp.blogspot.com/-fI3NtcIPs6g/WUMYg1tVIYI/AAAAAAAAHk0/6odXwdr6AhY-beyCSeGNCoD7gBbS_mG_gCLcBGAs/s1600/marioecussi.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;1067&quot; data-original-width=&quot;1600&quot; height=&quot;213&quot; src=&quot;https://3.bp.blogspot.com/-fI3NtcIPs6g/WUMYg1tVIYI/AAAAAAAAHk0/6odXwdr6AhY-beyCSeGNCoD7gBbS_mG_gCLcBGAs/s320/marioecussi.jpg&quot; width=&quot;320&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;br /&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Opiniaun hosi :Timoroan Maubere Foho&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;Notas kiik relasaun entre Xanana Gusmão ho &amp;nbsp;Taur Matan Ruak.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;Xanana Gusmão hanesan eis Komandante em Xefe das FALINTIL no Taur Matan Ruak hanesan Vise em Xefe das FALINTIL durante tempu gerilla. Xanana Gusmão ho Taur Matan Ruak konsideradu maun ho alin iha funu laran (ema ho nia latatak ne’ebe labele haketak),katak ema na’in rua ne’e hanesan figura importante durante &amp;nbsp;tempu rezistensia nia laran.&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;Tuir sasin Lere Anan Timur atual Xefe Estadu Major Jeneral &amp;nbsp;F-FDTL ne’ebé uluk luta hamutuk ho Xanana no Taur iha ai-laran hateten, Xanana Gusmão ho Taur Matan Ruak la’os foin ukun an mak hirus malu maibe hirus malu kedas iha ai-laran ne’eba &amp;nbsp;i pior liu ida agora ne’e.&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;Xanana Gusmão ho Taur Matan Ruak, ema na’in rua ne’e ho personalidade ida ke kuandu &amp;nbsp;hirus ona ema ema ka hirus malu lori tempu naruk mak foin rekopera fila fali ou presiza ema intermediariu maibe intermediariu ne’e mós tenke hatene tuir ema na’in rua ne’e nia karakter.&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;Xanana Gusmão ho Taur Matan Ruak hahuu ho relasaun ladun di’ak wainhira iha tinan daruak mandatu Taur Matan Ruak nian hanesan Xefe Estadu iha 2015. Taur komesa kritika governasaun Xanana nian iha tempu ne’eba, liuliu kona-ba uma MDG’s ne’ebe halo iha Timor laran tomak, tanba tuir Taur katak uma ne’e kondisaun la kondis ho realidade povu Timor nian no klot i Taur konsidera projetu ne’e hanesan fakar masin ba tasi laran.&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;Xanana mós sente la gosta ona Taur nia lideransa tanba Taur sai fali hanesan obstaklu ba nia governasaun.&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;Iha momentu ida enkontru semanal ho Taur, Xanana hamosu idea atu rezigna-an hosi nia kargu hanesan Primeiru Ministru ba Taur Matan Ruak. Xanana sente hakfodak tanba &amp;nbsp;resposta hosi Taur nian la’os atu fo motivasaun Xanana para atu kaer pasta Xefe Governu to’o hotu, maibe Taur dehan ba Xanana “ Se maun hakarak rezigna an halo favor tanba Timor la depende ba maun mesak de’it, la depende ba ha’u nein depende ba Alkatiri, hanesan mos uluk ita funu iha ai-laran, Nicolau mate maun hamrik lidera funu, Bapa kaer maun Xanana &amp;nbsp;ami kontinua lidera funu to’o iha 99 ita manan ukun rasik an. Timor ne’e &amp;nbsp;la depende ba ita lider sira ne’e, maske ita na’in hira ne’e mate hotu mós nasaun ne’e sei &amp;nbsp;kontinua lao ba oin nafatin”.&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;Tensaun mosu liu tan entre Xanana Gusmão ho Taur Matan Ruak, wainhira Taur Matan Ruak ba hala’o diskursu ida iha Parlamentu Nasional loron 25 fulan Febereiru 2016 &amp;nbsp;kona-ba ezonerasaun Major Jeneral Lere Anan Timur nian.&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;Xanana la simu tanba liafuan &amp;nbsp;ida Soeharto ne’ebe Taur Matan Ruak indika ba nia ho Mari Alkatiri tanba de’it Taur hateten “Soharto, nia familia sira mak hatun nia”.&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;Tanba ne’e liu tiha semana balun Xanana intrega fila-fali kedas medalla Ordem Gerilla ne’ebe atribui ba nia iha loron FALINTIL nian iha 2015, i hosi ne’e to’o mai mandatu remata Xanana Gusmão buka hasees an hosi Taur Matan Ruak. Xanana Gusmão nein partisipa &amp;nbsp;serimonia sira estadu nian ka ofisial ne’ebe Taur Matan Ruak mak marka prezensa ka dirije.&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;Falta armonia ema na’in rua nian ne’e, halo FRETILIN/Mari Alkatiri hahuu buka aproveita situasaun refere, Mari Alkatiri ho nia grupu sira komesa ataka Taur Matan Ruak ho liafuan oioin &amp;nbsp;iha media sosial facebook nu’udar meius ida atu desakredita Taur Matan Ruak &amp;nbsp;hodi buka simpatia Xanana Gusmão nian atu apoiu nafatin &amp;nbsp;FRETILIN.I Mari Alkatiri hakarak Xanana Gusmão atu ataka &amp;nbsp;nafatin nia alin Taur Matan Ruak.&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;FRETILIN/Mari Alkatiri hakarak relasaun Xanana ho Taur Matan Ruak kontinua at atu nune’e FRETILIN/Mari Alkatiri aproveita buka koligasaun ho CNRT hodi bele halo aliadu iha governasaun tuir mai &amp;nbsp;ne’e, tanba FRETILIN la auguenta ona hanesan opozisaun durante &amp;nbsp;tinan 10 nia laran.&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;FRETILIN liliu Mari Alkatiri preokupa karik relasaun Xanana ho Taur Matan Ruak mak diak fila fali, bele ameasa fila fali ba nia relasaun diak ho Xanana, Mari tauk Xanana divorsiu nia &amp;nbsp;hodi kaben fali ho nia alin Taur Matan Ruak, i ne’e &amp;nbsp;hanesan mehi at ba Mari Alkatiri no FRETILIN atu ba ukun fila fali.&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;Tanba Mari Alkatiri/FRETILIN sente atrapalla oituan ho Taur Matan Ruak ho nia Partidu PLP &amp;nbsp;ne’ebe hetan &amp;nbsp;apoia maka’as hosi &amp;nbsp;povu i satan Taur Matan Ruak deklara ona hakarak atu sai Primeiru Ministru.&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;Iha tersa semana ne’e FRETILIN/Mari Alkatiri sira halo festa tanba sira sente hetan vitoria kiik ida relasiona ho intervizta Xanana nian iha Aeroportu &amp;nbsp;Nicolau Lobato hafoin fila hosi negosisaun fronteira maritima, iha ne’ebe Xanana desmente atu apoiu nia Taur Matan Ruak ba Primeiru Ministru hanesan nia alin tanba seidauk simu liafuan Soeharto ne’ebe Taur ko’alia iha 25 Febreiru 2016.&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;Vidio sira kona-ba intervista Xanana &amp;nbsp;nian ne’e hetan sahre/fahe barak liu iha media sosial Facebook liuliu hosi militante FRETILIN ho liafuan mesak azitasaun oioin de’it, dehan Taur mimpi di siang bolong, Taur nia mehi ba PM &amp;nbsp;mohut ona no ect.&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;FRETILIN/Mari Alkatiri nia mehi mak ida de’it hakarak Xanana ho Taur Matan Ruak selok malu hodi sira &amp;nbsp;aproveita ba ukun.&lt;br /&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/56172752102560977/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/fretilinmari-alkatiri-aproveita-falta.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/56172752102560977'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/56172752102560977'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/fretilinmari-alkatiri-aproveita-falta.html' title='FRETILIN/MARI ALKATIRI APROVEITA FALTA ARMONIA ENTRE XANANA VS TAUR'/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://3.bp.blogspot.com/-fI3NtcIPs6g/WUMYg1tVIYI/AAAAAAAAHk0/6odXwdr6AhY-beyCSeGNCoD7gBbS_mG_gCLcBGAs/s72-c/marioecussi.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-6205541678897047168</id><published>2017-06-14T18:26:00.001+09:00</published><updated>2017-06-14T18:26:58.895+09:00</updated><title type='text'>Poor Countries Can&#39;t Live on Rice Alone - Timor-Leste needs a more diverse diet</title><content type='html'>&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;&lt;table align=&quot;center&quot; cellpadding=&quot;0&quot; cellspacing=&quot;0&quot; class=&quot;tr-caption-container&quot; style=&quot;margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;&quot;&gt;&lt;tbody&gt;&lt;tr&gt;&lt;td style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://3.bp.blogspot.com/-MiMa1aoTXig/WUD_I-4JsxI/AAAAAAAAHkk/yLQ6GUmrq00vn-wAn5-WuzASk9mtVB4PACLcBGAs/s1600/meninostimorenses.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: auto; margin-right: auto;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;533&quot; data-original-width=&quot;800&quot; height=&quot;213&quot; src=&quot;https://3.bp.blogspot.com/-MiMa1aoTXig/WUD_I-4JsxI/AAAAAAAAHkk/yLQ6GUmrq00vn-wAn5-WuzASk9mtVB4PACLcBGAs/s320/meninostimorenses.jpg&quot; width=&quot;320&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td class=&quot;tr-caption&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: xx-small;&quot;&gt;Photographer: James D. Morgan/Getty Images&lt;/span&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;&lt;/tbody&gt;&lt;/table&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Bloomberg - By Jessica Fanzo &amp;nbsp;And Rebecca McLaren&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;Timor-Leste needs a more diverse diet.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Stunting – low height for age – is a striking measure of chronic undernutrition in children under 5. More than 1 in 5 children in the world are stunted from not having enough nutritious food. While rates are very low in high-income countries, up to half of the children are stunted in some low- and middle-income countries.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;To solve the problem, these countries need to improve their food systems, to see that everyone is able to procure sufficient meat, eggs, dairy products, vegetables, fruits, tubers, peas, beans and grains. Too often, instead, leaders look for salvation from just one food – a food that can be healthy enough, if it&#39;s balanced by other things in the diet, but that can&#39;t, on its own, prevent stunting. That food is rice.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;A country that illustrates the problem tragically well is Timor-Leste, a small island-nation in Southeast Asia. Fifty percent of its children under 5 are stunted. What&#39;s more, 38 percent are underweight and 11 percent are wasted – measures of still more acute undernutrition.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;In Timor-Leste, rice is the main source of calories for most households, and people generally choose it over other foods. The country imports most of the rice it consumes, however, and the national government wants to boost domestic production to the point where imports are no longer needed. That way, Timor-Leste could better control its own food systems and assure its food security. But this plan can do little to improve nutrition for Timor-Leste&#39;s children.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Nor is it the most culturally appropriate strategy, because it does not reflect Timor-Leste&#39;s indigenous diet of roots and tubers. Consider that the Timorese have only recently emerged from a long period of colonization and occupation. Portugal controlled East Timor for centuries, until the resistance movement won independence in late 1975. Indonesia then quickly invaded and occupied. Again, the Timorese fought spiritedly, until they won independence in 1999. At least 25 percent of the population was killed in the process. And in the years since 2002, when the country became fully independent, several smaller conflicts have flared up, requiring United Nations peacekeepers to settle things.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Only in the past five years has Timor-Leste been peaceful and stable enough for its leaders to focus on improving people&#39;s lives. Today, almost 27 percent of the population remains undernourished, and more than 1 in 10 people report being hungry. Seasonal hunger – which occurs in January and February, after the previous season&#39;s harvest has run out but the next season&#39;s hasn&#39;t arrived – leaves half of Timorese with only enough food for one meal a day, at most.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Clear thinking from leading voices in business, economics, politics, foreign affairs, culture, and more.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;What&#39;s ironic, in a country with such strong national pride, is that rice has come to be thought of as a traditional food – when it was the Indonesian occupiers who promoted it, as they looked down on the Timorese&#39; own foods. Many in the country have little else to eat. Less than half the population consumes meat and other animal-source foods, and even fewer eat pulses (peas, beans and other legume seeds) and fruit. This is why so many people&#39;s diets are deficient in protein and micronutrients.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Unfortunately, as the Timor-Leste government looks to restructure the national food system, it seems to be overly concerned with ending food imports – at the expense of improving nutrition. By dropping its focus on rice, the government could address both problems.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Rather than grow rice in greater quantity, Timor-Leste should embrace more diverse and nutritious foods, including pulses, tubers, vegetables and fruits – as well as cash crops such as timber, coffee and spices.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Rice provides needed calories for many populations around the world. However, many other countries along with Timor-Leste – including China, India, Bangladesh and Nepal – place too much emphasis on rice. Every country has the right and the responsibility to create its own food system. At the same time, every person has the right to eat sufficient nutritious food.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;This column does not necessarily reflect the opinion of the editorial board or Bloomberg LP and its owners.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;To contact the authors of this story:&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Jessica Fanzo at jfanzo1@jhu.edu&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Rebecca McLaren at rmclare2@jhmi.edu&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;To contact the editor responsible for this story:&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Mary Duenwald at mduenwald@bloomberg.net&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/6205541678897047168/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/poor-countries-cant-live-on-rice-alone.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/6205541678897047168'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/6205541678897047168'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/poor-countries-cant-live-on-rice-alone.html' title='Poor Countries Can&#39;t Live on Rice Alone - Timor-Leste needs a more diverse diet'/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://3.bp.blogspot.com/-MiMa1aoTXig/WUD_I-4JsxI/AAAAAAAAHkk/yLQ6GUmrq00vn-wAn5-WuzASk9mtVB4PACLcBGAs/s72-c/meninostimorenses.