Gümnaasiumi ainekava alused ja rakendamine

Kavas on:

• Uute õpikute – Füüsikalise looduskäsitluse alused (FLA) ja Elektromagnetism tutvustus
• FLA ja Mehaanika kursuste praktilised tööd
• Näidistunnid
• FLA kursuse ülesanded
• Teistmoodi Elektromagnetismi kursus

Koolituse esimeses osas (23.-24.08) on rõhuasetus uute õpikute tutvustusel, teises (14.-15.09) aga praktilistel töödel.

Koolitus on osalejatele tasuta (sh toitlustus ja majutus). Rahastatud SA “Innove” poolt.
Kogumaht 32 tundi. Osalejate arv 50.

Registreerumiseks tuleb täita REGISREERUMISVORM. Registreeruda saab koolituse mõlemale osale eraldi. Valida tuleks mõlemad, kui see vähegi võimalik on, sest koolitus on üles ehitatud tervikuna.

Registreerimine on alanud.

LHC töötab jälle. Energia on nüüd 8 TeV (enne oli 7 TeV), mis tundub olevat üsna tagasihoidlik, aga on tegelikult oluline edenemine. Muidugi on tegemist uue maailmarekordiga, aga olulisem on see, et „masina avastuspotentsiaal on märgatavalt tõsunud”.

CERN kutsub endiselt õpetajaid õppima. Praegu käib registreerumine kahele nädalasele koolitusele: 2012 oktoobris ja detsembris. Pöörake tähelepanu koolituste töökeeltele.

Rahvusvaheline pinhole fotograafide kogukond kutsub aprilli viimasel pühapäeval läbi nõelaaugu pildistama.

WPPD ei ole konkurss ega äriprojekt, aga see on  hariv ja  annab toreda isetegemise kogemuse  ülitehnoloogilise igapäeva taustal.

Füüsikapäevade ettekannetes oli CERNist mitu korda juttu. Oodatatakse kannatlikult, et LHC annaks 2012. aastal piisavalt statistikat ja oodatakse muudki. Mida siis täpsemalt? Higgs, neutriinode kiirus, antiaine… On huvitavad ajad, kindlasti peab keegi CERNi sõitma ja teateid tooma. Kiiresti registreeruma!

Eelmise reisi pildialbumid: Siim I, Siim II, Siim III, Jaan.

Adam Savage, keda me hästi tunneme müüdimurdjana, räägib kolm lugu. Teinekord veab aju aastaid kaasas mingit mõtet, kuni lõpuks taipad, miks see on huvitav ja milles on selle kaudne tähtsus, ütleb ta.

Teema lõimub peamiselt gümnaasiumifüüsikaga – 5 kursus “Mikro- ja megamaailm” ja vastab integreeritud  valikkursuse „Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond” füüsika ja astronoomia moodulitele (ainekavad LOTE-l tegemisel). Põhikoolikursusest leiab lõimuvaid teemasid nii optikast (peeglid), kui ka mehaanikast (Päikesesüsteem).

Täpne kava selgub aprilliks, praeguses plaanis on:

• Esimene päev:
  sõit Tartust Ventspilsi, tutvumine Ventspilsi Kolledži ja linnaga, majutamine ja õhtusöök
• Teine päev:
  sõit Irbenesse, kus asub raadioastronoomiakeskus VIRAK. Põhja-Euroopa suurim raadioteleskoop (d=32 m).  Ekskursioon ja loengud nii VIRACist kui Läti teadusest.
• Kolmas päev:
  ennelõunal Läti  kooli ja teaduskeskuse külastus. Peale lõunasööki algab kojusõit.

HIND: 140 eurot, kui osavõtjaid on üks bussitäis ~40 õpetajat (kui osalejaid on alla 35, tuleb hind oluliselt kallim).
Osavõtjate maksimaalne arv: 50  (Suvekool Lätis, osalejad 18. aprilli seisuga)

REGISTREERIMISEKS klõpsa siia.

Füüsikapäevade kava leiab aadressilt http://www.fyysika.ee/fyysika/fp/.

Mõnikord võib kerkida keeruline küsimus. Näiteks kui suur on kõige suurem täht, kui öeldake, et Päike on selline tavaline, keskmisest pisem? Lihtne on leida, et VY CMa, punane ülihiid Suure Peni tähtkujus on 1800-2100 korda Päikeset suurem ja ongi suurim teadaolev täht. Aga ka pärast seda, kui oleme välja arvutanud, et reisilennukil läheks selle tähe ümber tiiru tegemiseks 1200 aastat, jääb selline suurus hoomamatuks. Võime mudugi proovida teisi võrdlusi, kümnega korrutamist ja palju muudki (scale_of_universe_enhanced), kuigivõrdki koduseks jääb ikka vahemik megameetrist mikromeetrini.

Mõõtude küsimus pole ainus väljakutse meie kujutlusvõimele. Kuidas kujutada endale ette, et ainüksi USA lennuliinidel kasutatakse ööpävas neli miljonit plastopsikut? Me pole ju kunagi näinud korraga miljonit topsikut ja ei näegi arvatavasti. Kunstnik ja fotograaf Chris Jordan püüab seletada.