Markuse asjad

Täiesti uus integratsiooniprogramm Markuse arvuti jaoks!

2026-08-26T04:56:02.229-07:00

Markuse arvuti asjad kasutab nüüd täiesti uut integratsiooniprogrammi, mis asendab iganeva integratsioonitarkvara koodi uute dünaamilistemate standarditega.

Markuse arvuti asjade ajaloo jooksul on olnud 3 erinevat tarkvaraprogrammi, mis jooksid taustal ning kuvasid ennast ikoonina tegumiribal, millele paremklikkides avanes menüü. Kuid suur puudus nii kõige esimesel "kontroller" kui ka hilisemal "integratsioonitarkvara" programmil oli see, et menüü üksusi ei olnud võimalik muuta ilma programmi koodi muutmata ja uuesti kompileerimata. Uus integratsiooniprogramm muudab seda!

Integratsiooniprogramm kasutab JSON formaadis konfiguratsioonifaili, et talletada menüü üksusi. Näide ühest sellisest menüüelemendist on selline:

 {
            "MenuIdentifier": "FlashDrv",
            "SubItems": null,
            "StatePoller": "IS_TRUE(FlashDrivesAvailable) ? Default : Gray",
            "States": [
                {
                    "StateIdentifier": "Default",
                    "Label": "Markuse mälupulk",
                    "IconPath": "%MAS_ROOT%/integration_data/mas_flash.png",
                    "Action": "default::FlashAutorun"
                },
                {
                    "StateIdentifier": "Gray",
                    "Label": "Ühtegi mälupulka pole haagitud",
                    "IconPath": "%MAS_ROOT%/integration_data/mas_flash.png",
                    "Action": null
                }
            ]
}

Nagu näha, siis igal menüü üksusel on erinevad "olekud". Antud näite puhul on kasutatud olekuid selleks, et kuvada erinev tekst vastavalt sellele, kas arvutisse on mälupulk sisestatud. Olekute valik tehakse vastavalt StatePoller-iga defineeritud valemi abil. Selles näites kasutatakse IS_TRUE funktsiooni, mis kontrollib integratsiooniprogrammi sisseehitatud tõeväärtust. Teisisõnu, kui mingi Markuse mälupulk on sisestatud, siis kasuta "Default" olekut, vastasel korral kasuta "Gray" olekut.

Igale menüüelemendile on võimalik lisada ka ikoon ning see võib olla erinev vastavalt olekule! Me kasutame failisüsteemi korrastamiseks ainult ühte asukohta ikoonide jaoks, kuid tehniliselt võib see ikoon asuda ükskõik kus (võime kasutada ka Linuxis ikoone /usr/share/icons alamkataloogidest).

Action ehk tegevus ütleb integratsiooniprogrammile, mida tuleks teha, kui kasutaja klikib selles olekus menüü elemendil. Selles näites kasutame sisseehitatud "FlashAutorun" funktsiooni, mis avab ühelt sisestatud seadmelt Mälupulga juhtpaneeli, mis seejärel kuvab mitme seadme valimise akna, kui on sisestatud mitu mälupulka. Kui väärtus on null, siis selles olekus menüüelemendile klikkimine sulgeb ainult menüü ja ei tee midagi muud.

Lisaks sisseehitatud funktsioonidele on võimalik ka avada programme ja veebiaadresse kasutades shell:: ja web:: prefikse. Siin on näide, mis lukustab Windowsis arvuti ekraani:

 {
     "MenuIdentifier": "LockWorkstation",
     "StatePoller": null,
     "SubItems": null,
     "States": [
          {
               "StateIdentifier": "Default",
               "Label": "Lukusta ekraan",
               "IconPath": "%MAS_ROOT%/integration_data/root_idc_key.png",
               "Action": "shell::Rundll32.exe user32.dll,LockWorkStation"
          }
     ],
     "RequiredFeatures": "MM"
}

Pange tähele, et me ei defineerinud siinkohal StatePollerit, mis tähendab, et integratsiooniprogramm kuvab menüü üksuse ainult Default olekus.

Igal menüüelemendil on ka valikuline "RequiredFeatures" väli, mis defineerib Markuse arvuti asjade väljaande erifunktsioonid, mis on vajalikud selle menüüelemendi kasutamiseks. Ütleme näiteks, et me peaksime saama seda funktsiooni kasutada ainult siis, kui väljaandes on kaugühenduse tugi - selleks võiksime kasutada RequiredFeatures väljal väärtust "MM-IP-RD", kus MM = põhifunktsioonid, IP = integratsiooniprogramm, RD = kaugjuhtimine. Siinkohal tasub mainida ka seda, et integratsiooniprogramm ei käivitu, kui arvutis puudub IP erifunktsioon.