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-8139145009294435555</id><published>2017-06-13T20:23:00.000+09:00</published><updated>2017-06-13T20:23:38.404+09:00</updated><title type='text'>Calbuadi, Alkatiri Laos Potensia ba PM</title><content type='html'>&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;&lt;table align=&quot;center&quot; cellpadding=&quot;0&quot; cellspacing=&quot;0&quot; class=&quot;tr-caption-container&quot; style=&quot;margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;&quot;&gt;&lt;tbody&gt;&lt;tr&gt;&lt;td style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://3.bp.blogspot.com/-zcBhu08rE38/WT_Kted-UfI/AAAAAAAAHkU/QHdToLBjG3UR9wk4W-oN1ir7bN3yAz6jACLcB/s1600/TMRatsabe.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: auto; margin-right: auto;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;540&quot; data-original-width=&quot;960&quot; height=&quot;180&quot; src=&quot;https://3.bp.blogspot.com/-zcBhu08rE38/WT_Kted-UfI/AAAAAAAAHkU/QHdToLBjG3UR9wk4W-oN1ir7bN3yAz6jACLcB/s320/TMRatsabe.jpg&quot; width=&quot;320&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;&lt;td class=&quot;tr-caption&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;Foto de Lorico Aswa&#39;in&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt;&lt;/tbody&gt;&lt;/table&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;STL Online - 13 de junho de 2017&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;Maliana – Presidente Partidu Libertasaun Popular Taur Matan Ruak konsidera Francisco Cabuady Lay actual Sekretariu Jeral Partidu CNRT no aktual Sekretariu Jeral partidu Fretitilin laos ema neebe potensia atu okupa kargu Primeiru Ministru (PM) 2017.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Deklarsaun nee fo sai husi Presidente PLP Taur Matan Ruak bainhira halao konsolidasaun partidu PLP iha postu Administrativu Maliana, Segunda (12/6/2017). Tuir Taur iha eleisaun parlamentar neebe maka oras nee atu mai nee iha figura tolu maka sei sai hanesan pontus importante ba iha eleisaun nee rasik maka husi partidu CNRT Calbuady, no partidu Fretilin maka Mari no partidu PLP Taur Matan Ruak.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Hau lafiar katak maun Xanana sei sai Primeiru Ministru ba tinan lima mai tamba razaun nian lakohi asumi fali kargu, tamba nee maka ita hare durante nian ukun tinan sanulu nia fo fali ba Maun Rui maka kaer ukun governasaun, no ba Maun Lu-Olo nia posivel ke atu mai okupa fali kargu Primeiru Ministru tamba nian iha ona kargu neebe altu liu maka Presidente Republika” dehan Taur.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Taur Sublina katak oras nee iha kandidatu tolu neebe maka forte hodi harame festa demokrasia nee, maka husi CNRT iha Maun Calbuady no Fretilin maka Mari, maibe Mari nee la iha potensia ba iha kargu xefe governu tinan 2017.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Taur mos elusia ba simpatisante militante PLP tantu povu tomak bele exerse direitu didiak hodi deside tuir konsesia iha tempu eleisaun parlamentar mai, tambaoprtunidade hosi deside nasaun no povu nian destinu nee mai dala ida deit. Natalino T.da Costa&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/8139145009294435555/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/calbuadi-alkatiri-laos-potensia-ba-pm.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/8139145009294435555'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/8139145009294435555'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/calbuadi-alkatiri-laos-potensia-ba-pm.html' title='Calbuadi, Alkatiri Laos Potensia ba PM'/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://3.bp.blogspot.com/-zcBhu08rE38/WT_Kted-UfI/AAAAAAAAHkU/QHdToLBjG3UR9wk4W-oN1ir7bN3yAz6jACLcB/s72-c/TMRatsabe.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-3167310251527781199</id><published>2017-06-13T15:03:00.004+09:00</published><updated>2017-06-13T15:03:59.132+09:00</updated><title type='text'>PROGRAMA DALAN BA ELEISAUN PARLAMENTAR-TVE HO PREZIDENTE PLP, BELUN BOOT TAUR MATAN RUAK  PARTE II: PERGUNTAS HOSI TELESPETADORES VIA TELEFONE</title><content type='html'>&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://4.bp.blogspot.com/-9Cd5gnJZeMQ/WT9-zktggBI/AAAAAAAAHkE/8PG1wkJGK8USRbcuCeMB7FjiaIIkpLRfQCLcB/s1600/TMRliquica.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;540&quot; data-original-width=&quot;960&quot; height=&quot;180&quot; src=&quot;https://4.bp.blogspot.com/-9Cd5gnJZeMQ/WT9-zktggBI/AAAAAAAAHkE/8PG1wkJGK8USRbcuCeMB7FjiaIIkpLRfQCLcB/s320/TMRliquica.jpg&quot; width=&quot;320&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;br /&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Partido de Libertasaun Popular - &lt;a href=&quot;https://www.facebook.com/libertasaunpopular/?hc_ref=NEWSFEED&amp;amp;fref=nf&quot;&gt;Facebook&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;PROGRAMA DALAN BA ELEISAUN PARLAMENTAR-TVE HO PREZIDENTE PLP, BELUN BOOT TAUR MATAN RUAK&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;PARTE II:&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;PERGUNTAS HOSI TELESPETADORES VIA TELEFONE&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;u&gt;• João, Taibessi&lt;/u&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Hanesn ohin Prezidente PLP, Sr. Taur Matan Ruak dehan katak bainhira PLP hetan konfiansa, sei halo mudansa, ha’u-nia pergunta mak ida ne’e, tebes duni ka lae kuandu povu fó fiar duni ba PLP, PLP halo mudansa radikal ka lae? Ne’e ida. Ida seluk, ita-nia sistema ne’ebé lao daudaun ne’e semi prezidensialista, objetivu PLP atu muda ba Prezidensialista, se PLP hetan konfiasa maioria, PLP bele duni realiza ida ne’e ka lae?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR:&lt;/span&gt; Maun João, obrigadu ba perguntas. Primeiru maun João husu tebes ka lae halo mudansa? Tebes, tanba ha’u mós baruk tiha ona apá, ne’ebé ita sei halo mudansa, nune’e la iha duvida, se la iha duvida ita halimar ho ita nia an. Segundu ha’u defensor ba sistema prezidensialista mas ne’e la’ós prioridade ba ha’u agora, talves bele ikus, primeiru prioridade mak ne’e, fahe rikusoin hanesan, fahe oportunidade hanesan, tanba ita hotu baruk ona maun Joao. Obrigadu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;u&gt;• Pedro, Surikmas&lt;/u&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Boa Noite ba Sr.Taur Matan Ruak, ita-nia programa ne’ebé ohin ko’alia kapas tebtebes i ha’u haree ba periodu ukun governu ida ne’e, liuliu kona-ba administrasaun públika ne’e ita haree sabraut tebtebes. Ha’u hakarak husu de’it ba Sr.Taur Matan Ruak nia hanoin maizumenus estartegia saida mak PLP uza para halo di’ak liutan intermus de administrasaun públika ninian?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR:&lt;/span&gt;Em primeiru lugar ha’u hakarak hateten katak, ha’u respeitu tebes ita-nia funsionariu sira iha funsionalismu públik, sira hanesan mós ita, sira mós iha mehi ida, sira halo esfórsu maka’as loos para bele fó sira nia kontribuisaun hodi dezenvolve ita-nia nasaun, soke sira ne’ebé lidera mak sala, iha improvisaun polítika maka’as, dala ruma mistura polítika ho serbisu teknik. Soladau hotu hanesan mas depende ba Jeneral ne’e, se Jeneral ne’e iha vizaun, iha kapasidade lori soldadu sira bele manan mas Jeneral ne’e la iha nosaun ida entaun problema boot, ne’ebé funsionalismu públiku la sala, agora ida be lidera sira, liuliu governu sira mak sala, tanba sira la iha nosaun oinsa mak kria sistema ida di’ak para ke ita-nia ema, ita-nia rekursu umanus sira ita uza máximu, ita tama tiha ona iha abitu ida ke ita sempre fó sala ba funsionalismu públiku sira, sira be iha karik ne’eba, ha’u komprimitiu i ha’u tinan 5 hanesan Prezidente apresia sira-nia serbisu, ha’u haree ha’u-nia staff sira uluk iha Palasiu iha balu ke tama 5 oras, ne’e buat ida fóra de normal, ne so Timor mak iha ida ne’e, karik PLP mak manan, ami hakarak fó oportunidade ba sira hotu para teste sira nia kapasidade, ita iha rekursu ita labele desmantela ita nia an.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;u&gt;• Matias, Comoro&lt;/u&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Kalan di’ak ba Prezidente PLP, ne’ebé mai ho programa ida ke di’ak tebtebes, ha’u iha perguntas rua ke hakarak atu husu ba Prezidente PLP Sr. Taur Matan Ruak. Ida oinsa mak ita bele dezenvolve ita-nia ekonomia ne’e para atu bele fó benefisiu ba ita-nia povu sira, tanba realidade agora daudauk hahuu hosi Primeiru Governu to’o mai Governu atual, depende liu ba iha mina. Oinsa mak PLP karik manan, estratejia saida mak atu uza hodi dudu ita-nia ekonomia para bele subtitui mina ne’ebé tinan barak Governu sira liuba dependente. Ida fali kona-ba edukasaun, se PLP manan karik sistema edukasaun saida mak PLP halo para bele dezenvolve edukasaun? Obrigadu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR:&lt;/span&gt;Ha’u tenta responde maun Matias nia pergunta. Em primeiru lugar ha’u hakarak fó uluk modelu dezenvolvimentu iha mundu. Iha mundu iha modelu dezenvolvimentu haat, modelu liberal, ne’e uza iha EUA, segundu modelu dezenvolvimentu Europa nian ke konsentra ba industria, tuir mai modelu dezenvolvimentu ida ke Xina mak uza, Vietnam ou pais sira ne’ebé komunista/sosialita sira uza ne’ebé investimentu barak liu mai hosi estadu, empreza estatais, i emprezas medias i kiik ne’e na baze de kooperativa, i iha modelu dezenvolvimentu ida ikus ne’e ke ema hanaran modelu dezenvolvimentu verde.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Modelu dezenvolvimentu ida ne’e PLP ami hakarak opota ba ida ne’e, dezenvolvimentu ida ne’e nia karakteristika saida? Em primeiru lugar investe liu ba iha seitor primariu, hanesan agrikultura no peskas, tuir mak edukasaun, saúde, abitasaun i ba liga liu ba buat ne’ebé ba bem estar sidadaun sira nian i nia labele fó impaktu maka’as ba ambiente, hanesan mós turizmu, i entaun dezenvolvimentu ekónomiku saida mak ita hakarak tuir? Ezatamente mak ida ne’e, dezenvolvimentu verde.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Ita haree Singapura, pais ida ke la iha mina, la iha gas, la iha rekursu naturais mas bem susedidu iha Azia, liuliu tanba saida, nia investe maka’as iha nia ema, edukasaun nu’udar sira-nia preoridade ba sira nia ema, priproidade numeru dois ema i prioridades numeru tres ba sira-nia ema, i Timor iha la’ós de’it ema mas iha mós rekursu sira seluk, problema ita-nian é ke investimentu la sufisiente não é. Ha’u kuandu Prezidente da Repúblika ha’u veta orsamentu i ezije atu aumenta orsamentu ba iha edukasaun, tanba edukasaun ita-nian foin 6% enkuantu iha Azia ne’e ema nian liu 10% ba leten, entaun target ita-nian saida? Saida mak ita hakarak, se bele ita konsege tau 10 ou 15% OJE ba edukasaun ne’e ha’u hanoin susesu boot ida, tanba ita investe ba estrada, investe ba aeroportu investe ba buat hotu mas se ema ita la investe nia kakutak entaun dezenvolvimentu ida ne’e la benefisia timoroan, bele benefisia ema hotu mas menus timoroan sira.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Ita haree de’it hanesan iha Oecusse, Oecusse populasaun 65 mil abitantes, ita gasta besik ona 400 liu milloins iha ne’eba mas sira kontinua deskontenta nafatin, tanba saida, 60% ne’e analfabetu, ita la investe ba ema. mas investe fali ba aeroportu ba buat boboot mas depois edukasaun lala’o, ne’ebé ha’u hanoin Maun Matias nia hanoin ne’e loos i ha’u-nia partidu kompremetidu loos para investe liuliu ba edukasaun, la’ós de’it ida ne’e mas ne’e preoridade ida acima de preoridade.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;u&gt;• Leo, Aimutin&lt;/u&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Boa noite, ha’u-nia perguntas mak ne’e oinsa polítika PLP nian se karik PLP ba ukun, polítika saida mak PLP halo atu kontra sistema familiarismu ne’ebé ohin nakonu iha ita-nia rai doben Timor-Leste. Segundu oinsa Polítika PLP nian ba edukasaun, polítika siada mak PLP sei halo atu nune’e labele halo diskriminasaun ba iha bolsu estudu, realidade ohin loron akontese Governu fó oportunidade liu ba milisi sira-nia oan no otonomia nia oan ba bolsu estudu, maibe ba ema veteranus, kbiit laek no faluk sira-nia oan sai bainaka ba nia rain rasik, ida ne’e mak ami-nia preokupasoins boot, se karik PLP ba ukun tenke ser hadia sistema sira ne’e, ha’u-nia pergunta mak ne’e de’it obrigadu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;u&gt;• José, Komoro&lt;/u&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Boa noite maun boot, lakeru diki diki lakeru dikin, loroba loro mai lakeru dikin. Hanesan jovem ida ha’u haree governu ne’e laran moras loos maun, tanba lorolorn ita han lakeru dikin mal fali, ne’ebé se karik povu Timor fó fiar ba ita, hanesan juventudi ha’u hakarak husu de’it saida mak maun hakarak halo ba nasaun ne’e halo de’it ba maun, importante di’ak ba rai ida ne’e. Segundu atu fó hanoin fali ba maun katak durante tinan lima toos sira ne’ebé kuda hela de’it lakeru ne’e haree ba maun muda tiha kuda fali buat seluk ba. Obrigadu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;u&gt;• Julio, Bairo Pite&lt;/u&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Ohin Prezidente PLP ko’alia kona-ba moris di’ak ba povu, ha’u hakarak husu kona-ba situasaun traballadores sira-nian, tanba tuir lei traballu nr. IV, salariu mínimu mak $115.00, agora relasiona ho lei ida ne’e, PLP haree katak lei ne’e granate duni ekonomia ida di’ak ba ita-nia povu ka lae? Se lae, polítika saida mak PLP sei halo atu bele fó garantia di’ak ba ita-nia traballadores, ne’e primeiru. Segundu&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Ita iha Timor bolu mós traballador doméstika (Pembantu rumah tangga), iha lei ne’e rasik la define kona-ba traballador doméstika, ezemple ema ida ba serbisu serve iha ema seluk nia uma mas balun simu de’it $50.00, sa polítika ida mak PLP hanoin hetan atu rezolve situasaun ne’e?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR: &lt;/span&gt;Uluk nana’in ha’u ba perguntas maun Leo nian hosi Aimutin. Primeiru ko’alia kona-ba KKN, halo nusa mak kombate KKN, kombate KKN iha dalan rua, ida ita loke oportunidade barak para bele hotu-hotu hetan fatin ba serbisu, ida seluk halo sinsibilizasaun maka’as defini regras klaras para ke ema labele fasilita malu, tenke rigorozu. Segundu ko’alia kona-ba bolsu estudu, kona-ba bolsu estudu iha tinan lima ha’u hanesan Prezidente Repúblika, ha’u husu ba Ministeriu Edukasaun fó lista ba ha’u atu haree, to’o ha’u sai tiha de’it lista ne’e ha’u la haree, ne’ebé ha’u la hatene sira subar saida ba ha’u, ha’u mós admira, maibe ha’u defende estadu numínimu bele fó bolsu estudu ba familia ida, kada familia ida oan ida ke ba universidade hetan bolsu estudu, liuliu sira ne’ebé la iha kbiit rasik atu bele kontinua sira-nia oan ba universidade, tanba karik kada familia ida iha ida mak hetan boslu estudu no iha garau universitariu, nia hetan serbisu di’ak, nia bele ajuda fali nia alin sira iha uma laran para hetan mós oportunidade. Ha’u hanoin ho ida ne’e, bele mós kombate diskriminasaun, favoritismu ne’ebé ohin loron la’o iha ita-nia rain.