Kõigepealt arvasin, et tõstan oma Kodulahenduse (TV+12 Mbps internet+telefon) uude koju ümber. Elioni teenindus ütles, et nad annavad mulle kolme tööpäeva jooksul vastuse, kas nii saab.

Uues kodus selgus, et majas on korrusmaja internet ja eelmisel elanikul selles korteris oli ka leping ja siis ma ei saanud enam aru, miks Elioni teenindus ei võinud mulle seda kohe öelda.

Kolme tööpäeva pärast helistas Elion ja ütles, et saab tõsta küll ümber. Ma ütlesin seepeale, et tegelt võtaks siis hoopis korrusmaja ja saadaks TV + telefoni pikalt. Ja rääkisin, et kõik on valmis ehitatud ja juhegi tuleb seinast välja ja kõik on valmis. Lubati samal või järgmisel päeval tagasi helistada.

Ülejärgmisel päeval helistasin ise ja tuletasin neile meelde, et selline jutt oli. Siis ütles teenindaja, et täna on tulnud vastus, et mulle tõesti saab korrusmaja interneti panna. Jee! Teenindaja arvas, et tehnik helistab paari päeva jooksul ja lepib aja kokku. Mina arvasin, et mul on lihtsalt vaja lepingut ja kordasin igaks juhuks veel, et kõik on valmis ehitatud.

Läks veel paar päeva, helistas Elion ja ütles, et tehnik saaks tulla järgmisel päeval ja mina hankigu sideruumi võti. Seletasin veelkord, et isegi juhe on olemas ja eelmine omanik lõpetas äsja lepingu, et kas tehnikut ikka tõesti on vaja. Pidi olema vaja.

Ajasin siis korteriühistu haldusmehe välja, otsisime üles sideruumi, sain võtme, jäin tehnikut ootama. Tuli tehnik, pakkis oma kohvrid pirukakärust sideruumi lahti, vaatas korra kappi ja ütles, et no kuulge, teil on siin ju kõik valmis ehitatud. Like, yeah?

“Vaatame korterisse,” ütles tehnik. Ma rääkisin kolmandat korda, et seal on ka kõik valmis. Tassis oma kohvrid siia ja avastas, et juhegi seinas olemas. Üllatus missugune. Aga tehnik rääkis, et ma olla ikka tellinud Kodulahenduse ümberpaigutuse ja mis korrusmaja paketist ma üldse räägin. Selle sai siis telefon teel korda aetud, asi seegi.

Tänane börsipäev algas uudisega, et Telekomi aktsia langes. Ma võiksin neile soovitada mõnda kohta, kust raha kokku hoida. Ja lisaboonus oleks see, et inimesed ei peaks kümme päeva ilma internetita istuma. Uff!

Esimeses otsas on digividinaid ja arvutikraami, aga lõpupoole mõned kodusemad asjad :)

MÜÜDUD! 1. Tokyoflashi käekell JLr7. Üks ilusamaid Tokyoflashi kellasid, mida mina üldse näinud olen. Omanäoline ja muidugi tõmbab tähelepanu :) Must ekraan, must korpus ja must metallrihm. Välimuselt ka veel väga heas korras. Karpi enam pole, aga õpetuse saab kaasa. Hind: 1300 krooni

MÜÜDUD! 2. Samsung Digimax V700 kaamera, 7,1 megapikslit. Korpus veidi kulunud, aga töötab hästi. Kaasa laadija, kaabel ja 512 MB mälukaart. Hind: 500 krooni

MÜÜDUD! 3. Nokia 7360 mobiiltelefon. Ilusa lillelise korpusega, “naistekas”. Sees ka korpuse disainiga haakuv theme. Jällegi, korpus veidi kulunud, aga täiesti töökorras. Kaasa laadija ja stereo-handsfree (saad näiteks tänaval raadiot kuulata). Hind: 400 krooni

