Comments for juhuslikud mõtted

Comment on Vrakita sügavsukeldumine by aatomik

aatomik — Wed, 01 Jul 2009 16:32:22 +0000

Lämmastik laksab siis rohkem, kui sa liiga kiiresti alla ronid. Kusjuures sellest laksust või selle suurusest ei pruugi enne aru saada, kui ta üles minnes ära läheb ja pea korraga selgeks lööb.

Comment on Edgar, hirmus mereröövel by liisikeneaa

liisikeneaa — Tue, 30 Jun 2009 12:11:43 +0000

Tere!

Kaalujдlgijad ei eksisteeri rohkem ?

Comment on Uus valimissüsteem Eestile by HillarP

HillarP — Sun, 28 Jun 2009 13:28:10 +0000

Huu da fakk T-hont ja mida paganat ta Toompeal teeb? Kui aga tõsiselt rääkida, siis D’Hondti meetod on piisavalt keeruline, et igapäevases matemaatikas sellest mitte aru saada ning selles osas on Wollil absoluutselt õigus.

Mis aga puudtab “Harju Keskmist Valijat” siis on parteid ennast tema jaoks piisavalt diskrediteetinud ning ta eelistab valida kindlat inimest, mitte parteid. Parteide personali pooliitika ministrite määramisel on tegelikult suurepäraseks näiteks. Viimasest ajast tuleb näiteks meelde Maripuu juhtum.

Teisest küljest – “Harju Keskmine Valija” on piisavalt intelligentne et mitte kloune valida. Näiteks Võsa Pets sai viimati ainult kolmsada häält. Samas, kui “Targem 5-st B-st” sai sama palju, kui kaks võimuparteid kokku.

Peetri püüd appelleerida progressile on antud kontekstis lapsik – kui parteide poliitiline kultuur on 19. sajandis, siis peab ka valimissüsteem olema 19. sajandi oma. Isikukeskne valimine annab antud juhul vastutuse – mingist ringkonnast valitud saadik vastutab oma ringkonna valijate ees. Tegelikult peaks (taas)tekkima võimalus ka saadiku tagasikutsumiseks.

Wolli artikli kohta:
Ühe ringkonnaga valimiste osas pean ma nõustuma Oudekkiga – tulemused muutuvad liiga tallinnakeskseks. Tahes-tahtmata on Tallinna ümbrusel paremad võimalused lobitöö tegemiseks, kui äärealade inimestel.
Lastele hääle andmisega olen ma põhimõtteliselt nõus. Samuti ei karda ma “Idicracy sissejuhatust” “Emapalk” on tegelikult seda suhet tugevasti kõrgharitud ja kõrgepalgaliste perekondade kasuks kallutanud.

Comment on Õigusteaduse magister by Kakk

Kakk — Mon, 22 Jun 2009 12:06:23 +0000

Õnnitlused!

Aga kirjutises mainitud “katselise kontrolli” soovitaks ikkagi kah millalgi ette võtta.

Comment on Uus valimissüsteem Eestile by Helar

Helar — Sat, 20 Jun 2009 21:32:08 +0000

@wolli Lastele valimisõiguse andmine – IMHO toob see aina kiiremini lähemale olukorra, mida nii groteskselt kujutatakse “Idiocracy” sissejuhatuses.
@wolli Kuidas sa kujutad ette muudatuste tegemist hetkel toimivas kanakasvatuses, kus peaeesmärgiks on omade tibude poputamine, kes vankumatult ja pühendunult partei ideoloogiat ellu viivad? Selle asemel, et riiki hoida ja edendada, kakeldakse selle üle, kuidas võõraid ettepanekuid oma nimel välja käia.
@Peeter Treener tuleb poliitilistest tõmbetuultest lahutada. Tal peab olema võimalus täies võimus ja teadmises riiki edendada, mitte aga nuusutada, kustpoolt täna tuul puhub.