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Maun Jose nian:Ohin dehan karik maun hakarak halo saida halo de’it ba, ha’u hanoin la loos, ha’u hakarak halo buat ne’ebé imi hakarak no imi gosta duke buat ne’ebé ha’u hakarak, ida ne’ebé ha’u hakarak mak ha’u halo tiha ona iha ai-laran, halo tiha iha Jeneral tinann 10, agora ne’e halo buat ne’ebé imi (povu) hakarak, tanba ne’e ha’u-nia tempu rohan ne’e ha’u hakarak serbí tan dala ida ba Timor no ba timoroan sira, presta ha’u-nia kapasidade ne’ebé sei iha ba dezenvolvimentu ita-nia rain, dezenvolvimentu ekonómia familia sira-nian.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Maun Julio hosi Bairo Pite, ohin dehan salariu báziku ne’e halo nusa.Bom, ha’u uluk sei iha fórsa, kuandu Governu kontaktu ha’u para aumenta salariu fórsa sira-nian, ha’u husu sira atu halo buat rua, ida halo levantamentu kona-ba kustus de vida, tanba se o la hatene kustus de vida oinsa mak o bele aumenta ema nia osan, segundu tenke haree iha Azia ne’e salariu mínimu ne’e nusa, i Timor nian oinsa? So ita iha rua ne’e mak ita bele defini polítika ida klaru kona-ba salariu mínimu, selae ita aumenta tanba ita hakarak de’it.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Segundu tanba saida mak ita-nia inan feton sira, dala ruma serbisu pembantu nia manan oituan de’it. Ha’u fóin daudauk ba Oecusse, ha’u hetan kondutor ida, nia kondutor kareta fuso roda 10, serbisu iha aeroportu Oecusse, nia dehan ba ha’u maun, ha’u manan loron ida $5.00, fulan ida $150, ne’e ba ema ne’ebé lori kareta fuso, ha’u-nian labarik balu serbisu iha ha’u-nia uma manan ho nia hanesan, ha’u hanoin fali i ha’u husu nia tanba saida ita boot aseita, tanba serbisu la iha ne’e maun, ita feen oan mós presiza han, ne’ebé pasensia de’it ona, entaun normalmente serbisu la iha sira pasensia mesmu em troca de megalha, troka salariu ida mizeravel, maibe nia aseita tanba la iha opsaun tanba la iha dalan seluk ona. Iha Oecusse iha katuas sira balun dehan iha Oecusse ne’e sira prefere mate duke ba husu hahan ba ema seluk. Ha’u impresionadu ho ida ne’e. Ne’ebé ha’u hanoin saida mak ita tenke halo e loke oportunidade barak, ami-nia manifestu polítiku hateten “Fahe riku hanesan, fahe oportunidade hanesan”, dezenvolvimentu Timor ne’e dala ida de’it la’ós halo tiha Oecusse, tinan 20 mai mak halo tan iha Baucau, to’o Baucau katuas sira hanesan ha’u mate hotu ona, nia la hetan ona, satan oan sira mós idade ba beibeik, ne’ebé ha’u hanoin ita la iha tempu. Loke oportunidade barak para bele kompetisaun ne’e di’ak no oferta pelayanan mós di’ak liutan.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;u&gt;&lt;br /&gt;&lt;/u&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;u&gt;• Loro, Raikotu&lt;/u&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Atu husu de’it Jeneral, ohin ko’alia kona-ba salariu, ha’u hakarak halo ballansu, karik PLP manan polítika saida mak sei halo, tanba agora dadauk ita haree apontamentu polítika sira iha Ministériu barak mai ho sira-nia pakote, maibe oinsa mak ita atu fó motivasaun ba ita-nia FP, tanba entre apontamentu ho FP la iha ekelibru salarial, entaun oinsa PLP nia polítika ba ida ne’e?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;u&gt;• Jeronimo, Komoro:&lt;/u&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Kalan di’ak ba Prezidente PLP, ha’u iha perguntas ida, sekarik PLP ba lidera governu sei halo nafatin programa hanesan uluk Ita Prezidente Republika, vizita suku ka lae?.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR:&lt;/span&gt; Ba Maun loro nian, ko’alia kona ba polítika salarial, hanesan ohin ha’u dehan para ita estabelese salariu ida di’ak ba ita-nia funsionariu sira, ita-nia traballador sira, em primeiru lugar tenke halo estudu kona-ba kustus de vida, fós kilo ida hira, mina litur ida hira, ect para ita determina, na baze de ida ne’e ita bele determina salariu mínimu, tanba se ita la halo estudu ne’e ita aumenta la iha lojiku ida, segundu ita tenke haree iha reziaun ne’e Indonésia, Aústralia nasaun sira besibesik ne’e salariu mínimu oinsa? Para ita bele halo ekelibru ida, balansu ida ho ita-nia salariu mínimu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Maun Jeronimo nian kona-ba se karik povu fó fiar sei vizita suku ka lae. Ha’u vizita tiha ona suku 442 i pedidu ne’ebé povu halo ne’e mak ha’u inklui hotu iha programa PLP nian ne’ebé dadaun ne’e ha’u aprezenta fila-fali ba povu sira, karik sira fó fiar ha’u sei serbisu ho sira tanba ha’u mesak, partidu mesak sei la halo buat ida karik ita la involve ita-nia sidadaun sira, kalru ke Prezidente la hanesan Governu mas ha’u sei esfórsu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;Mensajen ikus :&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Primeiu lugar ha’u-nia mensajen ba povu tomak, ukun an ita hetan ona, ne’e lori sakrifisiu,matan-been, terus barak mak hodi ita hetan, i uluk kuandu ita luta ba ida ne’e, ha’u mós iha imi nia sorin, la iha munutu ida ka oras ida ha’u ses an hosi im, agora ba fali moris di’ak serbisu ida la’ós fasil, maibe ha’u fiar katak ita sei konsege, tanba ne’e mai ita hamutuk para luta ba moris di’ak “HISIK KOSAR BA MORIS DI’AK”.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Ba militante PLP, apoiantes, simpatizantes ha’u husu para serbisu maka’as di’ak liutan, tuku ita nia inan-aman sira nia odamatan, hateten ba sira loron la iha ona, ida ne’e loron ikus ona, se o lakon agora o sei lakon permanente lakon para sempre, ne’ebé hili PLP, hili mudansa tanba ne’e labele lakon imi-nia tempu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Obrigadu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Foto de Partido Libertasaun Popular, Facebook.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/3167310251527781199/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/programa-dalan-ba-eleisaun-parlamentar_13.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/3167310251527781199'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/3167310251527781199'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/programa-dalan-ba-eleisaun-parlamentar_13.html' title='PROGRAMA DALAN BA ELEISAUN PARLAMENTAR-TVE HO PREZIDENTE PLP, BELUN BOOT TAUR MATAN RUAK  PARTE II: PERGUNTAS HOSI TELESPETADORES VIA TELEFONE'/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://4.bp.blogspot.com/-9Cd5gnJZeMQ/WT9-zktggBI/AAAAAAAAHkE/8PG1wkJGK8USRbcuCeMB7FjiaIIkpLRfQCLcB/s72-c/TMRliquica.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-3323570279821737352</id><published>2017-06-12T17:08:00.003+09:00</published><updated>2017-06-12T17:11:37.760+09:00</updated><title type='text'>Se los mak lohi povu e se los mak trai povu nia confiança?</title><content type='html'>&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://1.bp.blogspot.com/-HHlhwgVDfGI/WT5Lehi81dI/AAAAAAAAHj0/HpzsItgr540xmtn5XFu02YkHjVRNd95cACLcB/s1600/marilu18.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;683&quot; data-original-width=&quot;1024&quot; height=&quot;213&quot; src=&quot;https://1.bp.blogspot.com/-HHlhwgVDfGI/WT5Lehi81dI/AAAAAAAAHj0/HpzsItgr540xmtn5XFu02YkHjVRNd95cACLcB/s320/marilu18.jpg&quot; width=&quot;320&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;br /&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Reflesaun kiik ba Uatolari oan sira&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;Ema rihun ba rihun fo nia an ba mate no terus hodi defende politica FRETILIN nian atu liberta patria inclui manu aman nain tolu husi familia Baiwari-Uatolari, manu aman nain tolu nee Gaspar, Amjere ho sira nia alin ikun Chiquito.&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Wainhira Timor-Leste hetan ona nia liberdade, Partido Historico Fretilin manan eleisaun Asembleia Constituinte iha tinan 2001 hetan total votus 57% e eleisaun parlementar iha tinan 2007 tun ba 29.02% no ba iha tinan 2012 hetan votus 29.8%. hare ba resultado cada tinan 5 nia laran husi 2002 too tinan 2012 partido historico nee hein monu hakdasak deit ona tamba ema lubun nebe mak mai halibur an iha partido nee nia okos hakarak aproveita hodi atinzi sira nia objetivu e haluha tiha objetivu commum nebe consagra iha FRETILIN hodi liberta povu husi kiak ho mukit.&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Familia Baiwari durante tinan 15 nia laran fo votus confianca ba partido Fretilin quaze 100% iha Uatolari, husi Partido Historico nee iha mos ninia representante mak ba tur iha Parlamento Nasional e Governo, maibe hare ba realidade durante sira ba tur iha parlamento nasional e Governo laiha lia fuan ida hodi defende Uatolari/Viqueque nia interese comum hodi hadiak e desenvolve Uatolari hanesan mos sub-distrito seluk iha Timor-Leste.&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Hare ba potencia ba diversificasaun economia iha area turismo, agricultura, seitor privado ho industria petroleo la lao ho diak tamba desenvolvimento infrastrutura basico hanesan Estrada ligasaun husi Viqueque ba Uatolari-Uatocarbau-Baguia/Iliomar pior liu quando ita compara iha tempo ocupasaun Indonesia, iha tempo Indonesia ita halo viazen ba Uatolari husi Viqueque gasta tempo horas 1:30minutu deit maibe iha tempo ukun an ita presisa gasta horas 3 hodi ba too iha Uatolari tamba Estrada sira nee estragados e laserve ba ema atu uja ho kareta/motor tamba iha risco boot ba ema nia vida.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Estrada ho pontes iha Uatolari laran continua aat ou nunka halo nunee dificulta populasaun nia movimento izemplo: lori sira nia produtus ba Mercado, ba misa/igreja, ba servisu e labarik estudantes sira barak mak falta escola durante tempo udan tamba labele hakur mota e seluk2 tan, Iha potensia ba area Turismo barak mak iha Uatolari hanesan fatin ba eco &amp;amp; marine tourismo (fatin rekreasi), Fatin historical &amp;amp; fatin cultura, Fatin religiozo &amp;amp; pilgrimage, adventura &amp;amp; sport, no hare ba area Agricultura nian Uatolari hanesan fatin nebe produz hare, batar, fehuk, fore rai no seluk-seluk tan nebe mak bele sustenta alimentasaun ba familia no iha potensia ba reserva ba seguransa ai-han ba nasaun, iha area industria petroleo iha Beaco ho iha Alembata iha potencia bot ba petroleo iha futuru.&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Hare ba kestaun Heroi ho Martries da Patria nian mos too ohin loron atan ami familia mak iha inisiativu ho halibur malu hodi ba buka tuir sira nia restos mortais e recolha hodi fo ba Estado, hanesan ami nia aman sira nee kala uluk ba naok sasan mak bapa sira mai oho nebe familia mak iha responsablidade hodi recolha e halot sira nia restos mortais. Iha Partido Fretilin nia ukun 2002 too 2007 laiha mudansa significante ba populasaun Uatolari mesmo sira fo ona votus confianca quaze 100% durante nee e hanesan ema hotu hatene Uatolari/Viqueque sai hanesan baze FRETILIN nian.&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Hare ba situasaun no condisaun sira nee atan hau hanesan geracao FRETILIN nia oan sente triste maibe labele tur nonok hodi hare maun boot sira nia politica no programa nebe continua taka matan ba ema kiik no mukit e hein too bainhira tan mak condisaun sira nee bele hadiak, se desenvolvimento comesa loron ohin.&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Husu ba maun boot sira iha partido historico tamba saida mak votus Fretilin nian tun hela deit? Tamba saida mak militantes, apoiantes no simpatizantes sira halai ba partido seluk? Se los mak trai ona militants sira nia votus confiança?&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Hare ba resultado eleisaun nian maun boot sira iha resposta ba cada pergunta, maibe cada vez maun boot sira moe atu hatan nunee facil atu hatudu liman fuan 1 ba ema maibe liman fuan 4 hatudu ba an rasik.&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Maun boot sira lahatene hakuak e halibur nia ema sira e nunee ikus mai estraga fali mak naran historico/sagarada FRETILIN, atan hau hanesan geracao FRETILIN nia oan hau nia respeito e hadomi naran FRETILIN nebe mak sagrado maibe moe e triste hare ba resultado e condisaun sira nee tamba deit lideranca sira nia ignorancia ho arogancia lahatene ukun ho diak.&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Tempo too ona atu halo mudança, lalika lakon tan tempo tamba laiha tan tempo.&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;div style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;VOTA BA &amp;nbsp;PLP, VOTA BA MUDANÇA!&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;div style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;VIVA PLP!&amp;nbsp;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;div style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;VIVA TMR!&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;div style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;VIVA BA MORIS DIAK!&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/3323570279821737352/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/se-los-mak-lohi-povu-e-se-los-mak-trai_12.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/3323570279821737352'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/3323570279821737352'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/se-los-mak-lohi-povu-e-se-los-mak-trai_12.html' title='Se los mak lohi povu e se los mak trai povu nia confiança?'/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://1.bp.blogspot.com/-HHlhwgVDfGI/WT5Lehi81dI/AAAAAAAAHj0/HpzsItgr540xmtn5XFu02YkHjVRNd95cACLcB/s72-c/marilu18.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-7272228974333931517</id><published>2017-06-12T13:35:00.000+09:00</published><updated>2017-06-12T13:52:36.561+09:00</updated><title type='text'>PROGRAMA DALAN BA ELEISAUN PARLAMENTAR-TVE HO PREZIDENTE PLP, BELUN BOOT TAUR MATAN RUAK</title><content type='html'>&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://2.bp.blogspot.com/-dKHiRGSIsyo/WT4U0Y0CsQI/AAAAAAAAHjU/lVYjCTwpap8n8rMdZBsi1CfPOVjYkOlygCLcB/s1600/taurcongresso1.