Menüüs võivad ka paikneda alammenüüd. Selleks saab kasutada "SubItems" välja, kuhu läheb sarnane list menüüelementidest nagu juurmenüüs. Kuigi JSON formaat teoorias võimaldab seda, ei ole praeguses versioonis võimalik lisada menüüsid menüü menüüdesse (põhimenüü -> alammenüü -> alammenüü alammenüü) ehk teisisõnu ainult 1x menüüsügavus on lubatud.

Integratsiooniprogrammil on ka uus laadimisekraan, mis kuvatakse arvuti käivitumisel. See näeb välja selline:

Ning kui toimub mingi tegevus taustal, muutub tegumiriba ikoon liivakellaks:

Samuti on saadaval endiselt ka integratsioonitarkvarast pärinev nutiseadme PIN koodiga sidumise funktsioon, kuid puudub näiteks tarkvara paigaldamise režiimi funktsioon ja juurutamise aken (viimased olid vähe kasutatud integratsioonitarkvaras). Samuti puudub teemade valimise menüü (selle asemel tuleb kasutada arvuti juhtpaneeli).

Lisaks integratsiooniprogrammile on nüüd saadaval ka seadmehaldur, kus on võimalik kohtvõrgus seotud seadmeid käsitsi lisada ja eemaldada. Seda akent saab avada toetatud seadmetes integratsiooniprogrammi kaudu ja see näeb välja selline:

Tekstiliidesed Markuse asjade jaoks on arendamisel!

2026-06-21T06:22:06.719-07:00

Versiooniga Heksagon sai alguse initsiatiiv luua nullist luua tekstipõhiseid liideseid erinevate Markuse asjade utilliitide jaoks.

TUI ehk tekstiliides pakub järgmiseid eeliseid:

Suurendatud ligipääsetavus ja ühilduvus - Neid utilliite saab käivitada otse käsurealt ilma graafilise kasutajaliideseta, mis on vajalik näiteks serverite jaoks ning kasulik tavaarvutitele kaughalduse jaoks
Vähendatud resursside kasutus - Tekstiliidesed kasutavad vähem operatiivmälu ja salvestusruumi
Voolujooneline tarkvara arendamise ja testimise protsess - Uus koodibaas võimaldab erinevaid komponente paremini organiseerida ja tekstiliideste kompileerimine erinevate platvormide jaoks on lihtsustatud

Nende komponentide lähtekood on saadaval selles avalikus tarkvarahoidlas: https://github.com/MarkusMaal/mas-tui.

Praeguseks hetkeks on valminud järgmised komponendid:

Markuse arvuti juhtpaneel 0.4.9 (MasCpanel)
Markuse mälupulk 0.3.8 (MasFlashDrv)

Mõlemad komponendid on Alpha arendusjärgus, mis tähendab, et teatud funktsioonid veel puuduvad ning neid pole põhjalikult testitud.

Unikaalsed funktsioonid nendel komponentidel on järgmised:

Skripti menüü (MasCpanel) - Faili ScriptMenu.xml kaudu defineeritud menüü skriptidega, mida kasutaja saab käivitada
Laivis uudised (MasFlashDrv) - Laadi alla ja salvesta postitused sellest ajaveebist ning kuva kasutajale lugemiseks

MasCpanel konfiguratsiooni vahekaart

MasFlashDrv uudiste vahekaart

Unikaalne kaustade sirvimine Linuxis

2025-10-23T05:30:00.000-07:00

Unikaalne kaustade sirvimine Markuse arvutis tuleb versioonis 49.0 "Plärtsatus" tagasi, seekord on süsteem spetsiaalselt disainitud Linuxi jaoks.

Ajalooline kontekst

Esimene demonstratsioon Markuse arvuti unikaalsest sirvimisest oli videos "Ert aasta 2014", mis kasutas täpselt paigutatud ikoone Windowsi töölaual ja failisirvijas ning Windowsi otseteid interaktiivsuse parandamiseks.

