Kaevandamisjäätmed

EIT Raw Materials Baltic Sea Region Partner event in Tallinn University of Technology, 22-23.3.2016

noreply@blogger.com (Unknown) — Tue, 22 Mar 2016 12:15:00 +0200

EIT RawMaterials is a European initiative financially supported by the European Union, aiming to improve innovation in the raw materials value chain. Our activities cover the whole raw material value chain of metals and other minerals: from exploration to mining, and from processing to recycling, substitution and eco-design.

Matchmaking event in Tallinn University of Technology, Estonia, 22-23.3.2016, aims to bring together SME's, research organisations, universities and large companies, to form high quality project consortia.

During the Spring of 2016 we are opening a call for our partners to apply funding for e.g. technology upscaling and demonstration projects, as well as a continuous call for SMEs and Start-ups to apply for funding. It is also possible for SMEs and start-ups to partner with large companies, universities and research institutes to launch upscaling and demonstration projects.

Baltic Sea Region Partners together with key actors in the metals and minerals sector:

Show during event in Tallinn how large actors in the raw material sector are building their ecosystems of industrial suppliers and market channels
Using chance to promote and boost ideas to large firms and/or actors in the EIT RawMaterials' Baltic and European Network
Shares information about how you can benefit from EIT Raw Materials funding instruments

Stay connected! http://mi.ttu.ee/rawmaterials

From EIT_Raw_Materials Partners meeting, 22-23.3.2016

EIT RawMaterials has 120 partners, including some of the most significant industries in the sector such as Outotec, Sandvik, Höganäs, Metso Minerals, Atlas Copco, LKAB, Boliden, BASF, UMICORE, Arkema, ArcelorMittal Maizières Research, H.C. Starck and Mondragon Corporation. More info on our focus areas: http://eitrawmaterials.eu/downloads/knowledgeandinnovation.pdf

Department of Mining, Estonia - http://mi.ttu.ee/mining
Mining Research - http://mi.ttu.ee/research
Mining Horizon projects at Horizon 2020 - http://mi.ttu.ee/horizon2020
#Mäeinstituut #Mining #Research

Mäeinstituut uurib kaevandamisel tekkivate jääkide ja jäätmete taaskasutamist.

Akrediteeritud labor: Maavõngete mõõtmine koos kaasneva müraga. Vibratsioon. Helirõhk; Müra mõõtmine.; Täitematerjalide geomeetriliste omaduste määramine. Puistematerjalide sõelanalüüs. Puistematerjalide plaatsus.; Purunemiskindluse määramine. Los Angelese meetod.

Quarry Life Award 2016

noreply@blogger.com (Unknown) — Fri, 19 Feb 2016 22:21:00 +0200

The Quarry Life Awards offers a unique opportunity to add true ecological and educational value to a mining environment. Take a look at the following project topics and let your creativity go to work.

- http://www.quarrylifeaward.com/

From QuarryLifeAward konkurss korrastamisprojektidele, 19.02.2016

Mäeinstituut uurib kaevandamisel tekkivate jääkide ja jäätmete taaskasutamist.

Maavarade kaevandamise õppetool: Koostöökohtumine BdU-ga

noreply@blogger.com (Unknown) — Mon, 7 Dec 2015 02:23:00 +0200

Maavarade kaevandamise õppetool: Koostöökohtumine BdU-ga:

Koos BdU-ga osales Mäeinstituut ühisprojektis MIN-NOVATION (2011-2013) ja külastatud objekte Saksamaal ja Eestis.

Markšeiderinädal Mäeinstituudis
Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja litsentsid
Kaevandamine ja geoloogia

Geotehnoloogia: Lisavastuvõtt Geotehnoloogia peaerialale - 10-12.08.2015

noreply@blogger.com (Unknown) — Tue, 11 Aug 2015 14:32:00 +0300

Geotehnoloogia: Lisavastuvõtt Geotehnoloogia peaerialale - 10-12.08.2015:

Võimalus tulla õppima väärt eriala, millega saab minna vallutama nii Euroopat kui ka Maailama.

Vallutused õppeperioodil ja konverentsidel

#Mäeinstituut #Mining #Research

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja litsentsid
Kaevandamine ja geoloogia

Tule õpi inseneriks - geotehnoloogia bakalaureuseõpe ja magistriõpe annavad sellele aluse

noreply@blogger.com (Unknown) — Tue, 30 Jun 2015 12:45:00 +0300

Tule õpi inseneriks!