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;540&quot; data-original-width=&quot;960&quot; height=&quot;180&quot; src=&quot;https://2.bp.blogspot.com/-dKHiRGSIsyo/WT4U0Y0CsQI/AAAAAAAAHjU/lVYjCTwpap8n8rMdZBsi1CfPOVjYkOlygCLcB/s320/taurcongresso1.jpg&quot; width=&quot;320&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;PROGRAMA DALAN BA ELEISAUN PARLAMENTAR-TVE&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;HO PREZIDENTE PLP, BELUN BOOT TAUR MATAN RUAK&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Parte I&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Kalan di’ak hasoru malu fali ho ha’u Otelio Ote iha Programa dalan ba eleisaun Parlamentar. Hanesan ita hotu hatene katak, kalan ida ne’e ita iha bainaka espesial, bainaka ne’e fóin daudauk mak remata nia-mandatu hanesan Prezidente Repúblika (2012-2017), ohin nia mai hamutuk fali iha Partidu ida ho naran Partidu Libertasaun Popular (PLP), S.E. Sr. Taur Matan Ruak.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Kalan ida ne’e ita sei ko’alia kona-ba istoria partidu nian, ita mós sei ko’alia vizaun no misaun partidu nian, ita mós sei ko’alia oinsa preparasaun partidu ne’e ba eleisaun parlamentar 2017.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA: &lt;/span&gt;Fóin daudauk PLP halo kongresu ba dahuluk loron tolu kedas, i remata iha loron ida ke importante loos, 20 Maiu, loron ida ne’ebé &amp;nbsp;monu ba komemorasaun Ainversáriu Loron Restaurasaun Independensia ba dala 15. Molok &amp;nbsp;tama ba tema, uluk nana’in ha’u hakarak husu, razaun saida PLP hili loron 20 fulan Maiu &amp;nbsp;hodi hili nia estrtura difinitivu sira no fó tomada de posse?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;PREZIDENTE PLP, TAUR MATAN RUAK (TMR):&lt;/span&gt; Bom em primieur lugar, ha’u hakarak fó saudasoins espesial ba haree na’in no rona na’in TVE, partikular militante, simpatizantes no apoiantes Partidu Libertasaun Popular (PLP).Orgulllu no onra boot ba ha’u primeira ves mai iha estudio TVE &amp;nbsp;para bele fahe hanoin oituan kona-ba Partidu Libertasaun Popular nian.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Kongresu kuaze loron tolu, dia 18,19 no 20, ha’u hanoin kongresista sira la hili sala, liuliu tanba iha loron ida ne’e realmente ha’u-nia mandatu remata i entaun oportunidade ba ha’u para &amp;nbsp;bele partisipa, ne’ebé ha’u hakarak fó saudasaun espesial ba kongresista PLP ne’ebé hili loron ne’e hodi fó oportunidade ba ha’u ba partisipa i eleje ha’u ba Prezidente Partiu Libertasaun Popular nian.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA:&lt;/span&gt;Bainhira iha loron ikus, S.E. eleitu hanesan Prezidente Repúblika, ita ba hamrik hanesan Prezidente Partidu ida, fatin ne’ebé la hanesan, baibain hamrik hanesan Prezidente Repúblika &amp;nbsp;i derepente hanesan Prezidente Partidu?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR: &lt;/span&gt;Ha’u hanoin, ha’u kontente loos, liuliu tanba pozisaun boot iha nasaun ida mak Prezidente da Repúblik, ne’e hanesan Jeneral karik ha’u tun fali mai Koronel, ne’ebé ha’u kontente loos, normalmente ema kontenete tanba sae pangkat, mas ha’u kontente tanba tun pangkat. Ha’u mai iha partidu ida ne’ebé nia kompozisaun partikamente mai hosi adeptus, simpatizantes, militantes, membrus hosi partidu barbarak hanesan;CNRT, FRETILIN, PD ne’ebé sira sente katak loron to’o ona hasees an hodi harii fali ida i provavelmente ita aprezenta, oposaun alternativas di’ak no hanoin di’ak liu ba ita-nia &amp;nbsp;nasaun, depois de 15 anos sira akompaña &amp;nbsp;esperiénsia, atividades, jestaun no lideransa partidu sira ne’ebé ukun.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA: &lt;/span&gt;Hanesan Prezidente Partidu ida, hamrik la hanesan Prezidente Repúblika, ne’ebé hanesan matan tilun ba ema hotu, ida ne’e ita simu hanesan responsabilidade fóun todan ida ou simples atu hahuu luta foun ida hodi hametin ita-nia estadu di’ak liutan?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR: &lt;/span&gt;&amp;nbsp;Ha’u kontente bele iha ambiente ida seluk, ha’u-nia vida tomak ne’e militar, militar ne’e normalmente konfronta dezafius i kuandu tama partidu ha’u haree katak klubu sira seluk mós iha, entaun halo ha’u motivadu liutan para bele dezafia ho partidu sira seluk hodi hatudu realmente sé mak bele, não e, intermus kapasidades, intermus de vizaun, ida ne’ebé mak di’ak liu para fó oposaun ba sidadaun sira hili para labele lorloron ita mak lakeru diki diki lakeru dikin.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA:&lt;/span&gt; Ita hahuu ho istoria partidu nian, molok ita mai hanesan Prezidente partidu, partidu ne’e eziste ona tinan 2 se ha’u la sala, ida ne’e tanba idea hosi ita nian?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR: &lt;/span&gt;Ha’u hanoin idea liuliu mai hosi sira ne’ebé funda 35 mill, ne’ebé oferese sira-nia kartaun eleitoral ba halo rejistu ou grupu sira ne’ebé halibur sira para hateten katak ita mós bele moris, ita mós bele hetan fatin no lian iha Timor, loke dalan ba fó kontribuisaun, sira harii. Ha’u apresia i ha’u akompaña durante &amp;nbsp;tinan rua nia laran i la’o ho sira, mesmu ha’u hatene Jeneral ida kuandu ba funu lori soldadu foun ne’e arsikadu loos. loloos ha’u ba CNRT ka ba FRETILIN, mas ha’u hanoin ho fóun ne’e di’ak-liu, nia abitu seidauk, fóun loos, fresku loos, ha’u hanoin ida ne’e di’ak liu duke ba sira ne’ebé iha distrasaun barak ona. Ne’ebé partidu sira-nian, ha’u oferese ha’u-nia prestimu, ha’u-nia kapasidade para ho sira atu evita &amp;nbsp;alternativas ida, ideas ida di’ak-liu ba ita-nia povu em komparasaun ho partidu sira seluk nian.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA:&lt;/span&gt; Ohin ita temi ema rihun 35, entre sira ne’e iha ema na’in hira mak figura importante iha partidu nia laran, ha’u atu dehan katak sé mak fundador loloos iha Partidu PLP?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR:&lt;/span&gt; Ami la iha fundador mesak ida, partidu seluk ne’e iha fundador ida ka rua de’it, ami-nian ne’e sira ne’ebé mak oferese sira-nia kartaun eleitoral hamutuk 35 mil, sira ne’e mak fundadores PLP. Ne’ebé tinan lima mai se ha’u hakarak sai, tinan sanolu mai ha’u hakarak sai, na’in ne’e iha hela, ha’u mai hanesan aumenta tan de’it, ne’ebé ha’u la’ós na’in ba partidu ida ne’e.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA: &lt;/span&gt;Razaun saida mak PLP mósu?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR: &lt;/span&gt;Mósu para fó opsaun alternativa governasaun, ita akompaña partidu sira ne’ebé ukun, sira-nia programa polítiku, sira-nia governasaun liuliu CNRT, FRETILIN, PD, Frente Mudansa, sira iha oportunidade no sira seluk ne’ebé tempu ikus mai la &amp;nbsp;hetan. Ita haree, ita apresia mas ha’u mós hanoin katak bele iha opsaun di’ak-liu, alternativa di’ak-liu &amp;nbsp;i PLP mósu para &amp;nbsp;konkore no fó opsaun, fó alternativas ba sidadaun sira hodi hili ida ne’ebé di’ak liu tuir sira hanoin no sira-nia interese.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA: &lt;/span&gt;Partidu ida ne’e naran Libertasaun Popular, ita bele dehan iha signifikasaun ketaketak &amp;nbsp;entre libertasaun ho popular?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR: &lt;/span&gt;Uluk ita liberta ita-nia nasaun, agora liberta ema, entaun ida ne’e liberta ema, liberta povu hosi ki’ak, mukit no analfabetismu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA: &lt;/span&gt;Se karik ida ne’e mak ita hili motto “HISIK KOSAR BA MORIS DI’AK”, nu’udar save ba Libertasaun Popular?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR: &lt;/span&gt;Moto ami hili kada sirkuntansia, liafuan ida para responde i dadaun ne’e ba eleisoins agora ne’e ami nia Motto mak: REKURSU FAHE HANESAN, OPORTUNIDADE HANESAN, DISKRIMINASAUN LAE! tanba ami haree katak &amp;nbsp;governu sira agora, VI Governu Konstitusional sira tau matan liu ba Kosta Sul no ba Oecusse i Munisipiu sira seluk ne’e so para simu anin de’it, entaun ami bele fó opsaun ida, inves de haree de’it Munisipiu rua, ami fó alternativa ba Munisipiu sira seluk fó oportunidade para dezenvolve sira-nia an.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA: &lt;/span&gt;Bele esplika vizaun loloos Partidu PLP nian?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR: &lt;/span&gt;Ami iha hanoin ruma, ke orienta liuliu ami-nia vizaun. Ami nia vizaun mak oinsa &amp;nbsp;ajuda harii estadu de direitu demokratiku ne’ebé ema hotu-hotu iha lei nia okos, demokratiku tanba fó oportunidade ba governasuan ukun,ne’e na’in mak povu, partidu hotu-hotu &amp;nbsp;atu hetan oportunidade para ukun &amp;nbsp;simplismente implementa aspirasaun ne’ebé povu fó fiar.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA: &lt;/span&gt;Partidu hotu-hotu iha liafuan ida ne’e, iha diferensia karik espesial hosi liafuan ida ne’e? Partidu barak uza &amp;nbsp;liafuan hanesan, karik PLP iha difirensia oituan?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR:&lt;/span&gt; La iha diferensa iha ko’alia, mas iha difirensa iha aplikasaun, pelo faktu ami-nia partidu ho naran Libertasaun Popular, signifika mandatu ka ukun ne’e povu nian portantu ami so kumpri buat ne’ebé &amp;nbsp;tuir interese no aspirasaun ita-nia povu nian.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA:&lt;/span&gt; Saida mak misaun hosi Partidu?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR: &lt;/span&gt;Ami-nia misaun mak, oinsa refórsa ita-nia independensia i refrosa independensia ne’e haree ba aspetu rua, ida &amp;nbsp;refórsa ita-nia identidade no ida harii sistema ekonómiku ida &amp;nbsp;ne’ebé viavel, sustentavel no lori benefisiu ba ita-nia sidadaun sira, por outrolado perpara jerasaun fóun sira para ke sira bele perpara-an para hetan oportunidade hodi ukun no dirije &amp;nbsp;hodi lori ita-nia nasaun ba oin.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA:&lt;/span&gt; Kona-ba &amp;nbsp;reforsa identidade, saida mak PLP atu luta ba ida ne’e?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR:&lt;/span&gt; Bom, ami iha programa ida, ita sei to’o iha ne’eba, ha’u esplika ami-nia programa, defeza de identidade ita-nian ne’e saida mak ami hakarak halo bainhira karik ita-nia povu fó fiar ba PLP.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA:&lt;/span&gt; Populasaun sira mós hakarak hatene, ema ne’ebé tama Partidu PLP mai hosi klase ou grupu ida ne’ebé?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR:&lt;/span&gt; Hotu-hotu dezde estudantes, agrikultores, veteranus, traballadores, ema hotu-hotu ne’ebé haree ba ami-nia partidu nia programa di’ak liu, sira bele adere, sira bele partisipai involve iha partidu nia laran, i ami nia odamatan nakloke ba timoroan sé de’it.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA:&lt;/span&gt; Karik involve mós ema sira ne’ebé uluk lakohi ukun an?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR:&lt;/span&gt; Konserteza, buat ida ne’e ita tau tiha ba kotuk,i hela ba ita-nia istoria de’it ona, agora iha ne’e ba oin ne’e iha dezafiu boot ida tan halo nusa mak serbisu hamutuk para hetan moris di’ak ba ita-nia sidadaun sira.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA:&lt;/span&gt; Partidu sira agora daudaun iha hela faze dala ikus nian kona-ba preparasaun lista foun ba membru Parlamentu Nasional, oinsa ho PLP?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR:&lt;/span&gt; Bom ami-nia lista kandidatura intrega tiha ona i kriterias ne’ebé tuir lei ami tenke kumpri é ke iha 90 membrus, iha 30 feto no 60 mane.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;L&lt;/span&gt; Oinsa ho prosesu rekrutamentu ba membru sira ne’ebé atu ba tuur iha Parlamentu?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR: &lt;/span&gt;Ami-nia mai hosi Munisipiu sira no nasional, sira ne’e mak tama iha lista.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA: &lt;/span&gt;Bele temi tok kriteria saida de’it mak PLP iha tuir ho lei eleisaun parlamentares nian?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR:&lt;/span&gt; Portantu lei fó kriteirus ida mak feto, entre mane rua iha feto ida, i ami halo tuir legalmente tuir lei &amp;nbsp;para bele hetan aprovasaun i passa hodi partisipa iha eleisoins.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA:&lt;/span&gt; Karik haree mós nivel edukasaun no figura?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR:&lt;/span&gt; Sira ne’ebé tama hirak ne’ebé iha kofiansa eleitoradu,i eleitoradu vota nia tenke haree sé mak nia atu vota ba.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA: &lt;/span&gt;Oinsa ho nivel edukasaun?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR:&lt;/span&gt; Normalmente kiik liu mak desimu segundu ano.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA:&lt;/span&gt; Bahira ita halo rekrutamentu, ita haree ba potensia iha nasional ka ou potensia hosi Munisipiu?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR: &amp;nbsp;&lt;/span&gt;Munisipiu i Nasional.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA:&lt;/span&gt; Komparasaun, maizumenus ema nasional porsentu hira, no Munisipiu hira?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR:&lt;/span&gt; Ami-nia porsentu boot ne’e mai hosi Munisipiu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA: &lt;/span&gt;Lista sira ne’e ita intrega ona ba Tribunal Rekursu haree, karik iha oportunidade seluk atu troka ema sira iha lista molok atu ba eleisaun?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR:&lt;/span&gt; Ha’u hanoin agora la iha, anaunser, talves sirkuntansia seluk obriga karik bele halo mas normlamente agora lae.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA:&lt;/span&gt; Oinsa ho fiskais sira?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR:&lt;/span&gt; Fiskais lista ne’ebé fó tenke kada sentru votasaun iha na’in 3 entaun ami tenke perpara 3203 fiskais portantu ne’e esfórsu boot ida ke ami tenke halo para bele mós hetan fiskais di’ak para ajuda prosesu eleisaun.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA:&lt;/span&gt; Ne’e kobre hotu iha munisipiu sira?Tanba se fiskais la iha ne’e bele perigu i tauk komputador mak fó fali rezultadu?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR: &lt;/span&gt;Em prinsipiu ha’u konfia sistema ne’ebé ita iha, tanba ami lakohi espekula buat ne’ebé ita la haree hanesan espekulasaun, tanba ami konfia sistema i ami sei halo efsorsu dentru mekanismu ne’ebé iha &amp;nbsp;para kontribui ami-nia efsorsu ne’e rasik, ho ami-nia kbiit ne’ebé iha para kredibiliza di’ak liutan ita-nia &amp;nbsp;elesisoins.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA:&lt;/span&gt; Kona-ba ema ne’ebé atu hamrik iha palku leten, iha ona ema atu hamrik iha palku leten ba kampaña?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR: &lt;/span&gt;Ne’e barak loos, Jeneral barak loos, preparadu ne’ebé ami prepradu loos.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA:&lt;/span&gt; Ema sira ne’ebé sei hamrik iha palku mak fator ida importante atu bele atrai eleitor sira &amp;nbsp;atu fó sira nia kofiansa de votu?