Kaader "Ert aasta 2014" videost

Kuid sellelel meetodil oli mitu puudujääki, sealhulgas:

Ikoonide asukohad on talletatud Windowsi registris, mida pole lihtne teistesse seadmetesse teisaldada ning kui kasutada ajutiste failide kustutamise tööriistu (nn CCleaner), siis ikoonide asukoha andmed nullitakse
.lnk failid, mida UKS 1.0 kasutas, toimivad ainult Windowsis
Sama situatsioon on ka kausta ikoonidega (desktop.ini faili töötleb ainult Windows)

Uus unikaalne sirvimine - eelvaade

Uus unikaalne kaustade sirvimise süsteem lahendab need probleemid järgmiselt:

Suhtelised symlinkid otseteede asemel - toimivad igas Markuse asjade poolt toetatud operatsioonsüsteemis (Windows/MacOS/Linux+KDE Plasma)
Ikoonide asukohad pole enam olulised - kasutame selle asemel hoopis grupivaateid kohandatud kommentaaridega/siltidega (olenevalt opsüsteemist)
Mine kausta generaator ja varjatud .mine.json/.xdg_comments.json failid - asuvad erinevates kaustades, mida viidatakse mine kataloogis

Siin on esimene eelvaade uuest unikaalsest kaustade sirvimisest:

Markuse arvuti asjad põhikaust

Nagu näete, on kaustad jaotatud erinevatesse gruppidesse ja neil on ka ikoonid. See parandab failide leitavust. Kuid mis juhtub, kui klikime "Veel kaustasid..." lingile?

"Veel kaustasid..." ehk Mine kaust

Isegi siin on kõik jaotatud gruppidena.

Varjatud JSON failid

Kuid mis on talletatud nendes JSON failides, milles ma varem rääkisin? Vaatame .mine.json faili "Kujutised" kataloogis...

Lõik .mine.json failist

Nagu näete, siis siin on lihtsalt list erinevatest alamkataloogidest, mis on siin kaustas. Kuid mitte kõik alamkataloogid, vaid ainult need, mis asuvad selles "Mine" kaustas.

Siin on erinevad attribuudid ja nende tähendused:

name - Kataloogi asukoht. Kui väärtus on "$PWD", siis asukoht = .mine.json faili asukoht
subdirs - Alamkataloogid ja nende attribuudid (rekursiivne)
alias - Nimi, mida kuvatakse "Mine" kaustas. Kui väärtus on tühi, siis alias = name.

Vaatame ka .xdg_comments.json faili Markuse arvuti asjade põhikaustas...

Terve .xdg_comments.json fail

Nagu näete, siis siin on loetletud grupid, kuhu erinevad alamkataloogid kuuluvad. Failisüsteemi tasandil saab need määrata järgmise käsklusega:

xattr -w user.xdg.comment "Grupi nimi" "Sihtkataloog"

Seda saab ka käsitsi UI kaudu kui avada Dolphin failisirvija, valida soovitud kataloog, vajutada Alt+Enter ja avanenud aknas minna "Üksikasjad" vahekaardile ja sealt muuta "Kommentaar" väärtust.

Et unikaalne sirvimine toimiks, tuleb ka Dolphin seadistada nii, et iga kataloogi seaded salvestatakse eraldi.

Markuse asjade lähtekood on nüüd avatud!

2025-05-05T07:34:00.000-07:00

Jep, see on tõsi, suur osa Markuse asjade koodist on nüüd avalikult kättesaadav! Avatud koodi hulgas pole ainult uued projektid, vaid ka vanad pärandprojektid, mida enam ei uuendata (ajaloolistel eesmärkidel).

Listi avatud koodihoidlatest leiate siit: https://markusmaal.ee/mas_db/foss/

Koodi kasutamiseks teistes projektides peate järgima Apache 2.0 litsentsi nõudeid. Kõik logod, pildid, ikonograafia jms autoriõigused kuuluvad endiselt Markus Maalile ning nende kasutamine ilma autori loata pole lubatud. Kui te ei soovi luba küsida, võite autoriõiguste kaitstud kujutised asendada enda projektis.

Mõned komponendid pole veel avalikult kättesaadavad, sest ma ei ole kontrollinud ega midagi seal koodis ei ole, mis ei tohiks avalik olla.

Kuidas ma muutsin enda arvuti kiiremaks... muutes selle aeglasemaks (Versioon 20-22)

2024-09-22T11:40:00.000-07:00

2017. aastal oli mul probleem - mu arvutis oli endiselt 1GB operatiivmälu, mehhaaniline 160GB kõvaketas, Intel Core 2 Duo protsessor ja ATI Radeon X1300 Series videokaart, mis küll omal ajal olid piisavalt kiired, kuid 2017. aastaks oli tehnoloogia juba edasi liikunud ja mul polnud veel uut arvutit.

Kuid kasutades ainult Markuse asjad tehnoloogiat ja Windows 7-sse sisseehitatud tööriistu tekkis mul küsimus - kas ma saaksin parandada arvuti käivitumisaega või vähemalt muuta käivitusprotsess kasutaja jaoks läbipaistvamaks?