Geotehnoloogia

Vastuvõtt 2015
Vaata sisseastumisinfot vastuvott.ttu.ee, http://sinaotsustad.ttu.ee/eriala/geotehnoloogia ja uudiseid
Bakalaureuseõpe, magistriõpe, doktoriope
Küsimustik magistrandile ja doktorandile
Vestlus
Uurimisteemad
Erialastipendium

Mis on Geotehnoloogia?

Geotehnoloogia on õpetus maapõue kasutamisest. Geotehnoloogia oma olemuselt koosneb mäendusest ja rakenduslikust geoloogiast.

Magistriõppes omandatakse teadmisi inseneriprojektide koostamiseks, juhtimiseks, uuringu planeerimiseks ja läbiviimiseks, saadakse kogemusi meeskonnatöös, sh rahvusvahelistes projektides ja õppes, õpitakse hindama inseneritöö tulemuste uudsust, majanduslikku efektiivsust, omandatakse kogemusi erialaseks suhtlemiseks vähemalt ühes võõrkeeles

Riigikontroll: riik ei pea põlevkivijäätmeid oluliseks probleemiks - ärileht.ee

noreply@blogger.com (Unknown) — Thu, 28 May 2015 14:06:00 +0300

Riigikontroll: riik ei pea põlevkivijäätmeid oluliseks probleemiks - ärileht.ee:

Riigikontroll: riik ei pea põlevkivijäätmeid oluliseks probleemiks

ärileht.ee

27. mai 2015 11:09

Estonia kaevandus.

Foto: Jevgenija Zelenskaja

Kliimalahendused

Riigikontrolli audit näitas, et keskkonnaministeeriumil tuleb senisest tõhusamalt suunata ettevõtteid vähendama põlevkivikaevandamise ja kasutamisega kaasnevate jäätmete teket ning suurendama tekkinud jäätmete taaskasutamist.

Samuti juhib audit tähelepanu sellele, et keskkonnaametil oleks mõistlik küsida ettevõtetelt nõuetekohast tagatist, mis välistaks riigi kulud juhul, kui prügila või jäätmehoidla omanik satub majanduslikesse raskustesse ja riik peab ettevõtte asemel jäätmehoidla sulgema.

Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmeid tekib aastas ligikaudu 17 miljonit tonni, mis moodustab 80 protsenti kõigist Eestis tekkivaist jäätmeist. Põlevkivijäätmete teke on elektri- ja õlitoodangu suurenemise tõttu aastatel 2009–2013 kasvanud 56 protsenti.

Põlevkivitööstuse algusest alates on prügilatesse ja jäätmehoidlatesse ladestatud üle 400 miljoni tonni jäätmeid ning jäätmekäitluskohad hõlmavad Ida-Virumaa territooriumist üle 27 km². Põlevkivitööstuse jäätmed põhjustavad jätkuvalt negatiivset keskkonnamõju Ida-Virumaa elu- ja looduskeskkonnale.

Riik ei pea põlevkivijäätmeid oluliseks probleemiks

Hoolimata sellest, et põlevkivijäätmeid tekib suurtes kogustes, ei ole riik pidanud seda oluliseks probleemiks ega nõudnud ettevõtetelt jäätmetekke vähendamist ja taaskasutamise suurendamist. 2014. aastal vastu võetud riiklikus jäätmekavas on tunnistatud põlevkivijäätmete suurt osakaalu üldisest jäätmetekkest, kuid jäädud põlevkivijäätmeid käsitledes üldsõnaliseks ning üksnes konstateeritud olemasolevat olukorda, pakkumata selle parandamiseks lahendusi.

Jäätmekavas on välja toodud, et vaja on toetada põlevkivisektoris tekkivate jäätmete taaskasutamislahenduste ja tehnoloogiate arendamist ning rakendamist, kuid kavas ja selle rakendusplaanis puuduvad meetmed ning tegevused, kuidas neid eesmärke saavutada.

Ka põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas ei ole jäätmete vähendamisele ega taaskasutamisele seatud sihttasemeid ning põlevkivijäätmeid tekitavatele ettevõtetele väljastatud keskkonnakaitseload ei sisalda nõuet vähendada jäätmete teket ja ladestamist ning suurendada taaskasutamist. Keskkonnaministeerium selgitas auditi käigus, et põlevkivijäätmete tekkimine on paratamatus, mis kaasneb maavara kaevandamise ja töötlemisega.