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR: &lt;/span&gt;Ha’u hanoi, ita-nia sidadaun sira agora la’ós haree de’it ba ida ne’e, ida ne’e ida, mas kiik liu, haree é programa, programa ne’e di’ak ka lae, tanba kadaves mais sidadaun sira esklaresidu sira rasional liutan, la hanesan uluk ke ho emósaun, tanba ne’e mak partidu barak mósu tan, uluk partidu rua tolu de’it. Partidu mósu tan nia ema mai hosi ne’ebé? Realmente mai hosi partidu boot sira.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA:&lt;/span&gt; Se ita haree partidu antigu sira hanesan FRETILIN i CNRT, iha mós partidu fóun mósu mai hanesan PLP, PUDD KHUNTO i sira seluk tan. PLP nia pozisaun entre partidu fóun ho tuan,hamrik iha area ida ne’ebé?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR:&lt;/span&gt; Ami hanesan de’it, tuir lei, tuir porsedimentus legais ita-nia ne’e, partidu sira hanesan de’it, agora so iha eleisoins mak haree ida ne’ebé mak realmente liu ida ne’ebé, ne’e hanesan mós jogador sira ou tim sira ba hasoru malu iha kampu, ne depois de jogu, se ita gaba an uluk ne’e risku ba ita.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA: &lt;/span&gt;PLP iha potensia atu kompete ho partidu sira seluk?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR: &lt;/span&gt;Ami fiar tanba rejistu de’it ami hetan 35 mil, ne’e iha tempu badak loos, agora depois de tinan rua, muito mais organizadu, muito mais agresivu iha kampu politiku, ha’u &amp;nbsp;hanoin &amp;nbsp;ami sei hetan fatin.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA:&lt;/span&gt; Oinsa programa kampaña ou orariu ba kampaña?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR: A&lt;/span&gt;mi prepara programa i sei submete ba CNE no STAE, iha ne’eba mak sira sei haree, tanba partidu barak talves iha ne’eba sei rigorozu para depois ida labele perturba ida seluk nia atividades, mas em prinsípiu ami preparadu ho ajenda ida di’ak a nivel nasional.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA:&lt;/span&gt; Kona-ba edukasaun ba fiskais sira?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR: &lt;/span&gt;Ami iha ema ba ida ne’e.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA: &lt;/span&gt;Antisipasaun ba disturbiu?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR:&lt;/span&gt; Ha’u hanoin ne’e la iha, disturbius sei la iha, eleisoins Prezidensias 2012, ha’u-nia tempu totalmete difirente ho eleisoins Prezidensiais 2017 i ha’u fiar katak eleisoins parlamentares sei di’ak liu, i tanba hanesan ha’u dehan beibeik ona, lider di’ak hamósu seguidores di’ak, lider aat, nia seguidores mós aat. Ha’u hanoin lider iha Timor mesak di’ak de’it, tanba ne’e nia seguidores mesak di’ak hotu de’it. Entaun halo polítika ida sivilizadu, ne’ebé ibun mak ko’alia, kuandu ba ona liman kabu ai kabun ne’e dehan selvagem.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA:&lt;/span&gt; Iha loron hirak ikus ne’e, públiku influensia ho notisia sira karik oinsa bele iha konfrontasaun PLP ho CNRT karik ou ho FRETILIN?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR:&lt;/span&gt; Sira ne’ebé mak hanoin problema karik, mas ema ne’ebé hanoin positivu ne’e la iha, agora sira ne’ebé serbisu la iha mak loron kalan hanoin problema iha, tanba problema seidauk iha mas iha sira-nia ulun problema nakonu uluk tiha ona. Ami PLP garante sei problema la iha, uniku problema e dazafius ba dezenvovlimentu, oinsa mak lori moris di’ak ba povu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA: &lt;/span&gt;Bele klarfika oituan liafuan ida Xanana ho Alkatiri hases hosi ha’u?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR:&lt;/span&gt; Ita-boot ohin husu ha’u nia programa, agora ita husu fali Mari Alkatiri ho Xanana Gusmao. Ha’u lakohi kalan ne’e sira rua toba la di’ak, ha’u hakarak fókus ba programa tanba iha manifestu polítiku barak loos atu transmite ba eleitoradu sira. Ha’u respeita sira na’in rua, Maun Xanana ami rua serbisu hamutuk tinan barak i Sr. Mari iha Mósambique naran mak ha’u hatene, ne’ebé ha’u hakarak fókus ba programa.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA:&lt;/span&gt; Saida loos mak importante programa PLP nian ba futuru karik bainhira hetan asentu parlamentar?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR: &lt;/span&gt;Ami aprezenta programa sia (9), programa tolu(3) hanesan importante i programa neen (6) hanesan normal. Governu ida sai governu ida seluk mai, nia bele kontinua hala’o nafatin. Tanba saida mak programa tolu urujenti liu? Urujenti liu tanba loloss halo tiha ona, maibé ita la halo i entaun agora tempu para ita halo i PLP hakarak asumi ida ne’e hanesan responsabilidade ida &amp;nbsp;prioritariu atu halo.Primiru identidade :Identidade ko’alia kona-ba saida?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Em primeiru lugar ko’alia kona-ba ita-nia restu mortais sira ne’ebé mate ba funu ke ohin namkari hela iha fati-fatin, PLP kompromete ida ne’e sai prioridade ida. La iha razaun, la iha sentidu depois de 17 anos &amp;nbsp;ita budu hela sira, hada hela sira lemo-lemo iha Timor laran tomak. Sira mate para ita moris, sira mate para ohin ita goza i entaun fórma di’ak ida para fó gratidaun ba sira-nia sakrifisiu i ita tau sira iha fatin di’ak no dignu. Ne’e primeiru.&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Segundu :Ami kompromete hakarak atu hadia ita-nia uma lulik sira no ita-nia kapela sira. uma lulik iha ligasaun espiritual boot tebes ba moris ita-nia povu nian, ita-nia inan-aman sira aleinde maioria katóliku mas tambem sira kontinua nafatin sira-nia &amp;nbsp;tardisioins sira.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Terseiru :Ami hakarak valoriza papel lia na’in sira, para ida ne’e, hamorin fila-fali lei tradisional, lei tradisional iha funsaun liuliu ba prevene konflitu. Ezemplu ita iha tarabandu iha fatin-fatin iha Timor laran tomak, i tarabandu sira ne’e iha impaktu maka’as ba estabilidade suku no aldeia sira, entaun ami hakarak haburas fali ida ne’e. Ida seluk ami hakarak valoriza no dezenvolve di’ak ita-nia primeira jerasaun ezersitu Timor nian, ke ita-nia mordaor sira. Ita-nia morador ne’e hanesan jerasaun primeiru ezersitu ita-nian &amp;nbsp;ne’ebé uluk kedas iha ita-nia avon vida von sira nia tempu kuandu funu hasoru Portugues sira, sira uza tais, tau manu fulun, tara espada, tara morten, belak no kaibauk sira ba funu, entaun ami hakarak valoriza sira. Hanesan ne’e mós ita-nia inan ferik sira tebe dai, hamósu ita-nia materiais ornamentais hanesan belak, morten i bele halo hanesan industria &amp;nbsp;para ita-nia katuas sira no inan sira iha tempu festa tardisional &amp;nbsp;simu bainak sira bele uza para labele aban hanesan Prezidente mai mak ohin kalan ba ku’a fali eskarlata, tau fali kalen, entaun ne’e primeiru programa &amp;nbsp;ke ami iha.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Segundu, Integrasaun : Tanba sa ami tau atensaun ba ida ne’e? Tanba integrasaun ne’e oinsa mak ita integra ita-nia sidadaun sira iha prosesu dezenvolvimentu.Para integra sira, ita tenke organiza sira, organiza para ita mobiliza, entaun primeiru lugar programa integrasaun ne’e ami tau matan ba veteranus no antigus kombatentes sira. Ba veteranus no antigus kombatentes sira, primeiru lugar muda lei estatutu veteranus i antigus kombatentes, tanba iha nasaun seluk hanesan Aústralia para hetan estatutu veteranu &amp;nbsp;fulan neen ou sia de’it, iha Timor &amp;nbsp;sira ne’ebé uluk iha baze de apoiu tinan tolu, balu tinan neen, sira la hetan títulu veteranus, ne’e provoka deskontentamentu iha Timor laran tomak. Entaun ami hakarak muda estatutu para bele integra sira seluk ne’ebé la hetan, bele hetan tuir sira-nia partisipasaun, i por outorlado ami mós hakarak deskuti di’ak liutan ba pensaun ne’ebé ohin loron governu fó ba ita-nia veteranus no antigus kombatentes sira para ke nia labele sai pezu mas nia sai fator ida ba uniaun veteranu sira-nian no dezenvolvimetu ekonomia nasaun, tanba pensaun ba veteranus sira se kontinua hanesan ne’e, sei sai pezu boot liu ba estadu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Terseiru lugar ba ita-nia jovem sira, ita-nia jovem sira pratikamente sira iha mehi iha sira-nia vida, la iha ema ida mak tau matan sira, entaun ami hakarak tau matan liuliu &amp;nbsp;ba ita-nia jovem sira, tau atensaun ba sira-nia formasaun, sira-nia edukasaun fórmal, sira-nia edukasaun tékniku profesionál, ami defende serbisu militar obrigatoriu, serbisu patriótiku, no serbisu nasional service ba &amp;nbsp;volontariadu hanesan mós organiza sira ba brigadas kombate hamalah, mal nutrisaun, kombate analfabestismu no kombate distruisaun no degradasaun meu ambiente, signifika sira hanesan fórsa ida ke ita labele haluha sira aleinde futuru mai ne’e,futuru sira nian. Iha uma uma sira-nia inan-aman mak tau matan ba sira, iha nasaun estadu ou governu mak iha obrigasaun boot &amp;nbsp;tau matan ba sira, orienta sira para ke hetan futuru ida di’ak.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Kuartu, ami hakarak tau matan mós ba traballador sira no agrikultor sira, agrikultor iha Timor kuaze 80% i sira ita abandona, Ministériu Agrikultura tinan 15 ne’e &amp;nbsp;ita importa fós, importa na’an importa buat hotu, menus ita la iha kapasidade para abastese ita-nia merkadu internu i muito menus para atu fa’an ba liur, entaun ami hakarak tau matan ba sira ho hanoin fóun no halo mudansa para ke produsaun bele aumenta, por outrolaud hanesan mós ita-nia &amp;nbsp;inan feton sira, Jéneru, estadu tenke fó papel ida akresentadu, papel ida boot liu ba feto, tanba sira jestor familia nian, sira tau matan ba sira-nia oan sira-nia saúde no edukasaun, i entaun ha’u nia hanoin, PLP nia hanoin ba feto sira tenke fó sira-nia atensau tomak.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Tuir mai Orienta ba governasaun, ami defende governasaun ida “INTEGRADU, MOOS, KOMPETENTE NO EFISIENTE, tanba governasaun ida hanesan ita-nian agora, buat ida nia halo loron ida halo fali loron sanolu, buat ida loron sanolu nia halo fali tinan ida nian, ne’e ita la ba oin, mundu ohin la’o lais liu, mudansa ne’e lais loos, ita la iha tempu para atu lakon hodi propre estadu sai fali pezu boot ida ba sosiedade i sai obstaklu ba dezenvolvimentu ita-nia nasaun nia. Ne’e programa tolu ba ami urujente.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Depois tuir mai ami iha programa neen (6) ne’ebé programa moris di’ak,moris dia’k ne’e iha sub-programa hitu (7), primeiru abitasaun, ami tau atensaun ba abitasaun, planu estratéjiku abitasional, ba zonas urbanas no zonas rurais. Kintu no Sestu Governu halo uma &amp;nbsp;MDG’s, mas MDG’s ne’e so para gasta osan de’it i ohin MDG’s naran mak iha mas uma atu la iha ona tanba dodok hotu ona, entaun ami lakohi halo ida ne’e, ami hakarak halo abitasaun ida dignu ba ita-nia sidadaun sira iha Dili, organiza sira di’ak liutan para labele ita duni sira halai tun sa’e, halo tiha uma iha ne’e dehan estadu nia rai duni tiha, hanesann agora iha Beto atu halo aeroportu ita duni sira, iha Tasi tolu ita atu duni sira ida ne’e não, sira merese respeitu, tanba ne’e ami hakarak tau atensaun ba abitasaun hanesan mós zonas rurais sira, ami nia partidu karik ita-nia populasaun fó fiar, ami hakarak subsidia konstruksaun abitasaun uma &amp;nbsp;ba ita-nia inan-aman sira iha foho, ne’e primeiru. Segundu agua no sanementu, ha’u haree uma MDG’s ne’ebé governnu halo, halo tiha uma, sintina la iha no bee moos la iha, ha’u hanoin ne’e ita fó ezemplu aat ba ita-nia sidadaun sira, tanba ne’e segundu lugar ami hakarak fó bee no saneamentu.Terseiru lugar alimentasaun, eletrisidade, edukasaun, saúde no seguransa sosial, ne’e pakote ida &amp;nbsp;ke halo parte programa &amp;nbsp;moris di’ak nian.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Em segundu lugar ami iha, setor ida naran produtivu, setor produtivu ne’e ko’alia kona-ba setor primariu, setor sekundariu no setor tersiariu. Setor primariu ko’alia kona-ba peskas no agrikultura, investimentu tenke maka’as para aumenta produtividade no mós peskas nian, ita bele aproveita rekrusu ne’ebé iha tasi, tanba kada tinan ita lakon 250 milloins de dollares amerikanu iha peskas ilegal, finalmete ita lori barko Xines sira mai peskas, maibé ita nunka investe para ita-nia sidadaun sira kapasita an hodi aproveita rekursu ida ne’e.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Segundu lugar, setor sekundariu :Setor sekundariu mak ita ko’alia kona-ba industria mediu no kiik sira, Governu dadaun ne’e tau atensaun liu ba industria estrativas Pétrolifeiras, mas ha’u hanoin ita-nia indústria kiik sira bele fó empregu ba ita-nia sidadaun sira, hanesan mós setor tersiariu, setor turismu ko’alia kona-ba turizmu, Timor furak la halimar mas ita la iha kapasidade atu dada turista mai ita-nia rain i entaun ne’e area ida ke ami tau atensaun.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Tuir mai iha konektividade, oinsa mak ita dezenvolve transportes sira hanesan aérea, marítimas no terestres para ke ajuda. Hanesan mós telekomunikasoins para ajuda ita-nia populasoins sira ba mai lais no sasan ba-mai lais. Dadaun ne’e ita uza mak estrada maka’as liu, estrada ita presiza manutensaun di’ak, mas uza ró é fasil liu tanba la iha manutensaun, hanesan mós ita dezenvolve transportes aéreas, tanba ita iha primeiru aviaun mas ne’e la’ós Timor nian, ne’e ZEESM nian fali, loloos ne’e Timor nian mak ZEESM uza karik ne’e loos, agora ZEESM nian mak Timor uza ha’u hanoin diskriminasaun ida ke inaceitavel, sé mak inventa ida ne’e, ha’u hanoin nia la iha nosaun. Ida seluk Aviaun Air North ba Darwin uma ora i mea karu liu fali ita ba Jakarta ka ba Singapura. Depois 15 anos ita komprensivu hosi sorin dependete ba Indonésia no sorin seluk dependente ba Aústralia, tanba sa ita labele dezenvolve ita-nian rasik kuandu ita iha intrese para dezenvolve ita-nian. Ne’e konektividade.