Kuidas on võimalik buutimist siis kiiremaks muuta?

Laias laastus saab Windowsi arvuti käivitamisprotsessi jagada järgmistesse etappidesse:

Riistvara initsialiseerimine ja kontrollimine (POST ehk Power On Self Test)
Buuditava seadme otsimine
Windowsi alglaadimine
Windowsi operatsioonsüsteemi laadimine
Taustateenuste käivitamine
Käivitusprogrammide laadimine

Esimene asi, mida ma muutsin oli buutimisjärjekord. Seda saab teha arvuti BIOS-i seadistusprogrammis.

Seadistusprogramm minu vanas arvutis

Selleks, et arvuti ei peaks ilma asjata otsima buuditavaid seadmeid viisin ma enda arvuti kõvaketta järjekorras esimeseks ning kui oli vajadus muid seadmeid kasutada, siis sai seda teha eraldi F12 buutimismenüüst. Samuti lülitasin kasutamata SATA seadmed välja, et arvuti neid otsima ei hakkaks. See kõik vähendas BIOS-i aega mingi 5 sekundi võrra.

Kuid mida veel saan ma teha, et enda arvuti buutimisaega vähendada? Üks asi, mida ma tegin just nende taustateenustega oli Windowsi otsingu indekseerimisteenuse väljalülitamine.See ei olnud eriti vajalik ning võttis kõvasti protsessoriaega mu vanas arvutis.

Kasutaja informeerimine sõbraliku ekraaniga

Okei, seni tundub kõik nagu täiesti tavaline protsess, et arvuti buutimist natuke kiirendada. Aga mäletate, kuidas ma mainisin, et kuues oluline etapp on käivitusprogrammide laadimine? Tavaliselt Windows lihtsalt käib ükshaaval käivitusprogrammid läbi ja paneb need taustal tööle. Kuid kas poleks mitte hea, kui me saaksime arvuti kasutajale kuvada, millist programmi me hetkel käivitame ning kui kaugel me käivitusprotsessis oleme?

See ongi see koht, kus tuleb mängu spetsiaalne lahendus, mida ma programmeerisin ise kasutades mõningaid batch faile ja ühte WinForms C#-ga kirjutatud programmi.

Alustame viimasest, mis kuvatakse kasutajale pärast sisselogimist...

StartupLoader.exe ehk maskeeritud õudus

Nagu näete, kuvatakse kohe kiri "Üks hetk palun..." protsessiribadega. Kasutaja saab soovi korral jätkata "soojenemist" taustal või hoopis katkestada terve protsessi ja kasutada arvutit katkises olekus (jõuame selle punkti juurde hiljem tagasi). Olemas on ka linnuke "Sule protsessi lõpus automaatselt", mis paneb akna protsessi lõppedes kinni ja kuvab kasutajale töölaua. Ülemine protsessiindikaator näitab kogu "soojenemise" edenemist, samal ajal kui alumine praegust toimingut.

Lõpuks, kui "soojenemine" on lõppenud, on võimalik vajutada "Valmis" nuppu ja jätkata arvuti kasutamist "normaalselt" (või teine variant on, et programm sulgub ise ja töölaud kuvatakse automaatselt).

Kuidas on see võimalik?

Aeg on nüüd laskuda detailidesse. Kuidas on võimalik tuvastada kui kaua mingi programm käivitub ning üldse mis programm hetkel laeb? Tundub nagu võimatu missioon. Ning seda sellepärast, et see nii ongi. Ükski kolmanda osapoole programm kasutajaruumis ei saa kuidagi teada, mida Windows hetkel käivitab ning kui kaugele on ta sellega jõudnud. Et siis terve see programm on lihtsalt illusioon?

Selleks, et näha, mida see programm tegelikult teeb, kasutame dekompilaatorit Jetbrains dotPeek, mis on mõeldud just .NET raamistikku kasutavate rakenduste jaoks. Avades Form1 koodi näeme sellist pilti:

Pettumust avaldav reaalsus - koodijupp StartupLoader-ist

Nagu näha, siis StartupLoader ise ei tee eriti midagi peale ühe pakkfaili, asukohas "C:\mas\startup_optimize.bat", avamise. Ning isegi, kui me üritame StartupLoader-i käsitsi käivitada, siis näeme sellist ekraani:

StartupLoader.exe käivitamine ilma välise abita

Kuid, miks jääb ta kinni teenuste käivitamise faasi? Kui me avaksime 2017. aastal C:\mas kataloogi, näeksime seal ühte pakkfaili nimega servicestart.bat. See, mida see pakkfail konkreetselt tegema peab ei ole hetkel tähtis, kuid peamine on see, et kui me käivitame selle müstilise servicestart.bat-i, siis käivitatakse üks teine müstiline pakkfail startup_optimize.bat ning protsessiga liigutakse edasi.

