Link uudisele: Riigikogus moodustati säilenõtke liikuvuse toetusrühm

Homme annab ühing Riigikogu esimehele Lauri Hussarile üle loomade kaitseks rekordilise toetuse kogunud rahvaalgatuse. 21 421 rahvaalgatusele allkirja andnud inimest nõuavad puurikanalate keelustamist Eestis.

Puuris peetavatel kanadel on ruumi A4 paberi jagu. Sellistes tingimustes puudub kanadel liikumisvõimalus, nad ei saa tegeleda toidu otsimise või muu kanadele loomuomase tegevusega.

Vähese liikumise tõttu on kanade luud nõrgenenud ja puurivõrede vastu põrkamine või neisse kinni jäämine tekitab loomadele vigastusi.

Vigastuste teket soodustab ka kaitsva sulestiku puudumine, mis tuleneb sellest, et pinnase nokkimise asemel nokivad puurikanad üksteisel sulgi välja. Selline on puurikanade argipäev.

Kuid see ei pea nii olema. Lätis, Leedus, Poolas, Soomes ja paljudes teistes Euroopa riikides on üleminek puurivabale kanade pidamisele juba toimumas – kanade puurispidamisest loobutakse.

Eesti 200 fraktsiooni liikmed on nõus, et ka Eestil on mõistlik kodulindude pidamise puhul liikuda suurema heaolu poole ja vähendada loomade kannatusi.

Täname loomakaitsjaid hea töö eest Eesti ühiskonna teadlikkuse tõstmisel ja soovime jõudu edaspidiseks!

Link uudisele: Eesti 200 kohtus ühinguga „Nähtamatud Loomad“

Kuidas iseloomustada Riigikogu?

Maksumaksjale kui torm või vesipüks.

katastroofe kokku terve rodu

– mitte sada vaid,

vaid lausa sadaüks!

Loodusõnnetusi, rahe ja tsunamit

toome me ka siis kui sa ei taha,

üleujutus (ja muudki sellist kraami)

viivad roosast hoiupõrsast raha

Täna õhtul beebiroosas majas,

kavandame veel üht ikaldust.

Asjata te ootate, et Kaja

kohtaks oma tee peal välisust.

Me ei lähe, sest me taburetid

määritud on sula liimiga,

lossi ees piketis inimketid

kohtuvad me targa tiimiga.

Pole lollid me, sest meil on nuppu!

Mõnikord veel keset hilist ööd

magame ja vajutame nuppu,

teeme oma tänuväärset tööd.

Link uudisele: Eesti 200 luuletus jõuluvanale

Tema sõnul ei saanud täna Riigikogu heakskiidu saanud järgmise aasta eelarvet valitsus tagasi võtta. Presidendi otsus ei ole lõplik – Riigikogu saab ja peabki maamaksu muutmise seadust uuesti arutada ja selle uuesti vastu võtta.

“Riigi toimingute efektiivsemaks muutmine maamaksuküsimustes on vajalik ja selle mõju riigieelarvele on olemas, aga me läheme selle menetlemisega esimesel võimalusel ja vastavalt seadustele edasi,” sõnas Hussar.

Ta rõhutab, et oluline on, et eelarve kajastaks riigi kõiki tulusid ja kulusid.

“Kui riigieelarve ja muu seaduse vahele jääb vastuolu, ei ole vahet, kumb seadus enne vastu võeti – tulemus ei sõltu liidetavate järjekorrast,” ütles Riigikogu esimees.

Ta juhib tähelepanu sellele, et kui muu seadus on vastu võetud varem ja see seadus suurendab või vähendab riigieelarve eelnõu mahtu või muudab eelnõu siseselt riigi prognoositavaid kulusid või tulusid, on riigieelarve eelnõu menetlemisel võimalik ja kohustuslik see vastu võetud muu seadusega kooskõlla viia.

“Kui eelarve on vastu võetud varem, on võimalik ja kohustuslik muu seaduse eelnõu vastuvõetud riigieelarvega kooskõlla viia. Igal juhul peavad kaks eelnõu vastuvõtmisel harmoneeruma, sõltumata sellest, kumb neist varem vastu võeti,” lausus Hussar.

Tema sõnul aitab paindlikum lähenemine – võimalus võtta varem vastu seotud seadus või võtta varem vastu riigieelarve, aitab lahendada keerulisi olukordi, mida eelnõude menetlus mõnikord dikteerib.