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Tuir mai ami iha kuartu programa, ida ne’e ba ekonomia i finansas públikas, &amp;nbsp;halo nusa mak ita produs barak liu, oinsa mak ita fahe rikeza sira no mós ita poupa di’ak liu buat ne’ebé ita iha. Tanba ita haree &amp;nbsp;finansas públikas, ita iha problema, iha 2012-2015 tinan lima nia laran, governu gasta ona 8 mil milloins dollar amerikanu, agora ita-nia fundu iha $16 billoins, ne’e signifika katak tinan 10 tan osan ne’e hotu ona, &amp;nbsp;karik ita kontinua gasta nafatin hanesan ne’e, anaunser aban milagre ida mósu mai lori tan $16 billoins mai, se lae iha &amp;nbsp;tempu badak osan ne’e sei hotu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Kintu, ami iha &amp;nbsp;programa defesa nasional seguransa, no relasoins internasional, oinsa mak ita tau matan di’ak liu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Sestu iha Justisa, diretus umanus no demokrasia portantu ami iha programa 9, 3 urujenti no 3 prioridades.Karik eleitoradu sira fó konfiansa ba PLP, ita dezenvolve oinsa? Ami nia prinsipiu mak riku fahe hanesan, oportunidade fahe hanesan, Governu agora sira iha polus dezenvolvimetu rua, Suai no Oecusse, ami sei halo neen: I:Lautem, II: Baucau no Viqueque, III: Manatuto (area sentral) VI : Aileu, Manufahi, Ainaro,Covalima, Bobonaro no Ermera V: Dili, Liquica Atauro no VI: Oecusse. Ami presiza 4 mill miloins &amp;nbsp;ital, metade hosi buat ne’ebé Governu gasta iha tinan lima para ami halo Timor ne’e moris dala ida de’it, la’ós hein Oecusse la’o tiha mak Baucau tuir fali, antes to’o ida ikus ne’e ema mate hotu ona, tanba sira la iha ona oportunidade ba hein, ha’u hanoin jovem sira mós la iha tempu para atu hein, ha’u mós la iha tempu, PLP mós la iha tempu, tanba ne’e mak ami-nia palavra de ordem ami dehan :Vota ba PLP, vota ba mudansa, lalika lakon imi nia tempu, tanba ita lakon ona tempu tinan 15, tanba ne’e PLP aprezenta alternativa ida &amp;nbsp;ke talves uniku mas &amp;nbsp;bele salva ita-nia rain, salva ita-nia osan ne’ebé iha i salva atu ita labele lakon tan tempu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA: &lt;/span&gt;Bele esplika signifika hosi vizita suku 442?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR: &lt;/span&gt;Ha’u-nia vizita ba suku sira ne’e programa ida ne’ebé ha’u halo ba ha’u-nia an wainhra ha’u simu posse hanesan Prezidente Repúblika, tanba durante tinan lima kotuk, ha’u defini prioridade rua, ida mak halo oinsa involve ita-nia sidadaun sira atu partisipa iha prosesu dezenvolvimentu, ida seluk halo nusa mak serbisu ho Governu para ke presta serbisu ida di’ak ba ita-nia sidadaun sira, tanba ne’e halo ha’u vizita suku sira, para agardese sira ba buat-hotu ne’ebé sira halo para ohin Timor sai livre no indpendente, tanba ukun an la monu hosi la lehan mas ne’e mai hosi kontribuisaun siadadun sira nian. Segundu &amp;nbsp;infórma ba inan-aman sira saida mak ita halo ona no saida mak ita seidauk halo, seidauk halo tanba saida? i halo ona ne’e nia rezultadu ne’e nusa. Terseiru hatudu dalan ba sira no husu sira-nia partisipasaun i ha’u fó serbisu ba sira, primeiru lugar husu sira para konsentra iha ekónomia familiar, segundu husu sira investe iha edukasaun, haruka sira-nia oan sira ba eskola, terseiru husu sira kuidadu saude, hadia nutrisaun i últimu ha’u husu sira serbisu hamutuk, tanba ema ida ninia fórsa labele kompara ho ema barak nian, tanba ida mesak labele so ita barak mak bele, ne’e ho obejtivu ida i ha’u sente gratifikante loos, kontenete loos tanba ha’u &amp;nbsp;bele visita ita-nia inan-aman sira iha foho. Ida ne’e Prezidente seluk mai sei labele halo tan, i ne’e sei hela ba memoria nasaun nian.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #fff2cc;&quot;&gt;JORNALISTA: &lt;/span&gt;PLP iha ambiasaun atu manan iha eleisaun, iha trajetu ruma ba kadeira iha Parlamentu Nasional?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;TMR:&lt;/span&gt; Primieru lugar ami hakarak manan barak para tama governu, maibé se lakonsege, pelumenus sai opozisaun ida kredivel, iha kapasidade bele intervein iha polítika vida nasaun nian, liuliu dezenvolvimentu ekonomiku ita-nia nasaun nian.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/7272228974333931517/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/programa-dalan-ba-eleisaun-parlamentar.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/7272228974333931517'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/7272228974333931517'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/programa-dalan-ba-eleisaun-parlamentar.html' title='PROGRAMA DALAN BA ELEISAUN PARLAMENTAR-TVE HO PREZIDENTE PLP, BELUN BOOT TAUR MATAN RUAK'/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://2.bp.blogspot.com/-dKHiRGSIsyo/WT4U0Y0CsQI/AAAAAAAAHjU/lVYjCTwpap8n8rMdZBsi1CfPOVjYkOlygCLcB/s72-c/taurcongresso1.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-828460031756941630</id><published>2017-06-12T10:08:00.005+09:00</published><updated>2017-06-12T11:24:34.821+09:00</updated><title type='text'>Alkatiri mak tabele ba Xanana hodi buka kargu laos Taur Matan Ruak</title><content type='html'>&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://1.bp.blogspot.com/-iTWSkuXwMag/WT3ohh4-RuI/AAAAAAAAHjE/a89sSgmTHSA2qohyURVk0uC6Fb1vPwRFgCLcB/s1600/tmrxanana.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;526&quot; data-original-width=&quot;526&quot; height=&quot;320&quot; src=&quot;https://1.bp.blogspot.com/-iTWSkuXwMag/WT3ohh4-RuI/AAAAAAAAHjE/a89sSgmTHSA2qohyURVk0uC6Fb1vPwRFgCLcB/s320/tmrxanana.jpg&quot; width=&quot;320&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;br /&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Opiniau husi Lito Fretilino&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;Alkatiri komesa soe propaganda politik falsu, halo propaganda tun sae ona Iha publiku hasoru Maun Taur maibé iha &amp;nbsp;krizi 2006 wainhira petisionariu sira serka nia iha nia uma se mak salva nia?&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;General Taur Matan Ruak mak haruka nia seguransa pesoal hodi ba fo seguransa ba Mari Alkatiri &amp;nbsp;iha nia residencia maibé, to&#39;o ikus tanba deit TMR hari nia Partido rasik, PLP, Alkatiri komesa hatudu liman ba Taur Matan Ruak, hanesan ema ida nebe mak salva nia iha situasaun difisil nia laran, Alkatiri komesa Hatudu liman ba Taur Matan Ruak, ne hanesan la respeitu no maupagador ba heroi nasional ida nebe mak funu tinan 24 no &amp;nbsp;hakotu funu iha 1999.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Taur Matan Ruak mak HAMUTUK ho povu Timor Leste, juventude no Asuwain seluk iha Timor hodi defende ukun an. Iha momentu neba Alkatiri buka diak i hela tiha Iha Mocambique halo finji haluha tiha povu no rai Doben Timor Leste, oin ukun an Alkatiri fila mai haksumik an iha Partido Historiku Fretilin hodi povu fo fiar ba nia hodi kaer ukun Iha 2002, mais ukun la to rohan, hamosu problema ho Igreja katholika &amp;nbsp;no veteranu sira. Tanba ida ne povu rasik hodi hamrik hatun Alkatiri husi kargu Primeiru Ministru Iha momentu neba.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;TMR responde ba akuzasaun sira Alkatiri nian no dehan: “Alkatiri uluk iha funu hau la kuinese nia, hau so rona nia naran deit, &amp;nbsp;nia Alkatiri hela tiha iha Mocambique neba,funu hotu mak nia fila mai Timor.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Alkatiri dehan nia mak fundador ba Partido Fretilin no nia inan mak suku bandeira RDTL, ne los, mais Alkateri gaba an dehan fundador, mais iha situasaun funu nia halai tiha buka diak deit, se karik nia iha Timor karik força Indonesia kaer nia loron la manas. Sobre suku bandeira los tanba iha momentu neba so uniku Alkatiri nia inan mak iha alfaite, tanba ne mak nia inan mak suku duni bandeira ne.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Mais ami povu maubere nia inan sira mos suku bandeira hatene, so ke laos suku ho makina hanesan Alkateri nia Mae suku, mais suku ho daun bai-bain.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Alkatiri tauk atu lakon kadeira Iha eleisaun mai ne, tanba nia tauk tebes &amp;nbsp;komesa halo propaganda politik falsu hanesan ne para halo povu atu monu ba nia politik,maibe Povu Timor matenek, hatene nia lideransa nebe uluk 24 anos terus HAMUTUK ho sira.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Alkatiri mak tabele ba Xanana hodi hetan lukru tanba nia partido oposisi iha Parlamentu Nasional, &amp;nbsp;maibe nia Tabela ba Xanana hodi Xanana fo fiar ba nia sai Prezidente ZEEMS, nebe hetan tomada de posse husi Prezidente da Republica, Taur Matan Ruak &amp;nbsp;iha tinan 2013.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Projektu &amp;nbsp;ZEEMS lao i &amp;nbsp;Alkatiri halo povu Oecusse la vale, &amp;nbsp;tanba ne iha eleisaun Prezidensial kandidato Prezidensial &amp;nbsp;Lu-Olo lakon iha região autonoma Oecusse.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Alkatiri mak tabele ba Xanana hodi buka kargu Laos Taur Matan Ruak.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Taur Matan Ruak ho Xanana Hanesan Maun no Alin desde funu 24 Anos. Taur ho Xanana kuinese Malu desde uluk Laos agora, nebe Alkateri mak tabela ba Xanana laos Taur Matan Ruak.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Xanana ho Taur Matan &amp;nbsp;Ruak HAMUTUK agora atu isola tiha Alkateri tanba presensa Alkatiri iha Fretilin so para halo terus Povu Maubere.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Kuitadu!!!Mari Alkatiri buka Maun Xanana ba tabele. Tabele tiha atu sai Prezidente ZEESM maibe tinan balun liu ba nia bolu Maun Xanana &lt;a href=&quot;https://ionline.sapo.pt/460167&quot;&gt;“ XANANA KORUPTOR BOT LIU IHA TIMOR”&lt;/a&gt;. Agora nia buka fali Xanana atu fo’o projetu Oecusse ba nia. Kuitadu!!! La iha kapasidade la’o mesak. Diak liu mehi buat seluk.Lalika mehi manan eleisaun parlamentar iha Jullu, diak liu ba deskansa no simu pensaun vitalisia de’it.&lt;/div&gt;&lt;div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/828460031756941630/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/alkatiri-mak-tabele-ba-xanana-hodi-buka.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/828460031756941630'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/828460031756941630'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/alkatiri-mak-tabele-ba-xanana-hodi-buka.html' title='Alkatiri mak tabele ba Xanana hodi buka kargu laos Taur Matan Ruak'/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://1.bp.blogspot.com/-iTWSkuXwMag/WT3ohh4-RuI/AAAAAAAAHjE/a89sSgmTHSA2qohyURVk0uC6Fb1vPwRFgCLcB/s72-c/tmrxanana.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-6666986118429078546</id><published>2017-06-11T18:30:00.000+09:00</published><updated>2017-06-11T19:00:55.238+09:00</updated><title type='text'>Observasaun: Kamarada Mari Alkatiri, Hanesan Figura Publiku, Lideransa Istoriu no Lala&#39;ok Iha Media Social </title><content type='html'>&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;/div&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://3.bp.blogspot.com/-xvYo3nT2exc/WT0K5OOwRzI/AAAAAAAAHio/hJrJB7ccj8kuRVfvheU06YJRVifKuOVOwCLcB/s1600/Alkatiri23.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;403&quot; data-original-width=&quot;594&quot; height=&quot;217&quot; src=&quot;https://3.bp.blogspot.com/-xvYo3nT2exc/WT0K5OOwRzI/AAAAAAAAHio/hJrJB7ccj8kuRVfvheU06YJRVifKuOVOwCLcB/s320/Alkatiri23.jpg&quot; style=&quot;cursor: move;&quot; width=&quot;320&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;br /&gt;Observasaun husi Sebastiao / Seba Makay Guterres&lt;br /&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;Kamarada Mari Alkatiri,&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;&lt;br /&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://1.bp.blogspot.com/-AvQndGs1U4c/WT0MVaqHaOI/AAAAAAAAHi0/EzJCky2WIt4NGP_xZtG_oY5ddU7BA1bHwCLcB/s1600/marifrustradu.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;403&quot; data-original-width=&quot;492&quot; height=&quot;262&quot; src=&quot;https://1.bp.blogspot.com/-AvQndGs1U4c/WT0MVaqHaOI/AAAAAAAAHi0/EzJCky2WIt4NGP_xZtG_oY5ddU7BA1bHwCLcB/s320/marifrustradu.jpg&quot; width=&quot;320&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;br /&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Haktuir fila-fali ba ita boot nia posting nu&#39;udar hatudu iha ha&#39;u nia &#39;posting&#39; ne&#39;e, hakarak atu halo argumentu katak, loloos ne&#39;e, ita boot mak lori no/ga uza hela Fretilin ho ema rezistensia sira ne&#39;ebe sei iha Fretilin laran para ita boot kanta netik, se atu ita boot mesak kontra Maun Taur hanesan ema independente nain 2, ita boot ema sei la hili no ita boot sei kanta uitoan karik!&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Haktuir fila-fali ba ita boot nia deklarasaun iha ZEESM iha loron hirak liuba, hakarak atu kuriji buat ida, ZEESM nee la&#39;os ita boot nian nen partidu A to&#39;o Z nian. Ne&#39;ebe kuandu ukun karik, ko&#39;alia hodi povu nia naran no Governu Timor-Leste nian naran, tamba projetu ne&#39;e Governu Timor-Leste maka halo investementu.&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Perguntas tuirmai: se maka dehan labele kritika ita boot, hanesan sidadaun baibain ida hakarak dehan katak, &quot;lideransa ne&#39;ebe de&#39;it husi A - Z ne&#39;ebe maka UKUN sala marese hetan koreksaun atraves observasaun publiku nian, hanesan, kritika konstrutivu ba melloramentu serbisu dezenvolvimentu ne&#39;ebe maka hala&#39;o iha Timor-Leste&quot;.&amp;nbsp;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Nune&#39;e, Maun Taur Matan Ruak wainhira kritika ita boot sobre obras iha Oe-cussi, tamba iha lala&#39;ok balun ne&#39;ebe maka laloos, kuandu laloos dehan laloos duni, ga sala. Maun Taur iha momentu ne&#39;eba hanesan Xefe Estadu nia iha direitu atu ko&#39;alia hodi povu nia naran no lian. Aat liutan maka populasaun Oe-cussi rasik mai kesar iha Dili.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Pontu seluk hakarak atu hato&#39;o maka katak, pesoalmente bele dehan katak, afinal ita boot nia Tetun mos laloos ida, liliu kuandu ita boot dehan Maun Taur halo fali kompara entre Maun Xanana Gusmao ba Soeharto. Loloos maka katak, Eis Prezidente Republika, Maun Taur Matan Ruak, iha momentu ne&#39;eba kuandu ko&#39;alia iha Parlamentu Nasional &quot;konta tuir istoria&quot; matebian eis Prezidente Indonezia nian, Soeharto, katak, nia familia mak hamonu nia Ukun.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Haree fali ba ita boot nia observasaun seluk sobre PLP, hakarak atu dehan katak, PLP Povu nian, sira mak hamutuk harii no hili Maun TMR sai Prezidente PLP atu kompete hasoru ita boot atu Maun Taur sai Primeiru Ministru Timor, 2017-2022. Mas, dehan fali lato&#39;o bareira 4%, tempu sei hatudu, tamba Maun Taur Matan Ruak sei kompete hodi reprezenta povu nia lian no/ga interese. La&#39;os hanesan ita boot kaer nafatin kargu Sekjen Partidu Fretilin maski periodu 3 ona, ema iha Fretilin mak ita boot deit ga?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Kamarada Mari Alkatiri kala sei hanoin hetan karik, uluk Maun TMR sei kaer kargu PR ne&#39;e ita boot halo gosip iha FB dehan PR halo uma luxu iha foho leten uza osan estadu nian, maibe ikus ita boot kala moe to&#39;o delete rasik tiha, tamba la-konsegue defende nia posting refere.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Agora, ita boot halo tan fali ona ida ne&#39;e, labarik sira ga ema babain mak ko&#39;alia hanesan ne&#39;e sei logiku oituan. Mas, ita ne&#39;e lideransa bo&#39;ot ida, eis-PM, Atual Deputadus Fretilin, Presidente RAEOA, Presidente no SekJen Partidu bo&#39;ot ida. Ita boot nia moe lakon tiha ona ga?