Comment on Uus valimissüsteem Eestile by wolli

wolli — Sat, 20 Jun 2009 06:58:36 +0000

@Peeter Valimistel on poliitiud ja erakonnad pigem kaubad kui müüjad, nii et müügimehe analoogia on siin sobimatu. Kui mulle pakutakse Edgarit või Andrust, aga antakse mõni muu kesik või orav, siis on tegemist eksitava reklaamiga.

Comment on Uus valimissüsteem Eestile by Peeter

Peeter — Fri, 19 Jun 2009 17:59:35 +0000

No hästi, mul jääb veel üle kurbusega tõdeda, et kui diplomeeritud õigusteaduste magister ei saa aru Eesti valimissüsteemist (et sulle pakutakse Edgarit, kui KE müügimeest), siis on kohalikus haridussüsteemis miskit VÄGA tõsist lahti.

Comment on Uus valimissüsteem Eestile by wolli

wolli — Fri, 19 Jun 2009 10:47:50 +0000

@Peeter kui sina tahad parteid valida, vali partei. Mul pole selle vastu midagi. Küll aga on mul selle vastu, et mulle pakutakse Edgarit, aga antakse Keskerakond. Laste hääleõiguse teemal loe Hvostovi artiklit, millele oma postituses viitasin, ja jälgi selle ümber tekkinud arutelu.

Comment on Uus valimissüsteem Eestile by Peeter

Peeter — Fri, 19 Jun 2009 10:26:15 +0000

Mnjah. Minu jaoks on praegune aeg üleminek isikukeskselt valmissüsteemist (19 sajand) parteikesksele (21 sajand). Minu arvates oled sa liiga kinni ja täiesti põhjendamatult isikukeskses süsteemis. Mida sa selles tänapäeva kontekstis head leiad?

Praegu piltlikult ainult idioodid (seda sõna tasuks võtta kontekstis) ei saa aru keda või mida nad valivad. Ma saan aru, et sinu suureks mureks on tagada idiootite olukorra paranemine, et ikka rohkem arnoldoksmaid parlamenti saaks. Või kuidas?

Ja, tõepoolest, ma olen täitsa ja 100% veendunud, et partei teab paremini. Mina valin partei. Punkt. Mina ei tea, ega peagi teadma, kes neist sobib paremini välisministriks ja kes miski komisjoni etteotsa. Seda teavad nemad ja mul pole vahet, kes konkreetselt see on. Lihtne. Minu arvates saab parema jalgpallimeeskonna, kui rahvas valib treeneri ja treener siis ise valib endale mängijad ja halvema (oluliselt), kui rahvas valib otse mängijad. Eriti veel kui rahvas eriti ei jaga, et kes üldse ja kui hästi mängib.

Viimaseks, ma ei suuda (ilma irooniata) ette kujutada, mida see lastele hääleõiguse andmine annaks 10 aasta perspektiivis. Äkki valgustad.

Comment on Uus valimissüsteem Eestile by wolli

wolli — Thu, 18 Jun 2009 11:46:11 +0000

@Peeter 1) Minu pakutud süsteem ei välista peibutuspartide kasutamist. Ära unusta, et iga valija võib oma hääle anda ka parteile, mitte konkreetsele isikule. Aga sellisel juhul peab partei reklaam ütlema “Vali Ahvipartei”, mitte “Vali Gorilla”. Kui inimesed valisid Gorilla, see aga parlamenti minemast keeldus, siis nad järgmine kord ehk valivad Ahvipartei või hoopis Paaviani. Või — kui neil Ahvipartei sullerdamisest kõrini sai — Kajaka või Linnuerakonna.

@Peeter 2) Sa näid ikkagi arvavat, et partei teab paremini kui rahvas, keda valida. Aga sa unustad ära, et partei ei pane nimekirja etteotsa mitte stephenhawkingut, vaid ikka edgarsavisaare, andrusansipi või martlaari.

@Peeter lastest ja 80/20 reeglist: Sa näid mõtlevat ainult järgmiste valimiste tulemusele. Mõtle parem, kuidas mingi mängureeglite muutus võiks mõjutada meie tegelikkust 5 või 10 aasta pärast.