Auditi käigus selgus, et põlevkivijäätmete taaskasutamiseks on mitmeid võimalusi, kuid sobivaid ja majanduslikult põhjendatud lahendusi suuremahuliseks jäätmete ringlussevõtuks seni leitud pole, sest põlevkivijäätmetest valmistatud toodete järele ei ole piisavalt nõudlust.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul on jäätmete taaskasutamisvõimaluste leidmine peamiselt ettevõtete ülesanne. Riigikontrolli arvates peaks riik siiski soodustama põlevkivijäätmete taaskasutamist, näiteks tekitades põlevkivijäätmetest valmistatud toodete järele nõudlust avalike hoonete ja rajatiste ehitamisel.

Enamik jäätmeid ladestatakse endiselt prügilatesse

Kuni põlevkivijäätmetele ei leita taaskasutamisvõimalusi, ladestatakse enamik põlevkivitööstuse jäätmeist endiselt prügilatesse. Selle tulemusena kasvab jäätmekäitluskohtade maht ja nendega hõlmatud maa-ala, säilib keskkonna reostumise oht ega hoita kokku muid ressursse, mida oleks võimalik jäätmetega asendada.

Riigikontrolli auditist selgus, et andmeid, mida ettevõtted esitavad riigile jäätmete koguste ja keskkonnaseire kohta ja millele tuginevad riigi jäätmekäitlust puudutavad strateegilised otsused, saastetasu sissenõudmine, riikliku jäätmestatistika koostamine ning keskkonnamõju väljaselgitamine, ei kontrollita piisavalt. Jäätmearuandluse põhjalikku kontrollimist ei pea enda ülesandeks ei Keskkonnaamet ega Keskkonnainspektsioon.

Samuti pole riik tõendanud ettevõtete tehtud keskkonnaseire tulemuste õigsust. Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti sõnul vastutavad esitatud andmete õigsuse eest ettevõtted.

Audit näitas, et riik on kulutanud põlevkivijäätmetest põhjustatud jääkreostuse kõrvaldamiseks üle 50 miljoni euro ja peab kulutama veel kümneid miljoneid eurosid. Muu hulgas on Keskkonnaministeerium pidanud korrastama Kohtla-Järve ja Kiviõli vanad poolkoksimäed. Korrastamist ootavad Purtse jõgi, fenoolisoo ning Kukruse aherainemägi.

Samas leidis riigikontroll, et riik pole end piisavalt kaitsnud tulevikus tekkida võiva sarnase olukorra eest, kus jäätmekäitluskohad tuleb sulgeda maksumaksja raha eest. See võib juhtuda, kui ettevõtted, kelle tegevuse tagajärjel on tekkinud korrastamist vajavad jäätmekäitluskohad, satuvad majanduslikesse raskustesse. Eesti õigusaktide kohaselt peavad ettevõtted korrastama oma jäätmekäitluskohad ise ja tõendama oma suutlikkust seda kohustust täita rahalise tagatisega.

Riigikontroll järeldas, et rahaliste tagatiste süsteem pole soovitud kujul rakendunud, sest Keskkonnaamet pole nõudnud ettevõtetelt prügilate ja jäätmehoidlate korrastamistöödeks vajalikku tagatist ega välja arvutanud, kui suurt tagatist nõuda. Seetõttu on ettevõtted ise jäätmekäitluskohtade korrastamiseks raha eraldanud, kuid Riigikontrolli hinnangul ei pruugi osa ettevõtete eraldatud summa olla korrastamiseks piisav.

Riigikontroll soovitas keskkonnaministril seada valdkondlikes arengukavades konkreetsed eesmärgid põlevkivijäätmete ladestamise vähendamiseks ja taaskasutuse suurendamiseks, pöörata senisest enam tähelepanu ettevõtete esitatud andmete õigsuse tõendamisele ning vaadata kiiremas korras üle põlevkivijäätmete käitluskohtade rahalise tagatise süsteem.

Taust

Põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekib peamiselt kolme liiki jäätmeid: kaevandamisel ja rikastamisel aheraine, elektritootmisel põlevkivikoldetuhk ja -lendtuhk, põlevkiviõli tootmisel poolkoks ning tahke soojuskandja seadme must tuhk ja fenoolvesi, lisaks tekib veel pigijäätmeid. Kõik nimetatud jäätmed, välja arvatud aheraine, on Eesti õigusaktide kohaselt ohtlikud jäätmed ning vajavad käitlemiseks eritingimusi.