Link uudisele: Hussar: presidendi otsus ei mõjutanud riigieelarve vastuvõtmist

Uibo hinnangul on massiline muudatusettepanekute esitamine, nende menetlemine ja lõpuks iseenda ettepanekute mahahääletamine ERKE viis panna parlament tegema tühja tööd.

Ta juhib tähelepanu sellele, et EKRE on sel nädalal Riigikogus takistanud mh Eesti osalemise pikendamist välismissioonidel ja käesoleva aasta riigieelarve muudatuste tegemist.

Uibo konstateerib, et selline käitumine oleks mõistetav mõne konkreetse seaduseelnõu takistamise puhul, kuid praegu üritatakse Eesti riigi seadusandliku kogu töö tervikuna seisma panna.

“Need kaks näidet ütlevad meile, et parlamendis on erakond, kes ei austa erakondadevahelist konsensust kaitse- ja julgeolekupoliitikas ning riigi igapäevase töö tegemist,” lausus Uibo.

Tema hinnangul on tegemist rünnakuga põhiseadusliku korra vastu, mille tegelik eesmärk on täiesti selgelt takistada järgmise aasta riigieelarve menetlemist ja vastuvõtmist Riigikogus.

“See, millega EKRE praegu tegeleb, on täiesti vastutustundetu, sisutu ning pahatahtlik viis rikkuda Riigikogu mainet, naeruvääristades parlamendi tööd ja näidates seda otsustusvõimetu institutsioonina, mis tegeleb täiesti sisutu ja tarbetu asendustegevusega,” sõnas Uibo.

Eesti 200 fraktsiooni esimees peab sellise olukorra ületamiseks möödapääsmatuks riigieelarve sidumist usaldushääletusega, sest arvestades seadustest tulenevaid tähtaegu ei jäta EKRE valitsuserakondadele lihtsalt teist valikut.

“See on ülimalt kahetsusväärne, kuid parlamendi iga raisatud töötunni ja tööpäevaga üha vältimatum,” ütles Uibo.

Link uudisele: Toomas Uibo: riigieelarve tuleb ilmselt siduda usaldushääletusega

Eelnõu seletuskiri ütleb, et sotsiaalkindlustusamet ei korralda uuest aastast rahaliste hüvitiste posti teel kojukannet, kui hüvitise saajale makstakse juba mõnda muud hüvitist arvelduskontole.

Pakosta rõhutab, et igaühel peab olema võimalus saada osa raha ka edaspidi sularahas koju kätte ja osa raha pangaarvele, et seda koguda näiteks selleks mõeldud kogumiskontole.

„Ikka küsitakse, et mis see personaalne riik ka täpsemalt on. See ongi üks näide. Ametnike töö lihtsustamiseks mõeldud eelnõu on hea, aga peab ka selge olema, kuidas erinevate vajadustega inimesed saavad riigilt edasi just sellist teenust, nagu temal vaja on. Riik peab arvestama iga inimese soovide ja vajadustega ning Eesti 200 seisab selle eest, et riik peab olemas olema inimese jaoks ja mitte vastupidi,“ lausus Pakosta.

Tema sõnul seisab Eesti 200 selle eest, et riik on inimese jaoks olemas personaalsena, nagu iga inimene seda vajab. „Kui sügava puudega memmeke soovib, et edaspidigi on osa tema rahast kogumiskontol näiteks kirsturahaks kogunemas ja teine osa tuuakse talle sularahas koju kätte, sest ta maksab naabri-Jürile selle eest, mis naabri-Jüri talle poest toitu toob ja et ta ka küttepuud tuppa tõstab, siis personaalses riigis on memmekesele see personaalne teenus olemas,“ rääkis Pakosta.

„Praegu lähtub makseviiside ühtlustamise soov seletuskirja järgi üksnes ametnike mugavusest. Seletuskirjast ei selgu, kuidas inimene endale vajalikud teenused kätte saab ka siis, kui tema vajadused on veidi erilisemad. Eesti 200 jaoks on see lähenemine vastuvõetamatu, sest riik peab olema ikkagi olemas iga inimese jaoks personaalselt,“ ütles Pakosta.

Liisa Pakosta sõnul on personaalne riik iga üksiku inimese poole näoga, efektiivselt ja just nii, nagu inimene seda vaja.

Link uudisele: Pakosta: personaalne riik peab pakkuma pensionite kojukannet kõigile

“Eesti meedia üksmeelne hukkamõist näiteks mu enda koduhoovi tungimisele ja laste magamistoa akende ees seisnud auto rikkumisele aitab luua kultuuri, kus sellistel inimese enda vastu suunatud rünnakutel pole kohta,” sõnas Pakosta. 