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Kamarada Mari Alkatiri, buat kritika malu nee normal, no uza atu hadiak ita boot sira nia ukun. La&#39;os atu tratamalu fali liu Facebook hanesan ita boot halo.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Ita boot nee Lideransa Istoriku Ida, mas lahatene sukat ibun hodi &quot;RESPEITU&quot; ema seluk, mas sai fali MAUSUKIT hanesan labarik, kuitadu liu!&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;APPARENTLY YOU ARE NOT AS GOOD AS WHAT MANY OF US THOUGHT.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;MR. ALKATIRI PLACE YOURSELF AS A HISTORICAL LEADER &amp;amp; A PUBLIC FIGURE FOR US THE YOUNG GENERATION THAN BEING A PROVOCATOR YOURSELF.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/6666986118429078546/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/observasaun-kamarada-mari-alkatiri.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/6666986118429078546'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/6666986118429078546'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/observasaun-kamarada-mari-alkatiri.html' title='Observasaun: Kamarada Mari Alkatiri, Hanesan Figura Publiku, Lideransa Istoriu no Lala&#39;ok Iha Media Social '/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://3.bp.blogspot.com/-xvYo3nT2exc/WT0K5OOwRzI/AAAAAAAAHio/hJrJB7ccj8kuRVfvheU06YJRVifKuOVOwCLcB/s72-c/Alkatiri23.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-7100823530413065497</id><published>2017-06-11T11:59:00.003+09:00</published><updated>2017-06-11T11:59:32.942+09:00</updated><title type='text'>Bingung, membingungkan dan pembingungan</title><content type='html'>&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://3.bp.blogspot.com/-afu3E-Hvr_A/WTyxV1lu_vI/AAAAAAAAHiU/dnkDQmyItRgYHgdowdYpoWAu5AdG4UmsgCLcB/s1600/TMRFIDELIS.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;183&quot; data-original-width=&quot;275&quot; src=&quot;https://3.bp.blogspot.com/-afu3E-Hvr_A/WTyxV1lu_vI/AAAAAAAAHiU/dnkDQmyItRgYHgdowdYpoWAu5AdG4UmsgCLcB/s1600/TMRFIDELIS.jpg&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;br /&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Opinaun Husi Porta Voz PLP, Dr. Fidelis Magalhaes&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;Ita hatene katak problematiza ou melhor iha inglês dehan &quot;to problematize&quot; nudar método importante ida hodi bele dinamiza diskusaun ba assuntu Ida no bele halo ezame ba premise husi tese ka argumentu ida.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Maibee, atu &quot;problematiza&quot; precisa duni fundamentu husi ita nian argumentu rasik. Atu problematiza lahanesan ho halo konfuzaun ka halo &quot;chaos&quot;. Iha regras básicas balun maka Ita tenke tuir. Regra ida mak nee, iha prinsipio parsimony nebee ida nebe argumenta tenke defende. Ita la bele aprezenta anti-tese Ida wainhira nia la iha baze argumentu nebee forte nudar refutasaun direta husi tese.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Problematiza laos halo propaganda ba fins politikus. Propaganda wainhira Ita extrapola tiha buat kiik ida ho deit objetivu Ida atu hetan simpatia politika. Ita problematiza buat Ida que devia la passa teste atu sai anti-tese validu ida.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/7100823530413065497/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/bingung-membingungkan-dan-pembingungan.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/7100823530413065497'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/7100823530413065497'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/bingung-membingungkan-dan-pembingungan.html' title='Bingung, membingungkan dan pembingungan'/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://3.bp.blogspot.com/-afu3E-Hvr_A/WTyxV1lu_vI/AAAAAAAAHiU/dnkDQmyItRgYHgdowdYpoWAu5AdG4UmsgCLcB/s72-c/TMRFIDELIS.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-2433372104976536660</id><published>2017-06-11T10:34:00.000+09:00</published><updated>2017-06-11T10:58:49.698+09:00</updated><title type='text'>TAUR MATAN RUAK:“TEMPU AGORA MAUN XANANA NIA ALIN NIAN”</title><content type='html'>&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://4.bp.blogspot.com/-LlF9ByPZl_I/WTydKKiMQxI/AAAAAAAAHiE/STss1BUKgHwZoL35wSSg0z1U9JHdnxTagCLcB/s1600/TMRPLP.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;379&quot; data-original-width=&quot;379&quot; height=&quot;320&quot; src=&quot;https://4.bp.blogspot.com/-LlF9ByPZl_I/WTydKKiMQxI/AAAAAAAAHiE/STss1BUKgHwZoL35wSSg0z1U9JHdnxTagCLcB/s320/TMRPLP.jpg&quot; width=&quot;320&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;br /&gt;&lt;div style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;KOMUNIKADU-TAUR MATAN RUAK:“TEMPU AGORA MAUN XANANA NIA ALIN NIAN”&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Dili, 10 Juñu 2017 – &amp;nbsp;Prezidente Partidu Libertasaun Popular (PLP) Taur Matan Ruak realsa katak tempu agora maun Xanana nia alin nian, tanba Maun Xanana Primieru Ministru ona &amp;nbsp;ba periodu rua, iha ne’ebé &amp;nbsp;iha &amp;nbsp;periodu rua la hotu &amp;nbsp;fó fali ba Rui Araujo.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;“Tempu ona fó fali ba maun Xanana nia alin, tanba maun Xanana nia alin iha Timor ne’e ida de’it. Maun Xanana fó hatene &amp;nbsp;tiha ona sira mas sira mak nonok de’it”, dehan Taur Matan Ruak wainhira hala’o konsolidasaun no &amp;nbsp;halo manifestu Politiku ba simpatizantes, militante no apoiantes Partidu Libertasaun Popular nian a nivel Postu Administrativu Vera Cruz, Munisipiu Dili, ne’ebé mak lokaliza iha &amp;nbsp;Suku Lahane Osidental, Sabadu fin do semana ne’e.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Iha konsolidasaun refere, Prezidente PLP mós husu ba militantes, simpatizantes, apoiantes no mós ba ema hotu ne’ebé kontra Pensaun Vitalisia, &amp;nbsp;atu mai hamutuk &amp;nbsp;vota ba PLP atu nune’e wainhira PLP manan bele halakon lei refere, tanba la justu &amp;nbsp;kuandu ema ida &amp;nbsp;la serbisu tuur iha uma de’it , fulan-fulan manan osan liu fali ema ne’ebé serbisu lorloron.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&quot;Hakarak halakon Pensaun Vitalisia, vota PLP, ha’u mós moe simu Pensaun Vitalisia $2500 fulan-fulan, nein &amp;nbsp;la halo serbisu ruma, han toba-han toba de’it simu osan saugati de’it”, dehan Komandante ikus Liu FALINTIL ne’e.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Entretantu, iha konsolidasaun refere, Grupus hamutuk ualu (8) kompostu hosi: Grupu Hadomi Kultura (Paiol-Lahane), Kilbur Estudantes Hadomi PLP, Grupu Juventude Lahane, Grupu Intelektual Mudansa Suku Lahane, Orgnaizasaun Klibur Oan Maubere-Buibere, Grupu Inisiativa Transforma Futuru, Grupu Sub-KaixaLoron-Tun no Grupu Movimentu Juventude Loriku Popular, ne’ebé halibur an iha Organizasaun da Massas Apoiu Taur Matan Ruak ba Primeiru Ministru ho membrus 1000 resin, halo &amp;nbsp;deklarasaun polítiku iha Prezidente PLP, Taur Matan Ruak nia oin katak, &amp;nbsp;sira prontu &amp;nbsp;atu la’o ba baze tuku inan-aman sira-nia oadamatan hodi esplika manifestu polítiku PLP nian atu nune’e iha eleisaun parlamentar 22 Jullu mai bele vota ba PLP hodi lori Taur Matan Ruak ba Primeiru Ministru, tanba Taur Matan Ruak úniku figura ida ne’ebe di’ak liu ne’ebé merese atu asumi pasta Primeiru Ministru periodu tuir &amp;nbsp;mai, atu lori Timor ba moris di’ak tuir motto PLP nian “ Hisik Kosar Ba Moris Diak”.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/2433372104976536660/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/taur-matan-ruaktempu-agora-maun-xanana.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/2433372104976536660'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/2433372104976536660'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/taur-matan-ruaktempu-agora-maun-xanana.html' title='TAUR MATAN RUAK:“TEMPU AGORA MAUN XANANA NIA ALIN NIAN”'/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://4.bp.blogspot.com/-LlF9ByPZl_I/WTydKKiMQxI/AAAAAAAAHiE/STss1BUKgHwZoL35wSSg0z1U9JHdnxTagCLcB/s72-c/TMRPLP.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry><entry><id>tag:blogger.com,1999:blog-5800335799412082529.post-8161378756742311103</id><published>2017-06-06T18:29:00.004+09:00</published><updated>2017-06-06T18:29:52.185+09:00</updated><title type='text'>MANIFESTU POLÍTIKU PARTIDU LIBERTASAUN POPULÁR (PLP) NIAN</title><content type='html'>&lt;span style=&quot;color: #660000;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;br /&gt;&lt;div class=&quot;separator&quot; style=&quot;clear: both; text-align: center;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://3.bp.blogspot.com/-GlKEKd3TEb8/WTZz_ASEHqI/AAAAAAAAHh0/WpR97FicqDM2RIRoVncAj1PltN6nBVOFACLcB/s1600/tauremenino.jpg&quot; imageanchor=&quot;1&quot; style=&quot;margin-left: 1em; margin-right: 1em;&quot;&gt;&lt;img border=&quot;0&quot; data-original-height=&quot;1067&quot; data-original-width=&quot;1600&quot; height=&quot;213&quot; src=&quot;https://3.bp.blogspot.com/-GlKEKd3TEb8/WTZz_ASEHqI/AAAAAAAAHh0/WpR97FicqDM2RIRoVncAj1PltN6nBVOFACLcB/s320/tauremenino.jpg&quot; width=&quot;320&quot; /&gt;&lt;/a&gt;&lt;/div&gt;&lt;br /&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;a href=&quot;https://www.facebook.com/libertasaunpopular/posts/437183326653051:0&quot;&gt;Partido Libertasaun Popular&lt;/a&gt; - 06 de junho de 2017&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;Ita iha mehi ida-ne’ebé hatudu dalan mai ita iha moris tomak: liberta Pátria no halo Timor-Leste sai País ida-neébé Forte, Riku no Seguru.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Durante ha’u-nia mandatu tinan lima hanesan Prezidente Repúblika (2012-2017) ha’u hala’o moris hakbesik ho Timoroan sira-nia moris loro-loron hosi suku 442 iha territóriu nasionál tomak, no ha’u haree katak sira sei moris iha kondisaun sira-ne’ebé kiak, maske iha promesa sira tuir-tuir malu atu hetan moris ida-ne’ebé di’ak liu. Ita oras ne’e tama iha momentu ida-ne’ebé krítiku ba ita-nia Istória, ne’ebé desizaun sira mak ita foti oras ne’e sei iha impaktu ba ita no ba jerasaun sira tuirmai.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Buat ida mak lejítimu atu hamosu pegunta: ba sira-ne’ebé luta iha tinan 24 nia laran ba independénsia no mós tinan 15 ba dezenvolvimentu, tempu hirak tan mak ita sei tenke luta atu hetan moris di’ak?&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Momentu mak oras ne’e, no oras ne’e kedas ona! Ita labele hein tan ona!&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Situasaun ne’e susar, laiha ema ida mak dehan oin seluk. Maibé, laiha buat ida mak imposível, se ita serbisu hamutuk, no tane malu. Timor-Leste hasoru problema sira-ne’ebé kompleksu, ne’ebé sei labele iha solusaun imediata ida, sein iha envolvimentu ativu hosi ita-nia sidadaun sira—nu’udar na’in loloos ba destinu País ida-ne’e nian—iha prosesu dezenvolvimentu. Ho de’it sidadaun sira-neébé empeñadu no responsável mak ita sei iha dezenvolvimentu ida-ne’ebé loloos no País ida-ne’ebé pertense ba Povu. Ita-nia vizaun ne’e klaru, nune’e mós ita-nia ambisaun ne’e klaru: liberta Pátria no halo Timor-Leste sai País ida-neébé Forte, Riku no Seguru.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Timoroan sira iha hakarak atu halo mudansa. Ba sira mak ita tau ita-nia fiar.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;Vizaun&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Liña Boot sira ba Orientasaun Jerál iha Tempu Naruk&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Ita-nia vizaun ne’e simples: liberta Pátria no halo Timor-Leste sai País ida-neébé Forte, Riku no Seguru. Atu konkretiza Vizaun ida-ne’e, se karik ita hetan konfiansa atu ukun, ita sei konsentra, iha tinan lima tuirmai, iha área boot lima ne’ebé tuirmai sei temi, ne’ebé sei sai permanente, no tenke kontinua atu iha nafatin ba governu oin-oin sira:&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;1. Reforsa Independénsia Nasionál—liuhosi promosaun sistema ekonómiku ida-ne’ebé viavél, koerente no sustentável, hanesan mós ho konsolidasaun Identidade Nasionál.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;2. Defeza, Integridade Territoriál no Soberania Nasionál—liuhosi hadi’a, entre outrus, iha nível sistema defeza no seguransa, konsiensializasaun públika no diplomasia.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;3. Konstrusaun Sistema Ekonómiku ida-ne’ebé Koerrente no Sustentável—esensialmente liuhosi kualifikasaun ba ita-nia rekursu umanu, konsolidasaun setór privadu nasionál atu sai interveniente liután, utilizasaun rasionál ba rekursu umanu, kombate dependénsia esterna no kriasaun setór ekonomia ne’ebé forte liután.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;4. Konsolidasaun Unidade, Koezaun Sosiál no Demokrasia—liuhosi rekoñesimentu ba sidadaun sira-nia direitu fundamentál sira, fó resposta ba nesesidade bázika sira no reforsu ba toleránsia.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;5. Integrasaun Rejionál no Internasionál—liuhosi partisipasaun ida-ne’ebé ativa liután iha organizasaun sira-ne’ebé Timor-Leste pertense ba, ho maneira espesiál iha ONU no CPLP, nune’e mós promosaun ba esforsu sira hotu iha sentidu atu tama ba ASEAN, konsolidasaun relasaun ho país sira hotu iha rejiaun ne’e no parte seluk mundu nian, kumpri konvensaun sira hotu, paktu no memorandu entendimentu sira-ne’ebé ratifika no asina tiha ona hosi Timor-Leste, kooperasaun ativa ho orgaun Estadu sira hotu iha akordu sira iha futuru, no preparasaun Timor-Leste nian ho vistu ida atu tama ba iha Commonwealth.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;Liña Boot sira ba Orientasaun Espesífika iha Tempu Médiu&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;1. Modelu Sivilizasaun—liuhosi armonizasaun entre ita-nia kultura tradisionál aziátika no eransa kulturál europeia (Kristianizmu no Lian Portugés).&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;2. Modelu Governasaun—liuhosi Governasaun ida-ne’ebé Integrada, atu edifika, dezenvolve no prezerva solusaun sira ho parseria hamutuk ho sosiedade sivil, liuliu benefisiáriu sira no entidade interesadu sira iha setór oin-oin atividade nian. GOVERNU INTEGRADU IDA-NE’EBÉ MOOS, ONESTU NO EFISIENTE!&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;3. Modelu Dezenvolvimentu—liuhosi modelu dezenvolvimentu ekonómiku ida-ne’ebé integradu no sustentável, ne’ebé permiti atu prodús liután no fahe di’ak liután rekursu sira ba Timoroan sira hotu nia benefísiu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;4. Tranzisaun Jerasionál—liuhosi valorizasaun rekursu umanu; promosaun kultura ida responsabilidade nian, fó prémiu ba sira-ne’ebé iha méritu no fasilita Timor-Leste nia oan sira-ne’ebé di’ak liuhotu atu hetan igualdade ba oportunidade, hodi bele koko sira-nia kapasidade iha mundu ida-ne’ebé sai globalizadu no inter-ligadu liután. Prepara ohin loron atu bele hetan líder sira loron aban nian!