Eestis tekib inimese kohta 8 tonni ohtlikke jäätmeid aastas. Selle näitajaga hoiab Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide seas konkurentsitult esimest kohta, ületades Euroopa Liidu keskmist näitajat – 200 kg inimese kohta aastas – 40 korda. Kokku tekkis 2013. aastal 18,1 miljonit tonni põlevkivijäätmeid.

Riigikontroll analüüsis, kas riik on olnud piisavalt nõudlik põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate jäätmete käitlemise korraldamisel. Selleks hinnati, kas riik on suunanud ettevõtteid jäätmete ladestamist vähendama ja taaskasutust suurendama ning teinud õigusaktide nõuete ja lubade tingimuste täitmise üle tõhusat järelevalvet. Analüüsiti, kas ja kuidas riik on põlevkivijäätmeist põhjustatud jääkreostuse likvideerinud ning taganud, et jäätmekäitluskohti kasutavad ettevõtted korrastavad need kohad ise, nagu on õigusaktidega nõutud.

Kaevandamisjäätmete õppetoad Mäemuuseumis: MäeMuuseumiöö "ÖÖs on muusikat", 16.05.2015

noreply@blogger.com (Unknown) — Mon, 18 May 2015 07:39:00 +0300

From Mäemuuseumiöö 2015

Mäemuuseum: MäeMuuseumiöö "ÖÖs on muusikat", 16.05.2015: Muuseumiöö on täies hoos Pildid leiate jooksvalt siit albumist From Mäemuuseumiöö 2015 Follow Mäeinstituut's ...

ERR saade "Osoon" uuris, kuidas tuhamägesid ohutuks muudetakse

noreply@blogger.com (Unknown) — Sun, 26 Apr 2015 22:36:00 +0300

Juttu tehti Kohtla-Järve poolkoksi mägede sulgemisest.

Conferences: tailings2015

noreply@blogger.com (Unknown) — Wed, 22 Apr 2015 04:37:00 +0300

Conferences: tailings2015: tailings2015 - Conference Program : Conference Themes Mine waste and mine planning Tailings and mine planning Tailings and mineral proc...

Kaevandamisjäägi töötlemine üliõpilaste praktikumi käigus, 25.11.2014

noreply@blogger.com (Unknown) — Thu, 27 Nov 2014 17:55:00 +0200

Kaevandamisjäägi töötlemise käigus tuleb iseloomustada kaevandamisel tekkinud jääki, kirjeldada jäägi kuju ja tükisuurust ning teha katsepurustamine valtspurustuskopaga, eesmärgiga jääki kasutada täitematerjalina.

Mäeinstituut projekteerib ja õpetab maapõuetöid

Estonia aherainemägi

noreply@blogger.com (Unknown) — Mon, 20 Oct 2014 13:46:00 +0300

Mäeinstituut projekteerib mäetöid, uurib kaevandatud alade kasutamist ning teostab keskkonnaseiret.

Freeskombainiga põlevkivi raimamine

noreply@blogger.com (Unknown) — Mon, 6 Oct 2014 15:57:00 +0300

Estonia aherainemäest saab motopark

noreply@blogger.com (Unknown) — Fri, 6 Jun 2014 06:38:00 +0300

Mäeinstituudi teadlased külastasid Estonia kaevanduse aherainemäge, kuhu rajatakse motopark. Motopargi ala täitmine aherainega on lõppemas ja saab edasi minna ehitustöödega.

Mäeinstituut tänab Tarmo Tohvrit Eesti Energia Kaevandustest välitöö organiseerimisest ja Estonia Kaevanduse töötajad, kes olid abiks aherainemäega tutvumisel.

Mäeinstituut uurib kaevandamisel tekkivaid jääke ja nende kasutusvõimalusi.