Konkreetsete lahendustena saadikutevastase vägivalla vastu tõi Pakosta esile, kui oluline on meediapoolne avalik hukkamõist sellistele rünnakutele. Ta tõi esile ka Eesti Politsei hea töö, kes pakub ohustatud poliitikule personaalset tuge ja nõustamist. 

“Loomulikult vajab personaalset abi iga kuriteo ohver, lihtsalt oluline ongi üldine arusaam, et mitte ühegi inimese vastastel füüsilistel- ja küberrünnakutel ei tohi olla meie demokraatlikus kultuuris kohta,” lausus Pakosta. 

Ta rõhutab, et praegu Riigikogu menetluses olev vaenukõne eelnõu ei tegele üldse selle murega, kuna sõnavabaduse kaitse on väga oluline demokraatia toimimiseks. 

“Poliitikutevaheline debatt ning eriarvamuste väljatoomine on ülioluline, aga isiklikud rünnakud aga isiklike rünnakute ja pereliikmete ahistamise tegelik eesmärk on ühiskonnas lõhesid suurendada, mitte debatti edendada,” ütles Pakosta.

Seminari ettekannetes tõid poliitikud ja teadlased välja, et viimase paari aasta jooksul on hüppeliselt kasvanud parlamendiliikmete ja kohalike omavalitsuse juhtide vastased rünnakud. Selle taga on jõud, kes soovivad demokraatia vähenemist ja autoritaarsuse suurendamist, kasutades hirmu tekitamist oma tööriistana. Ahistatakse mitte ainult poliitikuid, vaid ka nende lapsi ja teisi pereliikmeid. Eriti ohustatud on naissoost parlamendiliikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude liikmed ja eriti halb on pilt siis, kui poliitikat teeb noorem naine või rahvusvähemuse esindaja. Hirmutamise eesmärk on sundida inimest poliitikast loobuma ja naised loobuvadki üha enam kandideerimise mõtetest. Euroopa Parlamendi valimiste eel on olukord väga tõsine kõikide riikide jaoks. Ahistajate pilt on kirju, sealhulgas on nii vaimse tervise häirega inimesed, inimesed teistest erakondadest kui ka isegi erakonnakaaslased ning muidugi infooperatsioonid anonüümsete sotsiaalmeediakontode abil.

Link uudisele: Pakosta tunnustas Dublinis politsei ja ajakirjanduse head tööd

Tema sõnul leiab poliitilise tahte korral õigusliku viisi, kuidas sundida Venemaad vastutama.

„Sõjakuritegude sooritamise ja agressiooni eest vastutavad isikud, lihtsõduritest Putinini välja, peavad saama süüdistusi ja karistusi Haagi rahvusvahelise kriminaalkohtu ja rahvusvahelise eritribunali poolt, mille loomise eest peame seisma,“ sõnas Stoicescu.

Ta rõhutas kõnes ka Ukraina jätkuva toetamise tähtsust, ning seda, et Venemaa igakülgne nõrgestamine ja vastutusele võtmine on Eesti välispoliitika peamise telje harud.

„Me ei täida neid eesmärke üksi, vaid liitlaste ja partneritega koos, keda on maailmas vähemalt 50 riiki. Me oleme andnud Ukrainale, arvestades oma rahva ja majanduse suurust, palju rohkem, kui paljud teised, kuid see on meie huvides – niimoodi me anname oma mõtte- ja tegevuskaalastele eeskuju ning julgustame neid rohkem panustama Ukraina kaitsesse,“ lausus Stoicescu.

Tema hinnangul ei lõpe Ukraina sõda viigiga ning Ukraina ja kogu demokraatlik maailm, ei saa lubada endale kaotust, näiteks tunnustades mistahes Ukraina territooriumi osa kuulumist Venemaale.

„Venemaa peab sõjast väljuma kaotajana ja vastutajana,“ ütles Kalev Stoicescu.

Lisatud Kalev Stoicescu tänase kõne täistekst.

Lugupeetud istungi juhataja,
Head kolleegid ja külalised,

Välisminister Margus Tsahkna esitas välisministeeriumi ja kogu valitsuse välispoliitika aluseid, arvestades väljakujunenud julgeolekuolukorra tõsidust ja selle perspektiive, mis kahjuks ei luba positiivseid arenguid idasuunalt.