4. Creative Sound Blaster Audigy 2 ZS Notebook helikaart läpakale. Käib PC-kaardi pesasse, annab välja tavalist stereoheli, digisignaali ja ka mitme kanali heli (vastava kaabli saad kaasa). Pakend ja draiverite CD kadunud, aga kaart ise on ideaalses korras ning teeb läpaka integreeritud helikaardist oluliselt paremat häält. Hind: 500 krooni

5. Spire SP510-1U protsessori cooler Socket 775 jaoks. Madal passiivne jahuti, täiesti uus, jäi üle multimeediaarvuti projektist. Puudu on põhjakinnitus ning üks kruvi (selline vedruga, nagu jahutitel tavaliselt). Hind: 100 krooni

6. Kaks Profigoldi RCA-kaablit (mõlemas otsas 2xRCA). Üks on 55 cm ja teine 1 m. Peaaegu kasutamata. Hinnad: lühem 25 krooni ja pikem 50 krooni

6. Stormi käekell. Hõbedane korpus, hõbedane metallrihm, sinine numbritabloo. Mõned väikesed kriimud on peal, rihma kinnitus veidi kulunud ja patarei on tühi, aga muidu töökorras. Hind: 100 krooni

MÜÜDUD! 7. Veinilukk-puzzle ehk selline puust värgindus, kuhu käib veinipudel sisse ja mis siis kavalate trikkidega suletakse. Sobib hästi kellelegi veini kinkimiseks, siis läheb tükk aega loogilist mõistatamist, et veinipudel seest kätte saada. Hind: 300 krooni (sulgen sinna ka pudeli joodavat veini, et sul lõbusam oleks)

MÜÜDUD! 8. Veinipudeli hoidja, pleksiklaasist (vist). Sobib ka lapsele füüsikareeglite seletamiseks – hoiab veinipudelit selle enda raskusega püsti. Veini kaasa ei saa (noh, saab, aga siis on hind 150 krooni). Hind: 50 krooni

9. Zacki suhkuasendaja tops ehk selline nupuga dispenser, kuhu väikesed suhkruasendajaklotsid sisse käivad. Võid sinna panna ka midagi muud, mis on nii väike ja mida on vaja nuppu vajutades ühekaupa kätte saada. Hind: 50 krooni

Maailm on suuri probleeme täis, aga (sotsiaalse) veebi tegijad jõuavad oma tegemistes alati tagasi näiteni, kuidas leida head restorani. Dan küsib, kas see ongi see suur probleem, mida kõik need geniaalsed ajud lahendada püüavad.

Maybe there is a point to what theyâ€re doing, but honestly, what great problem are these companies trying to solve? /…/ Sitting there watching this spectacle — watching these guys unable to simply explain what they do and and how they are going to make a business out of it – it was staggering to think that someone has entrusted these people with very large sums of money. But someone has. I weep for those people.

Ahh… tegelikult ma tahan selliseid asju lugedes alati nii väga, et ka siinses ajakirjanduses tekiksid kolumnistid ehk oma ala asjatundjad, kes lugejatele selles valdkonnas toimuvaid liikumisi kommentaari vormis seletaksid. Mõned regulaarsed “nädalakommentaarid” lehtedes ka ilmuvad, aga ikkagi kaootiliselt ja vähe :(

LISA: riiul vist sai liiga kallis. Tegutse kiiresti, nüüd riiul vaid 5999 krooni!

Seoses igasugu põhjustega tuleb mul selle nädala jooksul kuhugi panna mitu suurt mööblieset ja sekka veel väiksemaid. Endal enam vaja ei lähe, seega proovin blogi kaudu maha müüa. Saatke oma sõpradele selle sissekande aadressi edasi, ma ei raatsi kuidagi neid asju ära visata. Kirjutage mulle henrik ätt tehnokratt net või jätke kommentaar siia. Kes numbrit teab, võib helistada ka.