Üks asi, mida me koodis näeme on see, et programm kontrollib pidevalt erinevate logifailide olemasolu ning liigub nende eksisteerimisel edasi. Ehk teisisõnu, StartupLoader ise ei tee midagi, tegelik protsess toimub nendes pakkfailides.

Mis tegelikult siin toimub?

Nüüd asume selle lahenduse tegeliku implementatsiooni kirjeldamise juurde. Esimene asi, mida ma tegin oli erinevate Windowsi teenuste täielik väljalülitamine. Mitte käsitsi käivitumine, täielik keelamine. Sinna kuulusid erinevad olulised teenused, mis arvuti käivitumisaega pikendasid. Siis, kui arvuti käivitus ja kasutaja sisse logis, käivitati esimese asjade servicestart.bat, mille eesmärk oli just need teenused sisse lülitada ja käivitada ning seejärel luua fail service.log, mille olemasolu StartupLoader tuvastas.

Teine asi, mida ma tegin oli KÕIKIDE käivitusprogrammide keelamine. Jah, sealhulgas videokaardi ja heli draiverid. See on ka põhjus, miks protsessi katkestamine on ohtlik - võimalik, et seda tehes arvuti lihtsalt ei lae draiverite jaoks vajalikke kasutajaruumi tarkvarakomponente. Seejärel lisasin nad kõik ükshaaval käsitsi pakkfaili startup_optimize.bat. Selle pakkfaili eesmärk oli käivitada need programmid samade argumentidega, kuid pärast iga käivitumist tegi see pakfaili vastava logifaili, mille olemasolu StartupLoader tuvastas ning seejärel lihtsalt ootas mõni sekund. Ooteaeg sõltus käivitatud programmist. Programmi käivitumisel tegin kindlaks mitu sekundit selle programmi käivitamine aega võttis ning lisasin selle aja vastavalt pakkfaili ja StartupLoader-i loogikasse.

Ning see ongi põhimõtteliselt kõik, mis toimus 2017. aastal, kui ma enda arvuti sisse lülitasin. Kuid sellel lahendusel on mitu probleemi, sh uute programmide installimisel ja desinstallimisel tuleb potensiaalselt terve loogika ümber kirjutada ja Windowsi uuesti installimisel tuleb teha palju käsitsi seadistamist, et programm jälle õigesti toimiks. See on ka põhjus, miks hilisemates Markuse arvuti asjade versioonides ma lihtsalt lõpetasin StartupLoader-i kasutamise ja arendamise.

Kuid mis oli asja mõte? Kas see lahendus tegelikult kiirendas arvutit mingil viisil? Mõte oli viivitada programmide käivitamist, et vähendada protsessori koormust ning seeläbi tagada sujuv arvuti kasutamise kogemus kohe pärast käivitumise lõppu.

Allalaadimised huvilistele

Juhul, kui teil tekkis huvi proovida selle vana Markuse asjad komponendi käivitamist virtuaalses arvutis, siis allpool leiate allalaadimise lingi, mis sisaldab StartupLoader.exe faili ja kahte dummy pakkfaili, mis simuleerivad programmide käivitamist (tegelikult nad lihtsalt viivitavad ja kirjutavad logifaile, need tuleb kopeerida C:\mas kausta, mis omakorda tuleb luua, kui seda olemas juba ei ole).

Link: https://drive.google.com/drive/folders/1mSyTbrFT7zVcn6nneDsKwcc3ToiQTeJx?usp=sharing

Blogi sünd!

2024-09-22T09:51:00.000-07:00

Tere tulemast Markuse asjade ametlikku ajaveebi! Siin annan ülevaate varasematest tehnoloogilistest lahendustest, mis olid mingil hetkel kasutuses minu erinevates seadmetes, kuid on nüüdseks kadunud. Igal postitusel on teemale vastavad illustratsioonid ning mõnikord ka demofailid eksperimenteerimiseks :)

Markuse asjad on keskne süsteem, mis ühendab minu erinevad seadmed luues neist ühise terviku unikaalsete isikupärastamiste ja omandusliku tarkvaraga. Viimane võib olla näiteks mingisugune integratsioonitarkvara, mis jookseb taustal, mingisugune seadme kasutamiskogemuse täiustus või võimalus ühendaduda teise Markuse asjad seadmega.

Markuse asjad logo (alates 2023. aastast)