Erakonna Eesti 200 fraktsiooni nimel soovin pöörata teie tähelepanu mõnele olulisele aspektile.

Esiteks, „erakondadeülene koosmeel“, mis peegeldab kogu meie rahva ühtsust, on eluliselt tähtis, eriti kriitilistel aegadel. Me räägime Eesti iseseisva ja demokraatliku riigi püsimajäämisest. Nii oli see enam kui 30 aastat tagasi, kui me taastasime on riikliku iseseisvuse ja nii on see ka praegu ja ettenähtavas tulevikus.

Me ei oleks saavutanud eksistentsiaalseid eesmärke – eeskätt Vene vägede väljaviimine Eesti territooriumilt ning Euroopa Liidu ja NATO liikmelisus – kui sisepoliitiline maastik oleks olnud nii lõhestunud ja sisepoliitiline võitlus oleks olnud nii terav, nagu ta on kahjuks praegu.

Toona, 1990. aastate alguses, rahvaste vanglas nimega Nõukogude Liit, ei puhkenud verine kodusõda, nagu see toimus endises Jugoslaavias. See andis meile võimaluse ellu jääda, vabaks saada ja oma tulevikku kindlustada. Kuid see, mis jäi toona õnneks ära, toimub nüüd Ukrainas. See on Vene impeeriumi agoonia. See on ülimalt agressiivsete impeeriumimeelsete putinistide jõhker kallaletung kõige selle vastu, mis on meie jaoks elu mõte. Vabadus ja iseolemine, demokraatia.

Head kuulajad,

Teiseks, on äraütlemata selge, et Ukraina toetamine, nii kaua kui tarvis, ning Venemaa igakülgne nõrgestamine ja vastutusele võtmine on Eesti välispoliitika peamise telje harud.

Me ei täida neid eesmärke üksi, vaid liitlaste ja partneritega koos, keda on maailmas vähemalt 50 riiki. Me oleme andnud Ukrainale, arvestades oma rahva ja majanduse suurust, palju rohkem, kui paljud teised, kuid see on meie huvides – niimoodi me anname oma mõtte- ja tegevuskaalastele eeskuju ning julgustame neid rohkem panustama Ukraina kaitsesse. Meie kõigi tulevikku.

Me ei tea millal ja kuidas see sõda kunagi lõpeb, kuid me teame peamist kaalutlust. See sõda ei lõpe viigiga ning Ukraina ja kogu demokraatlik maailm, ei saa lubada endale kaotust, näiteks tunnustades mistahes Ukraina territooriumi osa kuulumist Venemaale. Venemaa peab sõjast väljuma kaotajana ja vastutajana.

Me ei tohi väsida kordamast oma liitlastele neid kaalutlusi, mis tunduvad küll ilmselged, kuid vahel kipuvad tahaplaanile jääma, kui tekkivad paraku põhjendamatud lootused õiglase ja püsiva lahenduse leidmise võimalikkusest läbirääkimiste kaudu Putini Venemaaga.

Me oleme andnud valitsusele täie voli Venemaad vastutusele võtta, mida tuleb teha iseseisvalt ja kollektiivselt. Välisministeerium tegeleb aktiivselt nende küsimustega. Mitte lääs ei hävita Ukrainat, vaid Venemaa ning tema peab selle eest maksma. Kui on poliitilist tahet, siis leiab igal juhul õigusliku viisi, kuidas sundida Venemaad vastutama. Sõjakuritegude sooritamise ja agressiooni eest vastutavad isikud, lihtsõduritest Putinini välja, peavad saama süüdistusi ja karistusi Haagi rahvusvahelise kriminaalkohtu ja rahvusvahelise eritribunali poolt, mille loomise eest peame seisma. Lõpuni.

Austatud kolleegid,

Oleme samuti Venemaa vastu suunatud sanktsioonide karmistamise poolt. Kõige olulisem on see, et me astume vajalikke samme liitlastega, eriti naaberriikidega koos. On ju selge, et Venemaa ei lõpeta agressioonisõda, kuniks tal on veel majanduslikku jõudu seda jätkata. Mürske, tanke, rakette ja sõjalennukeid toota.

Samuti on sulaselge, et igasugune äritegevus Venemaaga, olgu mitte keelatud, on praegustes oludes sügavalt ebamoraalne. Ja see on üha ebamoraalsem iga päeva möödudes, nii kaua kui see tragöödia ja Ukraina rahva kannatused jätkuvad.