1. Eesti andekate disainerite tehtud täispuidust laud, kaks tabureti ja kaks väikest riiulit
Valmistatud Incognito Furnitureâ€i poolt, kogu komplekt on ostetud koos ja mõni aasta vana. Kõik on valgest saarest tehtud ja näeb tõesti kena välja. Suuremaid kahjustusi ei ole, väiksemaid kriime on lauajalgadel. Riiulid pole muide üldse seinas olnudki, sest seinakinnitusi ei antud meile kaasa ja me ei viitsinud otsida. HIND: kogu värk kokku 2000 krooni

Tellisime selle vaid mõni kuu tagasi, enne jaanipäeva, ja nüüd selgus, et uues kohas ikkagi ei ole teda suurima tõenäosusega enam vaja. See riiul on tõesti täiesti uus, ilma igasuguste kahjustusteta. Ehitatud modulaarselt ehk käib kerge vaevaga juppideks lahti. Kuna mõõdud on olemas ja riiul on ehitatud kodumaises Arensis, saab lihtsasti detaile juurde tellida ja teha ta näiteks pikemaks. Materjaliks kärgplaat, nii et riiul pole väga raske, aga seisab igati kindlalt koos :) HIND: maksin suve alguses ta eest 8500 krooni, nüüd küsin 7000

3. Täiesti uus Atacama Audio hifi-riiul
Kevadel tellisin Inglismaalt endale Atacama Audio Pro-seeria hifi-riiuli, ja siis selgus, et teda pole kodus kuhugi panna. Nöök, aga mis teha. Atacama Audio riiulid on võitnud inglise ajakirjanduses ridamisi teste ja teda peetakse hinna-kvaliteedi suhtelt konkurentsitult parimaks. Minu riiul on Equinox XL Pro SE, ehk tugevam ja veidi suurem versioon. Mul on ainult baasosa, nagu pildil näha ehk kahest riiulist koosnev tükk, musta metallraami ja mustade läikivate klaasidega. Metallraam seisab naelte peal, nagu hifi-riiulile kohane ning klaasid on korpusest eraldatud teraskuulikestega, et seadmeteni jõudvat vibratsiooni maksimaalselt vähendada. Kel soovi, saab talle veel mitu korrust peale tellida, kusjuures iga korruse kandejõud on 25 kg, nii et sinna paneb isegi 42-tollise LCD-teleri vabalt ära. HIND: maksin 5500 koos saatekulude ja kõigega, tule vii 3000 eest ära ja jäta mind nutma

4. Supra LoRad kaitsev pikendusjuhe kodutehnikale
Viib su audio- ja kodukinoseadmeteni korraliku elektri, vähendab müra. Inglisekeelsest tutvustusest:

Featuring 6 shuttered 13 Amp UK sockets and a three stage Surge Protection Device- the MD06-BS will become highly prized not just for keeping you mains wiring tidy- but also as it will help to minimise any interference from getting into your prized Hi-fi or Home Cinema system.

Täiesti uus, kasutamata, kriipimata jne. Suve alguses Berliinist ostetud. Pildil on briti pistikutega versioon, mul loomulikult mandri-Euroopa oma. HIND: 1500 krooni, see on poole odavam kui poes!

Eelmisel nädalal lugesin läbi Helsingi lennujaamast kiiruga ja umbropsu ostetud raamatu Wikinomics, mis kujutas endast mitmesaja lehekülje pikkust sütitavat kõnet veebi põhjustatud uuele elu- ja majanduskorraldusele. Kohati naeruväärselt plakatlikus ja loosunglikus toonis kirjutatud raamat andis mõista, et kõik on igaveseks muutunud ning wikid ja peer to peer production vallutavad kohe maailma ning erandeid ei ole. Kohane või sure.

Tore on, ja ma sain Wikinomicsist ka mitu huvitavat mõtet, aga tekkis hirmus tahtmine läbi lugeda ka The Cult of the Amateur. Ehk on keegi lugenud ja oskab öelda, kas on aega ja raha väärt või mitte?

Mulle ei meeldi CERT Eesti ja RIA uus veebiturvalisuse kampaania, mis algas selle kuulsa Orkutis levinud kettkirjaga ja mis nüüd on materialiseerunud veebis aadressil www.assapauk.ee.