Mäeinstituut projekteerib ja õpetab maapõuetöid

Konverentsid - mäendus, kaevandamine, ressursid, geoloogia, geotehnoloogia: „Kaevandamise jääkmaterjalide kasutusvõimaluste uuring“, 29.05.2014

noreply@blogger.com (Unknown) — Fri, 6 Jun 2014 06:21:00 +0300

Konverentsid - mäendus, kaevandamine, ressursid, geoloogia, geotehnoloogia: „Kaevandamise jääkmaterjalide kasutusvõimaluste uuring“, 29.05.2014:

Nimedega masinate nädal Mäeinstituudis
Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia

Mäekonverentsid: Innovative Solutions for Revitalization of Degraded Areas - 6-8.10.2014, Poland

noreply@blogger.com (Unknown) — Wed, 14 May 2014 10:36:00 +0300

Mäekonverentsid: Innovative Solutions for Revitalization of Degraded Areas - 6-8.10.2014, Poland:

Euroopa kaevandamisjäätmete nädal Mäeinstituudis

noreply@blogger.com (Unknown) — Mon, 24 Mar 2014 13:20:00 +0200

Euroopa kaevandamisjäätmete nädalal tutvustame monograafiat teemal: Mining Waste Management in the Baltic Sea Region

Vt. ka: Jäätmenädal Mäeinstituudis

Doktorandid: Aleksander Pototski

noreply@blogger.com (Unknown) — Thu, 19 Dec 2013 10:58:00 +0200

Doktorandid: Aleksander Pototski: Doktorantuuris 2011 - 2014 Täitmine ja jääkide (jäätmete) haldamine Eesti põlevkivitööstuses Põlevkivi kasutamisel mäetööstuses ...

--
http://mi.ttu.ee/doktorandid/
http://mi.ttu.ee/doktorikool/

Aidu põlevkivikarjääri veega täituvad tranšeed - Mäeinstituut

noreply@blogger.com (Unknown) — Wed, 18 Dec 2013 13:40:00 +0200

Doktorandid: Doktorikooli mäendussessioon toimub 16. jaanuaril ...

noreply@blogger.com (Unknown) — Wed, 18 Dec 2013 13:01:00 +0200

Doktorandid: Doktorikooli mäendussessioon toimub 16. jaanuaril ...: Ettekanded Aleksander Pototski Aleksandr Safronov Angela Notton Julia Gulevitš Julija Šommet Karin Robam Merike Ring Merle Otsma...

Välisülikoolide nädal Mäeinstituudis

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia

Mäeinstituudi kaevandamisjäätmete uuringute stendiettekanded konverentsil Põlevkivi tulevik - innovatsioon, 14.11.2013

noreply@blogger.com (Unknown) — Wed, 18 Dec 2013 10:11:00 +0200

Hoidetervik maavara kaevandamisel

noreply@blogger.com (Unknown) — Wed, 18 Dec 2013 08:31:00 +0200

Maavarade kaevandamisel jäetakse elektriliini postide alt varu kaevandamata.
Maavara täidab hoideterviku ülesannet

Kivisöe kaevandamisjäägi katsetamine MIN-NOVATION Eesti pilootseadmega

noreply@blogger.com (Unknown) — Tue, 19 Nov 2013 18:27:00 +0200

Eesti pilootseade: "Jäägist tooteks"
Test: Kivisöe jäägi töötlemine

Pilootseade: purustuskopp ja mini-laadur

Kivisöe kaevandamise jääk

Ettevalmistused sõelanalüüsi võtmiseks

Võetud sõelanalüüs esialgse sõelkõvera määramiseks

Purustamiseks valmis

Kivisöe kaevandamisjäägi purustamine purustuskopaga

Purustatud kivisöe kaevandamise jääk

Purustatud kivisöe kaevandamisjäägi parameetrite määramine

Purustatud materjali sõelanalüüsiks võtmine

Purustatud kivisöe aheraine jaotamine klassideks, et seda saaks kasutada separeerimisel Alljigis (setitis)

Alljigi (setiti) ettevalmistamine

Separeerimisprotsess Alljigis (setitis)

Materjal enne separeerimist Alljigis (setitis)

Materjal pärast separeerimist Alljigis (setitis)

Settimisel tekkinud ülemine kiht: puhas kivisüsi

Settimisel tekkinud alumine kiht: aheraine

--
MIN-NOVATION Mining and Mineral Processing Waste Management Innovation Network
http://mi.ttu.ee/min-novation/

Õppides geotehnoloogiat - vähenevad kaevandamisjäätmed.

noreply@blogger.com (Unknown) — Fri, 28 Jun 2013 23:33:00 +0300

Soovid säästa loodust ja vähendada kaevandamise keskkonnamõjusid, siis tule õpi geotehnoloogiat ja muuda unistused reaalsuseks!