Võtkem Venemaaga mistahes majandustegevuse lõpetamise tõsiselt ja püüdkem liitlaseid, eriti oma naabreid veenda, et muud moodi me ei saa Venemaad sundida sõda lõpetama, kui läbi majandusliku isoleerimise ja kurnamise. Läänemaailmal tervikuna on piisavalt hoobasid ka kolmandate riikide mõjutamiseks, kes kipuvad Venemaad toetama.

Lõpetuseks, tuleval aastal möödub 20 aastat Eesti ühinemisest Euroopa Liidu ja NATO-ga. Ukraina sõda teeb meile ja paljudele teistele puust ja punaseks ette, mis on liikmelisuse väärtus nendes kahes organisatsioonis, mis moodustavad demokraatliku maailma selgroo. Hinnakem oma staatust, hoidkem oma liitlasi ja liitlassuhteid ning kasutagem oma võimalusi.

Tänan.

Link uudisele: Stoicescu: Venemaa peab Ukraina hävitamise eest maksma

Toomas Uibo hinnangul peab Eesti 200 Riigikogu fraktsioon olema valmis Riigikogus tegema väga tõsist tööd, et opositsiooni tugeva vastuseisu tingimustes võtta vastu järgmise aasta riigieelarve ning liikuda edasi ka valitsuse teiste eelnõudega.

“Prognoosin, et sel sügisel saab töö Riigikogus olema erakordselt pingeline ja Eesti 200 teeb tõsist tööd koalitsioonileppes sätestatu elluviimiseks,” sõnas Uibo. Seni majanduskomisjoni kuulunud Toomas Uibo alustab fraktsiooni juhtimise kõrval tööd Riigikogu rahanduskomisjoni liikmena.

Marek Reinaas keskendub suuresti erakonna ja fraktsiooni sisemiste protsesside arendamisele. “Alustades sisekommunikatsioonist kuni poliitikate planeerimiseni ootavad mind väga suured väljakutsed,” lausus Reinaas.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe kandidaadiks valiti senine põhiseaduskomisjoni esimees Igor Taro, kelle asemel valiti põhiseaduskomisjoni juhi kandidaadiks Hendrik Johannes Terras.

“Keskkonnateemad vajavad lähiaastail erakordselt suurt pühendumist ja tähelepanu ning pean Riigikogu valdkondliku komisjoni juhtimist põnevaks ja sisuliseks väljakutseks,” sõnas Igor Taro.

Hendrik Johannes Terras peab põhiseaduskomisjonis enda suurimaks väljakutseks noorte valimisõiguse laiendamist. “Pean õigeks, et ka Euroopa Parlamenti ja Riigikogu saaksid valida 16-aastased noored,” ütles Terras.

Seni keskkonnakomisjoni juhtinud Tarmo Tamm asub tööle Riigikogu majanduskomisjonis. “Olukorras, kus olen ajalehega Äripäev kohtuteel, siis pean mõistlikuks säästa erakonda ja ka keskkonnakomisjoni sellega kaasnevast pidevast tähelepanust,” lausus Tamm.

Erakonna Eesti 200 esimees Lauri Hussari sõnul on muudatused vajalikud, et olla paremini valmis Riigikogus ees ootavaks perioodiks. “Hinnates ennekõike Riigikogus kevadel toimunut ning prognoosides selle jätkumist sügisel pean selliseid ümberkorraldusi vajalikuks ja mõistlikuks,” sõnas Hussar.

Link uudisele: Eesti 200 vahetas fraktsiooni ja komisjonide juhte

Tema hinnangul on Züleyxa Izmailova uue põlvkonna poliitik, kes sobib igati tagama, et saavutataks koalitsioonileppes sõnastatud eesmärgid nagu rohepöörde elluviimine ning ringmajanduse ja rohemajanduse edendamine.

„Tarmol on vaja enda asjad korda saada ning meil nüüd on fraktsioonis erakonna kliimaprogrammi autor, kes on keskkonnateemadele suurepärane eestvedaja,“ lausus Reinaas.

Izmailova kandideeris märtsikuistel riigikogu valimistel Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa valimisringkonnas.

Keskkonnaamet on algatanud Tarmo Tamme suhtes väärteomenetluse, selgitamaks talle Käsmu külas kuuluvatel asuvatel kinnistutel toimunud raieid.

Link uudisele: Riigikogu keskkonnakomisjoni esimeheks saab Züleyxa Izmailova