Need kolm videot, mis praegu seal lehel üleval on, jätavad internetist väga vale mulje. Muidugi ma olen nõus, et olukord turva-alal on väga hull ja inimesed teevad igasugu lollusi, mille tulemused võivad olla hullud, aga ma ei ole nõus, et lihtsa inimese silmis tuleb internet niimoodi mõrvata.

Keskmise kasutaja mure ei ole minuarvates niivõrd see, et ta süüdimatult igale poole klikib, kuivõrd see, et ta ei oska eristada õiget valest. Mu enda tutvusringkonnaski on inimesed viirusejutuga nii ära hirmutatud, et nad ei julgegi arvutiga midagi muud teha kui avada Wordi ja käia brauseriga ainult oma kindlaksmääratud kolmel-neljal leheküljel.

Ma ei leidnud kiiruga praegu vastavat statistikat üles, aga fakt on see, et eestlased ostavad internetikaubamajadest palju vähem kui Läänes seda tehakse. Keskmine kodanik ei kasuta kaugeltki nii palju kaasaegseid netiteenuseid kui ta peaks (alates RSSist ja lõpetades e-valimistega). Uutest teenustest aga sünnib uus viis oma suhtlust ja infot korraldada, millest omakorda kerkib välja see müstiline efektiivsus, mida me oma majanduses nii väga taga ajame.

CERTi kampaania paneb niigi ärahirmutatud netikasutajatele tõelise paugu. Kolm klippi nutvatest inimestest, kes räägivad, et üks klikk valesse kohta hävitas nende elu, taustaks mängimas sünge muusika. Ma kahtlustan ka, et kõigi nende klippide sisu juriidilises mõttes on tugevasti üle vindi keeratud. Kitsalt CERTi seisukohast vaadates on see muidugi hea, kui inimesed kunagi liinilt Postimees.ee-Delfi.ee ei lahku, aga inimeste ja riigi seisukohast on see väga halb.

Sellise KGB-liku hirmutamise asemel oleks väga tahtnud näha, et riik kulutaks raha sellele, et aidata inimesi internetis õigesti käituma. Peale sellise ajupesu äravaatamist klikivad ilmselt vähesed lingile “Soovitused” ja mis seal vahet on, enamus raha on niikuinii läinud hullutavate klippide tootmisele, soovituste lehekülg on pehmelt öeldes tagasihoidlik.

Kordan, netiturvalisus on väga suur probleem ja kasutajad peavad olema sel alal paremini haritud, aga just haritud, mitte hirmutatud.

Ecija-nimelise linnakese peonädal ehk feria sai ka ära vaadatud. Umbes nagu õllesummer, aga väiksemas mahus ja Franz Ferdinandi asemel oli kohalikud bändid.

Yeahh, mina armastan ka!

Rohkem Hispaaniasse vist niipea enam ei lähe, sel aastal sai kolm korda käidud. Järgmisel suvel on vist Põhja-Hispaania ikkagi plaanis, aga selleni on veel kaua aega. Kel huvi, vaadaku Nagist kõiki tänavusi Hispaania-pilte.

Viirusturundusklipp viirusturundusest, kus näitleja mängib gay-näitlejat, kes palgati filmi The Women turunduskampaania raames ühe tüdruku boyfriendiks.

via swissmiss

Prokuratuur ei tea ühestki sellisest juhtumist Eestis mitte midagi, Lauri kirjutas mu postituse kommentaaris, et kettkirja algatajat ei ole Eesti rahvastikuregistris olemas ning pealegi ei oleks kirjeldatud juhtum kooskõlas Eesti seadustega.

Oletades, et see oligi nii-öelda pettus (kuigi tüüpilistest kettkirjadest väga erinev), siis Hercule Poirot küsiks kohe motiivi järgi. Kes ja miks sellise kirja algatas? Üks variant on, et naljapärast, nagu mitme kettkirjaga on varem olnud. Aga võib-olla oli tegu hoopis arvutikaitsega tegelevate kodanike osava viirusturundusega?