&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;PROGRAMA ELEITORÁL NO GOVERNASAUN&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Área tolu urjente ne’ebé presiza atu tau iha konsiderasaun:&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;1. Identidade&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;a) Halibur mate ruin hosi eroi sira-neébé mate liu tinan 17 nia laran no hato’o omenajen ba sira.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;b) Rekonstrusaun ba uma lulik, kapela sira no integra buat sira-neé iha planu promosaun turístika.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;c) Valorizasaun ba lia na’in sira-nia knaar, hodi rekupera sira-nia knaar iha justisa tradisionál tanba prevene konflitu sira.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;d) Salva memória kona-ba Moradór sira hanesan ezérsitu tradisionál ba dahuluk iha orijen ba ita ita-nia Forsa Armada Moderna.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;e) Valorizasaun ba feto sira-nia traje no ornamentu (mortén no manu-fulun) no feto sira-nia instrumentu perkusaun tradisionál sira (batuke no gongu sira).&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;f) Valorizasaun ba mane sira-nia traje no ornamentu sira, hanesan belak no kaibauk.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;g) Valorizasaun ba ita-nia rituál tradisionál sira, ourivesaria no produsaun hena sira.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Hanesan rezumu: ita-nia identidade, ita-nia istória no kultura ne’e iha valór ekonómiku ne’ebé boot no bele fomenta atu hamosu indústria ki’ik sira.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;2. Integrasaun&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;a. Veteranu no Antigu Kombatente sira –Ninia integrasaun sosiál sei bele sai potensiál se ita hatene atu aproveita esperiénsia sira iha lideransa, organizasaun no mobilizasaun komunidade ba atividade produtiva sira (kooperativa, asosiasaun, no seluk-seluk tan), liuliu iha organizaun sira foin-sa’e nian. Ba ida-ne’e, presiza atu halo revizaun ba Estatutu Kombatente Libertasaun Nasionál nian, hodi transforma sistema pensaun atuál sira ba oportunidade atu hala’o ekonomia.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;b. Juventude—Joven ida-idak tenke iha misaun ida iha moris. Sira tenke hetan orientasaun atu iha objetivu sira-ne’ebé konkretiza sira-nia mehi. Nune’e, iha aspetu esensiál lima atu garante katak joven sira ohin loron nian sei sai ema responsável iha loron aban, dezignadamente mak: formasaun superiór no formasaun tékniku-profisionál, servisu síviku, servisu militár obrigatóriu, insersaun iha merkadu servisu, formasaun síviku-patriótika, brigada sira atu kombate hamalaha no desnutrisaun, degradasaun meiu-ambiente, analfabetismu, no seluk-seluk tan.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;c. Traballadór no Agrikultór sira—mak sira-neébé hala’o tiha ona sakrifísiu atu aumenta ekonomia familiár. Presiza atu iha mikrokréditu hodi prodús ho maneira rentável. Presiza mós atu iha orientasaun no formasaun atu koñese métodu sira-ne’ebé di’ak liu no prátika sira-ne’ebé rentável liután iha merkadu. Sai solidáriu liután ho sira no apoia sira. Agrikultura familiár de’it okupa ona área rurál pursentu 80. Agrikultura la’os kiak; maibé, sai nu’udar fonte ida ba riku-soi!&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;d. Jéneru—Igualdade direitu entre feto no mane ne’ebé bazeia ba méritu no ba iha kompeténsia. Valorizasaun ba feto nia knaar iha País nia dezenvolvimentu ekonómiku.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;3. Governasaun Integrada&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Governasaun Integrada bazeia ba kooperasaun, partisipasaun no lideransa kolaborativa, la’ós de’it ba departamentu governamentál sira, maibé mós ba instituisaun sira seluk (privadu no voluntáriu sira) hodi fó resposta ho forma ida-neébé efisiente no efikás ba problema sosiál sira-ne’ebé Povu hasoru loro-loron, kombate morozidade, desperdísiu, burokratizasaun, no seluk-seluk tan. Implementa sistema komunikasaun ida-ne’ebé fasilita kontaktu entre administrasaun no benefisiáriu sira, bele monotoriza implementasaun programa sira no avalia nia rezultadu sira.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Ho nune’e de’it maka ita bele dezenvolve objetivu nasionál boot sira; ho nune’e de’it maka ita bele iha País ida-ne’ebé pertense loloos ba Povu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Oras to’o ona atu implementa sistema ida ho desizaun, asaun no rezultadu! GOVERNASAUN INTEGRADA IDA-NEÉBÉ MOOS, ONESTU NO EFISIENTE!&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;PROGRAMASAUN&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;I. Moris-di’ak&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;a) Agrupa área abitasaun no ordenamentu territóriu ba zona urbana no rurál sira. Dezenvolvimentu planu estratéjiku ida ba abitasaun.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;b) Bee-Moos no Saneamentu Báziku—disponibilizasaun atu iha apoiu liután ba bee-moos no saneamentu báziku. Hemu bee-moos no iha saneamentu báziku ida-ne’ebé dignu, sai nu’udar sidadaun sira-nia direitu ida. Ita labele kontinua atu moris sein iha sistema tratamentu ida ba bee reziduál sira. Falta saneamentu koloka risku ba sustentabilidade bee nian no ba saúde públika!&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;c) Alimentasaun no Nutrisaun—garante alimentasaun no nutrisaun ida-ne’ebé adekuadu ba Timoroan sira hotu. Promosaun ba kombate nutrisaun la di’ak ba labarik sira no aumentu ba nível nutrisaun inan sira-nian.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;d) Eletrisidade—pursentu 80 hosi populasaun iha asesu ba eletrisidade, maibé la komprende responsabilidade atu iha utilizasaun ne’ebé iha kuidadu; Fó atensaun ba ita-nia emeprezáriu sira-nia nesesidade sira, ne’ebé presiza fonte enerjia ho menus despeza boot. Diversifika fonte enerjia sira.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;e) Edukasaun – sistema edukativu ida-ne’ebé favorese ba País nia dezenvolvientu (ensinu sekundáriu, ensinu tékniu profisionál no universitáriu); ekuidade iha distribuisaun bolsu estudu; jestaun eskolár efisiente atu hadi’a kualidade ensinu; insentivu formasaun ba kuadru médiu no superior sira-ne’ebé kualifikadu hodi kompete iha merkadu internu no rejionál. Iha tempu Rezisténsia soldadu ida-idak iha nia kilat. Iha tempu dezenvolvimentu estudante ida-idak iha nia livru sira!&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;f) Saúde—anualmente gasta barak iha saúde, maibé sidadaun sira dook loos atu sai saudável. Zona urbana no rurál sira bele sai saudável no atrativu liután, se sidadaun sira hetan insentivu atu moris iha estilu moris ida-ne’ebé saudável. Promosaun ba meius sira atu hala’o prevensaun, tratamentu no kura ba moras prinsipál sira iha zona rurál no urbana sira. Planeamentu no lideransa iha akizasaun ba teknolojia di’ak liuhotu iha área saúde. Reforma polítika jestaun medikamentu nian.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;g) Seguransa Sosiál—seguransa sosiál efisiente, transparente no iha proximidade atu hadi’a protesaun sosiál, hodi asegura sidadaun sira-nia direitu báziku sira no igualdade atu hetan oportunidade. Ita labele simu abandonu ba ita-nia sidadaun sira, portadór sira defisiénsia nian, partikularmente sira-ne’ebé vulnerável liu (idozu, isin-rua, no inan solteira sira). Ba ema vulnerável ida-idak, iha planu moris!&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;II. Setór Produtivu—diversifikasaun ekonomia País nian; dezenvolvimentu setór produtivu (primáriu, sekundáriu no tersiáriu); revitalizasaun merkadu servisu; formasaun rekursu umanu; estabelesimentu mekanizmu komersializasaun no konservasaun sustentável; dezenvolvimentu turizmu; orientasaun produsaun produtu orgániku sira hodi iha finalidade atu halo esportasaun, tanba falta ekonomia sira iha eskala País nian.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;III. Konetividade—sistema transporte estrada no ponte sira, nune’e mós aeroportu no transporte maríitmu sira, ne’ebé posibilita ita-nia deslokasaun iha terrritóriu nasionál no liga ita ho mundu. Maibé, infra-estrutura sira-ne’e labele planeia de’it ba ita-nia repouzu. Tenke iha atensaun ba prioridade ekonómika sira País nian no rentabilidade ba investimentu sira. Inkluzaun ba teknolojia infomasaun ho informátika, rede komputadór sira, Internet, no seluk-seluk tan.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;IV. Ekonomia no Finansa Públika—garante dezenvolvimentu ekonómiku ida-ne’ebé integradu no sustentavel, menus dependente ba Fundu Mina-rai; garante igualdade atu hetan oportunidade; halibur liután, hodi diversifika fonte reseita sira; jere ho loloos, hodi evita gastu demaziadu sira; investe liután iha setór estratéjiku no fundamentál sira ho retornu iha tempu badak, médiu no naruk; aumenta investimentu iha infra-estrutura rurál sira, iha investigasaun no estensaun ba servisu agríkola sira; hasa’e produtividade ekonomia liuhosi diversifikasaun no modernizasaun teknolójika (espesialmente ba setór sira ho valór agregadu no utilizasaun servisu-ho-liman nian ne’ebé intensivu); kapasita istituisaun finanseira nasionál sira hodi insentiva asesu boot liután ba servisu bankáriu no finanseiru sira nian ba ema hotu.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;V. Defeza Nasionál, Seguransa no Relasaun Esterna—Defeza Nasionál: aposta ba iha rekursu umanu ne’ebé kualifikadu liután; konsolidasaun modelu profisionalizmu F-FDTL, no PNTL nian no instituisaun sira seluk ho finalidade atu iha: valorizasaun ba projetu kooperasaun tékniku-militár, liuliu ho rai sira-ne’ebé tama iha área rejionál sira ho interese estratéjiku ba Timor-Leste; konsolidasaun sistetama integradu ba Defeza no Seguransa; adosaun prinsípiu komplementaridade, kooperasaun no subsidiarieade. Seguransa: reforsu sentimentu seguransa ba sidadaun sira; reforsu seguransa ba munisípiu sira no Rejiaun Administrativa Oe-cusse Ambeno, prevensaun no represaun ba kriminalidade, liuhosi medida lejizlativa no operasionál sira; seguransa komunitária no polisiamentu proximidade. Relasaun Esterna: promosaun ba Timor-Leste nia partisipasaun ativa iha sentru sira foti desizaun nian, tantu iha nível bilaterál, no mós iha nível multilaterál ho benefísiu mútua.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;VI – Justisa, Direitus Umanus no Demokrasia&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Justisa: promosaun ba justisa ida-ne’ebé simples liután no sein iha burokrasia desnesesáriu ne’ebé benefisia ba ema hotu, espesialmente ba sira-ne’ebé desfavoresidu sira; hala’o lalais ba desizaun judisiál no hadi’a kualidade desizaun judisiál. Direitus Umanus: liuhosi defeza ba ema umana nia dignidade; protesaun ba sidadaun indefezu sira; konstrusaun sosiedade ida-ne’ebé harii iha respeitu ba Timoroan ida-idak nia direitu fundamentál sira. Demokrasia: liuhosi aperfeisoamentu ba demokrasia ne’ebé implika reforma ba instituisaun sira, sidadaun sira-nia partisipasaun demokrátika, toleránsia iha aseitasaun, respeitu no konsiderasaun ba diferensa, vivénsia ba valór no prinsípiu sira Estadu direitu nian.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;VII – Pólu Dezenvolvimentu sira&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Dezafiu sira atu kria Pólu Dezenvolvimentu ida-ne’ebé integradu, ekilibradu no sustentável ne’e sai nu’udar oportunidade ida-ne’ebé estraordinária ba Timor-Leste, hodi garante distribuisaun ida-ne’ebé justu ba rekursu nasionál sira. Pólu Dezenvolvimentu neen sira-ne’e mak:&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Primeiru Pólu–Lospalos&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Segundu Pólu–Baucau no Viqueque&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Terseiru Pólu–Manatuto (área sentrál)&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Kuartu Pólu–Suai, Maliana, Same, Ainaro, Aileu no Ermera&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Kintu Pólu–Díli, Liquiça no Ataúro&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Sestu Polu–Oe-cusse Ambeno&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;Kada pólu hosi Pólu Dezenvolvimentu neen ne’e funsiona hanesan fatin kbiit sira-ne’ebé provoka transformasaun estruturál signifikativu, habelar produsaun no kria servisu ba sidadaun sira-nia moris di’ak.&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: large;&quot;&gt;&lt;br /&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;div style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow; font-size: x-large;&quot;&gt;Vota ba PLP katak vota ba mudansa!&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;div style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: yellow;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;font-size: x-large;&quot;&gt;Labele lakon tempu!&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;&lt;div style=&quot;text-align: center;&quot;&gt;&lt;div style=&quot;text-align: justify;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;color: #660000; font-size: large;&quot;&gt;.&lt;/span&gt;&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;</content><link rel='replies' type='application/atom+xml' href='http://www.timorhauniandoben.com/feeds/8161378756742311103/comments/default' title='Enviar feedback'/><link rel='replies' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/manifestu-politiku-partidu-libertasaun.html#comment-form' title='0 Comentários'/><link rel='edit' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/8161378756742311103'/><link rel='self' type='application/atom+xml' href='http://www.blogger.com/feeds/5800335799412082529/posts/default/8161378756742311103'/><link rel='alternate' type='text/html' href='http://www.timorhauniandoben.com/2017/06/manifestu-politiku-partidu-libertasaun.html' title='MANIFESTU POLÍTIKU PARTIDU LIBERTASAUN POPULÁR (PLP) NIAN'/><author><name>Kai Buti</name><uri>http://www.blogger.com/profile/07989280684151457276</uri><email>noreply@blogger.com</email><gd:image rel='http://schemas.google.com/g/2005#thumbnail' width='16' height='16' src='https://img1.blogblog.com/img/b16-rounded.gif'/></author><media:thumbnail xmlns:media="http://search.yahoo.com/mrss/" url="https://3.bp.blogspot.com/-GlKEKd3TEb8/WTZz_ASEHqI/AAAAAAAAHh0/WpR97FicqDM2RIRoVncAj1PltN6nBVOFACLcB/s72-c/tauremenino.jpg" height="72" width="72"/><thr:total>0</thr:total></entry></feed>