Geotehnoloogia: Tule õpi GEOTEHNOLOOGIAT!

Geotehnoloogia: Tule õpi GEOTEHNOLOOGIAT!: Vastuvõtt 2013 AVALDUSTE ESITAMINE BAKALAUREUSE ÕPPESSE: 26. juuni - 5. juuli 2013 nii tasuta kui tasulistele õppekavadele E-R 10....

Oil Shale nädal Mäeinstituudis
Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused jatööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia

Kaevisest peenosiste eraldamine

noreply@blogger.com (Unknown) — Fri, 14 Jun 2013 12:11:00 +0300

Kokkuvõte bakalaureusetööst teemal "Kaevisest peenosiste eraldamine". Autor: Erki Närep.

Lubjakivi on Eesti levinuim maavara, mida kasutatakse peamiselt killustiku ja tsemendi tootmisel. Lasnamäe kihistu ülemise osa kõrge kvaliteediga lubjakivi kaevandamise lõppedes tekib vajadus alumiste, suurema savi sisaldusega (madalama kvaliteediga) lubjakivi kihtide väljamiseks. Selleks, et nendest kihtidest väljatud lubjakivi ehituskillustiku või tsemendi tootmisel kasutada, on eelnevalt vajalik peenosiste eraldamisega kivimi savisuse vähendamine.

Uurimustöös katsetati kolme kaevisest peenosiste eraldamise meetodit – kaevise märgeraldamine ehk jigging (setitamine), survepesu ja kuivsõelumine ning uuriti selleks sobivaid seadmeid. Katsemeetodite võrdluseks viidi läbi kontrollmeetodina ka materjali käsipesu, mis esindas peenosistest ideaalselt puhast osaproovi. Katsetöödel kasutati Väo lubjakivimaardla Väo IV karjäärist toodud saviste vahekihtidega lubjakivi. Erinevate meetodite efektiivsuse hindamiseks homogeniseeriti ja jaotati materjal osaproovideks, osaproovid töödeldi ning töödeldud materjaliga viidi läbi sõelanalüüs.

Katsete tulemusel osutus kõige efektiivsemaks meetodiks kuivsõelumine, eraldades protsentuaalselt kõige enam peenosiseid. Viimane pole aga kuivatamise aja- ja energiakulu tõttu tööstuslikult rakendatav, mistõttu on märgeraldamisel materjali segamine ning vee ja raskusjõu koostoimel peenosiste välja pesemine kõige optimaalsem meetod peenosiste eraldamiseks, eraldades 70% 0…4 mm tükisuurusega materjali. Efektiivsuse suurendamiseks on vajalik materjali segamise intensiivsust suurendada. Katsetatud survepesu eraldas peenosiseid 29%. Seega ei ole survepesu üksinda peenosiste välja pesemiseks piisavalt efektiivne, mistõttu on otstarbekas seda kasutada kivimi puhastamisel eel- või järeltöötlusena. Survepesu efektiivsuse suurendamiseks on vajalik veesurve suurendamine. Survepesu ja märgeraldamise kombineerimine annab teoreetiliselt maksimaalse efektiivsuse peenosiste eraldamiseks.

Kaevisest peenosiste eraldamiseks on sobivad seadmed McLanahani trummelpuhasti (Rotary Scrubber) ja labadega puhasti (Log Washer) ning Haver & Tyleri Hydro Clean puhastussüsteem (Hydro Clean Washing System). Viimane kasutab pesemiseks kõrgsurvepesu koos materjali segamisega ning survepesu järeltöötlusena, mis muudab Hydro Clean puhastussüsteemi kõige optimaalsemaks valikuks peenosiste eraldamiseks.

Parim võimalik teoreetiline peenosiste eraldamine Paekivitoodete Tehase OÜ Väo IV karjääri näitel:

- Raimamine hüdrovasaraga

- Eelpurustamine lõugpurustiga

- Peenosiste eraldamine Hydro Clean puhastussüsteemiga

- Killustiku tootmine purustuskompleksiga

- Eraldatud peenosiste ja sõelmete töötlemine CDE seadmega

Mäekonverentsid: Kunda Nordic Tsemendi keskkonnapaev 30.05.2013

noreply@blogger.com (Unknown) — Fri, 31 May 2013 07:28:00 +0300

Mäekonverentsid: Kunda Nordic Tsemendi keskkonnapaev 30.05.2013:

Jäätmenädal
Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia